| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 7-4.1/2121-1 |
| Registreeritud | 02.05.2025 |
| Sünkroonitud | 05.05.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE |
| Sari | 7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas |
| Toimik | 7-4.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon |
| Vastutaja | Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikontroll
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 31.03.2025
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 31.03.2025. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.03.2025
2. seletuskiri_aruande_juurde_31.03.2025
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus
Meie 02.05.2025 nr 7-4.1/2121-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.03.2025. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2025. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. märtsi 2025. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 452,7 miljonit eurot. Reservi maht on vähenenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 0,6 miljoni euro võrra. 2025. aasta 1. kvartali ja 2024. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2025. aasta 1. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (79,3% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse (16,5%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Hollandi (16,2%), Prantsusmaa (16,0%) ja Belgia (15,6%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 94,4%, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakud 4,2% ning kontojääk 1,4%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 53,1% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2025. aasta 1. kvartali kokkuvõttes kuni 2-aastaste euroala võlakirjade tootlused langesid ja sellest pikemates tähtaegades tootlused tõusid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg langenud 3,5 baaspunkti tasemeni 2,047%, 5 aastat tõusnud 18,5 baaspunkti tasemeni 2,339% ja 10 aastat tõusnud 37,1 baaspunkti tasemeni 2,738%. USA aktsiaindeksid (Dow Jones, S&P 500, NASDAQ) olid 1.
2
kvartali lõpu seisuga aasta algusest miinuses, samas kui Saksamaa DAX aktsiaindeks oli aasta algusest plussis. Stabiliseerimisreservi 2025. aasta 1. kvartali tulusus oli -0,57% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,03%. Reservi 12 kuu tulusus oli 2025. aasta märtsi lõpu seisuga 2,50%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,82%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu langetas nii 30. jaanuaril kui ka 6. märtsil toimunud koosolekul kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. 12. märtsist 2025 kehtib hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,50%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,65% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,90%. Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt ja peaks käesoleva aasta jooksul jõudma EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Euroala inflatsioon on endiselt kiire peamiselt seetõttu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega. Majandus seisab endiselt silmitsi ebasoodsate oludega ja eksperdid on taas alandanud oma kasvuprognoose. 2025. ja 2026. aasta prognooside allapoole korrigeerimine kajastab ekspordi vähenemist ja investeeringute jätkuvat loidust, mis osaliselt tuleneb kaubanduspoliitikaga seotud suurest ebakindlusest, aga ka üldisest poliitilisest ebakindlusest. 23. veebruaril toimusid Saksamaal parlamendivalimised, mille võitis CDU/CSU F. Merzi juhtimisel. Kui euroala lähiperioodi majanduskasvu väljavaated on nõrgad, siis aastatel 2026 ja 2027 tõenäoliselt olukord paraneb, sest Saksamaa uue valitsuskoalitsiooni majanduskava peaks olema majanduskasvu soodustav. Merz on lubanud Saksamaa eelarve defitsiiti suurendada, reformida võlapiirangut ning suurendada kaitsekulutusi. 4. märtsil andis Merz teada, et Saksamaa põhiseadust muudetakse, et vabastada kaitsekulutused fiskaalkulude piirangutest ja luuakse 500 miljardi euro suurune infrastruktuurifond, et investeerida 10 aasta jooksul transporti, energiasse ja mujale. Põhiseaduse muutmiseks oli vajalik 2/3 parlamendi häälteenamus ja see võeti veel vana parlamendi koosseisu ajal vastu. 20. jaanuaril ametisse astunud USA president D. Trump on lubanud alandada makse ning kehtestada esimesest võimule tuleku päevast tollimaksud paljudele kaubanduspartneritele. Tollimaksud on kujunenud tema jõuliseks läbirääkimiste taktikaks, mida on kehtestatud ja hiljem tagasi võetud või edasi lükatud ning vastumeetmete korral isegi tõstetud. Märtsi lõpus lubas Trump, et alates 2. aprillist kehtestatakse uued tollimaksud enamikele riikidele. USA tarbijate kindlustunne on languses ja inflatsioon on näidanud kiirenemise märke. 14. aprill 2025
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 31-märts-2025
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 452 662 703 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -649 481 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 11 029 627 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -649 481
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -0,57% -0,03% -0,54% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 2,50% 2,82% -0,32% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -0,57% -0,03% -0,54% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 3,31 2,95 0,36
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 77,90% 352 619 650 keskpank 1,43% 6 484 102 krediidiasutus 16,47% 74 549 410 ettevõte 4,20% 19 009 540
Investeeringud reitingu alusel Aaa 31,81% 143 973 910 Aa1 10,47% 47 385 802 Aa3 32,23% 145 911 441 P-1 19,86% 89 897 907 Eesti Pank 1,43% 6 484 102 investeerimisfondi osak 4,20% 19 009 540
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Holland 16,18% 100% 83,82% 73 238 520 Prantsusmaa 16,04% 20% 3,96% 72 628 391 Belgia 15,57% 20% 4,43% 70 474 652 Austria 9,90% 20% 10,10% 44 808 297 DZ Privatbank 7,65% 20% 12,35% 34 632 850
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 94,37% 427 169 060 investeerimisfondi osak 4,20% 19 009 540 kontojääk 1,43% 6 484 102
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 452 662 703
100%
35% 14,33%
Holland 16%
Prantsusmaa 16%
Belgia 15%
Austria 10%
DZ Privatbank 8%
muud 35%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 31.03.2025
Aaa 32%
Aa1 11%
Aa3 32%
P-1 20%
Eesti Pank 1%
investeerimisfondi osak 4%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.03.2025
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,62% ja normportfellil 1,52%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
I k v
20 25
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil