Vastuskiri

Tere, Mirjam!

Tänan kavandi jagamise eest.

Eriliigiliste isikuandmete kasutamisel uuringus lähtub AKI Justiitsministeeriumi antud tõlgendusest, et kui teadusuuringu läbiviimiseks töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid, siis teadusuuring põhineb eriliigilistel isikuandmetel ning oluline ei ole töödeldavate andmete hulk vaid asjaolu, et eriliigilisi isikuandmeid töödeldakse. Vt Justiitsministeeriumi 22.01.2024 vastus selgitustaotlusele nr 2-6/24-7834-2.

Eetikakomiteelt seisukoha saamiseks tuleb neile ilmselt ikkagi taotlus esitada. AKI pädevuses ei ole otsustamine, kas uuring kuulub komitee valdkonda või mitte.

Vaatan taotluse kavandi esimesel võimalusel läbi ja annan tagasiside.

Heade soovidega

Tere, Anu!

Suur tänu tagasiside eest. Täiendasime taotluse sõnastust (muudetud lõigud märgitud kollasega) ning saadan kõigepealt kavandi ülevaatamiseks.

Eetikakomitee täiendava menetluse osas oleme siiski endiselt seisukohal, et valdkondlik eetikakomitee puudub (täiendasime taotlust samuti põhjendusega).

Eriliigilised isikuandmed, mida uuringus töödeldakse, on kirjeldatud taotluse lisas 1 „Andmekoosseis“:

-              Põhitöökohalt haigestumise, vigastuse või ajutise töövõimetuse tõttu puudutud päevade arv;

-              Üldine terviseseisund oma hinnangul;

-              Terviseprobleemidest tingitud tegevuspiirangud;

-              Ametiühingu liikmesus;

-              Rahvus;

-              Töövõime ulatus;

-              Puude olemasolu ja raskusaste.

Eriliigilisi isikuandmeid (eelkõige terviseandmeid) võivad sisaldada ka järgmised andmed:

-              Peamine põhjus, miks isik terve vaatlusnädala töölt puudus;

-              Peamine põhjus, miks isik tööd ei otsi või tööle ei asu;

-              Peamine põhjus, miks isik ei soovi töötada;   

-              Peamine põhjus, miks isik ei ole valmis otsekohe tööle asuma või rohkem töötama;

-              Peamine põhjus, miks põhitöö on ajutine;

-              Peamine põhjus, miks põhitöö on osaajaline;

-              Uue või lisatöö otsimise põhjus;

-              Peamine põhjus, miks isik lahkus viimaselt töökohalt või viimasest ettevõttest;

-              Peamine takistus, mis ei võimalda saada sobivat töökohta;

-              Sotsiaal-majanduslik seisund (vastavalt isiku enda määratlusele)

-              Tööle asumine pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või ajateenistust;

-              Elatusallikas.

Selgitame, et ülalviidatud eriliiki isikuandmed ei ole uuringu põhiandmed. Eriliigiliste andmete osakaal on andmestikus väike ja andmed ei ole kuigi spetsiifilised (nt "tööturult lahkumise põhjus oli seotud tervisega").

Uuringu eesmärk on majanduse, tööturu ja oskuste, sh erialase väljaõppe seoste uurimine. Uuritakse järgmisi küsimusi:

1. 1. Milline on majanduse areng (tervikuna/majandusvaldkonniti) lähimal kümnel aastal ning milline on selle mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele ja pakkumisele?

2. 2. Milline on (valdkonna) tööhõive praegu ja milline on olnud selle arengudünaamika lähiminevikus?

3. 3. Kui palju vajatakse eri ametialadel tööjõudu lähima kümne aasta vaates?

4. 4. Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähima kümne aasta vaates?

5. 5. Milline on  praegune tööjõupakkumine?

6. 6. Kuidas vastab prognoositav tööjõuvajadus tööjõupakkumisele?

7. 7. Mida saavad tööturu eri osapooled teha tööjõu- ja oskuste vajaduse paremaks rahuldamiseks?

Meie hinnangul puudub valdkondlik eetikakomitee, kes tegeleks vastava valdkonna uuringute eetilisuse hindamisega, mistõttu saaks vastavalt IKS § 6 lg 4 hinnangu anda AKI.

Pöördusime küsimusega ka TÜ inimuuringute eetikakomitee poole, kuid saime vastuseks, et eetikakomitee hinnnagu vajadust peab hindama taotleja ise ning nemad seda anda ei saa.

Jääme tagasidet ootama

Mirjam Reinthal
õigusnõunik-andmekaitsespetsialist
Õigus- ja personalipoliitika osakond
Haridus- ja Teadusministeerium
7352405
[email protected]

Tere, Mirjam!

Annan tänase kohtumise jätkuks lubatud tagasiside. Nagu kohtumisel saadud selgitustest mõistsin, on taotluses toodud andmekoosseis isikuandmetena vajalik OSKA prognoosisüsteemi tööjõuvajaduse üldprognoosi tegemiseks. Enamus selle alamuuringuid (valdkondlikud või temaatilised) tehakse juba üldprognoosi tulemi baasil ehk sisuliselt anonüümsete andmetega, mitte üldprognoosiks kasutatavate algandmetega. Teatud alamuuringute puhul võib lisanduda vajadus täiendavat isikuandmete kasutamiseks.

Kui eeltoodud arusaam on korrektne, siis tuleks HTM-l taotlust täiendada selliselt, et uuringu metoodika ja isikuandmete töötlemine oleks väga selgelt välja toodud ja kirjeldatud, kuna taotlusele lisatud OSKA metoodikast ei ole see arusaadav. Ning sellisel juhul tuleb AKI-ga eraldi kooskõlastada ainult need alamuuringud, kus kasutatakse üldprognoosi tulemustele lisaks täiendavaid isikuandmeid.

Heade soovidega

Tere, Anu!

Olen täna terve päeva koolitusel, nii et reedel oleks hea arutada. Pakun, et teeme Teamsis. Kinni on mul praegu 11-12, muud ajad kõik vabad.

Tervitades

Mirjam

Mirjam Reinthal
õigusnõunik-andmekaitsespetsialist
Õigus- ja personalipoliitika osakond
Haridus- ja Teadusministeerium
7352405
[email protected]

Tere, Mirjam!

AKI menetluses on taotlus isikuandmete kasutamiseks teadusuuringus „OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi uuringud“. AKI-l on selle kohta mitmeid olulisi märkusi/küsimusi. Tahaksin neid esmalt lühidalt arutada, kas või kuidas taotlusega edasi minna. Kahjuks ei ole kiireks aruteluks õnnestunud telefonitsi tabada. Võiksime mingi aja kokku leppida, näiteks N pärast lõunat või R.

Heade soovidega