Kaitseministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskiri

KÄSKKIRI 02.05.2025 nr 1-2/25/76

Kaitseministeeriumi valitsemisala

siseauditeerimise sise-eeskiri

Kaitseministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskiri kehtestatakse Vabariigi

Valitsuse seaduse § 49 lg 1 punktide 1 ja 131, Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79

„Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“ § 3 lg 4 ning Vabariigi Valitsuse

25.05.2023 määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 6 lg 2 punkti 22 ja § 7 alusel.

I Üldsätted ja siseauditi funktsiooni mandaat

1.1. Käesolev siseauditeerimise sise-eeskiri (edaspidi sise-eeskiri) reguleerib

Kaitseministeeriumi (edaspidi ministeerium) ning tema valitsemisalas olevate

valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste (edaspidi asutus) siseauditeerimise üldised

põhimõtted, sh omavahelise töö koordineerimise põhimõtted.

1.2. Iga asutus võib kooskõlas sise-eeskirjaga koostada oma asutuse siseauditeerimise sise-

eeskirja, milles reguleeritakse täpsemalt siseauditeerimise korraldus selles asutuses.

1.3. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1.3.1. siseauditeerimine (internal auditing) – sõltumatu, objektiivne kindlust ja nõu andev

tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust ministeeriumi ja asutuste tegevusele ja

seda täiustama. See aitab kaasa nii valitsemisala kui asutuste eesmärkide

saavutamisele, kasutades süsteemset ja korrakohast lähenemist hindamaks ja

täiustamaks valitsemise, riskijuhtimise ja kontrolliprotsesside mõjusust;

1.3.2. valitsemine (governance) – protsesside ja struktuuride kogum, mida viib ellu

valitsemisala kõrgem juhtorgan ja tippjuhtkond, et informeerida, suunata, juhtida ja

seirata ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust selle eesmärkide saavutamisel;

1.3.3. risk – ebakindluse positiivne või negatiivne mõju eesmärkidele;

1.3.4. riskijuhtimine (risk management) – protsess võimalike riskide kindlakstegemiseks,

hindamiseks, juhtimiseks ning kontrollimiseks;

1.3.5. riskitaluvus (risk tolerance) – kui suurt riski on valitsemisala kõrgem juhtorgan,

tippjuhtkond ja teised osapooled valmis taluma enne, kui tuleb sekkuda;

1.3.6. kontroll (control) – valitsemisala kõrgema juhtorgani, tippjuhtkonna ja teiste

osapoolte mistahes tegevus riskide juhtimiseks ning kehtestatud eesmärkide ja

sihtide saavutamise tõenäosuse suurendamiseks;

1.3.7. kontrolliprotsessid (control processes) – põhimõtted, protseduurid ja tegevused,

mis on välja töötatud ja mida kasutatakse riskide juhtimiseks, et hoida neid

riskitaluvuse piires;

1.3.8. töö – kindlustandev ja nõuandev töö;

2 (8)

1.3.9. kindlustandev töö (assurance services) – töö, mille eesmärk on pakkuda

huvirühmadele usaldust kindluse andmise kaudu, näiteks vastavus-, finants-,

tegevus- või tulemus- ja tehnoloogiaalased auditid;

1.3.10. kindlus (assurance) – hinnatava probleemi, olukorra, teema või tegevuse osas

kriteeriumiga võrdlemisel antav kinnitus, eesmärgiga suurendada huvirühmade

usaldust valitsemisala või asutuse valitsemise, riskijuhtimise ja kontrolliprotsesside

suhtes;

1.3.11. nõuandev töö (consulting services) – töö, mille käigus antakse huvirühmadele nõu

kindlust andmata ja juhtimisalast vastutust võtmata. Töö olemus ja ulatus lepitakse

kokku asjaomaste huvirühmadega. Näited vastavatest töödest on uute poliitikate,

protsesside ja/või süsteemide rakendamise nõustamine, uuringud, koolituste

läbiviimine, riskide ja kontrollide kohta käivatel aruteludel osalemine;

1.3.12. auditiuniversum (audit universe) – kõigi võimalike auditeerivate üksuste,

valdkondade, protsesside, teenuste kogum;

1.3.13. valitsemisala kõrgem juhtorgan – minister;

1.3.14. tippjuhtkond – valitsemisala tippjuhtkond (ministeeriumi kantsler ja asekantslerid

ning valitsemisala asutuste juhid) ja asutuse tippjuhtkond (valitsemisala asutuse

juht ja juhi asetäitjad);

1.3.15. valitsemisala siseauditi juht – ministeeriumi siseauditi juht;

1.3.16. asutuse siseauditi juht – ministeeriumi valitsemisala asutuse (sise)auditijuht või

siseauditi üksuse juht;

1.3.17. siseaudiitor – siseauditi üksuses või asutuses siseauditi funktsiooni täitev teenistuja;

1.3.18. auditi juht – konkreetse töö nõuetekohase läbiviimise eest vastutav siseaudiitor;

1.3.19. huvirühm – osapool, millel on otsene või kaudne huvi ministeeriumi ja tema

valitsemisala tegevuse ja tulemuste vastu. Huvirühmade hulka võivad kuuluda

valitsemisala kõrgem juhtorgan, tippjuhtkond, valdkonna eest vastutavad

teenistujad, teised ametiasutused, Riigikogu, välisaudiitorid (Riigikontroll),

avalikkus;

1.3.20. ülemaailmsed siseauditi standardid (Global Internal Audit Standards) –

Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi (The Institute of Internal Auditors - IIA)

poolt välja töötatud standardid, mis suunavad siseauditi ülemaailmset kutsetegevust

ja on aluseks siseauditi funktsiooni kvaliteedi hindamisele.

1.4. Siseauditeerimise eesmärk on pakkuda sõltumatut, riskipõhist ja objektiivset kindlust, nõu,

ülevaadet (insight) ja tulevikuvaadet (foresight), mis on suunatud valitsemisala ja asutuste

tegevuste väärtuse suurendamisele ja täiustamisele. Siseauditeerimine edendab

ministeeriumi valitsemisala ja asutuste eesmärkide edukat saavutamist, valitsemise,

riskijuhtimise ja kontrolliprotsesse, otsuste tegemist ja järelevalvet, mis aitab

ministeeriumil ja asutustel suurendada oma usaldusväärsust avalikkuse silmis. Siseauditi

funktsioon ei asenda tippjuhtkonna vastutust riskide juhtimise ja tegevuste tulemuslikkuse

eest.

1.5. Siseauditi funktsiooni ulatuses on ministeerium, asutused, Kaitseliit, riigi asutatud

sihtasutused, milles asutajaõiguseid teostab ministeerium, ning valitsemisala põhitegevuse

valdkonnad, protsessid ja teenused.

1.6. Siseaudiitoritel on piiramatu juurdepääs oma ülesannete täitmiseks vajalikule ja

asjakohasele teabele ja dokumentidele, andmekogudele, varadele ja personalile. Kuigi

siseaudiitorid on teenistussuhtes ministeeriumi või konkreetse asutusega, siis õigus töö

jaoks vajalikku informatsiooni koguda ning toiminguid teha on neil kogu punktis 1.5

märgitud ulatuses.

3 (8)

1.7. Siseauditeerimisel lähtuvad siseaudiitorid ülemaailmsetest siseauditi standarditest,

arvestades seejuures tegevusvaldkonda, valitsemisala kõrgema juhtorgani ja tippjuhtkonna

ootusi ning siseauditi funktsiooni suurust/väiksust. Tulenevalt funktsiooni

suurusest/väiksusest võib valitsemisala siseauditi juht koos valitsemisala siseaudiitoritega

jõuda järeldusele, et teatud ülemaailmsete siseauditi standardite järgimine kõikides

aspektides ei ole otstarbekas, mis kooskõlastatakse valitsemisala kõrgema juhtorganiga või

tippjuhtkonnaga. Asutuse siseauditi juht kooskõlastab võimaliku mittevastavuse

standarditega asutuse juhiga.

1.8. Kui ministeerium või asutus tellib töö sisse väliselt teenuseosutajalt, säilib asutusel

kohustus tagada, et teenuseosutaja täidaks oma kohustusi tõhusalt ja mõjusalt ning järgiks

ülemaailmseid siseauditi standardeid ja parimaid praktikaid. Konkreetse töö tellimisel tuleb

järgida valitsemisala ja asutuse hankekorda.

1.9. Siseauditi funktsioon on oma tegevuses sõltumatu teistest ministeeriumi ja asutuste

struktuuriüksustest. Siseauditi funktsioon allub valitsemisala kõrgemale juhtorganile.

Asutuse siseaudiitorid või siseauditi üksus alluvad vahetult asutuse juhile.

1.10. Siseaudiitorid võivad keelduda nende sõltumatust või objektiivsust kahjustavate,

õigusaktide või ülemaailmsete siseauditi standarditega vastuolus olevate korralduste

täitmisest, sh ei võta siseaudiitorid tööde läbiviimisel vastutust juhtimisalaste otsuste eest.

1.11. Siseaudiitorid kinnitavad, kas iga töö alguses (nn sõltumatuse deklaratsioon) või iga-

aastase arenguvestluse käigus, et nad on sõltumatud (st vabad asjaoludest, mis ohustavad

kohustuste erapooletut täitmist) ja teevad oma tööd objektiivselt. Juhul, kui selguvad

asjaolud, mis ohustavad siseaudiitori sõltumatust ja objektiivsust, teavitab siseaudiitor

sellest viivitamatult valitsemisala siseauditi juhti või asutuse siseauditi juhti, kes võtab

kasutusele meetmed (nt taandab siseaudiitori edasistest toimingutest ja leiab talle asendaja

või lubab jätkata, võttes edasised tegevused täiendava järelevalve alla) ja tagab vajalikele

osapooltele sellekohase teabe edastamise. Siseauditi juht teavitab valitsemisala kõrgemat

juhtorganit või asutuse juhti, kellega lepitakse kokku vajalikud kaitsemeetmed.

1.12. Siseaudiitorid peavad lähtuma nii avaliku teenistuse kui ka asutuse eetika põhimõtetest

ning järgmistest kutse-eetika põhimõtetest:

1.12.1. ausus – siseaudiitorid demonstreerivad oma töös ja käitumises ausust;

1.12.2. objektiivsus – siseaudiitorid säilitavad siseauditeerimisel erapooletu ja

eelarvamustevaba suhtumise;

1.12.3. pädevus – siseaudiitorid rakendavad teadmisi, oskuseid ja võimeid oma kohustuste

edukaks täitmiseks;

1.12.4. nõutav ametialane hoolsus – siseaudiitorid rakendavad siseauditi tööde

planeerimisel ja osutamisel nõutavat ametialast hoolsust;

1.12.5. konfidentsiaalsus – siseaudiitorid kasutavad ja kaitsevad teavet nõuetekohaselt (sh

lähtumine nii riigisaladuse, salastatud välisteabe, asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe, ärisaladuse kui ka allikakaitse regulatsioonidest ja põhimõtetest).

1.13. Siseaudiitorite värbamisel, arendamisel ja motiveerimisel lähtutakse ministeeriumi

valitsemisala ja asutuse vastavatest põhimõtetest. Värbamisel ja arendamisel jälgib asutuse

siseauditi juht koostöös personalijuhi ja koolituspartneriga, et siseaudiitoritel oleks

ametikohustuste täitmiseks vajalikud pädevused või toetatakse nende omandamist.

II Valitsemisala siseauditi funktsiooni koordineerimine ja juhtimine

2.1. Valitsemisala siseauditi juht:

2.1.1. koordineerib valitsemisalas ühtsete siseauditeerimise põhimõtete ja metoodikate

ning tulemusmõõdikute väljatöötamist ja edendamist;

4 (8)

2.1.2. koordineerib valitsemisala siseauditi strateegia ja auditiuniversumi koostamist ning

uuendamist;

2.1.3. korraldab valitsemisala siseaudiitoritele tööalaselt vajaliku informatsiooni vahetust

(nt edastab infot valitsemisala põhitegevuse eesmärkide ja kavandatud

reformide/muudatuste kohta, siseauditi töödega seotud otsustuskoosolekute

otsuseid, koolituspakkumisi ja koolituste materjale, erialast kirjandust);

2.1.4. korraldab vastavalt vajadusele asutuste siseauditi juhtide või siseauditi üksuste

teenistujate kohtumisi, ühiskoolitusi ja teabepäevasid.

2.2. Valitsemisala siseauditi juhi eestvedamisel töötavad siseaudiitorid välja valitsemisala

siseauditi strateegia, mis toetab ministeeriumi valitsemisala strateegilisi eesmärke ja on

kooskõlas valitsemisala kõrgema juhtorgani ja asutuste juhtide ootustega. Siseauditi

strateegia uuendamine toimub vastavalt vajadusele, nt muudatused põhitegevuse

eesmärkides, asutuse tegevusvaldkonnas, valitsemisala kõrgema juhtorgani või asutususte

juhtide ootustes.

2.3. Asutuse siseauditi funktsiooni tööplaani või eesmärkide (edaspidi tööplaan) koostamine ja

aruandlus toimub kooskõlas asutuse planeerimise ja aruandluse põhimõtetega.

2.4. Tööplaani koostamise aluseks on kõigi potentsiaalsete hinnatavate valdkondade loeteluna

auditiuniversum, mille kirjeldamisel on aluseks võetud ministeeriumi valitsemisala

põhitegevused ja vastavad arengudokumendid (RKAK, KMAK), teenused ja protsessid.

Auditiuniversumit uuendatakse jooksvalt vastavalt muudatustele põhitegevustes,

arengudokumentides ning asutuste tegevusvaldkondades, struktuuris, teenustes või

protsessides. Tööplaani koostamisel arvestatakse ka valitsemisala kõrgema juhtorgani ja

tippjuhtkonna sisendit ja ootusi ning auditiuniversumi kaetust teiste kindlustandvate

tegevustega (nt välisauditid, järelevalved).

2.5. Asutuse siseauditi funktsiooni tööplaani koostamise eest vastutab asutuse siseauditi juht.

Aasta tööplaani kiidab heaks asutuse juht. Asutuse siseauditi juht edastab tööplaani

valitsemisala siseauditi juhile. Asutuste siseauditi tööplaanide koondamisel kujuneb

valitsemisala siseauditi aastaplaan, mida tutvustatakse valitsemisala kõrgemale

juhtorganile ja kantslerile.

2.6. Kokkulepitud sagedusega informeerib asutuse siseauditi juht asutuse juhti ja valitsemisala

siseauditi juhti tööplaani täitmisest. Vajadusel ajakohastatakse tööplaani. Muudatused

kooskõlastatakse asutuse juhiga ning nendest teavitatakse valitsemisala siseauditi juhti, kes

teavitab valitsemisala kõrgemat juhtorganit ja kantslerit.

2.7. Ülevaated siseauditi funktsiooni eelarve täitmisest, personali liikumistest ja

täiendkoolitustest esitatakse valitsemisala kõrgemale juhtorganile või asutuse juhile

koondina koos asutuse teiste üksuste vastavasisulise informatsiooniga asutuses üldiselt

kehtivas aruandluse korras.

2.8. Siseaudiitorid teevad koostööd välisaudiitorite (sh Riigikontroll, auditeeriv asutus) ning

teiste kindlust- ja nõuandvate teenuste osutajatega (sh teenistuslikud järelevalved,

uuringud, kvaliteedisüsteemi siseaudiitorid), et tagada ministeeriumi ja tema valitsemisala

kaetus erinevate kontrollide ning viia miinimumini töö dubleerimine.

III Töö planeerimine

3.1. Siseaudiitorid teavitavad kirjalikult asjaomaseid huvirühmi (auditeeriva valdkonna eest

vastutavad juhid ja teenistujad) plaanitavast tööst, märkides töö esialgse eesmärgi (sh töö

läbiviimise põhjused) ja ajakava. Teavitus säilitatakse töö kohta koostatavas toimikus.

Vajadusel korraldatakse avakoosolek, mille tulemused dokumenteeritakse (nt kohtumise

kokkuvõte või protokoll).

5 (8)

3.2. Töö planeerimisel koguvad siseaudiitorid teavet, mis võimaldab neil mõista auditeeritavat

valdkonda (sh arengukavad, eesmärgid, valitsemise-, riskijuhtimise- ja kontrolliprotsessid,

regulatsioonid), hinnata auditeeritava valdkonnaga seotud riske ning tuvastada

kriteeriumid auditeeritava tegevuse hindamiseks. Samuti tuleb mõista huvirühmade ootusi

seoses töö vajalikkuse, eesmärkide ja ulatusega. Töö planeerimise käigus kogutud

informatsioon säilitatakse töö kohta koostatavas toimikus. Vajadusel võivad siseaudiitorid

töö eelhindamise käigus kogutud teabe koondada eelhindamise dokumenti (nn taustainfo

kokkuvõte).

3.3. Töö planeerimise tulemusel määratlevad siseaudiitorid tööprogrammis töö eesmärgi ja

ulatuse, kriteeriumid, toimingute ja metoodika kirjelduse ning ressursid, mis on vajalikud

töö läbiviimiseks.

3.4. Töö planeerimisel, sh ulatuse ja ajakava määratlemisel, tuleb hinnata, kas olemasolevad

ressursid on asjakohased ning töö läbiviimiseks piisavad. Ressursside ebapiisavuse korral

tuleb kas eraldada täiendavaid ressursse (nt täiendava siseaudiitori või eksperdi kaasamine)

või tulenevalt ressursipiirangust korrigeerida töö ulatust või ajakava.

3.5. Tööprogrammi ja selle muudatused vaatab üle ja kiidab heaks asutuse siseauditi juht.

Tööprogrammi tutvustatakse auditeeriva valdkonna eest vastutavatele juhtidele ja

teenistujatele veendumaks, et auditeeriva valdkonna eest vastutavad teenistujad mõistavad

ja toetavad töö eesmärke, ulatust ja ajastust ning tagada ühtne arusaam

hindamiskriteeriumidest ja nende sobivusest. Saadud tagasiside säilitatakse töö kohta

koostatavas toimikus.

3.6. Nõuandva töö puhul võib planeerimine erineda eelnevalt kirjeldatust, kuna töö eesmärgid

ja ulatus kujunevad koostöös asjaomaste huvirühmadega.

IV Töö teostamine

4.1. Töö programmi elluviimiseks koguvad siseaudiitorid asjakohast (kooskõlas töö

eesmärkide ja ulatusega), usaldusväärset (faktiline ja ajakohane) ja piisavat teavet (sh

intervjuud, küsitlused, dokumentidega tutvumine, juurdepääs andmekogudele, kinnituste

küsimine, varade ja varude kontroll) ning viivad läbi analüüse ja hindamisi.

4.2. Siseaudiitorid peavad kogutud teavet analüüsima, et teha kindlaks, kas

hindamiskriteeriumide ja auditeeritava tegevuse tegeliku olukorra (seisundi) vahel on

erinevusi või mitte. Kui analüüsid näitavad erinevust, siis tuleb kindlaks teha erinevuse

põhjus ja mõju ning hinnata probleemi olulisust.

4.3. Erinevused fikseeritakse tähelepanekutena, mis kirjutatakse lühidalt ja lihtsas keeles,

arvestades punktis 5.3 lõpparuande vormistamisele esitatavaid kriteeriume. Tähelepanekud

peaksid selgitama tegeliku olukorra ja kriteeriumide erinevust ning viitama

tõendusmaterjalile, mis toetab siseaudiitorite hinnangut tähelepaneku olulisuse kohta.

4.4. Hindamiskriteeriumide ja tegeliku olukorra vaheliste erinevuste lahendamiseks teevad

siseaudiitorid soovitusi või lepivad koos valdkonna eest vastutavate teenistujatega kokku

tegevuskava erinevuste lahendamiseks. Soovitusi ja tegevuskava tuleb arutada

teenistujatega, kellel on volitused muudatuste kehtestamiseks ja rakendamiseks. Kui

siseaudiitorid ja valdkonna eest vastutavad teenistujad jäävad soovituste osas

eriarvamusele, tuleb see fikseerida, märkides ära mõlema poole seisukohad.

Tähelepanekute lahendamiseks tegevuste elluviimine on juhtkonna kohustus.

4.5. Analüüside ja hindamiste tulemustel tehtud tähelepanekud ja soovitused märgitakse

tähelepanekute lehel või toimingu kokkuvõttes vastavalt asutuse tööpraktikale.

4.6. Tulenevalt asjaomaste huvirühmadega sõlmitud kokkuleppest ei ole nõuandva töö puhul

tõendite kogumine järelduste koostamiseks alati vajalik.

6 (8)

4.7. Töö tulemuste toetamiseks tuleb töö käigus kogutud teave ja tõendusmaterjal

dokumenteerida. Tööga seotud analüüsid, hindamised ja neid toetav teave peavad olema

dokumenteeritud nii, et töö ülevaataja jõuab samadele järeldustele, milleni jõudis tööd läbi

viinud siseaudiitor. Dokumentatsioon säilitatakse töö kohta koostatud elektroonilises

toimikus, mida säilitatakse asutuse koostöökeskkonnas.

4.8. Toimiku korrektse vormistamise eest vastutab auditi juht ja selle ülevaatust teostab asutuse

siseauditi juht.

V Töö lõpparuanne

5.1. Iga töö kohta tuleb koostada lõpparuanne, mis peab sisaldama töö nimetust, eesmärke,

ulatust (sh ulatuse piirangud, kui neid oli), tähelepanekuid (sh nende olulisust ja

prioriteetsust), järeldusi ning soovitusi, kui need on vajalikud. Soovitustele tuleb lisada

vastutajad ning kuupäevad, mis ajaks meetmed tuleb rakendada. Lõpparuanne võib

sisaldada ka lühiülevaadet hinnatavast tegevusest. Kui enne lõpparuande koostamist on

alustatud tegevusi puuduste kõrvaldamiseks või puudused on kõrvaldatud, tuleb seda

aruandes tunnustada.

5.2. Töö lõpparuande vorm võib erineda lähtuvalt töö liigist (kindlustandev vs. nõuandev töö),

aruande saavast sihtrühmast (hinnatava tegevuse eest vastutavad teenistujad, tippjuhtkond,

valitsemisala kõrgem juhtorgan), töö eesmärgist (kindluse andmine vs koolitus) või

asjaomaste huvirühmadega sõlmitud kokkuleppest.

5.3. Lõpparuanne peab olema:

5.3.1. täpne – vigade ja moonutusteta ning faktidel ja kogutud tõendusmaterjalil tuginev;

5.3.2. objektiivne – erapooletu, kallutamata ning kõigi asjakohaste faktide ja asjaolude

õiglase ja tasakaalustatud hindamise tulemus;

5.3.3. selge – loogiline ja asjaomastele huvirühmadele kergesti arusaadav, vältides

tarbetut tehnilist keelt;

5.3.4. lakooniline – lühike ja vaba ebavajalikest detailidest ja sõnadest;

5.3.5. konstruktiivne – kasulik huvirühmadele ja asutusele ning võimaldab vajaduse

korral parendusi;

5.3.6. täielik – asjakohane, usaldusväärne ja piisav teave ja tõendusmaterjal töö tulemuste

toetamiseks;

5.3.7. õigeaegne – õigesti ajastatud vastavalt probleemi olulisusele, et oleks võimalik

rakendada parendusmeetmeid.

5.4. Kindlustandva töö järeldus peab sisaldama kokkuvõtvat hinnangut auditeeritud valdkonna

kohta. Hinnang võib varieeruda lähtuvalt auditeeritavast teemast. Näiteks,

finantsaruandluse hindamise käigus antakse hinnang selle õigsusele, vastavushindamise

käigus antakse hinnang tegevuse vastavusele (nt auditeeritud hangete läbiviimine oli

vastavuses riigihangete seadusega). Valitsemise-, riskijuhtimise ja kontrolliprotsesside

hindamisel kasutatakse skaalat: mõjus, mõningast parandamist vajav, olulist parandamist

vajav, mitterahuldav. Teabe ebapiisavuse korral võivad siseaudiitorid jätta ka hinnangu

andmata.

5.5. Töö kohta võidakse esmalt koostada aruande projekt või eelnõu (edaspidi eelnõu), mis

saadetakse tutvumiseks auditeeritava valdkonna eest vastutavatele teenistujatele.

Siseaudiitorid võivad vajadusel korraldada valdkonna eest vastutavate isikutega aruande

eelnõu arutelu (nn lõpetav kohtumine), mille käigus arutatakse enne lõpparuande

vormistamist läbi töö tulemused, sh võimalikud töö tulemustega seotud erimeelsused või

lahkarvamused eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Peale aruande eelnõule tagasiside saamist

7 (8)

või eelnõu läbi arutamist koostatakse siseauditi juhi poolt kinnitatud lõpparuanne, mis

esitatakse asutuse juhile.

5.6. Asutuse siseauditi juht edastab töö lõpparuande valitsemisala siseauditi juhile, kes edastab

tulemused teadmiseks valitsemisala kõrgemale juhtorganile, kantslerile ja valdkonna eest

vastutavale asekantslerile.

5.7. Kui peale töö lõpparuande valmimist selgub, et lõpparuanne sisaldab olulist viga või

kajastamata jätmist, mis mõjutab tähelepanekuid, järeldusi või soovitusi, edastab asutuse

siseauditi juht viivitamata korrigeeritud teabe kõigile osapooltele, kes said algse

lõpparuande. Teabe edastamise viis (nt informatsiooni edastamine koosolekul, e-kiri,

korrigeeritud aruanne) sõltub vea või kajastamata jätmise mõjust töö tulemustele.

5.8. Kui lõpparuandes tuvastatakse viga või kajastamata jätmine, tuleb tuvastada selle põhjused

ja rakendada meetmed selle vältimiseks tulevikus.

VI Seire

6.1. Siseaudiitorid seiravad oma tööde käigus tehtud soovituste rakendamist. Kõik

kindlustandvate tööde käigus tehtud soovitused koondatakse seire tabelisse, kus

kajastatakse soovitus, selle täitmise eest vastutav teenistuja ja tähtaeg ning seire tulemused

(kas ja kuidas on soovitus rakendatud), seire läbiviimise kuupäev ja hinnang soovituse

rakendamisele. Seiret tehakse vähemalt kord aastas enne uue perioodi tööde planeerimist.

Seireks koguvad siseaudiitorid ise teavet oma igapäevase töö käigus ja küsivad tagasisidet

soovituste rakendamise eest vastutavalt teenistujalt või teenistujatelt.

6.2. Kui seire käigus selgub, et töö käigus tehtud olulised soovitused on rakendamata, mistõttu

on ohustatud ministeeriumi valitsemisala või asutuse eesmärkide saavutamine, või

rakendatavad meetmed ei ole piisavad, teavitab valitsemisala siseauditi juht sellest

valitsemisala kõrgemat juhtorganit või asutuse siseauditi juht asutuse juhti.

6.3. Väliste osapoolte läbiviidud kindlustandvate tööde (sh Riigikontrolli poolt läbiviidud

auditid) soovituste rakendamise eest vastutab konkreetse hinnatud valdkonna eest vastutav

teenistuja, struktuuriüksus või asutus. Siseauditi üksuse poolne eelnimetatud soovituste

rakendamise ülevaatus toimub eelkõige vastavas valdkonnas kavandatava järgmise töö

ettevalmistamise käigus.

VII Kvaliteedi tagamise ja täiustamise programm

7.1. Valitsemisala siseauditi juht vastutab siseauditi funktsiooni vastavuse eest

ülemaailmsetele siseauditi standarditele ja pideva tulemuslikkuse parandamise eest

ministeeriumi valitsemisalas. Asutuse siseauditi juht vastutab siseauditi funktsiooni

kvaliteedi eest asutuse tasandil lähtuvalt ministeeriumi valitsemisalas kokkulepitud

põhimõtetest.

7.2. Kvaliteedi tagamiseks ja täiustamiseks töötavad siseauditi juhid välja ja rakendavad

siseauditi kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi, mis hõlmab sisemist hindamist (sh

pidev seire ja perioodiline enesehindamine) ja välishindamist.

7.3. Pidev seire on siseauditi üksuse tegevuse igapäevane järelevalve, ülevaatus ja tulemuste

mõõtmine. Pidev seire sisaldab alljärgnevaid valitsemisala siseauditi juhi või asutuse

siseauditi juhi tegevusi:

7.3.1. regulaarne ülevaatus tööde seisu kohta;

7.3.2. tööpaberite ülevaatus töö erinevates etappides ning auditi toimiku ülevaatus töö

lõppedes, seejuures säilitatakse töö kohta koostatavas toimikus tõendus ülevaatuse

kohta;

7.3.3. tagasiside küsimine valdkonna eest vastutavalt teenistujalt või tippjuhtkonnalt

konkreetse töö tulemuslikkuse kohta;

8 (8)

7.3.4. siseaudiitoritega arenguvestluste läbiviimine, mille käigus tehakse kokkuvõte

eelmise perioodi tulemustest, antakse hinnang teenistuja kompetentsidele ning

räägitakse läbi järgneva perioodi ülesanded ja arendustegevused;

7.3.5. tagasiside küsimine valitsemisala kõrgemalt juhtorganilt, tippjuhtkonnalt

siseauditi funktsiooni tulemuslikkuse kohta.

7.4. Vastavalt kokkuleppele valitsemisala kõrgema juhtorgani ja tippjuhtkonnaga korraldatakse

siseauditi funktsiooni perioodilist enesehindamist lähtuvalt IIA poolt välja töötatud

kvaliteedi hindamise metoodikast.

7.5. Siseauditi funktsiooni kvaliteedi välishindamine toimub võimalusel vähemalt kord viie

aasta jooksul kompetentse ja sõltumatu ministeeriumi ja asutuse välise hindaja või

hindamismeeskonna poolt. Välishindamise nõude võib täita ka sõltumatu välise

kinnitusega enesehindamisena. Välishindamise toimumise ulatus ja sagedus lepitakse

kokku valitsemisala kõrgema juhtorgani ja tippjuhtkonnaga. Seejuures võib välishindamise

tellida ühiselt nii kogu valitsemisala kui ka konkreetse asutuse siseauditi funktsioonile.

Välishindamise teostaja valikul lähtutakse ülemaailmsetes siseauditi standardites välisele

hindajale kehtestatud nõuetest.

7.6. Valitsemisala siseauditi juht teeb vähemalt korda aastas valitsemisala kõrgemale

juhtorganile ja kantslerile ülevaate kvaliteedi tagamise ja täiustamise programmi

tulemustest. Asutuse siseauditi juht teeb ülevaate asutuse juhile ja valitsemisala siseauditi

juhile. Välishindamiste tulemused ja tegevuskava tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja

tegevuste täiustamiseks esitatakse valitsemisala kõrgemale juhtorganile ja tippjuhtkonnale

pärast nende valmimist.

VIII Rakendussätted

8.1. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 27.06.2013 käskkirja nr 205 „Kaitseministeeriumi ja

ministeeriumi valitsemisala siseauditi sise-eeskiri“

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

minister