Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 12-1/25/141-34 |
Registreeritud | 05.05.2025 |
Sünkroonitud | 06.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
Sari | 12-1 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid |
Toimik | 12-1/25 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | L.K |
Saabumis/saatmisviis | L.K |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Kaitseministeeriumile Tõstamaa, 02.05.2025
Sakala 1
15094 Tallinn
Indrek Sirp
Teema: Seisukohad kaitsetööstuspargi kavandamise kohta Pärnu 1 aladele
Käesolevas kirjas lähtume seisukohast, et Pärnu 1 ala valik ei ole sobilik kaitsetööstuspargi
rajamiseks, mille põhjendustena tuuakse välja Eestis arendamist vajav kaitsetööstus ja
laskemoonatootmise võimekus. Tegemist on eelkõige äriprojektiga, kus riik ehitab valmis taristu
ning planeerib osaleda ühe enda ettevõttega ning selle eeldatav kasu seisneb võimalikus
maksutulude suurenemises ja osta eelisjärjekorras osta laskemoona.
Loodus
Pärnu 1 alal on metsamaa osakaal 51%, millest alla 10% on säilinud ürgmetsana. Eesti metsade
olukord on tuntavalt halvenenud ning ohus on põlismetsade ja koosluste olukord, mistõttu on eriti
oluline säilitada KÕIK allesjäänud vanad metsakooslused. “Euroopa Liidu elurikkuse strateegia
aastani 2030” näeb ette kohustuse kaitsta õiguslikult vähemalt 30% liidu maast (sealhulgas
siseveed) ja 30% merest. Sellest omakorda vähemalt kolmandik peaks olema range kaitse all,
sealhulgas kõik alles jäänud loodus- ja põlismetsad. Kaitsetööstuspargi planeeritav raadamisala
on üle 200 ha, mis lisandub olemasolevale üleraiele, karjääridele, planeeritavale kaitseväe
moonalaole ning seab ohtu kogu piirkonna looduskooslused. Pärnu 2 ala on kaetud 97% ulatuses
metsaga, mis on säilinud peamiselt ürgmetsana ca 100 aastat. See ala on oluline elupaik mitmetele
2. ja 3. kategeooria kaitsealustele liikidele. Pärnu 2 ala on hetkel eelvalikualast välistatud, kuid
arvestamata on jäetud, et Pärnu 1 ja 2 alad asuvad lähestikku ning neil on vastastikune mõju
loodus- ja elukeskkonnale. Kuna mõlemad alad asuvad rohevõrgustiku tuumaalal ning
kaitsetööstusparki planeeritavad tegevused (müra, tootmisjääkide avapõletamine, vee immutamine
pinnasesse) mõjutavad vahetult mõlemat ala (mille vahel on ka moonaladu), siis loodushoiu ja
elukeskkonna säästmise seisukohalt on tegu aladega, kuhu ei tohiks looduse säilitamise tõttu
tööstusparki rajada. Eriti arvestades moonalao rajamisega seotud kumulatiivset mõju. Alade
vähene sobivus on välja toodud ka KSH-s. Praegune KSH on tehtud kameraalselt ning hindajatel
puudub vahetu kokkupuude kohapealse piirkonnaga, kuid kui nö eemalt tehtud hindamine toob
välja piirkonna vähese sobivuse võrreldes teiste aladega, siis seda enam tuleb arvesse võtta ka
piirkonna kohapealse olukorra vastavust sellise taristu rajamiseks.
Eesti järved moodustavad 4.8% Eesti pindalast ning suurem osa Eesti järvedest asub Kagu-Eestis.
Lääne-Eestis on järvede osakaal märkimisväärselt väiksem, mistõttu on piirkonna järvede
looduskoosluste hoidmine ülioluline. Ermistu ja Tõhela järv on Eestis suuruselt 9. ja 15. järv,
kusjuures nii Ermistus kui Tõhelas on ulatuslikud raviomadustega mudavarud ning mõlema järve
kalastik ja linnustik on liigirikkad.
Kaitsetööstuspark planeeritakse otse Männiku jõe kõrvale. KSH aruandes on kirjas: „Pärnu 1 alalt
saab alguse Männiku jõgi (VEE1121400), mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse, kus on vastavalt
looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud mh veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi
muutmine. Sellest hoolimata on KSH-is kirjas meede: "Männiku jõe kallastel Pärnu 1 eelvalikuala
piires säilitada algse ehituskeeluvööndi (50 m) ulatuses mets ning vältida raadamist
ehituskeeluvööndi alal". Seaduslik alus on: LKS § 38 lg 5 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld
kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele. Selline olukord on otseses vastuolus
keskkonna säilitamise vajaduse nõuetega. Männiku jões ja selle ümbruses tuleb tagada selle
puutumatus, puhtus ja sobivus kudemis- ja elupaigaks ülalpool loetletud kalaliikidele.
Kaitsetööstuspargi rajamisega seda puutumatust aga tagada ei suudeta.
Ülikõrge ohutasemega tööstus, kuhu planeeritakse tuntavat mürataset, tööstusjääkide
avapõletamist ning tootmisest tekkinud reovee immutamist pinnasesse, paneb ohtu Ermistu ja
Tõhela järved ning Männiku jõe kui olulised siseveekogud nii piirkonnas kui Eestis üldiselt.
Kuigi Pärnu 1 ala on looduslikult mõnevõrra vähemtundlik ala kui Pärnu 2, jääb selle müra
reostusala piiresse ca 15 kaitsealuse linnuliigi pesitsusala, nt mitmed merikotka pesitsusalad,
must-toonekure pesa (nr. KLO 9128701) ning väike-konnakotkale kuuluv pesapaik. Need liigid
on rahvusvaheliselt kaitstud ning nende elupaikade säilitamine on äärmiselt oluline. Pesad jäävad
mõlema eelplaneeringu mürareostuse piirkonda. Kuna tegemist on metsamaa aladega, on piirkond
oluline elupaik mitmetele metsalaululindudele, kes praegu pole küll kaitse all, kuid arvestades
intensiivset üleraiet ja metsamajandust, on metsalindude (vindid, rästad, käblikud, pöialpoisid jt)
olukord drastiliselt halvenenud ning võivad vajada tulevikus kaitset. Lisaks metsaelupaikade
hävitamisele mõjutab metsalindude pesitsemist ja elu veel ka kasvav müratase, mis mõjutab
tugevalt linde, mille kommunikatsioonis on oluline just heliliselt edasi antav info.
Planeeritav kaitsetööstuspark hakkab kasutama Tõstamaa-Soomra-Kihlepa teed, kuhu jääb ka
konnade iga kevadise ja sügisese rändega seotud teelõik Soomra külas. Juba praegu mõjutab
olemasolev liiklus konnade rännet negatiivselt, planeeritav transpordikoormus hävitab suure
tõenäosusega praeguseni veel säilinud konnade populatsiooni.
Planeeritav kaitsetööstuspark hävitab otseselt metsloomade elupaika ning kasvavat taimestikku.
KSH-s viidatakse kõrghaljastuse säilitamisele, kuid loodus koosneb kooslustest, kus lisaks
kõrghaljastusele on olulised ka muud taimed, putukad jne. KSH-s viidatakse
kompenseerimismeetmetele, mida alles välja töötatakse. See on arusaamatu planeerimisotsus, sest
tagantjärgi planeerimine ei ole üheski valdkonnas sama efektiivne kui eelnev protsesside ja
tagajärgede kaardistamine, läbimängimine ja süvaanalüüs. Elu- ja looduskeskkonna
kompenseerimismeetmed peavad olema eelnevalt planeeritud ja konsulteeritud valdkonna
spetsialistidega, et tagada parim taristu arendamine, mis ei kahjustaks elu- ja looduskeskkonda ja
oleks efektiivselt rakendatav. Kuna seda senini tehtud pole, siis ei ole me nõus taristu
arendamisega, mis paneb piirkonna elu- ja looduskeskkonna otsesse ohtu. See on vastuolus
põhiseaduse §53-ga, mis sõnastab selgelt, et igaühe kohustus on loodust ja keskkonda hoida ning
säästa. See tähendab ka kahjude vältimist. Praegusel viisil kavandatav taristuprojekti ei säästa ega
väldi otsese kahju tekitamist loodus- ja elukeskkonnale. Kuna tegemist ei ole vahetu
kaitsevajadusega Eesti riigis, vaid äriettevõtete tarbeks loodava taristuga, siis ei tohi eirata
keskkonna kaitse ja säilitamisega seotud nõudeid.
Kuna põhiseaduses sätestatud eesmärke ja õiguseid saab tõlgendada üsna laialt, siis on oluline
arvestada ka Eesti säästva arengu riiklikku strateegiat. Sellega seoses oleme välja toonud
täiendavad probleemid Pärnu 1 kui planeeritava kaitsetööstuspargi alaga lähtudes Eesti keskkonna
hetkeseisust ja säästva arengu vajadustest (vt Tõetamm):
• Transpordisektori kasvuhoonegaaside heide oli 2022. aastal 2644,56 tuhat tonni CO²
ekvivalenti, mille eesmärk on saavutada 2035. aastaks 1700 tuhat tonni ekvivalenti.
Planeerides kaitsetööstuspark Pärnu 1 aladele, tähendab see väga suurt transpordivajadust
tooraine ja valmistoodangu vedamiseks. Kaitsetööstuspargi arendamisel ei ole võetud
arvesse suurenevat tooraine ja valmistoodangu transporti, mis suurendab oluliselt
kasvuhoonegaaside heidet. Ka pragmaatiliselt hinnates on kaitsetööstuspargi rajamine
Tõstamaale ebamõistlikult kaugel vajalikest transpordisõlmedest.
• Väga hea ligipääs rohealadele on praegu Eesti tiheda asustusega piirkondades 87,8%-le
elanikest. Planeeritav kaitsetööstuspark, ja kaitseväe laskemoonaladu, on kavandatud
Pärnumaa rohevõrgustiku tuumalale. See toob kaasa selle ulatusliku lõhkumise ja
killustatuse. Vastavalt teadaolevatele andmetele ei ole Eestis tagatud rohealade
ligipääsetavus kõigile elanikele veel soovitud tasemel ning samuti ei liiguta selle tulemuse
poole. Planeeritav tegevus kaitsetööstuspargiga tegutseb otse vastupidiselt püstitatud
eesmärkidele seoses rohealade ja looduskeskkonna säilimise ja ligipääsetavuse osas.
Kaitsetööstuspargi rajamisel tuleb vaadelda kogu piirkonnas planeeritud tööstustegevust
ning selle mõju taastavale keskkonnale. Antud hetkel on esmane KSH tehtud ning selles
toodud selgelt välja, et Pärnu 1 ala ei ole soovitatav. Seda toetavad üle-eestilised
eesmärgid.
• 2024. aastal pidas Eestit turvaliseks 88% elanikest. See on valdkond, kus on vaieldamatult
vaja teha olulisi samme. Praegune kaitsetööstuspargi rajamine vastab vaid osaliselt
julgeoleku eesmärkidele: arendame välja võimekuse midagi toota, küsimus on kas ja
kuidas on see tehtud nii, et vaenlane seda esimesena sihtmärgiks ei võtaks? Toetudes
Ukraina kogemusele, on selge, et maapealsed tootmisüksused ei ole parim lahendus (vt
21.apr ERR uudiseid kl 18.30). Kavandatava kaitsetööstuspargi vahetus läheduses on ka
kaitseväe planeeritav moonaladu. Samas piirkonnas asub paraku ka Potsepa harjutusväljak.
Need kõik on riigikaitse seisukohast kahtlemata olulised punktid, ent moodustavad
lähestikku asudes suure julgeolekuohu. Seda nii makro- ehk riigi tasandil kui mikro ehk
kohalike elanike tasandil. Läbi mõtlemata on kaitse ja turvalisuse seisukohast tegevuste
hajutatus.
• Tervishoiu suureks väljakutseks on tervena elatud aastad, mis on Eestis alla 60 eluaasta
ehk 2023. aastal oli oodatav tervena elatud aastate arv keskmiselt 58 aastat. Planeeritav
kaitsetööstuspark toob endaga kaasa vähemalt kolm A-kategooria ohutasemega ettevõtet,
tootmisjääkide avapõletamise, mürasaaste ja riskid puhta põhjavee säilimiseks.
Avapõletamisega paiskub atmosfääri hulgaliselt keemilisi ühendeid, mis suurendavad
oluliselt vähi levikut, aga ka kasvavat riski südame- ja hingamisteede haiguste levikuks.
Eriti ohustatud on eakad ja lapsed. Eesti on vananeva elanikkonnaga ühiskond ning see
tendents on ka Pärnu linnas. Samas elab kaitsetööstuspargi Pärnu 1 piirnevates külades
lisaks eakatele ka noori peresid, kelle lapsed satuvad otseselt riski alla. Me ei ole nõus, et
äri eesmärkidel pannakse ohtu piirkonna elanike tervis ja selle säilimine.
• Eestis peab kodukohta ehk lähipiirkonda üldiselt turvaliseks 91% inimestest ning see on
Tõetamme järgi valdkond, mis vajab parendamist ja mille suunas samme pole tehtud.
Kuidas toetab kaitsetööstuspark lähikülade elanike turvatunde kasvu lähtudes suurtest
riskidest elu- ja looduskeskkonnale ning teadmisele, et otsene julgeoleku ning
keskkonnakatastroofi oht on võrreldes muu Eestiga märgatavalt kõrgem? Kuidas tagatakse
kõigi lähikonna elanike turvalisus nii põhivajaduste kui turvalisuse osas?
Kohalike elanike turvalisus: müra, õhu ja põhjavee reostus, turvalisus seoses võimaliku
ründeohuga
Lisaks kaitsetööstuspargile kavandatakse piirkonda ka kaitseväe moonaladu. See on planeeritava
kaitsetööstuspargiga täiendav surve loodusele (hävitatud mets ja metsalindude ja -loomade
elupaik), suurendab oluliselt ohtu piirkonna elanikele kriisiolukordades (julgeolekuoht, kus
vaenlane püüab esmalt hävitada riigikaitse seisukohalt olulisi objekte ehk nii kaitsetööstuspark kui
laskemoonaladu, lisaks ka keskkonnakatastroofi oht) ning lõhub ja hävitab Rohevõrgustiku
tuumala, mille ülesandeks on tasakaalustada juba olemasoleva tööstuse negatiivseid mõjusid. See
tõstatab mitmeid küsimusi, millele soovime vastuseid:
1. Miks ei ole Kaitseministeerium ja Eesti Kaitsevägi teinud koostööd kahe olulise objekti
asukoha planeerimisel? Milline on kahe erineva rajatise kumuleeruv mõju piirkonna
loodusele ja julgeolekule? Kuidas on planeeritud riskide vältimine? Kas riigikaitse
seisukohalt on selliste objektide üksteise vahetusse lähedusse ehitamine mõistlik ja tagab
parima kaitse?
2. Kuidas toimub otsene koostöö Keskkonnaameti, erinevate looduskaitse
organisatsioonidega ja teiste oluliste organisatsioonidega (nt Terviseamet) hindamaks
elukeskkonna taluvusvõimet mitme suure objekti rajamisel ja leidmaks parimaid lahendusi
riigi jaoks oluliste kaitsevõimekust tagavate ehitiste/taristute loomisel loodushoiu ning ka
elukeskkonna seisukohalt? Kuidas vastab kaitsetööstuspargi rajamine praegu põhiseaduse
§53-le? Näiteks planeeritakse avapõletamisel tootmisjääkide hävitamist, ometi ei loeta
seda praegusel hetkel parimaks lahenduseks keskkonna säästmise seisukohalt. Praegu on
olemas juba uuemaid ja ohutumaid meetmeid inimeste elukeskkonna hoidmiseks.
Kuidas toimub lõhkamisest mürakahjude ennetamine? Planeeritakse erinevas koguses
TNT (aga ka RDX!) lõhkamisi, mis aga võivad tuua kaasa oluliselt erineva mõjuga
mürakahjustusi nii inimestele, loodusele kui muule keskkonnale.
Ilma vastusteta nendele küsimustele ei saa me olla nõus kaitsetööstuspargi rajamisega Pärnu 1, ja
ka Pärnu 2 alale.
Sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh koostöö kogukonnaga
Planeeritav kaitsetööstuspark peaks tooma piirkonda investeeringuid ja töökohti ning aitama
kohalikul kogukonnal areneda. Seoses nende väidetega on üles kerkinud mitmed küsimused:
1. Kuidas toimub päriselt koostöö kohalike kogukondadega? Praegusel juhul on see pigem
kohalike elanike teavitamine, et Kaitseministeerium on nüüd otsustanud, kuid puudub
reaalne kohalike inimeste kaasamine protsessi, kus selgitatakse ja planeeritakse kõik
nende elukeskkonda puudutavad aspektid ühiselt (alustades mürast, puhta õhu ja vee
säilimisest kuni kinnisvara väärtuse säilitamise ning tegutsemiseni olukorras, kus toimub
nt ulatuslik keskkonna- või sõjaline kriis). Kohalikke päriselt kaasamata ei ole võimalik
kaitsetööstuspargi rajamine piirkonda.
2. Kuidas on kaasatud ja rakendatud koostöö teiste ministeeriumite (nt Siseministeerium,
Kliimaministeerium) ja nende haldusalas olevate asutustega? Kuidas on tagatud kohalike
elanike turvalisus koostöös Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveametiga,
tervishoiusektoriga? Kas ja kui palju on kaasatud kohaliku piirkonna Päästeamet, politsei
esindajad, tervishoiusektor? Kui kaitsetööstuspargi tegevusega kaasnevad elanikel
terviseprobleemid, nt kuulmiskahjustused, hingamisteede kahjustused, ja samas on
üldteada, et tervishoiuteenused on alarahastatud, järjekorrad eriarstidele pikad, on üsna
tõenäoline, et erinevate tegurite negatiivne koosmõju elanikkonna tervisele on suur.
Kuidas tagatakse tervise ohutus ja kiire reageerimine kahjustuse korral? Tõstamaa on
Pärnust 40 km kaugusel, kiirabi ei jõua alati piisava kiirusega kohale. Lähtudes nendest
probleemidest ei ole kaitsetööstuspargi rajamine Tõstamaale aktsepteeritav.
3. Töökohad. KSH-s tuuakse välja, et kaitsetööstuspargiga kaasneb 200-300 uut töökohta.
Samal ajal on taristu rajamise üks eeltingimusi selle asukoht maksimaalselt 30 minuti
autosõidu kaugusel ehk siis Pärnu keskuslinnast sobival kaugusel. Kuidas on tehtud
koostööd Pärnu linna omavalitsusega, et kasu saaks päriselt taristut ümbritsev kohalik
piirkond, mitte Pärnu keskuslinn, mis ise otseselt kaitsetööstuspargi negatiivsete mõjude
ohualas ei ole? Kuidas on seda teemat läbi arutatud Pärnu linnavalitsuse, Tõstamaa
osavalla ja kohalike külade elanikega? Siin soovime selget arutelu kõikide seotud
asjaosalistega. Praeguses olukorras pole kaitsetööstuspargi rajamine Tõstamaale
aktsepteeritav.
Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REPi objekt, sest planeeringu
eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve
ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. PlanS § 27¹ lõige 1 annab õiguse
loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga
kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku
otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Leiame, et KHS-
s ei ole välja toodud piisavalt välistavaid tingimusi ning arvesse pole võetud kõiki tegelikke
loodus- ja elukeskkonnaga seotud tegureid ja arvestatud sotsiaalmajanduslikke faktoreid.
Kogukonda pole piisavalt määral kaasatud (tegemist on olnud eelkõige informeerimise, mitte
kaasamisega) ning planeeritav taristu vastab suuremal määral äriprojekti kui kaitsega seotud
kriteeriumitele. Seetõttu ei ole mõeldav, et loobutakse detailsest planeeringust.
Lähtudes eelpooltoodust ei ole me nõus kaitsetööstuspargi rajamisega Pärnu 1 alale. Praegustel
tingimustel, kus loobutakse täpsest detailplaneeringust, planeeritakse loodus- ja elukeskkonda
kahjustavat ning hävitavat tegevust, jäetakse päriselt kaasamata kohalik kogukond ning
kavandatava kaitsetööstuspargi vahetus naabruses elavad inimesed, puuduvad selged
koostöölepped erinevate valdkondade rakendamise ja kaasamisega ning puudub riigikaitseline
selge põhjendatus ja koostöö teiste samalaadsete rajatiste arendamisega piirkonnas, on
kaitsetööstuspargi rajamine Pärnu 1 alale vastuvõetamatu. Praegune kiirustav ja
tervikelukeskkonda mittearvestav tegevus demoraliseerib piirkonnas elavaid inimesi ja halvab
valmisolekut kaitsta Eestit võimalikes kriisides.
Märkus: Saame aru, et kaitse arendamisse on vaja panustada, kuid see peab olema tehtud kõiki
osapooli kaasates ning nende vajadusi ja õiguseid arvesse võttes. Praegune tegevuskava on
koostatud silmas pidades eelkõige ärihuve, mitte reaalseid kaitsehuve. Ühtlasi pole absoluutselt
arvesse võetud kohalike elanike arvamust ega tervikliku elu- ja looduskeskkonna säilitamist.
Taotlus ajapikenduseks
Sõltumata meie eelnevalt esitatud tähelepanekutest ja seisukohtadest, soovime taotleda täiendavat
ajapikendust KSH põhjalikumaks läbitöötamiseks ja endapoolsete täiendavate ettepanekute,
küsimuste ja seisukohtade esitamiseks. KSH on väga mahukas materjal, mille põhjalik
läbitöötamine nõuab rohkem aega. 30 päevaga ei ole võimalik kõiki aspekte süvitsi analüüsida ja
töötada läbi määratud ajavahemikus. Tegemist on paljude inimeste elukeskkonda puudutava
otsusega, mistõttu on vajalik kogu materjali läbitöötamine huvitatud osapoolte poolt.
Käesoleva kirjaga väljendavad oma seisukohti:
1. Liina Käär, Lõuka küla
2. Seliste Selts MTÜ
3. Päraküla Selts MTÜ
4. Eve Käär, Tõstamaa alevik
5. Inga Ilves, Päraküla küla
6. Vahur Lääts, Päraküla küla
7. Raivo Varik, Alu küla
8. Liis Varik, Alu küla
9. Lea Ellert, Soomra küla
10. Haldi Männamäe, Ermistu küla
11. Aivar Männamäe, Ermistu küla
12. Raili Tegally, Ermistu küla
13. Renate Männamäe, Ermistu küla
14. Tiina Irdt, Tõstamaa alevik
15. Antti Lehola, Tõstamaa alevik
16. Ivar Tenson, Rammuka küla
17. Andres Laur, Männikuste küla
18. Elo Algma, Männikuste küla
19. Oliver Kollamaa, Päraküla küla
20. Triin Nõmm, Päraküla küla
21. Lenna Kollamaa, Päraküla küla
22. Mattias Kollamaa, Päraküla küla
23. Külly Selberg, Päraküla küla
24. Margo Post, Päraküla küla
25. Ken Post, Päraküla küla
26. Kevin Post, Päraküla küla
27. Markus Post, Päraküla küla
28. Janne Raud, Värati küla
29. Ain Laurits, Värati küla
30. Tiina Kägo, Tõlli küla
31. Janne Rantanen, Tõlli küla
32. Tiina Kingsep, Seliste küla
33. Anu Schliep, Paikuse
34. Mareliis Raid- Laadi küla, Häädemeeste vald
35. Siiri Künnapas, Audru
36. Jaanus Künnapas, Audru
37. Juta Raid, Pärnu
38. Tiit Rea, Tallinn
39. Jaanika Tohv, Värati küla
40. Mare Ükskivi, Tõstamaa alevik / Ermistu küla
41. Helina Rohtlaan, Tõstamaa alevik
42. Tiit Rohtlaan, Tõstamaa alevik
43. Brandon Rohtlaan, Tõstamaa alevik
44. Rico Rohtlaan, Tõstamaa alevik
45. Helju Saar, Tõstamaa alevik
46. Kaja Saar, Tõstamaa alevik
47. Karen Tikenberg, Tõstamaa alevik
48. Helve Järve, Oara küla
49. Ene Tamm, Pootsi küla
50. Reimo Mets, Kihlepa küla
51. Sigrid Latt, Tõlli küla
52. Liilia Laurimäe, Potsepa, Kõima küla
53. Raivo Laurimäe, Potsepa, Kõima küla
54. Ulvi Pukk, Audru alevik
55. Ervin Pukk, Audru alevik
56. Merje Palmer, Malda küla
57. Kristiina Kumm, Pootsi küla
58. Kaidi Kumm, Pootsi küla
59. Ene Kumm, Pootsi küla
60. Ott Soovik, Pootsi küla
61. Hans Karro, Pootsi küla
62. Rain Kuusik, Lemmetsa küla
63. Siret Ollino, Liu küla
64. Marek Ollino, Liu küla
65. Merle Iso-Ahola, Alu küla
66. Kristel Marjak, Kastna küla
67. Tiina Tuisk, Kihlepa küla
68. Mari Seger, Ermistu küla
69. Valmar Kullerkupp, Ermistu küla
70. Inca Felicia Jaakson, Värati küla
71. Triin Heljand, Värati küla
72. Einar Heljand, Värati küla
73. Laura Pärna, Tõstamaa alevik
74. Eve Jürgens, Päraküla küla
75. Valdeko Allik, Päraküla küla
76. Kristi Vahtra-Allik, Päraküla küla
77. Hele Ring, Seliste küla
78. Risto Õismets, Seliste küla
79. Anti Kreem, Seliste küla
80. Age Pihlak, Seliste küla
81. Aili Merila, Seliste küla
82. Liina Kingsep, Seliste küla
83. Christo Holzberg, Päraküla küla
84. Vilve Holzberg, Päraküla küla
85. Christella Holzberg, Päraküla küla
86. Risto Holzberg, Päraküla küla
87. Ranno Holzberg, Päraküla küla
88. Maire Nuut, Päraküla küla
89. Priit Pedajas, Kastna küla
90. Margot Visnap, Kastna küla
91. Joosep Pedajas, Kastna küla
92. Aili Rosenberg, Ranniku küla
93. Valdo Urb, Murru küla
94. Ann Õun, Tõlli küla
95. Liis Õun, Tõlli küla
96. Katrin Õun, Tõlli küla
97. Ain Kahro, Tõstamaa
98. Meelis Kirst, Lindi küla
99. Meelis Pihelgas, Ermistu küla
100. Priit Toomjõe, Kihlepa küla
101. Jüri Valdoja, Märjamaa
102. Rait Raudnagel, Kõima
103. Heleri Metsaots, Tori vald, Nurme küla
104. Kauri Metsaots, Tori vald, Nurme küla
105. Erika Leetmaa,Tõstamaa alevik
106. Anne Reinhold, Jõõpre
107. Hannes Merisaar, Jõõpre
108. Kädy Reinhold, Jõõpre
109. Marget Säär, Tõhela küla
110. Sven-Erik Sellik, Tõhela küla
111. Ahti Ilves, Saarde kihelkond
112. Merle Ilves, Saarde kihelkond
113. Mai Mäe, Ermistu küla
114. Ketlin Loob, Alu küla
115. Roland Kalso, Alu küla
116. Merit Kvatš, Alu küla
117. Mait Jõe, Tõhela küla
118. Urmas Isand, Saarde vald
119. Anneli Isand, Saarde vald
120. Karin Kampus, Kastna küla
121. Jevgeni Kampus, Kastna küla
122. Viivi Karlep, Tõstamaa alevik
123. Oskar Sutt, Tõstamaa alevik
124. Aime Sutt, Tõstamaa alevik
125. Svetlana Toots, Tõstamaa alevik
126. Tõnu Väli, Ermistu küla
127. Toomas Kommel, Ermistu küla
128. Georg-Kristjan Väli, Ermistu küla
129. Henry Küttimaa, Ermistu küla
130. Sander Küttimaa, Ermistu küla
131. Kristi Pärtelson, Pärnu
132. Einar Käär, Tõstamaa alevik
133. Enn Juss, Pärnu linn
134. Reigo Viita, Rauksi küla
135. Raido Juss, Pärnu linn
136. Tiina Kokk, Ermistu küla
137. Margit Kõli, Ermistu küla
138. Joonas Kõli, Ermistu küla
139. Roosi Mia Kõli, Ermistu küla
140. Kusti Kõli, Ermistu küla
141. Triinu Orav, Ermistu küla
142. Keili Kivi, Tori vald
143. Meelis Palusalu, Seliste küla
144. Werner Laigar, Päraküla
145. Imbi Rüütel, Ranniku küla
146. Ene Veersalu, Sauga alevik, Tori vald
147. Karl Allik, Pärnu linn
148. Kaie Allik, Pärnu linn
149. Einar Kaelep, Ranniku küla
150. Tenno Drevs, Tallinn
151. Kristiina Lepik, Lõuka küla