Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium

Meie 02.05.2025 nr 1.2-2/27-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine" muutmise eelnõu. Palume tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) sotsiaalminister Karmen Joller Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Vabaühenduste Liit Maris Mälzer

EELNÕU 14.04.2025

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruses nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) puudega inimeste huvikaitse.“; 2) paragrahvi 7 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, mille suurus on minimaalselt 20 000 eurot. (2) Projekti kindlasummaliste makse summa ja selle alusel makstava toetuse tõendamise alused määratakse taotluse rahuldamise otsuses. (3) Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse kätte saaduks, kui on tõendatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamine. Tulemuse osalisel saavutamisel kuulub toetus maksmisele proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse.“; 3) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud abikõlblikuks ühel viisil järgmistest: 1) 15% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest; 2) 7% ulatuses projekti otsestest kuludest, mis on projekti otsesed personalikulud ja muud otsesed kulud.“; 4) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) taotluses on nimetatud tegevuste väljund ja nende tulemus ning saavutamise tähtaeg kindlasummalise makse kohta koos tõendamise alustega;“;

6) peatükki 4 täiendatakse 12. jaoga järgmises sõnastuses:

„12. jagu Puudega inimeste huvikaitse programm § 34.1 Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Puudega inimeste huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada puudega ja krooniliste haigustega inimeste rolli ühiskonnas ning üle-eestiliselt suurendada nende õigusi ja kaasatust, arendades süsteemset huvikaitset riigi- ja kohalikul tasandil. (2) Puudega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi huvikaitselisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide elluviimisele: 1) puudega inimeste ja krooniliste haigete õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine ning huvikaitse arendamine eri valdkondades, näiteks sotsiaalhoolekandes, hariduses, tööhõives, ligipääsetavuses, tervishoius, riigi- ja kohalikul tasandil praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustöö kaudu; 2) teadlikkuse suurendamine, hoiakute kujundamine ja avalikkuse kaasamine puudega ja krooniliste haigustega inimeste rolli ja mõju tugevdamiseks ühiskonnas; 3) Heaolu arengukava tegevuste elluviimisele kaasaaitamine, puudega inimeste ja krooniliste haigete arvamuste ja vajaduste koondamine ning lahendusettepanekute esitamine süsteemsete muutuste algatamiseks; 4) üle-eestilise võrgustikutöö arendamine ja eestvedamine ning puudega inimeste ja krooniliste haigete esindusorganisatsioonide huvikaitse tugevdamine. (3) Puudega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi strateegilisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide elluviimisele: 1) nõustamine puudega ja krooniliste haigustega inimestele olulistes igapäevaelu küsimustes, sealhulgas õiguste, hariduse, töötamise, iseseisva toimetuleku, teenuste ja toetuste teemadel; 2) õigusabi pakkumine puudega või krooniliste haigustega inimestele ning nende lähedastele seoses riigi või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetustega; 3) hoolduskoormusega inimestele suunatud toe pakkumine ning vastava veebilahenduse haldamine.

(4) Muid eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, mis täiendavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. § 34.2 Eritingimused (1) Paragrahvi 341 lõikes 2 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on: 1) puudega ja krooniliste haigustega inimesed, nende esindajad ja lähedased; 2) puudega ja krooniliste haigustega inimeste heaolusse panustavad organisatsioonid; 3) poliitikakujundajad ja avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada sama §-i lõikes 4 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on: 1) üle-eestiline võrgustiktöö on toetatud; 2) osalemine valdkonna õigusaktide väljatöötamises ja muutmises ning ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade ja programmide kohta; 3) vähemalt kord kuus ilmuv meediakajastus, sealhulgas arvamusartikkel; 4) osalemine töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel. (4) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt 3-aastane tõendatav kogemus puudega inimeste huvikaitses üle-eestilise võrgustikuga tegutsemisel ning ta peab olema tegutsenud puudega inimeste esindusorganisatsioonina.

(5) Taotleja peab kaasama partnerina projekti elluviimisesse puudega inimeste ja krooniliste haigetega tegelevad organisatsioonid.“; 7) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Komisjonil on õigus teha otsus läbirääkimiste jätkamiseks.”; 8) paragrahvi 40 lõikes 2 jäetakse välja sõna „iga“; 9) määrust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 40.1 Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus toetuse andja ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole toetuse andja ettepanekuga nõus, teeb toetuse andja otsuse jätta taotlus rahuldamata. (2) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse toetuse saajale kättesaadavaks e-toetuse keskkonna kaudu.”; 10) paragrahvi 43 lõike 1 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andja maksab toetuse välja ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud ettemaksete suurusele, järgmiselt:“;

11) paragrahvi 44 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Aruandes kajastatakse kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimise ja tulemuste, sealhulgas näitajad ja nende saavutatud sihttasemed, saavutamise info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.“;

12) paragrahvi 48 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) küsima Sotsiaalministeeriumilt hinnangu enne § 401 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemist.”. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a

määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Muudatusega lisatakse määrusesse uus valdkondlik programm, et kuulutada välja taotlusvoor

puudega inimeste huvikaitsega seotud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

Samuti tehakse määrusesse muudatused, mille kaudu lihtsustatakse ja muudetakse

paindlikumaks taotluste esitamise, menetlemise ja rahuldamise protsessi:

- muudetakse taotlemisprotsessis läbirääkimiste faasi puudutavaid sätteid nii, et

läbirääkimisi oleks võimalik pidada vajadusel rohkem kui ühes voorus. Seeläbi

suureneb võimalus kompromisside saavutamiseks ja paraneb strateegilise partnerluse

kaudu saavutatav mõju;

- kaotatakse ära nõue, et taotlejal ja tema partneritel ei tohi olla seotud juriidilisi isikuid,

kellel on kehtivad karistused. Selline nõue kohaldub edaspidi ainult taotleja ja partneri

enda kohta. Praegu kehtiv nõue kontrollida seotud juriidilisi isikuid tekitab suurt

halduskoormust ja säte on ebaproportsionaalne, sest mõne juriidilise isiku võimalik

rikkumine ei peaks automaatselt kanduma üle toetuse taotlejale;

- muudetakse kindlasummalise maksega seotud sätteid nii, et see oleks kooskõlas

rakendatava praktikaga, kus toetus makstakse välja ettemaksetena ja tehtud kulude

tõendamine toimub projekti lõpus läbi kindlasummalise makse. Seeläbi kaob ära

vajadus taotlejal jagada kunstlikult eelarvet kindlate suurustega makseteks. Siiski

jäetakse määrusesse sisse nõue, et projekti miinimum suurus on 20 000 eurot, et

tagada suuremamahulisemate ja seeläbi ka strateegiliselt mõjusamate projektide

rahastamine;

- täiendatakse kaudsete kulude hüvitamise võimalusi – toetuse taotlejal on võimalik

valida, kas soovib projekti kaudsete kulude hüvitamise arvestuse aluseks valida 15%

otsestest personalikuludest (kehtiv kord) või 7% projekti otsekuludest. Praegune

süsteem, kus kaudsed kulud arvestatakse ainult otsestest personalikuludest nõuab nii

toetuse taotlejalt kui ka toetuse andjalt täiendavaid keerukaid arvutusi ja kõikidele

taotlejatele ei pruugi sobida lahendus, kus kaudsete kulude määr on seotud ainult

personalikuludega, kuna see võib ebaõiglaselt piirata neid projekte, kus personalikulud

on väiksemad kui muud kulud. Samas ei sobi kõikidele projektidele ka lahendus, kus

kaudsete kulude hüvitamine sõltub ainult otsekuludest ja piirab neid projekte, kus

eesmärgid saavutataksegi suuresti personalikulude kaudu. Kahe paralleelse variandi

võimaldamine tagab taotlejatele suurema paindlikkuse;

- täpsustatakse, et taotlusi on võimalik rahuldada ka osaliselt, et tagada seeläbi

võimalus vähemalt osaliselt rahastada ka neid projekte, mis taotlusvooru eelarve

ammendumise tõttu enam täismahus rahastust ei saaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik

(välistoetuste planeerimine) Maris Mälzer (tel 5363 5944, [email protected]),

välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof (tel 5916 3465, [email protected]),

hoolekande osakonna nõunik (puudega inimeste õigused, huvikaitse ja dementsusega

inimeste toetamine) Maarja Seppel (tel 5915 7960, [email protected]). Eelnõu juriidilise

2

ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626

9128, [email protected]). Eelnõu keeletoimetatakse pärast EIS-i kooskõlastusringi

läbimist.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,

kuid võrreldes kehtiva määrusega uusi andmete kogumise ja töötlemise võimalusi ette ei

nähta, seega algses määruse seletuskirjas toodud mõjuhinnangut ei korrata.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõiget 2 punktiga 12, millega lisatakse valdkondlike

programmide loetellu puudega inimeste huvikaitse programm. Muudatus on vajalik, et

võimaldada vabaühenduste toetamist puudega inimeste huvikaitse valdkonnas ning

korraldada selleks edaspidi avatud taotlusvoore. Puudega inimeste huvikaitse programmi

eesmärk on toetada tegevusi, mis võimestavad üle-eestiliselt puudega inimeste ja krooniliste

haigete õigusi ning arendada huvikaitset nii riigi kui ka kohalikul tasandil ja edendavad

sihtgrupi kaasatust ühiskonnaelus.

Punktiga 2 täpsustatakse kindlasummalise maksega seotud sätteid nii, et projekti kohta saab

olla vaid üks kindlasummaline makse, mis on sisuliselt kokkulepitud tegevuste ja tulemuste

hind ning mis põhineb taotlemisel oleva eelarve põhjal. Muudatus on ajendatud senisest

praktikast, mille raames on ilmnenud, et toetuse taotlejatele on keerukas kujundada ja

hinnastada mitut kindlasummalist makset projekti tegevuste kohta.

Kindlasummalise makse alusel saadava toetuse jaoks peab tõendama üksnes taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud tegevuste ja tulemuste tulemusi, mis tähendab, et tegelikke

ehk reaalseid kulusid ei kontrollita ega tõendama ei pea. Kuna toetust makstakse

ettemaksena, siis tegemist on saadud ettemakse kinnikandmise eeldusega. Sellest tulenevalt

kohendatakse lõike 3 sõnastust, et see muutuks arusaadavamaks kontekstis, kus toetust

makstakse välja ettemaksetena.

Ettemaksena makstav toetuse puhul tuleb kulude hüvitamise asemel kasutada väljendit

„toetus loetakse kätte saaduks“, kui on tõendatud kindlasummalise makse tulemuse

saavutamine – seda tehakse lõpparuande esitamisega. Tulemuse osalisel saavutamisel

kuulub toetus maksmisele proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse – seega,

kui ettemaksetega on saadud rohkem toetust kätte, kui kuuluks väljamaksmisele, siis tuleb

toetuse saajal enam saadu tagastada. Kui toetuse saaja enam saadud toetust vabatahtlikult

ei tagasta, tehakse tagasinõue määruse § 49 lõike 2 kohaselt.

Punktiga 3 lisatakse võimalus kasutada kaudsete kulude arvestuse alusena ka 7% projekti

otsekuludest. Täiendav arvestusmudel muudab projektide jaoks kaudsete kulude arvestamise

alused paindlikumaks. Taotlejatel tekib võimalus valida projekti kulude liikidest lähtuvalt

sobivaim variant kaudsete kulude hüvitamiseks.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks nõue, et toetuse taotlejal ja tema partneritel ei tohi olla

seotud juriidilisi isikuid, kellel on kehtivad karistused teatud rikkumiste eest. See tähendab, et

edaspidi kontrollitakse üksnes taotlejat ja partnereid. Seotud juriidiliste isikute kontrollimine

tekitab bürokraatlikku lisakoormust, säte on ebaproportsionaalne ning mõne juriidilise isiku

võimalik rikkumine ei peaks automaatselt kanduma üle toetuse taotlejale.

3

Punktidega 5, 8, 10 ja 11 kujundatakse määruse sõnastus selliseks, et see hõlmaks üksnes ühte kindlasummalist makset (vt ka muudatuspunkti 2 selgitust). Punktiga 6 lisatakse määrusesse § 341 ja § 342, kus määratletakse puudega inimeste huvikaitse programmi eesmärk, toetatavad tegevused ja programmi kasusaajad.

Programmi eesmärgi saavutamiseks on oluline laiapõhjaline partnerlus, kus puudega inimeste

ja krooniliselt haigete esindusorganisatsioon kaasaks partnerina projekti elluviimisesse ka

teised, spetsiifilisema või väiksema kasusaajate sihtrühmaga seotud organisatsioonid, kes

viiksid ellu programmi eesmärkidega seotud tegevusi oma sihtrühmast lähtuvalt.

Punktiga 7 täpsustatakse § 28 lõiget 7, et läbirääkimiste protsess oleks selgem ja tagatud oleks võimalus jätkata läbirääkimistega, kui need mingil põhjusel pole varasemas etapis olnud edukad. See suurendab võimalust saavutada kõiki osapooli rahuldav kompromiss ja strateegilise partnerluse suurem mõju. Punktiga 9 lisatakse määrusesse § 401, millega reguleeritakse taotluse osalise rahuldamise võimalusi. Paragrahvi lisamine on vajalik, et oleks võimalik kokkuleppe korral vooru raames anda osalist toetust ka nendele projektidele, mille rahastamist täies mahus vooru rahaliste vahendite ammendamise tõttu pole enam võimalik, ent osalise rahastamise kaudu kasutatakse sihipäraselt ära vooru eelarveks planeeritud raha ja maksimeeritakse seeläbi planeeritud eesmärkide saavutamist.

Punktiga 12 lisatakse §-i 48 punkt 5, millega täpsustatakse, et toetuse andja küsib

Sotsiaalministeeriumilt hinnangut enne toetuse osalise rahuldamise ettepaneku tegemist.

Selle eesmärgiks on, et ministeerium saab anda hinnangu, kas vähendatud eelarvega ellu

viidavad tegevused toetavad vooru raames planeeritud eesmärkide saavutamist ja on seeläbi

mõistlik.

3. Määruse muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui toetuse andmine on

käsitatav vähese tähtsusega abina.

4. Määruse mõjud

Puudega inimeste huvikaitse programmi lisamisega on määruse muudatusel oluline positiivne

sotsiaalne mõju. Puudega inimeste osakaalu suurenemisest tingituna on üks suurimad

väljakutsed, kuidas toetada aktiivsena ja tervena elamist ning ennetada abituse ja abivajaduse

tekkimist. Iseseisva toimetuleku ja kogukonda kaasamise toetamiseks on vajalik, et nii riigi kui

ka kohalikul tasandil kujundatavad poliitikad, meetmed ja teenused arvestaksid puudega

inimeste vajadustega ning toetaksid neid. Need eesmärgid on saavutatavad kui puudega

inimeste teemad on poliitikakujundamise ja teenuste jms kavandamise protsessis selgelt

nähtavad, kui tehakse sidusrühmadega koostööd. Programmi abil võimestatakse üle-

eestiliselt puudega inimeste ja krooniliste haigete õigusi ning arendatakse huvikaitset nii riigi

kui ka kohalikul tasandil ja edendatakse kaasatust ühiskonnaelus.

Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

4

Eelnõuga ei sätestata uut korda andmete kogumiseks ja töötlemiseks võrreldes kehtiva

määrusega, seega eelnõu ei mõjuta andmete isikuandmete töötlemist suuremal määral ega

ulatuses, kui on kehtiv määrus, mille seletuskirjast leiab põhjaliku andmekaitsealase

mõjuhinnangu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetus antakse riigieelarve strateegiaga vabaühenduste rahastamiseks eraldatud eelarve

alusel avatud taotlusvooru raames. Riigi Tugiteenuste Keskus toetuse andjana korraldab

määruses nimetatud teemadel avatud taotlusvoorud, juhul kui Sotsiaalministeeriumi eelarve

seda võimaldab ja ministeeriumi poolt tuleb vooru avamiseks ettepanek. Taotlusvoorud

toimuvad üldjuhul teisel poolaastal.

Toetuse saajale kaasneb omafinantseeringu kohustus vähemalt 1% ulatuses projekti

abikõlblikest kuludest ehk kindlasummalisest maksest. Taotluses võib ette näha suurema

omafinantseeringu määra.

Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi

strateegilised partnerid.