Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 2-1/189-2 |
Registreeritud | 20.04.2021 |
Sünkroonitud | 06.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Infohaldus. Õigusteenindus |
Sari | 2-1 Kirjavahetus asutustega |
Toimik | 2-1/2021 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Kati Päike (kantsleri juhtimisala, personalipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Mart Laidmets
Haridus- ja Teadusministeerium
Teie: 12.03.2021 nr 9.3-1/21/1258
Meie: 20.04.2021 nr 2-1/189-2
Vastuskiri "Ettepanekutele halduslepingutesse"
Lugupeetud kantsler
Täname ettepanekute küsimise eest uue perioodi halduslepingutesse haridus- ja teadusministri
ja ülikoolide vahel. Allolevalt toome välja oma mõtted.
1. OSKA tulemuste kasutamine
Tõite oma kirjas välja, et kehtivates halduslepingutes on üheks kõrgkoolidele seatud ülesandeks
arvestada õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel OSKA tulemuste ja
soovitustega. Küsisite, kas OSKA aruanded on piisavaks aluseks kvalifitseeritud tööjõu
ettevalmistamisele või on teie ministeeriumi haldusalas veel olulisi teemasid või eesmärke,
milles tuleks ülikoolidega kokku leppida, et toetada valdkondlike strateegiliste eesmärkide
täitmist, sh kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamist tööturule.
Soovime pöörata tähelepanu ühele olulistele aspektile ning loodetavasti algatada laiema
diskussiooni seoses OSKA aruannete tulemuste rakendamisega. Nimelt kinnitas 2020. a
kevadel valminud OSKA siseturvalisuse alavaldkonna uuring1 meie valitsemisalale juba
varasemalt teadaolevat probleemi, et järgneval 10 aastal on üha suurenev vajadus koolitada
rohkem siseturvalisuse valdkonna töötajaid avalikus sektoris, kui seda on senise baaseelarve
raames võimalik olnud teha. Eelkõige suureneb puudujääk Siseministeeriumi valitsemisala
asutustest politseiametnike ja päästjate seas. Kui päästjate puhul on probleem laiem ehk puudu
on ka piisaval arvul huvilistest, kes sooviksid päästjaks õppima tulla, siis politseiõppe osas oli
2020. aastal ja on ka 2021/22. õppeaastal huviliste arv erakordselt suur ning väheste
õppekohtade tõttu on Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) olukorras, kus suur osa huvilistest
ei saa õppima asuda. Seda kahetsusväärses olukorras, kus teame, et Politsei- ja Piirivalveametil
on neid inimesi tegelikult väga vaja ning ka SKA suudaks rohkem politseinikke koolitada, kui
selleks oleks ette nähtud rohkem rahalisi vahendeid, kui senises baaseelarves.
Samas toob OSKA õiguse alavaldkonna uuring (2019)2 välja, et näiteks õigusalase hariduse
pakkumine ületab nõudlust igal aastal 100 inimese võrra ning aruandes tehakse ettepanek
arvestada koolitusvajaduse planeerimisel, et tööjõuvajaduse katmiseks piisaks
bakalaureuseastmel kolmandiku ja magistriastmel neljandiku võrra väiksemast vastuvõetute
arvust võrreldes ajavahemikuga 2016–2018.
Soovime tõstatada diskussiooni, et kuigi haridusasutuste eelarved asuvad erinevate
ministeeriumide haldusalas (näiteks SKA kuulub Siseministeeriumi haldusalasse), siis tänu
OSKA ellukutsumisele ja OSKA aruannete tulemustele tuginedes on meil täna olukord, kus
saame vaadata tööjõupakkumist ja -nõudlust tervikuna üleriigiliselt. Peaksime aktiivselt
1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/oska_siseturvalisus-ja-oigus_web_1106.pdf 2 Ibid.
2 (3)
argumenteerima ja analüüsima, et kui ühes valdkonnas on näha koolituse alapakkumist ja teises
(ajutist) ülepakkumist, siis kas ja millised oleksid võimalused terviklikult riiklikus vaates
koolituse pakkumise ja nõudmise tasakaalustamiseks. Ootame teie mõtteid sellele ettepanekule.
2. Üldoskuste osakaalu suurendamine õppekavades
Teisena soovime välja tuua, et kuigi SKA pakub suurele hulgale siseturvalisuse valdkonna
töötajatele vajalikku haridust, ei tule kõik siseturvalisuse valdkonna töötajad ainult SKA-st.
Näiteks Siseministeeriumis töötab palju ka muu kõrgharidusega ametnikke ning ka meie
valitsemisala asutustes ei eelda kõik ametikohad SKA erialast ettevalmistust. Seega on meie
haldusalas palju inimesi, kellel on mõne muu haridusasutuse lõputunnistus. Siinjuures soovime
tõsta eraldi tähelepanu alla erialaste ainete õpetamise kõrval ka üldoskuste õpetamise olulisuse.
Mitmed haridusvaldkonna uuringud3 ning ka käesolev olukord tõestab, et erialaste teadmiste
kõrval on juba praegu ja tulevikus saab üha olulisemaks see, kuidas inimene oskab omandatud
teadmisi omavahel siduda ja rakendada, kriitiliselt mõelda, olla ettevõtlik ja enda elu eest ise
vastutada, ise ennast juhtida ja analüüsida (sh ennetada läbipõlemist), suhtlemisoskused jm.
Oleme kindlad, et kõikjal haridusasutustes (sh Sisekaitseakadeemias) pööratakse üldoskuste
arendamisele juba suurt tähelepanu, kuid pidasime vajalikuks selle siinkohal eraldi esile tuua.
3. Olulised koostöövaldkonnad
Üheks oluliseks koostöövaldkonnaks on küberturvalisus ja küberturbe õppe teema. Praxise
2019. a koostatud „Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“4 toob välja, et
aastaks 2023 vajab Eesti küberturbe valdkond juurde 270-870 küberturbe kompetentsidega
spetsialisti. Võrreldes 2017. aasta tasemega tähendab see tööjõu kasvu vahemikus 32-86%.
Küberturvalisuse spetsialistide järele on üha suurenev vajadus ka Siseministeeriumi
valitsemisalas ning loodame sellealase väljaõppe mahu suurenemist ja valdkonna arendamist
Eesti ülikoolides.
Lisaks teeb Sisekaitseakadeemia koostööd ülikoolidega erinevate uuringute koostamisel,
näiteks on praegu suurema tähelepanu all Aasia ja Hiina mõjude uurimine nii Eesti majandusele
tervikuna kui turvalisuse ja julgeoleku aspektist. Loodame senist head koostööd erinevatel
tasanditel jätkata.
Loodame, et meie tähelepanekud tõid juurde uusi mõttekohti ning et saame astuda avatud
arutellu nii OSKA aruannete tulemuste rakendamise teemal kui pakkuda üksteisele nõu ja tuge
ka haridusvaldkonna küsimustes, et haridus, mida täna erinevates haridusasutustes pakutakse,
vastaks võimalikult hästi nii tänastele kui tulevikuvajadustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
3 OECD (2018). The Future of Education and Skills. Education 2030; OECD Learning Compass 2030: Skills for
2030; Maailma Majandusfoorum (2018). The future of jobs report 2018; „Eesti 2035“ taustapaber „Maailm aastal
2035“ (2019); „Eesti 2035“ taustapaber „Oskused ja tööturg“ (2019) jm. 4 Melesk, Kirsti; Mägi, Eve; Koppel, Kaupo; Michelson, Aleksandr (2019). Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse
ja hariduse uuring. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. [http://www.praxis.ee/wp-
content/uploads/2018/04/K%C3%BCberturbe-uuring_aruanne-23_04_2019.pdf]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Ülikoolide halduslepingud | 28.05.2025 | 1 | 2-1/293-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium |
Ettepanekud halduslepingutesse | 05.05.2025 | 1 | 2-1/293-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium |
Ettepanekud halduslepingutesse | 12.03.2021 | 1516 | 2-1/189-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium |