Kliimaministeerium_soovitus

Andres Sutt

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 02.05.2025 nr 7-4/250264/2503177

Riigilõivu tasumine metsateatise esitamisel

Lugupeetud energeetika- ja keskkonnaminister

Õiguskantsleri poole pöördus metsaomanik, kes pidi metsaregistris toiminguid tehes tasuma ühe

ja sama raie kohta esitatud metsateatise eest mitmekordset riigilõivu. Metsaomanik esitas

metsateatise ja soovis selle eest metsaregistris riigilõivu tasuda. Registris oli tehniline tõrge, kuvati

veateade ja riigilõivu tasumine ebaõnnestus. Arvates, et teatis jäi seetõttu esitamata (nagu see

tavaliselt riigilõivu kohustusega taotluste puhul on), koostas metsaomanik kohe uue teatise, kuid

märkas selles raiemahu viga. Ta jättis selle teatise enda arvates esitamata ja riigilõivu tasumata.

Riigilõivuga koormatud metsateatiste vaatamiseks tuleb metsaregistris liikuda eraldi „Riigilõivu

töölauale“, mistõttu metsaomanik juba esitatud teatisi ei märganud. Lõpuks esitas ta kolmandal

katsel korrektse metsateatise ja tasus selle eest nõutud 30-eurose riigilõivu. Nende metsateatiste

esitamise ajal septembris ei kuvanud metsaregister veel hoiatust, et sama metsa kohta on

metsateatis juba esitatud. Keskkonnaamet registreeris eelkirjeldatud asjaoludel kolm metsateatist,

mistõttu pidi metsaomanik tasuma kolmekordse riigilõivu (90 eurot) ühe ja sama kavandatud raie

teatise eest.

Kui riik on loonud registri ja inimene peab seal tehtavate toimingute eest tasuma riigilõivu, tuleb

riigil tagada, et register töötaks tõrgeteta ning selle kasutamine oleks lihtne ja arusaadav. Hea

halduse põhimõte nõuab, et haldusmenetlus, sealhulgas automatiseeritud süsteemide kaudu toimuv

menetlus, oleks eesmärgipärane, tõhus ning sellega välditaks inimestele üleliigsete kulutuste ja

ebameeldivuste tekitamist. Riigi e-teenused peavad olema kujundatud kasutajakeskselt, aitama

ennetada võimalikke eksimusi ja pakkuma lahendusi ka siis, kui probleemid on tekkinud näiteks

süsteemi tõrke tõttu.

Kirjeldatud juhtum osutab vajadusele teha metsaregister kasutajasõbralikumaks ja hoida ära

olukordi, kus inimesed on sunnitud kandma süsteemi puudujääkide või arusaamatuste tõttu

põhjendamatuid kulusid. Parendused on vajalikud eelkõige metsaomanikele, kes kasutavad

metsaregistrit harva või ei ole seni esitanud riigilõivuga koormatud metsateatisi. Keskkonnaamet

on juba registri kasutajasõbralikkust suurendanud, kuid mõned küsimused vajavad täiendavat

tähelepanu. Palun metsaregistris kuvatavates hoiatustes selgelt teada anda, et iga uuendusraie või

raadamise metsateatise esitamine toob kaasa riigilõivu tasumise kohustuse.

2

Palun Kliimaministeeriumil kaaluda metsaseaduse täiendamist, et luua õiguslik alus riigilõivu

tagastamiseks (nt riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 alusel) ka neil juhtudel, kui mitme identse

metsateatise esitamine on tingitud tehnilisest tõrkest või ilmselgest eksimusest ning mitmekordse

lõivu nõudmine oleks metsaomaniku suhtes seetõttu ebaõiglane.

Palun andke 20. juuniks teada, kuidas olete soovitusi järginud.

Metsateatise riigilõivu tasumisega seotud murede lahendamine

1. Metsaregistri töötleja on Kliimaministeerium (metsaseaduse (MS) § 9 lg 3). Ministeerium

hindab, milliseid arendusi registris teha ja juhib registri arendustöid (keskkonnaministri

28.08.2017 määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 5 lg 2).

2. Keskkonnaamet kui metsaregistri volitatud töötleja kogub kasutajatelt tagasisidet ja teeb

ministeeriumile ettepanekuid registri arendamiseks (määruse nr 32 § 6 lõiked 1 ja 6).

Keskkonnaamet selgitas õiguskantsleri nõunikele metsateatise esitamist ja tutvustas, milliseid

arendusi on hiljuti tehtud metsaregistri kasutajasõbralikumaks muutmiseks. Tänan

Keskkonnaameti spetsialiste põhjaliku ülevaate ja valmisoleku eest registrit arendada ja pakkuda

metsaomanikele kasutajatuge.

3. MS § 41 lõike 51 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 1351 kohaselt tuleb uuendusraie või raadamise

metsateatise läbivaatamise eest tasuda 30 eurot riigilõivu. Lõiv tuleb tasuda seitsme päeva jooksul

pärast teatise registreerimist või registreerimisest keeldumist.

4. Metsaregistris on loodud võimalus esitada sama metsaeraldise kohta uus metsateatis ka siis, kui

sellel juba on kehtiv metsateatise registreering. See lihtsustab varasema teatise muutmist, sest uus

registreeritud teatis muudab varasema sama maatüki kohta esitatud teatise automaatselt kehtetuks

(keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning

metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 lg 4).

Keskkonnaameti sõnul tuleb sageli ette olukordi, kus metsaomanik soovib juba kehtivat

metsateatist muuta, näiteks raiutavat kogust, raieliiki, pindala või teatise kehtivuse aega.

Metsateatise muutmiseks peab metsaomanik seega esitama metsaregistris uue metsateatise samale

eraldisele ja tasuma selle eest riigilõivu. Varem pidi muudatuste tegemiseks eraldi taotlema

Keskkonnaametilt metsateatise kehtetuks tunnistamist ja alles seejärel sai metsaomanik esitada

uue metsateatise. Selline kord loob võimaluse, et inimene saab esitada järjest ka mitu samasisulist

metsateatist ühele ja samale metsaeraldisele – olgu selle põhjuseks inimlik eksimus või süsteemi

tehniline tõrge. Kõigi teatiste eest peab metsaomanik sel juhul tasuma ka riigilõivu, kuna

Keskkonnaamet vaatab need kõik läbi.

5. Korduvate (tõenäoliselt ekslike) teatiste esitamise ärahoidmiseks kuvatakse metsaregistris

hoiatusi (alates oktoobrist 2024), mis teavitavad metsaomanikku, et sama eraldise kohta on juba

algatatud metsateatise menetlus või on olemas menetletud metsateatis (registreerimise või

registreerimisest keeldumise otsus).

6. Alates 2025. aasta märtsikuust võib metsaomanik menetluses oleva (veel otsuseta) teatise

metsaregistris ise tagasi võtta ning taotleda ka tasutud riigilõivu tagastamist (RLS § 15 lg 1

punkt 4). Kui metsaomanik ei ole teatise tagasivõtmise hetkeks veel riigilõivu tasunud, siis ei tule

tal lõivu maksta (metsaregistrisse tekib märge „vabastatud“).

7. Lisaks on nüüd võimalus vaadata enne teatise esitamist selle eelotsust koos võimalike tingimuste

ja soovitustega raietööde kohta. See aitab metsaomanikel langetada teadlikumaid otsuseid.

8. Nende sammudega on kahtlemata suurendatud registri kasutajasõbralikkust. Sellest hoolimata

osutab praegune juhtum ja ka varasemad Keskkonnaametile tehtud pöördumised, et registri

3

kasutamisel võib endiselt tekkida arusaamatusi, mille tõttu metsaomanik peab põhjendamatult

kandma kulusid.

9. Kuigi register hoiatab nüüd korduva teatise esitamise eest, ei ole hoiatustekstis selgelt märgitud,

et iga teatise esitamisel (ka siis, kui eesmärk on vaid varasemat muuta) tuleb maksta riigilõivu.

See info on aga vajalik, et metsaomanik mõistaks oma tegevuse tagajärgi ja saaks vältida

soovimatuid lisakulusid.

10. Palun lisage metsaregistris kasutajatele kuvatavatesse hoiatustesse selge info metsateatise

esitamisega (sh mitme samasisulise teatise esitamisega) kaasneva riigilõivu tasumise kohustuse

kohta.

11. Keskkonnaameti spetsialist saab küll enamasti metsateatiste logidest aru, et mitu identset teatist

on esitatud lühikese aja jooksul ekslikult või võimaliku tehnilise tõrke tõttu. Paraku puudub aga

praegu õiguslik alus, mis võimaldaks selliste ilmselgelt ekslike, kuid juba menetlusse võetud või

registreeritud teatiste eest määratud riigilõivu tasumisest vabastada või tasutud lõivu tagastada.

Seda saab teha ainult siis, kui metsaomanik võtab ise teatise menetluse kestel tagasi või kui

Keskkonnaamet jätab teatise läbi vaatamata (RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5).

12. Palun Kliimaministeeriumil kaaluda metsaseaduse täiendamist riigilõivu tagastamise alusega

nendeks juhtudeks, kui on selge, et metsaomanik on esitanud uue identse metsateatise eksituse või

süsteemi tehnilise vea tõttu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Keskkonnaamet, avaldaja

Ivika Nõukas 693 8419

[email protected]