Teadusuuringu taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 30.04.2025 nr 1.1-16/1189-1

AKI taotlus "Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses"

Lugupeetud Edastame teile taotluse uuringu „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“ läbiviimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja Lisa: Hankeleping ja tehniline kirjeldus Nõusoleku vorm Intervjuude kavad Merli Kaunissaar [email protected]

1

Lisa 1

Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine

lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses

INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM

Lugupeetud …

Kutsume Teid osalema uuringus „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju

hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses“. Uuringu eesmärk on teada

saada kuidas lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse

väärkohtlemise esinemist peres, kas ja kuidas arvestatakse väärkohtlemise pealt nägemise mõju

lapsele ja kuidas toimib süsteem väärkoheldud või väärkohtlemist pealt näinud lapse toetamiseks

ja abistamiseks. Sellist põhjalikku uuringut ei ole antud teemadel Eestis seni ellu viidud ning

aitab täita lünka teadmistes kuidas lähisuhtevägivalla ja selle mõjuga kohtumenetluses ning

lastekaitsetöös arvestatakse Uuringu tulemustele toetudes koostatakse raport, kus esitatakse

soovitused ja ettepanekud Eesti õigusruumi ja praktikate täiendamiseks, et lastekaitsetöös ning

last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal moel

esindatud ja kaitstud.

Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36,

Tartu). Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab

käesolevas uuringus Sabina Trankmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja

on Sotsiaalministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk

Sotsiaalministeeriumit (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab käesolevas uuringus Merli

Kaunissaar ([email protected]). Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse

Andmekaitse Inspektsioonilt (teadusuuringu läbiviimise taotlus rahuldati otsusega nr .....) ning

uuringu toimumisele on loa andnud ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomitee.

Miks mina olen kutsustud uuringus osalema?

Teie kui valdkonnas kogenud spetsialisti arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see

võimaldab uuringu läbiviijatel saada sisukaid hinnanguid, arvamusi ja teadmisi otse praktikute

vaatenurgast. Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et teil on võimalik alati ilma

selgitusi andmata võimalik loobuda intervjuu andmisest või see lõpetada.

Kus ja kuidas uuring läbi viiakse?

2

Soovime intervjuu läbi viia Teile sobival viisil. Võimalik on kohtuda Teie poolt valitud kohas

või kasutada selleks sobivat kaugtööformaati (nt videokõned Teamsi või Zoomi keskkonnas).

Soovi korral võime läbi viia ka telefoniintervjuu. Intervjuu Teiega kestab umbes üks kuni kaks

tundi. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul, helisalvestise põhjal kirjutatakse intervjuust

kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed.

Mida kogutud andmetega tehakse?

Teie poolt intervjuu käigus jagatud teavet kasutame üksnes käesoleva uuringu läbiviimise

eesmärgil. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, neid ei jagata

kolmandate isikutega. Peale intervjuude toimumist kirjutab intervjuu läbiviija intervjuust

kokkuvõtte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed. Kokkuvõttest ei

ole võimalik aru saada, et Teie uuringus osalesite. Kõiki materjale hoiame Tartu Ülikooli

turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel.

Tulemused esitatakse üldistatul kujul ja avalikustatakse aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus

osalejaid ei saa keegi ära tunda. Intervjuude salvestisi säilitatakse kuni uuringu lõppemiseni

(eeldatavasti detsember 2025), mille järel need hävitatakse. Uuringu tulemusel ehk kogutud

andmete alusel valmib raport, mis avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Kui olete nõus ülaltoodud tingimustega, palume täita järgmisel lehel oleva teadliku nõusoleku

vorm. Juhul, kui see täidetakse kirjalikult, on sellest kaks võrdset eksemplari, millest üks jääb

intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus).

Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuses lukustatavas kapis kuni 10 tööpäeva pärast seda, kui uuringu raport on esitatud

Sotsiaalministeeriumile (eelduslikult kuni detsember 2025). Pärast seda nõusoleku vorm

hävitatakse. Juhul, kui intervjuu antakse veebi või telefoni teel, palume Teil anda oma nõusoleku

suuliselt ning see salvestatakse. Salvestus kustutatakse sarnastel tingimustel nagu kirjalikud

nõusolekud.

3

Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine

lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses

TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM: Ekspert

Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees- ja

perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute.

Initsiaalid

Kinnitan, et olen projekti kohta antud teabelehe läbi lugenud ja võtnud aega, et loetu üle

järele mõelda.

Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete

kasutamise viisist.

Saan aru, et intervjuu käigus küsitakse minu käest küsimusi minu arvamuse kohta lapse

väärkohtlemise väljaselgitamise ja sellele reageerimisega seonduvast.

Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus

osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata.

Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust kokkuvõte,

millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed.

Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud

informatsiooni lapse väärkohtlemise tuvastamise ja heaolu kaitsmise süsteemi paremaks

muutmisel.

Nõustun selles uuringus osalema. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames. Kinnitan oma

nõusolekut uuringus osalemiseks ning minu isikuandmete töötlemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus

tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni uuringut korraldav projektijuht Sabina

Trankmann ([email protected]). Kui mul tekib küsimusi uuringus osalemisega seotud õiguste kohta,

pöördun Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee poole. Kui mul tekib

kaebusi isikuandmete töötlemise osas, pöördun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil

[email protected].

Osaleja nimi

Kuupäev

Allkiri

Vastutava isiku/uurija nimi

Kuupäev

Allkiri

INTERVJUUDE KAVAD1

Uuring: Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös

ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses

Intervjuude kavad on loodud järgnevatele sihtrühmadele: kohtunikud (I), advokaadid (II), kohalike

omavalitsuste lastekaitsetöötajad (III), poliitikakujundajad (IV).

Eelnevalt on intervjueeritavale suuliselt või kirjalikult lühidalt tutvustatud uuringut ja selle

eesmärke, mille alusel on saadud esialgne suuline või kirjalik nõusolek uuringus osalemiseks. Enne

intervjuud saadeti intervjueeritavale uuringus osaleja nõusoleku vorm, mille intervjueeritav on

allkirjastanud. Sellegi poolest alustatakse intervjuud alati sissejuhatusega, mille jooksul antakse

intervjueeritavale info tema poolt antud intervjuu (andmete) kasutamise kohta ning küsitakse veel

kord, kas intervjueeritavale on kõik nõusolekulehel olevad tingimused selged. Lisaküsimuste puhul

selgitatakse need enne intervjuud veelkord üle.

Sissejuhatav osa kõigile:

Tere!

Viime läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringut: Lapse peresisese väärkohtlemise

väljaselgitamine ja selle mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses.

Selle käigus viime läbi ekspertintervjuusid kohtunike, advokaatide ja lastekaitsetöötajate seas, kellel

on olnud kokkupuuteid laste hooldus- ja suhtlusõigustega seotud tsiviilkohtumenetlusega.

Tänan, et nõustusite intervjuud andma!

Selle uuringu tulemustele tuginedes esitatakse soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi

ja/või praktikate täiendamiseks, et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses

oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt

hinnatud lapse peresisese väärkohtlemise mõju lapsele. Seega oma osalusega panustate

tsiviilkohtumenetluses osalevate laste õiguste paremasse tagamisse Eestis.

Enne intervjuuga alustamist räägin veel lühidalt sellest, kuidas intervjuu tulemusi kasutame.

Infot, mida Te meiega intervjuu käigus jagate, kasutame ainult uuringu läbi viimise eesmärgil ja ei

seosta otseselt teie isikuga. Intervjuu seostatakse üldistatud tasandil vaid teie positsiooniga, kas

siis nt kohtunik, advokaat, lastekaitsetöötaja või poliitikakujundaja. Teie isikut tuvastada

võimaldavad andmed kustutatakse ja üheski dokumendis ei viidata teie osalemisele selles uuringus.

Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, neid ei jagata kolmandate isikutega

ja intervjuu salvestus kustutakse pärast uuringu läbiviimist (eelduslikult 2025. a detsembris).

Materjale hoiame analüüsi läbi viimise ajal Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris,

millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Analüüsi tulemusi avaldame ainult üldistatud

kujul ja avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda

Kas see sobib Teile?

Kui jah, siis alustan intervjuud ja salvestame selle teie nõusolekul.

Jah puhul alustame salvestamist!

1 Intervjuude kavad on esialgsed ja kajastavad endas kõiki võimalikke teemasid, mis võivad tõstatuda intervjuude käigus. Edasises protsessis täpsustatakse intervjuuküsimusi, mis tähendab, et uusi teemasid ei lisata, kuid olemasolevaid küsimusi kohendatakse ning neist valitakse välja kõige olulisemad.

Palun kinnitage salvestise jaoks üle, et Teile on selgitatud uuringu eesmärki ja saadud andmete

kasutamisega seonduvat. Teile on saadetud tutvumiseks uuringus osaleja nõusoleku vorm ning

olete nõus uuringus osalemisega ja selle intervjuu salvestamisega.

Tänan Teid, lähme nüüd edasi intervjuu juurde.

I Kohtunikud

Palusime Teil osaleda intervjuus, kuna olete kohtunik, kel on kogemusi hooldus- ja suhtlusõiguse

vaidluste lahendamisel. Kas sobib, kui edaspidi kasutame lihtsamat sõnastust ja kasutame

kokkuvõtlikult terminit “perekonnaasjades”? Vastavalt vastusele peaks siis kasutama sobivat

sõnastust.

Sissejuhatav küsimus:

Kui kaua Te täpsemalt perekonnaasjade menetlemisega tegelenud olete?

Sisuküsimused:

1. Mis teemad on kohtus perekonnaasjade puhul kõige tavalisemalt vaidluskohaks või

murekohtadeks teie vaates sh kui peres on alaealised lapsed?

a. Mida käsitletakse lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates

perekonnaasjades lapse peresisese väärkohtlemisena?

b. Kas olete puutunud kokku ka nende perekonnasjade lahendamisel lapse

väärkohtlemise või selle kahtlusega?

2. Mis on Teie kogemuse põhjal lapse peresisene väärkohtlemine?

a. Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena?

3. Kas lapse väärkohtlemiseks loetakse Teie kogemuse põhjal perekonnaasjades näiteks ka:

- perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole ehk perevägivalla pealt nägemist

või sellest teadlik olemist?

- lapse vanemast võõrandamist?

- lapse hooletusse jätmist?

4. Kas ja kui palju kasutavad kohtunikud Teie arvates vägivalla tuvastamiseks ekspertiise ja

asjatundja arvamust?

5. Kellelt saab perekonnaasja lahendav kohus esmase info lapse väärkohtlemise kohta? Kas

vastava info esitab kohtule menetlusosaline (kes menetlusosalistest) või selgitab kohus

selle välja omal algatusel (keda kaasates)?

6. Räägime nüüd perekonnaasjadest, kus menetluses esitatakse väide või kohus saab muul

viisil info lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta.

a. kas esialgset õiguskaitset kohaldades teeb kohus seda enamasti omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel?

b. millist infot lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta kohus esialgse õiguskaitse

rakendamiseks kasutab?

c. milliseid esialgse õiguskaitse meetmeid ja kui kauaks kohus lapse väidetava

väärkohtlemise puhul rakendab?

d. millistel juhtudel ja milliste põhjendustega jätab kohus Teie kogemuse põhjal lapse

väärkohtlemise kohta väite esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamata?

7. Kas ja kuidas perekonnaasja lahendav kohus kontrollib, kas lapse väärkohtlemine on aset

leidnud?

a. milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus lapse väärkohtlemise tuvastamiseks

kasutab?

b. kas on olukordi, kus kohus jätab lapse väärkohtlemisele viitava info kontrollimata?

Kui jah, siis millised need olukorrad on?

8. Kas ja kuidas arvestab kohus lapse väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes kuidas see

mõjutab hooldusõigust ja suhtluskorda? Milline on Teie kogemus?

9. Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju

lapsele?

a. milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus kasutab, et väärkohtlemise mõju

lapsele hinnata?

b. kas on olukordi, kus kohus jätab väärkohtlemise mõju lapsele hindamata, ning mis

põhjustel ta seda teeb?

10. Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet ootab perekonnaasja lahendav kohus

KOVilt ja lapse esindajalt?

11. Kas ja mille poolest erinevad KOVi ja lapse esindaja rollid lapse väärkohtlemisega seotud

perekonnaasjades Teie vaates? Kas teil on KOVile ja lapse esindajale erinevad ootused ja

milles need erinevused seisnevad?

12. Kas olete KOVide ja lapse esindajate poolt kohtule lapse väärkohtlemise kohta esitatava

teabega rahul ning kas ja millises osas näete arenemisruumi?

13. Kuidas ja milliste meetoditega ning milliste põhimõtete alusel selgitatakse lapse

väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades välja lapse huvid? Millest lähtute

olukordades, kus:

- lapse huvid ja lapse arvamus ei ole omavahel kooskõlas? kas ja kuidas lapse huvide

väljaselgitamisel arvestatakse vanemate seisukohtadega?

- lastekaitsetöötja ja lapse esindaja seisukohad lapse huvide kohta ei ole omavahel

kooskõlas?

14. Kuidas Teie kogemuse põhjal tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud

perekonnaasjades menetluse lapsesõbralikkus?

- Millised on lapsesõbraliku menetluse tunnused?

- Millised raskused lapsesõbralikkuse menetluse tagamisel esinevad?

- Millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need erinevad?

- Kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta?

15. Mida saaks teha, et väärkoheldud või selle kahtlusega lapsed oleksid perekonnaasjades

praegusest paremini kaitstud?

- kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse

esindajad;

- kas ja mida saaks üldiselt paremini teha.

II Advokaadid

Palusime Teil intervjuus osaleda, kuna olete advokaat, kellel on kogemusi laste esindamisel

hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes. Kas sobib, kui edaspidi kasutame lihtsamat sõnastust ja

kasutame kokkuvõtlikult terminit “perekonnaasjades”? Vastavalt vastusele peaks siis kasutama

sobivat sõnastust.

Kui kaua Te täpsemalt perekonnaasjades olete advokaadina / lapse esindajana tegelenud?

Sissejuhatav küsimus

Kas olete puutunud kokku ka nendes perekonnasjades lapse väärkohtlemise või selle kahtlusega?

Kas ja kui sageli puutute oma töös kokku lapse väärkohtlemise või selle kahtlusega?

Sisuküsimused

1) Mida käsitletakse lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates perekonnaasjades

Teie kogemuse põhjal lapse peresisese väärkohtlemisena?

2) Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena?

3) Kas lapse väärkohtlemiseks loetakse Teie kogemuse põhjal perekonnaasjades näiteks ka:

- perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole ehk näinud perevägivalda pealt

või olnud sellest teadlik?

- lapse vanemast võõrandamist?

- lapse hooletusse jätmist?

4) Räägime nüüd perekonnaasjadest, kus menetluses esitatakse väide või kohus saab muul

viisil info lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta.

a) kas esialgset õiguskaitset kohaldades teeb kohus seda enamasti omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel?

b) millist infot lapse väärkohtlemise või selle kahtluse kohta kohus esialgse õiguskaitse

rakendamiseks kasutab?

c) milliseid esialgse õiguskaitse meetmeid ja kui kauaks kohus lapse väidetava

väärkohtlemise puhul rakendab?

d) millistel juhtudel ja milliste põhjendustega jätab kohus Teie kogemuse põhjal lapse

väärkohtlemise kohta väite esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamata?

5) Kas ja kuidas perekonnaasja lahendav kohus kontrollib, kas lapse väärkohtlemine on aset

leidnud?

a) milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus lapse väärkohtlemise tuvastamiseks

kasutab?

b) kas on olukordi, kus kohus jätab lapse väärkohtlemisele viitava info kontrollimata,

ning millised need olukorrad on?

6) Kas ja kuidas arvestab kohus lapse väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes – kuidas see

mõjutab hooldusõigust ja suhtluskorda? Milline on Teie kogemus?

7) Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju

lapsele?

a) milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus kasutab, et väärkohtlemise mõju

lapsele hinnata?

b) kas on olukordi, kus kohus jätab väärkohtlemise mõju lapsele hindamata? Kui jah,

siis mis põhjustel ta seda teeb?

8) Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju

lapsele?

9) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet esitate teie advokaadi / lapse esindajana

perekonnaasjas kohtule? Kas see teave on juhtumipõhiselt väga erinev?

10) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet Te kogute ja kuidas seda teete (lapse

kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel kellegagi (kellega?),

asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?) jm).

11) Kas ja kuidas sõltub Teie puhul lapse väärkohtlemise kohta teabe kogumine, s.o nii

kogutava teabe sisu kui selle kogumise viis, lapse väärkohtlemise vormist, kestusest jt

asjaoludest?

12) Kas kohtu ootused lapse esindajale lapse väärkohtlemise kohta esitatava teabe osas on

Teie jaoks selged või oleks vaja neid ootusi täpsustada?

13) Kuidas, milliste meetoditega ja milliste põhimõtete alusel selgitatakse lapse väärkohtlemise

juhtumitega seotud perekonnaasjades välja lapse huvid? Kas ja kuidas lapse huvide

väljaselgitamisel arvestatakse vanemate seisukohtadega?

14) Kuidas Teie kogemuse põhjal tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud

perekonnaasjades menetluse lapsesõbralikkus?

- Millised on lapsesõbraliku menetluse tunnused?

- Millised raskused lapsesõbralikkuse menetluse tagamisel esinevad?

- Millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need erinevad?

- Kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta?

15) Mida saaks teha, et väärkoheldud või selle kahtlusega lapsed oleksid perekonnaasjades

praegusest paremini kaitstud?

a) Kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse

esindajad?

b) Kas ja mida saaks üldiselt paremini teha?

III Lastekaitsetöötajad

Palusime Teil osaleda intervjuus, sest olete lastekaitsetöötaja, kellel on töökogemus seoses suhtlus-

ja hooldusõiguse kohtumenetlustega. Kas sobib, kui edaspidi kasutame lihtsamat sõnastust ja

kasutame kokkuvõtlikult terminit “perekonnaasjades”? Vastavalt vastusele peaks siis kasutama

sobivat sõnastust.

Sissejuhatavad küsimused

Kui kaua Te täpsemalt lastekaitse valdkonnas töötanud olete?

Kui sageli ja kuidas puutute oma töös kokku lapse väärkohtlemise või selle kahtlusega?

Sisuküsimused

1) Mida käsitletakse lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates perekonnaasjades

Teie kogemuse põhjal lapse peresisese väärkohtlemisena?

2) Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena?

3) Kas lapse väärkohtlemiseks loetakse Teie kogemuse põhjal näiteks ka:

- perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole ehk laps on näinud pealt

perevägivalla toimepanekut või on olnud sellest teadlik?

- lapse vanemast võõrandamist?

- lapse hooletusse jätmist?

4) Kuidas on Teie kogemuse põhjal omavahel seotud lapse väärkohtlemise juhtumites

perekonnaasjas läbiviidav kohtumenetlus ja KOVi lastekaitseline menetlus?

5) Kuidas juhtum Teie jaoks alguse saab?

a) Kui palju on juhtumeid, millest esimest korda kuulete, siis kui kohtust tuleb selle kohta

teave (nt suhtluskorra vaidlused)?

b) Kui palju on juhtumeid, kus KOV on avaldajaks (sh PKS § 134, lapse heaolu ohustamine).

6) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet KOV kogub ja kuidas ta seda teeb (lapse

kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel kellegagi (kellega?),

asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?), lapse abivajaduse hindamise läbiviimine

jm);

7) Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet esitab perekonnaasja lahendavale kohtule

KOV; kas see teave on juhtumipõhiselt väga erinev?

8) Kas kohtu ootused KOVile lapse väärkohtlemise kohta esitatava teabe osas on Teie jaoks

selged või oleks vaja neid ootusi täpsustada?

9) Niipalju kui Teie kogemusest lähtub: Kas ja kuidas arvestab kohus Teie arvates lapse

väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes – kas see mõjutab hooldusõigust ja suhtluskorda?

10) Kuidas, milliste meetoditega ja milliste põhimõtete alusel selgitatakse lapse väärkohtlemise

juhtumitega seotud perekonnaasjades välja lapse huvid? Mil määral kasutatakse/olete ise

kohtule esitanud taotluse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisiks?

11) Millest lähtute olukordades, kus lapse huvid ja lapse arvamus ei ole omavahel

kooskõlas? Või kui lastekaitsetöötja ja lapse esindaja seisukohad lapse huvide kohta ei ole

omavahel kooskõlas?

12) Kas ja kuidas lapse huvide väljaselgitamisel arvestatakse vanemate seisukohtadega?

13) Kuidas Teie kogemuse põhjal tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud

perekonnaasjades menetluse lapsesõbralikkus?

a) Millised on lapsesõbraliku menetluse tunnused?

b) Millised raskused lapsesõbralikkuse menetluse tagamisel esinevad?

c) Millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need erinevad?

d) Kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta?

14) Mida saaks teha, et väärkoheldud lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini

kaitstud?

a) kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse

esindajad;

b) kas ja mida saaks üldiselt paremini teha.

IV Poliitikakujundajad*

Teilt palusime intervjuud, kuna töötate meie uuringu teemaga seonduvas valdkonnas

poliitikakujundajana.

Kui kaua Te täpsemalt selles valdkonnas töötanud olete?

Kuidas kirjeldate oma töist kokkupuudet lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamisega ja selle

mõju hindamisega?

1. Mida Te isiklikult defineerite lapse väärkohtlemisena?

2. Kas lapse väärkohtlemiseks peaks Teie arvates lugema näiteks ka:

- perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps ei ole? perevägivalla pealtnägemist?

- lapse vanemast võõrandamist?

- lapse hooletusse jätmist?

3. Kui heal tasemel on Teie arvates Eestis lapse õiguste kaitse kohtu- ja lastekaitsemenetluses?

Milliseid probleeme selles valdkonnas näete?

4. Mis meil selles valdkonnas on viimaste aastate jooksul paranenud?

5. Kas ja kuidas tuleks menetluses käsitleda lapse vanemast võõrandamist ning milliseid

probleemkohti selle juures näete?

6. Mida saaks teha, et väärkoheldud lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini

kaitstud?

- kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse

esindajad;

- kas ja mida saaks üldiselt paremini teha.

*Poliitikakujundajate küsimustikku täiendatakse välisriikide analüüsi põhjal

1

Sotsiaalministeeriumi

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

eetikakomitee

Tartu Ülikool (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju

hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

TÜ andmekaitsespetsialist

on Terje Mäesalu,

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlemisel

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika tn 1,

10122 Tallinn

Kontaktisik: Merli Kaunissaar;

[email protected]; +372 5916 7349

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Volitatud töötleja juures või andmeallika (kohtud)

juures kohapeal.

Isikuandmete volitatud töötleja aadressil (Lossi

36 Tartu 51003) töödeldakse eelkõige

ekspertintervjuude läbiviimise käigus kogutud

isikuandmeid, nt inimese hääl, samuti muud

vabatahtlikult intervjuu käigus avaldatud infot,

mida saab liigitada isikuandmete alla.

Hetkel ei ole täpselt teada, mil moel annavad

andmeallikad ehk kohtud ligipääsu

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2

kohtutoimikutele. Eeldame, et ligipääs

võimaldatakse virtuaalselt ehk õigusekspertidele

tehakse süsteemi piiratud ajaks vaatlejaõigused,

mida kasutatakse Justiits- ja Digiministeeriumi

turvalisest sisevõrgust uurimismeeskonna kahe

liikme (õigusekspertide) arvutites. Kuid on

võimalik, et ligipääsu saamiseks tuleb minna

andmeallika juurde koha peale ja kasutada nende

turvalisse võrgusüsteemi kuuluvat arvutit.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Tartu Ülikool, 74001073, Ülikooli 18, 50090

Tartu

Kontaktisik: Sabina Trankmann,

[email protected] +372 5513620

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141 või

andmeallika (kohtud) juures kohapeal.

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Isikuandmete töötlemine teadusuuringuks on re-

guleeritud IKS §-s 6 ning selle lõike 5 kohaselt

loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigi-

võimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse polii-

tika kujundamise eesmärgil ja nende koostami-

seks on täidesaatval riigivõimul õigus teha pä-

ringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuand-

meid.

Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punktiga 1, mille kohaselt on kõigi ministeeriu-

mide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku

teadus- ja arendustegevuse korraldamine.

Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb Va-

bariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS §

67 lg 1 kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalasse mh sotsiaalse turvalisuse, laste

õiguste tagamine ja heaolu edendamine ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 järgi on

uuringu läbiviimise tellinud laste ja perede

osakonna põhiülesanne edendada lapse õigusi

ning kavandada ja koordineerida laste- ja

perepoliitikat ja meetmeid vägivallaohvrite

toetamiseks. Osakonnal on juhtiv roll laste ja

perede heaolu toetavate teenuste ja hüvitiste

ning lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi

kujundamisel, samuti soolise võrdsuse ja võrdse

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3

kohtlemise edendamisel era- ja pereelus.

Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel on

sõlmitud töövõtuleping nr 2-2.2/2167-1. Selle

lisaks on andmetöötluse leping, mille alusel on

andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Tellitav uuring panustab lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024-2027 täitmisse: selle üks

põhieesmärk on perevägivallas kannatanud inimeste, sh laste süsteemne ja vajaduspõhine abista-

mine, mille saavutamiseks on planeeritud luua vajalikud hindamisvahendid spetsialistidele, mille

abil hinnata perevägivalla mõju lapsele. Uuring aitab täita ka Heaolu arengukava 2023-2030 ees-

märke, mis näeb ette välja töötada lastekaitsetöötajatele vajalike juhendite ja hindamisvahenditega

tõenduspõhine tööriistapakett ning samuti võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialisti-

dele kättesaadavaks Eesti oludesse sobivad hindamisvahendid lapse väärkohtlemise kindlakstege-

miseks, selle ulatuse ja mõju hindamiseks. Samuti aitab uuring kaasa Istanbuli Konventsiooni jä-

relvalvekomitee GREVIO soovituse täitmisele seoses konventsiooni artikli 31 lõike 2 rakendami-

sega, mis näeb ette, et konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid

tagamaks, et külastus- ja eestkosteõiguse kasutamine ei ohustaks ohvri ja laste õigusi ja turvalisust.

Lisaks toetab tellitav uuring Tartu Ülikooli uuringu "Laps perevägivalla pealtnägijana 2022" soo-

vitust, et spetsialiste (lastekaitsetöötajad, haridustöötajad, meditsiinitöötajad ja õiguskaitsespetsia-

listid) tuleb koolitada traumateadlikkusest ning sellest, milline on vaimse vägivalla lühi-ja pikaaja-

line mõju lapsele ning kuidas vaimset vägivalda kogenud lapsi ära tunda.

Lastekaitseseaduse §-st 21 lähtuvalt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võt-

mata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tege-

mine) selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlu-

sest. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 27 järgi on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma

lapsi ja hoolitseda nende eest. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

art 8 kaitseb isikute era- ja perekonnaelu. Perekonnaelu juurde kuulub ka vanema õigus olla koos

oma lapsega, sõltumata sellest, millised on vanemate omavahelised suhted. Siseriikliku õiguse üle-

sandeks on seega vanema ja lapse koosolemist kaitsta. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoha

järgi on siseriiklikud kohtud kohustatud leidma õiglase tasakaalu lapse ja tema vanemate huvide

vahel ning seejuures andma erilise kaalu lapse huvidele, mis tuleb teatud juhtudel vanemate huvi-

dest kõrgemale seada.

Tellija on uuringu lähteülesandes välja toonud, et vajadus uuringu järele tuleneb ka sellest, et täna

puudub täpsem ülevaade sellest, kuidas lapse suhtes või vanemate vahel toimunud lähisuhtevägi-

valla (LSV) ja selle mõjuga arvestatakse lapsega seotud tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suht-

lusõiguse üle otsustamisel Eestis. Tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste täielik eraldiseisvus ei

võimalda praeguses olukorras LSV-d pealt näinud lapse abistamisse läheneda holistiliselt.

Ülaltoodust tulenevalt on selge, et on oluline täpsemalt välja selgitada, kuidas lastekaitsetöös ja

last puudutavas tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemist peres, kas

ja kuidas arvestatakse väärkohtlemise pealt nägemise mõju lapsele ja kuidas toimib süsteem väär-

koheldud või väärkohtlemist pealt näinud lapse toetamiseks ja abistamiseks. Seda eesmärki täide-

4

takse kolme peamise uurimisülesande kaudu, analüüsides Eesti kohtumenetluste materjale lap-

sevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle peetavates tsiviilasjades, kohtuasjadega seotud las-

tekaitsetööd kohaliku omavalitsuse tasandil, kohtu lahenditega seotud erinevate spetsialistide

endi seisukohti ja hinnanguid ning teiste riikide õigusruumi ja rakenduspraktikaid neis kü-

simustes.

Täpsemalt on uurimisülesanded järgmised:

1. Selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud

ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad

välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvesta-

vad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsusta-

misel.

2. Hinnata, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahen-

damisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate

ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on neis kohtumenetlustes järgitud lapsesõbraliku

menetluse põhimõtteid.

3. Kirjeldada teistes riikides kasutusel olevaid regulatiivseid lahendusi ning häid meetodeid ja

praktikaid lapse väärkohtlemise väljaselgitamisel ja selle mõju hindamisel hooldus- ja suht-

lusõiguse kohtuasjades ning lastekaitsetöös, mis võiksid olla eeskujuks ka Eesti sotsiaal- ja

õiguskaitse valdkondadele.

Kõigi kolme uurimisülesande raames tehakse analüüsi põhjal kokkuvõtvad järeldused ja vajadusel

esitatakse soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks, et laste-

kaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid parimal

moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkohtlemise

mõju lapsele.

Uuringu tulemused on sisendiks poliitikakujundamiseks ja seotud edasiste tegevuste planeerimi-

sega, vajalike hindamisvahendite loomisega ning välja toodud kitsaskohtade kõrvaldamisega taga-

maks paremini laste heaolu ja õiguste kaitstuse.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuring käsitleb tundlikku ja keerulist, kuid ka väga olulist teemat (lapse väärkohtlemine). Uuringu

eesmärkide saavutamiseks analüüsivad uuringumeeskonda kuuluvad eksperdid 2023. aastal ja

2024. aastal maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse kohtulahendeid ning

kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses

last esindava advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi moodustamise kohta allpool) ja samade

isikutega seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja

juhtumimenetlusi)

Uuringu eesmärgiks on:

1. selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud ning

menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad selgitavad välja lapse

peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele ning arvestavad sellega lapse

huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel;

2. selgitada välja, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade

5

lahendamisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest tulenevate

ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on kohtumenetluses järgitud lapsesõbraliku menetluse

põhimõtteid.

Uurimisülesande täitmiseks analüüsime aastatel 2023 ja 2024 maakohtutes tehtud alaealistega

seotud hooldus- ja suhtlusõiguse kohtulahendeid ning kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või

linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava advokaadi seisukohti.

Võimalusel eelistame analüüsimiseks jõustunud kohtulahendeid. Kohtulahendid leiame Kohtute

Infosüsteemist (KIS) märksõnaotsingu abil. Lisaks analüüsime samade lastega seotud

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi)

ning viime lisaks läbi üldised valdkonna probleemistikku käsitlevad intervjuud Eesti maakohtutes

perekonnaasju lahendavate kohtunike, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ja lapsi

esindavate advokaatidega.

Ilma kohtutoimikute materjalide ning seonduvate infosüsteemi STAR andmete analüüsita ei ole

võimalik saada terviklikku ülevaadet sellest, kuidas on menetlusprotsessid kulgenud, kuidas on

neis protsessides arvestatud lapse õigustega, kas ja kuidas on tuvastatud lapse väärkohtlemine,

milliseid argumente on lahendite tegemisel kasutatud, kuidas on arvestatud otsuse tegemisel

väärkohtlemisega või selle riskiga ning milline on olnud kohtu- ja lastekaitsesüsteemi koostöö.

Kuigi uuringu tulemuseks on üldistav kokkuvõte kohtumaterjalide analüüsist, ei ole kohtumaterjale

võimalik analüüsida ilma isikuandmeid töötlemata. Analüüsitavad dokumendid sisaldavad

isikuandmeid, mida uuringu läbiviijate jaoks ei ole tehniliselt ja sisuliselt võimalik ega otstarbekas

eemaldada. Ka menetlustest tervikliku ülevaate saamiseks ning kohtumenetluste seostamiseks

STARis dokumenteeritud lastekaitsemenetlustega on samuti vajalik isikustatud andmete

kasutamine, et saaks analüüsiks kokku viia kohtutoimikute materjalid ja samade isikutega seotud

STAR-i menetlused.

Uuringu käigus intervjueerime ka erinevate asjassepuutuvate valdkondade esindajaid, nagu

kohtunikud, advokaadid, lastekaitsetöötajad, poliitikakujundajad, ning küsime nende seisukohti ja

hinnanguid laste väärkohtlemise väljaselgitamise ning sellele reageerimisega seonduva kohta,

palume nimetada kitsaskohti praeguses süsteemis ning teha ettepanekuid muutusteks ja

parendusteks. Nendes intervjuudes ei käsitle me konkreetseid juhtumeid, vaid räägime valdkonna

probleemistikust üldiselt. Intervjuudest teevad intervjueerijad helisalvestised, mille alusel

koostatakse intervjuude kokkuvõtted ning tehakse nende kvalitatiivne sisuanalüüs. Täpsem

kirjeldus, millistest põhimõtetest me lähtume ning kuidas intervjuude tulemusi töötleme ja

analüüsime on esitatud käesoleva taotluse küsimuse nr 10 vastusena. Intervjuude käigus kogutud

intervjueeritavate seisukohad, hinnangud ja kogemused on osa uurimistöös kogutavast

andmestikust. Intervjuude tegemine on uuringu läbiviimiseks vältimatult vajalik, kuna valdkonnas

tegutsevate inimeste ekspertteadmised ning kogemused annavad väärtusliku sisendi uuringu

eesmärkide saavutamiseks, täiendades ja täpsustades dokumendianalüüsi tulemusi.

Uurime ka teiste riikide õigusruumi ja rakenduspraktikaid laste väärkohtlemise käsitlemise kohta

kohtupraktikas ning lastekaitses, kuid uuringu see osa ei eelda isikustatud andmete töötlemist.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Lähisuhtevägivald mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanem(ad) otseselt lapse

suhtes vägivaldsed ei ole. Lähisuhtevägivallaga kokkupuutumist peetakse lapse väärkohtlemise

vormiks. Kokkupuude vanemate või teiste pereliikmete vahel toimuva vägivallaga võib mõjutada

laste vaimset ja füüsilist tervist, käitumist, tunnetust, arengut ja õpitulemusi. Lisaks näitavad

uuringud, et vägivallakeskkonnas elamine tõstab lapse kiusamise, ärakasutamise riski ning sellega

kaasneb otsene oht lapsel endal langeda füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Lisaks

kasvatab vägivallaga kokkupuutumine lapseeas riski täiskasvanuna kogeda lähisuhtevägivalda kas

6

ohvrina või selle toimepanijana.4

Lisaks võib vägivaldses peres kasvamine negatiivselt mõjutada tervist ja elukäiku täiskasvanueas:

suurenevad nii tõenäosus kogeda täiskasvanueas erinevaid psüühikahäireid kui ka risk alkoholismi,

depressiooni, sõltuvushäirete või suitsidaalsuse väljakujunemiseks ning südame- ja veresoonkonna

haigustesse haigestumiseks. Seetõttu on oluline aidata lähisuhtevägivalda pealt näinud lapsi nii

varajases staadiumis kui võimalik.

Lähisuhtevägivald on Eestis laialt levinud probleem. Eurostati 2021. Aasta andmete kohaselt on

41,2% naistest kogenud Eestis psühholoogilist, füüsilist (sh ähvardused) ja/või seksuaalvägivalda

oma partneri poolt. See on peaaegu 10% rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt (31,8%)5. 2023.

aastal Eestis läbiviidud suhteuuringu kohaselt on näitaja püsinud Eestis sarnasel tasemel ka

viimastel aastatel - 41% naistest on elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Naistest 39% on

kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda6. See peegeldub ka

Eesti riiklikus kuritegevuse statistikas, mille kohaselt registreeriti 2023. aastal 3186

lähisuhtevägivallakuritegu, mis moodustasid 45% kõigist vägivallakuritegudest. Hinnanguliselt

34% lähisuhtevägivallakuritegude puhul oli ohvriks või pealtnägijaks (ka) laps. Seda on 8%

rohkem kui 2022. aastal7. Eestis puudub ühtne statistika lähisuhtevägivallast puudutatud laste arvu

kohta, ent kui lähtuda politsei poolt lähisuhtevägivalla väljakutsete kohta täidetavatest

infolehtedest, oli selliseid lapsi 2021. aastal 6151 (2020. aastal 4730)8.

Laste kaitsmiseks vägivalla eest ei piisa vaid mõnest üksikust kavandatud tegevusest. ÜRO lapse

õiguste konventsioon, millega Eesti liitus 1991. aastal, paneb riigile kohustuse kaitsta lapsi

vägivalla ja ärakasutamise eest, mis võib kahjustada lapse õigust elule, ellujäämisele ja arengule.

Mõiste „areng“ all mõeldakse lapse kehalist, vaimset, hingelist, moraalset, psühholoogilist ja

sotsiaalset arengut (ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2011), üldkommentaar nr 13, punkt 62). Laste

turvalisuse tagamiseks on vajalik kujundada selline ühiskondlik elukorraldus ja normistik, mis

väärtustab ja toetab last ning kaitseb tema õigusi ja heaolu. Naistevastase vägivalla ja perevägivalla

ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Istanbuli konventsioon) jõustus

Eesti suhtes 2018. aastal ning see paneb riigile kohustuse kaitsta ja abistada perevägivalla ohvreid,

pöörates eraldi tähelepanu vägivalla tunnistajaks olnud laste eakohasele psühholoogilisele

nõustamisele ning lapse parimate huvidega arvestamisele.

Siiani on LSV ja väärkohtlemise käsitlus olnud väga karistusõiguse keskne. Selline karistusõiguse

keskne käsitlus aga ei arvesta, et vägivaldses keskkonnas kasvavat last ei mõjuta tegelikult kõige

rohkem mitte kriminaalõiguslik reaktsioon vanema vägivaldsele käitumisele (sh see, kas vägivald-

selt käitunud vanemale mõistetakse kriminaalmenetluse tulemusena tingimisi karistus ega isegi

mitte see, kas vanem mõistetakse mõneks kuuks vangi). Last mõjutab märksa enam see, kuidas

lahendatakse teda puudutavad perekonnavaidlused -- kelle juures ta elama hakkab, kes otsustab

temaga seotud asju, kui palju ja kui turvaliselt ta peab suhtlema vanemaga, keda ta tema varasema

4 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain. Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium. 2 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. Perevägivald ja ahistamine | Kuritegevus 2023 (just.ee) 3 Lasteabi 116111 pakub laste ja perede aitamiseks ning toetamiseks ööpäevaringset üle-eestilist tasuta nõustamist telefoni ja interneti

teel. Pöördujatele antakse nõu ja infot ning neid juhendatakse ja aidatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites. Töövälisel

ajal täidetakse viimaste puhul lastekaitsetöötaja rolli. 4 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/ 5 Eurostat, 2025

https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/gbv_ipv_type/default/table?lang=en&category=livcon.gbv.gbv_ipv 6 Statistikaamet, 2023 https://www.stat.ee/et/uudised/seni-suurim-ja-terviklikum-suhteuuring-paljastab-eesti-inimene-

kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes?fbclid=IwAR1sXX3YpRB3AtG-

SjqYd1PvYHTPxMDRYR0dPpiICd0XsRNTz2CtDdprkdc 7 Justiitsministeeriumi ülevaated „Kuritegevus Eestis“ 2022 ja 2023,

https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/perevagivald-ja-ahistamine/ 8 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain. Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium.

7

käitumise tõttu ehk kardab. Praegu aga ei tea me kuigi palju sellest, kuidas lähisuhtevägivallaga

üldse kohtumenetluses ja lastekaitsetöös arvestatakse. See uuring asubki nimetatud lünka täitma ja

annab seeläbi meile infot, kuidas väärkohtlemisega arvestatakse neid otsuseid langetades, mis lapse

elu vahetult kõige enam mõjutavad. Uuringu läbiviimise ja selleks konkreetsete kohtumaterjalide

ning seonduvate lastekaitsetöö materjalide analüüsimise vajadus on suur, sest uuringu eesmärk on

hinnata, kuidas on peresisese väärkohtlemise ohvriks olevate laste huvid kaitstud tsiviilkohtume-

netluses ja lastekaitsetöös, kas menetlused on piisavalt lapsesõbralikud ning kas on puudujääke,

mis vajavad kõrvaldamist, et selliste laste huvid oleksid kaitstud parimal viisil. Kuna siiani ei ole

sellist sisulist menetluste analüüsi läbi viidud, on tegemist esmase ja olulise tähtsusega uuringuga,

mille tulemuseks on soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate täiendamiseks,

et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse heaolu, õigused ja huvid

parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud lapse peresisese väärkoht-

lemise mõju lapsele.

Kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuring, mis keskendub lapse peresisese väärkohtlemise

väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtume-

netluses, võimaldab saada ülevaate praegusest olukorrast ja praktikatest. Kui ilmnevad puudujäägid

või ebaühtlus kehtivates praktikates, annavad uuringu tulemused aluse välja töötada täpsemad suu-

nised, soovitused ja võimalusel hindamisvahendid sotsiaal- ja õiguskaitse valdkonna spetsialisti-

dele, mille abil hinnata peresisese väärkohtlemise esinemist ja mõju lapsele, tagada lapsele vajalik

abi ning teha otsuseid vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse kohta perevägivallaga seotud juhtumites

lapse heaolu, õigusi ja huvisid parimal moel arvestades.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Kohtumääruste kvalitatiivse sisuanalüüsi ning STAR andmete kvalitatiivse sisuanalüüsi käigus

analüüsime 2023. aastal ja 2024. aastal maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlu-

sõiguse sisulisi ning esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud kohtulahendeid ning kohtutoimikutes

sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) arvamusi ning menetluses last esindava

advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi moodustamise kohta allpool) ja samade isikutega seo-

tud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenet-

lusi). Ligipääsu dokumendianalüüsi aluseks olevatele andmetele, sh isikustatud andmetele, ei anta

tervele uurimisrühmale, vaid ainult neljale dokumendianalüüsi läbi viivale uurimisrühma liikmele

ja vastutavale uurijale, kelle töölepingutes on konfidentsiaalsusnõue sätestatud. Dokumendiana-

lüüsi käigus toimub dokumentides kirjeldatud menetlustele sisulise hinnangu andmine, mitte

isikuandmete analüüs.

Lapsi ja lapsevanemaid uuringu käigus ei intervjueerita ega nende poole ei pöörduta, piirdume vaid

isikutega seotud kohtumaterjalide ja STAR materjali analüüsimisega. Materjalide analüüsimine ei

too kaasa otseseid tagajärgi osalejatele ehk kohtuasjadega seotud lastele, vanematele, kohtunikele,

lastekaitse töötajatele vm seotud asjaosalistele ei esitata juhtumist tulenevalt mingeid otseseid kü-

simusi või ei tehta ka muid pöördumisi. Oleme otsustanud lapsi ja lapsevanemaid uuringu käigus

mitte intervjueerida, kuna intervjuude läbiviimine antud sihtrühmadega võib olla neile emotsio-

naalselt koormav. Seega oleme valinud sihtrühma kaitsmiseks säästvama uurimismeetodi, piirdu-

des kohtumaterjalide ja STAR materjalide analüüsiga. Isikuandmeid kasutame vaid andmete ühen-

damiseks kohtumaterjalide ja STAR registri vahel. Analüüsi käigus uuritakse ja tehakse järeldusi

menetluste läbiviimise käigu ning tehtud tegevuste, mitte menetluste sisu või konkreetsete isikute

kohta. Uuring ei kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu. Uuringu

8

lõpptulemuseks on analüüsi tulemused lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamise ja selle

mõjuga arvestamise osas last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös, mida kajas-

tame uuringuraportis teemati. Samuti esitame raportis analüüsi põhised järeldused ning teeme soo-

vitused ja ettepanekud nii kohtule kui lastekaitsele, kuidas muuta tööd efektiivsemaks ja hästi toe-

tada laste abini jõudmist peresisese väärkohtlemise puhul ning kuidas parimal viisil tagada laste

õiguste ja huvide kaitstus tsiviilkohtumenetlustes.

Seega ei too isikuandmete töötlemine uuringu käigus kaasa tagajärgi andmesubjektidele, uuring ei

kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu.

Viime läbi ekspertintervjuud maakohtu kohtunike, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate ja

lapsi esindavate advokaatidega. Intervjuusid ei seostata konkreetsete menetlustega, palume interv-

jueeritavatel mitte nimetada menetlustes osalenute nimesid ning küsime küsimusi süsteemi, selle

tugevuste ja kitsaskohtade kohta üldiselt, mitte konkreetsete juhtumite vaates.

Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilisi

aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu

jms). Intervjuu salvestame uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel transkribeerime. Kui

intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervjuu ajal ja vahetult pärast

intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime, st

võtame välja kõik intervjueeritavatele isikutele viitavad osised.

Uuritavate menetlustega seotud isikutele, kohtutele ega lastekaitsetöötajatele ei kaasne materjali

analüüsimisega seotult või sellest tulenevalt koormavat lisamahtu ega kahjustata ülemääraselt and-

mesubjekti õiguseid.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 9 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Eesti maakohtutes koostati uuringu Tellija andmetel lastega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse

asjades 2023. aastal 999 kohtulahendit ja 2024. aasta I poolaasta 6 kuu jooksul 539 kohtulahendit,

mis piirkonniti jagunevad järgmiselt: 654 kohtulahendit Harju Maakohtus, 214 Pärnu Maakohtus,

375 Tartu Maakohtus ja 265 Viru maakohtus (e-toimiku süsteemis kohtuasjade kategooria: vanema

õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine). Tellijale ei ole teada ning ei ole ka

võimalik täpselt ette välja selgitada, kui suures osas ja millistes kohtuasjades käsitleti lapse

väärkohtlemist või selle kahtlust. Asjassepuutuva kohtuasjade valimi saamiseks teostatakse

Justiits-ja Digiministeeriumi vahendusel kohtute infosüsteemis (KIS) infosüsteemi haldaja poolt

märksõnaotsing kõigi eelviidatud kohtuasjade sisuliste lahendite seas. Selle alusel kujuneb uuringu

valim lahenditest, millel võib eeldada lähisuhtevägivalla teemaga kokkupuudet. Märksõnaotsingu

läbiviimiseks koostas uuringumeeskond õigusekspertide kogemuse põhjal otsingusõnade

nimekirja, mille abil teeme otsingu KISis.

Kombineerides normi ja märksõna:

PKS § 135 + karist*

PKS § 135 + vägival*

PKS § 134 + vägival*

9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava

keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

9

PKS § 134+karist*

PKS § 143 lg 21+vägival*

PKS § 143 lg 21+ karist*

PKS § 143 lg 21+löö*

PKS § 143 lg 21+vägival*

PKS § 143 lg 21+manipuleeri*

PKS § 143 lg 21+ohusta*

PKS § 143 lg 21+võõranda*

PKS § 137+vägival*

PKS § 137+ karist*

PKS § 137+löö*

PKS § 137+manipuleeri*

PKS § 137+ohusta*

PKS § 137+võõranda*

Lisaks eraldiseisvalt otsuses viidatud üks või mitu allolevat normi:

PKS § 143 lg 3

PKS § 143 lg 31

PKS § 137

TsMS § 551 lg 3

Eraldi otsinguks sobivad märksõnad:

Vägival*

Väärkohtle*

Julm*

Ahista*

Lööma (lööb, lõi, on löönud, lubas lüüa)

Manipuleeri*

Kiusa*

Karist*

Ära kasuta*

Hooletu*

Ohtlik

Ohusta*

Politsei

Väljakutse*

Võõranda*

Eralda*

Keela, keeld

Ohvriabi

Naiste tugikeskus

Varjupaik

Turva

Kartma, kardab, kartis, kartsi*

Jälita

Kontroll

Kohtutoimikutele juurdepääsuks tuleb küsida luba maakohtute esimeestelt (TsMS § 59 lg 4).

10

Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga on vajalik uuringu läbiviimiseks need load saada. Oleme

selleks, et kohtud oleksid taotluse esitamisest juba eelnevalt teadlikud ja oskaksid sellega arvestada,

koostanud kohtute esimeestele ülevaate uuringu eesmärgist ja kohtumaterjalide uurimise

vajadusest. Oluline on leida kohtute jaoks aktsepteeritav ja uuringu eesmärgi saavutamist

võimaldav lahendus.

Uurimisrühm on teadlik, et ligipääsu võimalikkus kohtutoimikutele sõltub kohtute otsusest, niisiis

on kohtumaterjalide analüüsi ning hiljem ka STAR andmete analüüsi võimalik teha vaid juhul, kui

kohtud on nõus need materjalid väljastama.

Tellija eeldab, et lõplikku valimisse jääb koondina alla 10% kõigist etteantud perioodil tehtud

sisulistest lahenditest maakohtus, s.o hinnanguliselt umbes 100 - 150 kohtuasja. Eelistame

jõustunud kohtulahendeid. Kui lõplikku valimisse jääb rohkem kohtuasju, teeme nende hulgast

juhuvaliku. Võimalusel analüüsime kõigi nelja piirkonna kohtulahendeid, mis tulenevalt otsingu

tulemustest võivad jaotuda piirkondade vahel erinevalt.

Uurimisrühma õigusekspertidele edastatakse kohtuasjade valimisse jäänud kohtuasjade numbrid

koos kohtu piirkonnaga ning info selle kohta, kas tegemist on jõustunud lahendiga. Saadud info

alusel taotleb uuringumeeskond Kohtute Infosüsteemi haldajalt (Justiits- ja Digiministeerium)

õigusekspertidele (Triin Uusen-Nacke ja Katre Luhamaa) juurdepääsu järgmistele valimisse jäänud

kohtuasjade materjalidele: 1) sisulised kohtulahendid 2) kohtumäärused esialgse õiguskaitse

rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud arvamused ning

4) menetluses last esindava advokaadi seisukohad. Nende kõigi dokumentide kvalitatiivse

sisuanalüüsi kaudu otsime uurimisküsimustele vastuseid.

Kohtutoimikutele juurdepääsuks kasutame võimalusel järgmist lahendust, mida oleme kokkuleppel

kohtutega kasutanud ka ühe eelneva uuringu käigus:

KIS-st pärib kõigepealt kohtuasjade numbrid Justiits-ja Digiministeeriumi esindaja, sisestades

KIS-i käesoleva AKI loa taotluse punktis 8 nimetatud märksõnu ja piirates kohtulahendite hulka

ajalise perioodiga 01.01.2023-31.12.2024. Hinnanguliseks kohtulahendite arvuks on planeeritud

100-150 kohtuasja. Juhul kui märksõna otsinguga langeb valimisse rohkem kohtuasju, siis teeme

eelnevalt nende hulgast juhuvaliku. Saadud kohtulahendite numbrite alusel esitame taotluse nelja

maakohtu esimeestele, paludes luba ligipääsuks neile kuni 150-le kohtutoimikule.

Kui ligipääs on saadud, jagavad uurimisrühma õiguseksperdid toimikud omavahel analüüsimiseks

ära, ehk kumbki õigusekspert analüüsib umbes pooli kohtumaterjale. Õiguseksperdid saavad KIS-

i vaatlejaõigused vaid analüüsi kuuluvatele kohtuasjadele ja nende materjalidele ning KIS-i

kasutamisel jääb iga kord maha jälg, mis tagab vajadusel ülevaate uurijate tegevusest ja näitab, et

õiguseksperdid on tegutsenud vaid eesmärgipäraselt.

Kohtumaterjale analüüsides koondavad õiguseksperdid vajaliku info, mis ei sisalda isikuandmeid,

Exceli tabelisse ning teevad märkmeid Wordi failidesse ja salvestavad need dokumendid piiratud

ligipääsuõigustega OneDrive kausta, millele on ligipääs vaid vastutaval uurijal ja kahel õiguseks-

perdil. Õiguseksperdid salvestavad samasse kausta eraldi Exceli faili kohtulahendite väljavõtete

tegemise ajal juhtumitega seotud alaealiste laste isikukoodid ja kohtulahendite kuupäevad, millega

on võimalik teostada päring STAR süsteemis.

Lisaks teeme kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste (kes olid kohtulahendi te-

gemise ajal alaealised) isikukoodide järgi päringu Sotsiaalkindlustusametile kui sotsiaalteenuste ja

–toetuste andmeregistri (STAR) vastutavale töötlejale, leidmaks samade lastega seotud lastekait-

seteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused) STAR-is. Eelduslikult leidub iga valimisse

kuuluva lahendiga seotud lapse osas ka STAR menetlus või menetlused, kuid võib ka ilmneda, et

mõne seotud lapse osas ei ole STARis andmeid. Juhtumimenetluse korral on STARis võimalik

pärida infot näiteks abivajaduse hindamiste või tehtud toimingute kohta. Juhtumimenetluste osas

11

võib jääda päringu tulemus väiksemaks kui lahenditega seotud laste arv, kuna kõigi kohtuasjadega

seotud laste suhtes ei pruugi olla alustatud STAR-is juhtumimenetlust. STAR-i menetluste kohta

päritakse piiratud hulgal andmeid, mille põhjal saab teostada kvantitatiivset ja piiratult kvalitatiiv-

set analüüsi juhtumites läbi viidud lastekaitsetöö osas, et vastata asjakohastele uurimisküsimustele

(vt täpsemalt allpool).

Nendeks andmeteks on STARis isikute suhtes algatatud liht- ja juhtumimenetlused ning nende tee-

mad; abivajaduse hindamised; juhtumi kohta esitatud pöördumised ja järelepärimised; tehtud tege-

vused (kodukülastused, vestlused lapsevanematega jms).

Päring STAR süsteemist väljavõtte tegemiseks saadetakse vastutava uurija poolt

Sotsiaalkindlustusametile, kes nimetatud registrit haldab. Saadud tulemused saadetakse

krüpteeritult SKA esindaja (tavaliselt STAR süsteemi haldav analüütik) RIA DigiDoc süsteemi abil

vastutavale uurijale, kes info sama süsteemi abil dekrüpteerib ja laeb omakorda üles eraldiseisvasse

OneDrive kausta, millele on lisaks vastutavale uurijale ligipääs kahel uurimisrühma liikmel (Anna

Markina, Kati Valma), kes teostavad STAR andmete analüüsi. STAR süsteemist päritakse

kohtuasjadega seotud menetluste info Exceli väljavõttena. STAR keskkonda lastekaitsetöötaja

poolt sisestatud info hõlmab olukorra kirjeldust ja toiminguid. Väljavõte STAR-ist tehakse SQL

programmi kasutades ning väljavõte on Exceli tabeli kujul, kus iga andmeväli on eraldi veeruna.

STAR kasutaja täidab nii etteantud valikutega kui ka vabavälju, lisaks genereeritakse süsteemsed

pöördumised (nt „Pöördumise registreerimine“, „Juhtumimenetluse algatamine“) ning sellest

olenevad ka vastavate lahtrite sisud väljavõttes. Kokku tekib mitu erinevat andmetabelit, mis

unikaalse isikukoodi abil annavad tervikliku vaate juhtumist.

Infot küsime nii liht- kui ka juhtumimenetluste kohta. Peamiselt teostame STAR andmete põhjal

Excelis kvantitatiivset analüüsi (nt kui paljudes uuritud perekonnaasjades on KOVi

lastekaitsetöötaja enne kohtumenetlust alustanud liht- ja kui paljudel juhtumimenetlust, kui paljude

juhtumite puhul on tehtud abivajaduse hindamine jms) ja piiratult kvalitatiivset analüüsi.

Kvalitatiivse analüüsi alusmaterjaliks on STAR keskkonna Exceli väljavõtte vabaväljad. See, kas

vabaväljad sisaldavad isikuandmeid, sõltub, kuidas lastekaitsetöötaja on andmeid STAR süsteemi

sisestanud, mida uurimisrühma liimetel ja ka SKA esindajatel, kes andmepäringuga tegelevad, pole

võimalik ette näha. Uurijad saavad päringu tegemise tulemusena ligipääsu infole, mis võivad

sisaldada isikuandmeid, nt pereliikmete isikukoodid, elukoht vm. Uurijad ei kasuta analüüsides

isikuandmeid, vaid tehtud tegevusi ja protsesse, kuid nende eemaldamine materjalidest oleks väga

töömahukas ja eeldaks registripidajalt sisuliselt kõigi dokumentide läbilugemist ja puhastamist

enne uurijatele üleandmist ning seega sisuliselt on seda võimatu registripidajalt nõuda. Sellest

tulenevalt on infole, mis sisaldab vähemal või rohkemal määral isikuandmeid, ligipääs vaid piiratud

ja väikesel hulgal uurimisrühma liikmetel. Neil uurimisrühma liikmetel on eelnev kogemus, kuidas

analüüsida isikuandmeid sisaldavaid dokumente ja infot selliselt, et analüüsi kaasatakse vaid

analüüsi seisukohalt vajalik ja isikuandmeid ei jagata ka omavahel analüüsi koostamise protsessis.

Analüüsimaterjalid asuvad Tartu Ülikooli turvatud serveris olevas keskkonnas kaustas, millele on

ligipääs üksnes uurimisrühma valitud liikmetel (eksperdid sotsiaal- ja lastekaitse valdkonnas Anna

Markina ja Kati Valma). Tartu Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav

andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse.

Andmed laetakse TÜ serverisse uurimisrühma liikmete poolt, sõltuvalt sellest, millise

andmekogumise meetodiga on tegu. OneDrive kaustale, kuhu laetakse kohtumaterjalide ja STARi

materjalide analüüsi andmed, tagatakse piiratud juurdepääs vastavalt ainult õigusekspertidele või

sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna ekspertidele ning vastutavale uurijale Sabina Trankmannile.

Kausta loomisel saab vastutav uurija määrata kausta vaatamise ja muutmise õigused. Teised

uurimisrühma liikmed sellisel juhul kaustale ligipääsu ei saa. Ekspertintervjuude läbiviijate

12

töökaustadesse salvestuvad Teams või mõnes muus keskkonnas läbi viidud intervjuude audio- ja

videosalvestused. Intervjuude kokkuvõtteid või vajadusel transkriptsioone teevad intervjueerijad

enda töökaustades, ka need töökaustad paiknevad OneDrive keskkonnas. Intervjuude kokkuvõtted

ja/või transkriptsioonid anonümiseeritakse ning need ei sisalda isiku tuvastamist võimaldavaid

andmeid. Seejärel lisavad intervjueerijad need analüüsitarkvarasse QCAMaps, millega on võimalik

teostada intervjuude analüüsi ja ühtlustada uuringutulemusi.

Tartu Ülikooli infosüsteemidesse on võimalik siseneda kas kasutajatunnuse ja parooliga või

turvaliste autentimisvahenditega nagu ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID. Tartu Ülikoolis kehtib ka

kaheastmelise autentimise nõue. Kõik Tartu Ülikooli töötajad läbivad kord aastas kohustusliku

infoturbe alase koolituse ja testi. Microsofti poolse kinnituse kohaselt hoitakse andmeid EL

liikmesriigi andmekeskuses. Täpsemat infot serveri kohta me kahjuks anda ei saa, kuna tehniliselt

ei ole tegemist Tartu Ülikooli ainukasutuses oleva serveriga, vaid paljudele kasutajatele suunatud

IT teenusega (software-as-a-service, SAAS) ning selle teenuse mudel ei luba vastavalt Tartu

Ülikooli infoturbe osakonna selgitusele riigi ja andmekeskuse täpsusega asukohta määrata.

Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata kolmandate

isikutega ega uuringu tellijaga ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda

ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Kõik isikuandmeid sisaldavad töömaterjalid kustutame

hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk eelduslikult

detsembris 2025, juhul kui uuringuga seotud lubade ja kooskõlastuste saamine kulgeb

plaanipäraselt ning uuringu tähtaega ei ole vaja pikendada. Seda kinnitatakse eraldi aktil

andmekogude hävitamise kohta.

Sotsiaalministeeriumile annab Tartu Ülikool lepingu lõppemisel üle uuringu tulemi ehk

uuringuaruande ja anonümiseeritud analüüsitulemused.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu käigus taotleme ligipääsu nende isikute isikuandmetele, kes on seotud valimisse kuuluvate

tsiviilkohtumenetlustega menetluse perioodi, liigi ja märksõnade alusel ja ulatuses, mis on seotud

menetlusdokumentidega ja STAR menetlustega:

1. lapsevanemad (kuni 150 kohtutoimikut st kuni 300 lapsevanemat);

2. lapsed (kuni 150 kohtutoimikut, laste täpne arv teadmata, kuna laste arv peredes pole teada)

3. laste muud lähikondsed (kuni 150 kohtutoimikut, täpne arv teadmata, kuna toimikute sisu

teadmata).

Lisaks uuritavates dokumentides kajastuvatele isikuandmetele töötleme uuringus erinevate

ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid), vajadusel kasutame

ka telefoninumbreid ekspertide intervjuudele kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks.

Ekspertintervjuude sihtrühmadeks on:

 eksperdid ja poliitikakujundajad (ca 35 intervjuud) – nt kohtunikud, advokaadid, kohalike

omavalitsuste lastekaitsetöötajad, ministeeriumide ja muude riigiasutuste töötajad;

 teiste riikide eksperdid ja poliitikakujundajad (kuni 10 inimest, kirjalikud intervjuud;

vajadusel virtuaalsed intervjuud).

Täpsed isikute arvud selguvad uuringumaterjalidega töötamise käigus.

13

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmete päring tehakse kohtulahendite juhtumitele aastatel 2023-2024. Andmed pärime KIS-

st perioodi 01.01.2023-31.12.2024 kohta. Samas tõdeb uurimisrühm, et materjalides võivad

kajastuda ka sündmused varasemast perioodist, mis on seotud valimisse valitud kohtulahenditega.

STAR-st pärime lapse isikukoodiga seotud menetluste osas andmeid kuni kaks aastat enne

kohtulahendi kuupäeva. Juhtumite kaasamisel käsitleme indekskuupäevana kohtulahendi või

menetluse lõpukuupäeva.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Pidasime SKA-ga nõu, millised isikuandmed võivad SKA materjalidest meie kätte sattuda.

Isikuandmetest töötleme uuringu käigus (dokumendianalüüs) lapsevanemate ja laste ees- ja

perekonnanimesid; lapse/laste isikukoode või sünnikuupäevi, lapsevanemate isikukoode või

sünnikuupäevi, lapse sugu, vanemate elukohti rahvastikuregistri järgi ja vanemate tegelikke

elukohti, lapse/laste elukohti rahvastikuregistri järgi ja tegelikke elukohti; lapse muude lähedaste

ees- ja perekonnanimesid, sugulusastet menetluse osalistega, elukoha andmeid; kohtumenetluses

osalemise aega; kohtumenetluse ja lastekaitsemenetluse aluseks olevate sündmuste kirjeldusi ning

võimalikke kirjelduse käigus selguvaid andmeid; pöördumise andmed ja siduva toimingud

andmed, andmed menetluste kohta ja menetlusega seotud dokumentide andmed, haldusmenetluse

toimingute andmed, erivajaduse, puude ja töövõime andmed, eestkoste andmed, hindamiste

andmed, juhtumiplaani andmed sotsiaalhoolekande seaduse § 9 alusel, isikule makstud toetuste

andmed, isiku teenust saama suunamise otsuste andmed, alla 18-aastase isiku vanema

hooldusõiguse, perest eraldamise ja paigutamise andmed, lastekaitsemenetluses osalemise aega;

kohtumenetluste ja lastekaitsemenetluste tulemusi (täpsemalt teadmata enne materjalidega

tutvumist).

Lisaks uuritavates dokumentides kajastuvatele isikuandmetele töötleme uuringus erinevate

ametiasutuste avalikult kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid), vajadusel kasutame

ka telefoninumbreid ekspertide intervjuudele kutsumiseks ja/või intervjuu läbiviimiseks.

Intervjuude salvestamisel töötleme isikuandmeid nagu intervjueeritava hääl ning tema poliitilised

ja filosoofilised veendumused ning muu tema isikut puudutav info juhul, kui intervjueeritav peaks

neid intervjuu käigus avaldama (kuigi intervjueeritava isiku kohta intervjuu käigus küsimusi ei

esitata).

Kohtumaterjalide analüüsi tegemiseks ei ole vaja isikuandmeid analüüsida, kuna analüüsime

üldiselt kohtu tegevust juhtumite menetlemisel. Samas ei ole analüüsitavatest kohtumaterjalidest

isikuandmete eemaldamine võimalik, seega saavad uurimisrühma liikmed neile siiski ligipääsu.

Kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste isikukoodide järgi tehakse päring STARi,

leidmaks samade lastega seotud lastekaitseteemalised menetlused (liht- ja juhtumimenetlused)

STAR-is. Uurimisrühma ülesandeks ei ole otseselt töö selles punktis nimetatud isikuandmetega,

vaid tegevuste ja protsessidega seotud analüüs ning tulenevalt uuringu eesmärkidest üldistatud ja

anonüümse sisukokkuvõtte koostamine. Kuna aga kohtumaterjalid antakse töövõtjale üle koos

isikuandmetega (neid ei kustutata eelnevalt, kuna see oleks liiga töömahukas), ning kuna

isikuandmeid (peamiselt alaealiste laste isikukoodid) on vaja ka juhtumite otsimiseks STARi

andmestikust, siis on samaaegselt tegemist ka isikuandmete töötlemisega ilma isikult nõusolekut

küsimata ja seetõttu on käesolevas punktis 9.2. loetletud selliseid isikuandmeid, millega

uurimisrühma liikmed võivad dokumendianalüüsi käigus kokku puutuda. Teiste AKI lubade

taotluste koostamise raames on uurimisrühma liikmed sel teemal AKI-ga konsulteerinud ja saanud

vastuseks, et selles punktis tuleks nimetada niipalju isikuandmeid kui võimalik, millega

uurimisrühm kokku puutub, vaatamata sellele, et uuringu läbiviimise käigus otseselt nende

14

andmetega tööd ei tehta. Uurimisrühm lähtub andmete pärimisel minimaalsuse põhimõttest – nii

vähe kui võimalik, kuid niipalju kui vajalik.

Ka STARi materjalide analüüsi tegemiseks ei ole vaja isikuandmeid analüüsida, kuna analüüsime

üldiselt lastekaitsetöötajate tegevust juhtumite menetlemisel. Samas ei ole analüüsitavatest

materjalidest isikuandmete eemaldamine võimalik, seega saavad uurimisrühma liikmed neile siiski

ligipääsu. Tegemist on andmetega, mis, nagu me teame eelnevast kogemusest (nt Riikliku

perelepitusteenuse uuringu ja Täisealiste eestkostekorralduse uuringu läbiviimisel), kaasnevad

päringute tegemisega kohtute infosüsteemi ja STAR süsteemi.

Kohtutoimikutes sisalduvat infot analüüsime vastavalt uurimisküsimustele kvalitatiivse

sisuanalüüsi meetodeid järgides. Eelkõige lähtume juhtumiülese analüüsi põhimõtetest, vaadeldes

analüüsitavaid juhtumeid samaaegselt ja võrreldes kindlat teemakäsitlust, näiteks asjaolusid, mis

olid aluseks kohtulahendi tegemisele, kõigi juhtumite lõikes. Võrdlusvõimalus loob eeldused

suuremaks üldistatavuseks, mis on uuringu ettenähtud tulem, võrreldes juhtumipõhise analüüsiga.

Juhul kui analüüsi tegemise käigus ilmnevad asjaolud, mis loovad aluse täiendavate

analüüsitehnikate kasutamiseks, rakendavad uurijad ka neid. Õiguseksperdid loevad selleks

korduvalt menetlusdokumentide kirjeldavat ja põhjendavat osa.

Analüüsime menetluse vastavust perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse normidega, eelkõige

lähtudes lapse huvidest. Võrdleme menetlusaega, kas menetlustel, kus kohtusse on pöördunud

erinevad osapooled (vanem, kohaliku omavalitsuse esindaja) esineb sisulisi erinevusi ning kui

kohtuasjade materjalide hulgas on, siis ka küsimusi, mida on lahendanud ekspert. Kvantitatiivselt

analüüsime numbriliselt võrreldavaid andmeid nagu menetluste ajad, erineva sisuga menetluste ja

otsuste arvud, erinevate tõendite kasutamine, esialgse õiguskaitse lahendi tegemise aeg jms.

Õiguseksperdid on pidanud vajalikuks kogu kohtutoimikuga tutvumist, kuna kohtumäärustes

esitatakse oluliste asjaolude ja tõendite kokkuvõte, millest kohtunik oma siseveendumuses lähtus,

ja selles ei pruugi kogu lapse väärkohtlemisega seotud taustainfo olla piisava põhjalikkusega

kirjeldatud. Kohtu lõpplahendile viidatakse üksnes seetõttu, et vaadeldava materjali puhul ei oleks

tegemist vaidlustatava lahendiga. Kogu kohtutoimik sisaldab õigusekspertide hinnangul infot selle

kohta, kui palju arvestati sisulise lahendi tegemisel lapse väärkohtlemisega, millistele lapse

väärkohtlemisega seotud asjaoludele viitas lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja kohtule antavas

teabes, kui palju oli olukordi, mil kohus jättis lapse väärkohtlemise mõju hindamata ja mis põhjusel

seda tehti ning milliseid tõendeid ja tõendusvahendeid kohus kasutab, hindamaks väärkohtlemise

ja selle kahtluse mõju lapsele. Uuringu eesmärgi täitmiseks on vajalik teha järeldusi, mis tänases

kohtumenetluses on ebapiisav või muutmist vajav lapse väärkohtlemise täpsemaks tuvastamiseks

ja selle mõju hindamiseks.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Isikuandmete allikateks on analüüsitavad kohtumaterjalid: 1) sisulised kohtulahendid 2)

kohtumäärused esialgse õiguskaitse rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse

(lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud arvamused ning 4) menetluses last esindava advokaadi

seisukohad, ning samade lastega seotud pöördumiste ja lastekaitse juhtumite materjalid STARist.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Sotsiaalkindlustusameti (STARi vastutav töötleja) esindajatega on konsulteeritud ning nad on

valmis andmed taotluse alusel väljastama tingimusel, et selleks on saadud eetikakomitee ja AKI

load. Kohtutoimikute väljastamiseks küsime pärast Andmekaitse Inspektsiooni loa saamist luba

kõigi nelja maakohtu esimeestelt, vastavalt TsMS § 59 lg 4. Maakohtute esimehi informeerime

eelnevalt, andes neile ülevaate uuringu eesmärkidest ning andmevajadusest. Justiits- ja

Digiministeeriumiga (kohtute infosüsteemi vastutav töötleja) on konsulteeritud ning nad on valmis

võimaldama uurijatele ligipääsu Kohtute Infosüsteemile tingimusel, et selleks on saadud

eetikakomitee ja AKI load ning maakohtute esimeeste load.

15

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kohtumaterjalide ja STARi materjalide andmeid ei pseudonümiseerita, kuna selleks, et viia ühe

juhtumi/menetluse teemal läbi nii kohtu- kui lastekaitsemenetluse analüüs, peab juhtum olema

tuvastatav.

Kahest andmeallikast päritavaid andmeid otseselt siduma ei hakata, sest analüüsi koostamise

käigus teeme juhtumiülest analüüsi. See tähendab, et vaatleme samal ajal mitut analüüsitavat

juhtumit, näiteks kogume erinevatest (kohtu)materjalidest kokku kõik konkreetset teemat

käsitlevad tekstiosad ja võrdleme selle teema käsitlemist kõigi kogutud materjalide lõikes.10 Sellest

tulenevalt analüüsime eraldiseisvalt lapse peresisest väärkohtlemist ja selle mõjuga arvestamist last

puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja lastekaitsetöös. Analüüsi käigus vaatame küll näiteks seda,

kui palju ja millist infot esitab perekonnaasja lahendavale kohtule kohalik omavalitsus ning kuidas

on lapse väärkohtlemise juhtumite puhul omavahel seotud perekonnaasjas läbiviidav

kohtumenetlus ja KOVi lastekaitseline menetlus (kui paljudes uuritud perekonnaasjades alustas

KOVi lastekaitsetöötaja liht- või juhtumimenetlust perekonnaasja lahendavalt kohtult saadud info

põhjal ning millistel teemadel ja kelle poolt esitatud pöördumised on KOV uuritud perekonnaasjade

puhul STARis lapse kohta registreerinud). Samas on oluline esitada tulemused suurema

üldistatavusega, sest umbes 150 juhtumi infot ei ole võimalik ja otstarbekas uurimisaruandes eraldi

analüüsida. Analüüsi eesmärk on siiski leida juhtumite üleselt ühisosasid, ent ka erisusi, mille alusel

on võimalik teha soovitusi ja järeldusi nii kohtule kui ka lastekaitsele.

Ainus sidumine kahe süsteemi vahel tehakse alaealiste laste isikukoodidega ja kohtulahendite

kuupäevadega, mille märgivad kohtulahenditest saadud info alusel Exceli tabelisse õiguseksperdid

ja selle tabeli alusel esitab vastutav uurija päringu Sotsiaalkindlustusametile, et oleks võimalik leida

STARist nende lastega seotud menetlused.

Ekspertintervjuu transkribeeritakse juhul, kui intervjuu käigus kogutud info on vaja analüüsi

tegemiseks anda edasi mõnele teisele uurimisrühma liikmele kui intervjueerija ise. Transkriptsioon

antakse edasi anonümiseeritult, tagamaks intervjueeritava privaatsus. Andmed anonümiseeritakse

volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli poolt.

Juhul kui intervjuud ei transkribeerita teeb uurija intervjuust põhjaliku sisukokkuvõtte, mille alusel

on võimalik intervjuudest saadud andmed kodeerida ja teostada kvalitatiivset sisuanalüüsi.

Kvalitatiivse sisuanalüüsi läbiviimiseks puudub ilmtingimata vajadus intervjuude täpseks

transkribeerimiseks. Me transkribeerime intervjuusid valikuliselt, keskendudes nendele osadele,

mis uurija hinnangul on uurimisküsimuste või teemaarenduste seisukohalt olulised ning mille

kajastamist võiks lõpparuande tsitaatide või väljavõtetena kaaluda. Ülejäänud intervjuu osas

koostame põhjaliku sisulise kokkuvõtte, mis ei ole küll sõna-sõnaline, kuid annab võimalikult

täpselt edasi vestluse peamised punktid ja teemad. Sisukokkuvõtte näol on tegemist keskmiselt 3-

4 lehekülje pikkuse dokumendiga, mis sisaldab analüüsi seisukohalt kogu vajalikku infot.

Uurimisrühmal on pikaajaline kogemus intervjuutulemuste analüüsimisel, põhinedes intervjuude

sisukokkuvõtetel, omades seega pikaajalist kogemust intervjuu ja uurimiseesmärgi seisukohalt

olulise info eristamisel. Vastutav uurija Sabina Trankmann on koolitanud Töötukassa ja Tartu

Ülikooli töötajaid intervjuude läbiviimisel. Uurimisrühma liige Helen Urmann on õpetanud alates

2018. a kevadest, sh vastutava õppejõuna alates 2020. a kevadest, kvalitatiivset analüüsi.

Uurimisrühma liige Doris Pavlov täiendas enda kvalitatiivsete uurimismeetodite alaseid teadmisi

10 https://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys/

16

hiljuti magistriõppes.

Analüüsitarkvara QCAMap võimaldab uuringumeeskonna liikmetel andmeid ja analüüsitulemusi

omavahel jagada, tagades seeläbi uurijate omavahelise tõhusa koostöö, metodoloogilise ühtsuse ja

uuringutulemuse ühtlustumise. Ühtlasi tagab intervjuude sisukokkuvõtete koostamine olukorra,

mil isikuandmeid sisaldavad intervjuude transkriptsioonid ei satu kolmandate isikute kätte, kelle

süsteemide turvalisuse tase on teadmata ja mille puhul on võimatu tagada isikuandmete kaitse ja

hävitamise. Uurimisrühmal on paralleelselt käimas riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse

uuring, kus esimeses etapis kasutati ekspertintervjuude sisu analüüsis edukalt samasuguseid võtteid

ja süsteemi. Põhjalike sisukokkuvõtete koostamine uurimisrühma liikmete poolt tagab, et

isikuandmeid sisalduvad dokumendid ja info ei satu kolmandate isikute kätte, info saab analüüsitud

selliselt, et oleks võimalik täita uurimiseesmärki ja vastata uurimisküsimustele, kuid samas

vähendada sõna-sõnalise transkriptsiooni koostamisega kaasnevat ajakulu.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Uuringu käigus uurijate käsutuses olnud isikuandmed kustutatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast töö

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk eelduslikult detsembris 2025, juhul kui uuringuga

seotud lubade ja kooskõlastuste saamine kulgeb plaanipäraselt ning uuringu tähtaega ei ole vaja

pikendada. Seda kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Üldine uuringust teavitamine toimub

Sotsiaalministeeriumi ja Johan Skytte

poliitikauuringute instituudi

veebilehel/sotsiaalmeedias. Üldine teavitamine

toimub enne dokumendianalüüsi algust.

Uuringust teavitamise postituses tuuakse välja,

kust ja millisel õiguslikul alusel

andmesubjektide (isiku)andmed kogutakse,

selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ja

tulemuste kasutamist ja esitatakse uuringu

andmekaitsetingimused.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused12?

Tartu Ülikooli üldised

andmekaitsetingimused on leitavad ülikooli

veebilehelt:

https://ut.ee/et/sisu/andmekaitsetingimused.

11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.

17

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad15:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui

on olemas)

Taotlemisel

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus JAH

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm JAH

Lisa 4: Intervjuude kavad JAH

13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

1

TÖÖVÕTULEPING nr 1.8-2/2575-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida esindab Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa ja Tartu Ülikool (edaspidi töövõtja), registrikood 74001073, mida esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku Tartu Ülikooli rektori 29.12.2017. a käskkirja nr 19 alusel, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle

mõju hindamine lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 283613) (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuringu läbiviimine, mis keskendub lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses (edaspidi töö).

1.3. Tööd rahastatakse Euroopa Liidu Struktuurfondide projektist Laste ja perede toetamine, 2021-2027.4.07.23-0002.

1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.5. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – Andmetöötluse leping.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud

kogumaksumusele 57 000 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud punktis 2.3 nimetatud juhul.

2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.2.1. vahe etapi vastuvõtmise järgselt 20% lepingu hinnast (mitte varem kui kahe kuu

jooksul lepingu allkirjastamisest alates); 2.2.2. lõppraporti puhta versiooni ja teiste Tehnilises kirjelduses koos lõppraporti puhta

versiooniga nõutud materjalide vastuvõtmise järgselt 70% lepingu hinnast; 2.2.3. Tellijale uuringu tulemuste tutvustuste ja esitluste läbiviimise järgselt ning

meedias esinemise, intervjuude andmise ja/või uuringu tulemusi tutvustava ülevaatliku artikli teostamise ja läbiviimise järgselt 10% lepingu hinnast (kuni kahe kuu jooksul peale lõppraporti puhta versiooni vastuvõtmist).

2.3. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest ja tulemuste esitlemist.

2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 283613, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine

2

3.1. Töö teostatakse vastavalt tehnilise kirjeldusele ja pakkumuses esitatud ajakavale ja kõik lepingulised tegevused peavad olema teostatud 8 kuu jooksul lepingu sõlmimisest, arvestades seejuures järgmist: 3.1.1. Tehnilises kirjelduses ettenähtud ning selles esitatud tingimustele vastavad

vaheraportid ning lõppraporti mustand- ja puhta versiooni esitab töövõtja ajakavas ettenähtud tähtaegadeks;

3.1.2. Töövõtja koostab uuringu tulemustest esitluse ja tutvustab uuringu tulemusi kokkuleppel tellijaga kuni kahel tellija poolt välja pakutud üritusel kuni kahe kuu jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Lisaks on oodatud, et lõppraporti vastuvõtmise hetkest kuni kahe kuu jooksul töövõtja kokkuleppel tellijaga esineks meedias, annaks uuringut puudutavaid intervjuusid või avaldaks artikli (pakkumuses tuleks arvestada kuni 3 uuringu tutvustuse/intervjuu/ülevaateartikliga);

3.1.3. Hiljemalt lepingu lõpptähtajaks annab töövõtja tellijale üle töö teostamise käigus koostatud anonümiseeritud andmestikud, esitluse(d) ja intervjuukavad või küsimustikudning muud materjalid, mille üleandmises pooled on kokku leppinud.

3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest.

3.3. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.4. Töövõtja valmistab koostöös tellijaga ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile ja eetikakomiteele loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.

3.5. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa koostamise ja taotlemisele kuluva ajaga (minimaalselt 6 nädalat).

3.6. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui tellijale ning töövõtjale kui uuringu/hindamise läbiviijale.

3.7. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu Struktuurfondide teavitamise ja avalikustamise nõudeid ning viitama programmi rahastusallikale „Laste ja perede toetamine,“ 2021- 2027.4.07.23-0002 (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012).

3.8. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

3.9. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka.

3.10. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

3.11. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

3.12. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas riigihanke pakkumuse koosseisus. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud,

3

et töid teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kui oli nõutud riigihanke alusdokumentides.

3.13. Uurimisrühma liikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue uurimisrühma liikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Uurimisrühma liikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek.

3.14. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui uurimisrühma liige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks uuringurühma liikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu esemeks olevateksti tõlkimisel.

3.15. Uurimisrühma liikmetel/ekspertidel peab olema tagatud vajalik keeleoskuse tase välisriikide praktikaid käsitlevate materjalide analüüsimiseks.

3.16. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi vahendusel, sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

3.17. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

3.18. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 8 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.19. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.18 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.19.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

3.19.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda.

3.19.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

3.19.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või sisendist ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.20. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

3.21. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik;

4

4.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda.

4.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.5.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.5.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö

teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.5.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 2 kuud; 4.5.4. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika)

mittejärgimine; 4.5.5. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 2 kuu möödumisel arvates

kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.5.6. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.5.7. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid.

4.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tasumata summast.

4.7. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajalike juhiste üleandmisega või viivitatakse valimi kohtuasjade numbrite üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra.

4.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

4.9. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub võlaõigusseaduse (VÕS) alusel.

4.10. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

4.11. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.12. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

4.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.14. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad töö teostamiseks vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud.

4.15. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

5

4.15.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.

4.15.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning

tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale.

5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele tellija enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda.

5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika).

5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil

6

ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merli Kaunissaar telefon

59167349, e-post [email protected]. 7.2. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud

küsimustes, välja arvatud lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas.

7.3. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Sabina Trankmann, tel

5513620, e-post [email protected].

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta ja struktuuritoetuste registri kasutamisel töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Pärast lõpparuande vastuvõtmist tellija poolt on töövõtja kohustatud hävitama tellijale üleantavad andmestikud ja muu materjali (näiteks anonümiseeritud süvaintervjuude transkriptsioonide töövõtja kasutuses oleva(d) koopia(d) jmt) mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist.

8.4. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

8.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

7

9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajadusel edasi ka lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud, ning lepitakse kokku vajadusel ajakava muudatustes.

9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad;

9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine lepingus sätestatud tingimustel või alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra;

9.3.3. lepingu punktis 3.5 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (6 nädalat) või andmete kättesaamine on takistatud ette teadmata põhjustel, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/ või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega.

9.4. Lepingu aja-, ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.

9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest.

9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10. Lõppsätted

10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate

õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus.

1

Tellija nimi: Sotsiaalministeerium 

Hanke nimetus: Lapse peresisese väärkohtlemise väljaselgitamine ja selle mõju hindamine

lastekaitsetöös ja last puudutavas tsiviilkohtumenetluses

Viitenumber: 283613

Tehniline kirjeldus

1. Uuringu taust ja olukorra ülevaade 

Lähisuhtevägivald mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanem(ad) otseselt lapse

suhtes vägivaldsed ei ole. Lähisuhtevägivallaga kokkupuutumist peetakse lapse

väärkohtlemise vormiks. Kokkupuude vanemate või teiste pereliikmete vahel toimuva

vägivallaga võib mõjutada laste vaimset ja füüsilist tervist, käitumist, tunnetust, arengut ja

õpitulemusi. Lisaks näitavad uuringud, et vägivallakeskkonnas elamine tõstab lapse kiusamise,

ärakasutamise riski ning sellega kaasneb otsene oht lapsel endal langeda füüsilise, vaimse või

seksuaalse vägivalla ohvriks. Lisaks kasvatab vägivallaga kokkupuutumine lapseeas riski

täiskasvanuna kogeda lähisuhtevägivalda, kas ohvrina või selle toimepanijana (Laps

perevägivalla pealtnägijana 2022).1 1

2023. aastal registreeriti politseis 3186 perevägivallakuritegu. Hinnanguliselt 34% juhtudest

olid perevägivalla ohvriteks või pealtnägijateks (ka) lapsed.2 2023. aastal jõudis ohvriabini uusi

lähisuhtevägivalla all kannatanuid 2724, sh alaealisi 571. Lasteabisse3 pöördumisi oli 2023.

aastal kokku 16 918, millest lapse väärkohtlemise teated olid sageduselt esimesel kohal

(22,8%). Alaealise kannatanuga seksuaalkuritegusid registreeriti samal aastal 637, nendest 332

kontaktset kuritegu, millest ligi 40% pani toime lapse pereliige või sugulane.4

Siinses uuringus loetakse lapse peresiseseks väärkohtlemiseks igasugust lapse vastu suunatud

või last mõjutavat vägivalda ning väärkohtlemist perekonnas, sealhulgas lapse füüsilist,

seksuaalset ja vaimset väärkohtlemist (lastekaitseseaduse (LasteKS) § 24) ning

lähisuhtevägivalla tunnistajaks olemist. Nagu eespool viidatud, mõjutab last igasugune

kokkupuude lähisuhtevägivallaga, sh vägivaldses perekeskkonnas kasvamine, isegi juhul kui

lapse enda suhtes vägivalda toime ei panda, kuid laps on teadlik vägivalla toimumisest. Samuti

loetakse uuringus lapse väärkohtlemise vormiks lapse võõrandamist oma vanemast, mis võib

toimuda lähisuhtevägivalla osana või eraldiseisvalt (vanemast võõrandamise mõiste kohta vt

täpsemalt allpool).

Laste kaitsmiseks vägivalla eest ei piisa vaid mõnest üksikust kavandatud tegevusest. ÜRO

lapse õiguste konventsioon, millega Eesti on liitunud 1991. aastal, paneb riigile kohustuse

1 Kriminaalpoliitika uuringute sari nr 36: Laps perevägivalla pealtnägija; K. Espenberg, K. Luhamaa, A Markina, K. Vain.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja õigusteaduskond. Uuringu tellija Justiitsministeerium. 2 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. Perevägivald ja ahistamine | Kuritegevus 2023 (just.ee) 3 Lasteabi 116111 pakub laste ja perede aitamiseks ning toetamiseks ööpäevaringset üle-eestilist tasuta nõustamist telefoni ja

interneti teel. Pöördujatele antakse nõu ja infot ning neid juhendatakse ja aidatakse abivajava ja hädaohus oleva lapse

juhtumites. Töövälisel ajal täidetakse viimaste puhul lastekaitsetöötaja rolli. 4 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2023. https://www.just.ee/kuritegevus2023/seksuaalkuriteod/

2

kaitsta lapsi vägivalla ja ärakasutamise eest, mis võib kahjustada lapse õigust elule,

ellujäämisele ja arengule. Mõiste „areng“ all mõeldakse lapse kehalist, vaimset, hingelist,

moraalset, psühholoogilist ja sotsiaalset arengut (ÜRO Lapse Õiguste Komitee (2011),

üldkommentaar nr 13, punkt 62). Laste turvalisuse tagamiseks on vajalik kujundada selline

ühiskondlik elukorraldus ja normistik, mis väärtustab ja toetab last ning kaitseb tema õigusi ja

heaolu. Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu

konventsioon (nn Istanbuli konventsioon) jõustus Eesti suhtes 2018. aastal ning see paneb

riigile kohustuse kaitsta ja abistada perevägivalla ohvreid, pöörates eraldi tähelepanu vägivalla

tunnistajaks olnud laste eakohasele psühholoogilisele nõustamisele ning lapse parimate

huvidega arvestamisele.52

2022. aastal käis Eestis Istanbuli konventsiooni järelevalvekomitee GREVIO, kes hindas

konventsiooni täitmist. Hindamise raportis toodi välja, et Eesti ametiasutused peaksid võtma

kasutusele vajalikud meetmed, et kohtutel oleks lapsevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse

määramisel lapse suhtes kohustus kaaluda kõiki naistevastase vägivallaga seotud küsimusi ning

hinnata hooldus- ja suhtlusõiguse piiramist, kui on perevägivallale viitavaid märke. Sealhulgas

toodi välja ka "võõrandamise" mõiste väärkasutamise oht kohtutes.6

Lastega seotud vägivallajuhtumite, sh perevägivalla puhul kaitsevad lapse õigusi ja heaolu ning

kujundavad lapse ja vanemate edasisi suhteid eelkõige lastekaitse ja kohus. Kohtusse võib

pöörduda lapsevanem, kes soovib muutusi vanemate hooldusõiguses või lapsega suhtlemise

korras. Samuti võib lapse heaolu ohustamisest teatada kohtule keegi teine ning kui vanema

tegevus ohustab last või vanem ei ole võimeline lapse heaolu tagama, tuleks kohtul võtta

abinõusid lapse kaitseks (perekonnaseaduse (PKS) § 134)7. Kohus peab last puudutavas

tsiviilkohtumenetluses, sh õigussuhte esialgseks reguleerimiseks küsima valla- või

linnavalitsuse seisukohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 4 ja § 552 lg 2).

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on hinnata selles olukorras lapse heaolu ja huve ning anda

kohtule arvamus. Eesti praktikas on omavalitsuses enamasti lastekaitsetöötaja see, kes hindab

lapse heaolu ja õiguste kaitstust. Samuti võib lastekaitsetöötaja ise oma igapäevase töö käigus

laste ja peredega leida, et mõne lapse heaolu tagamiseks on vajalik pöörduda kohtusse

vanema(te) hooldusõiguse ja/või suhtlusõiguse piiramiseks, sel juhul algatab kohtumenetluse

linna- või vallavalitsus. Hädaohus oleva lapse võib lastekaitsetöötaja perest eraldada ka enne

kohtu vastavat lahendit (LasteKS § 33). Kõigil kirjeldatud juhtudel peaks lastekaitsetöötaja ja

kohus vajalikul määral arvesse võtma lapse väärkohtlemist peres.

Arvestades pere ja vanemate keskset rolli lapse heaolu, turvatunde ja identiteedi kujunemisel,

võib lapse parimate huvide väljaselgitamine peresisese väärkohtlemise juhtumitel olla väga

keeruline. Mõistagi kahjustab last igasugune väärkohtlemine, kuid lapse jaoks võib olla

traumeeriv ka ühe vanemaga suhete katkemine (keelamine) ning äärmuslikel juhtudel lapse

eraldamine mõlemast vanemast. Seetõttu tuleb neil juhtudel põhjalikult ja teadlikult kaaluda

lapse jaoks „halbade“ valikute vahel. Lastekaitsetöötajal ei pruugi olla kõiki vajalikke teadmisi

ja oskusi, et tuvastada vägivalla igakülgset mõju lapse arengule ja tervisele, sh psüühikale, kuid

vajaduse korral saab ta selleks kaasata asjaomase spetsialisti (LasteKS § 28 lg 1). Kohus peab

5Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon–Riigi Teataja 6 GREVIO „Baseline Evaluation Report Estonia. 1680a8fcc2 (coe.int) 7 PKS §134 lg 2: Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse

või omavalitsusasutuse ametnik, politseiametnik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu

isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta.

3

lapsega seotud menetluses selgitama välja lapse huvid ning lähtuma otsuse tegemisel nendest

kui esmatähtsast kaalutlusest (LasteKS § 21), kuid ka kohtunikul ei pruugi olla nii põhjalikke

asjakohaseid teadmisi ja ta saab vägivalla mõju hinnates tugineda eelkõige ekspertide ja teiste

eriteadmisega isikute arvamustele.

Täpsem ülevaade puudub sellest, kuidas lapse suhtes või vanemate vahel toimunud

lähisuhtevägivalla ja selle mõjuga arvestatakse lapsega seotud tsiviilkohtumenetlustes hooldus-

ja suhtlusõiguse üle otsustamisel. Tsiviilkohtumenetluse normid kohustavad perekonnaasjades

arvesse võtma, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne, nt TsMS § 551

lg 3, § 5521 lg 1, § 558 lg 1, lepitusmenetluse osas § 5601 lg 2 ja 5, § 561 lg 1 (kehtivad alates

2019. ja osaliselt 2022. aastast). Samas ei ole normide rakendumist menetlustes täpsemalt

analüüsitud. Samuti on riikliku perelepitusteenuse seaduses83 eraldi piirangud, et lepitusse ei

saa kohustuslikus korras suunata, kui on esinenud vanemate vahelist vägivalda. Sellele tuleb

viidata kohtusse pöördumise avalduses. Kui aga kohus on siiski suunanud vanemad

perelepitusse ja lähisuhtevägivald selgub alles lepitusmenetluse läbiviimise käigus, on

Sotsiaalkindlustusametil õigus lepitusmenetlust mitte läbi viia ning edasi lahendatakse asi

kohtus. Tulenevalt lepitusmenetluse eesmärgist jõuda vanemate vahel kompromiss-

kokkuleppeni, on lähisuhtevägivalla esinemisel teenuse osutamine ja vanemluskokkuleppeni

jõudmine tavajuhtumist keerukam, lähisuhtevägivallaga seotud juhtumeid loetakse

perelepitusteenuse erijuhuks. Teenuse osutamine on võimalik, kui mõlemad lepituses osalevad

vanemad on sellega nõus. Selliste juhtumitega tegelemiseks saavad perelepitajad ka vastava

koolituse.

Paraku ei arvestata kohtumenetluses alati vägivalla mõjuga lapsele. Puudub ühtne praktika,

millistele tõenditele ja arvamustele peaks kohus selliste juhtumite puhul tuginema (sh millise

pädevusega ekspertide või teiste eriteadmistega isikute seisukohta küsida), et osata parimal

moel tsiviilkohtumenetluses hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel arvesse võtta lapse

olukorda, huve ja vajadusi. Eriti keeruline võib olla kohtute jaoks vägivalla mõjuga arvestada

juhul, kui laps on lähisuhtevägivalda pealt näinud, sest kaudse vägivalla mõju lapsele on veelgi

keerulisem hinnata kui otsese vägivalla puhul.

Avalikus arutelus ja kohtupraktikas on üha aktuaalsemaks muutunud lapse vanemast

võõrandamise teema, selle mõiste sisu osas puudub aga Eestis piisav selgus ning ühetaolist

määratlust ei leidu ka maailma praktikas. 9 Mõnede ekspertide arvates on tegemist lapse vaimse

väärkohtlemise vormiga, millisel juhul tuleks lapsega seotud otsuste tegemisel hinnata ka

sellise peresisese väärkohtlemise mõju lapsele. Öeldut arvestades puudutavad osad

uurimisküsimused ka lapse vanemast võõrandamist, ent see ei ole käsitletav uuringu tellija

seisukohavõtuna võõrandamise teema osas.

Selleks, et tagada lapse ja lahus elava vanema suhtlusõigus, nii et oleks tagatud parimal viisil

lapse huvid ja õigused, on kohtul võimalik rakendada erinevaid meetmeid. Kohus võib määrata,

et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul (nt lastekaitsetöötaja). Samuti on

kohtul võimalik määrata lapse ja vanema suhtluse korraldamiseks erieestkostja või piirata

lapsega kooselava vanema otsustusõigust suhtluse korraldamise küsimuses. Lisaks on kohtul

8 Perelepitusteenuse eesmärk on aidata lahku minevatel lapsevanematel üksmeelele jõuda ning sõlmida lapse huvidest

lähtuvad kokkulepped. 9 Üks näide võõrandamise mõiste defineerimisest on järgmine: Vanemast võõrandamine on kompleksne psühholoogilise

väärkohtlemise vorm, mille käigus üks vanem käitub pikema aja jooksul agressiivselt ja manipuleerivalt, et kahjustada ning

hävitada lapse ja teise vanema suhet (Talviste, 2022).

4

võimalik otsustada, et lapse elukoht saab olema edaspidi selle vanema juures, kellega laps ei

ole saanud koos olla. Kohus saab ka seni lapsega kooselava vanema hooldusõigust piirata või

teha otsus, et lapse hooldusõigus antakse täielikult üle teisele vanemale. On esinenud

kohtupraktikat, kus on leitud, et kuigi lapsele tingib hooldusõiguse üleandmine tõenäoliselt

lühiajaliselt negatiivseid emotsioone, kaalub lahus elava vanemaga suhete taastamise

pikaajaline mõju selle üles.104 Kirjeldatud kohtu poolsete meetmete rakendamise eelduseks on

kohtu hinnang, et need on vajalikud lapse huvide kaitseks ehk tuvastada tuleb lapse õigusi ja

huve kahjustav olukord.

Perekonnaasjas võib kohus määrata lapsele teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on

vajalik tema huvide kaitseks, seejuures on esindaja määramine nõutav abinõude rakendamisel

seoses lapse eraldamisega perekonnast või isikuhooldusõiguse äravõtmisega (TsMS § 219).

Lapse esindaja ülesanne on tagada, et lapse huvid oleksid kohtus kaitstud. Samuti peab kohus

küsima pädeva valla- või linnavalitsuse seisukohta last puudutavas menetluses ning enne last

puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist (TsMS § 551, 552). Seega on kohtumenetluses

lapse õiguste ja huvide tagamise ülesanne nii lapse esindajal (üldjuhul advokaat) kui ka

kohalikul omavalitsusel (üldjuhul lastekaitsetöötaja). Selgitamist vajaks, kas nende rollid ja

ülesanded praktikas mingil määral kattuvad või esineb lünki, mille tõttu lapse (mõned) huvid

menetluses võivad jääda vajaliku kaitseta. Lapse õiguste ja huvide kaitstus kohtus on eriti

oluline lapse peresisese väärkohtlemise korral, kus lapse heaolu on juba riivatud ning võib

esineda oluline vastuolu lapse ja tema vanema(te) huvide vahel. Lisaks tuleks lastega seotud

kohtumenetlustes järgida lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid11, mille eesmärk on samuti

kaitsta lapse õigusi ja mille rakendamise osas täna puudub täpsem ülevaade lapsega seotud

tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel.

2. Uuringu eesmärk  ja uurimisülesanded

Tellitav uuring panustab lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024-202712 täitmisse:

selle üks üldeesmärke on perevägivallas kannatanud inimeste, sh laste süsteemne ja

vajaduspõhine abistamine, mille saavutamiseks on planeeritud luua vajalikud

hindamisvahendid spetsialistidele, mille abil hinnata perevägivalla mõju lapsele. Uuring aitab

täita ka Heaolu arengukava 2023-2030 eesmärke, mis näeb ette välja töötada

lastekaitsetöötajatele vajalike juhendite ja hindamisvahenditega tõenduspõhine tööriistapakett

ning samuti võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialistidele kättesaadavaks Eesti

oludesse sobivad hindamisvahendid lapse väärkohtlemise kindlakstegemiseks, selle ulatuse ja

mõju hindamiseks.13 Samuti aitab uuring kaasa Istanbuli Konventsiooni järelvalvekomitee

GREVIO soovituse täitmisele seoses konventsiooni artikli 31 lõike 2 rakendamisega, mis näeb

ette, et konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks,

10 Orav, K. 2021. „Millised on lapsest lahusoleva vanema võimalused olukorras, kus lapsega kooselav vanem on otsustanud

lapse temast võõrandada?“ Millised on lapsest lahus elava vanema võimalused? (postimees.ee) 11 Vt lapsesõbraliku menetluse meelespea: https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/et/spetsialistile-lapsesobraliku-menetluse-

juhised/lapsesobraliku-menetluse-meelespea. Praktikas on nt lapsesõbraliku menetluse toetamiseks igas kohtumajas nö

lapsesõbaliku menetluse tegeluskastid (turvatunnet sisaldavad mänguasjad eri vanuses lastele) ning suuremates

kohtumajades ka laste ärakuulamise toad. Lapsesõbraliku menetluse veebileht: https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/et 12 Perevägivald | Justiitsministeerium 13 Heaolu arengukava 2023-2030. Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee)

5

et külastus- ja eestkosteõiguse kasutamine ei ohustaks ohvri ja laste õigusi ja turvalisust. Lisaks

toetab tellitav uuring uuringu "Laps perevägivalla pealtnägijana 2022" soovitust, et spetsialiste

(lastekaitsetöötajad, haridustöötajad, meditsiinitöötajad ja õiguskaitsespetsialistid) tuleb

koolitada traumateadlikkusest ning sellest, milline on vaimse vägivalla lühi-ja pikaajaline mõju

lapsele ning kuidas vaimset vägivalda kogenud lapsi ära tunda.

Kohtu- ja lastekaitsetöö praktikale tuginev uuring, mis keskendub lapse peresisese

väärkohtlemise väljaselgitamisele ja selle mõju hindamisele lastekaitsetöös ja last puudutavas

tsiviilkohtumenetluses, võimaldab saada ülevaate praegusest olukorrast ja praktikatest. Kui

ilmnevad puudujäägid või ebaühtlus kehtivates praktikates, annavad uuringu tulemused aluse

välja töötada täpsemad suunised, soovitused ja võimalusel hindamisvahendid sotsiaal- ja

õiguskaitse valdkonna spetsialistidele, mille abil hinnata peresisese väärkohtlemise esinemist

ja mõju lapsele, tagada lapsele vajalik abi ning teha otsuseid vanemate hooldus- ja

suhtlusõiguse kohta perevägivallaga seotud juhtumites.

Tellitava uuringu peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas lastekaitsetöös ja last puudutavas

tsiviilkohtumenetluses selgitatakse välja lapse väärkohtlemise esinemist peres ja kuidas

hinnatakse ning arvestatakse väärkohtlemise mõju lapsele teda puudutavate kohtuasjade

lahendamisel. Seda eesmärki täidetakse kolme peamise uurimisülesande kaudu, analüüsides

Eesti kohtulahendite materjale lapsevanemate hooldus- ja suhtlusõiguse üle peetavates

tsiviilasjades, kohtuasjadega seotud lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse tasandil, kohtu

lahenditega seotud erinevate spetsialistide endi seisukohti ja hinnanguid ning teiste riikide

õigusruumi ja rakenduspraktikaid neis küsimustes. Täpsemalt on uurimisülesanded järgmised:

1. Selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud

ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad

selgitavad välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele

ning arvestavad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja

suhtlusõiguse üle otsustamisel.

2. Hinnata, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade

lahendamisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest

tulenevate ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on neis kohtumenetlustes järgitud

lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid.

3. Kirjeldada teistes riikides kasutusel olevaid regulatiivseid lahendusi ning häid

meetodeid ja praktikaid lapse väärkohtlemise väljaselgitamisel ja selle mõju hindamisel

hooldus- ja suhtlusõiguse kohtuasjades ning lastekaitsetöös, mis võiksid olla eeskujuks

ka Eesti sotsiaal- ja õiguskaitse valdkondadele.

Kõigi kolme uurimisülesande raames tehakse analüüsi põhjal kokkuvõtvad järeldused ja

vajadusel esitatakse soovitused ning ettepanekud Eesti õigusruumi ja/või praktikate

täiendamiseks, et lastekaitsetöös ning last puudutavas tsiviilkohtumenetluses oleks lapse

heaolu, õigused ja huvid parimal moel esindatud ja kaitstud, sh süsteemselt ja piisavalt hinnatud

lapse peresisese väärkohtlemise mõju lapsele.

I ja II uurimisülesande täitmiseks vajalike menetlus- ja registriandmete näol on tegu

isikuandmetega, sealhulgas eraelulist ja tundlikku sisu sisaldavad andmed, mille töötlemine

nõuab eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) nõusolekut. Tööde teostaja koostab

taotlused AKI-lt ja eetikakomiteelt isikuandmete töötlemiseks vajalike lubade saamiseks ja

6

lepib rakendatavad andmekaitse meetmed kokku koostöös tellijaga, konsulteerides veel

vajadusel Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee

esindajaga. Taotluste esitamiseks ja lubade saamiseks tuleb ajakavas arvestada vähemalt 6

nädalat, kuid kui AKI või eetikakomitee menetlus võtab enam aega, siis arvestatakse vajadusel

aega juurde tööde teostaja kasuks tööde tegemiseks. Tellija on tööde teostajale toeks nii AKI

kui eetikakomitee taotluste koostamisel, tekkivatele küsimustele vastamisel, samuti

registriandmete päringute kokkuleppimisel, koostamisel ja saamisel ning abistab vajadusel ka

uuringu teostajat intervjueeritavate spetsialistide kontaktide leidmisel.

3. Uuringu metodoloogia

Järgnevalt on uurimisülesannete kaupa välja toodud tellija eeldatud metodoloogilised

lähenemised, uurimisküsimused ja allikad. Pakkuja poolt on teretulnud ettepanekud

metodoloogia osas, sh allikate ja -meetodite lisamiseks ning ka uurimisküsimuste

täpsustamiseks või täiendamiseks. Pakkumuses tuleb iga uurimisülesande lahendamiseks

planeeritavaid metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid kirjeldada ja põhjendada.

Uurimisküsimused täpsustatakse ja metoodilised valikud kooskõlastatakse uuringu tegemise

käigus tellija poolse esindaja või koostöö meeskonnaga.

Tellija näeb uuringu metodoloogilist lähenemist uurimisülesannete raames järgmisena:

I ja II uurimisülesanne:

selgitada välja, kas ja kuidas hooldus- ja suhtlusõiguse asjade lahendamisel kohtunikud

ning menetlustesse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitsetöötajad

selgitavad välja lapse peresisese väärkohtlemise toimumist, hindavad selle mõju lapsele

ning arvestavad sellega lapse huvide kaalumisel ning vanemate hooldus- ja suhtlusõiguse

üle otsustamisel;

selgitada välja, kas ja kuivõrd on lapse huvid ja õigused hooldus- ja suhtlusõiguse asjade

lahendamisel kaitstud nii lastekaitsetöötaja kui lapse esindaja tegevuse ja seadusest

tulenevate ülesannete täitmise kaudu, samuti kuidas on kohtumenetluses järgitud

lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid.

Tellija eeldab, et I ja II uurimisülesande lahendamisel analüüsitakse 2023. aastal ja 2024. aasta

I poolaastal (6 kuud) maakohtutes tehtud alaealistega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse

kohtulahendeid ning kohtutoimikutes sisalduvaid valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja)

arvamusi ning menetluses last esindava advokaadi seisukohti (vt kohtuasjade valimi

moodustamise kohta allpool) ja samade isikutega seotud sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri (STAR) menetlusi (lihtmenetlusi ja juhtumimenetlusi) ning lisaks viiakse läbi

intervjuud Eesti maakohtutes perekonnaasju lahendavate kohtunike, kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötajate ja lapsi esindavate advokaatidega.

Eesti maakohtutes tehti lastega seotud hooldus- ja suhtlusõiguse asjades 2023. aastal 999

kohtulahendit ja 2024. aasta I poolaasta 6 kuu jooksul 539 kohtulahendit, mis piirkonniti

jagunevad järgmiselt: 654 kohtulahendit Harju Maakohtus, 214 Pärnu Maakohtus, 375 Tartu

Maakohtus ja 265 Viru maakohtus (e-toimiku süsteemis kohtuasjade kategooria: vanema

7

õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine). Tellijale ei ole teada ning ei ole ka

võimalik täpselt ette välja selgitada, kui suures osas ja millistes kohtuasjades käsitleti lapse

väärkohtlemist või selle kahtlust. Asjassepuutuva kohtuasjade valimi saamiseks näeb tellija

koostöös Justiitsministeeriumiga (kohtute infosüsteemi vastutav töötleja) võimaliku

meetodina, et kohtute infosüsteemis teostatakse märksõnaotsing kõigi eelviidatud kohtuasjade

sisuliste lahendite seas, et saada põhjalikuma analüüsi jaoks valim lahenditest, millel võib

eeldada lähisuhtevägivalla teemaga kokkupuudet. Märksõnaotsingus saab kasutada mitmeid

sõna- või fraasiotsinguid (nt lõpp lõigatult sõnad: vägivald, väärkohtlemine, julm, lööma,

manipuleerima, kiusama, karistama, ära kasutama, võõrandama jne). Valikusse sattumise

sagedusest või muudest otsinguga ilmnenud asjaoludest lähtuvalt võib kiiranalüüsi

otsingualuseid märksõnu või tingimusi muuta, et valikusse jääks võimalikult erinevatest

piirkondadest ja erinevas vanuses lastega seotud juhtumeid. Tellija eeldab, et lõplikku

valimisse jääb koondina vähemalt 10% kõigist etteantud perioodil tehtud sisulistest lahenditest

maakohtus, mis jagunevad nelja piirkonna vahel (kiiranalüüs kajastaks, kas ka

proportsionaalselt), s.o hinnanguliselt umbes 100 - 150 kohtuasja. Kohtulahendite valimi

moodustamise sh märksõnade otsimise meetodi või valimi moodustamise etapilisuse osas teeb

pakkuja pakkumuses ettepaneku/ettepanekud ja arvestab, et valimi moodustamise aluste osas

on töö teostamisel vaja teha sisulist koostööd töö tellija ja kohtute infosüsteemi tundjatega sh

võib lõppvalimi suuruse jätta pakkumuses paindlikuks ja sõltuma valimi moodustamise

etappidest (eeldame ja pakkuja saab arvestada u 100-150 lahendi valimisse hõlmamisega).

Pakkujale edastatakse kohtuasjade valimisse jäänud kohtuasjade numbrid koos kohtu

piirkonnaga (leitud märksõnadega seose lisamise vajalikkuse üle saab töö teostamisel läbi

rääkida). Saadud info alusel tuleb pakkujal kohtutelt taotleda juurdepääsu järgmistele valimisse

jäänud kohtuasjade materjalidele : 1) sisulised kohtulahendid 2) kohtumäärused esialgse

õiguskaitse rakendamise kohta, 3) valla- või linnavalitsuse (lastekaitsetöötaja) kohtule esitatud

arvamused ning 4) menetluses last esindava advokaadi seisukohad. Nende kõigi dokumentide

analüüsi kaudu otsitakse uurimisküsimustele vastuseid. Kohtudokumentide analüüsimiseks

tuleks eriliigiliste ja isikuandmete töötlemisel minimaalse kokkupuute tagamiseks

maksimaalselt 1-2 uurimismeeskonna liikmel (sõltuvalt kokku lepitud valimi suurusest ja

pakkuja nägemusest) materjale töödelda selliselt, et eriliigiliste ja isikuandmete töötlemine

edasises analüüsis vajadusel laiema uurimismeeskonna poolt oleks võimalikult minimaalne.

Eelkirjeldatud kohtuasjadega seotud info väljastamise täpsem protseduur lepitakse kokku

tellija ja pakkuja vahel isikuandmete töötlemise loa taotlemise etapis ja lähtudes ka

Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee soovitustest ja nõuannetest (tellija on eelnevalt

selle uuringu läbiviimiseks konsulteerinud Andmekaitse Inspektsiooniga). Pakkuja peab

arvestama, et eelpool nimetatud kohtutoimiku materjalidele uuringu eesmärgil ligipääsu

saamiseks tuleb taotleda luba nii eetikakomiteelt kui Andmekaitse Inspektsioonilt.

Lisaks tehakse kohtuasjade valimisse kuuluvate lahenditega seotud laste (kes olid alaealised

kohtulahendi tegemise ajal) isikukoodide järgi päring Sotsiaalteenuste ja –toetuste

andmeregistrisse (STAR), leidmaks samade lastega seotud lastekaitseteemalised menetlused

(liht- ja juhtumimenetlused) STAR-is. Eelduslikult leidub iga valimisse kuuluva lahendiga

seotud lapse osas ka STAR menetlus või menetlused, kuid võib ka ilmneda, et mõne seotud

lapse osas ei ole STARis andmeid (ka see on tulemus). Kui lapse osas on STARi

lihtmenetlusena pöördumine registreeritud, siis pöördumise peamise teema järgi on võimalik

teostada teemade analüüs (klassifikaator sisaldab u 30 teemat), kuid kuna on teada, et STARis

8

on registreeritud ka palju pöördumisi teemaga „muu probleem“ ja ka peamise teema valik ei

pruugi avada selgelt seotud temaatikat, siis tuleb arvestada vastava piiratusega. Kuigi

juhtumimenetluse korral on STARis enam võimalik pärida infot sh nt abivajaduse hindamiste

või tehtud toimingute infot (klassifikaatorite grupid ja liigid, mille järgi saab KOV tegevusi ja

materjale registreerida kokku u 90 varianti sh kohtuga seotuid 28), siis tuleb arvestada, et

juhtumimenetluste osas võib jääda päringu tulemus väiksemaks kui lahenditega seotud laste

arv, kuna kõigi kohtuasjadega seotud laste suhtes ei pruugi olla alustatud STAR-is

juhtumimenetlust. STAR-i menetluste kohta päritakse piiratud hulgal andmeid, mille põhjal

saab teostada kvantitatiivset ja piiratult kvalitatiivset analüüsi juhtumites läbi viidud

lastekaitsetöö osas, et vastata puudutavatele uurimisküsimustele. STAR-i andmepäringu ulatus

ja detailid lepitakse kokku tellija ja uurija vahel koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (STAR

andmete väljastaja) ja konsulteerides veel vajadusel Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse

Inspektsiooni ja eetikakomitee esindajaga. Ka STAR andmepäringuks on vajalik Andmekaitse

Inspektsiooni ja eetikakomitee luba.

Lisaks eelviidatud teabe analüüsile viiakse uurimisküsimustele vastamiseks läbi

ekspertintervjuud maakohtu kohtunike (kohtunike intervjuud), kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötajate (LKT intervjuud) ja lapsi esindavate advokaatidega (advokaatide

intervjuud).

2023. a  lahendas perekonnaasju (täpsemalt hooldusõigusega seotud tsiviilasju) maakohtutes

70 kohtunikku, kes piirkondlikult jagunesid järgmiselt: Harju Maakohtus – 17, Pärnu

Maakohtus – 14, Tartu Maakohtus – 22 ja Viru Maakohtus – 12 kohtunikku. Tellija eeldab, et

intervjueeritakse kokku vähemalt 7 kohtunikku kahes fookusgrupis või teostatakse

individuaalintervjuud (võib kombineerida)14, 5kusjuures intervjueeritavatel peaks olema

kohtunikustaaži ja perekonnaasjade lahendamise kogemust vähemalt 4 aastat. Kohtunike

nimekirja annab uurijale tellija Justiitsministeeriumi kaasabil.

Lastekaitsetöötajaid on Eestis kohalikes omavalitsustes ligi 300 (2023. aasta lõpu seisuga),

kuid kõik nad ei ole olnud seotud suhtlus- ja hooldusõiguse kohtumenetlustega. Tellija eeldab,

et intervjueeritakse kokku vähemalt 15 lastekaitsetöötajat kolmes fookusgrupis või teostatakse

individuaalintervjuud (võib kombineerida)15, kusjuures intervjueeritavatel peaks olema

tööstaaži ja kogemust lastekaitsetöötajana ning lapsi puudutavate kohtumenetlustega vähemalt

3 aastat. Intervjueeritavad lastekaitsetöötajad lepitakse kokku koostöös tellijaga, valiku

alustena näeb tellija piirkondlikkuse põhimõtet (nii väikeste kui suurte KOVide esindajad

erinevatest Eesti piirkondadest või saab valiku aluseks võtta STAR toimingu registreerimise

KOViti (nt toiming: kohus - arvamus hooldusõiguse piiramise/peatamise/äravõtmise kohta;

kohus - arvamus suhtlemiskorra kohta: STAR toimingute klassifikaator) või võimalusel

hõlmates ka uuringu valimisse kuuluvate STARi menetluste läbiviijaid (valimisse kuuluvate

kohtulahendiga seotud STAR menetluse registreerinud lastekaitsetöötaja). Pakkumuses võib

esitada esialgse nägemuse lastekaitsetöötajate uuringusse hõlmamise osas ja lõpliku

lastekaitsetöötajate valimisse valiku metoodika võib jätta sõltuma uurimisetappide tulemustest

(pakkumuses kirjeldada ja põhjendada).

14 Pakkumuses tuleb esitada intervjuumeetodi valiku põhjendused, ühe või teise meetodi eelised / riskid arvestades uuritavat

teemat ja uuritavat sihtrühma. 15 Ibid. Loe eelmist allmärkust.

9

Lapse huvide kaitseks perekonnaasjas määrab kohus lapse esindajaks üldjuhul advokaadi.

Esindajaks nimetatav advokaat peab omama vastavat ettevalmistust ja olema kompetentne

lapse õigusi ja huve kaitsma, samuti peab ta olema läbinud advokatuuri juhatuse poolt laste

esindamiseks kohustuslikuks tehtud koolitused. Eesti Advokatuuris on selliseid advokaate 122.

Tellija eeldab, et nendest intervjueeritakse kokku vähemalt 6 advokaati kas individuaalselt või

fookusgrupis (-gruppides), kusjuures intervjueeritavatel peaks olema kogemust advokaadina

laste esindamisel vähemalt 3 aastat. Advokaatide nimekirja annab uurijale tellija.

Pakkumuses tuleb selgitada ja põhjendada kõiki valimite moodustamise ja kasutatavate

materjalide / allikate valiku põhimõtteid, kogumise meetodeid ja materjali analüüsimise

meetodeid.

Tellija poolne esialgne nägemus I ja II uurimisülesande raames esitatavatest

uurimisküsimustest166:

1. Mida lapse suhtes vanema õiguste määramist puudutavates perekonnaasjades (edaspidi

perekonnaasjad) lapse peresisese väärkohtlemisena (edaspidi lapse väärkohtlemine või

ka väärkohtlemine) käsitletakse?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 milliseid tegevusi ja olukordi perekonnaasjades lapse väärkohtlemisena käsitletakse,

sh kas väärkohtlemisena käsitletakse perevägivalda, mille otseseks adressaadiks laps

ei ole, lapse vanemast võõrandamist ja lapse hooletusse jätmist;

 kui sagedasti erinevad väärkohtlemisena käsitletavad tegevused/olukorrad uuritud

perekonnaasjades esinevad;

 kas ja millised erinevused on kohtunike, lastekaitsetöötajate, lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindajate (edaspidi lapse esindaja) ja vanemate seisukohtade vahel

selles osas, mida lapse väärkohtlemisena käsitleda.

2. Kellelt saab perekonnaasja lahendav kohus (edaspidi ka kohus) esmase info lapse

väärkohtlemise kohta?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 kas vastava info esitab kohtule menetlusosaline (kes menetlusosalistest) või selgitab

kohus selle välja omal algatusel (keda kaasates);

 kui paljude uuritud perekonnaasjade puhul, kus esines lapse väärkohtlemise teemat, oli

kohtusse avalduse esitajaks vanem ja kui paljude puhul KOV;

 millised on lapse väärkohtlemise juhtumid, kus avaldusega pöördub kohtusse KOV ja

millised, kui kohtusse pöördujaks on olnud vanem.

16 Nii need kui pakkuja poolt täpsustatud või tööde teostamisel koostöös täpsustatud uurimisküsimused peaksid saamad

tellitavas uuringus vastatud peamiselt valimi põhiselt ja tellija on teadlik, et üldistatavust ei pruugi saavutada.

10

3. Kuidas on lapse väärkohtlemise juhtumite puhul omavahel seotud perekonnaasjas

läbiviidav kohtumenetlus ja KOVi lastekaitseline menetlus?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 kui paljudes uuritud perekonnaasjades on KOVi lastekaitsetöötaja enne kohtumenetlust

alustanud liht- ja kui paljudel juhtumimenetlust (palume eraldi välja tuua info mõlema

menetluse liigi kohta);

 kui paljudes uuritud perekonnaasjades alustas KOVi lastekaitsetöötaja liht- või

juhtumimenetlust perekonnaasja lahendavalt kohtult saadud info põhjal;

 millistel teemadel ja kelle poolt esitatud pöördumised on KOV uuritud perekonnaasjade

puhul STARis lapse kohta registreerinud.

4. Milline on esialgse õiguskaitse kohaldamise praktika perekonnaasjades, kus menetluses

esitatakse väide või kohus saab muul viisil info lapse väärkohtlemise kohta?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 kas esialgset õiguskaitset kohaldades teeb kohus seda omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel (sellisel juhul palume täpsustada, kelle);

 millist infot lapse väärkohtlemise kohta kohus esialgse õiguskaitse rakendamiseks

kasutab;

 milliseid esialgse õiguskaitse meetmeid ja kui kauaks kohus (väidetava) lapse

väärkohtlemise puhul rakendab;

 kas esialgse õiguskaitse kohaldamises on märkimisväärseid erinevusi tulenevalt lapse

väärkohtlemise vormist, kestusest jms asjaoludest;

 kui kiiresti pärast lapse väärkohtlemise väite esitamist kohus esialgse õiguskaitse

lahendi teeb;

 millistel juhtudel ja milliste põhjendustega jätab kohus lapse väärkohtlemise kohta

väite esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamata.

5. Kas ja kuidas perekonnaasja lahendav kohus kontrollib, kas lapse väärkohtlemine on

aset leidnud?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 milliste tõendeid ja tõendusvahendeid (TsMS § 229 lg 2 mõttes) kohus lapse

väärkohtlemise tuvastamiseks kasutab, sh kas ja milliseid ekspertiise kohus selleks

määrab ning kas ja milliste eriteadmistega isikute (TsMS § 293 lg 2) seisukohta ta

selleks kasutab;

 kuivõrd kohus kogub lapse väärkohtlemise kohta tõendeid ka ise või neid esitavad/

kohus palub need esitada menetlusosalistel. Kui kohus kogub tõendeid ka ise, siis

palume analüüsi tulemustes välja tuua, milliseid tõendeid ja kellelt kohus ise kogub;

11

 kas on olukordi, kus kohus jätab lapse väärkohtlemisele viitava info kontrollimata, ning

millised need olukorrad on.

6. Kuivõrd ja mille põhjal hindab perekonnaasja lahendav kohus väärkohtlemise mõju

lapsele?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 milliste tõendeid ja tõendusvahendeid (TsMS § 229 lg 2 mõttes) kohus kasutab, et

väärkohtlemise mõju lapsele hinnata, sh kas ja milliseid ekspertiise kohus selleks

määrab ning kas ja milliste eriteadmistega isikute (TsMS § 293 lg 2) seisukohta ta

selleks kasutab;

 kas kohus kogub väärkohtlemise mõju kohta lapsele tõendeid ka ise või neid

esitavad/kohus palub need esitada menetlusosalistel. Kui kohus kogub tõendeid ka ise,

siis palume analüüsi tulemustes välja tuua, milliseid tõendeid ja kellelt kohus ise

kogub;

 kas on olukordi, kus kohus jätab väärkohtlemise mõju lapsele hindamata, ning mis

põhjustel ta seda teeb.

7. Millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet:

 esitab perekonnaasja lahendavale kohtule KOV;

 esitab perekonnaasja lahendavale kohtule lapsele esindaja;

 ootab perekonnaasja lahendav kohus KOVilt;

 ootab perekonnaasja lahendav kohus lapse esindajalt?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 kas ja mille poolest küsimusele kohtunike, lastekaitsetöötajate ja lapse esindajate poolt

antud vastused üksteisest erinevad;

 millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet KOV kogub ja kuidas ta seda teeb

(lapse kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel kellegagi

(kellega?), asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?), lapse abivajaduse

hindamise läbiviimine jm);

 kas ja kuidas sõltub KOVi poolt lapse väärkohtlemise kohta teabe kogumine, s.o nii

kogutava teabe sisu kui selle kogumise viis, lapse peresisese väärkohtlemise vormist,

kestusest jms asjaoludest;

 millist lapse väärkohtlemisega seonduvat teavet lapse esindaja kogub ja kuidas ta seda

teeb (lapse kodu/vanema/muu koha külastus, vestlus lapsega/vanema(te)ga/veel

kellegagi (kellega?), asjakohaste järelepärimiste esitamine (kellele?) jm);

12

 kas ja kuidas sõltub lapse esindaja poolt lapse väärkohtlemise kohta teabe kogumine,

s.o nii kogutava teabe sisu kui selle kogumise viis, lapse väärkohtlemise vormist,

kestusest jms asjaoludest;

 kas ja mille poolest KOVi ja lapse esindaja rollid lapse väärkohtlemisega seotud

perekonnaasjades erinevad, sh kas kohtu ootustes KOVile ja lapse esindajale on

erinevusi ning kui, siis milles need erinevused seisnevad;

 kas kohtud on KOVide ja lapse esindajate poolt kohtule lapse väärkohtlemise kohta

esitatava teabega rahul ning kas ja millises osas näevad kohtud arenemisruumi;

 kas kohtu ootused KOVile ja lapse esindajale lapse väärkohtlemise kohta esitatava

teabe osas on lastekaitsetöötajate ja lapse esindajate jaoks selged ning kas ja millises

osas näevad nad vajadust neid ootusi täpsustada.

8. Kuidas selgitatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades välja

lapse huvid?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 kuidas, sh milliste meetoditega ja milliste põhimõtete alusel selgitavad lapse huvid

välja lastekaitsetöötaja, lapse esindaja ja kohtunik;

 millest lähtub lastekaitsetöötaja, lapse esindaja ja kohtunik olukordades, kus lapse

huvid ja lapse arvamus ei ole omavahel kooskõlas;

 kas on juhtumeid, kus lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja seisukohad lapse huvide

kohta ei ole omavahel kooskõlas; kui palju selliseid juhtumeid uuritavate

perekonnaasjade hulgas on, millised need on ning millest kohus sellistes olukordades

lapse huvide väljaselgitamisel lähtub.

9. Kuidas tagatakse lapse väärkohtlemise juhtumitega seotud perekonnaasjades menetluse

lapsesõbralikkus ja millised on osapoolte rollid ja ootused selles sh kuivõrd need

erinevad?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 mida teevad kohus, lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja selleks, et perekonnaasjade

menetlus oleks lapsesõbralik;

 milliseid raskusi kohtul, lastekaitsetöötajal ja lapse esindajal perekonnaasjade

menetluse lapsesõbralikkuse tagamisel esineb;

 kuivõrd lapsesõbralikuks kohus, lastekaitsetöötaja ja lapse esindaja perekonnaasjade

menetlust üldiselt peavad;

 kas ja kuidas saaks perekonnaasjade menetlust (veel) lapsesõbralikumaks muuta.

10. Kas ja kuidas arvestab kohus lapse väärkohtlemisega sisulist lahendit tehes?

13

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 kui paljudes uuritavates perekonnaasjades piirati/muudeti/lõpetati lapse

väärkohtlemise korral perekonnaasjas tehtava sisulise lahendiga vanema õigusi lapse

suhtes;

 milliseid vanema õigusi lapse suhtes ja millisel viisil perekonnaasjas tehtava sisulise

lahendiga lapse väärkohtlemise korral piirati/muudeti/lõpetati;

 kas uuritud perekonnaasjades tehtud sisulise lahendiga vanema õiguste

piiramise/muutmise/lõpetamise seisukohalt on märkimisväärseid erinevusi sõltuvalt

sellest, milline on olnud lapse väärkohtlemise vorm, kestus jms asjaolud;

 kas on olukordi, kus lapse väärkohtlemine ei mõjuta perekonnaasjas tehtava sisulise

lahendi kohaselt vanema õigusi lapse suhtes (sellisel juhul palume täpsustada, millised

need olukorrad on ja kuidas kohus neid põhjendab).

11. Kui kaua aega läheb lapse väidetavas väärkohtlemise juhtumites perekonnaasja

lahendavale kohtule avalduse esitamisest kuni maakohtu sisulise lahendini?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 milline on analüüsitud kohtulahendite põhjal keskmine menetluse aeg;

 milline on analüüsitud kohtulahendite põhjal kõige lühem ja kõige pikem menetluse

aeg.

Palume vastuses tugineda ainult analüüsitud kohtulahenditele.

12. Mida saaks teha, et väärkoheldud lapsed oleksid perekonnaasjades praegusest paremini

kaitstud?

Sh analüüsi tulemustes palume välja tuua:

 kas ja mida saaks praegusest paremini teha kohtud, lastekaitsetöötajad, lapse

esindajad;

 kas ja mida saaks üldiselt paremini teha.

Palume kõigi küsimuste puhul analüüsi tulemustes selgelt eristada:

 analüüsitud dokumentidest, sh STARi päringutest ja läbiviidud intervjuudest tuleneva;

 läbiviidud intervjuude puhul iga sihtrupi esindajate intervjuudest tuleneva;

 dokumentide puhul kohtulahenditest, STARi päringutest ja muudest dokumentidest

tuleneva.

14

I ja II uurimisülesande raames läbi viidud analüüsi tulemused lapse peresisese väärkohtlemise

väljaselgitamise ja selle mõjuga arvestamise osas last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja

lastekaitsetöös kajastatakse uuringuraportis teemati. Samuti esitatakse raportis analüüsi

põhised järeldused ning tehakse soovitused ja ettepanekud nii kohtule kui lastekaitsele, kuidas

muuta tööd efektiivsemaks ja hästi toetada laste abini jõudmist peresisese väärkohtlemise

puhul ning kuidas parimal viisil tagada laste õiguste ja huvide kaitstus tsiviilkohtumenetlustes.

III uurimisülesanne: välisriikide õiguse ja praktikate analüüs

Meetoditena eeldab tellija dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuude läbiviimist valitud

välisriikides. Intervjuusid soovitame läbi viia kohtumenetluse ja/või lastekaitsetöö ja/või

lastevastase vägivalla ekspertidega (vähemalt üks ekspert igast riigist, kuid vajaduse korral

enamaid eksperte kaasates). Valimisse kuulub minimaalselt kolm välisriiki. Tellija soovitab

kaaluda Saksamaa (millega Eesti tsiviil- ja menetlusõigus sarnaneb) ja Põhjamaade hõlmamist

analüüsi. Pakkumuses tuleb esitada ettepanekud ja põhjendused analüüsi hõlmatavate

välisriikide valiku ning ekspertide osas, keda plaanitakse intervjueerida. Selgitada ja

põhjendada tuleb pakkumuses ka intervjueerimise meetodit, dokumendianalüüsi

allikamaterjali valikud ja nende materjalide analüüsimeetodit.

Uurimisküsimused:

Tellija esialgne nägemus III uurimisülesande raames esitatavatest uurimisküsimustest ja nende

peamistest allikatest.

1. Kuidas on uuringusse valitud välisriikides reguleeritud ja korraldatud lapse peresisese

väärkohtlemise väljaselgitamine ja mõju hindamine last puudutavates

tsiviilkohtumenetlustes ning seonduvas lastekaitsetöös (sh arvestades asjakohaseid

erinevusi Eesti ja nende riikide õigussüsteemide vahel, mis sealseid regulatsioone ja

korraldust mõjutavad)?

2. Kas ja kuidas on uuringusse valitud välisriikides reguleeritud lapse vanemast

võõrandamine?

3. Kas ja kuidas on uuringusse valitud välisriikides korraldatud vanemast võõrandamise

väljaselgitamine ja selle mõju hindamine last puudutavates tsiviilkohtumenetlustes ja

lastekaitsetöös?

4. Millised on välisriikide korralduste tugevused ja puudused sh riikide ekspertide

nägemuse kohaselt?

III uurimissülesande raames analüüsitud välisriikide praktikate kohta analüüsitulemused

kajastatakse uuringuraportis. Raportis esitatakse ka analüüsist lähtuv hinnang ja järeldused,

millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks Eestile võtta ja rakendada

lastekaitsetöös ja tsiviilkohtumenetlustes hooldus- ja suhtlusõiguse üle otsustamisel, sh kas ja

milliste vajalike kohandustega ning kas ja millised riskid võivad kaasneda.

Kõigi uurimisülesannete osas võib pakkuja teha põhjendatud muudatus- ja

täiendusettepanekuid metodoloogia osas ja täiendada uurimisküsimusi, -viise ja kasutatavaid

15

allikaid. Pakkumuses tuleb iga uurimisetappi ja arendusülesande lahendamiseks planeeritavaid

metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid (kui asjakohane, siis ka teoreetilisi valikuid) kirjeldada

ja põhjendada, nii samuti analüüsimeetodid ja tuua valikud kui on pakkuja nägemuse kohaselt

asjakohaseid kaalumise variante. Lõplikud ja peamised uurimisküsimused, valimid ja

meetodilised valikud kinnitatakse ja korrigeeritakse vajadusel iga uurimis- ja arendusülesande

eelkohtumisel koostöös tellijaga.

Töö tulemid

Tööde tulemid esitatakse mitmes etapis, I ja II uurimisülesande vaheraportina, III

uurimisülesande vaheraportina ning kõiki uurimisülesandeid kajastava sünteesitud järeldusi ja

ettepanekuid sisaldava lõppraportina. Pakkuja esitab pakkumuses ettepaneku ja ajakava,

milliselt ta vaheraportid (vaheraportite esitamise järjestus ei pea järgima uurimisülesannete

järjestust) ja lõppraporti tellijale esitab sh arvestab, et tellijal ja seejärel tööde teostajal peab

jääma aega raportitele tagasiside andmiseks ja raportite täiendamiseks kummalgi poolel

vähemalt 8 tööpäeva. Vaheraportitele antav tagasiside ja ettepanekud tuleb arvesse võtta

lõppraporti koostamisel ning lõppraportist esitatakse tellijale enne lõppraporti lõplikku

vastuvõtmist terviklik kõiki peamisi osi sisaldav mustandeversioon.

Vaheraportid ja lõppraporti mustandversioon peavad olema loogilise struktuuriga ja sisaldama

ka vastava osa/ osade metoodilist kirjeldust (valimid, andmete kogumine ja analüüs) ja kasutatu

bibliograafiat ning olema keeleliselt korrektsed (kasutatakse ühtseid mõisteid, tekst on jaotatud

ja viisakas eesti keeles, uuritud sihtrühmade suhtes neutraalse keelepruugiga jne), kuid ei pea

olema veel keeletoimetatud. Raportid peavad olema vormilt terviklikud, raportite pikkus peab

olema mõistlik ja n.ö musta analüüsitavat materjali ei tohiks sisaldada ka mitte vaheraportid.

Nii lõppraporti mustand- kui puhas versioon peavad olema vormilt ja sisult terviklikud,

sisaldama metoodilist kirjeldust, analüütilisi tulemusi (mis vastavad uurimis ülesannetele ja

küsimustele temaatiliselt vaateid ja allikaid ühendavalt), esitama põhijäreldused, ning

soovitused ja ettepanekud, sisaldama ka kokkuvõtet ja bibliograafiat. Lõppraporti puhas

versioon tuleb tellijale esitada keeletoimetatult ning koos eesti- ja inglisekeelsete

lühikokkuvõtete ja eestikeelse infograafikaga (2-4-lehekülge A4 mahus kujundatud plakat /

veebipilt uuringu põhitulemuste kohta). Uuringutulemusi tuleb teostajal ka esitleda vähemalt

kahel korral, milleks valmistab ta ette esitlusmaterjalid, mis antakse samuti üle tellijale.

Lõppraport, infograafika, eesti- ja inglisekeelsed lühikokkuvõtted ja esitlusmaterjalid peaksid

olema kõik vormistatud eraldi veebis avaldatavate e-dokumentidena s.t ka kujundatud veebis

avaldatavatena.

Kuivõrd uuringu kulg sõltub metoodilistest valikutest, andmete kättesaadavusest ja pakutavast

või kujunevast tööde järjekorrast, siis tellija on arvestanud ja pakkuja peab pakkumuses

arvestama, et esialgset nägemust ajakavast ja raportite esitamisest võib olla vajadus

korrigeerida poolte kokkuleppel põhjendatud juhtudel kui muudatus tuleneb uurimismaterjali

kättesaamisest või selle kasutamise lubade takistustest. Juhul kui poolest mitteoleneval

põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega

alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud

tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval

pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajadusel edasi ka

16

lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või

oli takistatud ning lepitakse kokku vajadusel ajakava muudatustes.

Kui uuringu käigus koostatakse andmestikke, mis on analüüsi aluseks, siis juhul, kui pakkuja

näeb võimaliku ja mõistlikuna need anonümiseerida (nt kohtulahendite ja STAR andmestike

pealt), on tellija huvitatud ka nende andmete üle andmisest pakkuja poolt tellijale. Tööde käigus

koostatud intervjuukavad või küsimustikud antakse samuti üle Tellijale eraldi, kui neid pole

peetud asjakohaseks lisada juba lõppraporti juurde. Muid koostatud ja kogutud materjale

tellijale üle andma ei pea ja need tuleb uuringu läbiviimise järel kustutada (lepingus

täpsustatakse kustutamise aeg), kuid kui töövõtja peab asjakohaseks säilitada ja tellijale üle

anda veel muid koostatud materjale eraldi lõppraportist, siis lepitakse see poolte eraldi vahel

kokku. Uuringu läbiviijal tuleb koostada ka uuringu tulemustest esitlus ja tutvustada uuringu

tulemusi kokkuleppel tellijaga vähemalt kahel üritusel. Lisaks on oodatud, et pakkuja

lõppraporti vastuvõtmise järgselt kuni kahe kuu jooksul kokkuleppel tellijaga esineks meedias,

annaks uuringut puudutavaid intervjuusid või avaldaks artikli (pakkumuses tuleks arvestada

kuni 3 uuringu tutvustuse /intervjuu / ülevaateartikliga). Tasu uuringu tulemuste esitamise eest

sisaldub uuringu läbiviijale hankelepingu alusel makstavas tasus.

Uuringu ajakava vastutajatega ja peamiste etappide eelarve

Pakkujal palutakse esitada omapoolne nädala täpsusega lahti kirjutatud ajakava. Iga

alategevuse juurde tuleb märkida vastutajad. Kavas tuleb märkida ära kõik olulisemad tööde

etapid ja tegevused, samuti pakkuja ja tellija poolsete esindajate olulisemad kohtumised või

koosolekud teema/ eesmärgi järgi (raportite esitamise ja tagasisidestamise ajad jm pakkuja

nägemuse järgi olulised tegevused. Pakkujal tuleb ajakava koostades arvestada AKI ja

eetikakomitee lubade koostamise ja menetlusajaga (minimaalselt 6 nädalat), kohtutelt ja

STARist andmete saamiseks kuluva ajaga jm olulisemate ajakuluga tegevustega. Töödega

alustamise aja ja lõpptähtaja võib pakkuda pakkuja, kuid kogu tööde periood ei tohiks ületada

8 kuud ning töödega tuleb alustada esimesel võimalusel peale lepingu sõlmimist.

Pakkumuses tuleb esitada:

 Arusaam uuringu eesmärkidest ja sisust.

 Uuringu teostamise kava ja metodoloogia uurimisülesannete lõikes. Iga

uurimisülesande juures tuleb tuua välja etapid ja esialgne metoodika kirjeldus

põhjendatult, sh tuues teoreetilised lähenemised (kui asjakohane), uurimisküsimused,

andmeallikad ja valimi koostamise põhimõtted ja suurus piirid; nii andmekogumise-

kui analüüsi meetodid.

 Uuringu läbiviimise ajakava nädala täpsusega, kus on välja toodud tegevused ja

nende eest vastutajad.

 Uuringuga seotud peamised riskid ja nende maandamise kava koos vastutajatega.

Mh tuleb käsitleda projekti uurimiseetilisi väljakutsed ja nendega tegelemise

meetodeid, ning vajalike lubade taotlemisega seotud võimalikke väljakutseid.

17

 Uurimisrühma kirjeldus: koosseis, tööjaotus ning liikmete pädevus, varasem

töökogemus sh uuringute läbiviimise kogemus (CV-d).

 Koostööpartnerite (kui asjakohane) vabas vormis kinnitused valmisoleku kohta

projektis osaleda.