Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-1/25/959-1 |
Registreeritud | 02.05.2025 |
Sünkroonitud | 05.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
Toimik | 11.1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Rahandusministeerium
Meie 02.05.2025 nr 1.2-2/27-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine" muutmise eelnõu. Palume tagasiside edastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) sotsiaalminister Karmen Joller Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Vabaühenduste Liit Maris Mälzer
EELNÕU 14.04.2025
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruses nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) puudega inimeste huvikaitse.“; 2) paragrahvi 7 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, mille suurus on minimaalselt 20 000 eurot. (2) Projekti kindlasummaliste makse summa ja selle alusel makstava toetuse tõendamise alused määratakse taotluse rahuldamise otsuses. (3) Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse kätte saaduks, kui on tõendatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamine. Tulemuse osalisel saavutamisel kuulub toetus maksmisele proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse.“; 3) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud abikõlblikuks ühel viisil järgmistest: 1) 15% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest; 2) 7% ulatuses projekti otsestest kuludest, mis on projekti otsesed personalikulud ja muud otsesed kulud.“; 4) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) taotluses on nimetatud tegevuste väljund ja nende tulemus ning saavutamise tähtaeg kindlasummalise makse kohta koos tõendamise alustega;“;
6) peatükki 4 täiendatakse 12. jaoga järgmises sõnastuses:
„12. jagu Puudega inimeste huvikaitse programm § 34.1 Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Puudega inimeste huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada puudega ja krooniliste haigustega inimeste rolli ühiskonnas ning üle-eestiliselt suurendada nende õigusi ja kaasatust, arendades süsteemset huvikaitset riigi- ja kohalikul tasandil. (2) Puudega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi huvikaitselisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide elluviimisele: 1) puudega inimeste ja krooniliste haigete õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine ning huvikaitse arendamine eri valdkondades, näiteks sotsiaalhoolekandes, hariduses, tööhõives, ligipääsetavuses, tervishoius, riigi- ja kohalikul tasandil praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustöö kaudu; 2) teadlikkuse suurendamine, hoiakute kujundamine ja avalikkuse kaasamine puudega ja krooniliste haigustega inimeste rolli ja mõju tugevdamiseks ühiskonnas; 3) Heaolu arengukava tegevuste elluviimisele kaasaaitamine, puudega inimeste ja krooniliste haigete arvamuste ja vajaduste koondamine ning lahendusettepanekute esitamine süsteemsete muutuste algatamiseks; 4) üle-eestilise võrgustikutöö arendamine ja eestvedamine ning puudega inimeste ja krooniliste haigete esindusorganisatsioonide huvikaitse tugevdamine. (3) Puudega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi strateegilisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide elluviimisele: 1) nõustamine puudega ja krooniliste haigustega inimestele olulistes igapäevaelu küsimustes, sealhulgas õiguste, hariduse, töötamise, iseseisva toimetuleku, teenuste ja toetuste teemadel; 2) õigusabi pakkumine puudega või krooniliste haigustega inimestele ning nende lähedastele seoses riigi või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetustega; 3) hoolduskoormusega inimestele suunatud toe pakkumine ning vastava veebilahenduse haldamine.
(4) Muid eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, mis täiendavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. § 34.2 Eritingimused (1) Paragrahvi 341 lõikes 2 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on: 1) puudega ja krooniliste haigustega inimesed, nende esindajad ja lähedased; 2) puudega ja krooniliste haigustega inimeste heaolusse panustavad organisatsioonid; 3) poliitikakujundajad ja avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada sama §-i lõikes 4 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on: 1) üle-eestiline võrgustiktöö on toetatud; 2) osalemine valdkonna õigusaktide väljatöötamises ja muutmises ning ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade ja programmide kohta; 3) vähemalt kord kuus ilmuv meediakajastus, sealhulgas arvamusartikkel; 4) osalemine töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel. (4) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt 3-aastane tõendatav kogemus puudega inimeste huvikaitses üle-eestilise võrgustikuga tegutsemisel ning ta peab olema tegutsenud puudega inimeste esindusorganisatsioonina.
(5) Taotleja peab kaasama partnerina projekti elluviimisesse puudega inimeste ja krooniliste haigetega tegelevad organisatsioonid.“; 7) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Komisjonil on õigus teha otsus läbirääkimiste jätkamiseks.”; 8) paragrahvi 40 lõikes 2 jäetakse välja sõna „iga“; 9) määrust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 40.1 Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus toetuse andja ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole toetuse andja ettepanekuga nõus, teeb toetuse andja otsuse jätta taotlus rahuldamata. (2) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse toetuse saajale kättesaadavaks e-toetuse keskkonna kaudu.”; 10) paragrahvi 43 lõike 1 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse andja maksab toetuse välja ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud ettemaksete suurusele, järgmiselt:“;
11) paragrahvi 44 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Aruandes kajastatakse kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimise ja tulemuste, sealhulgas näitajad ja nende saavutatud sihttasemed, saavutamise info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.“;
12) paragrahvi 48 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) küsima Sotsiaalministeeriumilt hinnangu enne § 401 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemist.”. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler
Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a
määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudatusega lisatakse määrusesse uus valdkondlik programm, et kuulutada välja taotlusvoor
puudega inimeste huvikaitsega seotud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks.
Samuti tehakse määrusesse muudatused, mille kaudu lihtsustatakse ja muudetakse
paindlikumaks taotluste esitamise, menetlemise ja rahuldamise protsessi:
- muudetakse taotlemisprotsessis läbirääkimiste faasi puudutavaid sätteid nii, et
läbirääkimisi oleks võimalik pidada vajadusel rohkem kui ühes voorus. Seeläbi
suureneb võimalus kompromisside saavutamiseks ja paraneb strateegilise partnerluse
kaudu saavutatav mõju;
- kaotatakse ära nõue, et taotlejal ja tema partneritel ei tohi olla seotud juriidilisi isikuid,
kellel on kehtivad karistused. Selline nõue kohaldub edaspidi ainult taotleja ja partneri
enda kohta. Praegu kehtiv nõue kontrollida seotud juriidilisi isikuid tekitab suurt
halduskoormust ja säte on ebaproportsionaalne, sest mõne juriidilise isiku võimalik
rikkumine ei peaks automaatselt kanduma üle toetuse taotlejale;
- muudetakse kindlasummalise maksega seotud sätteid nii, et see oleks kooskõlas
rakendatava praktikaga, kus toetus makstakse välja ettemaksetena ja tehtud kulude
tõendamine toimub projekti lõpus läbi kindlasummalise makse. Seeläbi kaob ära
vajadus taotlejal jagada kunstlikult eelarvet kindlate suurustega makseteks. Siiski
jäetakse määrusesse sisse nõue, et projekti miinimum suurus on 20 000 eurot, et
tagada suuremamahulisemate ja seeläbi ka strateegiliselt mõjusamate projektide
rahastamine;
- täiendatakse kaudsete kulude hüvitamise võimalusi – toetuse taotlejal on võimalik
valida, kas soovib projekti kaudsete kulude hüvitamise arvestuse aluseks valida 15%
otsestest personalikuludest (kehtiv kord) või 7% projekti otsekuludest. Praegune
süsteem, kus kaudsed kulud arvestatakse ainult otsestest personalikuludest nõuab nii
toetuse taotlejalt kui ka toetuse andjalt täiendavaid keerukaid arvutusi ja kõikidele
taotlejatele ei pruugi sobida lahendus, kus kaudsete kulude määr on seotud ainult
personalikuludega, kuna see võib ebaõiglaselt piirata neid projekte, kus personalikulud
on väiksemad kui muud kulud. Samas ei sobi kõikidele projektidele ka lahendus, kus
kaudsete kulude hüvitamine sõltub ainult otsekuludest ja piirab neid projekte, kus
eesmärgid saavutataksegi suuresti personalikulude kaudu. Kahe paralleelse variandi
võimaldamine tagab taotlejatele suurema paindlikkuse;
- täpsustatakse, et taotlusi on võimalik rahuldada ka osaliselt, et tagada seeläbi
võimalus vähemalt osaliselt rahastada ka neid projekte, mis taotlusvooru eelarve
ammendumise tõttu enam täismahus rahastust ei saaks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik
(välistoetuste planeerimine) Maris Mälzer (tel 5363 5944, [email protected]),
välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof (tel 5916 3465, [email protected]),
hoolekande osakonna nõunik (puudega inimeste õigused, huvikaitse ja dementsusega
inimeste toetamine) Maarja Seppel (tel 5915 7960, [email protected]). Eelnõu juriidilise
2
ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626
9128, [email protected]). Eelnõu keeletoimetatakse pärast EIS-i kooskõlastusringi
läbimist.
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,
kuid võrreldes kehtiva määrusega uusi andmete kogumise ja töötlemise võimalusi ette ei
nähta, seega algses määruse seletuskirjas toodud mõjuhinnangut ei korrata.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõiget 2 punktiga 12, millega lisatakse valdkondlike
programmide loetellu puudega inimeste huvikaitse programm. Muudatus on vajalik, et
võimaldada vabaühenduste toetamist puudega inimeste huvikaitse valdkonnas ning
korraldada selleks edaspidi avatud taotlusvoore. Puudega inimeste huvikaitse programmi
eesmärk on toetada tegevusi, mis võimestavad üle-eestiliselt puudega inimeste ja krooniliste
haigete õigusi ning arendada huvikaitset nii riigi kui ka kohalikul tasandil ja edendavad
sihtgrupi kaasatust ühiskonnaelus.
Punktiga 2 täpsustatakse kindlasummalise maksega seotud sätteid nii, et projekti kohta saab
olla vaid üks kindlasummaline makse, mis on sisuliselt kokkulepitud tegevuste ja tulemuste
hind ning mis põhineb taotlemisel oleva eelarve põhjal. Muudatus on ajendatud senisest
praktikast, mille raames on ilmnenud, et toetuse taotlejatele on keerukas kujundada ja
hinnastada mitut kindlasummalist makset projekti tegevuste kohta.
Kindlasummalise makse alusel saadava toetuse jaoks peab tõendama üksnes taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud tegevuste ja tulemuste tulemusi, mis tähendab, et tegelikke
ehk reaalseid kulusid ei kontrollita ega tõendama ei pea. Kuna toetust makstakse
ettemaksena, siis tegemist on saadud ettemakse kinnikandmise eeldusega. Sellest tulenevalt
kohendatakse lõike 3 sõnastust, et see muutuks arusaadavamaks kontekstis, kus toetust
makstakse välja ettemaksetena.
Ettemaksena makstav toetuse puhul tuleb kulude hüvitamise asemel kasutada väljendit
„toetus loetakse kätte saaduks“, kui on tõendatud kindlasummalise makse tulemuse
saavutamine – seda tehakse lõpparuande esitamisega. Tulemuse osalisel saavutamisel
kuulub toetus maksmisele proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse – seega,
kui ettemaksetega on saadud rohkem toetust kätte, kui kuuluks väljamaksmisele, siis tuleb
toetuse saajal enam saadu tagastada. Kui toetuse saaja enam saadud toetust vabatahtlikult
ei tagasta, tehakse tagasinõue määruse § 49 lõike 2 kohaselt.
Punktiga 3 lisatakse võimalus kasutada kaudsete kulude arvestuse alusena ka 7% projekti
otsekuludest. Täiendav arvestusmudel muudab projektide jaoks kaudsete kulude arvestamise
alused paindlikumaks. Taotlejatel tekib võimalus valida projekti kulude liikidest lähtuvalt
sobivaim variant kaudsete kulude hüvitamiseks.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks nõue, et toetuse taotlejal ja tema partneritel ei tohi olla
seotud juriidilisi isikuid, kellel on kehtivad karistused teatud rikkumiste eest. See tähendab, et
edaspidi kontrollitakse üksnes taotlejat ja partnereid. Seotud juriidiliste isikute kontrollimine
tekitab bürokraatlikku lisakoormust, säte on ebaproportsionaalne ning mõne juriidilise isiku
võimalik rikkumine ei peaks automaatselt kanduma üle toetuse taotlejale.
3
Punktidega 5, 8, 10 ja 11 kujundatakse määruse sõnastus selliseks, et see hõlmaks üksnes ühte kindlasummalist makset (vt ka muudatuspunkti 2 selgitust). Punktiga 6 lisatakse määrusesse § 341 ja § 342, kus määratletakse puudega inimeste huvikaitse programmi eesmärk, toetatavad tegevused ja programmi kasusaajad.
Programmi eesmärgi saavutamiseks on oluline laiapõhjaline partnerlus, kus puudega inimeste
ja krooniliselt haigete esindusorganisatsioon kaasaks partnerina projekti elluviimisesse ka
teised, spetsiifilisema või väiksema kasusaajate sihtrühmaga seotud organisatsioonid, kes
viiksid ellu programmi eesmärkidega seotud tegevusi oma sihtrühmast lähtuvalt.
Punktiga 7 täpsustatakse § 28 lõiget 7, et läbirääkimiste protsess oleks selgem ja tagatud oleks võimalus jätkata läbirääkimistega, kui need mingil põhjusel pole varasemas etapis olnud edukad. See suurendab võimalust saavutada kõiki osapooli rahuldav kompromiss ja strateegilise partnerluse suurem mõju. Punktiga 9 lisatakse määrusesse § 401, millega reguleeritakse taotluse osalise rahuldamise võimalusi. Paragrahvi lisamine on vajalik, et oleks võimalik kokkuleppe korral vooru raames anda osalist toetust ka nendele projektidele, mille rahastamist täies mahus vooru rahaliste vahendite ammendamise tõttu pole enam võimalik, ent osalise rahastamise kaudu kasutatakse sihipäraselt ära vooru eelarveks planeeritud raha ja maksimeeritakse seeläbi planeeritud eesmärkide saavutamist.
Punktiga 12 lisatakse §-i 48 punkt 5, millega täpsustatakse, et toetuse andja küsib
Sotsiaalministeeriumilt hinnangut enne toetuse osalise rahuldamise ettepaneku tegemist.
Selle eesmärgiks on, et ministeerium saab anda hinnangu, kas vähendatud eelarvega ellu
viidavad tegevused toetavad vooru raames planeeritud eesmärkide saavutamist ja on seeläbi
mõistlik.
3. Määruse muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui toetuse andmine on
käsitatav vähese tähtsusega abina.
4. Määruse mõjud
Puudega inimeste huvikaitse programmi lisamisega on määruse muudatusel oluline positiivne
sotsiaalne mõju. Puudega inimeste osakaalu suurenemisest tingituna on üks suurimad
väljakutsed, kuidas toetada aktiivsena ja tervena elamist ning ennetada abituse ja abivajaduse
tekkimist. Iseseisva toimetuleku ja kogukonda kaasamise toetamiseks on vajalik, et nii riigi kui
ka kohalikul tasandil kujundatavad poliitikad, meetmed ja teenused arvestaksid puudega
inimeste vajadustega ning toetaksid neid. Need eesmärgid on saavutatavad kui puudega
inimeste teemad on poliitikakujundamise ja teenuste jms kavandamise protsessis selgelt
nähtavad, kui tehakse sidusrühmadega koostööd. Programmi abil võimestatakse üle-
eestiliselt puudega inimeste ja krooniliste haigete õigusi ning arendatakse huvikaitset nii riigi
kui ka kohalikul tasandil ja edendatakse kaasatust ühiskonnaelus.
Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
4
Eelnõuga ei sätestata uut korda andmete kogumiseks ja töötlemiseks võrreldes kehtiva
määrusega, seega eelnõu ei mõjuta andmete isikuandmete töötlemist suuremal määral ega
ulatuses, kui on kehtiv määrus, mille seletuskirjast leiab põhjaliku andmekaitsealase
mõjuhinnangu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetus antakse riigieelarve strateegiaga vabaühenduste rahastamiseks eraldatud eelarve
alusel avatud taotlusvooru raames. Riigi Tugiteenuste Keskus toetuse andjana korraldab
määruses nimetatud teemadel avatud taotlusvoorud, juhul kui Sotsiaalministeeriumi eelarve
seda võimaldab ja ministeeriumi poolt tuleb vooru avamiseks ettepanek. Taotlusvoorud
toimuvad üldjuhul teisel poolaastal.
Toetuse saajale kaasneb omafinantseeringu kohustus vähemalt 1% ulatuses projekti
abikõlblikest kuludest ehk kindlasummalisest maksest. Taotluses võib ette näha suurema
omafinantseeringu määra.
Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi
strateegilised partnerid.