Hinnang

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Osaühing Jäneda Mõis

[email protected]

Teie 09.04.2025

Meie 02.05.2025 nr 9.3-2/25/2672-2

Arvamus Jäneda külalistemaja

ümberprojekteerimine hooldekoduks

projekti kohta

Osaühing Jäneda Mõis pöördus Terviseameti poole taotlusega saada arvamus ehitusprojektile,

millele on väljastatud ehitusluba.

Projekti nimetus: Jäneda külalistemaja ümberprojekteerimine hooldekoduks

Ehitise aadress: Jäneda külalistemaja, Jäneda küla, Tapa vald, 73602 Lääne-Viru

maakond

Projekti staadium: Muu projekt (eelprojekti arhitektuurne osa, elektri osa põhiprojekt, küte

ja ventilatsioon – põhiprojekt, vesi ja kanalisatsioon - põhiprojekt

Tellija andmed: Osaühing Jäneda Mõis, Jäneda külalistemaja, Jäneda küla, Tapa vald,

73602 Lääne-Viru maakond

Projekteerija nimi: Osaühing Paide EKE Projekt, Kevade tn 7, Paide linn, Paide linn,

72713 Järva maakond

Terviseohutuse hindamine toimus vastavalt järgmistele õigusaktidele ja standarditele:

☒ rahvatervise seadus;

☒ tarbijakaitseseadus;

☐ Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“;

☐ Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse

maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“;

☐ sotsiaalministri 20.07.2007 määrus nr 59 „Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele

pere- ja asenduskodus“;

☐ sotsiaalministri 12.03.2007 määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele”;

☐ sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenus-

tele ja eraldusruumile”;

☐ sotsiaalministri 09.01.2001 määrus nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“;

☒ sotsiaalministri 03.04.2002 määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse

tervisekaitsenõuded“;

☒ ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivaja-

dustest tulenevad nõuded ehitisele“;

☒ sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

☒ keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

☒ sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;

☒ EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad;

2(4)

☒ EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017;

☒ EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides;

☒ EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;

☒ EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;

☐ EVS 843:2016 Linnatänavad;

☒ EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes.

Terviseamet (edaspidi amet) vaatas läbi Jäneda külalistemaja ümberprojekteerimine

hooldekoduks projekti ja esitab arvamuse ehitusloa saanud projekti kohta alljärgnevalt:

Hoone on U-kujuline ehitis, mille peasissepääs jääb kahe kagu- ja loodesuunalise korpuse

vahelisele siseõuele. Idapoolne kõige pikem C-tiib on kahekorruseline. A ja keskmine B-tiib

kolmel korrusel. Vasakpoolne A tiib on praktiliselt kolmekorruseline. 0-korrus ulatub täielikult

maapinnale. 0. korrusele planeeritakse kohad 12 kliendile, 1. korrusele 66 kohta ja 2. korrusele

66 kohta. Toad on ühe- ja kahekohalised (kokku 86 tuba). Hoonesse planeeritakse 2 lifti (üks

klientidele ja teine toidu transportimiseks).

1) Kõikidele korrustele on seletuskirjas esitatu põhjal projekteeritud ruumid

koristusvahendeile ja hooldusvahenditele.

0. korruse plaanilt AR-5-01 ei selgu, kuhu on planeeritud koristusinventari ruum.

Puhastusvahendite ruum paikneb B-korpuses (ruum nr 37), ruumis ei ole valamut.

1. korruse ruumide plaanil AR-5-02 personali WC-s (nr 83) ja külastajate WC-s (nr 7)

puudub WC pott.

2. korruse ruumide plaanil AR-5-03 puudub personali WC-s (ruum nr 58) WC pott.

2) Veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti staadiumis on märgitud, et sooja vett

valmistatakse rekonstrueeritavas soojussõlmes (viidatakse projekti kütte- ja

ventilatsiooniosale).

3) Kütte ja ventilatsiooni põhiprojekti seletuskirja punktis 1.4.2. ,,Siseõhu arvutuslikud

temperatuurid“ on esitatud järgmine: eluruumid 21⁰C.

Amet märgib, et sotsiaalministri 03.04.2002 määruses nr 58 „Täiskasvanute

hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ (edaspidi määrus nr 58) ei ole viidatud

konkreetsele temperatuurile, mis aitaks luua eakale inimesele hubase soojatunde, toetaks

tervisliku sisekliima teket ja püsimist, siis siinkohal on otstarbekas lähtuda standardis

EVS 844:2022 ,,Hoonete kütte projekteerimine“ nimetatud temperatuurist + 22°C

(soovituslikud siseõhu temperatuuride projekteerimisväärtused haigla palatitele).

4) Seletuskirja punktis 1.5.3. ,,Soojusallika liik“ märgitakse, et kütte ja sooja tarbevee

valmistamine toimub hoone 0. korrusel paiknevas rekonstrueeritavas soojussõlmes.

Sooja vett valmistatakse temperatuuril 55 °C ja tsirkulatsiooni vee temperatuur on 40

°C.

Amet selgitab, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on omalt poolt hoonesiseste

joogiveetrassides oleva joogivee temperatuuri alaste soovituste andmisel silmas pidanud

mikrobioloogiliste, peaasjalikult legionella, ohtude vältimist. Näiteks selleks, et vältida

legionellade paljunemist, on WHO soovitanud järgnevat: kuuma vee süsteemis peaks

veesoojendajast (nt boiler, katel) väljuva vee temperatuur olema üle 60°C ning kuuma

vee süsteemis ringlevat veetemperatuuri tuleks hoida üle 50 °C. Samas on aga ka

hoiatatud, et vee kasutamine, mille temperatuur on rohkem kui 50 °C, võib põhjustada

põletusi. Täpsustati, et sellistes süsteemides, kus vee temperatuur langeb alla 50 °C,

tuleks torustikku ja seadmeid regulaarselt puhastada, vältimaks bakterite paljunemist.

Määruse nr 58 § 9 lg 4 järgi peab hoolekandeasutuse soojaveevarustuses ööpäevaringselt

olema vähemalt 45 ºC vesi, seega on oluline ette näha, kuidas vältida bakterite

paljunemist torustikus. Soovitame planeerida joogiveesüsteemide läbipesu vähemalt

60 °C veega ning vajadusel teostada termiline dekontaminatsioon ehk „termiline šokk –

veesoojendi temperatuuri tõstmine 71–77° C ja selle veega kõikide joogiveesüsteemide

loputamine. Loputusaeg oleneb joogiveesüsteemist ja on 5 kuni 30 minutit. Temperatuur

3(4)

segistites ja dušiotsikutes ei tohiks langeda alla 65° C. Termilise šoki läbiviimisel on

väga olulised ohutusmeetmed, kuna sellega võib kaasneda põletusoht.

5) Seletuskirja punktis 1.7.3. ,,Ventilatsiooni kirjeldus“ märgitakse, et projekteeritakse

sissepuhked eluruumidesse ja üldkasutatavatesse ruumidesse ning väljatõmbed

sanruumidest. Kabinettides teostatakse nii sissepuhe kui väljatõmme üldjuhul samast

ruumist. Ventilatsiooni joonistel on esitatud teave, et projektiga katmata korruse osad on

välja ehitatud varasemate ehitamise etappide käigus.

0. korrusele planeeritud klienditubadesse on projekteeritud sissepuhke ventilatsioon, ei

ole selge, kuidas toimib väljatõmme.

1. korruse klienditubades, kuhu on planeeritud sissepääs läbi väikese eesruumi, ei ole

selge, kuidas tegelikult töötab projektilahendusega planeeritud väljatõmme. Väljatõmme

on planeeritud osade tubade eest asuvast väikesest koridorist ja WC-dest, väikese

koridori ja vahekoridori vahel puudub uks. Osadel tubadel ei ole joonisel esitatud ka

eelpool nimetatud lahendust (näiteks toad 79, 78, 74).

2. korruse osades klienditubades, kuhu on planeeritud sissepääs läbi väikese eesruumi,

ei ole selge kuidas tegelikult töötab projektilahendusega väljatõmme (näiteks toad 74,

75, 71).

Projektist ei ole aru saada, kas 1. korruse köögi osa kuumseadme ja nõudepesuplokki

nõudepesumasina kohale on planeeritud kohtäratõmme (kubu). 2. korrusel paikneva

toidujagamise ruumi sissepuhe lahendatakse joonise järgi siirdeõhuga. Toidujagamise

ruum on toidu käitlemise ruum, toidu käitlemise ruumis ei tohi õhk liikuda mustemalt

alalt puhtama ala suunas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse

(EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) II lisa I peatüki punkti 5 järgi tuleb vältida

õhu mehaanilist liikumist saastunud alast puhtasse alasse.

Sissepuhke ventilatsiooniavade paigutamisel tuleb jälgiga, et need ei jääks voodi kohale.

Ventilatsiooni õhuvoolu juga põrkab vastu seina ja langeb seina juures alla, tekitades

tuuletõmbe tunde.

6) Projektist ei selgu teave (pistikupesade) paiknemise kohta. Hooldekodudes kasutatakse

funktsionaalseid voodeid. Voodi liigutamiseks peab voodi olema ühendatud vooluvõrku,

selleks peab olema voodi juures pistikupesa. Teine pistikupesa voodi juures peab olema

kasutatav vanuri poolt ükskõik millise elektritarbija ühendamiseks. Määruse nr 58 § 10

lg 2 punkti 1 järgi peab olema ühele voodikohale üks kergesti ligipääsetav

paarisseinakontakt (habeme ajamiseks võib tubade juures olevates san.sõlmedes nähta

ette pistikupesa habemeajamisaparaadi ühendamiseks).

7) 1. korruse keldrita hoonetiivas C lammutatakse põrandad ja valatakse uuesti. Projektist

ei selgu, kas ja kuidas rakendatakse radoonikaitsemeetmeid või on tehtud uuringuid, mis

kinnitavad, et antud kohas puudub radoonirisk. Eluruumide sh hoolekandeasutuse

klientide ruumide ja tööruumide planeerimisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga.

Siseruumides on soovitav tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge

radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Selleks, et radoonisisaldus hoonete siseõhus

ei ületaks paljudes EL riikides tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, peaks pinnaseõhu

radoonisisaldus olema madalam kui 50 kBq/m³. WHO hinnangul näitab statistika, et

kopsuvähki haigestumiste sagenemine on täheldatav juba väiksema kui 200 Bq/m³

radoonisisalduse juures eluruumide õhus (WHO 2009, lk. 4, 10, 12, 90).

Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadel” Lisa (kliimaministri 22.07.2024 määruse nr 50 sõnastuses)

järgi on paikneb Tapa vald kõrgendatud radooniriskiga alade loetelus. Ettevõtlus-ja

infotehnoloogiaministri 28.02.2019 nr 19 määruse ,,Hoone ruumiõhu radoonisisalduse

ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest

saadava efektiivdoosi viitetase1“ § 2 järgi hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase on

300 bekerelli kuupmeetris, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud

teisiti.

4(4)

Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 19 on hoone omaniku kohustus tagada ehitise, ehitamise

ja ehitise kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Otstarbekas on

projekteerida ja ehitada/ümber ehitada hoone kohe selliselt, et õhuradoonisisaldus oleks

alla viitetaseme. Hilisem ümberehitus on kulukam.

8) Projektis ei ole teavet suitsetamiskoha ja/või -ruumi kohta. Suitsetamistegevus ei tohi

ohustada nende inimeste tervist, kes ei suitseta. Rahvatervise seaduse § 4 punkti 10

nõuete kohaselt teenuse osutamine hoolekandeasutuses ei tohi kahjustada tervist.

Määrusega nr 58 § 5 lg 3 ei ole sätestatud, et suitsetamisruum peaks asutuses olema, aga

hoolekandeasutuse suitsetamiskoha või -ruumi planeerimisel tuleb

lähtuda ,,Tubakaseadusega“ kehtestatud nõuetest (alus: määruse nr 58 § 5 lg 6).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp 58516457

[email protected]