Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin_avaldus

Pr Ülle Madise
Õiguskantsler
5. mai 2025
Pöördumine

Lugupeetud õiguskantsler!

Palun Teil pöörata tähelepanu olukorrale, mis on tekkinud seoses Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) otsusega teenindada patsiente vaid eesti keeles. Saadud teabe kohaselt jääb selle otsuse tõttu üha rohkem patsiente ilma nõuetekohasest arstiabist.
Sotsiaalminister Karmen Joller kommenteeris PERHi otsust lõpetada venekeelne teenindus järgmiselt: seaduse kohaselt lasub vastutus teabe mõistmise eest patsiendil. Minister soovitas neil, kes ei valda riigikeelt, tulla vastuvõtule saatjaga või kasutada kaasaegseid tõlkerakendusi. Tema hinnangul peaks sellised teenused tasuma patsient ise, mitte raviarvelt.
Samal ajal tekivad patsientidel ja sõltumatutel juristidel küsimused selle kohta, kuivõrd PERHi otsus vastab mitte ainult humaansuse põhimõtetele, vaid ka kehtivale seadusele.
Palun Teie abi olukorra hindamisel õiguslikust vaatepunktist. Sellest tulenevalt järgmised küsimused.
1. Kuidas tagada ravi patsiendile, kes ei valda eesti keelt ja kellel ei ole rahalisi vahendeid tõlgi palkamiseks? Näiteks võivad sellisesse olukorda sattuda pensionärid.
Sõltumatute juristide hinnangul, kui patsiendil on ravikindlustus, on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama talle arstiabi. Ilma täiendavate tingimusteta. Meditsiiniteenust ei paku üksnes arst, vaid tervishoiuasutus tervikuna, ja just see asutus peab korraldama oma töö selliselt, et teenus oleks kindlustatud isikule kättesaadav.
2. Kui patsient jääb keeleoskamatuse tõttu arstiabita ja tema tervis selle tõttu halveneb, võib see kuuluda teatud karistusseadustiku paragrahvide alla. Eelkõige:
§ 123. Ohtu asetamine
(1) Teise inimese asetamine olukorda, mis ohustab tema elu või võib põhjustada raske tervisekahjustuse, samuti sellesse olukorda jätmine — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest juriidilise isiku poolt — määratakse rahaline karistus.
§ 124. Abita jätmine
(1) Ilma abita jätmine olukorras, kus inimene on selgelt eluohtlikus seisundis õnnetuse või üldise ohu tõttu, kui abi andmine poleks ohustanud abistaja elu või tervist — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest juriidilise isiku poolt — määratakse rahaline karistus.
Teie arvates — kas PERHi otsus võib kujuneda kohtuasjade aluseks?
Tervise kaitse on põhiseaduslik õigus kõigile Eestis elavatele isikutele (§ 28).
Kas Teie hinnangul ei lähe keeld teenindada patsienti talle arusaadavas keeles vastuollu põhiseadusega? Eriti juhtudel, kus patsient ei ole võimeline ise tõlget korraldama.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Pr Ülle Madise
Õiguskantsler
5. mai 2025
Pöördumine

Lugupeetud õiguskantsler!

Palun Teil pöörata tähelepanu olukorrale, mis on tekkinud seoses Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) otsusega teenindada patsiente vaid eesti keeles. Saadud teabe kohaselt jääb selle otsuse tõttu üha rohkem patsiente ilma nõuetekohasest arstiabist.
Sotsiaalminister Karmen Joller kommenteeris PERHi otsust lõpetada venekeelne teenindus järgmiselt: seaduse kohaselt lasub vastutus teabe mõistmise eest patsiendil. Minister soovitas neil, kes ei valda riigikeelt, tulla vastuvõtule saatjaga või kasutada kaasaegseid tõlkerakendusi. Tema hinnangul peaks sellised teenused tasuma patsient ise, mitte raviarvelt.
Samal ajal tekivad patsientidel ja sõltumatutel juristidel küsimused selle kohta, kuivõrd PERHi otsus vastab mitte ainult humaansuse põhimõtetele, vaid ka kehtivale seadusele.
Palun Teie abi olukorra hindamisel õiguslikust vaatepunktist. Sellest tulenevalt järgmised küsimused.
1. Kuidas tagada ravi patsiendile, kes ei valda eesti keelt ja kellel ei ole rahalisi vahendeid tõlgi palkamiseks? Näiteks võivad sellisesse olukorda sattuda pensionärid.
Sõltumatute juristide hinnangul, kui patsiendil on ravikindlustus, on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama talle arstiabi. Ilma täiendavate tingimusteta. Meditsiiniteenust ei paku üksnes arst, vaid tervishoiuasutus tervikuna, ja just see asutus peab korraldama oma töö selliselt, et teenus oleks kindlustatud isikule kättesaadav.
2. Kui patsient jääb keeleoskamatuse tõttu arstiabita ja tema tervis selle tõttu halveneb, võib see kuuluda teatud karistusseadustiku paragrahvide alla. Eelkõige:
§ 123. Ohtu asetamine
(1) Teise inimese asetamine olukorda, mis ohustab tema elu või võib põhjustada raske tervisekahjustuse, samuti sellesse olukorda jätmine — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest juriidilise isiku poolt — määratakse rahaline karistus.
§ 124. Abita jätmine
(1) Ilma abita jätmine olukorras, kus inimene on selgelt eluohtlikus seisundis õnnetuse või üldise ohu tõttu, kui abi andmine poleks ohustanud abistaja elu või tervist — karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest juriidilise isiku poolt — määratakse rahaline karistus.
Teie arvates — kas PERHi otsus võib kujuneda kohtuasjade aluseks?
Tervise kaitse on põhiseaduslik õigus kõigile Eestis elavatele isikutele (§ 28).
Kas Teie hinnangul ei lähe keeld teenindada patsienti talle arusaadavas keeles vastuollu põhiseadusega? Eriti juhtudel, kus patsient ei ole võimeline ise tõlget korraldama.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige