Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava

2021–2027“ meetme „Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus“ raames toetuse

(edaspidi toetus) andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) suurendada kalasadamate vastupidavust kliimamuutustele, soodustada mereprügi kogumist,

suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu

ning parandada töötingimusi ja -ohutust kalasadamates;

2) parandada ligipääsu kalasadamatele veeteedelt;

3) tagada kalapüügitegevuse seire, tõhusam järelevalve ja kalapüügiga seotud elektrooniliste

andmete edastamine kalasadamates.

(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks:

1) investeeringud kalasadamate taristu arendamisse ja seadmete uuendamisse, mis panustavad

lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse;

2) investeeringud taristusse, mis parandavad ligipääsu kalasadamatele veeteedelt ja panustavad

lõikes 1 punktis 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse;

3) investeeringud, mis tagavad püügiaruannete ja saagi kaalumise täpsuse ning vajaliku

kontrolli nende üle nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse

kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi

(EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005,

(EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ)

EELNÕU

04.05.2025

2

nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),

artikli 60a tähenduses ja mis panustavad lõike 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi saavutamisse.

(3) Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub riigiabiks, ei tohi toetatava tegevusega

alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, ning toetatava tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale

järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö korral.

§ 3. Toetuse vorm ning maksimaalne suurus ja määr (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud

vormis, milleks on tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamine.

(2) Paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1

punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, mis on kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a

alapunktis ii sätestatud viisil.

(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse

maksimaalne määr:

1) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on § 6 lõikes 1

nimetatud ettevõtja;

2) 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on § 6 lõikes 1

nimetatud mittetulundusühing.

(4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse

maksimaalne määr 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu

minimaalne määr puudub.

(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse

maksimaalne määr 85 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(6) Paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud

tegevuse elluviimise korral on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest. Toetuse määraga võrdne ühikuhind ühe kilovati kohta on järgmine:

1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot;

2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati –

516 eurot;

3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati –

497 eurot;

4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot.

(7) Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kohaldatakse

komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023),

või komisjoni määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

3

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023).

(8) Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), alusel antavaks grupierandiga

hõlmatud riigiabiks, kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(9) Toetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada toetust § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud

tegevuste elluviimiseks kokku kuni 2 000 000 eurot.

§ 4. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis

tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks, ja regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise

ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti

tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.

(2) Toetatava tegevuse osaks võivad olla järgmised § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuste elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd:

1) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik

ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline, hüdrograafiline ja

hüdroloogiline uuring ning detailplaneering;

2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel

keskkonnamõju hindamine;

3) energiaauditi tegemine.

(3) Lõikes 2 sätestatud ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema

tasutud enne taotluse esitamist ning lõike 2 punktis 3 sätestatud energiaaudit ei tohi taotlemise

esitamise hetkel olla vanem kui kaks aastat.

(4) Taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes toetuse

taotleja omatarbimise ulatuses. Taotleja omatarbimise arvestuse aluseks on:

1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud

energiatarbimine;

2) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha toetuse taotlemisele eelnenud

kalendriaasta elektrienergia tarbimine;

3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja tarbimiskohas elektrienergiat

ei tarbita või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu.

(5) Päikeseenergia allikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu korral jagatakse

taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega.

(6) Abikõlblikud on järgmised taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme

kasutuselevõtmisega seotud kulud:

1) energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu;

2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu ning

energiatootmisseadme võrguga liitumise tasu.

4

(7) Kui toetatav tegevus on seotud taastuva energiaallika kasutuselevõtuga, tuleb taotlejal

esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) energiaaudit,

välja arvatud järgmistel juhtudel:

1) taotlejal on olemas § 4 lõike 4 punktis 2 nimetatud andmed;

2) taotlejal on olemas ehitusprojekt, milles on märgitud rajatava ehitise energiatarbimise

andmed, või

3) toetuse abil soetatava, ehitatava või renoveeritava objekti energiatarbimine on eristatav

sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu.

(8) Lõikes 7 sätestatud energiaauditi teeb asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel on

nõukogu 22. mai 2017. aasta soovituse, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta

elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.06.2017, lk 15–28), II lisas sätestatud Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas.

(9) Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade ettevõtte osa tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest, sealhulgas

energiaauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate

kohta;

3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajaduse korral sisekliima parandamiseks

vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästu projekti eluea jooksul, sealhulgas

meetme tasuvusaeg;

5) energiasäästu projekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia

kokkuhoidu;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

8) ülevaade energiasäästu projekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise

seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses ettevõtte tasandil;

9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos

nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid;

10) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia

tarbimine.

(10) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral on abikõlblikud

järgmised kulud:

1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1474, millega kehtestatakse eeskirjad nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõike 4 punkti a kohaldamiseks seoses erandiga lubatud

kõikumist väikeste pelaagiliste liikide püügil, suuremahulisel püügil ja troopikatuuni

seinnoodapüügil saadud saagi hindamisel, mis lossitakse ja laaditakse ümber sortimata (ELT L,

2024/1474, 27.05.2024), artiklis 2 sätestatud kulud;

2) nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60a alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud

kulud.

§ 5. Mitteabikõlblikud kulud

Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tegevuste elluviimise korral on mitteabikõlblikud

järgmised kulud:

5

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,

13.07.2021, lk 1–49), artikli 13 punktides g ja i nimetatud kulud;

2) kulu, mis on tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö

kulu;

3) ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne

investeeringut sama tegevuse raames;

4) külmhoone ehitamise ja rekonstrueerimise kulu;

5) maa ostmise kulu;

6) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga

liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;

7) amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed;

8) kasutatud asja ostmise kulu;

9) liisingu kulu;

10) mootorsõiduki, välja arvatud üksnes sadama territooriumil kasutatava mootorsõiduki

ostmise kulu;

11) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenuse kulu;

12) riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulu;

13) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;

14) see osa sellise taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme

projekteerimise, ostmise ja paigaldamise kulust, mille puhul tootmisseadme tootmisvõimsus

ületab toetuse taotleja tarbimiskoha omatarbimise;

15) vesiviljelusega ja kala töötlemisega seotud investeeringu kulu;

16) süvendamisega seotud kulu, kui sellega ei kaasne investeeringut taristusse;

17) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda

äriregistris registreeritud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse

kantud mittetulundusühing, kelle liikmetest vähemalt 50 protsenti on kalandusturu

korraldamise seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud tulundusühistud.

(2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda:

1) kohaliku omavalitsuse üksus;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus;

3) valitsusasutus, kelle tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite

liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine.

(3) Toetust saab taotleda § 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks

järgmistes kalasadamates: Dirhami sadam (sadamakood EEDIR), Miiduranna sadam

(sadamakood EEMDR), Virtsu sadam (sadamakood EEVIR), Veere sadam (sadamakood

EEVEE), Mõntu sadam (sadamakood EEMNT), Lehtma sadam (sadamakood EELHT),

Roomassaare sadam (sadamakood EERMS), Meeruse sadam (sadamakood EEMRS), Saaremaa

sadam (sadamakood EESMA), Paldiski Lõunasadam (sadamakood EEPLS), Westmeri sadam

(sadamakood EEWST) ja Suursadam (sadamakood EESUS).

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele:

1) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

6

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust muudest riigieelarvelistest

või Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist haldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal

ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

4) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja;

5) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus;

6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht

maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis;

7) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

8) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga,

ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või

781, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361

sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71

lõike 1 punkti 1 tähenduses;

9) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;

10) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimise korral peab taotleja

olema sadama pidaja või sadamaoperaator sadamaseaduse tähenduses selles kalasadamas, mille

arendamiseks toetust taotletakse;

11) ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele

maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest;

12) vajaduse korral on taotlejal veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või §-s 196 sätestatud

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering;

13) kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse, kinnisasjale või mootorsõidukisse või

seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal või mootorsõidukis, peab see ehitis, kinnisasi või

mootorsõiduk olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

§ 7. Ostumenetlus

(1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku

maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse, välja arvatud § 4 lõike 6 punktis 1

nimetatud päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme

projekteerimise, soetamise ja paigaldamise korral.

(2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta

maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm

võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei

ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

7

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele ehitise

kohta järgmiseid andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

(6) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse § 8

tähenduses.

(7) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

(8) Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 lõikes 3 sätestatut.

(9) Väljavalitud hinnapakkumus ei või olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase

töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust,

kui see on objektiivselt põhjendatud.

§ 8. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris, välja arvatud § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud

päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimise,

soetamise ja paigaldamise korral.

(2) Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse

eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava

tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja

üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

(3) Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:

1) üldandmed ehituse kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(4) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

8

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

ostetava teenuse, töö või vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima

hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste

ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(5) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele ehitise

kohta järgmiseid andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise registri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

(7) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on

objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(8) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

(9) Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 lõikes 3 sätestatut.

(10) Lõigetes 1–9 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab

riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete

seaduse kohaselt.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 9. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele

(1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

9

ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele

jääks vähemalt 14 kalendripäeva. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust

tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste puhul võib ühe taotlusega taotleda

toetust ühe kalasadama arendamiseks või seadmetega varustamiseks.

(4) PRIA peatab § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse kohta taotluste vastuvõtmise, kui selle

tegevuse toetuseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja

taasavamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

(5) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja vastavalt

komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), või suurettevõtja;

3) toetatava tegevuse nimetus, eesmärk, kirjeldus ning elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja

lõppkuupäev;

4) selle kalasadama nimi ja kood, kus toetatav tegevus ellu viiakse või millele ligipääsu

veeteedelt parandatakse;

5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

6) teave selle kohta, kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa;

7) ehitusprojekti ärakiri, vajaduse korral väljavõte ehitise põhiprojekti joonistest, kus muu

hulgas kajastuvad kavandatava ehitise asendiplaan, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja

välisvõrkude lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui

toetatavaks tegevuseks on ehitamine ehitusseadustiku tähenduses ja nimetatud ehitusprojekt on

ehitusseadustiku alusel nõutud;

8) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud

keskkonnamõju hindamise aruanne, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik

keskkonnamõju hindamine;

9) paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral selle ettevõtte elektri

omatarbimist tõendav dokument, kus kavandatakse taastuvat energiaallikat kasutusele võtta;

10) vajaduse korral § 4 lõike 6 punktis 1 sätestatud taastuva energiaallika kasutuselevõtmise

korral energiaauditi aruanne;

11) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et sellise seadme või vahendi soetamisel, mis

paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis taotleja valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest;

12) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et sellise seadme või vahendi soetamisel, mis

paigaldatakse mootorsõidukisse või mida kasutatakse mootorsõidukis, on mootorsõiduk

taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA

poolt viimase toetusosa maksmisest;

13) pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohane

põhjendus, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse;

14) ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse riigihangete registris ellu viinud;

15) riigihanke viitenumber, kui taotleja on riigihanke juba ellu viinud;

16) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139

artikli 11 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud

pettust;

10

17) prognoositavad maksed toetatava tegevuse elluviimise ajal kuue kuu kaupa;

18) Euroopa Liidu tulemusnäitaja ja riigisisene seirenäitaja.

(6) Euroopa Liidu tulemusnäitaja ja riigisisene seirenäitaja on:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimisel kasu saavate isikute

arv;

2) kasutusele võetud taastuvast energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme tootmisvõimsus.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Taotluse hindamise tingimused ja kord

(1) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste kaupa

järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) kas tegevus suurendab kalasadamate vastupidavust kliimamuutustele;

2) kas tegevusega edendatakse uute keskkonnasäästlike ja ressursitõhusate tehnoloogiate

kasutuselevõttu;

3) kas tegevus aitab kaasa mereprügi kogumisele;

4) kas tegevus aitab kaasa töötingimuste ja -ohutuse parendamisele sadamas;

5) kas taotleja omafinantseering ületab omafinantseeringu minimaalset määra;

6) toetatavast tegevusest kasu saavate nende ettevõtjate arv, kellele on antud kutselise kalapüügi

luba.

(2) Lõike 1 punktides 1–4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi puhul antakse üks hindepunkt

hindamiskriteeriumile vastavuse eest ja null hindepunkti hindamiskriteeriumile mittevastavuse

eest.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõetele, kui see on saanud lõike 1

punktides 1–4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt ühe hindepunkti.

(4) Lõike 1 punktis 5 sätestatud hindamiskriteeriumi eest antakse üks hindepunkt iga viie

protsendi omafinantseeringu eest, mis ületab omafinantseeringu minimaalset määra. Kui

omafinantseering ei ületa minimaalset määra, antakse null hindepunkti.

(5) Lõike 1 punktis 6 sätestatud hindamiskriteeriumi eest antakse hindepunkte järgmiselt:

1) üks hindepunkt, kui toetatava tegevusega seotud kalasadamas on taotluse esitamisele

eelnenud kalendriaastal lossinud 1–5 ettevõtjat, kellele on antud kutselise kalapüügi luba;

2) kaks hindepunkti, kui toetatava tegevusega seotud kalasadamas on taotluse esitamisele

eelnenud kalendriaastal lossinud 6–15 ettevõtjat, kellele on antud kutselise kalapüügi luba;

3) kolm hindepunkti, kui toetatava tegevusega seotud kalasadamas on taotluse esitamisele

eelnenud kalendriaastal lossinud vähemalt 16 ettevõtjat, kellele on antud kutselise kalapüügi

luba.

(6) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi ja koostab taotluste paremusjärjestuse, lugedes

paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurema koondhinde.

Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

(7) Taotlust ei hinnata, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust.

§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

11

(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava

tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse

§-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel.

(3) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud

tegevuse puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45

lõikes 6 sätestatud alusel.

(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2

sätetatud tegevuste puhul 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast ning § 2

lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse

esitamisest.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 12. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab

toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

(2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:

1) täidab § 6 lõike 4 punktides 1, 3, 6–8 ja 10 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

2) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

5) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“;

6) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara üleandmisest teisele isikule;

7) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral avalikustab

kalasadama kasutamise tingimused, sealhulgas sadama kasutamise hinnakirja ning sadama

pidaja kontaktandmed sadama territooriumile sisenemisel maismaalt ja sadama veebilehel, ning

tagab isikutele sadama kasutamise võrdsetel tingimustel.

(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja:

1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik toetatava tegevusega seotud

kuludokumendid ja § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud taastuvast energiaallikast tootmiseks

kasutatava seadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulude puhul lisaks

12

tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest;

2) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele või riigihankele;

3) täitma § 6 lõike 4 punktides 2 ja 9 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmiseni;

4) tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis

ehitusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

5) tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või

kasutusteatis ehitusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.

(4) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab toetuse saaja toetuse

saamise ja kasutamise kohta lisateabe, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud

kohustuse täitmiseks.

§ 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena

elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, mis sisaldab järgmiseid andmeid ja dokumente:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb;

3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

5) punktis 4 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

6) selle isiku väljastatud ostetud vara üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt

toetuse saaja vara ostis;

7) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse saaja pidi § 8 lõike 1 kohaselt ostumenetluse

korraldama riigihangete registris;

8) riigihanke viitenumber või riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui need ei ole

kättesaadavad riigihangete registris, kui toetuse saaja on riigihankekohustuslane riigihangete

seaduse § 5 tähenduses;

9) paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise taotlemise korral taastuvast

energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme nõuetekohasust tõendav dokument.

(2) Toetuse saaja esitab PRIA-le jooksval kalendriaastal 30. novembriks tasutud kulude kohta

maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt sama aasta 8. detsembriks ja

toetatava tegevuse elluviimisega seotud viimase maksetaotluse koos kulusid tõendavate

dokumentidega hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

(3) PRIA kontrollib maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete

õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise

seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(4) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

13

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(6) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu

korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste

dokumentide saamisest arvates.

§ 14. Määruse jõustumine

Määruse § 2 lõike 2 punkt 3 ja § 4 lõike 10 punkt 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalasadamate

investeeringutoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell (tel 625 6239 [email protected]) ja

sama osakonna nõunik Juhani Papp (tel 56 282 578 [email protected]). Juriidilise ekspertiisi

määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina

Torop (tel 625 6520 [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523

[email protected]).

Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on

suures mahus erastatud. Kui muudes riikides tehakse üldreeglina vajalikud sadamainvesteeringud

riigi või kohaliku omavalituse vahenditest, siis Eestis on need kulutused üldreeglina erasektori

kanda, samal ajal ei paku Eesti traalpüügi sadamad mingeid teenuseid lisatulu teenimiseks ja

sadamate pidamise kulud jäävad täies mahus traalpüüdjate kanda ning kulud kaetakse

kalapüügiga teenitud tulust. See asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste riikidega

märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse. Traalpüügi laevade teenindamiseks

sobivate sadamate taristud ja seadmestik on sageli vananenud ning suuremahuliste

investeeringute tegemine ei ole kalapüügisektorile jõukohane.

Eestis tegutsevast 20-st traalpüügi ettevõttest, kes vähemal või suuremal määral kasutavad

traalpüügi sadamate teenuseid. Traalpüügi ettevõtjatest 17 on koondunud

tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kilu ja räime kogused ulatuvad ca 95 %-ni Eesti

püügivõimalustest. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevus kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel, et omandada suurem turujõud ja

paremad läbirääkimistingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega eelkõige kilu- ja räimepüügil.

Eesti tootjaorganisatsioonid teevad tihedat koostööd ka traalpüügi sadamate korrastamiseks ja

kaasajastamiseks. Sadamate arendamiseks on kolm suurimat tootjaorganisatsiooni Eesti

Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu moodustatud

Sadamate Haldamise MTÜ, mille eesmärgiks on Eesti kalapüügisektori jaoks vajalike

kalasadamate arendamine.

2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt võib

Läänemerel kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit. Mereveetase võib

tulevikustsenaariumite järgi selle sajandi lõpuks tõusta kuni 60 sentimeetrit. Tsüklonite

trajektooride muutuste ja neist tingitud tormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina

sagedaini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste

tulevikustsenaariumid ennustavad ka tuulte kiiruste kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal.

Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad enam sadamaid, suurenevad riskid, et ekstreemsed

tormid ummistavad sadamaalad liivaga, lõhuvad sadamataristut ning kahjustavad sadamas

seisvaid aluseid. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest põhjustatud lained, kõrge

veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid betoonkonstruktsioone ja

KAVAND

04.05.2025

kaldakindlustusi. Sadamarajatised on haavatavad eriti seetõttu, et nende projekteerimisel

rajamisel ei olnud kliimamuutustest tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed.

Ekstreemsed ilmastikuolud võivad olulisel määral vähendada tööohutust sadamates ja üldisemalt

meresõiduohutust.

Samuti on kliimamuutustest mõjutatud rannikuäärsed laevateed, mida kasutatakse ligipääsuks

kalasadamatele. Amortiseerunud kaitsemuulid, muutused merepõhjas ja liikuvad liivad

mõjutavad oluliselt ligipääsu kalasadamatele. Problemaatiline on ka see, et laevateedel ei ole

konkreetset omanikku ning tihti on avalike laevateede tagamaal mitmeid sadamaid. Sadamate

omanikud ei ole võimelised selliseid investeeringuid tegema sest sellel investeeringul on väga

vähene äriline iseloom ja investeeringut ettevõtlusega tagasi teenida on äärmiselt keerukas.

Kohaliku omavalituse üksused, kes on küll väga huvitatud mereliste tegevuste arendamisest

kohaliku omavalituse territooriumil ei suuda samuti iseseisvalt neid investeeringuid teha, seega

on igati põhjendatud EMKVF vahendite kasutamine kalasadamate mereliste ligipääsuteede

parendamise toetuseks.

Traalpüügi sadamates on seni vähe tähelepanu pööratud keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja

ressursitõhusate seadmete kasutuselevõtmisele, näiteks üldreeglina puudub sadamates mereprügi

käitlemiseks vajalik taristu ja seadmed, samuti on sadamates vähe alternatiivenergia (päikese,

tuule energia jms) tootmise seadmeid.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 14 paragrahvist.

Eelnõu esimese peatükiga sätestatakse meetme määruse üldsätted.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021

– 2027“ (edaspidi EMKVF) meetme „Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus“

raames antava toetuse andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord.

Eelnõu teise peatükiga sätestatakse toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused,

toetatava tegevuse määr, suurus ja vorm, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded

toetuse taotlejale ning nõuded ostumenetlusele.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused.

Lõike 1 punktidega 1–3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, mis on vähendada

kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada

kalasadamate vastupidavust ekstreemsetele kliimamuutustele, suurendada keskkonnasäästlike

tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõtmist, parendada töökeskkonda ja

suurendada ohutust kalasadamates. Tagada turvaline ligipääs sadamatele veeteedelt. Parandada

püügiandmete esitamist ja tõhustada kontrolli püügiandmete esitamise üle. Meede panustab

EMKVF-i rakenduskava 2021–2027 prioriteedi 1 „kestliku kalapüügi soodustamine ning vee

bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine“ erieesmärgi 1 „majanduslikult ja

sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine“ sekkumise „traalpüügi

sadama investeeringutoetus“ eesmärkide saavutamisse. Meede panustab EMKVF rakenduskava

erieesmärgi „tõhusa kalanduskontrolli jõustamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku

ja reguleerimata kalapüügi vastu ning usaldusväärsete andmete kogumine teadmispõhiste otsuste

tegemiseks“ sekkumise „kontrolli ja järelevalve seadmete toetus“ eesmärkide saavutamisse.

Meede panustab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse, samuti panustab meede

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) teise

alaeesmärki ehk „keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikkult kalavarusid majandades on kalavarud

heas seisus“ ja „kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline“

saavutamisse.

Lõike 2 punktiga 1 sätestatakse, et meetme eesmärkide saavutamiseks antakse toetust

investeeringuteks, mis suurendavad kalasadama vastupidavust kliimamuutustele. Eesti

kalasadamatele on eriti ohtlikud tormituultest põhjustatud kõrged lained, kõrge veetase ja

jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid betoonkonstruktsioone, kaldakindlustusi ja

kaitsemuule. Peamine probleem seisneb selles, et praegu kasutuseseoleva sadamate taristu

projekteerimisel ja ehitamisel ei osatud arvestada muutuvate kliimatingimustega ning tänasel

päeval aktuaalsed kliimamuutustest tulenevad muutused ei olnud Läänemerel veel nii olulised.

Toetust antakse näiteks lainemurdjate parendamiseks, kaide parendamiseks, sadamabasseini

süvendustöödeks, kui see on vajalik merelise taristu uuendamiseks. Toetust antakse

keskkonnasäästlike ja ressursitõhusate tehnoloogiate ja seadmete ostmiseks, sealhulgas

investeeringuteks mereprügi käitlemisse. Näiteks taastuvenergia tootmise ja energia salvestamise

lahenduste ehitamine (päikesepargid, tuuleenergia, laineenergia jms tootmise seadmed), samuti

akupangad ning varustuskindlusega seotud investeeringud, näiteks kütuse varumahutid jms.

Energiatõhusate valgutus süsteemide väljaehitamiseks, investeeringuteks vee ja reovee käitlemise

seadmetesse jms. ning mereprügi kogumise ja liigiti käitlemise taristu loomiseks. Toetust antakse

ka investeeringuteks, mis parandavad kalasadama töötajate ohutust ja töötingimusi. Näiteks

investeeringud kalalaevade lossimise seadmete uuendamiseks (kraanad, tõstukid, kalapumbad

jms). Kalasadama töötajate ja laevameeskondade olmetingimuste parendamiseks

(pesemisvõimalused, tualett ja puhkeruumid jms), samuti investeeringud digilahendustesse

kalasadama territooriumil jms.

Lõike 2 punktiga 2 sätestatakse, et toetust antakse investeeringuteks, mis parendavad

ligipääsusid kalasadamatele veeteedelt ning suurendavad laevade mereohtust sadamatesse

sisenemisel. Näiteks investeeringut kaitsemuulide rajamisse või renoveerimisse ning sellega

otseselt seotud laevateede süvendamisse jms. Kalasadamatele ligipääsu parendamine ei pruugi

olla seotud ainult ühe kalasadamaga, vaid investeeringud võivad katta ka mitmete sadamate

vajadusi.

Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse, et toetust antakse investeeringuteks, mis tagavad püügiandmete

täpsuse ja vajaliku kontrolli nende üle. Toetust saab taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 1224/2009 artiklis 60a nimetatud saakide kaalumise ja püügiandmete esitamise

nõuete täitmiseks. Punkt 3 jõustub 1. jaanuaril 2026.

Võrreldes Euroopa Merendus ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) perioodiga on EMKVF

perioodil oluliselt suuremat tähelepanu pööratud kliimamuutustest tulenevate mõjude

vähendamiseks ja mereprügiga seonduvatele probleemidele, samuti toetatakse EMKVF perioodil

investeeringuid, mis tagavad püügiandmete täpsuse ja tõhusama kontrolli püügiandmete

esitamise üle.

Lõikega 3 sätestatakse, et kui määruse alusel antav toetatav tegevus kvalifitseerub riigiabiks, ei

tohi toetatava tegevusega alustada, sealhulgas ei tohi võtta mingeid toetatava tegevusega seotud

siduvaid kohustusi enne toetustaotluse esitamist PRIA-le. Toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval

päeval, välja arvatud § 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö korral. Enne taotluse esitamist

tehtud ettemaksed, siduvad lepingud, arved, maksed on mitteabikõlblikud. Paragrahvis 4 lõikes

2 nimetatud ettevalmistavad tööd peavad olema taotluse esitamise ajaks lõpetatud, sealhulgas

peab olema ka nende tööde eest makstud.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm, maksimaalne suurus ja määr

Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktides 1 – 3 nimetatud tegevusi toetatakse tegelikult

tekkinud ja tasutud kulude alusel.

Lõikega 2 sätestatakse toetuse vorm, millega toetatakse päikeseenergia kasutuselevõtmisega

seotud kulutusi. Nimetatud energiatootmisseadme (päikesepargid) projekteerimise, soetamise ja

paigaldamise kulu toetatakse ühikuhinnana. Ühikuhinna arvutamisel on aluseks võetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud

varasemat tegevust puudutavad kontrollitud andmetel põhinevat metoodikat, ning ühikuhind on

sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a

alapunktis ii sätestatud viisil. Ühikuhinnad on sätestatud lõikes 6 punktides 1 – 4, need on

ühikuhinnad, mis makstakse toetuse saajale toetusena välja.

Lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimisel on

toetuse maksimaalne määr 50 % kui toetuse taotleja on ettevõtja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1139 artikkel 41 lõike 1 alusel saavad liikmesriigid kohaldada maksimaalset

abi ülemmäära 50% abikõlblikest kuludest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1139 lisa 3 ühtegi toetuse erimäära rakendada ei luba.

Lõike 3 punktiga 2 sätestatakse, § 2 lõikes 2 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimisel on

toetuse maksimaalne määr 60% , kui toetuse saaja on § 6 lõikes 1 nimetatud sadamaid haldav

kalurite mittetulundusühing. Kuna tegemist on kollektiivse toetuse saajaga ja

kaluriorganisatsiooniga, on võimalik kehtestada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 19 nimetatud maksimaalne 60% toetusmäär.

Lõikega 4 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 2 sätestatud tegevuste elluviimisel on maksimaalne

toetusmäär 100% abikõlblike kulude maksumusest. Kuna tegevused on üldist hüve pakkuva

iseloomuga ja paragrahvis 6 lõikes 2 on sätestatud, et tegevuste elluviimiseks võib toetust

taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsusse üksuse asutatud

mittetulundusühing või valitsusasutus, on võimalik kehtestada vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 14 nimetatud maksimaalne 100% toetusmäär.

Paragrahvis 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevused teenivad ühishuve, neil on kollektiivne

toetusesaaja ja tegevuste tulemus on avalikuks kasutamiseks.

Lõikega 5 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel on toetuse

maksimaalne määr 85% abikõlblike kulude maksumusest, olenemata sellest, kes on toetuse

taotleja. Kuna tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 22

nimetatud kontroll ja õigusnormide täitmise tagamisega võib kasutada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 6 nimetatud maksimaalset 85% toetusmäära.

Lõikega 6 sätestatakse, et § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega

(päikesepargid) seotud tegevuste elluviimisel on toetuse määr 50% abikõlblikest kuludest.

Toetust makstakse ühikuhinnana ning toetus on juba arvutatud toetuse sisse. Summad, mis on

märgitud lõikes 6 punktides 1 – 4 makstakse toetuse saajale välja.

Punktis 1 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati (näiteks 15,99

kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 560 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud

tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Punktis 2 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid

alla 50 kilovati (näiteks 49,99 kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 516 eurot ühe

toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Punktis 3 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid

alla 200 kilovati (näiteks 199,99 kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 497 eurot

ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Punktis 4 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti

rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 475 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud

tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse nõuded toetusele, kui antav toetus kvalifitseerub riigiabiks.

Juhendid riigiabi rakendamiseks leiab Rahandusministeeriumi koduleheküljelt

https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi/riigiabi-materjalid. Riigiabi hindab

PRIA iga toetuse taotluse kohta eraldi.

Lõikega 9 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 2 sätestatud tegevuste elluviimisel võib toetuse

saaja saada toetust maksimaalselt 2 miljonit eurot programmperioodi jooksul.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse abikõlblikud kulud

Lõikega 1 sätestatakse, et abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 punktides 1–3 sätestatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult

otstarbekalt, ja kõige säästlikumal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Abikõlblikud

on kulutused, mis tehakse toetusobjekti nõuetekohaseks tähistamiseks.

Lõike 2 punktidega 1–3 sätestatakse, millised võivad olla ettevalmistavad tööd.

Lõikega 3 sätestatakse, et ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ning ettevalmistavate

tööde kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument. Ettevalmistavate tööde eest peab

olema täielikult tasutud enne taotluse esitamist. Lõike 2 punktis 3 nimetatud energiaaudit ei või

olla vanem kui 2 aastat, arvestades taotluse esitamisest.

Lõikes 4 nimetatud taastuvenergia kasutuselevõtmise kulud on abikõlblikud üksnes toetuse

taotleja omatarbimise ulatuses. See tähendab, et investeeringuid toetatakse ainult selles

energiatarbe ulatuses, mis kulub toetuse taotleja objekti käitamiseks. Omatarbe arvutamise alused

on nimetatud punktides 1, 2 ja 3.

Lõikega 5 sätestatakse, kuidas arvutada taastuvenergia tootmise üksuse suurus. Näiteks taotleja

tarbimiskoha energiatarve on taotluse esitamisele eelneval aastal keskmiselt 20 000 kilovatti.

Saadud tulemus jagatakse 1000-ga (20 000/1000 = 20), ehk siis tootmisüksuse abikõlblik kulu

saab olla 20 kilovati kohta.

Lõikega 6 sätestatakse abikõlblikud kulud taastuvast energiaallikast energia tootmiseks

kasutatava seadme kasutuselevõtmiseks.

Lõike 6 punktis 1 nimetatud kulud hõlmavad energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise

ja paigaldamise kulusid. Energiatootmisseadme all võib mõista igasugust energiatootmisseadet,

millega toodetakse energiat taastuvast energiaallikast, näiteks päikeseenergia, tuuleenergia,

hüdroenergia, biogaas jms. Taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist toetatakse üldreeglina

kuludokumentide põhiselt, välja arvatud päikeseenergia tootmiseks vajalikud lahendused, mida

toetatakse ühikuhinna alusel lihtsustatud kulumeetodiga. Ühikuhinnad päikeseparkide rajamiseks

on toodud määruse § 3 lõike 6 punktides 1–4. Ühikuhinnana kompenseeritavate tööde peamised

kulukomponendid on kaabeldus, inverterid, transformaatorid ja teised elektrisüsteemi

komponendid (paneelid jms), võrguühenduse loomine, alusraamistiku rajamine, toetav taristu,

projekti koostamine ja lõplik kooskõlastus. Ühikuhinna sisse on arvestatud nii materjalide kui

tööjõu kulud. Ühikuhinna sisse ei ole arvestatud võrguga liitumise tasu. Päikeseparkide rajamisel

tuleb arvestada, et projekteerime on arvestatud ühikuhinna sisse ning kuludokumentide põhiselt

päikeseparkide projekteerimist ei toetata. Projekteerimist reaalsete kulude alusel toetatakse teiste

taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmisel, mida ei toetata ühikuhinnana. Näiteks

projekteerimiseks võib reaalsete kulude alusel toetust küsida tuuleenergia, hüdroenergia biogaas

jms tootmisüksuse rajamisel.

Lõike 6 punktis 2 nimetatud kulud hõlmavad energiasalvestussüsteemi (akupank, hüdrosalvesti

jms) projekteerimist, soetamist ja paigaldamist, samuti energiatootmisseadme võrguga liitumise

tasu. Selles punktis tehtavad kulutusi kompenseeritakse ainult reaalsete kulude põhiselt

kuludokumentide alusel. Kulude tegemiseks tuleb korraldada ostumenetlus määruse § 7 või 8

alusel. Energiasalvestussüsteem ei ole seotud toetuse taotleja objekti omatarbega, kuid

salvestussüsteemi maht peab olema mõistlik.

Lõike 7 punktidega 1–3 sätestatakse juhud, kui toetuse taotlejal tuleb esitada energiaaudit, kust

on võimalik teada saada objekti energia omatarve. Energiaauditi eesmärk on tuvastada toetuse

taotleja objekti tuleviku energia omatarve. Energiaauditit ei ole vaja esitada, kui toetuse taotleja

suudab tõendada objekti energiatarbe järgmiselt: andmed tarbimiskoha ühe aasta energiatarbe

kohta on võimalik saada energiamüüja andmebaasidest või kui toetuse taotlejal on olemas

kohaliku omavalitusega kooskõlastatud ehitusprojekt, kus on märgitud rajatava ehitise energia

tarbimise andmed. Energiaauditit ei ole vaja esitada ka juhul, kui objekti energiatarbimine on

selgelt eristatav sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti

kaudu. Näiteks tarbimispunktist saavad energiat laut ja külmhoone, investeeringu objektiks on

taastuvenergia seadme rajamine külmhoone käitamiseks. Kui külmhoone energiatarve on selgelt

eristatav, siis energiaauditit vaja ei ole. Kui külmhoone energiatarbe andmeid ei ole võimalik

lauda energiatarbest eristada, tuleb külmhoonele koostada energiaaudit, et teada saada külmhoone

aastane energiatarve. Objekti energia omatarvet võib tõendada ka kombineeritud andmetega,

näiteks toetuse taotleja objektil on olemas 1 aasta andmed energiamüüja andmebaasidest, kuid

planeeritavad tegevused suurendavad objekti energiatarvet, sellisel juhul võib liita olemasolevad

andmed ja energiaauditist või ehitusprojektist tulenevad andmed, mis kokku moodustavad objekti

tuleviku energiatarbe.

Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse nõuded energiaauditi aruandele.

Energiaauditi teevad asjakohase pädevusega füüsilised isikud, kellest vähemalt üks omab

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistust energiatõhususe

valdkonnas. Kaheksanda taseme kutsetunnistuse saanud energiatõhususe spetsialisti nimetatakse

volitatud energiatõhususe spetsialistiks. Sellise kutsetunnistusega spetsialist väljastab hoonete

energiamärgiseid ja teeb hoonete ning ettevõtete energiaauditeid piiranguteta. Lisaks teeb

kaheksanda taseme energiatõhususe spetsialist ettevõtete ressursitõhususe auditeid.

Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade ehitise tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest, sealhulgas töö raames

tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;

3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajadusel sisekliima parandamiseks vesiviljelustoodete

tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästuprojekti eluea jooksul, sealhulgas

meetme tasuvusaeg;

5) energiasäästuprojekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia

kokkuhoidu;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

8) ülevaade energiasäästuprojekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise

seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses, ettevõtte tasandil;

9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi teostamisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos

nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid;

10) elektrienergia tarbimisel taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia

tarbimine.

Juhul, kui taotleja soovib läbi viia energiaauditit, siis selle koostamisel ei nähta ette kindlat vormi,

vaid audit peab sisaldama eelpool nimetatut ning täpsema vormi ning ülesehituse saab pädev

energiaaudiitor valida ise.

Lõike 10 punktiga 1 sätestatakse § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud abikõlblikud kulud, mis on

suunatud tegevusteks, mis tagavad püügiandmete täpsuse ja nende üle vajaliku kontrolli

teostamise komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1474 mõistes.

1) videovalvekaameratega (CCTV) elektrooniline kaugseiresüsteem, mis võimaldab

rannikuliikmesriigi pädevatel asutustel jälgida kontrollimääruse artikli 14 lõike 4 punktiga a

hõlmatud püügil saadud saagi lossimist, ümberlaadimist ja kaalumist;

2) kaalusild või kraanaga kaalumissüsteem, mida kasutatakse kogu kontrollimääruse artikli 14

lõike 4 punktiga a hõlmatud püügil saadud saagi kaalumiseks;

3) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a esimeses ja kolmandas taandes osutatud

püügi puhul üks või mitu vee-eraldajat, mis võimaldavad kõrvaldada lossimisel saagist vee enne

saagi kaalumist;

4) automaatne või poolautomaatne proovivõtu liugrenn, millele on juurdepääs nii käitajatel kui

ka inspektoritel, et tagada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a esimeses ja

kolmandas taandes osutatud püügi suhtes kohaldatava valimi kaalumise korra kohaselt võetud

proovide erapooletus.

Erandina võib osutatud kaalumissüsteemid, seadmed ja kontrollivahendid asendada samaväärsete

tehnoloogiliste vahendite või samaväärse süsteemiga, milles on seadmed, mis suudavad

lossimisel või ümberlaadimisel tagada saagi kaalumise ja registreerimise sama täpsuse.

Samaväärsete tehnoloogiliste vahendite või samaväärse süsteemi kindlaksmääramisel võib

arvesse võtta selliseid asjaolusid nagu sadama mõõtmed, selle hooajaline kasutus, väikesed

lossitavad saagikogused ning komisjoni poolt heaks kiidetud kontrollikava või ühise

kontrolliprogrammi sisu.

Lõike 10 punktis 2 sätestatud tingimused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse mitteabikõlblikud kulud

Punktidega 1–17 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud.

Punktiga 1 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13

punktis i nimetatud uute sadamate või uute oksjonihoonete, välja arvatud uute lossimiskohtade

ehitamine ja rajamine ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud punktis g nimetatud omandi

üleandmine.

Punktiga 2 sätestatakse, et kulud, mis on tehtud enne taotluse Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile (PRIA) esitamise päeva, on abikõlbmatud, v.a kulutused

ettevalmistavale tööle. Kulude all tuleb mõista, et enne toetuse taotluse PRIA-le esitamise päeva

väljastatud arved, aktid, lepingud, tellimiskirjad, tehtud maksed jms, on abikõlbmatud.

Punktiga 3 sätestatakse, et abikõlbmatud on need ettevalmistava töö kulud, mis on tehtud enne

1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames. Näiteks

investeeringuobjekti ehitusprojekt on valminud enne 1. jaanuari 2024 ja selle eest on ka tasutud,

sellisel juhul ei ole kulude kompenseerimine ettevalmitava tööna õigustatud. Või kui koostatud

on ehitusprojekt ja selle eest on ka tasutud peale 1.jaanuri 2024, kuid selle projekti alusel ei

alustata hoone või rajatise ehitamist, seega on abikõlbmatu ka ettevalmistavate tööde

kompenseerimine.

Punktiga 6 sätestatakse, et üldreeglina on erinevad liitumistasud mitteabikõlblikud, välja arvatud

juhtudel kui need on otseselt seotud tegevuste elluviimisega. Näiteks, kui projekti eesmärgiks on

taastuvenergia kasutuselevõtmine ning selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik liitumine

elektrivõrguga on energiavõrguga liitumise tasu abikõlblik kulu.

Punktiga 8 ja 9 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kasutatud asjade ostmise või liisimise või

kapitalirendi kulu. Tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 2 aasta jooksul arvates toetuse

määramisest. Seega võib liisinguperiood olla maksimaalselt 24 kuud. Samuti ei ole võimalik

liisingmakseid taotlejale kompenseerida, kuna soetatud seadmete omand toetuse saajale läheb üle

alles siis, kui viimane osamakse on tasutud. Seega on liisingu kasutamine investeeringute

tegemisel ka suhteliselt vähetõenäoline. Abikõlbmatud on igasugused kasutatud asjade ostmise

kulud.

Punktiga 10 sätestatakse, et lubatud on soetada mootorsõidukeid, näiteks kraanad, tõstukid,

ATVd jms kui need on vajalikud sadama töö organiseerimiseks. Soetatud mootorsõidukeid võib

kasutada ainult sadama territooriumil, juhul kui soetatud sõiduk registreeritakse liiklusregistris

ning sõidukile väljastatakse registreerimisnumber on sõidukit võimalik kasutada väljaspool

sadama territooriumit, seega on mootorsõiduki registreerimine liiklusregistris vastuolus määruse

mõttega.

Punktis 17 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on toetatava tegevuse seisukohast

põhjendamatu. Põhjendamatud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse eesmärgi

saavutamisega.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud sadama territooriumil

elluviidavate tegevuste jaoks võib toetust taotleda ettevõtja või mittetulundusühing, kelle

liikmetest vähemalt 50% on kalandusturu korraldamise seaduse § 13 lõikes 3 punktis 1 nimetatud

tulundusühistud (tootjaorganisatsioonid).

Lõikega 2 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud kalasadamatele ligipääsu

parendamiseks veeteedelt tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda kohaliku omavalitsuse

üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus. Punktis 3

nimetatud valitsusasutus on Transpordiamet.

Lõikega 3 sätestatakse, et sadamate nimekiri, kus on võimalik ellu viia § 2 lõikes 2 punktides 1

ja 3 nimetatud tegevusi. Sadamate nimekirja koostamisel võeti aluseks kilu ja räime lossimised

perioodil 2019 – 2023, analüüsiti kogulossimist ja keskmist lossitud kogust. Sadamate nimistusse

pandi 10 kõige suurema lossimisega sadamat, lisaks Westmeri sadam, mis on oluline remondibaas

traallaevadele. Westmeri sadam oli lossimiskogustelt 12. kohal. Samuti lisati nimekirja

Suursadam, sest see on Eesti traalpüüdjatele potentsiaalselt oluline lossimiskoht. Kinnine

nimekiri sadamatest, kus on võimalik teha investeeringuid kehtestatakse põhjusel, et koondada

sadamainvesteeringud kindlatesse sadamatesse, mis on olulised Eesti traalpüüdjatele. Paragrahvis

2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel ei ole sadamate nimistu oluline.

Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta

tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku

investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus.

Lõike 4 punktidega 1 – 13 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Punktiga 4 ja 5 sätestatakse, et toetuse taotlejal peab olema tegevuste elluviimiseks vajalik

suutlikkus ning toetuse taotleja ei või olla raskustes ettevõtja kui toetatavad tegevused on riigiabi

või vähese tähtsusega abi. Juhendid kuidas tuvastada raskustes ettevõtja leiab Euroopa Komisjoni

teatisest (2014/C 249/01) „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja

ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01)

Punktiga 7 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogul või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja

jaemüügiga, ei tohi olla toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega

seotud rikkumisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõike 3

sätestab, et ilma, et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on kokku

lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud toetustaotlus

käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui

asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on EMKF-i või EMKVF-

i kontekstis toime pannud direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse. Nimetatud

direktiivi artiklis 3 määratletud pettused on üle võetud karistusseadustikku ja kuna

partnerluslepingus ei ole Eesti rangemate õigusnormide kohaldamise võimalust ette näinud, siis

piirdubki siin lõikes sätestatud süütegude loetelu vaid nendega. Samuti on oluline tuvastada

nimetatud süütegude puhul seos Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega

seotud rikkumisega.

Uuena on EL tasandil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

punktiga 5) ette nähtud ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate käitajate suhtes, kes on toime

pannud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisi,

võimalus jätta nende taotlus rahuldamata. Ehk selles punktis sätestatud nõude täitmist

kontrollitakse nii merel kui ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes.

Punktiga 8 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga

merel või siseveekogudel või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja

jaemüügiga, ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3,

§-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279,

344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Komisjoni delegeeritud määruse nr

2022/2181, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2021/1139

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta seoses toetustaotluste

vastuvõetamatuse alguskuupäevade ja ajavahemikega, artikli 3 lõike 1 kohaselt on käitaja esitatud

toetustaotlus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetamatu, kui pädev asutus on

kindlaks teinud, et taotluse esitanud käitaja on toime pannud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008

artikli 42 lõike 1 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohase tõsise

rikkumise. Punktis 7 loetletud kalapüügiseaduse ja karistusseadustiku vastutussätted rikkumiste

eest vastavad eelnimetatud EL-i määrustes nimetatud kalapüüginõuete rikkumistele. Seejuures

peab Keskkonnaamet olema vastava rikkumise määratlenud tõsise rikkumisena määruse nr

1005/2008 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel, määratledes põhjustatud kahju,

rikkumise ulatuse, selle maksumuse ja kordumise. Kui kalapüüginõuete rikkumine määratletakse

tõsise rikkumisena, tehakse karistusregistrisse märge, et tegemist on kalapüügiseaduse § 71 lõike

1 punkti 1 tähenduses kalapüüginõude tõsise rikkumisega. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 11 lõikega 5, võivad liikmesriigid kooskõlas

riigisiseste õigusnormidega kohaldada taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on

komisjoni delegeeritud määruse nr 2022/2181 I lisas kehtestatud ajavahemikust pikem. Seejuures

teatud rikkumiste korral sõltub toetuse taotluste vastuvõetamatuse periood isikule määratud

rikkumispunktide arvust. Seejuures võivad liikmesriigid taotluste vastuvõetamatuse

ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes, mille on esitanud need siseveekogudel

kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud riigisisestes õigusnormides määratletud

raskeid rikkumisi, kuigi rikkumispunktide arvestuse süsteem siseveekogudel kalapüügiga

tegelevatele isikutele ei kohaldu. Võttes arvesse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõikes

4 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul

eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalalaevatunnistusel

kõik tõsiste rikkumiste eest määratud punktid, millest tulenevalt ja selleks, et tagada nii merel kui

ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute ühetaoline kohtlemine, on eelnõus sätestatud,

et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult

eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime

pannud kalapüüginõuete tõsist rikkumist.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse

või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

Ostumenetlust ei pea korraldama § 4 lõikes 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia

kasutuselevõtmisega seotud tegevuste elluviimise korral, sest päikeseenergia tootmisseadmed

kompenseeritakse ühikuhinna alusel.

Lõikega 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või

ostetava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse

saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist

tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse,

peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks

pakkumiskutsele lisatud e-kirjaga, millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad

olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud

hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud

(digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav

dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis

tõendab hinnapakkumuse saamist.

Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole

võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest.

Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi.

Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri,

informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab

olema kontrollitav ja taasesitatav. Hinnapakkumusel peab olema selgelt välja toodud pakutava

seadme tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus, tööde kirjeldus jms.

Lõikega 3 sätestatakse, et piirduda saab vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme

hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks juhul, kui toodet pakub vähene arv

tootjaid, siis selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele.

Lõike 5 punktidega 1–5 sätestatakse tingimused, millele peab vastama hinnapakkumus juhul,

kui tellitava töö või teenuse sisuks on ehitamine. Punktides 1–5 nimetatud andmed tuleb

täiendavalt lisada lõikes 4 sätestatud andmetele. Lõike 5 punktis 4 nimetatud kõiki andmeid ei

ole vaja esitada kui tegemist on rajatisega. Näiteks kui rajatakse muuli või kaid, siis ei pea

ehitustööde hinnapakkumuses välja tooma katusekulu, ruumitarindeid jms, sest selliseid osiseid

objektil lihtsalt ei ole.

Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või hinnapakkust küsida tulumaksuseaduse § 8

tähenduses endaga seotud isikutelt. Seotud isikud on järgmised:

1) abikaasad, elukaaslased või otse ja külgjoones sugulased;

2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

3) juriidiline või füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte

koguarvust või kasumi saamise õigusest;

7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad

isikud;

8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;

9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme

abikaasa või otsejoones sugulane.

Tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotust ei ole vaja kontrollida juhul, kui ostumenetlus

viiakse ellu riigihangete registri e-keskkonnas, sest ostumenetlus on avalik ning hinnad

kujunevad avaliku pakkumise korras.

Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada

osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada

toetatava tegevuse raames tellitava tööd või teenust või ostetavat vara osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Lõikega 8 sätestatakse, et kui tegevus kvalifitseerub riigiabiks, siis ei või tegevusega alustada,

sealhulgas sellega siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud ning toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval

päeval, välja arvatud ettevalmistav töö. Taotlusdokumentide esitamise päevaks loetakse kuupäev

millal dokumendid esitati läbi PRIA e-teenuste keskkonna.

Lõikega 9 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat, kui see on objektiivselt

põhjendatud. Objektiivne põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja eelistamine. Näiteks

on objektiivsed asjaolud mingid spetsiifilised funktsioonid, mis parendavad seadme

kasutusefektiivsust, seadme hooldus ja garantiitingimused, seadme väljavahetamise kiirus

seadme rikke korral jms. Ehitustööde tegemise korral ei ole objektiivne põhjendus see, et toetuse

taotlejal on olnud hinnapakkujaga varasemad positiivsed kogemused.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris.

Lõikega 1 sätestatakse, et kui kavandatava töö või teenuse või vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt

riigihangete registris, olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete

seaduse mõistes. Hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja

hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Ostu võib läbi viia ka peale

PRIA toetuse rahuldamise otsuse saamist. Sellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse

eelarve. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada

avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide

tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i

tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia

toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset

ostumenetlust rakendatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“. Paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad, ei ole

hankijad RHS-i tähenduses ning neile ei laiene RHS-i nõuded. Ostumenetlust ei pea korraldama

§ 4 lõikes 7 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud tegevuste elluviimise

korral, sest tegevust kompenseeritakse ühikuhinna alusel.

Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse

esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel

viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe

väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte

koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Lõike 3 punktidega 1–3 sätestatakse tingimused ehitustööde maksumuse prognoosile. Lõike 3

punktis 3 nimetatud kõikki andmeid ei ole vaja esitada kui tegemist on rajatisega. Näiteks kui

rajatakse muuli või kaid siis ei pea siis ei pea ehitustööde maksumuse prognoosis välja tooma

katusekulu, ruumitarineid jms, sest selliseid osiseid objektil lihtsalt ei ole.

Lõike 4 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete

registris.

Lõikega 5 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele.

Lõike 6 punktidega 1–5 sätestatakse tingimused, millele peab vastama hinnapakkumus juhul,

kui tellitava töö või teenuse sisuks on ehitamine. Punktides 1–5 nimetatud andmed tuleb

täiendavalt lisada lõikes 5 sätestatud andmetele. Lõike 6 punktis 4 nimetatud kõiki andmeid ei

ole vaja esitada kui tegemist on rajatisega. Näiteks, kui rajatakse muuli või kaid siis ei pea

ehitustööde hinnapakkumuses välja tooma katusekulu, ruumitarineid jms, sest selliseid osiseid

objektil lihtsalt ei ole.

Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest

riigihangete registris kui see on objektiivselt põhjendatud.

Lõikega 8 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat ostu osadeks

eesmärgiga eirata ostu teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui lepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

tööd. Toetuse saaja võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava ostu osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Lõikega 9 sätestatakse, et kui tegevus kvalifitseerub riigiabiks, ei või tegevusega alustada,

sealhulgas sellega siduvaid kohutusi ei tohi olla võetud ning toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval

päeval, välja arvatud ettevalmistav töö. Taotlusdokumentide esitamise päevaks loetakse kuupäev,

millal dokumendid esitati läbi PRIA e-teenuste keskkonna.

Lõikega 10 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses, tuleb taotlejal jälgida riigihangete seaduse nõudeid ning § 7 punktid 1-9 taotlejale ei

kohaldu.

Eelnõu kolmas peatükk sätestab nõuded toetuse taotlemisele.

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja taotlusele.

Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA avalikustab taotluste vastuvõtmise alguse ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning oma veebileheküljel. Ministri käskkirjaga sätestatakse millistele § 2

lõikes 2 punktides 1 – 3 nimetatud tegevustele kui palju vahendeid määrtakse, vastavalt sellele

avatakse ka taotlusvoorud.

Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse taotlusi saab esitada ainult elektroonselt läbi PRIA e-teenuste

keskkonna kalandusturu korraldamise seaduse § 7 lõige 3 alusel.

Lõikega 3 sätestatakse, et ühe taotlusega saab taotleda ühe kalasadama moderniseemist või

sadamasse seadmete ostmist. Kahe või enama kalasadama koondamist ühte toetustaotlusesse ei

ole lubatud. Kui toetust küsitakse üheaegselt ühes sadamas tegevuseks 1 (sadama investeeringud)

ja tegevuseks 3 (kontrollimäärusest tulenevate nõuete täitmine), tuleb toetust küsida erinevate

taotlustega.

Lõikega 4 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks saab toetust

taotleda seni, kuni meetmes vahendeid jätkub. Esitatud taotlusi ei hinnata ning paremusjärjestust

ei koostata.

Lõike 5 punktidega 1–18 sätestatakse, millised andmed ja dokumendid taotluses esitatakse.

Punktiga 2 sätestatakse, et tuleb märkida ettevõtte suurus, näiteks mikro-, väike/keskmine või

suurettevõtja. Punkt ei kohaldu kohaliku omavalituse üksusele, kohaliku omavalitsuse asutatud

mittetulundusühingu või sihtasutuse või valitsusasutuse puhul.

Punktiga 3 sätestatakse, et koos taotlusega kirjeldatakse tegevusi ja eesmärke. Eesmärkide ja

tegevuste kirjeldus peab võimaldama toetustaotlusi hinnata § 10 lõikes 1 nimetatud

hindamiskriteeriumite alusel, juhul kui kirjelduses hindamiseks vajalikku informatsiooni ei ole

või on see vähene, saab toetustaotlus vastavas hindamiskriteeriumis 0 hindepunkti. Toetuse

taotlusel tuleb märkida tegevuste alguskuupäev, mis üldreeglina võiks olla toetuse taotluse

esitamise päev või esitamisele järgnev päev, kui võib omal riisikol tegevustega alustada.

Tegevuste lõppkuupäev ei või olla pikem kui kaks aastat arvates PRIA toetusotsotsuse saamisest.

Lõppkuupäeva fikseerimisel tuleb toetuse taotlejal kaaluda, kui kiiresti ta suudab tegevused

lõpetada. Põhjendatud juhtudel on võimalik küsida PRIA-lt pikendust tegevuste elluviimiseks,

kuid mitte pikemaks ajaks kui kaks aastat arvates PRIA toetusotsuse saamisest.

Punktiga 4 sätestatakse, et toetuse taotlusesse tuleb märkida selle sadama nimi ja sadamakood,

milles tegevusi ellu viiakse. Paragrahvis 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel

tuleb toetuse taotlusesse märkida nende sadamate nimed ja sadamakoodid mis saavad kasu

elluviidavast investeeringust.

Punktiga 5 sätestatakse, et toetuse taotlusele tuleb lisada eelarve projektitegevuste lõikes. PRIA

loob eelarve esitamiseks tarkvaralahenduse e-teenuste keskkonda.

Punktiga 13 sätestatakse, et hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale

pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis

konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine

peab olema tõendatud. Näiteks on pakkumiskutsele lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud.

Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud

tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud. Näiteks on

hinnapakkumused allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud

hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus

saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist.

Lõike 6 punktiga 1 sätestatakse, et toetuse taotlusesse märgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisas 1 nimetatud tulemusnäitaja CR 08 mis on kasu saavate

inimeste arv.

Lõike 6 punktiga 2 sätestatakse, et kogutakse andmeid projektide käigus kasutusele võetud

taastuvenergia tootmisseadmete tootmisvõimsuse kohta.

Eelnõu neljas peatükk sätestab toetuse taotluse menetlemise.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotluse hindamisele.

Lõike 1 punktidega 1 – 6 sätestatakse toetustaotluste hindamiskriteeriumid.

Hindamiskriteeriumeid rakendatakse ainult § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste

elluviimiseks esitatud nõuetekohaste taotluste hindamiseks. § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimiseks esitatud taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei moodustata.

Lõike 1 punktiga 1 hinnatakse, kas tegevus suurendab kalasadamate vastupidavust

kliimamuutustele. Selle hindamiskriteeriumi aluseks võivad olla näiteks kaitsemuulide rajamine,

mis hoiavad ära laevateede ja sadamabasseini ummistumise setetega, kaide kindlustamine ja

tugevdamine, seadmed, mis suurendavad laevade turvalisust sadamas jms.

Lõike 1 punktiga 2 hinnatakse, kas tegevusega edendatakse uute keskkonnasäästlike ja

ressursitõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Hindamiskriteeriumi aluseks võivad olla näiteks

taastuvenergia toomise ja/või salvestusseadmete soetamine, keskkonnasäästlikud

transpordilahendused sadamas, uudsed tehnoloogiad, mis kiirendavad laevade lossimist jms.

Lõike 1 punktiga 3 hinnatakse, kas tegevus aitab kaasa mereprügi kogumise arendamisele.

Hindamiskriteeriumi aluseks võib olla näiteks investeeringud mereprügi kogumispunkti

rajamiseks, prügi käitlemine (pressid, pakendamine) jms.

Lõike 1 punktiga 4 hinnatakse, kas tegevus aitab kaasa töötingimuste ja tööohutuse

parendamisele sadamas. Hindamiskriteeriumi aluseks võib olla näiteks investeeringud

töökeskkonna parendamiseks (puhkeruumid, riiete kuivatamise võimalus jms) või investeeringud

tööohutusse (tõstukid, turvaseadmed jms)

Punktides 1–4 nimetatud hindamiskriteeriumeid tuleb analüüsida iga toetuste taotluse kohta

eraldi ning eelpool kirjeldatud juhised ei ole universaalsed.

Lõike 1 punktiga 6 hinnatakse tegevusest kasu saavate kalapüügiloa omanike arvu. Kokku

loetakse toetuse taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal lossinud kalandusettevõtjate

arv. Kalandusettevõtja all tuleb mõista juriidilist isikut, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja

korras väljastatud kehtiv kaluri kalapüügiluba või kalalaeva kalapüügiluba. Kokku loetakse

kalandusettevõtjate arv, kes on konkreetses sadamas toetuse taotluse esitamise kalendriaastale

eelneval aastal lossinud vähemalt ühel korral. Juhul, kui viiakse ellu tegevusi § 2 lõike 2 punkti

1 alusel, loetakse kokku konkreetse kalasadama lossimised. Juhul, kui viiakse ellu tegevusi § 2

lõike 2 punkti 2 alusel, loetakse kokku lossimised, mis on tehtud konkreetse investeeringu

tagamaal asuvates sadamates. Näiteks Narva jõe kaitsemuuli rekonstrueerimisel loetakse kokku

kõikide kalasadamate lossimised, mis on Narva jõel, seega kõik kutselised rannakalurid, kes on

lossinud kala Narva või Narva Jõesuu kalasadamates, võib lugeda kasusaajate hulka. Kasusaajate

arvu saab kindlaks teha ainult Põllumajandus- ja Toiduameti andmebaaside alusel.

Lõikega 2 sätestatakse, et kui tegevus vastab lõikes 1 punktides 1 – 4 hindamiskriteeriumile, siis

antakse üks hindepunkt, kui ei vasta, antakse null hindepunkti. Hindamiseks vajalik

informatsioon peab sisalduma toetuse taotluse tekstis.

Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse taotlus vastab miinimumnõuetele ja asetatakse

paremusjärjestusse, kui see on saanud lõikes 1 punktides 1 – 4 nimetatud hindamiskriteeriumite

alusel vähemalt ühe hindepunkti. Hindamiskriteeriumid 1 – 4 lähtuvad meetme eesmärkidest,

juhul kui mitte ühtegi meetme eesmärki ei saavutata, siis ei ole oluline ka see, kas taotleja

panustab suurema omafinantseeringu tegevuste elluviimiseks.

Lõikega 4 sätestatakse, et lõike 1 punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi antakse üks

hindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest. Näiteks, minimaalset omafinantseeringu

määra ületatakse 5%, siis saab taotlus ühe hindepunkti, minimaalset omafinantseeringu määra

ületatakse 10%, siis saab taotlus kaks hindepunkti jne.

Lõike 5 punktidega 1 – 3 sätestatakse hindamisskaala, mille alusel antakse hindepunkte lõikes

1 punktis 6 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel.

Lõikega 6 sätestatakse, et juhul kui hindepunktid on võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on ajaliselt

varem esitatud.

Lõikega 7 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetaud tegevuste elluviimiseks esitatud taotlusi

ei hinnata ja paremusjärjestust ei moodustata.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamisele ja rahuldama jätmisele

Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse

saamise nõuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

Lõikega 2 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimise korral

moodustatakse toetustaotlustest paremusjärjestus hindamistulemuste alusel, toetuse saavad

taotlused, mille hindepunktide summa on kõrgem.

Lõikega 3 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimise korral PRIA

teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse arvestades ajaliselt varem esitatud taotlusi, kuna toetuste

taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei koostata.

Lõikega 4 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel

juhtudel:

1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või

toetatavale tegevusele esitatud;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealset kontrollimist;

3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel

otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

Lõikega 5 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse. 35 või 25 tööpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal

toetuse taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse.

Eelnõu viies peatükk sätestab nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmisele.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse toetuse saaja kohustused

Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutama

vähemalt 5 aasta jooksul arvates viimase toetusosa maksmisest PRIA poolt. Ostetud vara peab

olema töökorras ja hooldatud. Juhul kui vara on hävinud või kasutuskõlbmatu enne sihipärase

kasutamise perioodi lõppu, tuleb taotlejal oma vahenditest soetada samaväärne vara ning

teavitada uue vara soetamisest PRIAt. Teine võimalus on saadud toetus tagasi maksta vastavalt

ajalisele proportsioonile, mil soetatud vara oli võimalik sihipäraselt kasutada. See tähendab, et

toetuse taotleja ei pea sellisel juhul maksma tagasi kogu toetust ning tagasi makstava toetuse

suurus sõltub iga toetuse taotluse asjaoludest. Sihipärase kasutuse periood kehtib iga taotluse

kohta, sest toetusega soetatud vara või ehitis peab peale konkreetse projektitoetuse tegevuste

elluviimist olema sihipäraselt kasutatav.

Lõike 2 punktidega 1–7 sätestatakse toetuse saaja kohutused, mida toetuse saaja peab täitma

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Lõike 3 punktidega 1–5 sätestatakse täiendavad toetuse saaja kohutused, mis on seotud lühema

perioodiga kui sihipärase kasutamise periood.

Lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et tegevused peavad olema ellu viidud toetuse rahuldamise

otsuses märgitud tähtpäevaks, mis ei või olla pikem kui kaks aastat arvates toetuse taotluse

rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2021/1060 artikli 63 lõikes 2 sätestatule peab tegevused ellu viima hiljemalt 31. detsembriks

2029. a. Perioodi lõpus kui toetuse taotluse rahuldamise otsuse ja 31. detsembri 2029. a vahele

võib jääda vähem kui kaks aastat, siis lüheneb ka selle võrra tegevuste elluviimise aeg.

Lõike 3 punktidega 4 ja 5 sätestatakse tingimused, mis peavad olema toetuse saajal täidetud,

kui objekti sihipärase kasutamise eelduseks on erinevad ehitus, kasutus või muud seaduste ja

määrustega nõutud load. Punktiga 4 sätestatakse, et juhul kui tegevuseks on ehitamine

ehituseadustiku mõistes, esitab toetuse saaja koos esimese maksetaotlusega nõuetekohase

ehitusloa või ehitusteatise. Võrreldes EMKF-i perioodiga ei nõuta ehitusluba või ehitusteatist

toetuse taotluse esitamisel, sest ehitusloa või ehitusteatise nõudmine taotluse esitamisel on liigne

halduskoormus taotlejale. Taotluse esitamine ei ole garantii, et toetust ka saadakse ning

pingutused ehitusloa või ehitusteatise saamiseks võivad osutuda asjatuks. Punktiga 5

sätestatakse, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitisel olemas kasutusluba

või kasutusteatis, kui see on ehitusseadustiku alusel nõutav. Ilma ehitusloa või ehitusteatiseta

viimast toetusosa välja ei maksta. Kasutusluba või kasutusteatis on üks investeeringu elluviimist

tõendav dokument.

Lõikega 4 sätestatakse, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab

toetuse saaja toetuse saamise ja kasutamise kohta lisateabe, mis on vajalik Euroopa Liidu

õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks.

Eelnõu §-ga 13 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord

Lõike 1 punktidega 1–9 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega.

Lõikes 1 punktis 4 sätestatakse nõuded arve, maksekorralduse ja hinnapakkumuse

omavahelistele seostele. Näiteks maksekorraldusele tuleb märkida arve või arvete numbrid, mida

konkreetse maksega tasuti. Teenuse või kauba eest koostatud arve peab sisaldama samu andmeid,

mis on kantud hinnapakkumusele või kalkulatsioonile. Näiteks kui hinnapakkumusel on märgitud

teenuse sisuks mingi kindlate andmetega seadme ostmine, siis peab ka arvel olema märgitud

teenuse sisuks samasuguse seadme ostmine, mis on samasuguste tehniliste karakteristikutega,

nagu on märgitud hinnapakkumusel. Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik

tuvastada, et tasuti konkreetse arve eest ja teenuse sisuks on just see teenus või kaup, millele

hinnapakkumus on küsitud või kalkulatsioon koostatud.

Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse saaja esitab PRIA-le jooksval kalendriaastal 30. novembriks

tasutud kulude kohta maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt sama aasta

8. detsembriks ja tegevuse elluviimisega seotud viimase maksetaotluse koos kulusid tõendavate

dokumentidega hiljemalt toetuse määramise otsuses nimetatud tegevuse lõppemise tähtpäevaks.

Lõikega 3 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimisele.

Lõikega 4 sätestatakse, et toetus makstakse välja siis, kui toetuse taotleja on tegevused

nõuetekohaselt ellu viinud ning ostetud vara on võimalik sihipäraselt kasutada ning ostetud varale

on PRIA poolt läbi viidud kohapealne kontroll. Kohapealne kontroll võib olla ka riskipõhine

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 74 lõikes 2

sätestatule. Kohapealsed kontrollid võivad olla riskipõhised ja proportsionaalsed eelnevalt

kindlaks määratud riskidega, seega ei ole vaja kõiki toetusobjekte kohapeal kontrollida ning võib

kasutada muid tõetusvahendeid, näiteks fotomaterjal jms.

Lõikega 5 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui selgub, et

toetuse taotleja ei vasta meetme määruses kehtestatud nõuetele. PRIA teeb EMKVF-i toetuse

maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse

saaja kohustusi.

Lõikega 6 sätestatakse tähtaeg mille jooksul peab PRIA tegema toetuse maksmise või toetuse

maksmisest keeldumise otsuse. Otsuse tehakse 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste

dokumentide saamisest.

Eelnõu §-ga 14 sätestatakse määruse eriosade jõustumise tähtaeg.

Määruse § 2 lõige 2 punkt 3 ja § 4 lõige 11 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Üleminekufondi ja Euroopa Merendus-, kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 34 lõike 1 punktid a ja c ja artikli 34 lõike 1 punkt

b. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse

määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49), artiklis 29 sätestatud erieesmärgi

saavutamisele.

4. Määruse mõjud

EMKVF-i meede „perioodi 2021 – 2027 kalasadamate investeeringutoetus“ avaldab positiivset

mõju keskkonnale, kliimamuutustest tulenevate ohtude vähendamisele, ettevõtlusele,

maapiirkonna majandusarengule ja kaudset mõju riigi valitsemisele.

Eelnõu eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju

ökosüsteemidele, suurendada kalasadamate vastupidavust ekstreemsetele kliimamuutustele,

suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõtmist,

parendada töökeskkonda ja suurendada ohutust kalasadamates. Tagada turvaline ligipääs

sadamatele veeteedelt. Samuti parandada püügiandmete esitamist ja tõhustada kontrolli

püügiandmete esitamise üle.

Määruse eelnõul puudub mõju riigikaitsele, siseturvalisusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale,

kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk

on väike. Samuti puudub määrusel oluline mõju riigi välissuhetele.

Kohaliku omavalitsuse korraldusele otsest mõju ei ole, küll aga on võimalik kalasadamatele

ligipääsu parendamiseks veeteedelt tegevuste elluviimiseks toetust taotleda ka kohaliku

omavalitsuse üksusel või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühingul või

sihtasutusel.

Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna

konkurentsivõimele, sest kalasadamad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas. Eelnõu

ei mõjuta otseselt maapiirkondasid teistmoodi kui linnapiirkondi, samas asub suur osa

toetatavatest kalasadamatest väljaspool Harjumaad. Seetõttu võimaldab eelnõu jõustumine tõsta

konkurentsivõimet Eesti teistes piirkondades väljaspool Harjumaad, kus läbi määruse toetatavaid

kalasadamaid kalurid kasutavad. Määrusel on positiivne mõju ka majandusele, mõjutades läbi

toetatavate sadamate või läbi ligipääsu kalasadamatele veeteedel tehtavate investeeringute kaudu

kalandussektori arengut.

Maapiirkonna elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir

maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paiknevad ettevõtjad on

konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga või

kalapüügitoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti. Toidutootmine on riigi julgeoleku

seisukohalt strateegiline osa ning kalapüügil on oluline roll selles täita. Kaudselt mõjutab määrus

ka kalapüügitoodete töötlemisega tegelevaid ettevõtteid, kes sõltuvad tooraine kättesaadavusest

ehk püütud kalast. Läbi kaasaegsemate kalasadamate on võimalik püütud kala viia edasi

töötlemisüksustesse, kus seda väärindatakse. Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjad tegutsevad

Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris määruse eelnõu

väljatöötamise hetkel 112 tegevusloaga tegevuskohas. Ettevõtetest ca 50 protsenti on

mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga, ettevõtteid otseselt ei ole, küll

aga on mõned ettevõtted, keda võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu.

Töötlemisega tegelevates ettevõtetes on määruse väljatöötamise hetkel tööga hõivatud 1 188

isikut.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll, mida ka määruse

eelnõu kaudu toetatakse. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest on VKE-d. Suurettevõtteid on

Eestis vähe. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb

toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga

mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted,

kus on alla 10 töötaja.

Peamised kasusaajad meetmest on Eestis tegutsevad ca 20 traalpüügi ettevõtet, kes vähemal või

suuremal määral kasutavad traalpüügi sadamate teenuseid. Eestis tegutsevatest

traalpüügiettevõtetest 17 on koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kilu ja räime

kogused ulatuvad ca 95 %-ni Eesti püügivõimalustest. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk

on ühistegevus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel, et

omandada suurem turujõud ja paremad läbirääkimistingimused turgudel, võrreldes

üksiktegijatega eelkõige kilu- ja räimepüügil. Eesti tootjaorganisatsioonid teevad tihedat

koostööd ka traalpüügi sadamate korrastamiseks ja kaasajastamiseks. Sadamate arendamiseks on

kolm suurimat tootjaorganisatsiooni Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti

Kutseliste Kalurite Ühistu moodustatud Sadamate Haldamise MTÜ, mille eesmärgiks on Eesti

kalapüügisektori jaoks vajalike kalasadamate arendamine. Eesti kutselise kalapüügi sektor

jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2024. aasta

seisuga tegutseb sektoris 1578 püügiloa omanikku ning 2241 kalurit, kes samuti saavad kasu

sadamates tehtavatest investeeringutest.

Positiivsed keskkonnamõjud ilmnevad eelkõige energia efektiivsemal kasutamisel

kalasadamates. Meetmega soodustatakse keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu

kalasadamates, taastuvenergia tootmise ja salvestamise seadmete soetamist ja süsteemide

rajamist. Olulisel määral pööratakse tähelepanu mereprügi kogumise soodustamisele. Mereprügi,

sealhulgas hüljatud püügivahendite teemad on viimastel aastatel muutnud märkimisväärselt

olulisemaks. Mereprügi väga laialdast levikut Eesti rannikumeres veel ei täheldata ning seda ei

teadvustata veel väga olulise probleemina, kuid erinevad uuringud näitavad, et teistes Läänemere

riikides on tegemist süveneva probleemiga, seega on mereprügi kogumise toetamine probleemide

ennetamine ning meede pakub sellest laialdasi võimalusi.

Meede omab positiivset mõju kliimamuutustest tulenevate ohtude, probleemide ja muutuste

vähendamiseks. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid ennustavad ka tuulte kiiruste kasvu eriti

talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad enam sadamaid,

suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liivaga, lõhuvad

sadamataristut ning kahjustavad sadamas seisvaid aluseid. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks

tormituultest põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda

olemasolevaid betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud

kliimamuutustest tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Ekstreemsed

ilmastikuolud võivad olulisel määral vähendada tööohutust sadamates ja üldisemalt

meresõiduohutust.

Samuti on kliimamuutustest mõjutatud rannikuäärsed laevateed, mida kasutatakse ligipääsuks

kalasadamatele. Amortiseerunud kaitsemuulid, muutused merepõhjas, liikuvad liivad mõjutavad

oluliselt ligipääsu kalasadamatele. Problemaatiline on ka see, et sellisel taristul ei ole konkreetset

omanikku ning tihti on avalike laevateede tagamaal mitmeid sadamaid. Sadamate omanikud ei

ole võimelised selliseid investeeringuid tegema, sest sellel investeeringul ei ole mingit ärilist

iseloomu ja investeeringut ettevõtlusega tagasi teenida ei ole võimalik. Kohaliku omavalitsuse

üksused, kes on küll väga huvitatud mereliste tegevuste arendamisest kohaliku omavalitsuse

territooriumil, ei suuda samuti iseseisvalt neid investeeringuid teha, seega on meetmel

märkimisväärne regionaalne mõju, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel arendada merelisi

tegevusi ning pakkuda piirkonna ettevõtjatele tuge kalandusalase ettevõtluse arendamiseks.

Meetme regionaalne mõõde avaldub ka selles, et valdav osa kutselistest kaluritest tegutsevad

maapiirkondades ning maapiirkondade ettevõtjate majandustegevuste toetamine loob uusi

võimalusi toimetulekuks, aitab kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades ja sotsiaalse

elujõulisuse tõusule.

Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on

suures mahus erastatud, samas on sadamate ja merelise taristu renoveerimine on väga kulukas

ettevõtmine, mida kalasadamate omanikud üldreeglina teha ei suuda. Praegu teostatakse

kalasadamates üldiselt selliseid tõid mis tagavad sadama toimimise ja minimaalsed teenused,

suuremateks investeeringuteks, mis võimaldaks viia sadamategevuse viia uuele tasemele

ettevõtjatel finantsvaheneid ei jätku. Ometigi on kaasaegne, ohutu, hästitoimiv, keskkonnahoidu

väärtustav ja vajalike seadmetega varustatud sadam oluliseks eelduseks kalandusalase

ettevõtlusega tegelemiseks. Seega on meetmel märkimisväärne mõju Eesti kalapüügisektori

konkurentsivõime suurenemisele võrreldes teiste riikide kalandusettevõtjatega, kes üldreeglina ei

pea tegema investeeringuid sadamataristusse.

Meetme mõjud riigi valitsemisele ilmnevad eelkõige selles, meetmega toetatakse saakide

nõuetekohase kaalumise seadmete ostmist, samuti kaamerasüsteemide soetamist püükide

nõuetekohase deklareerimise jälgimiseks. Meetme raames tehtud tegevused võimaldavad

tulevikus koguda andmeid, mis on oluliseks sisendiks kalanduspoliitiliste otsuste tegemisel.

Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lisakoormus toetuse taotluste menetlemise

ja hilisema toetuse väljamaksmisega. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu

makseagentuurina korraldab toetuste andmist juba 20 aastat ja omab vastavat kompetentsi.

Toetuse taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna

kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja ja menetleja halduskoormus oleks

võimalikult väike.

Võrreldes EMKF perioodiga on EMKVF perioodil oluliselt suuremat tähelepanu pööratud

kliimamuutustest tulenevate mõjude vähendamiseks. EMKVF perioodil on oluliselt suuremat

tähelepanu pööratud mereprügiga seonduvatele probleemidele, samuti toetatakse EMKVF

perioodil investeeringuid, mis tagavad püügiandmete täpsuse ja tõhustama kontrolli

püügiandmete esitamise üle.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Meetme raames antavat toetust rahastatakse 70% ulatuses EMKVF-ist ja 30% ulatuses Eesti riigi

riigieelarvest. Kalasadamate investeeringutoetuse meetme eelarve on 5 000 000 eurot, sealhulgas

3 500 000 eurot EL-i osa ja 1 500 000 eurot Eesti riigieelarve osa. Toetuse taotluste ja väljamakse

taotluste menetlemisega seotud kulud PRIA-le ja meetme rakendamise kulud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile nähakse ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude

infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu saadeti arvamuse saamiseks PRIA-le ning konsulteerimiseks

tunnustatud kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonidele, kes omavad tunnustust

kilu ja räime tootmisel. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027

seirekomisjon kooskõlastas toetatava tegevuse valimise metoodika ja kriteeriumid (eelnõu

paragrahvid 6, 9, 10 ja 11) ajavahemikul 21. märts kuni 4. aprill 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 1.4- 3/356

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalasadamate

investeeringutoetus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, REM_EN_kalasadama_investeeringutoetus_EIS.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_kalasadama_investeeringutoetus_EIS.pdf

Margus Medell, [email protected], 625 6239