Arvamus

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie: 03.04.2025 nr 12-1/25/140

Meie: 04.05.2025 nr 3-1.1/2024/5986

V.a. Indrek Sirp

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise esimese etapi aruandest

Olete oma 03.04.2025 RMKle saadetud kirjaga esitanud kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese

etapi aruande. Planeeringualad piirnevad riigimaa kinnistutega, milliste volitatud asutuseks on

RMK.

Olles tutvunud teemaplaneeringu kaardimaterjalide, seletuskirja ja KSH aruandega, avaldame

järgmist:

- Juhime tähelepanu, et Pärnu 1 ala asub tervikuna maaparandussüsteemi alal. Seega on vajalik

planeeringuala projektlahenduses näha ette seda ümbritseva kuivendusvõrgu toimimine

säilimine. Arendusalaga kattuvate maaparandussüsteemide osade registrist välja arvamine

on vajalik läbi viia koostöös Maa- ja Ruumiametiga.

- Pärnu 1 eelvalikualal ümberehitatava Suuremetsa tee (1590726) projekteerimisel palume

lähtuda vajadusest, et Kaitseministeeriumi hallatava riigimetsa majandamiseks on RMKle

vajalik tee, mis on liigeldav kuni 52-tonnise täismassiga täishaagisega metsaveoautoga.

- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes hinnatakse mõju

metsamajandusele vaid erametsade osas (lk 132), samas on täielikult välja toomata

maakasutuse muutusest tingitud saamata jääv metsakasvatusliku tulu nii omanikule laekuva

puidutulu (sõltumata sellest, kas tegu on eraomaniku või riigiga) kui ka puidu töötlemisest

majandusse loodava lisandväärtuse võtmes. Teeme ettepaneku aruannet selles osas

täiendada.

- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande lisas 2 (Kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu linnustiku uuring) on peatükis 4.1.3. tingimusena välja toodud, et

kompenseerimisalad peavad asuma riigimaadel, mis lihtsustab ametkondlikke menetlusi.

Olukorras, kus eraomanike huvi looduskaitses osalemise vastu on kasvanud ja

kaitsekohustusi on võimalik rakendada ka lepingulises suhtes (näiteks toimiv süsteem

vääriselupaikade kaitse lepingute näol eramaadel) riigi ja eraomaniku vahel, on selline

kitsendus põhjendamatu ja teeme ettepaneku see eemaldada.

- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande lisas 2 (Kaitsetööstuspargi

riigi eriplaneeringu linnustiku uuring) on peatükis 4.1.3. kompenseerimismeetmetena välja

toodud mõne läheduses asuva kaitseala laiendamine või tsoneeringu osaline muutmine

(piiranguvöönd tsoneerida sihtkaitsevööndiks), uue püsielupaiga moodustamine või

sihtliikide elupaikade taastamine kaitsealadel vms. Juhime tähelepanu, et käesoleval hetkel

planeeringualal ühtegi kaitseala ei asu ja sellest lähtuvalt oleks kompensatsioonimeetmena

kaitseala laiendamine, tsoneeringu muutmine või uue püsielupaiga moodustamine

olemasoleva olukorraga võrreldes ebaproportsionaalne meede. Teeme ettepaneku piirduda

meetmega sihtliikide elupaikade taastamine kaitsealadel.

- Jääb arusaamatuks, mis põhjustel on Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande lisas 3 (taimestiku uuring) peatükis 2.1. põhjalikult käsitletud metsa olemit

eelvalikualadel ajaloolisest, vanuselisest, puuliigilisest kui ka tüpoloogilisest aspektist.

Arendusala kasutusse võtuks teostatakse raadamine, mis hävitab sealse looduskoosluse,

arendusala ümbritsevatel metsamaadel jätkuvad metsakasvatuslikud tegevused vastavalt

kehtestatud piirangutele ka tulevikus ning sellest ja puistute kasvust ja arengust lähtuvalt on

aruandes kirjeldatud parameetrid ajas ka pidevas muutuses. Samas säilitab metsamaa oma

rolli rohevõrgustiku osana ja loodushüvede pakkujana. Teeme ettepaneku aruande peatüki

2.1. sissejuhatavat osa täiendad selgitusega antud analüüsi vajalikkuse osas.

- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande lisas 3 (taimestiku uuring)

peatükis 2.5. on analüüsitud mõju eelvalikualade 60 m puhvrisse jäävatele kaitsealustele

objektidele. Juhime tähelepanu, et säästev areng toimub sotsiaal-, keskkonna- ja

majandusvaldkonna tasakaalus. Viimastel aastatel on ühiskonna üldise heaolu parendamise

huvides ning kliima- ja geopoliitilistest teemadest lähtuvalt oluliselt tõusnud

sotsiaalvaldkonnaga seotud maakasutuse (peamiselt energeetika, riigikaitse ja taristu)

laienemine metsakasvatuseks sobiva maa (majandusvaldkond) arvelt. Maavajadust

kordistatakse ka hüvitus- ja kompensatsioonimeetmete näol, seda eesmärgiga mitte

vähendada keskkonnavaldkonna osakaalu. Leiame, et selline praktika ei ole jätkusuutlik ja

on ebaproportsionaalne. Sotsiaalvaldkonna maakasutuse laienemine peaks toimuma

majandus- ja keskkonnavaldkonna arvelt proportsionaalselt. Sellest lähtuvalt teeme

ettepaneku loobuda mõjude analüüsis alade puhverdamisest ja käsitleda piiriülest mõju kui

lõivu konkureeriva valdkonna arengule.

- Vastavalt Metsaseadusele majandab Kaitseministeeriumi hallatavat riigimetsa RMK. Sellest

lähtuvalt palume planeeringu tellijal arvestada protseduuriga, kus ehitustöid takistavate

puude raieks riigimaal taotleb metsateatise RMK Edela regioon. Selleks esitada taotlus koos

raadamisala DWG formaadis kihiga aadressile [email protected]. Raie ja raiutud puidu

käitlemise tingimused leppida RMK Edela regiooniga kokku täiendavalt. Raadamisala

piiride sissemärkimine looduses on arendaja ülesanne.

- Samuti juhime tähelepanu, et vastavalt riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse

muudatustele rakendusid alates 1. juulist 2024 metsateatise riigilõiv ja keskkonnatasuna

raadamistasu, milliste tasumise kohustus on käesoleva projekti elluviijal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]