OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Tööinspektsioon

[email protected]

Mäealuse tn 2/3

Tallinn

12618, Harju maakond,

02.05.2025 nr 11.3-1/25/1992

Registrikood: 70001969

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme 21.4.3.1

„Kõrge töövõime taseme saavutamine ja hoidmine“ raames otsuse Tööinspektsiooni (edaspidi

elluviija või hankija) projektis „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“

(nr 2021-2027.4.03.22-0001; edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et elluviija ei ole projektiga seotud riigihanke viitenumbriga 257526

„Trükiste väljaandmine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni

ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 2 629,83 eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“2 (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg-d 1 ja 3, § 36, § 37 lg 4, Vabariigi

Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“3 (edaspidi ÜM2014) § 22 lg 3 p 2 ja lg 4, § 228, sotsiaalkaitseministri tervise- ja tööministri

ülesannetes 06.07.2022 käskkiri nr 97 „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna

arendamine“ (edaspidi TAT), samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja

elluviijaga peetud kirjavahetus.

TAT punkt 7.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 11

sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Tööinspektsioon on avaliku sektori

1 Kuni 14.01.2023 kehtinud redaktsioon. 2 Alates 12.08.2024 kehtiv redaktsioon. 3 Kohaldub kuni 23.09.2022 kehtinud redaktsioon.

hankija RHS § 5 lg 2 p 1 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis

sätestatud korda.

1. Riigihankes nr 257526 tuvastatud rikkumised

Elluviija viis riigihangete registris (edaspidi RHR) lihthankena läbi riigihanke nr 257526

(hanketeade avaldati 05.12.2022) pakkumuste esitamise tähtajaga 02.01.2023. Nimetatud

tähtajaks esitati kaks pakkumust, millest üks tunnistati vastavaks ja teine mittevastavaks.

Vastavaks tunnistatud pakkuja osutus edukaks ja hankija sõlmis 31.01.2023 eduka pakkujaga aktsiaselts Kuma (registrikood 10030746; edaspidi edukas pakkuja) raamlepingu nr 2-30/1

(edaspidi raamleping) eeldatava maksimaalse maksumusega 59 000 eurot (käibemaksuta)

perioodiks 1.02.2023-31.12.2024.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 257526 (edaspidi hange nr 257526) õiguspärase läbiviimise

ja raamlepingu täitmise kontrollimisel järgmised puudused:

1) hanke läbiviimiseks on valitud vale hankelepingu sõlmimise kord;

2) kehtestatud vastavustingimused on hankelepingu esemega ebaproportsionaalsed.

1.1. Hanke läbiviimiseks on valitud vale hankelepingu sõlmimise kord

1.1.1. Rikkumise asjaolud

Enne hanke nr 257526 läbiviimist on hankija korraldanud RHR-is väikehanke nr 250058 „Trükiste

väljaandmine“ (edaspidi väikehange) eeldatava maksumusega 13 500 eurot. Hanketeade avaldati

10.05.2022 ja hankeleping sõlmiti 14.06.2022 perioodiks 13.06.2022-31.01.2023 maksumusega 9

920 eurot (käibemaksuta), tegelik maksumus 10 794,50 eurot (käibemaksuta). Hankelepingu

punkti 2.1 kohaselt lepingu esemeks on Tööinspektsioonile põhimäärusega pandud ülesannete

täitmiseks vajalike infomaterjalide: elektrooniline brošüür „Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja

korraldus“, seinakalender 2023 „Töökeskkond“, brošüür "Töökeskkonna käsiraamat"

(elektrooniline ja paberkandjal) kujundamine, keeleline toimetamine, korrektuur, trükkimine,

komplekteerimine, transportimine Tellijale ja maha laadimine Tellija laos (Riia 142, Tartu),

edaspidi Töö, HD sätestatud tingimustel.

Hanke nr 257526 hanketeade avaldati RHR-is 05.12.2022 ja raamleping sõlmiti 31.01.2023

perioodiks 1.02.2023-31.12.2024. Raamlepingu eeldatav maksumus on 59 000 eurot. Tehnilise

kirjelduse punkti 1.1 alusel hankelepingu esemeks on Tööinspektsioonile põhimäärusega pandud

ülesannete täitmiseks vajalike elektrooniliste ja paberkandjal infomaterjalide (brošüürid,

voldikud, plakatid, infolehed, töökeskkonna ülevaade jmt) kujundamise, illustratsioonidega

varustamise, keelelise toimetamise, korrektuuri, trükkimise tellimine 2023-2024. aastal.

Tegemist on samaeesmärgiliste soetustega 12 kuu jooksul. Uue hanke planeerimisel tuli arvestada

väikehanke trükiteenuste ja planeeritava trükiteenuste hanke eeldatavat maksimaalset

kogumaksumust summeeritult, mis on 72 500 eurot, ning lähtuda sellele vastavast hankelepingu

sõlmimise korrast. Kuna summeeritult ületab eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihanke

piirmäära, mis on 60 000 eurot, siis pidanuks hankija lähtuma hankelepingu sõlmimisel RHS 2.

peatükis sätestatud korrast ehk teisisõnu korraldama hankemenetluse.

Hankija on jaganud riigihanke osadeks, eirates sellega riigihanke teostamiseks kehtestatud korda

ja nõudeid, mis tõi kaasa § 28 lg 2 rikkumise ja RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise.

1.1.2. Elluviija selgitused

Elluviija selgitas: „Hankija viis lihthankemenetluse läbi tolleaegsete teadmiste pinnalt ning

hankekontrollis juhiti tähelepanu, et oleme valinud RHR-is ebaõige menetlusliigi. Praktilise

tegevusega me ei ole potentsiaalsete pakkujate õigusi rikkunud, sest järgisime avatud menetlusele

kehtivaid nõudeid: rakendasime menetlusega pikemat pakkumuste esitamise tähtaega, sest

kuulutasime hanke välja 05.12.2022 ning pakkumiste esitamise tähtajaks oli 02.01.2023, st

minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg 15 päeva. Samuti rakendasime enne lepingu sõlmimist

avatud hankemenetluses kohustuslikku ooteaega vähemalt 10 päeva: pakkujaid teavitati hanke

tulemustest 03.01.2023 ja leping sõlmiti 31.01.2023.“

1.1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda elluviija selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavalt RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtetele on hankija kohustatud järgima riigihanke

korraldamisel mh järgmisi üldpõhimõtteid: tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise,

kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

RHS § 23 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.

Lähtuvalt RHS § 23 lg 2 punktist 1 tulenevatest nõuetest riigihanke eeldatava maksumuse

määramisel lasub hankijal hoolsuskohustus kõik oma tellitavad teenused läbi mõelda, võttes

sealjuures arvesse kõiki võimalikke tulevikus tellitavaid sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke

teenuseid ja lähtuvalt sellest valida õige hankelepingu sõlmimise kord teenuste tellimiseks.

Elluviijale oli ette teada planeeritav eesmärk vajadus tellida trükiteenuseid, mis on sama eesmärgi

saavutamiseks vajalik teenus.

RHS § 24 lg 2 sätestab, kuidas määrata selliste asjade ja teenuste hankelepingu eeldatavat

maksumust, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul

uuendada. Kui olemuselt regulaarse lepingu tähtaeg on pikem kui 12 kuud, tuleb eeldatav

maksumus määrata RHS § 23 lg 2 punkti 1 alusel lepingu kogumaksumuse järgi. Kui olemuselt

regulaarse lepingu tähtaeg on lühem kui 12 kuud või sellega võrdne, tuleb eeldatav maksumus

määrata RHS § 24 lg 2 alusel 12 kuu baasil (RHS kommenteeritud väljaanne lk 214 punkt 10).

Hankija hankis trükiteenust ka enne hanke nr 257526 väljakuulutamist väikehankena, mille

tulemusel sõlmiti vähem kui aastase tähtajaga hankeleping. Samas oli hankijal ettenähtav vajadus

hankida trükiteenust ka pärast eelmainitud väikehanget. Seega, hanke eeldatava maksumus oleks

tulnud arvestada lähtudes RHS § 24 lg-st 2.

RHS § 23 lg 8 alusel ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või

kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke

eeldatava maksumuse arvestamine on RHS peatükis 1 sätestatust tulenevalt võimalik mitmel

meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus

võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära,

peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel.

Vastavalt RHS § 28 lõikele 2 ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused.

Arvestades asjaolu, et enne hanke nr 257526 läbiviimist tehtud väikehanke raames tellitud

teenused on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks ning mõlemad lepingud jäid 12 kuu sisse ning

mõlema hanke eeldatav maksumus summeeritult ületas riigihanke piirmäära, oleks hankija

pidanud hanke läbi viima hankemenetlusena. Isegi, kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei

muuda see asjaolu, et hanke läbiviimisel on lähtutud ebaõigest hankelepingu sõlmimise korrast.

Lähtuvalt eelpool toodust on rakendusüksuse hinnangul elluviija rikkunud RHS § 28 lõiget 2,

jaotades riigihanke osadeks olukorras, kus tegemist on sama eesmärgi saavutamiseks vajalike

teenustega ning jättes väikehanke ja hanke nr 257526 puhul kohaldamata hangete summeeritud

eeldatavale maksumusele vastava hankelepingu sõlmimise korra. Kuna mõlema hanke eeldatav

maksumus kokku ületab riigihanke piirmäära, siis tulnuks hanke nr 257526 puhul viia läbi

hankemenetlus RHS 2. peatükis sätestatud korda järgides.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et elluviija ei ole järginud RHS § 28 lõiget 2.

1.1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

Otsuse punktis 1.1 toodud rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 22 lg 3 punktis 2 nimetatud

asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke

rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral

riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28

sätestatud tingimusi. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib kohaldada hankelepingule

kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui vähemalt hanketeade on avaldatud RHR-is.

Hanke nr 257526 hanketeade on avaldatud RHR-is. Seega on põhjendatud otsuse punktis 1.1

kirjeldatud rikkumise koosseisule vastavale rikkumisele 10%-lise finantskorrektsiooni

kohaldamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10604 (edaspidi ühissätete määrus) artikli

103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014-s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

_______________________ 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-

, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

Alates 12.08.2024 kehtiva ÜM2014 redaktsiooni § 21 lg 11 punkt 4 sätestab, kui §-des 22–22⁷

nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju

Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud

10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 5- või 2-protsendilist määra.

Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist

kergendavad ja finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 10%-line finantskorrektsiooni

määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada 5% või 2%.

Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 4 toodud finantskorrektsiooni määrad ei ole

proportsionaalsed, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 10%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 22 lg 3 punktis 2 ja lg

4 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 4 toodud

määrad ega muud 10%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad.

Ka võimaliku finantsmõju osas leiab rakendusüksus, et on väga tõenäoline, et kui elluviija oleks

korraldanud hanke nr 257526 avatud hankemenetlusena, siis oleks võinud pakkujate ring olla

oluliselt laiem ja valituks osutunud pakkumus seetõttu ka soodsam. Seda seetõttu, et eelduslikult

on lihthanke tulemusel tellitavate teenuste mahud (alates lihthanke piirmäärast 30 000 eurot kuni

riigihanke piirmäärani 59 999 eurot) hankemenetluse tulemusel tellitavate mahtudega (alates

riigihanke piirmäärast 60 000 eurot kuni rahvusvahelise piirmäärani 220 999 eurot) võrreldes

oluliselt väiksemad, mistõttu võib eeldada potentsiaalsetel pakkujatel hankemenetluse tulemusel

sõlmitud riigihanke vastu suuremat huvi. Seetõttu pole võimalik välistada, et kui elluviija oleks

korraldanud hanke nr 257526 õiguspäraselt, oleks hankel osalenud rohkem pakkujaid ja

hanketulemus oleks võinud olla teistsugune. Eelkirjeldatud põhjusel ei saa lugeda finantsmõju

vähendavaks asjaoluks seda, et elluviija kehtestas RHS-is nõutust pikemat pakkumuste esitamise

tähtaega ja avatud hankemenetlusele kohast ooteaega, kuivõrd see ei saanud omada mõju neile

potentsiaalsetele pakkujatele, kes olid huvitatud osalemisest suure mahulistes hangetes, millele

hankemenetlus osutab.

Eeltoodust tulenevalt ei esine rakendusüksuse hinnangul selliseid erandlikke ja kaalukaid

asjaolusid, et otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise osas saaks rakendada ÜM2014 § 22 lg-s 4

ettenähtud finantskorrektsiooni määrast madalamat määra, mistõttu kohaldab rakendusüksus

rikkumisega seotud hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Euroopa Liidu eelarvet kahjustav mõju seisneb muu hulgas ka selles, et riigihangete

reeglite täiemahuline järgimine on üheks toetuse algselt ettenähtud mahus andmise tingimuseks,

kuivõrd selle nõude täitmine kaitseb liidus kokkulepitud olulisi väärtusi (Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikkel 2), mille tagamine on Euroopa Liidu prioriteet. Riigihankenõuete täitmata jätmisel

või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud

algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud tingimustel vastusooritust. Euroopa Kohtu

praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei

vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet.

Sellest tulenevalt on Euroopa Kohus leidnud (nt kohtuasjades nr C-743/18 ja C 406/14), et

hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea

olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole

välistatud.

1.2. Kehtestatud vastavustingimused on hankelepingu esemega ebaproportsionaalsed

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Hankija kehtestas hankes nr 257526 järgmised vastavustingimused:

9. Koopia- ja joonestuspaber. Seaduslik allikas.

Pakkuja kinnitab, et tselluloosi tootmiseks kasutatud esmane puidukiud on Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse nr (EL) 995/2010 kohaselt pärit seaduslikust allikast. Tõendid puidu päritolu

kohta esitab pakkuja paberi üleandmisel. Sobivaks tõendiks on näiteks tootja kinnitus, FSC

sertifikaat, FLEGT, CITES litsents. Sertifitseerimata esmase puidukiu puhul peab pakkuja

täpsustama tselluloosi ja paberi tootmiseks kasutatud kiudude tüübid (liigid), kogused ja päritolu

ning kinnitama kiudude seaduslikkust. Kiudu peab olema võimalik jälgida kogu tootmisahela

jooksul metsast kuni valmistooteni.

Täiendav selgitus

Määruse lisa 4 p 1.2. Kohustuslik kriteerium.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1) Pakkuja kinnitab, et tselluloosi tootmiseks kasutatud esmane puidukiud on Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse nr (EL) 995/2010 kohaselt pärit seaduslikust allikast. Tõendid puidu päritolu

kohta esitab pakkuja paberi üleandmisel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

10. Koopia- ja joonestuspaber. Paberi tootmisprotsessi ökomärgis.

Paberil on EL ökomärgis või samaväärne EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgis, mis on otseselt seotud

paberi tootmisprotsessiga. Pakkuja esitab pakkumuses EL graafilise otstarbega paberi

ökomärgise või pehmepaberi ja pehmepaberist toodete ökomärgise või samaväärse EN ISO 14024

I tüüpi ökomärgise sertifikaadi.

Kui paberil ei ole ökomärgist, esitab pakkuja vastavushindamisasutuse või erapooletu audiitori

vastavusauditi, mis kinnitab, et paber vastab EL-i graafilise otstarbega paberi ökomärgise,

pehmepaberi ja pehmepaberist toodete ökomärgise või samaväärse EN ISO 14024 I tüüpi

ökomärgise kriteeriumidele.

Täiendav selgitus

Määruse lisa 4 p 1.1. Kohustuslik kriteerium.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1) Pakkuja esitab pakkumuses EL graafilise otstarbega paberi ökomärgise või pehmepaberi ja

pehmepaberist toodete ökomärgise või samaväärse EN ISO 14024 I tüüpi ökomärgise sertifikaadi.

Kui paberil ei ole ökomärgist, esitab pakkuja vastavushindamisasutuse või erapooletu audiitori

vastavusauditi, mis kinnitab, et paber vastab EL-i graafilise otstarbega paberi ökomärgise,

pehmepaberi ja pehmepaberist toodete ökomärgise või samaväärse EN ISO 14024 I tüüpi

ökomärgise kriteeriumidele. (Vabas vormis dokument)

11. Koopia- ja joonestuspaber. Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem.

Paberi tootja peab olema rakendanud ISO 9001, ISO 14001, EMAS või mõnda muud samaväärset

rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi- või keskkonnajuhtimise süsteemi. Pakkuja esitab andmed

paberi tootja kohta ning sertifikaadi, mis tõendab, et tootja on rakendanud ISO 9001, ISO 14001,

EMAS vastavat süsteemi. Kui tootja on rakendanud samaväärset süsteemi, esitab pakkuja

vastavushindamisasutuse või erapooletu audiitori vastavusauditi, mis kinnitab, et kvaliteedi- või

keskkonnajuhtimise süsteem vastab olulises ulatuses ISO 9001, ISO 14001 või EMAS

kriteeriumidele.

Täiendav selgitus

Määruse lisa 4 p 1.3. Kohustuslik kriteerium.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1) Pakkuja kinnitab, et paberi tootja on rakendanud ISO 9001, ISO 14001, EMAS või mõnda muud

samaväärset rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi- või keskkonnajuhtimise süsteemi.

(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2) Pakkuja esitab andmed paberi tootja kohta ning sertifikaadi, mis tõendab, et tootja on

rakendanud ISO 9001, ISO 14001, EMAS vastavat süsteemi. Kui tootja on rakendanud

samaväärset süsteemi, esitab pakkuja vastavushindamisasutuse või erapooletu audiitori

vastavusauditi, mis kinnitab, et kvaliteedi- või keskkonnajuhtimise süsteem vastab olulises ulatuses

ISO 9001, ISO 14001 või EMAS kriteeriumidele. (Vabas vormis dokument).

Tehnilise kirjelduse punkti 1.1 alusel hankelepingu esemeks on Tööinspektsioonile

põhimäärusega pandud ülesannete täitmiseks vajalike elektrooniliste ja paberkandjal

infomaterjalide (brošüürid, voldikud, plakatid, infolehed, töökeskkonna ülevaade jmt)

kujundamise, illustratsioonidega varustamise, keelelise toimetamise, korrektuuri, trükkimise

tellimine 2023-2024. aastal.

Tehnilise kirjelduse punkt 3.10 sätestab, et pakkumus peab vastama keskkonnaministri 29.06.2021

määruse nr 35 lisas 4 sätestatud põhimõtetele.

Määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisas 4 on

sätestatud kohustuslikud kriteeriumid koopia- ja joonestuspaberile, mida riigihanke

alusdokumendid peavad sisaldama.

Eelmainitud määruse § 8 sätestab koopia- ja joonestuspaberi ja nende keskkonnahoidlikud

kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 1 alusel koopia- ja joonestuspaber käesoleva määruse

tähenduses on kirjutamiseks, trükkimiseks ja koopiate tegemiseks ette nähtud trükimärkideta paber

(kuni 170g/m²), mida müüakse lehtede või rullidena; ja lõike 2 kohaselt koopia- ja joonestuspaber

käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ei hõlma selliseid paberist valmistooteid nagu

kirjutusplokid, joonistusplokid, kalendrid, märkmikud jms.

Seega, kuna hankija ei hankinud konkreetselt koopia- ega joonestuspaberit ega nõudnud, et mõni

tellitav trükis oleks valmistatud koopia- või joonestuspaberile, siis kehtestatud

keskkonnahoidlikud kriteeriumid, mis on seotud koopia- ja joonestuspaberiga, ei olnud

hankelepingu esemega proportsionaalsed, seetõttu rikuti RHS § 3 üldpõhimõtteid.

1.2.2. Elluviija selgitused

Elluviija selgitas tingimuste kehtestamisest: „Kriteeriumi valikul lähtusime keskkonnaministri

määruse nr 35 "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused" § 8. Koopia-

ja joonestuspaber ja nende keskkonnahoidlikud kriteeriumid lg (1), mis sätestab: koopia- ja

joonestuspaber käesoleva määruse tähenduses on kirjutamiseks, trükkimiseks ja koopiate

tegemiseks ette nähtud trükimärkideta paber (kuni 170g/m²), mida müüakse lehtede või rullidena.

Lugesime brošüüride, voldikute, plakatite, infolehtede, töökeskkonna ülevaate jmt trükkimist

määruses nimetatud trükkimiseks.

Kooskõlas määruse eesmärgiga oli ka meie eesmärgiks vähendada riigihankega ostetavate asjade

ja tellitavate teenuste keskkonnamõju ning soodustada keskkonnahoidlike riigihangete

korraldamist.

Lähtusime sellest, et alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike

kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-

seadmed ning koopia- ja joonestuspaber).

Lisaks ei tulnud ka määruse seletuskirjast üheselt välja, et keskkonnahoidlikkuse nõue ei kohaldu

trükiteenuse tellimisele, samuti ei olnud selgitatud üheselt mõistet trükkimine. Hankija lähtus

trükkimise mõiste määratlemisel eesti õigekeelsus sõnaraamatust, mis selgitab: trükkimine on

polügraafiline paljundamine, printimine on info automaatväljastus arvutist paberile.“

1.2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki

isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt,

sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke

läbi mõistliku aja jooksul. Üldpõhimõtteid tuleb hankijal järgida mitte üksnes riigihanke menetluse

käigus, vaid ka nii hankelepingu sõlmimise eel kui ka järel (C. Ginter, N. Parrest, M. A. Simovart.

– Juridica 2013/9, lk 659, 661).

RHS § 3 punkti 1 kohase nõude alla – tegutseda riigihanke korraldamisel muu hulgas

proportsionaalselt – kuulub ka hankelepingu esemega proportsionaalsete tingimuste seadmine

hankelepingu täitmisel.

RHS § 77 lg 61 sätestab, kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud

keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis

arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.

Sama paragrahvi lg 71 kohaselt § 77 lõigetes 6 ja 61 nimetatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja

tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Keskkonnaministri määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused“ (edaspidi KHK määrus) §-ga 8 on kehtestatud koopia- ja joonestuspaberile

keskkonnahoidlikud kriteeriumid:

(1) Koopia- ja joonestuspaber KHK määruse tähenduses on kirjutamiseks, trükkimiseks ja

koopiate tegemiseks ette nähtud trükimärkideta paber (kuni 170g/m²), mida müüakse lehtede või

rullidena.

(2) Koopia- ja joonestuspaber § 8 lg 1 tähenduses ei hõlma selliseid paberist valmistooteid nagu

kirjutusplokid, joonistusplokid, kalendrid, märkmikud jms.

(3) Koopia- ja joonestuspaberi keskkonnahoidlikud kriteeriumid on sätestatud KHK määruse lisas

4.

Eelmainitud lisa 4 sisaldab koopia- ja joonestuspaberile järgmisi kohustuslikke

keskkonnahoidlikke kriteeriumeid:

1.1 Tootele on väljastatud Euroopa Liidu ökomärgis või muu samaväärse Euroopa

standardiorganisatsiooni standardi kohane I tüübi ökomärgis, mis on otseselt seotud paberi

tootmisprotsessiga (mitte tehase juhtimistavadega).

1.2 Tselluloosi tootmiseks ettenähtud esmane puidukiud peab pärinema seaduslikust allikast.

1.3 Paberi tootja peab olema rakendanud ISO 9001, ISO 14001, EMAS või mõnda muud

samaväärset rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi- ja/või keskkonnajuhtimise süsteemi.

Hankija väidab, et määruse seletuskirjast ei tulnud üheselt välja, et keskkonnahoidlikkuse nõue ei

kohaldu trükiteenuse tellimisele, samuti ei olnud selgitatud üheselt mõistet trükkimine.

Rakendusüksus juhib tähelepanu, et KHK määruse § 8 lg-s 1 on konkreetselt välja toodud, mida

mõeldakse koopia- ja joonestuspaberi all: kirjutamiseks, trükkimiseks ja koopiate tegemiseks ette

nähtud trükimärkideta paber (kuni 170g/m²), mida müüakse lehtede või rullidena. Lõikes 2 on

mainitud, et koopia- ja joonestuspaber § 8 lg 1 tähenduses ei hõlma paberist valmistooteid ning

lõpetamata loeteluna on toodud näited nagu kalendrid, märkmikud jne. Seega oli rakendusüksuse

hinnangul siiski määrusest välja loetav, et keskkonnahoidlikkuse nõuded ei laiene trükiteenustele.

Lisaks on määruse nr 35 rakendamise juhendis „Keskkonnahoidlikud nõuded mööblile,

puhastustoodetele ja -teenustele, paberile ja kontori-IT seadmetele“5 leheküljel 3 toodud, mis

toodetele/teenustele määrus kohaldub:

Koopia- ja joonestuspaber (CPV: 30197620-8 – Kirjapaber, 30197630-1 – Trükipaber,

30194320-4 – Joonestuspaber). Koopia- ja joonestuspaber on kirjutamiseks, trükkimiseks ja

koopiate tegemiseks ette nähtud trükimärkideta paber (kuni 170g/m²), mida müüakse lehtede või

rullidena. Koopia- ja joonestuspaber ei hõlma paberist valmistooteid, nagu näiteks kirjutusplokid,

joonistusplokid, kalendrid, märkmikud.

Kuigi vastavustingimuse nr 9 tõenduseks on hankija nõudnud tõendeid alles hankelepingu täitmise

ajaks, ei saa antud nõuet pidada kuidagi põhjendatuks, kuivõrd hankija poolt tehnilises kirjelduses

määratletud trükised ei olnud sellised, mida eelduslikult trükitaks koopia- või joonestuspaberile.

Rakendusüksus möönab, et hankija ei pruukinud hanke korraldamisel olla teadlik, missugust

paberitüüpi täpsemalt hankija soovitud trükiste valmistamisel kasutatakse, kuid pidi siiski

mõistlikult aru saama, et valdav enamus paberkandjal trükistest vajavad tugevamat paberitüüpi,

kui seda on koopia- või joonestuspaber. Seega ei olnud juba ainuüksi seetõttu proportsionaalne

kehtestada kogu hankelepingu esemele sellist tingimust, mis võis seonduda kitsalt vaid üht liiki

trükise tellimusega.

Vastavustingimus nr 10 on seotud paberi tootmisprotsessi ökomärgisega ja vastavustingimus nr

11 paberitootja kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemiga, mõlemal juhul on viidatud KHK

määrusele ja selle lisale 4. KHK määruse ja selle lisa 4 kohaselt tuleb need tingimused kehtestada,

kui hankelepingu ese on seotud koopia- ja joonestuspaberiga. Seega arvestades hankelepingu eset,

ei ole kehtestatud vastavustingimused kogu hankelepingu eseme ulatuses asjakohased.

RHS § 87 lg 2 punkti 1 kohaselt asjadele või teenustele esitatavate nõuete loetelu võib hõlmata

muu hulgas keskkonnahoidlikkuse kriteeriume.

RHS § 88 lg 1 alusel, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise

kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis

võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne

hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel kombineerides.

________________________

5 https://kliimaministeerium.ee/rohereform/keskkonnahoidlikud-riigihanked - UUS! Määruse nr 35 rakendamise

juhend hankijale | 630.32 KB | pdf

RHR-is on hanke nr 257526 CPV põhikoodiks 79800000-2 Trüki- ja seotud teenused. Samuti

kinnitas edukas pakkuja, et tehnilises kirjelduses toodud hankija tellitavaid trükiseid ei trükitud

koopia- ega joonestuspaberile.

RHS § 88 lg 2 sätestab hierarhilise loetelu alustest, mida hankija võib selle lõike punktides 1-7

esitatud tähtsuse järjekorras tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada.

RHS § 89 eesmärk on anda hankijatele võimalus nõuda tehnilises kirjelduses pakkumuse

hindamise kriteeriumides või lepingutingimustes pakkujatelt hankelepingu esemeks olevatele

asjadele, teenustele või ehitustöödele esitatud keskkonnakaitse, sotsiaalsete või muudele

erinõuetele vastavuse tõendamiseks konkreetsete märgiste esitamist ning sätestada tingimused,

millistele nõuetele peavad sellised märgised vastama, et nende olemasolu nõudes ei mindaks

vastuollu riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Samuti annab paragrahv hankijatele

võimaluse nõuda pakkujatelt märgiste aluseks olevate nõuete täitmist osaliselt.

RHS § 89 lg 2 punkt 1 kohaselt peavad märgise nõuded olema seotud üksnes hankelepingu

esemeks olevale asjale, teenusele või ehitustööle esitatud tingimustega ja olemas kohased nende

kindlaksmääramiseks. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande lk 526 punktis 14 toodu

kohaselt tuleb järgida, et märgise aluseks olevad nõuded iseloomustaksid üksnes hankelepingu

eset ja sellega seonduvat, mitte ei seaks nõudeid pakkuja üldisele tegevusele või väärtustele.

Hankijal on lubatud kehtestada vabatahtlikult keskkonnahoidlike nõudeid, kui need on

hankelepingu esemega seotud ja proportsionaalsed. Kõnealused tingimused on seotud koopia- ja

joonestuspaberiga, mis aga ei ole hanke nr 257526 hankelepingu esemeks. Samuti ei kasutatud

hanke raames tellitavate toodete valmistamiseks koopia- ega joonestuspaberit. Seetõttu tuleb asuda

seisukohale, et antud juhul ei olnud keskkonnahoidlike nõuete kehtestamine hankelepingu

esemega proportsionaalne.

RHS-i seletuskirja alusel ei tohi proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt minna riigihankereeglite

kohaldamisel kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke

üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik (EK C-46/15, p-d 40-41; C 76/16, p 33).

Riigihankereeglitega taotletud eesmärgiks võib olla seejuures igasugune asjakohane

normieesmärk, sh hankelepingu täitmise tagamine.

Hanketingimus on proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui see

soodustab sellele seatud eesmärgi saavutamist, ning vajalik, kui eesmärki ei saa saavutada mõne

teise, vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõu või tingimusega (M. A. Simovart,

D. Koroljov. – Juridica 2016/1, lk 48). Järelikult ei tohi hankija kohaldatav piirang minna

kaugemale riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks mõistlikult vajalikust. Tingimust ei saa

pidada vajalikuks juhul, kui tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse

hankelepingu täitmise kohta (TlnHKo 3-14-52158, p 19).

Asjakohased on sellised riigihankes esitatud tingimused, mis on hankelepingu eseme, sh selle

mahu ja eesmärgiga seotud. Hankijal on keelatud seada riigihankes meelevaldseid tingimusi, s.o

tingimusi, mille täitmise vastu ei saa hankijal hankelepingu eseme iseärasusi silmas pidades

ilmselgelt mõistlikku huvi olla (Tln HKo 3-14-52158, p 19). Ühtlasi peab hankija suutma

põhjendada, et riigihankes seatud tingimused on hankelepingu eesmärgi täitmiseks objektiivselt

vajalikud (TlnHKo 3-14-51805, p 11).

Konkurentsi efektiivseks ärakasutamiseks on esmalt vajalik, et riigihankes osalevaid ettevõtjaid

oleks palju (EK C-538/07, p 26). Hankijal on keelatud seada piiranguid, mis tarbetult kitsendavad

pakkujate ringi. Hankelepingu esemega ebaproportsionaalsetele vastavustingimustele nr 10 ja 11

mittevastavusest tunnistas hankija kahest pakkujast ühe mittevastavaks. Hankija seatud

ebaproportsionaalse hanketingimuse tõttu piirati põhjendamatult konkurentsi.

Hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine eeldab hankelepingu sõlmimist

hankija jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Selleks peab hankeese vastama optimaalseimal

viisil hankija vajadustele ja olema soetatud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Kui

hankija on põhjendamatult piiranud konkurentsi, siis ei ole ka eelkirjeldatud põhimõte täidetud.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et hankija kehtestatud keskkonnahoidlikud nõuded

pakkumuse vastavuse hindamiseks ei ole hankelepingu esemega proportsionaalsed. Eeltoodust

tulenevalt on potentsiaalseid pakkujaid põhjendamatult piiratud, mistõttu ei ole elluviija

konkurentsi efektiivselt ära kasutanud ja seetõttu pole tagatud ka rahaliste vahendite säästlik ja

otstarbekas kasutamine. Seega on elluviija rikkunud RHS § 3 punktides 1-3 ja 5 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

Otsuse punktis 1.2 toodud rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 228 nimetatud asjaolud, mille

kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust,

kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale §

21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes

formaalne.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase

protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast

finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.2 kirjeldatu viitab ühendmääruse ÜM2014

§ 223 lg 1 punktis 4 kirjeldatud rikkumise asjaoludele (kui pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse

hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud

kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega

proportsionaalne) ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Seega üldjuhul kohaldub

sellistele rikkumistele 10%-line finantskorrektsioon.

Ühissätete määruse artikli 103 lõike 1 koosmõjus sama määruse selgituste punktiga 70 tuleb

rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada

proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada analoogia

korras automaatselt ÜM2014-s sarnasele rikkumisele ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni

määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s

kirjeldatud analoogilise rikkumisega selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest

ettenähtud finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 1 punktis 4

kirjeldatud samalaadsest rikkumisest. Rikkumise raskust ja võimalikku finantsmõju silmas

pidades ei pea rakendusüksus proportsionaalseks finantskorrektsiooni määraks madalamat kui

10%-i. Rakendusüksus on võtnud rikkumise raskendava asjaoluna arvesse, et hankes nr 257526 ei

olnud tagatud pakkujate paljusus. Hankesse esitati kaks pakkumust, millest üks tunnistati

mittevastavaks, kuna pakkuja ei vastanud kõnealustele ebaproportsionaalsetele

vastavustingimustele. Seega puudus hankes konkurents, mis annab rikkumisele lisakaalu.

Rakendusüksuse hinnangul ei saa välistada, et hankest huvitatud isikud võisid loobuda hankes

osalemisest just toetuse saajale etteheidetud põhjendamatult piirava tingimuse tõttu. Sellest

tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et hange nr 257526 on läbiviidud olemasolevat konkurentsi

efektiivselt ära kasutades ning rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades.

Ebaproportsionaalse tingimuse negatiivset mõju hanketulemustele ei saa välistada.

Rakendusüksuse hinnangul puuduvad ka sellised rikkumise finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 10%-line finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning võimalik

oleks kohaldada 5% või 2% või mõnda muud määra, mida § 228 ette ei näe, kuid mis oleks antud

juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4.

1.3. Riigihanke kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr

ÜM2022 § 35 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju

ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama

hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

Kuna hankes nr 257526 on tuvastatud enam kui üks rikkumine, millest käesoleva otsuse punktides

1.1 ja 1.2 kirjeldatud rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse rikkumisega seotud hankelepingu kulude puhul

tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses.

1.4. Riigihanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Hanke raames tekkinud kulusid on projekti tegevuse 6. „Teavitus- ja kaasamistegevused“ raames

esitatud KD-ga nr 359, 734, 735, 736, 737 ja 733 abikõlblikus summas 20 319,11 eurot, mis on

elluviijale välja makstud ja KD-ga nr 650, 687 ja 688 abikõlblikus summas 5 979,22 eurot, mis on

elluviijale välja maksmata. Kokku summas 26 298,33 eurot, millest toetus 100%.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 ja 1.2 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 2 629,83 eurot (26 298,33*10%), millest toetus on 2 629,83 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja

omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise

tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu

proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt

makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse

andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei

ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

2. Elluviija ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse elluviijal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 14.04.2025

elluviijale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse

kohta hiljemalt 29.04.2025.

Elluviija andis 16.04.2025 teada, et kommentaarid ja vastuväited puuduvad.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 2 629,83 eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. nõuda elluviijalt tagasi toetuse summa 2 031,91 eurot;

3. elluviijal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 2 031,91 eurot

Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:

EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800045496. Selgituseks

märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;

4. vähendada riigihankega nr 257526 seotud KD-e nr 650, 687 ja 688 abikõlblikke kulusid 10%

võrras, s.o summas 597,92 eurot;

5. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuses 6. „Teavitus- ja

kaasamistegevused“ eelarvet summas 2 629,83 eurot;

6. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud hankega nr 257526 seotud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti

eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

osakonnajuhataja

Koostaja: Kairi Puur

506 6131

[email protected]