Seisukohad

Kaitseministeeriumile Tõstamaa, 02.05.2025

Sakala 1

15094 Tallinn

Indrek Sirp

Teema: Seisukohad kaitsetööstuspargi kavandamise kohta Pärnu 1 aladele

Käesolevas kirjas lähtume seisukohast, et Pärnu 1 ala valik ei ole sobilik kaitsetööstuspargi

rajamiseks, mille põhjendustena tuuakse välja Eestis arendamist vajav kaitsetööstus ja

laskemoonatootmise võimekus. Tegemist on eelkõige äriprojektiga, kus riik ehitab valmis taristu

ning planeerib osaleda ühe enda ettevõttega ning selle eeldatav kasu seisneb võimalikus

maksutulude suurenemises ja osta eelisjärjekorras osta laskemoona.

Loodus

Pärnu 1 alal on metsamaa osakaal 51%, millest alla 10% on säilinud ürgmetsana. Eesti metsade

olukord on tuntavalt halvenenud ning ohus on põlismetsade ja koosluste olukord, mistõttu on eriti

oluline säilitada KÕIK allesjäänud vanad metsakooslused. “Euroopa Liidu elurikkuse strateegia

aastani 2030” näeb ette kohustuse kaitsta õiguslikult vähemalt 30% liidu maast (sealhulgas

siseveed) ja 30% merest. Sellest omakorda vähemalt kolmandik peaks olema range kaitse all,

sealhulgas kõik alles jäänud loodus- ja põlismetsad. Kaitsetööstuspargi planeeritav raadamisala

on üle 200 ha, mis lisandub olemasolevale üleraiele, karjääridele, planeeritavale kaitseväe

moonalaole ning seab ohtu kogu piirkonna looduskooslused. Pärnu 2 ala on kaetud 97% ulatuses

metsaga, mis on säilinud peamiselt ürgmetsana ca 100 aastat. See ala on oluline elupaik mitmetele

2. ja 3. kategeooria kaitsealustele liikidele. Pärnu 2 ala on hetkel eelvalikualast välistatud, kuid

arvestamata on jäetud, et Pärnu 1 ja 2 alad asuvad lähestikku ning neil on vastastikune mõju

loodus- ja elukeskkonnale. Kuna mõlemad alad asuvad rohevõrgustiku tuumaalal ning

kaitsetööstusparki planeeritavad tegevused (müra, tootmisjääkide avapõletamine, vee immutamine

pinnasesse) mõjutavad vahetult mõlemat ala (mille vahel on ka moonaladu), siis loodushoiu ja

elukeskkonna säästmise seisukohalt on tegu aladega, kuhu ei tohiks looduse säilitamise tõttu

tööstusparki rajada. Eriti arvestades moonalao rajamisega seotud kumulatiivset mõju. Alade

vähene sobivus on välja toodud ka KSH-s. Praegune KSH on tehtud kameraalselt ning hindajatel

puudub vahetu kokkupuude kohapealse piirkonnaga, kuid kui nö eemalt tehtud hindamine toob

välja piirkonna vähese sobivuse võrreldes teiste aladega, siis seda enam tuleb arvesse võtta ka

piirkonna kohapealse olukorra vastavust sellise taristu rajamiseks.

Eesti järved moodustavad 4.8% Eesti pindalast ning suurem osa Eesti järvedest asub Kagu-Eestis.

Lääne-Eestis on järvede osakaal märkimisväärselt väiksem, mistõttu on piirkonna järvede

looduskoosluste hoidmine ülioluline. Ermistu ja Tõhela järv on Eestis suuruselt 9. ja 15. järv,

kusjuures nii Ermistus kui Tõhelas on ulatuslikud raviomadustega mudavarud ning mõlema järve

kalastik ja linnustik on liigirikkad.

Kaitsetööstuspark planeeritakse otse Männiku jõe kõrvale. KSH aruandes on kirjas: „Pärnu 1 alalt

saab alguse Männiku jõgi (VEE1121400), mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse, kus on vastavalt

looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud mh veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi

muutmine. Sellest hoolimata on KSH-is kirjas meede: "Männiku jõe kallastel Pärnu 1 eelvalikuala

piires säilitada algse ehituskeeluvööndi (50 m) ulatuses mets ning vältida raadamist

ehituskeeluvööndi alal". Seaduslik alus on: LKS § 38 lg 5 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld

kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Selline olukord on otseses vastuolus

keskkonna säilitamise vajaduse nõuetega. Männiku jões ja selle ümbruses tuleb tagada selle

puutumatus, puhtus ja sobivus kudemis- ja elupaigaks ülalpool loetletud kalaliikidele.

Kaitsetööstuspargi rajamisega seda puutumatust aga tagada ei suudeta.

Ülikõrge ohutasemega tööstus, kuhu planeeritakse tuntavat mürataset, tööstusjääkide

avapõletamist ning tootmisest tekkinud reovee immutamist pinnasesse, paneb ohtu Ermistu ja

Tõhela järved ning Männiku jõe kui olulised siseveekogud nii piirkonnas kui Eestis üldiselt.

Kuigi Pärnu 1 ala on looduslikult mõnevõrra vähemtundlik ala kui Pärnu 2, jääb selle müra

reostusala piiresse ca 15 kaitsealuse linnuliigi pesitsusala, nt mitmed merikotka pesitsusalad,

must-toonekure pesa (nr. KLO 9128701) ning väike-konnakotkale kuuluv pesapaik. Need liigid

on rahvusvaheliselt kaitstud ning nende elupaikade säilitamine on äärmiselt oluline. Pesad jäävad

mõlema eelplaneeringu mürareostuse piirkonda. Kuna tegemist on metsamaa aladega, on piirkond

oluline elupaik mitmetele metsalaululindudele, kes praegu pole küll kaitse all, kuid arvestades

intensiivset üleraiet ja metsamajandust, on metsalindude (vindid, rästad, käblikud, pöialpoisid jt)

olukord drastiliselt halvenenud ning võivad vajada tulevikus kaitset. Lisaks metsaelupaikade

hävitamisele mõjutab metsalindude pesitsemist ja elu veel ka kasvav müratase, mis mõjutab

tugevalt linde, mille kommunikatsioonis on oluline just heliliselt edasi antav info.

Planeeritav kaitsetööstuspark hakkab kasutama Tõstamaa-Soomra-Kihlepa teed, kuhu jääb ka

konnade iga kevadise ja sügisese rändega seotud teelõik Soomra külas. Juba praegu mõjutab

olemasolev liiklus konnade rännet negatiivselt, planeeritav transpordikoormus hävitab suure

tõenäosusega praeguseni veel säilinud konnade populatsiooni.

Planeeritav kaitsetööstuspark hävitab otseselt metsloomade elupaika ning kasvavat taimestikku.

KSH-s viidatakse kõrghaljastuse säilitamisele, kuid loodus koosneb kooslustest, kus lisaks

kõrghaljastusele on olulised ka muud taimed, putukad jne. KSH-s viidatakse

kompenseerimismeetmetele, mida alles välja töötatakse. See on arusaamatu planeerimisotsus, sest

tagantjärgi planeerimine ei ole üheski valdkonnas sama efektiivne kui eelnev protsesside ja

tagajärgede kaardistamine, läbimängimine ja süvaanalüüs. Elu- ja looduskeskkonna

kompenseerimismeetmed peavad olema eelnevalt planeeritud ja konsulteeritud valdkonna

spetsialistidega, et tagada parim taristu arendamine, mis ei kahjustaks elu- ja looduskeskkonda ja

oleks efektiivselt rakendatav. Kuna seda senini tehtud pole, siis ei ole me nõus taristu

arendamisega, mis paneb piirkonna elu- ja looduskeskkonna otsesse ohtu. See on vastuolus

põhiseaduse §53-ga, mis sõnastab selgelt, et igaühe kohustus on loodust ja keskkonda hoida ning

säästa. See tähendab ka kahjude vältimist. Praegusel viisil kavandatav taristuprojekti ei säästa ega

väldi otsese kahju tekitamist loodus- ja elukeskkonnale. Kuna tegemist ei ole vahetu

kaitsevajadusega Eesti riigis, vaid äriettevõtete tarbeks loodava taristuga, siis ei tohi eirata

keskkonna kaitse ja säilitamisega seotud nõudeid.

Kuna põhiseaduses sätestatud eesmärke ja õiguseid saab tõlgendada üsna laialt, siis on oluline

arvestada ka Eesti säästva arengu riiklikku strateegiat. Sellega seoses oleme välja toonud

täiendavad probleemid Pärnu 1 kui planeeritava kaitsetööstuspargi alaga lähtudes Eesti keskkonna

hetkeseisust ja säästva arengu vajadustest (vt Tõetamm):

• Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide oli 2022. aastal 2644,56 tuhat tonni CO²

ekvivalenti, mille eesmärk on saavutada 2035. aastaks 1700 tuhat tonni ekvivalenti.

Planeerides kaitsetööstuspark Pärnu 1 aladele, tähendab see väga suurt transpordivajadust

tooraine ja valmistoodangu vedamiseks. Kaitsetööstuspargi arendamisel ei ole võetud

arvesse suurenevat tooraine ja valmistoodangu transporti, mis suurendab oluliselt

kasvuhoonegaaside heidet. Ka pragmaatiliselt hinnates on kaitsetööstuspargi rajamine

Tõstamaale ebamõistlikult kaugel vajalikest transpordisõlmedest.

• Väga hea ligipääs rohealadele on praegu Eesti tiheda asustusega piirkondades 87,8%-le

elanikest. Planeeritav kaitsetööstuspark, ja kaitseväe laskemoonaladu, on kavandatud

Pärnumaa rohevõrgustiku tuumalale. See toob kaasa selle ulatusliku lõhkumise ja

killustatuse. Vastavalt teadaolevatele andmetele ei ole Eestis tagatud rohealade

ligipääsetavus kõigile elanikele veel soovitud tasemel ning samuti ei liiguta selle tulemuse

poole. Planeeritav tegevus kaitsetööstuspargiga tegutseb otse vastupidiselt püstitatud

eesmärkidele seoses rohealade ja looduskeskkonna säilimise ja ligipääsetavuse osas.

Kaitsetööstuspargi rajamisel tuleb vaadelda kogu piirkonnas planeeritud tööstustegevust

ning selle mõju taastavale keskkonnale. Antud hetkel on esmane KSH tehtud ning selles

toodud selgelt välja, et Pärnu 1 ala ei ole soovitatav. Seda toetavad üle-eestilised

eesmärgid.

• 2024. aastal pidas Eestit turvaliseks 88% elanikest. See on valdkond, kus on vaieldamatult

vaja teha olulisi samme. Praegune kaitsetööstuspargi rajamine vastab vaid osaliselt

julgeoleku eesmärkidele: arendame välja võimekuse midagi toota, küsimus on kas ja

kuidas on see tehtud nii, et vaenlane seda esimesena sihtmärgiks ei võtaks? Toetudes

Ukraina kogemusele, on selge, et maapealsed tootmisüksused ei ole parim lahendus (vt

21.apr ERR uudiseid kl 18.30). Kavandatava kaitsetööstuspargi vahetus läheduses on ka

kaitseväe planeeritav moonaladu. Samas piirkonnas asub paraku ka Potsepa harjutusväljak.

Need kõik on riigikaitse seisukohast kahtlemata olulised punktid, ent moodustavad

lähestikku asudes suure julgeolekuohu. Seda nii makro- ehk riigi tasandil kui mikro ehk

kohalike elanike tasandil. Läbi mõtlemata on kaitse ja turvalisuse seisukohast tegevuste

hajutatus.

• Tervishoiu suureks väljakutseks on tervena elatud aastad, mis on Eestis alla 60 eluaasta

ehk 2023. aastal oli oodatav tervena elatud aastate arv keskmiselt 58 aastat. Planeeritav

kaitsetööstuspark toob endaga kaasa vähemalt kolm A-kategooria ohutasemega ettevõtet,

tootmisjääkide avapõletamise, mürasaaste ja riskid puhta põhjavee säilimiseks.

Avapõletamisega paiskub atmosfääri hulgaliselt keemilisi ühendeid, mis suurendavad

oluliselt vähi levikut, aga ka kasvavat riski südame- ja hingamisteede haiguste levikuks.

Eriti ohustatud on eakad ja lapsed. Eesti on vananeva elanikkonnaga ühiskond ning see

tendents on ka Pärnu linnas. Samas elab kaitsetööstuspargi Pärnu 1 piirnevates külades

lisaks eakatele ka noori peresid, kelle lapsed satuvad otseselt riski alla. Me ei ole nõus, et

äri eesmärkidel pannakse ohtu piirkonna elanike tervis ja selle säilimine.

• Eestis peab kodukohta ehk lähipiirkonda üldiselt turvaliseks 91% inimestest ning see on

Tõetamme järgi valdkond, mis vajab parendamist ja mille suunas samme pole tehtud.

Kuidas toetab kaitsetööstuspark lähikülade elanike turvatunde kasvu lähtudes suurtest

riskidest elu- ja looduskeskkonnale ning teadmisele, et otsene julgeoleku ning

keskkonnakatastroofi oht on võrreldes muu Eestiga märgatavalt kõrgem? Kuidas tagatakse

kõigi lähikonna elanike turvalisus nii põhivajaduste kui turvalisuse osas?

Kohalike elanike turvalisus: müra, õhu ja põhjavee reostus, turvalisus seoses võimaliku

ründeohuga

Lisaks kaitsetööstuspargile kavandatakse piirkonda ka kaitseväe moonaladu. See on planeeritava

kaitsetööstuspargiga täiendav surve loodusele (hävitatud mets ja metsalindude ja -loomade

elupaik), suurendab oluliselt ohtu piirkonna elanikele kriisiolukordades (julgeolekuoht, kus

vaenlane püüab esmalt hävitada riigikaitse seisukohalt olulisi objekte ehk nii kaitsetööstuspark kui

laskemoonaladu, lisaks ka keskkonnakatastroofi oht) ning lõhub ja hävitab Rohevõrgustiku

tuumala, mille ülesandeks on tasakaalustada juba olemasoleva tööstuse negatiivseid mõjusid. See

tõstatab mitmeid küsimusi, millele soovime vastuseid:

1. Miks ei ole Kaitseministeerium ja Eesti Kaitsevägi teinud koostööd kahe olulise objekti

asukoha planeerimisel? Milline on kahe erineva rajatise kumuleeruv mõju piirkonna

loodusele ja julgeolekule? Kuidas on planeeritud riskide vältimine? Kas riigikaitse

seisukohalt on selliste objektide üksteise vahetusse lähedusse ehitamine mõistlik ja tagab

parima kaitse?

2. Kuidas toimub otsene koostöö Keskkonnaameti, erinevate looduskaitse

organisatsioonidega ja teiste oluliste organisatsioonidega (nt Terviseamet) hindamaks

elukeskkonna taluvusvõimet mitme suure objekti rajamisel ja leidmaks parimaid lahendusi

riigi jaoks oluliste kaitsevõimekust tagavate ehitiste/taristute loomisel loodushoiu ning ka

elukeskkonna seisukohalt? Kuidas vastab kaitsetööstuspargi rajamine praegu põhiseaduse

§53-le? Näiteks planeeritakse avapõletamisel tootmisjääkide hävitamist, ometi ei loeta

seda praegusel hetkel parimaks lahenduseks keskkonna säästmise seisukohalt. Praegu on

olemas juba uuemaid ja ohutumaid meetmeid inimeste elukeskkonna hoidmiseks.

Kuidas toimub lõhkamisest mürakahjude ennetamine? Planeeritakse erinevas koguses

TNT (aga ka RDX!) lõhkamisi, mis aga võivad tuua kaasa oluliselt erineva mõjuga

mürakahjustusi nii inimestele, loodusele kui muule keskkonnale.

Ilma vastusteta nendele küsimustele ei saa me olla nõus kaitsetööstuspargi rajamisega Pärnu 1, ja

ka Pärnu 2 alale.

Sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh koostöö kogukonnaga

Planeeritav kaitsetööstuspark peaks tooma piirkonda investeeringuid ja töökohti ning aitama

kohalikul kogukonnal areneda. Seoses nende väidetega on üles kerkinud mitmed küsimused:

1. Kuidas toimub päriselt koostöö kohalike kogukondadega? Praegusel juhul on see pigem

kohalike elanike teavitamine, et Kaitseministeerium on nüüd otsustanud, kuid puudub

reaalne kohalike inimeste kaasamine protsessi, kus selgitatakse ja planeeritakse kõik

nende elukeskkonda puudutavad aspektid ühiselt (alustades mürast, puhta õhu ja vee

säilimisest kuni kinnisvara väärtuse säilitamise ning tegutsemiseni olukorras, kus toimub

nt ulatuslik keskkonna- või sõjaline kriis). Kohalikke päriselt kaasamata ei ole võimalik

kaitsetööstuspargi rajamine piirkonda.

2. Kuidas on kaasatud ja rakendatud koostöö teiste ministeeriumite (nt Siseministeerium,

Kliimaministeerium) ja nende haldusalas olevate asutustega? Kuidas on tagatud kohalike

elanike turvalisus koostöös Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveametiga,

tervishoiusektoriga? Kas ja kui palju on kaasatud kohaliku piirkonna Päästeamet, politsei

esindajad, tervishoiusektor? Kui kaitsetööstuspargi tegevusega kaasnevad elanikel

terviseprobleemid, nt kuulmiskahjustused, hingamisteede kahjustused, ja samas on

üldteada, et tervishoiuteenused on alarahastatud, järjekorrad eriarstidele pikad, on üsna

tõenäoline, et erinevate tegurite negatiivne koosmõju elanikkonna tervisele on suur.

Kuidas tagatakse tervise ohutus ja kiire reageerimine kahjustuse korral? Tõstamaa on

Pärnust 40 km kaugusel, kiirabi ei jõua alati piisava kiirusega kohale. Lähtudes nendest

probleemidest ei ole kaitsetööstuspargi rajamine Tõstamaale aktsepteeritav.

3. Töökohad. KSH-s tuuakse välja, et kaitsetööstuspargiga kaasneb 200-300 uut töökohta.

Samal ajal on taristu rajamise üks eeltingimusi selle asukoht maksimaalselt 30 minuti

autosõidu kaugusel ehk siis Pärnu keskuslinnast sobival kaugusel. Kuidas on tehtud

koostööd Pärnu linna omavalitsusega, et kasu saaks päriselt taristut ümbritsev kohalik

piirkond, mitte Pärnu keskuslinn, mis ise otseselt kaitsetööstuspargi negatiivsete mõjude

ohualas ei ole? Kuidas on seda teemat läbi arutatud Pärnu linnavalitsuse, Tõstamaa

osavalla ja kohalike külade elanikega? Siin soovime selget arutelu kõikide seotud

asjaosalistega. Praeguses olukorras pole kaitsetööstuspargi rajamine Tõstamaale

aktsepteeritav.

Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REPi objekt, sest planeeringu

eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve

ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. PlanS § 27¹ lõige 1 annab õiguse

loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga

kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku

otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Leiame, et KHS-

s ei ole välja toodud piisavalt välistavaid tingimusi ning arvesse pole võetud kõiki tegelikke

loodus- ja elukeskkonnaga seotud tegureid ja arvestatud sotsiaalmajanduslikke faktoreid.

Kogukonda pole piisavalt määral kaasatud (tegemist on olnud eelkõige informeerimise, mitte

kaasamisega) ning planeeritav taristu vastab suuremal määral äriprojekti kui kaitsega seotud

kriteeriumitele. Seetõttu ei ole mõeldav, et loobutakse detailsest planeeringust.

Lähtudes eelpooltoodust ei ole me nõus kaitsetööstuspargi rajamisega Pärnu 1 alale. Praegustel

tingimustel, kus loobutakse täpsest detailplaneeringust, planeeritakse loodus- ja elukeskkonda

kahjustavat ning hävitavat tegevust, jäetakse päriselt kaasamata kohalik kogukond ning

kavandatava kaitsetööstuspargi vahetus naabruses elavad inimesed, puuduvad selged

koostöölepped erinevate valdkondade rakendamise ja kaasamisega ning puudub riigikaitseline

selge põhjendatus ja koostöö teiste samalaadsete rajatiste arendamisega piirkonnas, on

kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alale vastuvõetamatu. Praegune kiirustav ja

tervikelukeskkonda mittearvestav tegevus demoraliseerib piirkonnas elavaid inimesi ja halvab

valmisolekut kaitsta Eestit võimalikes kriisides.

Märkus: Saame aru, et kaitse arendamisse on vaja panustada, kuid see peab olema tehtud kõiki

osapooli kaasates ning nende vajadusi ja õiguseid arvesse võttes. Praegune tegevuskava on

koostatud silmas pidades eelkõige ärihuve, mitte reaalseid kaitsehuve. Ühtlasi pole absoluutselt

arvesse võetud kohalike elanike arvamust ega tervikliku elu- ja looduskeskkonna säilitamist.

Taotlus ajapikenduseks

Sõltumata meie eelnevalt esitatud tähelepanekutest ja seisukohtadest, soovime taotleda täiendavat

ajapikendust KSH põhjalikumaks läbitöötamiseks ja endapoolsete täiendavate ettepanekute,

küsimuste ja seisukohtade esitamiseks. KSH on väga mahukas materjal, mille põhjalik

läbitöötamine nõuab rohkem aega. 30 päevaga ei ole võimalik kõiki aspekte süvitsi analüüsida ja

töötada läbi määratud ajavahemikus. Tegemist on paljude inimeste elukeskkonda puudutava

otsusega, mistõttu on vajalik kogu materjali läbitöötamine huvitatud osapoolte poolt.

Käesoleva kirjaga väljendavad oma seisukohti:

1. Liina Käär, Lõuka küla

2. Seliste Selts MTÜ

3. Päraküla Selts MTÜ

4. Eve Käär, Tõstamaa alevik

5. Inga Ilves, Päraküla küla

6. Vahur Lääts, Päraküla küla

7. Raivo Varik, Alu küla

8. Liis Varik, Alu küla

9. Lea Ellert, Soomra küla

10. Haldi Männamäe, Ermistu küla

11. Aivar Männamäe, Ermistu küla

12. Raili Tegally, Ermistu küla

13. Renate Männamäe, Ermistu küla

14. Tiina Irdt, Tõstamaa alevik

15. Antti Lehola, Tõstamaa alevik

16. Ivar Tenson, Rammuka küla

17. Andres Laur, Männikuste küla

18. Elo Algma, Männikuste küla

19. Oliver Kollamaa, Päraküla küla

20. Triin Nõmm, Päraküla küla

21. Lenna Kollamaa, Päraküla küla

22. Mattias Kollamaa, Päraküla küla

23. Külly Selberg, Päraküla küla

24. Margo Post, Päraküla küla

25. Ken Post, Päraküla küla

26. Kevin Post, Päraküla küla

27. Markus Post, Päraküla küla

28. Janne Raud, Värati küla

29. Ain Laurits, Värati küla

30. Tiina Kägo, Tõlli küla

31. Janne Rantanen, Tõlli küla

32. Tiina Kingsep, Seliste küla

33. Anu Schliep, Paikuse

34. Mareliis Raid- Laadi küla, Häädemeeste vald

35. Siiri Künnapas, Audru

36. Jaanus Künnapas, Audru

37. Juta Raid, Pärnu

38. Tiit Rea, Tallinn

39. Jaanika Tohv, Värati küla

40. Mare Ükskivi, Tõstamaa alevik / Ermistu küla

41. Helina Rohtlaan, Tõstamaa alevik

42. Tiit Rohtlaan, Tõstamaa alevik

43. Brandon Rohtlaan, Tõstamaa alevik

44. Rico Rohtlaan, Tõstamaa alevik

45. Helju Saar, Tõstamaa alevik

46. Kaja Saar, Tõstamaa alevik

47. Karen Tikenberg, Tõstamaa alevik

48. Helve Järve, Oara küla

49. Ene Tamm, Pootsi küla

50. Reimo Mets, Kihlepa küla

51. Sigrid Latt, Tõlli küla

52. Liilia Laurimäe, Potsepa, Kõima küla

53. Raivo Laurimäe, Potsepa, Kõima küla

54. Ulvi Pukk, Audru alevik

55. Ervin Pukk, Audru alevik

56. Merje Palmer, Malda küla

57. Kristiina Kumm, Pootsi küla

58. Kaidi Kumm, Pootsi küla

59. Ene Kumm, Pootsi küla

60. Ott Soovik, Pootsi küla

61. Hans Karro, Pootsi küla

62. Rain Kuusik, Lemmetsa küla

63. Siret Ollino, Liu küla

64. Marek Ollino, Liu küla

65. Merle Iso-Ahola, Alu küla

66. Kristel Marjak, Kastna küla

67. Tiina Tuisk, Kihlepa küla

68. Mari Seger, Ermistu küla

69. Valmar Kullerkupp, Ermistu küla

70. Inca Felicia Jaakson, Värati küla

71. Triin Heljand, Värati küla

72. Einar Heljand, Värati küla

73. Laura Pärna, Tõstamaa alevik

74. Eve Jürgens, Päraküla küla

75. Valdeko Allik, Päraküla küla

76. Kristi Vahtra-Allik, Päraküla küla

77. Hele Ring, Seliste küla

78. Risto Õismets, Seliste küla

79. Anti Kreem, Seliste küla

80. Age Pihlak, Seliste küla

81. Aili Merila, Seliste küla

82. Liina Kingsep, Seliste küla

83. Christo Holzberg, Päraküla küla

84. Vilve Holzberg, Päraküla küla

85. Christella Holzberg, Päraküla küla

86. Risto Holzberg, Päraküla küla

87. Ranno Holzberg, Päraküla küla

88. Maire Nuut, Päraküla küla

89. Priit Pedajas, Kastna küla

90. Margot Visnap, Kastna küla

91. Joosep Pedajas, Kastna küla

92. Aili Rosenberg, Ranniku küla

93. Valdo Urb, Murru küla

94. Ann Õun, Tõlli küla

95. Liis Õun, Tõlli küla

96. Katrin Õun, Tõlli küla

97. Ain Kahro, Tõstamaa

98. Meelis Kirst, Lindi küla

99. Meelis Pihelgas, Ermistu küla

100. Priit Toomjõe, Kihlepa küla

101. Jüri Valdoja, Märjamaa

102. Rait Raudnagel, Kõima

103. Heleri Metsaots, Tori vald, Nurme küla

104. Kauri Metsaots, Tori vald, Nurme küla

105. Erika Leetmaa,Tõstamaa alevik

106. Anne Reinhold, Jõõpre

107. Hannes Merisaar, Jõõpre

108. Kädy Reinhold, Jõõpre

109. Marget Säär, Tõhela küla

110. Sven-Erik Sellik, Tõhela küla

111. Ahti Ilves, Saarde kihelkond

112. Merle Ilves, Saarde kihelkond

113. Mai Mäe, Ermistu küla

114. Ketlin Loob, Alu küla

115. Roland Kalso, Alu küla

116. Merit Kvatš, Alu küla

117. Mait Jõe, Tõhela küla

118. Urmas Isand, Saarde vald

119. Anneli Isand, Saarde vald

120. Karin Kampus, Kastna küla

121. Jevgeni Kampus, Kastna küla

122. Viivi Karlep, Tõstamaa alevik

123. Oskar Sutt, Tõstamaa alevik

124. Aime Sutt, Tõstamaa alevik

125. Svetlana Toots, Tõstamaa alevik

126. Tõnu Väli, Ermistu küla

127. Toomas Kommel, Ermistu küla

128. Georg-Kristjan Väli, Ermistu küla

129. Henry Küttimaa, Ermistu küla

130. Sander Küttimaa, Ermistu küla

131. Kristi Pärtelson, Pärnu

132. Einar Käär, Tõstamaa alevik

133. Enn Juss, Pärnu linn

134. Reigo Viita, Rauksi küla

135. Raido Juss, Pärnu linn

136. Tiina Kokk, Ermistu küla

137. Margit Kõli, Ermistu küla

138. Joonas Kõli, Ermistu küla

139. Roosi Mia Kõli, Ermistu küla

140. Kusti Kõli, Ermistu küla

141. Triinu Orav, Ermistu küla

142. Keili Kivi, Tori vald

143. Meelis Palusalu, Seliste küla

144. Werner Laigar, Päraküla

145. Imbi Rüütel, Ranniku küla

146. Ene Veersalu, Sauga alevik, Tori vald

147. Karl Allik, Pärnu linn

148. Kaie Allik, Pärnu linn

149. Einar Kaelep, Ranniku küla

150. Tenno Drevs, Tallinn

151. Kristiina Lepik, Lõuka küla