Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 12-1/25/141-21 |
Registreeritud | 05.05.2025 |
Sünkroonitud | 06.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
Sari | 12-1 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid |
Toimik | 12-1/25 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | K.N |
Saabumis/saatmisviis | K.N |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Kaitseministeeriumile.
04.mai 2025
Vastulause kaitsetööstuspargi rajamisele Tõstamaale.
Käesolevaga ei nõustu Kaitsetööstuspargi valikualaga Tõstamaal ning avaldan
sügavat muret kavandatava kaitsetööstuspargi rajamisega kaasnevate riskide
pärast. Leian, et see otsus on vastuolus Eesti varasemate arengukavadega ning
toob kaasa olulisi keskkonna- ja regionaalse arengu riske.
Esiteks, kavandatav tööstuspark asub rohealal, mis on ökoloogiliselt väärtuslik ja
pakub elupaika mitmetele looduskooslustele. Sellise ala muutmine tööstuslikuks
piirkonnaks kahjustab pöördumatult kohalikke ökosüsteeme ning vähendab piirkonna
elukvaliteeti.
Teiseks, Eesti arengukavades on rõhutatud vajadust suunata tööstus arenguks
sobivatele ja juba olemasolevatele tööstusaladele, vältimaks looduskeskkonna
tarbetut koormamist. Olemasolevate tööstusalade kasutamine mitte ainult ei vähenda
keskkonnamõju, vaid soodustab ka regionaalarengut, tõstes tööstuspiirkondade
efektiivsust ja jätkusuutlikkust.
Kolmandaks, tööstuspargi rajamine Tõstamaale võib negatiivselt mõjutada kohalikke
elanikke, keskkonnatingimusi ning piirkonna üldist atraktiivsust. Tööstusliku tegevuse
kõrvalmõjud, nagu müra, saaste ja liikluskoormuse suurenemine, võivad halvendada
elukeskkonda ning avaldada negatiivset mõju ka Tõstamaa loodusväärtustele ja
kultuuripärandile.
Seetõttu teen ettepaneku, et tööstuspargi rajamine suunataks olemasolevale
tööstusalale, kus keskkonnamõjud oleksid oluliselt väiksemad ning projekt
sobituks paremini Eesti pikaajalise arenguvisiooniga. Palun otsustajatel
kaaluda alternatiive, mis arvestavad nii keskkonnakaitse kui ka kohalike elanike
huve.
Eestis on puhtale elukeskkonnale seotud õigused ja kohustused sätestatud mitmes
õigusaktis. *Eesti Vabariigi põhiseaduse § 53* kohaselt on igaüks kohustatud säästma
elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mille ta on keskkonnale
tekitanud[43dcd9a7-70db-4a1f-b0ae-
981daa162054](https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/ii-
pohioigused-vabadused-ja-kohustused-ss-8-55/ss-53-kohustus-
saasta?citationMarker=43dcd9a7-70db-4a1f-b0ae-981daa162054 "1"). See
tähendab, et riik võib kehtestada meetmeid keskkonna kaitsmiseks ja kahju
hüvitamiseks.
Lisaks põhiseadusele on *keskkonnaseadustiku üldosa seadus* oluline dokument,
mis sätestab õiguse tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale[43dcd9a7-
70db-4a1f-b0ae-
981daa162054](https://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/valdkonnaulesed-
teemad/keskkonnaalased-oigused?citationMarker=43dcd9a7-70db-4a1f-b0ae-
981daa162054 "2"). See tähendab, et riik peab tagama keskkonnakaitse meetmed,
mis aitavad säilitada puhta ja tervisliku elukeskkonna.
Rahvusvaheliselt on Eesti liitunud *Århusi konventsiooniga*, mis tagab igaühe õiguse
keskkonnainfole, keskkonnaotsustes osalemisele ja keskkonnaalaste otsuste
vaidlustamisele[43dcd9a7-70db-4a1f-b0ae-
981daa162054](https://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/valdkonnaulesed-
teemad/keskkonnaalased-oigused?citationMarker=43dcd9a7-70db-4a1f-b0ae-
981daa162054 "2"). See annab kodanikele võimaluse kaasa rääkida keskkonnakaitse
küsimustes ja tagada, et otsused arvestaksid säästva arengu põhimõtteid.
Kaitsetööstuspargi mittesobivus Pärnu linna ja maakonna planeeringuga
Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on määratleda maakonna ruumilise arengu
põhimõtted ja suundumused aastani 2030+. Planeering keskendub kohalike
omavalitsuste üleste huvide väljendamisele ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu
vajaduste tasakaalustamisele.
Pärnu maakonna planeeringu olulised väärtused ja suunised hõlmavad lisaks
muule ka:
• Keskkonnakaitset ja loodusväärtusi – Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu
suunised arvestavad looduskaitse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemusi.
• Puhkealade ja turismi arendamist – Planeering näeb ette puhkealade
võrgustiku loomise, matkaradade ja veematkateede arendamise ning avalike
supluskohtade määratlemise.
Pärnu maakonnas on keskkonnakaitse ja loodusväärtuste säilitamise suunad
keskendunud mitmele olulisele aspektile:
• Kaitsealad ja hoiualad – Maakonnas on mitmeid looduskaitsealasid, nagu
Lindi looduskaitseala ja Kastna maastikukaitseala, mis aitavad säilitada
haruldasi elupaiku ja liike.
• Püsielupaigad – Erinevate liikide, nagu must-toonekure ja viigerhülge,
elupaikade kaitseks on loodud püsielupaiku, et tagada nende säilimine.
• Piiranguvööndid – Üksikobjektide, näiteks vanade tammede ja pärnade,
ümber on kehtestatud piiranguvööndid, et vältida nende kahjustamist ja tagada
nende pikaajaline säilimine.
• Rahvusvahelised kokkulepped – Pärnu maakonna keskkonnakaitse
suunad arvestavad ka Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni
põhimõtteid, mis rõhutavad maastike ja elurikkuse säilitamist.
Kaitsetööstuspargi rajamine ning lõhkeainete tootmine ja käitlemine Pärnu
maakonnas ei sobi mitmel keskkonnakaitselisel ja loodusväärtuste säilitamise
aspektil. Tuginedes maakonna planeeringu suundadele, toon välja järgmised
põhjendused:
1. Looduskaitsealad ja elupaikade säilitamine - Pärnu maakonnas on mitmeid
looduskaitsealasid ja püsielupaiku, mis on loodud haruldaste liikide, nagu must-
toonekure ja viigerhülge, kaitseks. Kaitsetööstus ja lõhkeainete tootmine võib
tekitada keskkonnamõjusid, mis häirivad nende liikide elupaiku, põhjustades
mürasaastet ja keemilist reostust.
2. Piiranguvööndid ja maastiku konserveerimine - Pärnumaa planeering
sätestab piiranguvööndid maastikuliselt ja kultuuriliselt väärtuslike alade
kaitseks. Kaitsetööstuspark, mis eeldab rasketehnikaga ehitamist ja keemiliste
ainete käitlemist, võib ohustada kaitstud loodusobjekte ning muuta maakonna
looduslikku ilmet ja ökosüsteemi.
3. Veekaitse ja veekogude reostuse vältimine - Pärnu jõgi ja selle harujõed on
olulised veeökosüsteemid, mida tuleb säilitada. Kaitsetööstuspark ja
lõhkeainete tootmine võivad suurendada kemikaalide lekkimise riski
veekogudesse, mis kahjustab nii veeelustikku kui ka joogivee kvaliteeti.
4. Rahvusvahelised keskkonnanõuded ja regionaalsed kokkulepped -
Maakonna planeering järgib Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtteid, mis
rõhutavad loodus- ja kultuurmaastike kaitset. Kaitsetööstus ja lõhkeainete
tootmine ei ole kooskõlas nende põhimõtetega, kuna nende tööstuslik tegevus
ei toeta loodusväärtuste säilitamist, vaid pigem ohustab neid.
5. Turismi- ja puhkealade säilitamine -Pärnu maakond on tuntud kui
turismisihtkoht, kus rõhutatakse loodusmatkade, rannikuäärsete
tegevuste ja ökoloogilise turismi edendamist. Kaitsetööstus ja
lõhkeainete käitlemine võivad vähendada piirkonna atraktiivsust
turistidele, kes otsivad puhast ja looduslähedast keskkonda.
Kokkuvõttes on kaitsetööstuspargi ja lõhkeaine tootmise ning käitlemise rajamine vastuolus maakonna keskkonnakaitseliste eesmärkidega, mistõttu see ei sobi piirkonna ruumilise arengu visiooniga.
Kaitsetööstuspargi ja lõhkeaine tootmise ning käitlemise rajamine Pärnu
maakonda toob kaasa mitmeid olulisi riske, mis mõjutavad nii kohalikku
elanikkonda kui ka looduskooslust. Need riskid jagunevad lühiajalisteks ja
pikaajalisteks mõjudeks:
Põhiriskid kohalikule elanikkonnale:
1. Terviseriskid
o Lühiajalised mõjud: Õhusaaste, sealhulgas plahvatustega kaasnevad
kemikaalid ja peenosakesed, võivad põhjustada hingamisteede ärritust
ja terviseprobleeme.
o Pikaajalised mõjud: Pikemaajaline kokkupuude tööstuslike
kemikaalidega võib suurendada vähiriski ning mõjutada neuroloogilist ja
südame-veresoonkonna tervist.
2. Elukvaliteedi langus
o Lühiajalised mõjud: Müra ja vibratsioon tööstusalalt võib häirida
kohalike elanike igapäevaelu.
o Pikaajalised mõjud: Tööstusrajooni tekke tõttu võivad kinnisvarahinnad
langeda, vähendades piirkonna atraktiivsust elukohana.
3. Ohutusriskid
o Lühiajalised mõjud: Õnnetusjuhtumite, nagu plahvatuste või
kemikaalileketega seotud õnnetuste oht.
o Pikaajalised mõjud: Piirkond võib muutuda kõrgendatud riskiga alaks,
kus potentsiaalsed õnnetused võivad tuua kaasa suuremahulisi
evakuatsioone.
Põhiriskid looduskooslusele:
1. Veereostus
o Lühiajalised mõjud: Lõhkeainete ja kemikaalide lekkimine võib
kahjustada läheduses asuvaid veekogusid, mõjutades kalu,
veetaimestikku ja põhjavett.
o Pikaajalised mõjud: Kemikaalide kuhjumine võib põhjustada
ökosüsteemi häireid ning veekogude elurikkuse vähenemist.
2. Muldade ja õhu reostus
• Lühiajalised mõjud: Tootmisprotsessidega kaasnevad saasteained võivad
kanduda maapinnale, põhjustades taimede ja loomade tervise halvenemist.
• Pikaajalised mõjud: Mullas võivad ladestuda raskemetallid ja kemikaalid, mis
halvendavad viljakust ja mõjutavad kohalikku põllumajandust.
3. Elupaikade hävimine
• Lühiajalised mõjud: Tööstusala rajamise tõttu hävib osa looduslikust
elupaigast, mis mõjutab piirkonna floora ja fauna populatsioone.
• Pikaajalised mõjud: Mõnede liikide elupaikade kadumine võib põhjustada
liigirikkuse vähenemist ja looduse tasakaalu muutusi.
Üldised kaalutud mõjud:
• Majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed Kui tööstuspark vähendab
turismipiirkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti, võib see vähendada kohalikku
majandusaktiivsust ja tööhõivet looduslähedastes sektorites.
• Ökosüsteemi pikaajaline kahjustumine Keskkonnakahjude taastamine võib
võtta aastakümneid, ning mõned muutused võivad olla pöördumatud.
Need põhjendused näitavad, et kaitsetööstuspargi ja lõhkeainete tootmise
rajamine Pärnu maakonda ei sobi piirkonna ruumilise arengu visiooniga.
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ja õigusaktid sisaldavad mitmeid piiranguid
ja eesmärke, mis toetavad Pärnu maakonna keskkonnakaitselisi suundi ning
loodusväärtuste säilitamist.
Siin on mõned olulised põhimõtted ja regulatsioonid:
1. Ettevaatus- ja ennetuspõhimõte
ELi keskkonnapoliitika tugineb ettevaatus- ja ennetuspõhimõttele, mis
tähendab, et kui tegevus võib kahjustada keskkonda või rahvatervist, tuleb
rakendada ennetavaid meetmeid isegi siis, kui teaduslikud tõendid ei ole
täielikud.
2. Saastaja maksab põhimõte
ELi keskkonnapoliitika kohaselt peab saastaja kandma kulud, mis on seotud
keskkonnakahjude kõrvaldamisega. See tähendab, et tööstusettevõtted, sealhulgas
kaitsetööstus, peavad vastutama võimalike keskkonnamõjude eest ja rakendama
leevendusmeetmeid.
3. Natura 2000 võrgustik ja elurikkuse kaitse
ELi loodusdirektiiv ja linnudirektiiv sätestavad, et liikmesriigid peavad kaitsma
looduslikke elupaiku ja ohustatud liike. Natura 2000 võrgustik on loodud selleks, et
tagada elurikkuse säilimine, ning tööstusprojektid, mis võivad ohustada kaitsealuseid
piirkondi, peavad läbima põhjaliku keskkonnamõju hindamise.
4. Euroopa roheline kokkulepe ja kliimamäärus
ELi kliimamäärus seab eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrra
aastaks 2030. Kaitsetööstus ja lõhkeainete tootmine võivad suurendada süsiniku
jalajälge, mis on vastuolus ELi kliimaeesmärkidega.
5. Veekaitse ja reostuse vältimine
ELi veepoliitika raamdirektiiv nõuab, et liikmesriigid tagaksid veekogude hea
ökoloogilise seisundi. Tööstusprojektid, mis võivad põhjustada veereostust, peavad
rakendama rangemaid puhastusmeetmeid ja keskkonnakaitse standardeid.
Euroopa Liit on kehtestanud ettevaatusabinõud, et minimeerida kahju elanikkonnale
ja keskkonnale.
KÜSIMUS -> Kuidas ja millise plaaniga on tagatud alltoodud riskide
maandamine ja vältimine ning EL direktiivide rakendamine Tõstamaale
planeeritava kaitsetööstuspargi osas?
Olulised riskid kaitse- ja lõhkeainetööstuse rajamisel:
1. Keskkonnareostus
o Õhusaaste: plahvatused ja kemikaalide tootmine vabastavad kahjulikke
aineid.
o Veereostus: ohtlike kemikaalide lekked võivad saastada põhjavett ja
veekogusid.
o Muldade degradeerumine: tööstusjäätmed ja kemikaalid võivad
põhjustada pinnase reostust.
2. Elupaikade hävimine ja bioloogilise mitmekesisuse kadu
o Tööstusrajoonide rajamine võib hävitada looduslikke ökosüsteeme ja
ohustada kaitsealuseid liike.
o Mürasaaste ja vibratsioon võivad häirida metsloomade käitumist ja
paljunemist.
3. Rahvatervise ohud
o Ohtlike ainete käitlemine võib põhjustada hingamisteede haigusi,
vähiriski ning neuroloogilisi probleeme.
o Plahvatuste või tööstusõnnetuste tõttu võivad tekkida ulatuslikud
evakuatsioonid ja tervisekahjustused.
4. Turbeküsimused ja õnnetusjuhtumite riskid
o Plahvatusohtlikke aineid käsitlevad tööstused vajavad ranget turvalisust.
o Väiksemad tehnoloogilised rikked võivad viia suurõnnetusteni.
Euroopa Liidu kehtestatud ettevaatusabinõud:
1. Seveso III direktiiv
o Reguleerib ohtlike tööstusrajatiste käitlemist ja ennetusmeetmeid.
o Kohustab ettevõtteid koostama riskihindamise plaane ja hädaolukorra
lahenduskavasid.
2. ELi veepoliitika raamdirektiiv
o Kohustab liikmesriike tagama veekogude hea ökoloogilise seisundi.
o Tööstusprojektid peavad rakendama rangeid reostuse vähendamise
meetmeid.
3. Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv
o Kaitseb looduslikke elupaiku ja ohustatud liike, keelates tööstuste
rajamise Natura 2000 alade lähedusse.
o Nõuab keskkonnamõju hindamist enne tööstuse rajamist.
4. Ettevaatuspõhimõte ja „Saastaja maksab“ põhimõte
o Nõuab, et tööstusettevõtted rakendaksid ennetavaid meetmeid
keskkonnakahjude vältimiseks.
o Kohustab saastajaid vastutama keskkonnakahjude likvideerimise
kulude eest.
Kuidas on kaitsetööstuspargi tänasel riiklikul eriplaneeringul arvestatud
ülaltoodud ELi regulatsiooniega, mis peavad tagama, et kaitsetööstuse ja
lõhkeainete tootmise rajamine ei ohustaks keskkonda ega kohalikku
elanikkonda.
Tõstamaa ei sobi kaitsetööstuspargi rajamiseks mitmel olulisel põhjusel:
1. Keskkonnamõjude raskus – Keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemused näitasid, et Tõstamaa piirkonnas oleks negatiivseid mõjusid kõige
raskem leevendada. Õhusaaste, veereostus ja elupaikade hävimine oleksid
siin ulatuslikumad kui teistes kaalutud asukohtades.
2. Mürasaaste ja elukvaliteedi langus – Kohalikud elanikud on väljendanud
tugevat vastuseisu, kuna laskemoona tootmise ja katsetamisega kaasnev müra
häiriks igapäevaelu. Lähikonnas asuvad külad, nagu Ermistu ja Lõuka, oleksid
otseselt mõjutatud.
3. Kogukonna vastuseis – Kohalikud elanikud on hinnanud
planeerimisprotsessi läbipaistmatuks ja kaasamist ebapiisavaks. Paljud
leiavad, et tööstuspargi rajamine kahjustaks piirkonna loodusväärtusi ja
elukeskkonda.
4. Alternatiivsete asukohtade olemasolu – Põhja-Kiviõli ala vastab paremini
kaitsetööstuspargi nõuetele pakkudesparemat logistikat ja väiksemaid
keskkonnamõjusid.
Kvalifitseeritud tööjõu puudus piirkonnas ja ebaratsionaalne logistiline
distants.
KÜSIMUS -> Kuidas on tagatud kvalifitseeritud tööjõu ressurss antud
piirkonnas?
Lõhkeainetööstuses töötamiseks on vajalikud spetsiaalsed
kvalifikatsioonid ja oskused, mis tagavad ohutuse ja vastavuse
tööstusstandarditele. Eestis reguleerivad kutsekvalifikatsioone Haridus-
ja Teadusministeerium ning vastavad tööstusstandardid.
Peamised kvalifikatsiooninõuded lõhkeainetööstuses:
1. Keemiatehnoloogia ja materjaliteadus
o Lõhkeainete tootmise ja käitlemisega seotud spetsialistidel peab olema
teadmisi keemiliste reaktsioonide ja materjalide omaduste kohta.
o Keemiatehnoloogia haridus või vastav kutsekvalifikatsioon on vajalik.
2. Ohutustehnika ja riskihaldus
o Töötajad peavad läbima spetsiaalse ohutuskoolituse, mis hõlmab
plahvatusohtlike ainete käsitlemist ja hädaolukordade lahendamist.
o Seveso III direktiiviga seotud koolitused on kohustuslikud.
3. Tööstusautomaatika ja mehhatroonika
o Lõhkeainete tootmisprotsessid on sageli automatiseeritud, mistõttu on
vajalik oskus töötada tööstusrobotite ja automaatikaseadmetega.
o Mehhatroonika ja elektroonika alased teadmised on eeliseks.
4. Kaitsetööstuse regulatsioonid ja seadusandlus
o Töötajad peavad tundma Euroopa Liidu ja Eesti seadusi, mis
reguleerivad lõhkeainete tootmist ja eksporti.
o Vastavad sertifikaadid ja litsentsid on vajalikud.
5. Kvaliteedikontroll ja testimine
o Lõhkeainete ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks on vajalikud teadmised
testimismeetoditest ja analüüsist.
o Laboritöö ja mõõteseadmete kasutamise oskus on oluline.
Kõige olulisemad kvalifikatsioonid lõhkeainetööstuses on ohutustehnika ja
riskihaldus, kuna tööstuses töötamine nõuab rangete ohutusstandardite
järgimist plahvatusohtlike ainete käitlemisel. Lisaks on keemiatehnoloogia ja
materjaliteaduse tundmine kriitiline, et tagada lõhkeainete tootmise ohutus ja
täpsus. Samuti on oluline tööstusautomaatika ja mehhatroonika, kuna paljud
tootmisprotsessid on automatiseeritud ning vajavad tehnilisi teadmisi.
Kaitsetööstuses töötamiseks peab omama vastavaid sertifikaate ja koolitust,
mis hõlmavad Euroopa Liidu regulatsioone ja tööstusohutuse nõudeid.
Eestis on lõhkeainetööstuse kvalifikatsiooniga inimesi peamiselt
tööstuspiirkondades, kus tegutsevad kaitsetööstuse ja keemiatööstuse
ettevõtted. Mõned olulised keskused hõlmavad:
• Tallinn ja Harjumaa – Suurim tööstus- ja teaduskeskus, kus asuvad mitmed
kaitsetööstuse ja keemiatehnoloogia ettevõtted.
• Ida-Virumaa – Tugev keemiatööstuse ja tööstusautomaatika kompetents, kus
leidub spetsialiste lõhkeainete tootmise ja käitlemise valdkonnas.
• Tartu ja Lõuna-Eesti – Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadus- ja
inseneriteaduste programmid koolitavad spetsialiste, kes võivad töötada
lõhkeainetööstuses.
Kokkuvõttes on Tõstamaa keskkonnamõjude, mürasaaste, puuduliku
piirkondliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse, kogukonna vastuseisu ja
sobivamate alternatiivsete asukohtade tõttu ebasobiv kaitsetööstuspargi
rajamiseks.
Kinnitan, et kõiki eelloetletud mõjusid ja riske sostan enda isikuga lähtudes sellest, et
pean ennast Tõstamaa osavalla kogukonna liikmeks.
Kati Naber