Teenistuse korraldamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kaitseministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium

Meie 02.05.2025 nr 1.2-1/1208-1

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega)

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse. Palume arvamust avaldada 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa. Tervisekassa, tervishoiuteenuste korraldamise, ravimiseaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Apteekrite Liit Eesti Arstide Liit Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Farmaatsia Selts Eesti Haiglate Liit Eesti Noored Perearstid Eesti Perearstide Selts Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Proviisorite Koda Eesti Õdede Liit Ravimiamet

2

Tervisekassa Terviseamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Puuetega Inimeste Koda Riigikogu sotsiaalkomisjon Liisi Lillipuu [email protected]

Väljatöötamiskavatsus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste

andmetega)

1. Lahendatav probleem

Sissejuhatus

Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) on võtnud strateegilise suuna võimaldada terviseandmete

efektiivsemat kasutust valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, vähendada oluliselt

ülesannete ja andmete dubleerimise ning kaasneva bürokraatia mahtu. E-tervise strateegias1 on esile

toodud Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsete leevendamist nagu kasvav ravivajadus ja tööjõupuudus,

mis omakorda süvendavad probleeme, näiteks pikki ravijärjekordi ja alarahastust. Vähenevate

ressursside taustal aga ootused tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile kasvavad.

Tehnoloogia ja andmed võimaldavad ennetada, varasemalt diagnoosida ja tõhusamalt ravida, säästes

samas inimressurssi ning toetades tervisevaldkonnas töötavaid spetsialiste nende igapäevases töös.

Valdkonnas töötavate spetsialistide koormuse vähendamiseks on vaja, et andmeid oleks lihtne sisestada.

Andmete kogumise koht, maht ja aeg peaksid olema kooskõlas päriselu tööprotsessidega. Samu

andmeid ei peaks esitama mitmesse kohta dubleerivalt. Andmeid peab olema ka lihtne kasutada – nii

tõenduspõhiste otsuste tegemiseks, tulemuslikuks teenuste osutamiseks, poliitikakujunduseks, statistika

tegemiseks kui kaudselt ka teadus- ja arendustegevuseks. Nende sihtide saavutamiseks on kavas

algatada terviseandmeid sisaldavate andmekogude regulatsioonide muutmine.

1.1 Väljakutsed ülesannete täitmisel

Kavandatava muudatuse esmane ja peamine mõjutatud osapool on Tervisekassa. Lisaks mõjutab

kavandatav muudatus SoM haldusalast veel Terviseametit, Tervise Arengu Instituuti (edaspidi TAI) ja

Ravimiametit, kelle ülesannete täitmiseks on tarvis samuti kvaliteetseid terviseandmeid.

Tervisekassa ülesanneteks on tagada raviraha efektiivne ja otstarbekas kasutamine ning korraldada

tasutavate teenuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamine2. Nende ülesannete eduka täitmise eelduseks

on tervishoiuteenuse osutamise käigus loodud andmestike ja ravikuludega seotud andmestike koos

analüüsimine. Praegu on need andmed kolmes erinevas andmekogus: Tervisekassa andmekogu

(edaspidi KIRST), retseptikeskus (edaspidi RETS) ja tervise infosüsteem (edaspidi TIS). KIRST-u ja

RETS-i vastutavaks töötlejaks on Tervisekassa ning TIS-i kaasvastutavad töötlejad on Tervisekassa ja

SoM.

Need andmekogud on algselt loodud küll osalt erinevatel eesmärkidel, kuid neil on selge ühisosa:

 TIS-is töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu

sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks, rahva

tervise kaitseks ning terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika

tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks3.

1 E-tervise strateegias nähakse järgmise tiigrihüppe võimalust | Sotsiaalministeerium 2 Tervisekassa seadus–Riigi Teataja 3 Tervise infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja

 KIRST-u peetakse seadustest tulenevate Tervisekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil,

milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning

tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse

seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning

Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele4.

 RETS on retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning

ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja

meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on tagada

retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja

põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused ravimistatistika tegemiseks5.

Terviseandmed, mis on seotud sama teenusega (tervishoiuteenus), on täna hajutatud nende

andmekogude vahel. Tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkivad ravidokumendid on TIS-is ja ravi

rahastamisega seotud arvete andmed on KIRST-us. Retsept, mis on samaaegselt nii ravidokument kui

ka rahastuse aluseks, hoitakse omakorda eraldi andmekogus RETS. Kuigi andmekogud on loodud

algselt eraldiseisvalt, eri seaduste alusel ja justkui eri eesmärkidel, moodustavad need koos

terviseandmestiku tervikpildi ning on igas mõttes läbipõimunud (kõik seostuvad osutatud teenusega ja

sisaldavad terviseandmeid). Kuna tervikpilti on võimalik kokku saada vaid kolme andmekogu andmeid

koos vaadates, tuleneb sellest vajadus nende kolme andmekogu andmete järjepideva ühise töötluse

järele, võimaldamaks seejuures Tervisekassal efektiivsemalt täita talle seadusega pandud ülesandeid,

mis on juba täna ka osaks TIS-i eesmärgist. Nendeks on tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine,

tervishoiuteenuste planeerimine ja tervishoiu juhtimises osalemine. Täna liigutatakse andmeid

nimetatud andmekogude vahel konkreetsete ülesannete täitmiseks. Samas on vajadus ja ootus nende

andmete pidevaks ja kasvavaks analüüsiks Tervisekassa ja tervisevaldkonna ülesannete täitmiseks ajas

kasvanud ning kasvab veelgi lähiaastatel. Kasvanud vajaduste katmiseks toimub juba täna laialdast

andmete kopeerimist ja dubleerimist kõigi kolme andmekogu juures, ent sellele vaatamata ei ole

Tervisekassal võimalik seatud ülesandeid piisavas mahus ja kvaliteetselt täita.

1.1.1 Ravikvaliteedi hindamine. Tervisekassa mõõdab tervishoiuteenuste kvaliteeti erialaseltsidega

koostöös väljatöötatud indikaatorite alusel.6 Kliinilised andmed, mida Tervisekassa vajab ravikvaliteedi

hindamiseks, asuvad TIS-is. Tervisekassas toimub praegu ravikvaliteedi mõõtmine kas ajalise viitega

tehtud TIS-i väljavõtete abil või toetudes vaid KIRST-u ja RETS-i andmetele. Selleks, et saaks

operatiivtegevusi toetavalt ravi kvaliteeti mõõta, tuleks kliinilisi andmeid üle kanda pidevalt ja suures

mahus. Näiteks on ootus, et Tervisekassa pakuks automaatselt uuenevaid andmepõhiseid töölaudu, et

ka tervishoiuteenuseid pakkuv asutus näeks, kuidas tal kvaliteediindikaatorite vaatest läheb. See hinnang

põhineb andmetel. Kõige esimesena on kavas sellised töölauad teha perearstidele ja kiirabidele. Selliste

kõrgendatud ootuste täitmine eeldab lisaks KIRST-u ja RETS-i andmetele ka mahukaid TIS-i andmeid.

Eraldiseisvate andmekogude tingimustes on ravikvaliteedi paremaks mõõtmiseks vaja igapäevaselt

kanda TIS-i ja RETS-i andmeid KIRST-u. Andmeid tuleks eesmärgi täitmiseks üle kanda suures mahus,

mis sisuliselt tähendab kogu TIS-i ja RETS-i andmete dubleerimist.

1.1.2 Raviraha otstarbekas kasutamine. Tervisekassa suudab ekslikke arveid automaatse

andmetöötluse abil tuvastada, kuid saab praegu selleks kasutada vaid RETS-i või KIRST-u andmeid.

Näiteks Tervisekassa andmekogule arendatud standardpäringutega kontrolliti 2024. aastal üle 128 000

arve ning selle tulemusena tuvastati ligikaudu 6000 ekslikku arvet. Samal ajal raviarvete kõrvutamine

ravidokumentidega toimub täna käsitsi. Inimvõimekus raviarvete kontrollimisel on raviarvete mahtu

arvestades vähene, kuna kontrollimist vajavaid arveid on aastas 5,2 miljonit. Eespool kirjeldatud

4 Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus–Riigi Teataja 5 Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus–Riigi Teataja 6 https://www.tervisekassa.ee/detailsed-kliinilised-indikaatorid

kontrollide mahu juures on tagasinõuete kogumaht 1,25 miljonit eurot. Automatiseeritud raviarvete ja

retseptiandmete võrdlemine TIS-i kliiniliste andmetega (nt kas raviarvel ja ravidokumendil on kirjas

samad teenused, kas soodusretsepti väljakirjutamise eeldused on täidetud) võimaldaks oluliselt

efektiivsemalt tuvastada eksimusi, anomaaliaid ja süsteemi kuritarvitamisi. Automatiseeritud

kontrollide rakendamine ei anna ainult mahuefekti – kui raviarvete ja retseptide kõrvutamine TIS-i

ravidokumentidega toimuks automaatselt, väheneks ka ajaline viivitus ning järelevalve usaldusarstid

saaksid keskenduda sisulistele küsimustele nagu näiteks teenuse osutamise otstarbekus. Kui

andmekogud jäävad ka edaspidi eraldi, oleks raviraha efektiivse kasutamise seisukohast oluline kanda

KIRST-u üle teenuse osutamise kohta koostatud ravidokumendid, et neid saaks kõrvutada raviarvetega.

Praegune andmete korraldus ei võimalda saada ühest kvaliteetset ülevaadet, kuhu raviraha kasutatud on

ning mida selle eest saadud on – kas raviraha kasutus on ka tulemuslik olnud või kus leiab aset raviraha

raiskamine. Tõhusama järelevalve vajaduse on esile toonud ka riigikontrolli auditid 2020.7 ja 2024.

aastal.8 Ootus raviraha otstarbekale kasutusele ja selgele ülevaatele on riigieelarve kokkuhoiu

tingimustes ühiskonnas kõrge. Selleks, et Tervisekassa saaks kõrgendatud efektiivsuse ootusele

paremini vastata, on vajalik liikuda tervikuna andmepõhisema ja automatiseeritud järelevalve poole.

1.1.3 Andmepõhine tervishoiu planeerimine. Tervisekassa osaleb tervishoiu planeerimisel ja

korraldab tervishoiuteenuse osutamist ja rahastamist, kuid selleks tööks vajalikud andmed on hetkel vaid

osaliselt kättesaadavad. Näiteks puudub teave Eesti inimeste tegeliku terviseseisundi ja vajaduste kohta,

et hinnata, kas senised tervishoiuteenuste rahastamise otsused on olnud õiged ja kas need on seda ka

pikemas perspektiivis. Samuti on keeruline hinnata uute teenuste loomise või vanade lõpetamise

vajadust: kui palju inimesi tegelikult uut teenust vajaks või milline oleks vana teenuse lõpetamise mõju.

Nende ülesannete täitmiseks on vaja analüüsida inimese terviseandmeid koos rahastuse andmetega ja

võtta vaatluse alla pikem ajaperiood (vähemalt 10 aastat). Ka Ravimiamet vajab tulevikus

ravimivajaduse prognoosimiseks ja töö planeerimiseks üha rohkem kvaliteetseid TIS andmeid koos

RETS-is olevate andmetega.

1.1.4 Kõikuv andmekvaliteet ja vastuolulised andmed. Poliitikamuudatuste kavandamiseks,

riskianalüüsideks ning tervishoiu planeerimiseks tehakse mõjuanalüüse nii rahastamise (KIRST, RETS)

kui ka kliinilisi (TIS) andmeid kasutades. Andmekvaliteet on paraku andmekogudes kõikuv ja samad

sündmused on eri andmekogudes kajastatud eri viisidel. Andmekogude eraldatus takistab andmetel

ristkontrollide läbiviimist, et neid puudusi varakult tuvastada. Analüüse kõrvutades ilmnevad

lahknevused kiirelt, kuid nende uurimine võtab aega ja teeb järelduste tegemise keeruliseks. Näiteks

esitavad vaktsineerimise kohta asutused nii immuniseerimisteatise (TIS), retsepti (RETS) kui ka

raviarve (KIRST), aga mõnel juhul jääb üks või teine esitamata ja sündmuste vahel on ajalised

viivitused, mistõttu on keeruline hinnata hõlmatust ja planeerida sellest lähtuvaid tegevusi. Ajalised

viivitused võivad tuleneda sellest, et igal dokumendil on andmekogusse esitamise tähtaeg reguleeritud

erinevalt, aga vaktsineerimisteatiste ja –arvete kooskõla aitaks parandada ristkontrollid.

Andmekvaliteedi parandamiseks ja vastuolude vähendamiseks on vaja vaadata üle dubleerimised ja

erinevused ning muuta teatud osas andmete esitamine ka ühtsemaks. Seda on võimalik teha siis, kui

andmed kokku tuua ja töödelda ühes kohas.

1.1.5 Tulemuspõhisele rahastusmudelile liikumine. Koostamisel on Eesti tervishoiusüsteemi 2040

arengusuunad koos jätkusuutliku rahastamismudeli, tulemuspõhisele tervishoiu rahastamisele

ülemineku ja tervishoiusüsteemi tõhustamise ettepanekutega. Tulemuspõhine rahastamine tähendab, et

üksikute teenuste rahastamise asemel (ehk mida rohkem tegevusi teed, seda rohkem tasu saad)

7 Eesti Haigekassa kontrollitegevus tervishoiuteenuste rahastamise üle, 04.06.2020 8 Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel, 07.03.2024

rahastatakse ravitulemust (raha saab tulemuslike tegevuste eest). Selle eelduseks on tervishoiuteenuste

osutamise kvaliteediindikaatorid, mis ei saa tugineda ainult raviarvetel. Rahastamise aluseks saab

kasutada vaid kvaliteetseid andmeid, mis tähendab, et peab paranema ka tervishoiuteenuste

dokumenteerimise täpsus ja ajakohasus. Tulemuspõhise rahastamise üks näide on raviteekond9, mille

rakendamisega Tervisekassa on juba alustanud (näiteks endoproteesimise ja insuldi raviteekonnad) ja

kliinilistel andmetel on siin oluline roll. Teise näitena võib välja tuua perearstide rahastamise, mis on

seotud nimistus olevate isikute tervisenäitajate ja kasutatavate ravimitega (vaktsineerimine, krooniliste

haiguste jälgimine ja ravi). Tulemuspõhise rahastusmudeli rakendamise eelduseks on regulaarne, pidev

ja mahukas kliiniliste ja rahastusandmete kooskasutamine, mis eeldab regulaarselt kõigi

tervisedokumentide kandmist TIS-ist ja RETS-ist KIRST-u. Lisaks loob kliiniliste ja rahastusandmete

ühendamine eelduse, et raviarved on tulevikus võimalik luua automaatselt kliinilistelt andmete pealt ja

seeläbi märkimisväärselt vähendada tervishoiuteenuse osutajate (TTO) administratiivkoormust.

1.1.6 Tervisedokumentide hõlmatuse ja kvaliteedi tõstmine. Kliiniliste ja rahastusandmete koos

kasutamine aitab kaasa tervisedokumentide andmekvaliteedi ja hõlmatuse tõstmisele TIS-is. Nagu

eelnevalt toodud, siis andmed Tervisekassa andmekogus ja TIS-is võivad erineda, kahjustades teatud

osas ka patsiendi õigusi. Teenuse osutajal on keeruline ja koormav esitada andmeid mitmesse

andmekogusse terviklikult, õigeaegselt ja kvaliteetselt. Põhjuseid võib olla mitmeid alates

tehnoloogilistest tõrgetest kuni ajapuuduseni. Samas on juhtumeid, kus esitatakse tervisedokument TIS-

i alles patsiendi enda initsiatiivi järgselt, kes peab helistama ja uurima, miks üks arst teise arsti andmeid

ei näe. See eeldab pidevat kontrolli patsiendi enda poolt, mistõttu satub ohtu nende patsientide

haiguslugude terviklus, kelle digipädevused on madalamad. Kui ravi eest tasumine on tihedamalt seotud

TIS-is olevate andmetega, siis paraneb ka TIS-is olevate andmete kvaliteet ja haiguslugude terviklus.

Andmete automatiseeritud koos töötlemine võimaldaks ka Terviseametil kiiremini tuvastada, millistel

asutustel on dokumenteerimisega probleeme ning suunata järelevalve ressurssi nendega tegelemisele.

Terviseameti sõltuvus manuaalsest andmekogumisest ja andmekogude eraldatus raskendavad riskpõhise

ja ennetava järelevalve rakendamist.

1.2. Valdkonnaülesed probleemid

1.2.1 Puudulik tervishoiuteenuste kvaliteedi järelevalve. Riigikontrolli 2024. aastal koostatud

hinnangu kohaselt Eesti riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise süsteem ei toimi10. Muuhulgas

toodi auditis esile kitsaskohti kehtestatud juhistes (üldsõnalised ja vananenud kvaliteedinõuded) ja

järelevalves (Terviseamet, Tervisekassa). Järelevalvega seotud kitsaskohti rõhutas ka 2020. a läbiviidud

riigikontrolli audit11. Tervishoiuteenuste kvaliteedi järelevalve tõhustamine nõuab järgnevatel aastatel

kindlasti panust nii Tervisekassalt, Terviseametilt kui ka Sotsiaalministeeriumilt, ent andmekogude

regulatsiooni muutmine loob selleks olulised eeldused.

1.2.2 Andmete ja andmeteenuste dubleerimine

(a) Sama tegevuse käigus peavad TTO-d edastama sarnaseid andmeid (arved, ravijuhu

dokumenteerimine) erinevatesse andmekogudesse. Kui andmekogud liita, on võimalik

9 Raviteekonnal on selgelt sõnastatud eesmärgid, etapid, tegevuste järjestus ja rollijaotus, mille alusel toimub

kommunikatsioon ja koordinatsioon multidistsiplinaarses meeskonnas ja patsientidega, kõrvalekallete ja

tulemuste dokumenteerimine, jälgimine ja hindamine, ning ressursside asjakohasuse kindlakstegemine.

https://www.tervisekassa.ee/raviteekondade-arendamine 10 Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel, 07.03.2024 11 Eesti Haigekassa kontrollitegevus tervishoiuteenuste rahastamise üle, 04.06.2020

andmeedastuse protsessid üle vaadata ja optimeerida – selle tulemusel väheneb TTO-de

halduskoormus.

(b) Praegu toimub ulatuslik andmekogude vaheline andmete dubleerimine andmeandjate kaudu.

Näiteks Tervisekassa ja SoM-i ülesannete täitmiseks on vaja nii väljavõtetena kui ka

automatiseeritud andmevahetuse kaudu andmeid liigutada TIS-ist KIRST-u ja vastupidi (RETS

ja KIRST on andmeandjad TIS-ile). Andmekogude pidamise eesmärgid on sedavõrd

läbipõimunud, et andmeedastus on vajalik üha kasvavas mahus.

(c) Andmete dubleeriv hoidmine ja vajadus andmetele mitmest andmekogust ligi pääseda tähendab

dubleerivaid ülesandeid ka andmekogude vastutavatele ja volitatud töötlejatele. Täna on nii

Tervisekassal kui ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel (TEHIK) andmehalduse jaoks

omavahel dubleerivaid teenuseid nt andmeväljastuse, andmevisuaalide loomiseks või suurte

analüüside teostamiseks. Ühtse regulatsiooni korral saab neid andmete haldamisega seotud

tegevusi läbi mõelda, ressursikasutust ja protsesse optimeerida.

1.2.3 Andmekvaliteedi probleemid. Andmekogude korrastamine ja andmete automaatkontrollid

aitavad tuvastada kvaliteediprobleeme ning on eelduseks, et andmekvaliteeti saaks parandada.

Kvaliteetsed terviseandmed võimaldavad luua andmepõhiseid lahendusi mitmel tasandil:

tervishoiuteenuse osutajatele oma töö juhtimiseks, ministeeriumile poliitikakujundamiseks ja

avalikkusele, et mõista tervishoiusüsteemi võimalusi ja kitsaskohti. Andmestiku tervikliku käsitluse

korral saab kiirendada valdkonnaülese terminoloogia ühtlustamist.

1.2.4 Tarbetu õigusloome ja andmete näiline eraldatus.

(a) Keskmiselt leiab aastas aset 2–3 muutust Tervisekassa andmekogu pidamise põhimääruses ning

tervise infosüsteemi põhimääruses. Sellele lisanduvad retseptikeskuse põhimääruse muutused

kord kahe aasta kohta. Iga muutuse korral tuleb analüüsida muudatuse olemust ja teha

muudatused mitmes aktis, kuigi andmed nendes andmekogudes on suuresti dubleeritud ja

vajadus osalt sama (teenused, patsiendi õigused). Näiteks, tervishoiuteenuse andmed on TIS-i

andmed, ent samas on nad vajalikud ka KIRST-u pidamise põhimääruses.12 Kindlustuskaitse

tekkimise ja töövõimetuse hüvitise andmed järgnevad kindlustusjuhtumile, mis tuleneb TIS-is

olevast teabest, liikudes üle sujuvalt KIRST-u andmeteks.13 Ehk andmed on töövõimetuslehe

osas dubleeritud.14 Ent need ei ole ainsad andmete dubleerimised ja mitmel juhul on samad

andmed ka teises andmekogus vajalikud regulaarse töö tegemiseks. Selline andmete

dubleerimine tähendab ka andmete topelt kulu nende hoiustamisele. KIRST-u ja TIS-i

põhimäärused toimivad sedavõrd analoogsete andmete alusel, et iga muudatuse korral tuleb

analüüsida mõlemat andmekogu ja teha ka õiguslikke muudatusi dubleerivalt mitmes kohas.

Andmete kasutajad, kelle on õigus terviseandmeid näha, näevad neid nagunii, lihtsalt kahes

erinevas kohas.

(b) Ka kodanikul puudub õigusselgus. Tal tekib näiline tunnetus andmete eraldatuse kohta

olukorras, kus juurdepääsud TIS-i andmetele on hästi reguleeritud, kuid andmeid andmekogude

vahel vahetatakse suures ulatuses. Kui tulevikuvajadustest lähtuvalt vajab Tervisekassa kogu

inimese haigusloo sisu selleks, et neid kõrvutada ravirahastuse andmetega, tähendab see

ravidokumentide ulatuslikku edastust KIRST-u. Sellest tulenevalt on andmete eraldatus

kodanikule näiline, sest haigusloo andmed oleksid sisuliselt täies mahus dubleeritud kahte

andmekogusse. Seega oleks kahe eraldi andmekogu haldus eraelu riive kontekstis vaid näiline.

(c) Andmekogude loomise ajal oli e-riigi vaade tänasest oluliselt erinev. Üksikutele dokumentidele

suunatud andmekogu asemel reguleeritakse nüüd pigem andmeruume, milles töödeldakse

12 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ § 7 lg 4 13 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ § 7 lg 5 14 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ § 6 lg 5 p 1 ja 2

andmeid koos sama eesmärgi täitmiseks. Samuti ei olnud võimalik 20 a tagasi näha ette

kõikvõimalikke digitaalseid lahendusi, mis võimaldavad tänapäevaseid andmepõhiseid

lähenemisi. Kiire tehnoloogiline areng võimaldab luua uusi teenuseid ja rakendusi, mis

põhinevad andmete koondamisel ja kombineerimisel.15 Aja jooksul on oluliselt paranenud ka

tehnoloogilised võimalused andmekaitse tagamiseks, sh andmetele ligipääsude täpsemaks

haldamiseks mistõttu ei ole andmekogude õiguslik lahusus selle jaoks enam oluline meede.

Eelnevad näited iseloomustavad, mil määral on andmekogude eesmärgid ja kasutus

läbipõimunud. TIS andmestik ei ole pelgalt tervishoiutegevuste dokumenteerimiseks, vaid panustab

oluliselt tervishoiu planeerimisse ja rahastamise kontrollimisse, aga ei saa seda teha teistest

andmekogudest eraldiseisvalt. KIRST ja RETS ei ole ainult rahastuse üle arvelduse pidamiseks, vaid

panustavad omakorda raviteekonna dokumenteerimisse (välja kirjutatud ravimid, haigusleht,

taastumine). Sisuliselt on nendel andmekogudel läbipõimunud eesmärgid ja andmekogude õiguslik

lahus hoidmine on saanud valdkonna arengut pidurdavaks. Selle ületamiseks toimub suures mahus

andmete ja protsesside dubleerimist eri asutustes. Loetletud probleemidele efektiivsete ja jätkusuutlike

lahenduste otsimiseks –– kvaliteetsemate tervishoiuteenuste osutamiseks, Tervisekassa ülesannete

täitmiseks, kõrgenenud ootustele vastamiseks ja arenguhüppe saavutamiseks, teadlikumaks ja

objektiivsemaks poliitikakujundamiseks SoMis -– oleme ümber mõtestamas 3 andmekogu õiguslikku

raamistikku.

1.3 Hetkeolukord õigusruumis

Tänases õigusruumis on kõnealused kolm andmekogu omavahel juba andmeandjate ja

juurdepääsuõiguste kaudu seotud. Tervisekassal on juurdepääsuõigus suurele osale TIS-i andmetele

Tervisekassa seaduse § 2 lg 22 ulatuses ja eesmärkidel: osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste

kvaliteedi ja põhjendatuse kontrolliks, tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve,

tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil.

Nimetatud eesmärkidel võib andmetöötlust läbi viia automatiseeritult ehk automaatkontrollide kaudu.

Olenemata asjaolust, et Tervisekassal on juurdepääs TIS-is sisalduvatele andmetele, puudub täna alus

TIS-i andmete süsteemseks ja korrapäraseks edastamiseks KIRST-ule ning nende andmete

koostöötlemisele KIRST-u (ja RETS-i) andmetega. Lisaks on Tervisekassal TIS-i juurdepääsuõigus

vaktsiinikahju hüvitise taotluste menetlemiseks (ravimiseadus § 9920 lg-d 3 ja 4). Lõike 4 alusel on

kehtestatud TIS-i juurdepääsu ulatust täpsustav määrus.

Andmekogud on omavahel tihedalt läbipõimunud, näiteks:

 KIRST edastab TIS-i erinevaid andmeid, sealhulgas isiku kindlustuskaitse andmeid, haigus-

ja hoolduslehtede andmeid, perearsti nimistu andmeid, ravikindlustushüvitise andmed ning

raviarvetega seotud informatsiooni (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 138 “Tervise

infosüsteemi põhimäärus” § 6 lg 5).

 TIS edastab RETS-i retsepti välja ostma volitatud isiku andmed (tervise- ja tööministri

14.12.2017 määruse nr 52 “Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise

põhimäärus” § 5 lg 71) ja plaanitavate muudatuste kohaselt ka retsepti koostamiseks

vajaminevad andmed ravimiskeemi teatiselt (tervise- ja tööministri 14.12.2017 määruse nr 52

“Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus” § 4 lg 7; vt eelnõude

infosüsteemi toimikut nr 25-0092).

15 Riigikogu toimetised. Tehnoloogilised uuendused ja isikuandmete kaitse, 2020

 RETS edastab TIS-i apteegist väljastatud ravimi ja selle väljastamise aluseks oleva retsepti

andmed ning meditsiiniseadme ja selle väljastamise aluseks oleva meditsiiniseadme kaardi

andmed. Edastamise alus TIS põhimäärus § 6 lg 4 p-id 1-2.

 KIRST-ust edastatakse RETS-ile kehtiva kindlustuskaitsega patsiendi andmed (määruse nr

52 § 5 lg 3).

2. Eesmärgid

Andmekogude õiguslik ühendamine ei täida püstitatud eesmärke vahetult, vaid tegu on pikaajaliste

eesmärkidega, mille poole liikumise eelduseks on toetav terviseandmete regulatsioon. Õigusmuudatus

on vajalik eeltegevus selleks, et luua ülesannete tõhusaks täitmiseks soodne, väiksema bürokraatia ja

ebavajalike dubleerimisteta keskkond. Eesmärkide püstitamisel oleme arvesse võtnud SoM haldusala

asutuste vajadusi laiemalt.

2.1 Kavandatava muudatuse eesmärgid

2.1.1 Tagada Eesti inimesele tervishoiuteenuste hea kvaliteet. Tervisekassa saab jälgida, et pakutav

raviteenus vastaks ravi rahastamise nõuetele, tehtavad tegevused on põhjendatud ning tulemuslikud.

Kvaliteedi mõõtmine ja tulemuspõhine rahastamine tähendavad ühtlasi, et ka raviasutustele on selge,

millist tulemust neilt oodatakse ning neil tekib võimalus jooksvalt jälgida oma kvaliteedinõuete täitmist.

Esimeses järjekorras on plaanis kasutada kliinilisi näitajaid raviteekondade hindamisel ning pakkuda

andmepõhiseid töölaudu perearstidele ja kiirabidele.

2.1.2 Vähendada raviraha raiskamist ja suunata rohkem ressursse ravi kättesaadavuse

parandamisse. Tõhus järelevalve raviraha kasutamise üle aitab vähendada raiskamist. Kui tehnilised

kontrollid on automatiseeritud (nt kas arvele vastav kanne TIS-i on üldse tehtud ning kas raviarvel on

samad teenused, mis TIS-is), vabaneb Tervisekassa järelevalve ressurssi, et jälgida ka raviteenuste

sisulisi tingimusi (kas soodusravimi/protseduuri jaoks nõutav kliiniline nõue on ka täidetud).

2.1.3 Tagada kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed tervisevaldkonna planeerimiseks. Kui

käsitleme tervishoiu kolme andmekogu ühe tervikuna ja loome andmekogude vahele ristkontrollid, siis

paraneb andmete esitamise distsipliin ja andmekvaliteet. See tähendab, et tervishoiuteenuste

planeerimisel ja muudatuste kavandamisel saab keskenduda eelkõige sisulisele vajadusele ja teenuse

disainile.

2.1.4 Toetada kvaliteetsete andmetega patsiendi raviprotsessi. Vaja on kasutada olemasolevaid

andmeid maksimaalselt ning seeläbi vähendada inimese solgutamist. Vajalikud tehnilised lahendused

selleks on olemas, kuid praegu puuduvad andmekogude vahel ristkontrollid ja järelevalve, mistõttu on

andmete edastamise distsipliin ebaühtlane. Kontrollide kasutuselevõtul on positiivne mõju

andmekvaliteedile, seeläbi saavad arstid vajaliku info varasemate uuringute kohta kiirelt ja piisava

detailsusega kätte ning puudub vajadus tellida sama analüüs uuesti.

2.1.5 Tagada kvaliteetsete andmetega vundament tulemuspõhisele rahastusele liikumiseks.

Tervishoiu rahastuses tervikuna saab järk-järgult liikuda kulupõhiselt tulemuspõhisele rahastusele.

Tulemuspõhine rahastus suunab TTO-sid osutama kvaliteetsemat raviteenust. Kvaliteetsed andmed on

võtmetegur selle eesmärgi saavutamiseks.

2.1.6 Vähendada TTO-de halduskoormust andmete esitamisel. Tulevikus saab Tervisekassa

moodustada arveid TIS-i esitatud andmete alusel. Eesmärk on, et TTO-d saaksid esitada

tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid ühe korra - see vähendab TTO-de koormust.

2.1.7 Käsitleda terviseandmeid (TIS, KIRST, RETS) ühtse tervikuna. Nii vähendame Eestis

andmete ja nendega seotud tööprotsesside dubleerimist eri asutustes. Samas võimaldab see valdkonnas

suuremat arengut ja koostööd, kuna väheneb segadus, kes milliseid andmeid haldab ja missugustel

põhimõtetel. Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab tagada jätkusuutlikumalt infoturbe- ja

andmekaitsenõuete täitmine (selged töötlemise eesmärgid, ligipääsud jne). Andmetöötlus on läbipaistev.

Nii kaob andmekogude näiline lahusus – terviseandmed on ühtne tervik.

2.1.8 Vähendada bürokraatiat õigusruumi korrastamise abil. Eesmärk on vähendada üha

ulatuslikumas terviseandmete kasutuses õigusruumi loomise ja ajakohastamise bürokraatiat.

Andmekorraldust reguleeriv õigusruum peab toetama andmekogule seatud ülesannete täitmist parimal

viisil, olles samal ajal jätkusuutlik ja jõukohane. Uute lahenduste loomisel saab keskenduda lahenduse

sisule, mitte üha kasvava keerukusega andmekogude vahelise õigusruumi reguleerimisele.

2.2 Seosed strateegiatega

Andmekogude õigusruumi korrastamine on üks alustegevus e-tervise strateegia elluviimiseks, mis ütleb

selgelt, et järgmine arenguhüpe põhineb andmetel ning rõhutab vajadust kiirendada terviseandmete

standardiseerimist, korrastamist ja kvaliteedi tõstmist16. Tänasest seisust edasi arenemiseks on vaja

paremini hallatud andmeid, innovatsiooni toetavat õigusruumi ning vähem killustatust.

Kavandatav muudatus toetab koalitsioonileppes17 (uuendamisel) ja valitsuse tööplaanis püstitatud

eesmärkide täitmist, võimaldades terviseandmete suuremat väärindamist nii tervishoiuteenuste

osutamisel kui ka teiseses kasutuses (teaduses, planeerimisel). Tõhusam järelevalve ja andmetest lähtuv

tervishoiu rahastamine võimaldab teha teadlikke otsuseid rahastamisküsimustes, toetades riigi

rahanduse korrastamist. Muudatus aitab vähendada halduskoormust TTO-del ja dubleerivaid tegevusi

haldusalas, suurendades nii riigi efektiivsust ja vähendades bürokraatiat.

Kavandatav muudatus toetab Eesti 203518 eesmärkide täitmist:

 terviseandmete lõimimist sotsiaalvaldkonna teenustega, et pakkuda tervishoiu- ja

sotsiaalteenuseid inimkeskselt;

 jätkusuutlikku tervishoiu rahastamise kujundamist andmepõhiselt (luues eeldused

tõhusamaks järelevalveks ning analüüsides raviteenuste tulemuslikkust);

 personaalsete terviseteenuste välja arendamist ja rahastamist ning terviseandmete kaasamist

tõenduspõhistesse otsustusprotsessidesse nii ravi- kui ennetustegevuses.

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 sihistab tervishoiu arendamist inimkeskselt ning tervishoiu

fookuse suunamist terviseprobleemide ennetamisele ja kahjude vähendamisele ning inimeste füüsilise,

vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamisele19. Tervisekassa soovib inimese terviseandmete integreerimise

16 E-tervise strateegias nähakse järgmise tiigrihüppe võimalust | Sotsiaalministeerium 17 Koalitsioonilepe 2024-2027 | Eesti Vabariigi Valitsus 18 Eesti 2035, Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse | Eesti Vabariigi Valitsus 19 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030

kaudu luua teenuseid ja rahastusmudeleid, mis aitaks terviseprobleeme ennetada või kahjusid vähendada

ning seeläbi toetada, et Eesti inimesed elaksid kauem tervena.

Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035 toob samuti välja terviseinfo kättesaadavuse olulisuse ning

selle kuvamise tõhusat ülevaadet pakkuvas vormis20. Tervisekassal on plaanis uuendada perearstide

kvaliteedisüsteemi ning kuvada nimistupõhiselt perearstidele olulist infot. Andmekogude ühendamine

võimaldaks vähendada killustatust ning pakkuda uusi lahendusi efektiivsemalt. Andmete kokku toomine

võimaldab ka välja töötada ja jälgida raviteekondi. TIS-i ja KIRST-u andmete abil jälgitakse inimese

raviteekonna kulgu ja teenusele jõudmist, mille alusel analüüsitakse ja arendatakse raviteekondade

süsteemi ning hinnatakse ravi tulemuslikkust.

Andmekogude kokku toomine loob eeldused ravimipoliitika 203021 mitme alameesmärgi

saavutamiseks. Kõige olulisem panus on riski- ja kulujagamise ning tulemuspõhise rahastamise laiemale

rakendamisele. Kolme andmekogu koos kasutamine aitab saada terviklikumat ülevaadet ravimite

vajadusest ning leida võimalusi haavatavamate elanikerühmade omaosaluskoormuse vähendamiseks.

Omaosaluskoormuse vähendamine on fookuses ka Inimkeskse tervishoiu programmis 2025 – 202822

ning see hõlmab lisaks ravimitele ka teisi tervishoiuteenuseid. Omaosaluskoormuse tervikpilt joonistub

välja, kui vaadata koos nii Tervisekassa rahastatavaid kui ka eraasutuste tasulisi teenuseid – viimased

on kaetud TIS-i ja RETS-iga.

3. Võimalikud lahendused

3.1 Mitteregulatiivsed lahendusvõimalused

3.1.1 Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused

Probleemide lahendamiseks on juba kasutusele võetud mitmeid mitteregulatiivseid võimalusi ning need

kõik toetavad osaliselt ühe või mitme eesmärgi saavutamist, kuid ei võimalda vajalikku arenguhüpet.

Näited sellistest kasutusel olevatest mitteregulatiivsetest meetmetest on loetletud järgnevalt.

 Regulaarsed väljavõtted TIS-ist, mida kõrvutatakse KIRST-u andmetega – analüüsitakse

teenuste osutamise kvaliteeti ja antakse soovitusi muudatusteks, kuid see ei võimalda mõõtmist

teostada järjepidevalt ega anda ka teenuse osutajale võimalust oma mõõdikutel lepinguperioodi

jooksul silma peal hoida;

 Anomaaliate tuvastamise töölauad ja topeltarvete kontrollid - kasutatakse täna vaid KIRST-u ja

RETS-i andmetel, kuid arenguhüpet võimaldaks andmete kõrvutamine ka TIS-i andmetega.

 Selgitused, juhised, lepingulised tingimused, arendused - andmekvaliteedi parandamisse

panustavad nii SoM, Tervisekassa, TAI, TEHIK kui ka teenuse osutajad ja nende IT lahenduste

pakkujad. Rakendatakse erinevaid tehnilisi nõudeid ja kontrolle andmete sisestamisel, antakse

juhised ja tähtajad tagamaks, et need jõuaksid vajalikesse süsteemidesse korrektselt ja

õigeaegselt (kuigi tähtajad eri süsteemides on täna erinevad). Loetletud meetmed ei aita lõpuni

tuvastada ja vähendada lahknevusi andmetes ilma eri andmekogude andmeid omavahel

kõrvutamata (olukord, kus arve ei ühti TIS-i edastatud andmetega).

20 Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035, sm.ee/sites/default/files/documents/2025-02/Esmatasandi tervishoiu

arengukava 2035.pdf 21 Ravimipoliitika 2030 22 Inimkeskse tervishoiu programmis 2025 – 2028

 Tulevikuteenuste loomine ja tulemuspõhine rahastamine piiratud andmetel – Tervisekassa

kasutab selleks täna peamiselt KIRST-u andmeid, kuid TIS-i andmete lisamine mudelisse on

vajalik järk-järguliseks üleminekuks ja uuteks teenusteks.

 Koostöö, ühisprojektid - näiteks toimus raviteekondade arendamise projekt23, kuhu olid

kaasatud lisaks Tervisekassale ka TTO-d. Projekt on olnud edukas, kuid lahenduste

piloteerimiseks ja rakendamiseks on vaja tuua kokku kliinilised mõõdikud ja KIRST-u andmed,

et teenuse osutajad (arstid) ja Tervisekassa saaksid tulemusi ühtemoodi mõõta.

3.1.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest.

Juba rakendatud mitteregulatiivseid lahendusvõimalusi ja nende piiranguid arvesse võttes on SoM

seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud probleeme ei saa lahendada õigusmuudatusteta. Probleeme saab küll

leevendada, kuid strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on kõige kohasem lahendus võimaldada

andmete koos kasutamist ja selle jaoks on vaja kehtivat õigusruumi muuta.

3.2 Regulatiivsed lahendusvõimalused

3.2.1 Jätta andmekogud õiguslikult eraldiseisvateks ja reguleerida nendevaheline andmevahetus

(variant 1)

Jätkatakse tänast praktikat, kus RETS, KIRST ja TIS jäävad eraldi andmekogudeks. Vajalik

informatsioonivoog tagatakse andmekogude vahel regulaarse andmevahetusega. Vastavalt alustatakse

andmekogude põhimääruste muutmist andmeandjaks määramise kaudu.

Mõju Eesmärk Selgitus

Saavutatav Tagada Eesti inimesele

tervishoiuteenuste hea

kvaliteet.

Andmete ristkasutuse suurendamise abil saab

Tervisekassa tõhusamalt jälgida, et pakutav raviteenus

vastaks rahastamise nõuetele, tehtavad tegevused on

põhjendatud ning tulemuslikud. Efektiivsem järelevalve

on oluline kriteerium selleks, et tagada Eesti inimesele

tervishoiuteenuste hea kvaliteet.

Saavutatav Vähendada raviraha

raiskamist ja suunata

rohkem ressursse ravi

kättesaadavuse

parandamisse.

Ravidokumentide ja rahastuse andmete kõrvutamine

võimaldab teha tõhusamat järelevalvet ja seeläbi

vähendada raiskamist.

Osaliselt Tagada kvaliteetsed ja

usaldusväärsed andmed

tervisevaldkonna

planeerimiseks.

Andmekogude vahelised ristkontrollid aitavad kaasa

andmekvaliteedi parandamisele ja tõstavad korrektsete

andmete esitamise motivatsiooni. Samas esitatakse

andmeid ikkagi eraldi andmekogudesse ja püsiv

halduskoormus vähendab motivatsiooni. Andmete

23 Raviteekondade arendamine | Tervisekassa

esitamise efektiivsuse tõstmine ilma ravirahastuse

seoseta on pigem madal.

Osaliselt Toetada kvaliteetsete

andmetega patsiendi

raviprotsessi.

Patsiendi raviprotsessi tõhustamise aluseks on info kiire

vahetamine spetsialistide vahel. Suurenev andmevahetus

andmekogude vahel ja ristkontrollid aitavad parandada

info kvaliteetset sisestamist, aga kuna andmeid

esitatakse endiselt eraldi andmekogudesse, siis võib

andmete esitamise motivatsioon jääda väheseks.

Osaliselt Tagada kvaliteetsete

andmetega vundament

tulemuspõhisele

rahastusele liikumiseks.

Andmete ristkastutuse suurendamise kaudu saab järk-

järgult liikuda osalisele tulemuspõhisele rahastusele,

kuid takistavaks saavad andmete puudused ja

usaldusväärsus.

Ei ole

saavutatav

Vähendada TTO-de

halduskoormust andmete

esitamisel.

Kui andmekogud jäävad eraldi, ei ole võimalik

moodustada arveid ravidokumentide alusel. TTO-del

tuleb samu andmeid esitada jätkuvalt mitmesse kohta.

Ei ole

saavutatav

Käsitleda terviseandmeid

(TIS, RETS, KIRST)

ühtse tervikuna.

Jätkub ülesannete ja tööprotsesside dubleerimine eri

asutustes. Samad andmed on topelt hallatud mitmes

andmekogus. Andmete suuremahuline dubleerimine teeb

infoturbe ja andmekaitse tagamise üha keerulisemaks ja

seega kallimaks. Ülevaade andmete paiknemisest ja

nende väljastamise protsessid ei muutu, ligipääs

andmetele ei parane, teenuste kvaliteet oodatud määral

ei parane.

Ei ole

saavutatav

Vähendame õigusruumi

korrastamise kaudu

bürokraatiat.

Bürokraatia kasvab ja suurenev andmevahetus tõstab

kõigi kolme andmekogu regulatsiooni keerukust ja

vastastiksõltuvust.

Uute lahenduste loomisel on vaja muuta mitme

andmekogu põhimäärust ja andmekogude õigusruumi

keerukus üha kasvab.

3.2.2 Viia RETS TIS-i alla, KIRST jääb eraldi (variant 2)

Selle lahendusvariandi puhul liidame RETS andmekogu TIS-iga. Vajalik informatsioonivoog KIRST-

uga tagatakse andmekogude vahel regulaarse andmevahetusega. Vastavalt alustatakse andmekogude

põhimääruste muutmist, määrates KIRST-u andmeandjaks. Selle lahendusvariandi panus eesmärkide

saavutamisse on praktiliselt samaväärne kui lisame andmekogud andmeandjaks KIRST-ule. RETS-i

liitmine TIS-iga ei anna oodatud bürokraatia vähendamise efekti võrreldes esimese variandiga.

3.2.3 Viia KIRST TIS-i alla, RETS jääb eraldi (variant 3)

Selle lahendusvariandi puhul liidame KIRST-u andmekogu TIS-iga. Vajalik informatsioonivoog RETS-

ist TIS-i tagatakse andmekogude vahel regulaarse andmevahetusega. RETS saab täies mahus

andmeandjaks TIS-ile.

Mõju Eesmärk Selgitus

Saavutatav Tagada Eesti inimesele

tervishoiuteenuste hea

kvaliteet.

Andmete ristkasutuse suurendamise abil saab

Tervisekassa tõhusamalt jälgida, et pakutav raviteenus

vastaks rahastamise nõuetele, tehtavad tegevused on

põhjendatud ning tulemuslikud. Efektiivsem järelevalve

on oluline kriteerium selleks, et tagada Eesti inimesele

tervishoiuteenuste hea kvaliteet.

Saavutatav Vähendada raviraha

raiskamist ja suunata

rohkem ressursse ravi

kättesaadavuse

parandamisse.

Ravidokumentide ja rahastuse andmete kõrvutamine

võimaldab teha tõhusamat järelevalvet ja seeläbi

vähendada raiskamist.

Saavutatav Tagada kvaliteetsed ja

usaldusväärsed andmed

tervisevaldkonna

planeerimiseks.

Andmekogude vahelised ristkontrollid aitavad kaasa

andmekvaliteedi parandamisele ja tõstavad korrektsete

andmete esitamise motivatsiooni. Andmed esitatakse

kahte andmekogusse ja TIS-i ja KIRST-u ühendatud

andmekogu andmekvaliteeti saab tõsta, eraldi jääb

RETS, kus andmekvaliteet on juba täna piisav.

Saavutatav Toetada kvaliteetsete

andmetega patsiendi

raviprotsessi.

Patsiendi raviprotsessi tõhustamise aluseks on info kiire

vahetamine tervishoiutöötajate jt spetsialistide vahel.

Andmete ristkontrollid ühendatud andmekogus aitavad

parandada info kvaliteetset sisestamist. RETS-i roll selle

konkreetse eesmärgi saavutamisel on väike, sest juba

täna on need andmed TIS-i dubleeritud, retseptide

andmed sisestatakse üldjuhul kiirelt ja RETS-i andmete

kvaliteet on hea.

Saavutatav Tagada kvaliteetsete

andmetega vundament

tulemuspõhisele

rahastusele liikumiseks.

Ühendatud andmekogu abil saab järk-järgult liikuda

tulemuspõhisele rahastusele.

Osaliselt Vähendada TTOde

halduskoormust andmete

esitamisel.

Moodustades arveid ravidokumentide alusel on võimalik

vähendada TTO-de andmete esitamise koormust. TTO

vaates esitatakse andmeid jätkuvalt kahte eri

andmekogusse, siiski pole tegemist samade andmetega.

Inimesele ja TTO-le kasutamiseks dubleeritakse RETS-i

edastatud andmed TIS-i. TTO-de halduskoormus

väheneb osaliselt.

Osaliselt Käsitleda terviseandmeid

(TIS, RETS, KIRST)

ühtse tervikuna.

Jätkub ülesannete ja tööprotsesside osaline dubleerimine

eri asutustes. Andmete dubleerimine jääb osaliselt alles,

millega kaasneb topelt haldamine. Teenuste tarbeks on

vaja ikka RETSi andmeid suures ulatuses dubleerida

TIS-i. Osaliselt paraneb jätkusuutlikkus tagada infoturvet

ja andmekaitset. Ülevaade andmete paiknemisest ja

nende väljastamise protsessid muutuvad lihtsamaks.

Osaliselt Vähendame õigusruumi

korrastamise kaudu

bürokraatiat.

Jääb alles kahe andmekogu regulatsiooni keerukus ja

suur vastastikune sõltuvus. Uute lahenduste loomisel on

vaja muuta kahe andmekogu põhimäärust.

Kuigi mõjuhinnangu tabelist selgub, et selle lahendusvariandiga on võimalik saavutada rohkem

eesmärke kui variant 1 ja 2 korral, siis RETSi eraldi hoidmine ühendatud andmekogust on ebamõistlik,

sest RETS-i andmed on juba täna suures osas TIS andmekogusse dubleeritud ning TIS ja RETS on

omavahel eesmärkide kaudu vältimatult seotud.

3.2.4 Liita TIS, KIRST ja RETS üheks andmekoguks (variant 4)

Senine regulatsioon KIRST-u ja RETS-i osas tunnistada kehtetuks ning luua ühtne regulatsioon

tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse (TTKS) ja selle alusel kehtestatud TIS-i põhimäärusesse.

See tähendab, et TTKS-is ja TIS põhimääruses uuesti sõnastatud eesmärgid peavad terviklikult katma

tänaseid TIS-i, RETS-i ja KIRST-u andmete kogumise ja töötlemise eesmärke.

Mõju Eesmärk Selgitus

Saavutatav Tagada Eesti inimesele

tervishoiuteenuste hea

kvaliteet.

Andmete ristkasutuse suurendamise abil saab

Tervisekassa tõhusamalt jälgida, et pakutav raviteenus

vastaks rahastamise nõuetele, tehtavad tegevused on

põhjendatud ning tulemuslikud. Efektiivsem järelevalve

on oluline kriteerium selleks, et tagada Eesti inimesele

tervishoiuteenuste hea kvaliteet.

Saavutatav Vähendada raviraha

raiskamist ja suunata

rohkem ressursse ravi

kättesaadavuse

parandamisse.

Ravidokumentide ja rahastuse andmete automaatne

kõrvutamine võimaldab teha tõhusamat järelevalvet ja

seeläbi vähendada raiskamist.

Saavutatav Tagada kvaliteetsed ja

usaldusväärsed andmed

tervisevaldkonna

planeerimiseks.

Andmekogude vahelised ristkontrollid aitavad kaasa

andmekvaliteedi parandamisele ja tõstavad korrektsete

andmete esitamise motivatsiooni.

Saavutatav Toetada kvaliteetsete

andmetega patsiendi

raviprotsessi.

Patsiendi raviprotsessi tõhustamise aluseks on info kiire

vahetamine spetsialistide vahel. Andmete ristkontrollid

ühendatud andmekogus aitavad parandada info

kvaliteetset sisestamist.

Saavutatav Liikuda tulemuspõhisele

rahastusele.

Ühendatud andmekogu abil saab järk-järgult liikuda

tulemuspõhisele rahastusele. Ülemineku eelduseks on

andmete ristkontrollid ja kõrge andmekvaliteet.

Saavutatav Vähendada TTO-de

halduskoormust andmete

esitamisel.

Moodustades arveid ravidokumentide alusel, on võimalik

vähendada andmete esitamise koormust.

Tervishoiutöötaja peab ka edaspidi oma tööd

dokumenteerima, kuid saab seda teha dubleerimata.

Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab hõlpsamini

luua tervishoiutöötajale kaasaegseid täiendavaid tööriistu

(otsustustoed jm), mis aitavad muuta töö efektiivsemaks

ja saab keskenduda sisulisele tööle.

Saavutatav Käsitleda terviseandmeid

(TIS, RETS, KIRST)

ühtse tervikuna.

Ülesannete jaotuse ja tööprotsessid eri asutustes saab üle

vaadata ja optimeerida. Väheneb dubleerivate IT-

arenduste vajadus. Väheneb oluliselt andmete

dubleerimine asutuste vahel. Paraneb jätkusuutlikkus

tagada andmekaitse- ja infoturbenõuete täitmist (ühtsem

ja selge juurdepääsuhaldus) ning andmetöötluse

läbipaistvuse. Ülevaade andmete paiknemisest ja nende

väljastamise protsessid muutuvad selgemaks.

Saavutatav Vähendame õigusruumi

korrastamise kaudu

bürokraatiat.

Väheneb tervisevaldkonna õigusruumi keerukus ja

suureneb läbipaistvus. Uute lahenduste loomisel on vaja

analüüsida ja muuta ühe andmekogu põhimäärust. See

võimaldab ära hoida topeltregulatsioone ja dubleerivaid

arendusi.

See lahendusviis aitaks kõige paremini kaasa kirjeldatud probleemide lahendamisele ning viiks lähemale

ülal tõstatud eesmärkide saavutamisele.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

Väljatöötamiskavatsus on koostatud SoM-i, Tervisekassa, TEHIK-u, Terviseameti, TAI ja Ravimiameti

ekspertide koostöös. Muudatuse kavandamise vajadust on tuvastatud SoM-i haldusalas käiva

prioriteetse projekti „Andmed otsuste tegemiseks“24 raames. Väljatöötamiskavatsus võtab arvesse

selle projekti tulemusi ja jätkutegevusi ning panustab oluliselt projekti pikaajaliste eesmärkide

saavutamisse. Kavatsus võtab arvesse e-tervise strateegia koostamise raames eri sektorite poolt välja

toodud olulisi puudusi terviseandmete kasutamises tervisevaldkonnas ning toetab püstitatud eesmärke.

Andmekogude regulatsiooni muutmise arutelud võimalike lahenduste leidmiseks on toimunud alates

mai 2024, kuhu on olnud kaasatud Tervisekassa, TEHIK ja SoM.

5. Mõju

24 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta tööplaani prioriteetsed projektid

5.2 Lahendusvõimaluste mõjud ja kaalutlus

Täpsem mõjuanalüüs kajastab kahe peamise lahendusvariandi mõjusid.

5.2.1 Jätta andmekogud õiguslikult eraldiseisvateks ja reguleerida nendevaheline andmevahetus

andmeandjate kaudu (variant 1)

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: SoM, Tervisekassa, TEHIK, TAI, teised andmete kasutajad avalikus sektoris

Jättes andmekogud õiguslikult eraldiseisvaks, aga suurendades vastastikust andmevahetust, saame

suurendada kontrolle raha kasutuse üle: Tervisekassa saab teha tervishoiuteenuste rahastuse üle

tõhusamat järelevalvet ja hinnata ravi kvaliteeti TIS-i andmete alusel. Muudatusega loome andmete

valdkonnas eeldusi selleks, et tulemuspõhist rahastamist järk-järgult rakendada.

Läbi andmekvaliteedi paranemise saab avalik sektor parema ülevaate osutatud teenustest ja teenuste

vajadustest. See võimaldab teenuseid planeerida muudatusi.

Andmekogude eraldatuse korral ei saa moodustada arveid TIS-i andmete pealt ja alles jääb eri

andmekogude andmete pidev omavaheline võrdlemise vajadus.

Muudatusega kaasneb ajas kasvav vajadus pidevalt andmekogude põhimääruseid muuta vastavalt

kasvavatele vastastikustele andmevajadustele. Sellega kaasneb pidev terviseandmetega seotud

õigusruumi keerukuse kasv. Uue andmevahetuse käivitamiseks tuleb teha mõjuanalüüs iga seotud

andmekogu kohta ja valmistada ette kolme andmekogu põhimääruse muudatused, kuigi lõppeesmärk on

aga üks - töödelda andmeid koos, ja reguleerida saaks andmetöötluse läbi ühe andmekogu regulatsiooni.

Võttes arvesse ootust terviseandmeid pidevalt ja kasvavas mahus üle kolme andmekogu ristkasutada,

kasvab sellega seotud õigusloomele kuluv töömaht eksponentsiaalselt.

Lähiaastatel prognoosime kolme andmekogu vahelise andmevahetuse hüppelist kasvu. Sellega kaasneb

nii nende andmekogude omavaheline X-tee teenuste arvu kasv kui ka andmevahetus väliste osapooltega.

See toob kaasa järjest suuremaid IT-kulusid SoM-ile, Tervisekassale ja TEHIK-ule. Andmekogude

eraldi hoidmisega suurenevad andmekogude pidamise ja arendamise ja infoturbe tagamise kulud

mitmekordselt. Järjest keerulisem on tagada kolme andmekogu pidamise jätkusuutlikkust ja infoturvet.

Suureneva andmevahetusega kaasneb kõigi kolme andmekogu andmete hoidmine igas andmekogus.

Sellega kaasneb kolmekordne ülalhoiukulu.

Andmeandjate reguleerimise kaudu ei muutu oluliselt valitsemisala sisesed tööprotsessid, st

andmeväljastused ja analüütikalahendused, mis jäävad endiselt iga andmekogu juures sõltumatult

toimima. Andmekogude andmete väljastamise kulud andmetarbijate jaoks ei muutu oluliselt (TAI,

teadlased, teised andmesaajad).

Samuti on mõju andmekvaliteedi parandamisele väiksem. Muudatusega kaasnev mõju andmeandjatele

on väheoluline, aga pigem on koormus ajas kasvav, kuna pidevalt toimub uute teenuste loomine ja kui

andmekogud on lahus, siis tuleb ka liidestused ja vastavad õigusmuudatused teha paralleelselt. IT

ülalpidamiskulud ja arendusmaht suurenevad selle võrra, kuivõrd suurendame andmevahetusi, aga

arenguhüpe on takistatud.

Majanduslik mõju

Sihtrühm: TTO-d, apteegid

Tervishoiuteenuse osutajad jätkavad andmete dubleerivat esitamist kolme andmekogusse nagu täna ja

halduskoormus sellest ei muutu. Jätkuvad vajaduspõhised kulud arendustele ja ülalhoiukulud jäävad

samaks. Muudatused on vähesed ja kulud oluliselt ei muutu. Apteegipidajate jaoks kulud ei muutu.

Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: inimene

Peamised sisulised eesmärgid saavad lahendatud. Selle muudatusega kaasneb rahakasutuse järelevalve

tugevdamine, mille tulemusena paraneb inimeste jaoks raviteenuste kvaliteet (vastavus Tervisekassa

lepingus sätestatud nõuetele). Tõhusam rahakasutuse efektiivsuse kontroll toetab kaudselt pikas

perspektiivis teenuste ja ravimite kättesaadavust. Tervishoiu rahastamisel saab järk-järgult üle minna

tulemuspõhisele rahastamisele (raviteekonnad): tekib terviklik ülevaade kasutatud teenustest ja nende

tulemustest.

Mõju inimeste õigustele (isikuandmete kaitsele)

Tervisekassal on juba täna juurdepääs kõigi kolme andmekogu andmetele, kuid suureneb andmete

automaatne töötlus. Lisandub täiendav andmevahetus kolme andmekogu vahel ja seeläbi näilisus

andmete lahususest suureneb. Dubleerimine kolmes andmekogus suureneb. Andmetöötluse mahud

suurenevad, kuid eesmärgid andmekogude pidamisel ei muutu.

Selle lahenduskäiguga edasi liikumisel analüüsitakse vajalikke riive maandamismeetmeid eelnõu

koostamise etapis. Võimalikud maandamismeetmed hõlmavad töökorralduslikke, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi lahendusi, nt selge juurdepääsu haldus, andmete kasutamise logimine ning

andmejälgija rakendamine, millega tagame andmekaitse põhimõtete rakendamise ja andmetöötluse

läbipaistvuse. Infoturbe ja andmekaitse ühtsete reeglite alusel tagamine sellise lahenduskäigu juures on

suur väljakutse. Üle vaatamist vajavad andmete säilitustähtajad, logide säilitamine, andmeladude

pidamine - saame osaliselt täpsustada ja ühtlustada kolmes andmekogus andmete pidamise infoturbe ja

andmekaitse korralduslikke meetmeid, kuid säilib topelthaldus ja regulatsioon.

Andmekogude lahusus ja samaaegne andmevahetuse suurenemine tekitab inimese jaoks selgusetust

juurde, kus ja millises mahus tema andmeid töödeldakse - eraldatus on kodaniku jaoks pigem näiline ja

puudub ülevaade andmete tegelikust paiknemisest. Inimene näeb andmeid läbi terviseportaali (TIS-i

osa) oma raviarveid, retsepte ja ravidokumente, mis tekitab illusiooni, et neid andmed on hoitud ja

töödeldakse ühes kohas. Samas tegelikult hoitakse ja töödeldakse neid andmeid dubleerivalt eraldi

andmekogudes. Inimese jaoks paraneb tema haigusloo terviklikkus osaliselt.

Sihtrühm: TTO-d, apteegid

Andmevahetuse abil loome eeldused paremate infoteenuste ja otsustustugede pakkumiseks teenuse

osutajatele, nt kvaliteedinäitajate töölauad. Omades terviklikku ülevaadet inimese raviteekonnast, siis

see suurendab tervishoiusüsteemi integreeritust ja ekspertide ligipääs andmetele paraneb.

Tõhusamad kontrollimeetmed suurendavad läbipaistvust ja tõstavad motivatsiooni esitada andmeid

korrektselt.

Mõju haridusele ja teadusele

Sihtrühm: akadeemiline sektor, TAI

Andmekogude lahususe korral mõju teadusasutustele on vähene. Alusandmete kvaliteedi paranemisel

on kaudne positiivne mõju. Olulist muutust andmete kasutusel teadustööks ja statistikaks ei kaasne.

5.2.2 Liita TIS, KIRST ja RETS üheks andmekoguks (variant 4)

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: SoM, Tervisekassa, TEHIK, Tervisamet, Ravimiamet, TAI, teised andmete kasutajad

avalikus sektoris

KIRST-u, RETS-i ja TIS-i andmete automaatse kõrvutamise ja kontrollmehhanismide loomise

tulemusena paraneb kliiniliste andmete kvaliteet, mida Tervisekassa vajab ravikvaliteedi hindamiseks.

Paraneb nii andmete terviklus kui ka ajakohasus. Lisaks võimaldab see suurendada kontrolle raha

kasutuse üle: Tervisekassa saab teha tervishoiuteenuste rahastuse üle tõhusamat järelevalvet ja hinnata

ravi kvaliteeti ravidokumentide alusel. Andmete kõrvutamisel saab ka Terviseamet sihistatult ja

selektiivselt kontrollida raviteenuste dokumenteerimise nõuete täitmist, koormamata selle käigus liigselt

või asjatult TTO-sid. Raviteenuste dokumenteerimise paranemine kiirendab näiteks vaktsiinikahjude

hüvitamise menetlust Ravimiameti ja Tervisekassa jaoks (väheneb TTO-delt andmete juurde küsimise

vajadus). Pikas plaanis väheneb lisatöö, mis kulub tervisestatistika jaoks andmetes vastuolude uurimise

ja lahendamise peale (näiteks TAI jaoks). Muudatusega loome andmete valdkonnas eeldused selleks, et

tulemuspõhist rahastamist järk-järgult rakendada. Pikas perspektiivis saame hakata ravidokumentide

alusel raviarveid moodustama.

Andmekogude ühendamise eelnõu väljatöötamise maht on suur ja hõlmab mitme asutuse koostööd

SoM-i haldusalas, aga pikas perspektiivis andmekogude põhimääruste muudatustele kuluv tööaeg

väheneb, sest võimaldab reguleerida teenused ja juurdepääsud ühes kohas ja kõikselt. Selle kaudu

suureneb läbipaistvus ja kaob andmete lahususe näilisus. Terviseandmetega seotud õigusruum läheb

ühtsemaks, ülevaatlikumaks ja selgemaks. Mõjuanalüüsid, mida tulevaste muudatuste jaoks tuleb teha

ühe andmekogu vaatest, võimaldavad hinnata mõju terviklikult kogu terviseandmestikule. Muudatus

kiirendab andmete kasutuselevõttu ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist terviseandmeid kasutades,

mis toob kaasa positiivse mõju Eesti majandusele.

Andmekogude liitmise tulemusena on võimalik lõpetada dubleeriv hoiustamine ja ära hoida massiline

omavaheliste x-tee teenuste arvu kasv. See hoiab IT arendus- ja ülalhoiukulusid SoM-i haldusalas

kontrolli all. Andmete dubleerimine võib olla tehniliselt vajalik kindlate eesmärkide saavutamiseks

(tervishoiuteenuse osutamise eripärad). Andmekogude ühendamisel on võimalik ühtlustada alamosades

kasutatavaid mõisteid, juhiseid, säilitamisreegleid ja dokumentatsiooni ning seega teha andmekogude

andmed paremini arusaadavaks. See võimaldab jätkusuutlikumalt tagada andmekaitset ja infoturvet.

Tulevikus väheneb koormus andmeandjatele, kes liidestuvad vastu ühendatud andmekogu.

Andmekogude liitmine ei tähenda, et kaovad ära erinevad juurdepääsud erinevate andmete lõikes,

vastupidi, ühtne regulatsioon võimaldab õigusi läbipaistvamalt kirjeldada.

Avalik sektor saab terviklikuma ja kvaliteetsema ülevaate tervishoiuvaldkonnas osutatud teenustest ja

teenuste vajadustest, mis omakorda võimaldab planeerida andmepõhiseid muudatusi. Näiteks saab

Ravimiamet paremini hinnata ravimite vajadust, Tervisekassa saab täpsemalt prognoosida rahastatavate

tervishoiuteenuste kasutamist ning SoM saab täita oma ülesandeid ja ennustada poliitikamuudatuste

pikaajalist mõju. Andmekogude liitmine annab võimaluse ühtlustada ja optimeerida andmekogumise,

töötlemise ja väljastamise protsesse ja tehnilisi lahendusi, mis pikas perspektiivis hoiab kogu SoM-i

haldusalas kulusid kokku.

Muudatus aitab ette valmistada ja vähendada bürokraatiat Euroopa terviseandmeruumi siseriiklikul

rakendamisel25.

Majanduslik mõju

Sihtrühm: TTO-d

Lühikeses perspektiivis andmekogude juriidiline liitmine ei too kaasa arenduskulusid andmevahetuse

muutmiseks. Pikaajaline mõju TTO-dele on oluline. See võimaldab lõpetada dubleeriva andmeesitamine

kolme andmekogusse, vähendades nii asutuste halduskoormust. See muudatus toob kaasa ühekordse

arenduskulu, kuid vähendab andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastab tervishoiutöötaja ja -

spetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega.

Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: inimene

Peamised sisulised eesmärgid saavad lahendatud. Selle muudatusega kaasneb rahakasutuse järelevalve

tugevdamine, mille tulemusena paraneb inimeste jaoks raviteenuste kvaliteet (vastavus Tervisekassa

lepingus sätestatud nõuetele). Tõuseb tervishoiuteenuse dokumenteerimise kvaliteet ja seeläbi paraneb

inimeste haiguslugude terviklus toetades paremini raviprotsessi. Tõhusam rahakasutuse kontroll toetab

kaudselt pikas perspektiivis teenuste ja ravimite kättesaadavust. Tervishoiu rahastamisel saab järk-

järgult üle minna tulemuspõhisele rahastamisele (raviteekonnad): tekib terviklik ülevaade kasutatud

teenustest ja nende tulemustest.

Mõju isikuandmete kaitsele

Tervisekassal on järelevalveks, kvaliteedi hindamiseks ning vaktsiinikahjude hüvitamise menetluseks

juba täna juurdepääs kõigi kolme andmekogu andmetele, kuid suureneb andmete automaatne töötlus.

Selle võrra riive põhiõigustele ei suurene, sest andmed on täna juba dubleeritud andmekogude vahel, et

TTO-dele, inimesele ja Tervisekassale nende eesmärgipärane kasutus tagada. Ka Terviseametil ja

Ravimiametil on täna juurdepääs TIS-i ja RETS-i andmetele konkreetsete ülesannete täitmiseks, kuid

mõlemad asutused vajaks automatiseeritud andmetöötlust andmekogude vahel. Muudatusega kaasneb

vajadus täpsustada TIS-i eesmärki, lähtudes andmekogude eesmärkides toodust ning sätestada eraldi

juurdepääsu ulatused.

Selle lahenduskäiguga edasi liikumisel analüüsitakse vajalikke riive maandamismeetmeid eelnõu

koostamise etapis. Võimalikud maandamismeetmed hõlmavad õiguslikke, töökorralduslikke, füüsilisi

ja infotehnoloogilisi lahendusi, nt selge juurdepääsu haldus, andmete kasutamise logimine ning

andmejälgija rakendamine, millega tagame andmekaitse põhimõtete rakendamise läbipaistvuse.

Ühendatud andmekogule on võimalik rakendada ühetaolisi põhimõtteid (andmete ja logide

säilitustähtajad, juurdepääsud, andmeladude pidamine) ja korralduslikke meetmeid tagamaks parimal

viisil andmete kaitse ja infoturve.

Inimese jaoks tekib juurde selgust, kus ja millises mahus tema andmeid töödeldakse. Näiline

andmekogude eraldatus kaob ära. Inimene saab ühe andmekogu regulatsioonist selge ülevaate, kes ja

milliseid andmeid töötleb ning kellele on tagatud juurdepääs.

Sotsiaalsed mõjud

25 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2025/327 mis käsitleb Euroopa

terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847

Sihtrühm: TTO-d

Andmevahetuse abil loome eeldused paremate infoteenuste ja otsustustugede pakkumiseks teenuse

osutajatele, nt kvaliteedinäitajate töölauad. Terviklik ülevaade inimese raviteekonnast suurendab

tervishoiusüsteemi integreeritust ja ekspertide ligipääs andmetele paraneb.

Tõhusamad kontrollimeetmed suurendavad läbipaistvust ja tõstavad motivatsiooni esitada andmeid

korrektselt. Automaatkontrollid aitavad järelevalve tegevusi paremini sihistada ja ebaotstarbekaid

tegevusi ära hoida - kui TTO on tegevused korrektselt dokumenteerinud ja andmed edastanud, ei ole

tarvis ametitel täiendavaid kontrolle läbi viia. See hoiab ära tarbetut koormust TTO-dele. Tõhusam

järelevalve aitab üles leida TTO-sid, kellel on süsteemselt probleeme dokumenteerimise ja andmete

esitamisega, mitte ei satuta järelevalves vaatluse alla pelgalt kaebuse või juhuse tulemusel (näiteks

patsiendi enda palvel, kes avastab puuduvad andmed). See võimaldab luua läbipaistvamaid tingimusi

teenuste osutamisel. Tulevikus, kui arvete moodustamine toimub ravidokumentidelt, peab TTO tagama

andmekvaliteeti üks kord esitatavatel andmetel, mis vähendab oluliselt kaasnevat halduskoormust.

Mõju haridusele ja teadusele

Sihtrühm: akadeemiline sektor, TAI

Kuna TIS koondab endas selle lahendusvariandi puhul nii ravidokumentide, ravirahastuse ja retseptide

andmed, on see peamiseks infoallikaks terviseandmete jaoks kõigile tarbijatele näiteks TAI, teised

valitsemisalad, akadeemiline sektor. Ühendatud andmekogu tingimustes ei pea välised andmetarbijad

kolme andmekogu andmeid omavahel võrdlema, et vajadusi katta.

Andmekogude ühildamine mõjub positiivselt, tuues kaasa alusandmete kvaliteedi olulise kasvu,

mistõttu saab teadusuuringuteks kasutada edaspidi kvaliteetsemaid andmeid. Terviseandmete kvaliteedi

kasv riiklikus andmekogus võimaldab vähendada dubleerivat andmekogumist statistika tegemiseks

(näiteks TAI).

5.3 Järeldus ja lahendusvariandi valik

Mõjuanalüüsile tuginedes on SoM-i eelistatuim valik lahenduseks variant 4: liita TIS, KIRST ja RETS

andmekogud juriidiliselt üheks andmekoguks. See lahendusvariant aitab saavutada püstitatud eesmärgid

täies ulatuses, omab olulist positiivset majanduslikku kui ka sotsiaalset mõju (eelkõige mõju tervishoiu

korraldusele ning haridusele ja teadusele) ning aitab tagada jätkusuutlikkumalt andmekaitset ja selle

läbipaistvust ning infoturbe nõuete efektiivset täitmist. Kõigi teiste lahendusvariantide puhul jäävad

eesmärgid osaliselt saavutamata.

6. Edasine väljatöötamine

6.1 Plaan väljatöötamiseks

Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on kaasata erinevaid puudutatud osapooli lahenduste väljatöötamisse

ning saada tagasisidet võimalikele lahendusvariantidele. Väljatöötamiskavatsuse tulemusena on kavas

muuta kolme andmekogu (TIS, KIRST ja RETS) pidamist reguleerivat õigusruumi sõltuvalt valituks

osutunud lahendusvariandile. Eelnõu valmimine on planeeritud 2026. a I pooles ning eeldatav

jõustumine september 2026.

Väljatöötamiskavatsus esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile.

Väljatöötamiskavatsus saadetakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti

Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Farmaatsia

Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Noortele Perearstidele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti

Proviisorapteekide Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede

Liidule, Ravimiametile, TAI-le, Terviseametile, Tervisekassale ja TEHIK-ule.

Väljatöötamiskavatsus edastatakse Riigikogu Sotsiaalkomisjonile teadmiseks.

Eelnõu väljatöötamisse kaasamise plaan on täpsustamisel.

6.2 Puudutatud õigusaktid

Millised õigusaktid täpselt on puudutatud, sõltub valitud lahenduskäigust. Siin on välja toodud

eelduslikud õigusaktid, mida muudetakse.

1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS)

a. Kuivõrd TIS on asutatud TTKS-i alusel, siis tuleks TTKS-i täiendada. TTKS reguleerib

ka tervishoiu juhtimist, rahastamist ja järelevalvet, seega on reguleerimisala kooskõlas

nii RETS-i kui ka KIRST-u eesmärkidega.

b. Ühtlustada andmete säilitamise, logide säilitamise tähtaegade põhimõtted,

juurdepääsud jms.

2. Ravimiseadus (RETS-i nõuded)

3. Tervisekassa seadus (KIRST-u nõuded)

4. Ravikindlustuse seadus (viited KIRST-ule seoses arveldustega)

5. Vabariigi Valitsuse 01.12.2016. a määrus nr 138 “Tervise infosüsteemi põhimäärus”

a. Andmekogu pidamise eesmärk peaks hõlmama ka KIRSTU ja RETS-i andmete

eesmärke.

b. Täiendada infosüsteemi ülesehitust lisanduvate andmestikega.

c. Andmeandjate regulatsioon vajab muutmist – Tervisekassa andmekogud eemaldada

ning KIRST-u ja RETS-i olemasolevad andmeandjad siia lisada (nt STAR,

meditsiiniseadmete müüjad, apteekrid jne).

d. Täpsustada andmetele juurdepääse ning sätestada erisused põhimääruses.

6. Tervise- ja tööministri 14.12.2017. a määrus nr 52 “Retseptikeskuse asutamine ja

retseptikeskuse pidamise põhimäärus”

a. Tunnistada kehtetuks ning teistes neile viitavates õigusaktides vastavate muudatuste

tegemine.

7. Tervise- ja tööministri 06.03.2019. a määrus nr 14 “Tervisekassa andmekogu pidamise

põhimäärus”

a. Tunnistada kehtetuks ning teistes neile viitavates õigusaktides vastavate muudatuste

tegemine.

8. Sotsiaalministri 18.02.2005. a määrus nr 30 “Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest

väljastamine ning retsepti vorm”

a. Täpsustada viited retseptikeskusele.

9. Tervise- ja tööministri 15.11.2018. a nr 48 „Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel

töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg“.

a. Vaadata üle andmeandjad jms.

10. Kõik õigusaktid, kus RETS või KIRST on toodud andmeandjatena – nt sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri põhimäärus (STAR), Töötukassa andmekogu põhimäärus,

kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus jne.

Sotsiaalministeerium

Andmepoliitika juht Liisi Lillipuu ([email protected])