Indrek Sirp
Kaitseministeerium
Taotlen Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande arvamuste avaldamise tähtaja pikendamist vähemalt kahe kuu võrra, kuna üks kuu oli ebamõistlikult lühike aeg nii mahukate ja keerukate materjalidega tutvumiseks, analüüsimiseks, seisukohtade võtmiseks ja arvamuste avaldamiseks.
Samuti soovin käesolevaga esitada oma seisukoha, et olen Ermistusse Pärnu 1 alale kaitsetööstuspargi rajamise vastu.
Põhjus, miks ma ei toeta kaitsetööstuspargi rajamist Pärnu 1 alale tuleneb paljudest põhjustest, millest annavad ülevaate mõned üksikud küsimused, mis tekkisid selle antud lühikese ajaperioodi jooksul, mis oli antud aeg tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks:
Kuidas valiti eelvalikualad? Kuidas said eelvalikualadena valikus olla Pärnu 1 ja Pärnu 2, mis asuvad olulisel rohetuumalal, mis on ümbritsetud igast küljest looduskaitsealadega ning kus on säilinud põlist loodust?
Miks on otsustatud kaitsetööstuspark luua maa peale, kui Ukrainas viidi sõja puhkedes kõik maa alla? Arvamusel, et maa peale ei peaks sellist tööstust looma, on ka riigikaitsekomisjoni liikmed.
Milliste kriteeriumite alusel koostati KSH? Kogu dokument tundub olema pigem pealiskaudne ja koostatud ilma täpsemaid uuringuid ja analüüse läbi viimata. Suurem osa mõjudest tunduvad olema pisendatud.
Kui kaitsetööstusparki asuvad A-kategooria ohutasemega ettevõtted, kuidas on tagatud ümberkaudsete inimeste turvalisus võimaliku rünnaku või õnnetuse korral? Miks ei ole KSH’s hinnatud ega välja toodud, kui suur oleks ohu ala õnnetuse või rünnaku korral?
Siinkohal ei saa mainimata jätta, et Tõstamaa Keskkool asub linnulennult vaid umbes 4-5 km kaugusel nii Pärnu 1 alast kui ka planeeritavast Kaitseväe moonalaost.
Kas KSH koostamisel on arvesse võetud sinna juba planeeritud moonalao ehitust ja mõjusid? Või on KSH tehtud vaid hetkeolukorda arvestades, jättes tähelepanuta planeeritava moonalao ja kaitsetööstuspargi kumulatiivsed mõjud piirkonnale?
Kui ilmneb vee- või õhureostus, kes vastutab? Miks ei ole KSH dokumentides kirjas, millised meetmed võetakse kasutusele, kui tekivad probleemid vee, õhu või ka liigse müraga? Kas jäetakse olukord, kus kohalik elanik peab probleemide korral pöörduma kohtusse või tagatakse riigi poolt kohalikele elanikele kaitse võimalike tekkivate probleemide ja ohtude korral?
KSH aruanne tundub olevat koostatud kiirustades. Näiteks linnustiku uuringus on mainitud, et Pärnu 1 alasse ei jää kaitsealuseid linde, samas on kõigile kättesaadavas kaardirakenduses selgelt näha, et Pärnu 1 alal on mitmed III kategooria linnu leiukohad. Kui viga on sisse tulnud sellise lihtsasti leitava info kohta, kuidas saab kindel olla teistes analüüsides ja nende tulemuste õigsuses?
Teadaolevalt on nii keemiatööstus, kui ka laskemoona tööstus spetsiifilisemalt, väga suure vee tarbimisega. Millised uuringud on tehtud, mis näitavad ja tagavad, et piirkonna veevarud on sellise tootmise jaoks piisavad?
Pärnu 1 ala kõrval asub Eesti ainulaadseim ja suurim Nätsi-Võlla laukaraba. Kas on tehtud põhjalik uuring, mis käsitleks kaitsetööstuse mõju nii järvede kui ka aastatuhandete jooksul tekkinud unikaalse ja Eesti võimsaima rabamaastiku veerežiimile. Kas ja millist mõju sellise tööstuse veekasutus tähendaks raba veerežiimile? Kas rabamaastikul on üldse võimalus lähedal asuva väga suure põhjaveetarbimise juures ellu jääda?
Millises mahus ja millisest kihist planeeritakse tööstuse veetarbimist. Mida tähendab see teistele põhjavee kihtidele? Kes on veeprobleemide (vee vähenemine ja/või kadumine ja võimalik reostus) korral vastutav ning millised on probleemide korral kasutusse võetavad viivitamatud meetmed, mis kohalikele (puhta) veevaru tagavad?
Kogu planeering ei tekita usaldusväärsust, kuna muutub ajas aina suuremaks ja laialdasemaks. Suuremaks on muutunud nii ala pindala kui ka parki soovitud ettevõtete arv. Samuti selgub aruandest, et ei valita vaid ühte ala, vaid valiti eelistatuim ala, milleks sai Pärnu 1 ning samal ajal jäi valikusse ka ala Põhja-Kiviõlis. Täielikult välisati vaid Pärnu 2 ala, ülejäänud kaks ala jäid hetkel veel ootele. Tekib küsimus, mitu kaitsetööstuparki väikesele Eesti pindalale plaanis on?
Kui planeering koguaeg suureneb, kas algselt hinnati riigi kaitsevajadust valesti või millest on tingitud pidev mahtude suurenemine planeeringus? Kas tegu on rohkem ärihuvide kui riigi kaitsevõimekuse tagamisega?
Kui Pärnu 2 välisatati täielikult sealsete mõjude tõttu, kuidas saab sobida Pärnu 2 alale nii lähedal asuv Pärnu 1 ala?
Kihlepa teel on kevadeti väga tihe konnade ränne. Kuidas on sellega arvestatud KSH koostamisel? Kõik kahepaiksed on Eestis teadupoolest looduskaitse all. Juba praegune liiklustihedus on liialt suur konnade turvaliseks rändeks selles piirkonnas.
Miks ei ole KSH hinnatud mõju kohalike inimeste elukvaliteedile? Räägitakse vaid riigikaitse ja majanduse aspektist. Lisaks väga suurele ohu ja riskitasemele, mis piirkonda tekib, rääkimata mürast ja võiamlikust õhu- ja veesaastet, suureneb ka piirkonna liikluskoormus ning tekib risk turvalisusele.
Kuidas on planeeritud kaubavedu, läbi millise transpordi ja läbi milliste sadamate? Juttu on olnud Rail Balticast, aga kuidas lahendate olukord, et Lätis ei arendata aktiivselt Rail Balticat? Kui Rail Baltica siiski saaks valmis, kas laskemoona peale laadimine hakkaks toimuma läbi Pärnu terminali? Kui jah, kuidas tagatakse Pärnu inimeste ohutus? Kas hakatakse kasutama Pärnu sadamat? Kui jah, kuidas tagatakse inimeste ohutus? Kui transport hakkaks toimuma läbi Paldiski või Muuga sadama, oleks Pärnu 1 ala logistiliselt väga kauge ja halb asukohavalik ning seda ka kliima seisukohast.
Milliste uuringute põhjal on tehtud linnustiku analüüs?
Mille alusel on tehtud mürauuring? Mis normid on võetud aluseks?
Soovin näha ja tutvuda kogu KSH aluseks olevate uuringute ja analüüsidega, millistele andmetele ja uuringutele tuginevad KSH’s välja toodud seisukohad?
Miks on arvestamata jäetud pärandkultuuri väärtused: nt Porilaane metsavahikoht ja Porilaane taimeaed? Planeeritava Kaitseväe moonalao alla jääks lisaks veel ajalooline pühapaik - Kolme valla piirikivi.
Pärnu 1 alalt saab alguse looduskaitse all olev lõheliste jõgi, mis on KSH aruandes jäetud suurema tähelepanuta.
Kas on loodud KKK jaoks koht, kus inimesed saaksid vaadata ja tutvuda korduma kippuvate küsimuste ja vastustega?
Need on vaid mõned tekkinud küsimustest ja muredest nii minu kui teiste kohalike ja piirkonnaga seotud inimeste poolt ja seega avaldan veelkord soovi, et arvamuste avaldamise aega pikendatakse kahe kuu võrra.
Lugupidamisega
Raili Tegally