Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE)

EELNÖU

Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus

§ l. Puhade ja tähtpäevade seaduses tehaksejärgnevad muudatused:

l) § l senine tekst loetakse löikeks l ning paragrahvi täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses:

,,(2) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud rahvuspuha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspuhalejärgnev tööpäev.";

2) § 2 senine tekst loetakse löikeks l ning paragrahvi täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses:

,,(2) Käesoleva paragrahvi löike l punktides l, 4 ja 6-10 nimetatud riigipuha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks riigipuhale järgnev tööpäev.";

§ 2. Seaduse jöustumine

Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ^-aktsioon ning Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse ja Zuleyxa Izmailova /y21.04.2025.

^

Lauri LäänemetS

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kantseiei Kuupäev^_2^(^(i Viit/-///.9- - ^

Tanel Kiik

Riigikogu liige

Jaak Aab

Riigikogu liige

Andre Hanimägi

Riigikogu liige

Zuleyxa Izmailova

Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse

Riigikogu liige

2

Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käesoleva eelnöuga täiendatakse puhade ja tähtpäevade seadust, andes lisapuhkepäeva, kui rahvuspuha voi riigipuha langeb nädalavahetusele.

Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

II Seaduse eesmärk ja eelnöu sisu

Eelnöuga muudetakse puhade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele piAkepäevale sattuva rahvuspuha voi riigipuha (edaspidi riigipuha) eest lisapuhkepäevajärgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipiiha eest, mis on alati puhapäeval: ulestöusmispuhade l.puhaja nelipuhade l. puha ei kompenseerita vabapäevagajärgneval tööpäeval.

Riigipuhi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvatpuhajaLätis 12 liikuvat puha.

2025. aastal on 12 riigipuha, millest 10 langeb tööpäevadele ja 2 nädalavahetusele ehk puhkepäevadele.

jaanuar (kolmapäev) - uusaasta 24. veebruar (esmaspäev) - iseseisvuspäev 18. aprill (reede) - suur reede 20. aprill (puhapäev) - ulestöusmispuhade l. puha mai (neljapäev) - kevadpuha 8. juuni (puhapäev) - nelipuhade l.puha 23. juuni (esmaspäev) - vöidupuha 24. juuni (teisipäev) -jaanipäev 20. august (kolmapäev) - taasiseseisvumispäev 24. detsember (kolmapäev) -jöululaupäev 25. detsember (neljapäev) - esimenejöulupuha 26. detsember (reede) - teinejöulupuha

•

Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolas ja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. OECD andmetel töötati Eestis 2018 aastal keskmiselt 1748 tundi töötaja kohta, samal ajal kui Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi. Eelnöu seadusena vastuvötmisel Eestis töötaja poolt aastas keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt körgemaks, kui see on meie naaberriikides.

Nädalavahetusele sattunud riigipuha asendamine täiendava puhkepäevaga vötab ära pöhjuse tunda pahameelt saarnata jäänud vaba päeva pärast. See vöimaldab veeta kvaliteetaega perega:

l

kulastada kultuuriuritusi, teha sporti, vötta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonileja uldisele eluga rahulolule.

Varasemalt on möttele anda nädalavahetusele sattunud riigipuha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakonna, EKREja Sotsiaaldemokraatide esindajad.

Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipuha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, lirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipuhasid osaliselt.

2017 aastal kogus ettepanek ,,Lisame puhkepäeva, kui rahvuspuha voi riigipuha langeb nädalavahetusele" keskkonnas rahvaalgatus.ee neljä päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena.

Sarnase regulatsiooniga eelnöu arutati Riigikogus ka 2004., 2020. ja 2022.aastal.

Ill Eelnöu terminoloogia

Eelnöu ei sisalda uusi termineid.

IV Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele

Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

V Seaduse möjud

Seaduse jöustumine parandab töötajate töö- ja pereelu tasakaalu andes neile lisapäevi, mis aitavad puhata tööpingest ning veeta aega perega koos - kiilastada kultuuriuritusi, teha sporti, reisida.

Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Käesoleva eelnöu vastuvötmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnöu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omavalitsuste eelarvetesse tulusid.

Seaduse jöustumine

Käesolev seadus on kavandatud jöustuma/^1.01.2026, et vältida segadusi töö- ja puhkepäevadega, mida vöivad pöhjustadajubqA?§flmis trukitud kalendrid.

4 s

etsLauri Läänei

SotsiaaldemoEFäatliku Erakonna fraktsiooni esimees

2

Tanel Kiik

Riigikogu liige

Jaak Aab

Riigikogu liige

Andre Hanimägi

Riigikogu liige

ZuleyxaTzmaTIava

Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse

Riigikogu liige

3

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.04.2025 / 1-1/15-636; Riigikantselei / 23.04.2025 / 2-5/25-00772

Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 15.05.2025

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 08.05.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0431.

Kontroll: Andres Kruus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson Heili.Tonisson@riigikantselei.ee, 693 5655  

.