Otsus

TINGMÄRGID

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEV KRUNDIPIIR

OLEMASOLEV/ SÄILIV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEVAD/ SÄILIVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV/ SÄILIV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV/ SÄILIV ASFALTKATTEGA TEE

OLEMASOLEVA/ SÄILIVA ELEKTRIÕHULIINI JA ELEKTRIKAABLI

KAITSEVÖÖND 1 m, 2 m, 40 m

RIIGITEE NR 22224 IGAVERE-SAADJÄRVE KAITSEVÖÖND 30 m

OLEMASOLEV/ SÄILIV PIIRDEAED

OLEMASOLEV/ SÄILIV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

OLEMASOLEV/ SÄILIV VEETORU

OLEMASOLEV/ SÄILIV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV/ SÄILIV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV/ SÄILIV HOONESTUS

OLEMASOLEV/ SÄILIV KRUUSAKATTEGA TEE

OLEMASOLEV/ SÄILIV VEEKOGU

OLEMASOLEV/ SÄILIV ELEKTRILIITUMISKILP

OLEMASOLEV/ SÄILIV TULETÕRJE VEEVÕTUKAEV

OLEMASOLEV/ SÄILIV SALVKAEV

OLEMASOLEV/ SÄILIV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEVA/ SÄILIVA VEEKOGU JA EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m, 10 m

OLEMASOLEVA/ SÄILIVA JA PLANEERITUD OMAPUHASTI KUJA 10 m, v.a. SEPTIK 5 m

OLEMASOLEV/ SÄILIV KÕRGEPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV/ SÄILIV MAANDUSKAABEL

OLEMASOLEV/ SÄILIV SADEKANALISATSIOONITORU

OLEMASOLEV/ SÄILIV VALGUSTI

OLEMASOLEV/ SÄILIVA JA PLANEERITUD SALVKAEVU JA PUURKAEVU

HOOLDUSALA 10 m

PLANEERITUD KRUNDIPIIR

IMMUTAMISE KEELUALA

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU TALUMISE SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD HOONESTUSALA

KÜLALISTEMAJA SOOVITATAV ASUKOHT

PLANEERITUD PUURKAEV

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD IMBVÄLJAK

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU RAJAMISE KEELUALA

NÄHTAVUSKOLMNURK PROJEKTKIIRUSEL 60 km/h HEAL TASEMEL

OLEMASOLEVA/ SÄILIVA EESVOOLU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m

OLEMASOLEVA/ SÄILIVA EESVOOLU KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m

OLEMASOLEV/ SÄILIV SEPTIK

PLANEERITUD VEEVÕTUKAEV

PLANEERITUD VEEVÕTUKAEVU TOITETORU

PLANEERITUD KRUUSAKATTEGA TEE

PLANEERITUD TUGEVDATUD MURUALA (vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD SALVKAEV

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU (vt seletuskiri pkt 5.11 Sademetevee kannalisatsioon)

1

3

4

2

Planeeritud

puurkaev

Planeeritud

salvkaev

Tugevdatud

muruala

Säiliv

salvkaev

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

4 5

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

GPK Arendus OÜ

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

DP-7-2015

PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

1:500

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 560 MA) poolt,

mai 2015. a., töö nr. G-143-15. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis.

2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise

leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

Kruntide planeeritud sihtotstarvete esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a.

määrusest nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord".

3. Krundile POS 3 on planeeritud puurkaev, et vajadusel rajada suurema veetarbega külalistemaja kompleks

(nt koos saunade kompleksiga). Vastavalt Veeseaduse §28 lg 3 puurkaevu sanitaarkaitseala ei moodustata,

kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha

hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

4. Reovee puhastamise ja heitvee pinnasesse immutamise planeerimisel on järgitud Vabariigi

Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse

juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed” sätestatud nõudeid.

5. POS 2 krundil likvideeritakse eesvoolu ehituskeeluvööndisse jääv kruusakattega tee ja selle asemele

rajatakse tugevdatud muruala Päästeametile juurdepääsuks kuni olemasoleva tuletõrjeveevõtukaevuni.

POS 3 ja 4 piiril ehitatakse juurdepääs tuletõrje veevõtukaevuni tugevdatud murualana, tagatud peab

olemajuurdepääs Päästeametile ja kustutusvee kättesaadavus igal aastaajal ja igasuguste ilmastikuoludega.

6. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kuusikumäe maaüksuse detailplaneering

Kuupäev

nov. 2016

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Mutso

PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Kuusikumäe maaüksuse detailplaneering

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

Krundi aadress/

POS nr

POS 1

Krundi planeeritud pindala 10208 m²

Krundi planeeritud

kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

Majutushoone maa

300 m²

Lubatud välisviimistluse

materjalid

5 hoonet

(1 põhihoone- külalistemaja

ja 4 abihoonet)

Külalistemajal kuni 9,0 m

ja abihoonel kuni 5,0 m

Puit, kivi, krohv

Hoonete lubatud

korruselisus

Lubatud katusekalle 30-45°

Külalistemajal 1 kuni 2

ja abihoonel 1 korrus

Katastriüksuse

kasutamise sihtotstarve

Ärimaa 10%

Maatulundusmaa 90%

POS 3

12026 m²

Majutushoone maa

300 m²

Puit, kivi, krohv

30-45°

Ärimaa 10%

Maatulundusmaa 90%

POS 2 POS 4

Majutushoone maa

300 m²

Puit, kivi, krohv

30-45°

Ärimaa 10%

Maatulundusmaa 90%

Majutushoone maa

300 m²

Puit, kivi, krohv

30-45°

Ärimaa 10%

Maatulundusmaa 90%

10873 m² 16897 m²

Külalistemajal 1 kuni 2

ja abihoonel 1 korrus

Külalistemajal 1 kuni 2

ja abihoonel 1 korrus

Külalistemajal 1 kuni 2

ja abihoonel 1 korrus

Külalistemajal kuni 9,0 m

ja abihoonel kuni 5,0 m

Külalistemajal kuni 9,0 m

ja abihoonel kuni 5,0 m

Külalistemajal kuni 9,0 m

ja abihoonel kuni 5,0 m

5 hoonet

(1 põhihoone- külalistemaja

ja 4 abihoonet)

5 hoonet

(1 põhihoone- külalistemaja

ja 4 abihoonet)

5 hoonet

(1 põhihoone- külalistemaja

ja 4 abihoonet)

KOOSKÕLASTATUD

PÄÄSTEAMETI LÕUNA PÄÄSTEKESKUS

Ohutusjärelevalve büroo

23.11.2016 a.

Nr K-PV/27

PJOTR VOROBJOV

seletus /allkiri/

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731

Töö nr: DP-7-2015

TARTU MAAKOND, TARTU VALD, TOOLAMAA KÜLA

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

I KÖIDE - PLANEERING Planeeringu koostamisest huvitatud isik GPK Arendus OÜ

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso

Tartu 2016

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 3 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................ 3

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed........................................ 4 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs ............................................................................ 4 5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 5 5.4. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................... 6 5.5. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 8 5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 9 5.7. Kruntide hoonestusala piiritlemine ......................................................................10 5.8. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................10 5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................12 5.10. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................14 5.11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................14 5.12. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs ......................................................................17 5.13. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks .................................................................................18 5.14. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine .........................................................................................18 5.15. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................18 5.16. Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine........................19 5.17. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................19 5.18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded......................................................................................................................20 5.19. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................20 5.20. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................20

6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................21

JOONISED 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................22 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................23 3. Olemasolev olukord .....................................................................................................24 4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................25 5. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................26

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on GPK Arendus OÜ.

Algatamise taotlus laekus Tartu Vallavalitsusele 19.08.2014.a.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Vallavolikogu 22.04.2015.a. otsus nr 15

Toolamaa külas asuva Kuusikumäe maaüksuse detailplaneeringu algatamise ning

lähteülesande kinnitamise kohta.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso.

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on Kuusikumäe maaüksuse jagamine neljaks eraldiseisvaks äri-

ja maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusala

määramine külalistemajade projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus

planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritava ala pindala on 5,0 ha. Planeeritud tegevus on vastuolus kehtiva Tartu valla

üldplaneeringuga.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Kuusikumäe maaüksus (katastriüksuse tunnus 79402:001:0258);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 5,0 ha.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Tartu valla ehitusmäärus;

 Tartu valla arengukava;

 Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2013-2024;

 Tartu valla üldplaneering.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud OÜ GPK

Partnerid (litsents nr 560 MA) poolt, mai 2015. a., töö nr. G-143-15. Koordinaadid L-Est’ 97

süsteemis, kõrgused Balti süsteemis.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Tartu vallas Toolamaa külas, ca 14 km kaugusel Tartu

linna piirist.

Juurdepääs planeeritavale alale kulgeb kahesuunaliselt asfaltkattega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga

riigiteelt asfaltkattega kahesuunalisele nr 22224 Igavere-Saadjärve kõrvalmaanteele.

Planeeringualast ca 750 meetri kaugusele jääb Mäe bussipeatus. Lähim kool ja lasteaed

asuvad Lähte alevikus, planeeringuala piirist vastavalt ca 5 kilomeetri kaugusel. Lähim kauplus

asub samuti Lähte alevikus, planeeringualast ca 5,2 kilomeetri kaugusel.

Planeeringuala ümbritsevad igast suunast maatulundusmaad. Planeeringuala külgneb

edelasuunast nr 22224 Igavere-Saadjärve teega, mille kaitsevöönd on 30 meetrit äärmise

sõiduraja servast (ulatub planeeringualale). Lõuna- ja läänesuunda jäävad hoonestusega

maatulundusmaad ning põhja ja idasuunas asuvad metsamassiividega maatulundusmaad.

Planeeringualast kaugemal edelasuunas asub samuti metsamassiiv ning Salumetsa tee.

Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad

maatulundusmaa maaüksused jäävad vahemikku u 3,4-29,2 ha.

Antud planeeringulahenduses on sobiv antud alale, kuna arvestatud lähiümbruse

olemasolevate varemplaneeritud kinnistute struktuuri ja hoonestuse paiknemise lahendusi.

Hoonete planeerimisel on arvestatud planeeritud ja olemasoleva hoonestuse arhitektuurse

sobivusega.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Planeeritava ala pindala on 5,0 ha. Kuusikumäe maaüksuse olemasolev maakasutuse

sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.

Kuusikumäe kinnistu olemasoleva hoonestuse moodustavad kaks ümarpalkehitisest

külalistemaja ja üks kõrvalhoone.

Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs kahesuunaliselt asfaltkattega nr 22224

Igavere-Saadjärve kõrvalmaanteelt, mis viib nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga riigiteele.

Planeeringuala kaguosas asub kõrgepinge õhuliin, mille kaitsevöönd kummalegi poole liini

kesktelge on 40 meetrit. Lõunaosas asub mastalajaam ja elektriõhuliin, mille kaitsevöönd

kummalegi poole liini kesktelge on 2 meetrit ning maakaabel, mille kaitsevöönd kummalegi

poole kaablit on 1 meeter. Planeeringuala loodeosas, olemasoleva hoonestuse juures, on

madalpinge elektrikaablid ja olemasolev 3x25A võrguühendus ning sidekaablid. Samuti on

külalistemajade juurde välja ehitatud reoveekanalisatsioon, mis suubub omapuhastitesse ehk

imbsüsteemidesse. Omapuhasti kuja on 10 meetrit, välja arvatud septik 5 meetrit.

Külalistemajade vahel on olemasolev salvkaev ning veetorud hooneteni.

Planeeringuala põhjaosas paikneb kuivendustiik, mille veekaitsevöönd on 10 meetrit.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

Mööda Kuusikumäe põhja-kirde suunalist krundipiiri kulgeb kuni 10 km² valgalaga eesvool

SILLAOTSA II (21040900204900012E), mille veekaitsevöönd on 1 meeter, ehituskeeluvöönd

25 ja piiranguvöönd 50 meetrit. Kuusikumäe maaüksusel paikneb Sillaotsa II

maaparandussüsteem ehk ka drenaažitorud.

Planeeringuala piirneb põhja ning kirdeservast metsaga. Ala kesk ja lõunaosas on

lehtpuunoorendikud. Edela, lääne ja loodeservas on okaspuuderivid ning ala keskosas on

mõned üksikud okaspuud. Planeeringuala lõunanurgas on üksik lehtpuu ning ala põhjapoolne

osa on heinamaa.

Planeeringuala reljeef on vahelduv, langedes planeeringualal lõunast kirde suunas.

Planeeringualaga kirdeosa piirneb järsu nõlvaga, kuna maaparanduskraav jääb

planeeringualast oluliselt madalamale. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

detailplaneeringualal vahemikku 57.44 (kirdeserv) ja 71.90 meetrit (ala lõunanurk).

Planeeringuala piirneb põhja suunast Eriko maaüksusega ning ida suunast Kuusiku

maaüksusega. Lõunast ja läänest külgneb planeeringuala nr 22224 Igavere-Saadjärve

kõrvalmaantee maaüksustega ning loodest Kirsi maaüksusega.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud tabelis 1 ja joonisel 3 Olemasolev olukord.

Tabel 1. Andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta

Jrk. Nr.

Kinnistu nimi Katastriüksuse

tunnus Maaüksuse sihtotstarve

Pindala

1. Tartu vald, Toolamaa küla

Eriko 79402:001:0292 Maatulundusmaa 100% 3,4 ha

2. Tartu vald, Toolamaa küla

Kuusiku 79402:001:0257 Maatulundusmaa 100% 18,91 ha

3. Tartu vald, Toolamaa küla

22224 Igavere-Saadjärve tee 79402:001:0167 Transpordimaa 100% 0,69 ha

4. Tartu vald, Toolamaa küla

22224 Igavere-Saadjärve tee 79402:001:0170 Transpordimaa 100% 2269 m2

5. Tartu vald, Toolamaa küla

Kirsi 79402:001:0169 Maatulundusmaa 100% 10,21 ha

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga jagatakse Kuusikumäe maaüksus 4 äri- ja maatulundusmaa sihtotstarbega

krundiks. Planeeritud kruntide piirid on antud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos

tehnovõrkudega. Andmed planeeritavate kruntide kohta on ära toodud tabelis 2 lk 6.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Tabel 2. Maakasutuse koontabel

Krundi POS. nr.

Krundi planeeritud

pindala

Planeeritud sihtotstarve

Moodustatakse Kinnistust

Osade suurused

Osade senine

sihtotstarve

POS 1 10208 m2 Ä 10% M 90%

Kuusikumäe (79402:001:0258)

10208 m2 M 100%

POS 2 10873 m2 Ä 10% M 90%

Kuusikumäe (79402:001:0258)

10873 m2 M 100%

POS 3 12026 m2 Ä 10% M 90%

Kuusikumäe (79402:001:0258)

12026 m2 M 100%

POS 4 16897 m2 Ä 10% M 90%

Kuusikumäe (79402:001:0258)

16897 m2 M 100%

Märkused:

1) Planeeritud sihtotstarbed: Ä – ärimaa (002); M – maatulundusmaa (011).

2) Katastriüksuste kasutamise sihtotstarvete esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoober 2008. a.

määrusest nr. 155 ”Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord ”.

5.4. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tartu valla üldplaneeringut.

Vastavalt 2008 aastal kehtestatud Tartu valla üldplaneeringule on Kuusikumäe maaüksuse

juhtfunktsiooniks planeeritud elamumaa.

Skeem 1. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringu kaardist „Maakasutuskaart“.

PLANEERITAV ALA

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kuusikumäe maaüksuse

juhtostarvet ning muuta Kuusikumäe maaüksuse osas juhtotstarvet 10% ärimaa ning 90%

metsa- ja põllumaaks.

Skeem 2. Tartu valla üldplaneeringu muudatuse ettepanek.

Üldplaneeringu kohaselt võib kohalik omavalitsus kõigile elamumaadele lubada ärimaa

kõrvalfunktsiooni kuni 20% ulatuses, et soodustada teenindussektori arengut. Seega toetab

planeeringulahendus üldisi üldplaneeringu poolt seatud arengusuundi ja edasisi

planeerimispõhimõtteid.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on kooskõlas Tartu valla arengu suundadega ja

arvestab ka muutunud oludes kinnistu omaniku õiguspärase huviga oma maaomandi

paremaks kasutamiseks. Planeeringu realiseerumisel elavdatakse lähiümbruse turismi,

pakkudes majutusvõimalusi ja erinevate ürituste korraldamist ning luuakse sellega piirkonda

ka uusi töökohti. Lähipiirkonnas on puudus erinevatest majutusvõimalustest, mistõttu on antud

teenuse pakkumine piirkonnas igati positiivne. Lähim külalistemaja asub Juulal, mis jääb alast

ca 5 km kaugusele ja lähim motell asub Äksis jäädes alast 11 km kaugusele, kuid need ei kata

piirkonnas kogu nõudlust.

PLANEERITAV ALA

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

Planeeringuala jääb aktiivsesse turismiarengu piirkonda, mistõttu on majutusvõimaluste

pakkumine antud piirkonnas sobiv ja aitab veelgi kaasa piirkonna arengule. Planeeringualast

ca 2,5 km kaugusele jääb Saadjärv, mis pakub olenevalt aastaajast erinevaid aktiivseid

puhkamisvõimalusi- alates ujumisest, purjetamisest, paadiga sõitmisest kuni talvel

kalastamise, suusatamise, uisutamiseni. Saadjärve lähiümbrusesse jääb ka mitmeid

vaatamisväärsusi ja kultuurimälestisi- nt linnus "Kalevipoja säng", Saadjärve mõis koos

abihoonetega, Kukulinna mõisa peamaja ja teenijatemaja koos pargiga, ohvri- ja kultusekivid.

Veidi kaugemale jäävad erinevad suure külastatavusega turismiobjektid - Jääaja Keskus,

Vudila Mängumaa ja Elistvere loomapark.

Kavandatud külalistemajad võimaldavad nii välis- kui siseturistidel peatuda pikemaajaliselt ja

nautida kõike seda kaunist, mida on Saadjärve ümbruses ja ilusal Eesti loodusel pakkuda.

Samuti külastada erinevaid lähiümbruse turismiobjekte. Külalistemajad pakuvad võimalust ka

kohalikel elanikel puhkevõimaluste parandamiseks, pakkudes võimalust korraldada seal nt

erinevate tähtpäevade tähistamisi alates sünnipäevadest kuni suguvõsa kokkutulekuteni.

Kuna detailplaneeringuga kavandatud krundid on pindalalt suhteliselt suured ca 1-1,7 ha, siis

planeeritavad külalistemajad ei häiri oma tegevusega kontaktvööndi elanikke. Planeeringuala

arhitektuursete tingimuste seadmisel on tähtsaks peetud planeeritava hoonegrupi ja

olemasolevate hoonestuse arhitektuurset ja esteetilist sobivust. Kuusikumäe maaüksuse

detailplaneeringuga kavandatud külalistemajad koos abihoonetega on planeeritud

hoonemahtudelt ja arhitektuurselt lahenduselt sarnased kontaktvööndis olemasolevate

hoonetega ning jätkavad piirkonnas väljakujunenud hoonestusmustrit.

5.5. Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

1) krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve;

2) hoonete suurim lubatud arv maa-alal;

3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Tabel 3. Krundi ehitusõigus

POS nr

Krundi pindala

Katastriük- suse

kasutamise sihtotstarve

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

arv maa-alal

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus

1. 10208 m2 Ä 10% M 90%

Majutushoone maa

5 hoonet (1 põhihoone – külalistemaja ja 4 abihoonet)

300 m2 Külalistemajal kuni 9,0 m ja abihoonel

kuni 5,0 m

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

POS nr

Krundi pindala

Katastriük- suse

kasutamise sihtotstarve

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

arv maa-alal

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus

2. 10873 m2 Ä 10% M 90%

Majutushoone maa

5 hoonet (1 põhihoone – külalistemaja ja 4 abihoonet)

300 m2 Külalistemajal kuni 9,0 m ja abihoonel

kuni 5,0 m

3. 12026 m2 Ä 10% M 90%

Majutushoone maa

5 hoonet (1 põhihoone – külalistemaja ja

4 abihoonet)

300 m2 Külalistemajal kuni 9,0 m ja abihoonel

kuni 5,0 m

4. 16897 m2 Ä 10% M 90%

Majutushoone maa

5 hoonet (1 põhihoone – külalistemaja ja

4 abihoonet)

300 m2 Külalistemajal kuni 9,0 m ja abihoonel

kuni 5,0 m

Märkused:

1. Planeeritud sihtotstarbed: Ä – ärimaa (002); M – maatulundusmaa (011).

2. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarvete esitamisel on lähtutud Vabariigi Valituse 23. Oktoober 2008.a.

määrusest nr. 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“.

3. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise

leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

Ehitiste kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51, mille alusel on planeeringualale

kruntidele pos 1 kuni pos 4 lubatud ehitada külalistemaja (kood 12111) ja abihooned (kood

12744).

5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonestuse arhitektuursed nõuded on toodud tabelis 4.

Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Ehitavate hoonete arhitektuur peab olema

kaasaegne ja kõrgetasemeline. Hoone on soovitav mahuliselt liigendada ja lisada varjualuseid,

terasse, katuseterasse ja/või varimüüre. Katusekattematerjalid ja hoone

välisviimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Külalistemaja ja abihooned peavad omavahel harmoneeruma.

POS 1 ja POS 2 kruntidel on arhitektuurinõuete andmisel jäetud võimalus vajadusel tulevikus

olemasolevate hoonete ümberehitamiseks, rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.

Tabel 4. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Lubatud korruselisus

Külalistemajal 1 kuni 2 maapealset korrust (teine korrus katusealune e ärklikorrus) ja abihoonel 1 korrus.

Lubatud katusekalle 30-45º

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Lubatud katuseharja kulgemise suund Lubatud paiknemine risti või paralleelselt kohaliku teega.

Lubatud katuse tüüp Viilkatus

Lubatud katusekatte materjalid Katuseplekk (kiviprofiil või klassik profiil), -kivid.

Katusekatte lubatud värvitoonid Must, tumehall, pruun või punane.

Lubatud välisviimistluse materjalid

Kivi, krohv, puit (ka kombineeritult), lubatud ka ümarpalkmaja ehitamine. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine.

±0,00 vahemik Sokli kõrgus kuni 60 cm.

5.7. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist, olemasolevatest

tehnovõrkudest ja nende kaitsevöönditest, vajalikest tuleohutuskujadest ja liikluskorraldusest.

Hoonete (nii põhihoone kui abihoone/te) jaoks on näidatud hoonestusalad.

Joonistel näidatud hoonestusala kruntidel on suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitusalune

pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud

kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud ptk 5.9. Väljapoole

hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Ka rajatised peavad asuma hoonestusalas,

nende ehitamisel peab olema tagatud tuleohtuskujad. Grillhoone, lehtla jms peab paiknema

samuti hoonestusalas. Hoonestusalast väljapoole on lubatud püstitada võreseinu, lastekiiki jm

sarnaseid väikseid rajatisi.

Samas on lubatud hoonestusala sisse rajada haljastust, tee- ja parklarajatisi ning tehnovõrke.

Hoonestusalad on seotud kruntide piiridega.

Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritava põhihoone soovituslik asukoht hoonestusalas.

Planeeritud hoonestusala sidumine krundi piiridega on toodud samuti joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega.

5.8. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt väljastatud

tingimustega detailplaneeringu koostamiseks (08.09.14 nr 15-2/14-00087/140).

Planeeringualale on olemasolev juurdepääs kahesuunaliselt asfaltkattega nr 3 Jõhvi-Tartu-

Valga riigiteelt asfaltkattega kahesuunalisele nr 22224 Igavere-Saadjärve kõrvalmaanteele.

Planeeritav ala külgneb kõrvalmaanteega nr 22224 Igavere-Saadjärve km 2,26-2,59, mille tee

kaitsevöönd on 30 meetrit teekatte servast. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt

EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72. Tegevusteks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku

nõusolek (Ehitusseadustik §72).

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

Olemasolevad juurdepääsud planeeritavale alale ning olemaolevad sõiduteed ja jalakäijate

liikumissuunad on toodud joonisel 3 Olemasolev olukord.

POS 1 ja POS 2 kruntidele säilib ühine olemasolev mahasõit nr 22224 Igavere-Saadjärve

kõrvalmaanteelt. POS 3 ja POS 4 kruntidele on planeeritud kahepeale üks ühine mahasõit nr

22224 Igavere-Saadjärve kõrvalmaanteelt. Detailplaneeringus on näidatud täpne mahasõidu-

ning juurdepääsutee asukoht. Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud krundi külg, kust

mahasõitude kavandamine riigimaanteelt ei ole lubatud.

Planeeritud uue tee ristumiskoha ehitamise kulud kannab omanik, kes nõuab teede

ühendamist.

Hoonestusala on planeeritud väljapoole kõrvalmaantee kaitsevööndit. Tehnovõrgud on

planeeritud kõrvalmaanteega paralleelkulgemisel väljapoole teemaad.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Kõrvalmaantee ääres on parkimine keelatud.

Planeeritud kruntidel on minimaalne parkimiskohtade arv arvutatud vastavalt EVS 843:2016

„Linnatänavad” hotelli parkimisnormidele väikeelamute ala kohta, kus krundil on ette nähtud 1

parkimiskoht 70 m2 suletud brutopinna kohta ehk antud planeeringulahenduses maksimaalse

ehitisealuse pinna kohta 8,6 parkimiskohta ühe krundi jaoks.

POS 1 ja POS 2 kruntide olemasolevate külalistemajade jaoks peab olema tagatud 4

parkimiskohta ühe krundi kohta. Olemasolevate külalistemajade laiendamisel tuleb tagada

parkimiskohtade arv vastavalt parkimisnõuetele (suurima lubatud ehitisealuse pinna 300 m2

korral 8,5 parkimiskohta). Täpsed parkimiskohtade asukohad näidatakse külalistemaja

ehitusprojekti asendiplaanil.

Kõrvalmaanteelt nr 22224 Igavere-Saadjärve mahasõidul on tagatud majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 ´Tee projekteerimise normid´ lisa Maanteede

projekteerimisnormid punktist 5.2.7. nähtavuskaugused projektkiirusel 60 km/h heal tasemel,

tabel 5.1 ja külgnähtavus projektkiirus 60 km/h heal tasemel, tabel 5.2. Tagatud

nähtavuskaugused ja külgnähtavus on esitatud ka joonisel 4 (vt Planeeringu põhijoonis koos

tehnovõrkudega).

Vastavalt Ehitusseadustiku §72 lõige 2 kohaselt on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik

kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku

rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee

korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning

paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.

Kitsendused haljastuse rajamise kohta tee kaitsevööndis on esitatud pkt 5.8 Haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtted.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Aed planeerida vähemalt > 5 m kaugusel kõrvalmaantee tee muldkeha alumisest

servast. Aia lähemale planeerimise ja rajamise korral ei võta Maanteeamet vastutust

teehoiutöödel (heina niitmine, lume vallitamine jne) tekkinud kahjustuste eest.

Vastavalt Ehitusseadustiku § 72 lõige 2 kohaselt jääb planeeringualale kõrvalmaantee tee

kaitsevöönd. Planeeringuala teekaitsevööndi, kus on tõenäoline normatiive ületavate

keskonnaparameetrite (müra, tolm, vibratsioon) esinemine. Olukorra hindamise ning vajadusel

leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal ning

planeeringu kehtestajal. Maanteeamet ei võta kohustusi normatiive ületavate

keskkonnaparameetrite osas.

Hoonete projekteerimisel ja rekonstrueerimisel tuleks arvestada, et hoonete välispiirded oleks

projekteeritud selliselt, et oleks tagatud kehtivad heliisolatsiooninõuded vastavalt ruumide

kasutusotstarbele. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb samuti arvestada, et

ventileerimiseks ette nähtud elemendid (tuulutusavad akendes, värske-õhu klapid seinas jne)

ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sellisel määral, et ruumis tekiks lubatava mürataseme

ületamine. Planeeringu realiseerimisel tagada ehitavate hoonete puhul Rahvatervise seaduse

§8 lõige 2 punkt 17 alusel kehtestatud SoM 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud norm-

müratasemed.

5.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala piirneb põhja ning kirdeservast metsaga. Ala kesk ja lõunaosas on

lehtpuunoorendikud. Edela, lääne ja loodeservas on okaspuuderivid ning ala keskosas on

mõned üksikud okaspuud. Planeeringuala lõunanurgas on üksik lehtpuu. Ala põhjapoolne osa

on heinamaa.

Detailplaneeringuga on määratud nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks

projekteerimiseks.

Krundiomanikel on lubatud täiendava kõrg- ning madalhaljastuse rajamine. Lisahaljastus

lahendatakse planeeritavatel kruntidel edasise projekteerimise käigus vastavalt

krundiomaniku soovile. Kruntide haljastamiseks on soovitav tellida haljastusprojekt või

konsulteerida spetsialistiga. Kruntidele haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Planeeritud hoonestusele ette jääv haljastus on lubatud likvideerida, säilitades

võimalikult palju väärtuslikku haljastust.

 Planeeritud krundi rajatava kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% kogu

krundi pindalast (arvestatuna võrade projektsioone maapinnale, projektsioonpindala

puuliigi täiskasvanud isendi keskmise näitaja järgi).

 Peale hoonestuse ja kõvakattega pindade ehitamist peab krundil haljastatavaks alaks

(puud, põõsad, muru jne) jääma vähemalt 85% üldpindalast.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

 Haljastuse rajamisel antud planeeringualale arvestada taimeliikide sobivusega

ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku.

 Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks

nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on

vähemalt 0,08 m.

 Kruntide lisahaljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja

põõsaid.

 Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.

Haljastamisel ei tohi tehnovõrkude peale ja selle kaitsevööndisse/servituudialadele

istutada kõrghaljastust.

 Kõrghaljastuse istutamisel hoonete vahetusse lähedusse on soovitav puud istutada

hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.

 Uus haljastus planeerida vähemalt 16 meetri kaugusele planeeringualaga külgneva nr

2224 Igavere-Saadjärve kõrvalmaantee teekatte servast, juhul kui ei rajata maantee

äärde piirdeaeda.

PIIRDED

Krundipiirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik.

Kui piirded rajatakse peavad need olema läbipaistvad või kasutada võrkaia lahendusi koos

hekkide mahuga. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses võib kasutada müürifragmente vastavalt

hoonete ehitusprojektis esitatud lahendusele. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja

värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja

välisviimistlusmaterjalidega. Aed planeerida vähemalt > 5 m kaugusel kõrvalmaantee tee

muldkeha alumisest servast (vt ka pkt 5.7 Tee maa-alad, liiklus ja parkimiskorraldus).

Tabel 5. Planeeringuga määratud nõuded piiretele

Piirete tüübid ja materjal

hõre puitaed, hõre puitaed kivipostidega, võrkaed või keevispaneelvõrkaed. lubamatud on plank-, betoon- plekkpiirded vms

Piirete lubatud kõrgus Piirde lubatud maksimaalne kõrgus on 1,6 m

VERTIKAALPLANEERIMINE

Krundi täpsem maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis.

Suuremahulist maapinna kõrguste muutis planeeringualal ei kavandata. Krundil peab olema

selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja lumesulamisvett ei juhitaks

naaberkruntidele.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

5.10. Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud

rajatistevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Detailplaneeringuga lubatud

külalistemaja madalaim tulepüsivusklass on TP3 (tuld kartev), samas tohib ehitada kõrgema

tulepüsivusklassiga hooneid. Külalistemaja ja abihoonete täpne tulepüsivusklass määratakse

projekteerimise käigus vastavalt hoone mahule, hoonet kasutavate inimeste arvule jms.

5.11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

PLANEERITUD LAHENDUSED

Planeeringu joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega on esitatud

olemasolevad/säilivad ja planeeritud tehnovõrgud. Planeeritud kruntide sisse jäävatele

tehnovõrkudele on detailplaneeringuga tehtud ettepanek servituudi seadmise vajadusega ala

määramiseks.

Tabelis 6 on antud planeeringuga kavandatud tehnovõrkude rajamise vajadus koondtabelina.

Tabel 6. Tehnovõrkude koondtabel

Tehnovõrk Planeeringu algatamise eelsed

tehnovõrgud

Planeeritud tehnovõrgud

(ligikaudne pikkus m)

Veetorustik 104 20

Isevoolne kanalisatsioonitorustik 47 55

Sadeveekanalisatsioonitorustik 75 -

Madalpinge elektrikaabel 481 209

Madalpinge elektriõhuliin 9 -

Kõrgepinge elektrikaabel 68 -

Kõrgepinge elektriõhuliin 130 -

Tuletõrje veevõtukoha tarnetoru 16 161

Sidekaabel 163 -

Elektriliitumiskilp 2 tk 1 tk

Tuletõrje veevõtukaev 1 tk 1 tk

VEEVARUSTUS

POS 1 ja POS 2 kruntidel asuvate külalistemajade vahel säilib olemasolev salvkaev ning

veetorud hooneteni. POS 3 krundi veevarustus on lahendatud krundi idapiirile planeeritud

puurkaevu baasil, et võimalusel rajada suurema veetarbega külalistemaja kompleks (nt koos

saunade kompleksiga). POS 4 veevarustus on lahendatud krundi läänepiirile planeeritud

salvkaevu baasil.

Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus ja selle määramise

kriteeriumid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruse nr 171

„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ §-s 7.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

Vastavalt Veeseaduse §28 lg 3 puurkaevu sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse

põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha

hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja

sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate

piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 7 lõikele 1 on heitvee

pinnasse immutamine puurkaevu sanitaarkaitsealal, salvkaevu hooldusalal ja selle välispiirist

50 meetri kaugusel keelatud.

Tabel 7. Arvestuslik veetarbimine

Hoone liik Arvestus Kokku veetarbimine hoones

Külalistemaja 80 liitrit inimese kohta, puhkemajas 25 kohta

80 kohta x 25 liitrit=2000 liitrit

Planeeritav arvutuslik veetarbimine kokku ühe krundi kohta on maksimaalselt 2 m³/d.

KANALISATSIOON

Olemasolevate külalistemajade juurde on välja ehitatud reoveekanalisatsioon, mis suubub

omapuhastisse ehk imbsüsteemi. POS 2 krundil säilib olemasolev reoveelahendus, kus

reovesi juhitakse omapuhastisse ehk imbsüsteemi. POS 1 krundil likvideeritakse olemaolev

imbsüsteem, kuna see on ehitatud salvkaevule liiga lähedale ja ohustab salvkaevu. Joonisel

4 on antud imbsüsteemi uus asukoht, mis jääb salvkaevust nõutavale kaugusele. POS 3 ja

POS 4 kruntide reovesi on ette nähtud samuti juhtida omapuhastisse ehk imbsüsteemi.

Omapuhasti kuja on 10 m, v.a. septik, mille kuja on 5 meetrit.

Reovee puhastamisel ja heitvee pinnasesse immutamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse

29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse

juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed ” sätestatud nõudeid.

Planeeringuala paikneb Sillaotsa II maaparandusobjektil, mistõttu ei pruugi heitvee käitlemisel

imbsüsteemide tavalahenduste kasutamine olla võimalik. Imbsüsteemide rajamisel peab

tagama, et Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a. määruse nr 99 „Reovee puhastamise

ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee

reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 6 lõikele 4

peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat

taset. Juhul kui tavapärase imbsüsteemi lahendusega pole tagatud 1,2 m immutussügavus

tuleb ehitada tõstetud ehk maapealne imbsüsteem.

SADEMETEVEE KANALISATSIOON

Kruntidel POS 1 ja POS 2 säilib olemasolev olukord, sademevesi immutatakse omal krundil.

POS 1 krundil võib sadeveed juhtida ka olemasolevasse kuivendustiiki vastavalt Vabariigi

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee

suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad

ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ” sätestatud nõuetele.

Kruntidel POS 3 ja POS 4 suunatakse vertikaalplaneerimisega sademeveed ehitatavatest

hoonetest ja teedest eemale ja immutatakse omal krundil. Krundi täpsem maapinna

vertikaalplaneerimise lahendus antakse külalistemaja ehitusprojektis. Suuremahuline

maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud. Sademe- ja drenaaživee

juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Krundilt tulevat sademe- ja

lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele, riigitee kinnistule ega maantee kraavidesse.

Planeeringuala paikneb Sillaotsa II maaparandusobjektil. Naabermaaüksuste

maatulundusmaa kuivenduse toimimiseks tuleb need planeeringuala drenaažitorustikud

säilitada, mis drenaaživad naaberalade maatulundusmaid. Ehitiste tsooni läbivad

maaparandusehitiste kuivendusdreenid rekonstrueerida või ümber ehitada, et

planeeringualale jääv maaparandussüsteem jääks toimima. Drenaaži rekonstrueerimisprojekti

koostamiseks taotleda projekteerimistingimused Põllumajandusameti Tartu keskusest.

Rekonstrueerimistööd tuleb teha enne planeeringu ala ehitistele ehitusloa väljastamist.

TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHTADE PAIKNEMINE

Tuletõrje veevarustus on lahendatud POS 1 paikneva kuivendustiigi abil, millel on olemasolev

veevõtukaev POS 1 ja POS 2 tarbeks. POS 3 ja POS 4 tarbeks on kruntide piirile planeeritud

samuti veevõtukaev koos tarnetoruga. Juurdepääs veevõtukaevuni ehitatakse tugevdatud

murualana, tagatud peab olema aastaringne juurdepääs ja kustutusvee kättesaadavus igal

aastaajal ja igasuguste ilmastikuoludega.

Veevõtukoha mahutavus peab olema vähemalt 108 m3. Tagatud peab olema normvooluhulk

10 l/s 3h arvestusliku tulekahju kestvuse korral. Olemasoleva tiigi maksimaalne veemaht on

~460 m3 ja kriitiline veemaht ~272 m3

Veevõtukoht tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa

6: Tuletõrje veevarustus“ ette nähtule.

SOOJAVARUSTUS

Kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-,

soojuspump-, õli-, tahkeküte ja päikesepaneelid. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid

lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

ELEKTRIVARUSTUS

Planeeringuala kaguosas asub kõrgepinge õhuliin, lõunaosas asub mastalajaam ning

madalpinge elektrikaabel ja –õhuliin. Planeeringuala loodeosas, olemasoleva hoonestuse

juures, on madalpinge elektrikaablid.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele detailplaneeringuks nr 239151.

Detailplaneeringuala objektide kindlustamine on võimalik olemasoleva Kuusikumäe 15/0,4kV

mastalajaama baasil. Planeeringualal asuvad Elektrilevile kuuluvad 15 kV maa-alused

kaabelliinid, mille kaitsevöönd on 1,0 meeter kaablist mõlemale poole; 0,4kV maa-alused

kaabelliinid, mille kaitsevöönd on 1,0 meeter kaablist mõlemale poole ning 0,4kV õhuliinid,

mille kaitsevöönd on 2,0 meetrit liini keskteljest. Samuti asub planeeringualal kõrgepinge

õhuliin, mille kaitsevöönd kummalegi poole liini kesktelge on 40 meetrit ning 15/0,4 kV

mastalajaam.

POS 2 krundil asub olemasolev 3x25A võrguühendus, millest kulgevad POS 1 ja POS 2

hooneteni olemasolevad maakaabelliinid. Olemasolevasse liitumiskilpi on planeeritud toide

Kuusikumäe mastalajaamast maakaabelliiniga.

POS 3 ja POS 4 kinnistute edelasuuna piirile on planeeritud 0,4kV liitumiskilp. Olemasolevalt

15/0,4kV mastalajaamalt liitumiskilpi on planeeritud maakaabelliin. Elektritoide liitumispunktist

objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi

projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m

kaablist mõlemale poole.

Olemasolevale erakruntide sisse jäävale Elektrilevi OÜ elektriõhuliinile on ette nähtud

servituudialad. Elektrikaablite kaitsevööndi alad on võrdsustatud servituudi seadmise

vajadusega aladega. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus.

SIDEVARUSTUS

Planeeringuala loodeosas, olemasoleva hoonestuse juures asuvad sidekaablid.

Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.

5.12. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille

ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju

hindamine või riskianalüüs

Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse

kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole

ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või

vara.

Mööda Kuusikumäe põhja-kirde suunalist krundipiiri kulgeb kuni 10 km² valgalaga eesvool

SILLAOTSA II (21040900204900012E), mille veekaitsevöönd on 1 meeter, ehituskeeluvöönd

25 ja piiranguvöönd 50 meetrit. Eesvoolu ehituskeeluvööndisse on rajatud

kuivendustiik/tuletõrje veevõtukoht koos tarnetoru ja veevõtukaevuga ning selleni viiv

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

kruusakattega tee. Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva kruusakattega teelõigu, mis

jääb eesvoolu ehituskeeluvööndisse likvideerida. Juurdepääs Päästeametile tagatakse

tugevdatud murualaga. Käesoleva planeeringuga nähakse ette olemasoleva kuivendus. ja

tuletõrjevee tarnetoru koos veevõtukaevuga seadustamine. Seadustatav kuivendustiik on 390

m² suuruse veepinnaga ehitis, mille sügavus on ca 1,5 m ja maht 460 m³. Olemasolev

kuivendustiik rajati kinnistul liigniiskesse piirkonda, kuhu lisaks maapõues olevale veele

kogunes lume- ja jääsulamisvesi.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 pkt 1 ehituskeeld ei laiene kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud pinnavee veehaarde ehitisele ehk kuivendustiigile ja § 38 lg

5 pkt 8 tehnovõrgule ehk tuletõrjevee tarnetorule koos veevõtukaevuga. Peale planeeringu

kehtestamist on vajalik koostada kuivendustiigile ja tuletõrjevee tarnetoru koos

veevõtukaevuga Ehitusseadustik järgi nõutav ehitusprojekt ja taotleda ehitus- ja kasutusluba

nimetatud rajatiste seadustamiseks.

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning

ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Planeeritavatele kruntidele pole

lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse

konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele. Orgaanilised jäätmed on soovitav

komposteerida krundil omal krundil kinnises kompostris. Prügikonteineri paiknemine

määratakse vastavalt ehitusprojektile ning tema asukoht peab olema näidatud ehitusprojektis

asendiplaanil. Soovitatav on varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks

elanikele ja külastajatele märkamatuks.

5.13. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja

üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või

lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla

võtmiseks

Vajadus puudub.

5.14. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning

nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Vajadus puudub.

5.15. Servituutide vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadused on ära toodu tabelis 8 lk 19.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

Tabel 8. Servituudid ja isiklikud kasutusõigused

Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik

Servituut/kasutusvaldus

POS 1 Päästeamet

Päästeamet

POS 2

Tehnovõrgu talumise servituut – tuletõrjevee tarnetoru

Juurdepääsu servituut – juurdepääs tuletõrje veevõtukohale

Juurdepääsu servituut

POS 2

Elektrilevi OÜ

Elektrilevi OÜ/POS 1

Päästeamet

Päästeamet

POS 1

Tehnovõrgu talumise servituut –

elektri maakaabelliin

Juurdepääsu servituut – juurdepääs liinile

Tehnovõrgu talumise servituut –

tuletõrjevee tarnetoru

Juurdepääsu servituut – juurdepääs tuletõrje

veevõtukohale

Juurdepääsu servituut

POS 3

Elektrilevi OÜ

Päästeamet

Päästeamet

POS 4

Tehnovõrgu talumise servituut –

elektriõhuliin, elektri maakaabelliin

Tehnovõrgu talumise servituut – tuletõrjevee tarnetoru

Juurdepääsu servituut – juurdepääs tuletõrje

veevõtukohale

Juurdepääsu servituut

POS 4

Elektrilevi OÜ

Päästeamet

Päästeamet

POS 3

Tehnovõrgu talumise servituut –

elektriõhuliin, elektri maakaabelliin

Tehnovõrgu talumise servituut – tuletõrjevee tarnetoru

Juurdepääsu servituut – juurdepääs tuletõrje

veevõtukohale

Juurdepääsu servituut

5.16. Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine

Vajadus puudub.

5.17. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust.

Hoone projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tuleb tagada:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine).

Lisaks antud nõuetele tuleb alade edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

 üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate

sissepääsuteede selge eristamine;

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

 autode parkimine hoonete vahetus läheduses või hoonesiseselt;

 võimalusel kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate materjalide kasutamine valgustite osas;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

liiklusttakistavad objektid, piirded);

 soovitav kasutada hoonete ja rajatiste juures atraktiivseid materjale.

5.18. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nõuded

Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate

tehnovõrkude kaitsevööndis, planeeritud servituudialadel, kõrvalmaantee tee kaitsevööndis,

olemasoleva eesvoolu kalda veekaitse-, ehitus ja piiranguvööndis ning olemasoleva tiigi

veekaitsevööndis.

5.19. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust)

ei ehitamise ega kasutamise käigus. Kahjud hüvitatakse igakordse omaniku poolt.

5.20. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse valdaja poolt. Vastava krundi omanik

kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse,

juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku

kulul. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava

ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid

vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p 2). Projekteerimise nõuded väljastab

Maanteeamet.

Peale planeeringu kehtestamist on vajalik koostada kuivendustiigile ja tuletõrjevee tarnetoru

koos veevõtukaevuga Ehitusseadustik järgi nõutav ehitusprojekt ja taotleda ehitus- ja

kasutusluba nimetatud rajatiste seadustamiseks.

Enne ehitusluba väljastamist on vajalik viia kinnistusraamatusse sisse planeeringujärgsed

servituutide kanded.

KUUSIKUMÄE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

21

6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ

Planeeringu on kooskõlastanud:

 Põllumajandusamet, Tartu keskuse juhataja Hannes Puu 22.11.2016 nr 14-18/1596-1:

digitaalselt allkirjastatud kiri (vt. planeeringu lisad); tingimus: Kuusikumäe katastriüksuse

(79402:001:0258) kuivenduse toimimiseks peab detailplaneeringu ala ehitiste alla jääva

Sillaotsa II maaparandusehitise kuivenduse (drenaaži) rekonstrueerima.

 Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, Pjotr Vorobjov

23.11.2016 nr K-PV/27: kooskõlastuse ärakiri planeeringu joonisel nr 4 (vt. Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega).

 Elektrilevi OÜ, Tatjana Borševitskaja 25.11.2016 nr 9781997073: digitaalselt

allkirjastatud kiri (vt. planeeringu lisad); tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

 Maanteeamet, planeeringute menetlemise talituse juhataja Marten Leiten 12.12.2016 nr

15-2/16-00744/132: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt. planeeringu lisad).

 Keskkonnaamet, Lõuna regiooni juhataja Ena Poltimäe 12.01.2018 nr 6-2/17/14201-2:

digitaalselt allkirjastatud kiri (vt. planeeringu lisad); tingimus: pinnaveehaarde ehitisele

viiakse läbi vastavad ehitusseadustiku toimingud ning pinnaveehaare kantakse ka

keskkonnaregistrisse vastavalt keskkonnaregistri seaduse §-ile 13.

TARTU VALLAVOLIKOGU

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Ettekandja Egle Nõmmoja Vajadusel kaasettekandja

Juhtivkomisjon

TARTU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kõrveküla xx.xx.2025 nr xx

Toolamaa külas asuva Kuusikumäe maaüksuse (kü tunnus 79402:001:0258)

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

Tartu Vallavolikogu on oma 16.08.2018. a otsusega nr 55 kehtestanud Toolamaa külas

asuva Kuusikumäe maaüksuse (kü tunnus 79402:001:0258) detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Kuusikumäe maaüksus neljaks krundiks ning

arendada seal puhkemajandust. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jagati Kuusikumäe

järgmisteks kruntideks: Andrese (kü tunnus: 79601:001:0824, sihtotstarve 90%

maatulundusmaa, 10% ärimaa, pindala 10 197 m 2 ), Pearu (kü tunnus: 79601:001:0825,

sihtotstarve: 90% maatulundusmaa ja 10% ärimaa, pindala 10 869 m 2 ), Krõõda (kü tunnus:

79601:001:0826, sihtotstarve: 90% maatulundusmaa, 10% ärimaa, pindala 12 032m 2 ) ning

Mari (kü tunnus: 79601:001:0827, sihtotstarve: 90% maatulundusmaa, 10% ärimaa, pindala

16 912 m 2 ). Kaks krunti moodustati olemasolevate puhkemajade tarvis ning kaks krunti

planeeriti perspektiivsete puhkemajade püstitamiseks. Kruntide ehitusõigus lubab

hoonestada igat krunti kuni 300 m 2 ulatuses kuni 5 hoonega (s.h. 1 põhihoone ning 4

abihoonet). Olemasolevate puhkemajade teenindamiseks on rajatud salvkaev ning lokaalsed

reoveekäitlussüsteemid. Uute hoonete teenindamiseks kavandati täiendav salvkaev,

puurkaev ning kaks lokaalset reovee kohtkäitlussüsteemi.

Planeeringu elluviimist on alustatud. Teostatud on planeeringulahenduse kohased

maakorraldustoimingud, kuid edasisi toiminguid tehtud ei ole. Planeeringuga määratud

täiendavat ehitusõigust ei ole realiseeritud. Samuti ei ole välja ehitatud

planeeringulahenduse kohaseid uusi rajatisi.

Planeeringualale jäävate kinnistute omanikud on esitatud Tartu Vallavalitsusele ühise

avalduse (registreeritud Tartu Valla dokumendihaldussüsteemis 26.03.2025 nr 7-1/58-1)

Kuusikumäe maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Planeeringu kehtetuks

tunnistamise eesmärk on maaüksuste sihtotstarbed muuta elamumaadeks, võimaldada

olemasolevate hoonete ümber ehitamist üksikelamuteks ning rajada hoonestamata

maaüksustele uued üksikelamud. Maaüksuse omanikud toovad esitatud avalduses välja, et

majandusolukord on muutunud ning turusituatsiooni arvestades ei soovita enam

puhkemajandusega tegeleda. Kehtiv detailplaneering ei võimalda planeeringualale jäävatele

maaüksustele määrata elamumaa sihtotstarvet ning kavandada üksikelamuid.

Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 1 kohaselt võib detailplaneeringu

tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat

ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või

planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Käesoleval juhul

soovivad PlanS § 140 lg 1 p 2 kohaselt detailplaneeringu elluviimisest kehtestatud kujul

loobuda planeeritud kinnistute omanikud.

Tartu valla üldplaneeringu kohaselt jäävad Andrese, Pearu, Krõõda ning Mari maaüksused

segafunktsiooniga alale, millele on määratud mitu kasutusotstarve. Maaüksustele on

määratud väikeelamumaa või kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala juhtotstarve.

Väikeelamumaa juhtotstarbega maa-ala all mõistetakse eelkõige üksikelamu, kaksikelamu,

suvila või aiamaja ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv

muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus-, teenindus- ja

büroohoone maa-ala juhtotstarve all mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus-,

majutus-, büroo-, pangahoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.

Segafunktsioon võimaldab maa-ala paindlikumat kasutust, lähtudes tulevikus täpsustuvatest

arengusoovidest ja -vajadustest. See tähendab, et kogu maa-ala võib tulevikus kasutusele

võtta vastavalt valla üldplaneeringule kas elamualana, või ärilisel otstarbel. Konkreetse

arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbe kohta määratud

tingimusi.

Seega detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järel Andrese, Pearu, Krõõda ja Mari

maaüksustele määrata elamumaa sihtotstarbed ning kavandada maaüksustele üksikelamud

on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Kavandades planeeringualale puhkemajade

asemel üksikelamud ei põhjustata negatiivseid mõjusid ka naaberkinnistute omanikele.

Püsielanike olemasolu võimaldab toetada kohaliku kogukonna arengut, tagada kinnistute

järjepideva hoolduse ning aitab säilitada ka piirkonna turvalisust.

Maaüksused jäävad valla üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale.

Kompaktse hoonestusega alal ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kui järgitakse

üldplaneeringuga seatud tingimusi. Ehitusseadustik § 26 lg 1 sätestab, et

projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku

huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui

puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Seega kui detailplaneering tunnistatakse

kehtetuks peavad maaomanikud taotlema projekteerimistingimused, millega määratakse

maaüksustele ehitusõigus. Ehitusseadustiku § 26 lg 3 kohaselt arvestatakse

projekteerimistingimuste andmisel hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud

keskkonda, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute

õiguste või avaliku huviga ning üldplaneeringus määratud tingimusi;

Planeerimisseaduse § 140 lg 3 alusel esitati detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu

arvamuse avaldamiseks planeeringuala kinnistu ning naaberkinnistute omanikele, samuti

asjaomastele asutusele kooskõlastamiseks, keda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

puudutab.

Tartu Vallavalitsus esitas eelnõu seisukoha võtmiseks Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja

riigimaade teenistusele, Transpordiametile, Päästeametile ning Keskkonnaametile.

Arvamuse andmiseks esitati eelnõu planeeringualale jäävate kinnistute omanikele ning

naaberkinnistute omanikele. Asjaomaste asutuste ning isikute

seisukohad______________________________

Kõiki eespool nimetatud asjaolusid kogumina hinnates, on praegusel juhul maaomanike

soov detailplaneering kehtetuks tunnistada põhjendatud, kuna omaniku poolt taotletav

eesmärk on kehtiva õiguse järgi saavutatav vähem koormaval viisil, ehk detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise teel, riivamata sealjuures kolmandate isikute huvisid ja üldist

avalikku huvi.

Eespool toodust tulenevalt leiab Tartu Vallavolikogu, et detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamine ei too kaasa planeeringuala puudutatud isikutele negatiivseid mõjutusi ega

nende olukorra halvenemist. Samuti puudub avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva kolmandate

isikute õigusi ega huvisid.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse

§ 140 lg 1, lg 3–6 ning haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 ja 3, Tartu Vallavolikogu

otsustab:

1. Tunnistada kehtetuks Tartu Vallavolikogu 16.08.2018. a otsusega nr 55 kehtestatud

Toolamaa külas asuva Kuusikumäe maaüksuse (kü tunnus 79402:001:0258)

detailplaneering.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Käesoleva otsuse peale võib esitada Tartu Vallavolikogule vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast

või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul

arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur Poolak

Volikogu esimees

ÕIEND

Õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus

Planeeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on maaüksuste sihtotstarbed muuta elamumaadeks,

võimaldada olemasolevate hoonete ümber ehitamist üksikelamuteks ning rajada hoonestamata

maaüksustele uued üksikelamud. Kehtiv detailplaneering ei võimalda planeeringualale jäävatele

maaüksustele määrata elamumaa sihtotstarvet ning kavandada üksikelamuid.

Õigusaktid, millega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud Vastavalt PlanS § 140 lg 1 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole

asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib

planeeringu elluviimisest loobuda. PlanS § 140 lg 6 kohaselt tunnistab detailplaneeringu

kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu.

Õigusaktid, mis on vaja kehtetuks tunnistada või muuta antud õigusakti vastuvõtmisel Antud õigusakti vastuvõtmisel ei ole vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada teisi õigusakte.

Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja nende katteallikad

Tartu vald peab kehtetuks tunnistamisest teavitama planeerimisseaduse § 140 lg 5 nimetatud

asutusi ja isikuid ning korraldama detailplaneeringu osa kehtetuks tunnistamise teate ilmumise

30 päeva jooksul ajalehes Postimees ja 14 päeva jooksul Tartu valla veebilehel ning Ametlikes

Teadaannetes. Kulu on ligikaudu 150 eurot. Kulu kaetakse Tartu valla eelarvest.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

Teie 09.04.2025 nr 7-1/66-1

Meie 02.05.2025 nr 7.2-2/25/5807-2

Kuusikumäe maaüksuse detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks otsuse eelnõu „Toolamaa külas asuva Kuusikumäe

maaüksuse (kü tunnus 79402:001:0258) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine“.

Planeeringuala asub riigitee nr 22224 Igavere-Saadjärve tee km 2,26-2,59 kaitsevööndis.

Võttes aluseks planeerimisseaduse § 140 lg 3 kooskõlastame planeeringu kehtetuks tunnistamise

otsuse eelnõu.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Kuusikumäe DP kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu 09.04.2025

2. Kuusikumae_Seletuskiri

3. Kuusikumae_DP_Põhijoonis tehnovõrkudega

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]