| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/1811 |
| Registreeritud | 06.05.2025 |
| Sünkroonitud | 07.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kultuuriministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kultuuriministeerium |
| Vastutaja | Ivari Rannama (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
±
Muinsuskaitseamet: 19.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023
0 200 400 m
Layer
Muinsuskaitseala piir
Kaitsevööndi 1. osa piir
Kaitsevööndi 2. osa piirid:
Muinsuskaitseala vaatekoridori piir
Vaatekoridori piir muinsuskaitsealal ja kaitsevööndil
Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekord”
LISA 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid
Piirkond 1
Piirkond 2
Piirkond 3
Muinsuskaitseamet: 22.04.2025
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
0 100 200 m
N
LISA 2. Muinsuskaitseala kolme
piirkonna piirid
Muinsuskaitseala piir
A-kaitsekategooria
B-kaitsekategooria
C-kaitsekategooria
Ehitismälestis
LISA 3. Hoonete kaitsekategooriad
ja mälestised
Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekord”
Muinsuskaitseamet: 22.04.2025 Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
0 100 200 m
Muinsuskaitseamet: 30.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023
1
2
3
4
0 100 200 m
Muinsuskaitseala piir
Ajalooline haljasala
1. Lossipark 2. Mõisapark koos Tasuja pst alleega 3. Viljandi järve äärne ajalooline haljasala 4. Sõbrapark
LISA 4. Ajaloolised haljasalad
Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekord”
LISA 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala
ja leevendused
Muinsuskaitseamet: 30.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023
Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekord”
0 100 200 m
Arheoloogilise kultuurkihiga alad
Ala, millel kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve ja muude pinnase teisaldamiseks ja juurdeveoga seotud töödeks.
1
Seletuskirja Lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused
Viljandi muinsuskaitseala hoonete kaitsekategooriate määramise
aruanne
Koostaja: Laura Ingerpuu
Muinsuskaitseamet 2023
2
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
Kaitsekategooriate määramise lähtekohad ................................................................................. 3
Inventeerimise läbiviimise tööprotsess ...................................................................................... 4
Inventeerimise tulemused ........................................................................................................... 6
Lisa 1. Kaitsekategooriate tabel ................................................................................................. 8
3
Sissejuhatus
Viljandi muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada
muinsuskaitsealal paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri
määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning
muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Inventeerimine oli alusuuring Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele määratud kaitsekategooriad
muutusid vähesel määral avatud väljapaneku järgselt.
Muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi 2021. aastal. Lisaks toimus 2022. aastal
täiendav inventeerimine nendel kaitsevööndis olevatel kinnistutel, mis olid plaanis liita
muinsuskaitsealasse.
Inventeerimiste käigus koondati välitöödel ja arhiiviuuringutega kogutud andmed tabelisse, kus
on toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja ülevaated ajaloost, samuti kaitsekategooriate
ettepanekud ja põhjendused. Kokkuvõtlik tabel on lisatud uuringuaruandele. Hoonete
lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste
riiklikkusse registrisse.
Inventuuri läbiviijate poolt tehtud kaitsekategooriate ettepanekud vaadati üle Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas, kuhu kuulusid Laura Ingerpuu
(Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik-analüütik), Anne Kivi (Muinsuskaitseamet,
Viljandimaa nõunik), Kalvi Märtin (Viljandi Linnavalitsus, abilinnapea), Olav Remmelkoor
(Viljandi linnavalitsus, peaarhitekt), Margit Aule (Lumi Arhitektuuribüroo OÜ, arhitekt) ja
Leele Välja (Arhitektuuriväljad OÜ, arhitektuuriajaloolane). Töörühma assisteeris Monika
Vestman (Viljandi Linnavalitsus, kultuuriväärtuste spetsialist, töörühma assistent).
Kaitsekategooriate määramise lähtekohad
Vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse
üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad
muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi:
1) A-kaitsekategooria;
2) B-kaitsekategooria;
3) C-kaitsekategooria.
A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele:
1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud
ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada
arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust,
haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust;
2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema
arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile
vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning
4
vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab
eeldada interjööri väärtuslikkust.
B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle
ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis.
Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust,
haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust.
C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva
paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele.
Viljandi muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A ja B
kaitsekategooriates oleks hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust, ning mille
puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine.
A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud
väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb
kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse
siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-,
restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded.
C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille
autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik,
st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete
puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest
ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab
muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses.
Inventeerimise läbiviimise tööprotsess
Viljandi muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi Muinsuskaitseameti lepinguliste
partnerite poolt.
Töö esimese etapina koostas Muinsuskaitseamet inventeerimise aluseks inventeerimistabeli,
kuhu koondasid andmeid hoonete kohta Maa-ameti registrist ja Ehitisregistrist. Esimeses etapis
viisid ka Muinsuskaitseameti lepingulised partnerid läbi arhitektuuriajaloolise uuringu ning
koostasid iga hoone kohta lühikirjelduse ja ajaloolise ülevaate. Selleks kasutati peale
kohapealse vaatluse põhiliselt Muinsuskaitseameti arhiivis olevaid muinsuskaitse eritingimusi
ja projekte, Rahvusarhiivi säilikuid ja fotokogu, ajaloolisi kaarte ning varasemaid
inventeerimisaruandeid.
Töö teine etapp hõlmas välitöid kohapeal, mis tähendas hoonete ja kultuuriväärtuslike detailide
pildistamist. Enne välitööde algust jagati inventeeritavate hoonete postkastidesse
teavituskaardid koos inventeerija kontaktinfoga, et majaelanikud saaksid soovi korral
külastuseks aja kokku leppida. Vajaduse korral pildistati hooneid ka seestpoolt, kuid ilma
põhjaliku uuringuta ei pruugi olla kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivude kohta, kuna
enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud.
5
Kolmas etapp nägi ette hoonete fotode, kirjelduste, ajalooliste ülevaadete, esmaste
kaitsekategooria ettepanekute sisestamist inventeerimise tabelisse. Seejärel sisestati fotod,
kirjeldused ja ajaloolised ülevaated ka kultuurimälestiste registrisse Viljandi muinsuskaitseala
lehel olevatele krundipõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektidele). Samuti lisati
registris jaotusobjektidele krundi hoonestuse ajaloo seisukohast olulised krundiplaanid,
muinsuskaitse eritingimused, ajaloolised projektid, vanad fotod ja muud hoonete ajaloo
seisukohast olulise materjalid.
Inventeerimise tulemusi on põhjalikult kirjeldatud 2021. aasta töö aruandes.
Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruanne
Viljandi muinsuskaitseala plaanitava laienduse osa hoonete inventeerimist teostas
Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik. Kohapeal vaadati üle ligikaudu kolmkümmend
hoonestatud kinnistut. Ka nendele välitöödele eelnes põhjalik kirjaliku ja pildiinfo kogumine
6
Rahvusarhiivist, Viljandi Muuseumi ja Muinsuskaitseameti arhiividest ning fotode
andmebaasidest. Võimalusel tutvuti ka mõne hoone interjööriga.
Ka 2022. aastal teostatud inventeerimise info kanti samuti koos esmaste kaitsekategooriate
ettepanekutega inventeerimise tabelisse. Registrisse kantakse info alles pärast seda, kui
muinsuskaitseala laiendamine on lõplikult otsustatud ning kaitsekord on jõustunud.
Kõiki inventeerijate poolt tehtud hoonete kaitsekategooriate esmaseid ettepanekuid arutas
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm. Mõningatel juhtudel käidi kohapeal
hoonetega tutvumas, et otsustada nende kaitsekategooria üle. Lisaks käisid Muinsuskaitseameti
ehitismälestiste nõunik ja Viljandimaa nõunik ning Viljandi Linnavalitsuse kultuuriväärtuste
spetsialist tutvumas nende hoonete interjööridega, mille osas oli tehtud A-kaitsekategooria
ettepanek. Üksikutel juhtudel ei olnud võimalik hoonesse sisse saada, mistõttu otsustas töörühm
kaitsekategooria olemasoleva dokumentatsiooni põhjal.
Inventeerimise tulemused
1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti erinevatest ajastutest pärinevaid elumaju ja avalikku
funktsiooni kandvaid hooneid, mille puhul on teada või tõenäoline, et säilinud on väärtuslikud
sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, trepid, parketid, maalingud jms. A-kaitsekategooria
hoone on pigem mälestisesarnane hoone, suures mahus ajalooline ja autentne.
2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata ligikaudu pooled muinsuskaitseala elamutest
ja avalikest hoonetest ning vähemal määral säilitamisväärsed abihooned. B-kaitsekategooria
hoone on pigem miljööväärtuslik hoone, mis on linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise
välisilme poolest. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnede uuemate (II maailmasõja-
järgsete) hoonete kohta, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad hästi
ajaloolisesse linnaruumi.
3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus pärast II maailmasõda ehitatud
hooneid, samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni moonutatud või
vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda automaatselt
lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on
moodustatud. Muinsuskaitse seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine
eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda.
Lisaks leidub muinsuskaitsealal üksikuid varesid ja vundamente. Mitme hoone osas, mis olid
inventeerimise alguseks küll veel Maa-ameti kaardil ETAK-iga määratud, selgus
inventeerimise käigus, et need olid tegelikult juba lammutatud.
Juba muinsuskaitseala inventeerimise lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala
laiendamine. 2021. aasta inventuuri aruandes teeb Leele Välja ettepaneku laiendada
muinsuskaitseala põhjasuunas kuni Uue tänavani, ida suunas kuni Kõrgemäe tänavani ning
läänes hõlmata ka Pauluse kirik. Töörühm arutas ettepanekut ning käis ka kohapeal piirkonna
hoonestust vaatamas, kuid jõudis järeldusele, et niivõrd suur muinsuskaitseala laiendamine ole
asjakohane ega vajalik. Vähemal määral muinsuskaitseala laiendamine, mis hõlmaks üksnes
põhjapool tänavate teise külje kinnistuid, on praktika, mida on rakendatud ka teistel
muinsuskaitsealadel ning mis aitab väärtustada ajaloolist keskkonda tervikuna.
7
Inventeerimistulemustest lähtuvalt ning töörühma liikmete kohapeal vaatluse tulemusel jõuti
ettepanekuni arvata muinsuskaitsealalt välja Kaalu ja Turu tänavate vahelised kinnistud ning
sellele alale kehtestada muinsuskaitseala kaitsevöönd.
Senist Viljandi muinsuskaitseala ja selle laiendusalasid praeguses kaitsevööndis käsitletakse
järgnevalt ühe tervikliku muinsuskaitsealana. Viljandi muinsuskaitsealal tehti ettepanek
määrata A-kaitsekategooriasse 14 hoonet või hoone osa. B-kaitsekategooriasse määrati 301
hoonet või hoone osa – see on valdav osa muinsuskaitseala teise maailmasõja eelsetest
hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uuemad hooned. C-
kaitsekategooriasse määrati 253 hoonet, millest valdav osa on mitmesugused väiksed
abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms).
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avaliku väljapaneku raames laekus kaks ettepanekut
hoonete kaitsekategooriate muutmiseks: omanik ei nõustunud C. R. Jakobsoni tänav 29 hoone
kaitsekategooriaga (oli määratud A-kaitsekategooria) ja Tartu tn 27a omanik tegi ettepaneku
määrata hoonele B-kaitsekategooria asemel C-kaitsekategooria, kuna hoone on halvas
tehnilises seisukorras. Töörühma liikmed arutasid nende hoonete kaitsekategooriaid uuesti ning
selle arutelu järgselt otsustas Muinsuskaitseamet, et C. R. Jakobsoni tn 29 hoonele määratakse
B-kaitsekategooria, kuid Tartu tn 27a kaitsekategooriat ei muudeta ja see jääb B-
kaitsekategooriasse.
Kokkuvõttes, võrreldes seni kehtinud põhimäärusega leevendatakse piiranguid praktiliselt
kõikide seni muinsuskaitseala hoonete puhul. Põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal
olevad hooned käsitletavad sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, st muinsuskaitseameti luba
oli tarvis töödeks nii eksterjööris kui interjööris. Kaitsekorra kehtestamisega hakkavad
interjööri ja eksterjööri tööd olema loakohustuslikud üksnes 13 Viljandi muinsuskaitseala
hoone puhul, mis on määratud A-kaitsekategooriasse. Muinsuskaitseala laiendusalal hakkavad
kehtima samad nõuded muinsuskaitsealaga. Laiendusalal hooned on määratud B- ja C-
kaitsekategooriasse ning ühtegi A-kaitsekategooria hoonet seal ei ole.
Tulemus:
13 A-kaitsekategooria hoonet
300 B-kaitsekategooria hoonet
253 C-kaitsekategooria hoonet
24 kultuurimälestiseks tunnistatud hoonet
8
Lisa 1. Kaitsekategooriate tabel
ETAK kood aadress kaitsekategooria kaitsekategooria põhjendus
216766
Aasa 6 // Aasa
6a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja
köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud algne maht ja
fassaadilahendus. Interjöör on kaasajastatud.
8456447
Aasa 6 // Aasa
6a B
19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiva
hoovimaja hästi lahendatud rekonstruktsioon.
218690 Järve 7 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv üüritubadega
linnakodaniku elamu. Põhimahus säilitanud
ajaloolise välisilme.
7062435 Järve 7 Lammutatud
6125454 Järve 5 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tüüpiline linnakodaniku
elamu. Autentne eksterjöör on säilinud vaid
põhimahu ulatuses, fassaadid uuendatud.
213891 Järve 5 B
Viljandi linnas tüüpiline, 19. sajandil ehitatud
abihoone.
217913 Aasa 4 C
9
211016 Aasa 4 C
6368419 Aasa 2 C
214862 Aasa 2 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja
köök-keskkoridoriga elamu.
210769 Järve 3 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja
köök-keskkoridoriga elamu.
6753284 Ranna pst 1 C
6850823 Ranna pst 1 B
Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku
arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs-
pääslahoone.
216635 Ranna pst 3 C
219565
Vesiflirdi allee
3 C
216551 Supeluse C
10
220578 Ranna pst 11 B
Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku
arhitektuuriga vetelpääste hoone.
211073 Ranna pst 7 C
6353683 Ranna pst 13 B
Kaasaegne, loomingulise arhitektuurse
lähenemisega muinsuskaitseala rikastav
sõudebaasi hoone.
212209 Järve 6 B
1930. aastate traditsionalismi esindav
ühepereelamu.
213334 Liiva 15 B
Viljandile iseloomulik 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja
köök-keskkoridoriga tüüpelamu.
213362 Tartu 48 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja
köök-keskkoridoriga elamu. Osaliselt
rekonstrueeritud.
210080 Tartu 46 C
220357 Tartu 44 // 44a B
209232 Tartu 44 // 44a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv otsafassaadiga tänavale
ulatuv ühetoaliste üüritubade ja köök-
keskkoridoriga elamu.
11
6091329 Tartu 44 // 44a C
7063196 Tartu 42 // 42a C
218038 Tartu 42 // 42a C
212396 Tartu 42 // 42a B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. sajandi
alguse ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline
puitelamu. Hilisemal ajal osaliselt ümberehitatud,
kuid säilitanud algupärase mahu.
219643 Tartu 40 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste
üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu.
217608 Tartu 40a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv, algselt ühetoaliste
üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud
algne maht, fassaadid ja interjöörid on
ümberehitatud.
216761 Tartu 38a B
Teise maailmasõjajärgne autentselt säilinud
tüüpprojektikohane individuaalelamu.
6355275 Tartu 38 Hoone puudub
214386 Tartu 38 Hoone puudub
12
6355281 Tartu 38 C
6355280 Tartu 38 C
216156 Tartu 38 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu-tööstushoone,
mille eksterjööris on säilinud mitmeid autentseid
detaile.
225451 Tartu 36 C
214645 Tartu 36 C
218036 Liiva 3 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa nurgahoone tüüpfassaade järgiv
puhasvuuk tellislaos uhkem kodanikuelamu.
Säilinud autentse põhimahu ja fassaadidega,
osaliselt on algupäraseid detaile säilinud ka
interjööris.
209894 Liiva 3 C
6355272 Liiva 3 C
13
213882 Liiva 7 C
217775 Liiva 7 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste
üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu.
216632 Liiva 9 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv kõrge maakivisokli ja
puhasvuuk tellisseintega ühetoaliste üüritubade ja
köök-keskkoridoriga elamu.
6355256 Liiva 9 C
220527 Liiva 11 B 1950. aastate modernistlik individuaalelamu.
216433 Liiva 13 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ringi läbikäidavate
tubadega linnakodaniku elamu. Autentse välisilme
on säilitanud vaid kõrge maakivisokkel, fassaadid
ja interjöörid on kaasajastatud.
6752410 Liiva 13 C
6133069 Liiva 13 C
224533 Liiva 15a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ebatüüpilisem, kuid
võrdlemisi autentse välisilmega säilinud kõrge
maakivisokli, pultkatuse ning kombineeritud tellis-
ja puitseintega elamu.
14
216166 Liiva 15b C
224435 Liiva 15 C
210223 Liiva 10 B
Hästi säilinud mahu ja detailidega 1950. aastate
uusfunktsionalistliku arhitektuuriga
individuaalelamu.
214572 Liiva 8 B
20. sajandi alguses ehitatud maakivisokli ja
tellisseintega elamu. Säilinud ajalooline maht,
hoone interjöör ja osaliselt ka välisilme on
kaasajastatud.
213881 Liiva 6 C
215610 Liiva 6 B
Algselt Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste
üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu, mis on
erinevatel perioodidel tehtud ümberehitustega
kaotanud oma ehitusaegse arhitektuurse ilme.
215005 Liiva 4 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi lõpu
eeslinna üürimaja tüüpi puithistoritsistlik elamu.
214047 Liiva 4 C
226962 Tartu 34 B
Autentsena säilinud eksterjööriga Viljandi 19.-20.
sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv
historitsistlik korterelamu.
15
211600 Tartu 34 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioonidele ebatüüpiline tellistest
abihoone.
213540 Tartu 32b C
219856
Tartu 28 // 28a
// 30 C
216659
Tartu 28 // 28a
// 30 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu-abihoone, mis on
võrdlemisi autentsena säilinud välisilme ja
interjööriga.
223340
Tartu 28 // 28a
// 30 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv hoone, eksterjöör ja
interjöör on autentselt säilinud.
216633
Tartu 28 // 28a
// 30 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv historitsistlik
saunahoone.
225918 Kraavi 4 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tööstushoone.
219830 Kraavi 4 C
6355385 Supeluse 1a C
16
212394 Supeluse 3 C
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste
üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu.
6752413 Supeluse 3 C
6355310 Supeluse 3 C
215403
Ranna pst 6 //
6a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv historitsistliku
arhitektuuristiiliga linnatapamaja hoone.
6752416
Ranna pst 6 //
6a B
Ajalooline historitsistliku arhitektuuristiiliga
Viljandi linnatapamaja kontor-abihoone. Esimese
korruse maht on ajalooline, kaks ülemist korrust
on kaasaegsed.
6089200 Supeluse 14 C
214033 Supeluse 14 C
216488 Roosi 6 Mälestis
224438 Roosi 6 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv abihoone.
17
217633 Roosi 4 B
Hästi säilinud mahtude ja detailidega 1950. aastate
modernistliku arhitektuuriga individuaalelamu.
220407 Trepimägi 3 B
Säilinud eksterjööri ja interjööriga 1920. aastate
lõpu kortermaja, mis on varajane näide Eesti
funktsionalistlikust arhitektuuristiilist.
220751 Trepimägi 3 C
6368966 Roosi 2d C
214352 Roosi 2c C
6368965 Roosi 2b C
6368964 Roosi 2a C
6902483 Oru 17 C
6355329 Oru 17 C
18
224022 Oru 17 B
Viljandile tüüpiline 19. sajandi esimeses pooles
ehitatud ühetoaliste üüritubade ja köök-
keskkoridoriga elamu.
213674 Oru 19 B
20. sajandi alguse keskklassi linnakodaniku
uusrenessanslik villa. Võrdlemisi autentselt
säilinud näide muinsuskaitseala Trepimäe villade
piirkonnale iseloomulikust hoonestusest.
213311 Oru 19 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv arhitektuurselt
miljööväärtuslik villa Sellheim´i abihoone.
504265 Trepimägi 6a C
472214 Trepimägi 6 A
Hästi säilinud eksterjööri ja interjööri detailidega
näide 1920. aastate traditsionalismist ja selle
mugandamisest Trepimäe villade piirkonda.
Interjööris on säilinud originaalsed siseuksed,
pottahjud koos metalldetailidega, pesuköögi
sisustus, pliit, lihtne puittrepp kahe korruse vahel.
214401 Oru 21 A
Hästi säilinud eksterjööri ja interjööri detailidega
näide 1920. aastate saksalikus heimatstiilis villast
Trepimäe villade piirkonnas. Interjööris on säilinud
algsed kahhelahjud, trafarettmaalingute näidised,
puittrepp jne.
7915026 Oru 21a C
6090855 Oru 23 C
222774 Oru 23 B
Algse mahu ja välisilmega säilinud näide 1920.
aastate traditsionalistlikust korterelamust.
19
6090424 Oru 23 C
6353657 Oru 23 C
215280 Ranna pst 12 B
Teise maailmasõja järgne esinduslik modernistlik
individuaalelamu. Hea näide arhitekt Ott Puuraidi
loomingust.
6090426 Ranna pst 12 B
Teise maailmasõja järgse modernistliku
individuaalelamu juurde kuulunud modernistlik
aiamaja. Autentselt säilinud modernistliku puidust
kõrvalhoone iseloomulik näide.
215681 Ranna pst 14 A
Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga Teise
maailmasõja järgne esinduslik modernistlik
individuaalelamu. Interjööris on säilinud trepihalli
lagede ja seinte kujundus lakitud vineertahvlitega,
poolümar kamin, puittrepp vineerist
seinapaneelide, kumeraks painutatud
vineerkäsipuu ja spetsiaalse telefonilauaga.
220832 Ranna pst 14 B
Ranna pst 14 elamule 1970. aastatel lisatud,
elamuga arhitektuurselt sobituv majandustiib.
6255484 Ranna pst 14 C
6133746 Ranna pst 16 C
20
6752423 Ranna pst 20 C
220409 Mäe 14 B
Viljandile tüüpiline 20. sajandi esimeses pooles
ehitatud ühetoaliste üüritubade ja keskkoridoriga
elamu. Säilinud algupärane maht,
põhikonstruktsioonid ja välisilme, samuti mitmeid
fassaadidetaile, sh arvukalt algseid ülaosas
juugendipärase tiheda prossijaotusega aknaraame
ja metallmanuseid.
209010 Mäe 14 Hoone puudub
6744572 Mäe 14 C
214651 Mäe 12 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 1920. aastatel
ehitatud traditsionalistlik kortermaja. Säilinud on
algne maht ja arhitektuurne fassaadilahendus.
218100 Mäe 8 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühiskondliku
funktsiooniga hoone. Säilinud on algupärane maht
ja põhikonstruktsioonid, eksterjöör ja interjöör on
tugevalt uuendatud.
214459 Mäe 8a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv väikeelamu. Säilinud on
algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja
arhitektuurne välisilme.
6355103 Mäe 8a C
21
227187 Mäe 4 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv ühiskondlik hoone.
Säilinud on algupärane maht, korterelamuks
kavandamisel on hoone tugevalt ümber ehitatud
ja kaasajastatud.
213755 Posti 26 // 26a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Säilinud on
algupärane maht, eksterjöör ja interjöör on
ümberehitatud.
224041 Posti 26 // 26a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv üüritubade ja
keskkoridoriga elamu. Säilinud on ajalooline maht,
põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh algupärased
valgmikaknaga puidust raam-tahvel
konstruktsioonis välisuksed.
6368612 Posti 26 // 26a C
214830 Posti 24 C
214955 Posti 24 A
Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga 20. sajandi
alguse saksalikus heimatstiilis keskklassi elamu-
fotoateljee. Interjööris on säilinud siseuksi, trepp,
põrandalauad, keraamilised põrandaplaadid,
piirdeliistud, lagede krohviviimistlus, juugendlikud
glasuurpott ahjud.
213709 Koidu 8 C
212795 Koidu 8 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv klassitsistlike
elementidega historitsistlik korterelamu. Säilinud
algupärane maht ja võrdlemisi algne välisilme.
22
222779 Posti 26b C
215672 Mäe 6 // 6a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv algselt ühetoaliste
üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud on
hoone algne maht ja põhikonstruktsioonid.
217743 Mäe 6 // 6a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv algselt ühetoaliste
üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud on
algne maht ja põhikonstruktsioonid, hoones on
tehtud hilisemaid juurde- ja ümberehitusi.
6368740 Mäe 6 // 6a C
214294 Mäe 10a C
209810 Mäe 10a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioonidega, kuid ümberehituste käigus
kujunenud elamu.
211393 Koidu 6 C
221175 Koidu 6 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv juugend- ja heimatstiili
eeskujudega korterelamu. Säilinud algupärane
maht, põhikonstruktsioonid ja osa detaile (sh
juugendlikke aknaraame, trepikoja puittrepp ja
korterite välisuksi).
214913 Koidu 4 B
Viljandi 18. ja 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv
äri-elamuhoone. Kuulub Tartu tn 19 elamuga
ühisesse arhitektuursesse ansamblisse. Hoone
maht on kujunenud erinevate ehitusetappide
käigus.
23
216426 Koidu 4 C
216660
Koidu 2 //
Tartu 17 C
224220
Koidu 2 //
Tartu 17 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv võrdlemisi autentse
välisilmega säilinud hoone. Kuulub Tartu tn 19
elamuga ühisesse arhitektuursesse ansamblisse.
6368728 Tartu 19 C
213694 Tartu 19 Mälestis
6355100 Tartu 19 C
219534 Tartu 19 C
220738 Tartu 21 // 21a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv kõrge maakivisokli ja
krohvimata tellisfassaadidega korterelamu-
tööstushoone. Teine korrus on ehitatud hiljem.
Säilinud on hoone ajalooline välisilme.
7146764 Tartu 21 // 21a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv kõrge maakivisokli ja
krohvimata tellisfassaadidega korterelamu. Teine
korrus on ehitatud hiljem. Säilinud on hoone
ajalooline välisilme.
24
214484 Tartu 15a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv kroonuhoone. Säilinud
algupärane maht ja põhikonstruktsioonid.
6970196 Koidu 3 C
220817
Koidu 5 // Posti
22 Mälestis
6090087 Posti 20a C
210066 Posti 20a C
6368878 Posti 20 C
212000 Posti 20 B
Kaasajal rekonstrueeritud, kuid muinsuskaitseala
väärtusi kandev 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi
alguse klassitsistlik majandushoone.
209011 Lossi 30 C
216394 Lossi 30 B
18. sajandi lõpu ja19. sajandi alguse barokk-
varaklassitsistlikus stiilis vana-balti tüüpi
linnakodaniku elamu. Üks esimesi uuslinna
hooneid. Säilinud on ajalooline maht,
põhikonstruktsioonid ja mitmed algupärased
fassaadidetailid.
25
208948 Lossi 30 C
214485 Lossi 28 B
20. sajandi alguse juugendstiilis keskklassi
kortermaja. Säilinud algupärane maht ja välisilme,
samuti mõningaid interjöörielemente.
220818 Lossi 26 Mälestis
6368393 Lossi 26 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev tsaariaegne
majandushoone. Osaliselt hävinud.
434064 Tartu 15b B
Kaasajal põhjalikult rekonstrueeritud kuid
muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi
ehitustraditsioone järginud hoovimaja.
6127662 Tartu 15 B
19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv
sõjaväehoone. Säilinud on hoone algupärane maht
ja põhikonstruktsioonid, tagumisel fassaadil on
hilisem juurdeehitus.
215994 Oru 9 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu-kool. Hea näide
19. sajandi I poole vanabalti tüüpi kuid
varaklassitsistlike stiilimõjutustega hoonest.
Eksterjöör säilinud autentsena. Kultuurilooliselt
oluline hoone piirkonnas.
214358 Oru 9 C
217814 Oru 9a B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev algupärase
välisilmega nõukogudeaegne puidust ridaelamu.
26
219474 Tartu 24 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tööstushoone. Hea näide
oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist.
6355399 Tartu 24 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tööstushoone. Hea näide
oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist.
225026 Tartu 24 B
Mitmete algsete detailidega säilinud 19. sajandi II
poole elamu-tööstushoone. Hea näide oma ajastu
väikelinna tööstuskompleksist. Osa Robert Natuse
värvimisvabriku hooneansamblist.
213864 Tartu 26 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu-töökoda.
Autentselt säilinud ja suurepärane näide oma
ajastu väikeelamu-töökojast.
6127302 Tartu 24a B
20. sajandi alguse tööstushoone. Hea näide oma
ajastu väikelinna tööstuskompleksist. Silmapaistev
näide 20. sajandi alguse ekspressionistlikust
väikehoone fassaadikujundusest. Osa Robert
Natuse värvimisvabriku hooneansamblist.
6355394 Tartu 24a C
214922 Tartu 22 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu-tööstushoone.
Säilinud on hoone algne maht ja
põhikonstruktsioonid.
213537 Tartu 20 B
Silmapaistva välisilmega 20. sajandi alguse suur
tellishistoritsistlik äri-kortermaja. Eksterjööris ja
interjööris on säilinud mõõdukalt autentseid
detaile.
6355374 Tartu 18 // 20 C
27
216489 Tartu 18 B
20. sajandi alguse historitsistlik äri- ja kortermaja.
Hea ja võrdlemisi autentsena säilinud näide
tellishistoritsismist. Autentseid detaile on säilinud
eksterjööris ja interjööris mõõdukalt.
223363 Tartu 18 C
214471 Tartu 16 B
20. sajandi alguse juugendstiilis äri- ja kortermaja.
Säilinud algse mahu ja välisilmega. Autentseid
detaile on säilinud mõõdukalt.
6368202 Tartu 16 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv abihoone. Üks vähestest
nii hästi säilinud kahekorruselistest abihoonetest
Viljandis. Lisaks mahule ja konstruktsioonidele on
säilinud ka rohkelt autentseid detaile.
6125593 Tartu 14 B
20. sajandi alguse heimatstiilis äri- ja kortermaja,
mis on säilinud autentse mahu, välisilme ja
mitmete detailidega.
6355371 Tartu 15 B
20. sajandi alguse silikaattellis-puit
vahvärkkonstruktsiooniga abihoone-kuur.
Vähestest tänini säilinud vahvärktarindiga
abihoonetest Viljandis. Silikaattellise varajane
kasutamine.
222841 Lossi 22 C
6125592 Lossi 20 B
19.-20. sajandil erinevate ehitusetappide käigus
kujunenud modernistlik kortermaja. Avatäited ja
interjöörid on teise maailmasõja järgsed.
6125591 Lossi 18 B
19.-20. sajandil erinevate ehitusetappide käigus
kujunenud modernistlik kortermaja.
28
216575 Oru 3 C
215328 Oru 3 C
217912 Oru 3a C
218852 Oru 5a // 5b B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv puukuur-pesuköök.
215165 Oru 5a // 5b B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tüüpiline elamu. Säilinud
on algne hoonemaht, arhitektuurne ilme ja
mõningaid autentseid detaile.
211389 Oru 5a // 5b B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv hoovielamu. Säilinud on
algupärane maht ja konstruktsioonid, samuti
autentseid detaile.
6355379 Oru 7c C
506770 Oru 7c C
216821 Oru 7a A
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, mille teeb
silmapaistvaks suvituskultuurile omane
saelõikelise puitpitsiga ruumikas veranda ning
esifassaadi konsoolne sisseaste. Interjööris on
säilinud algne lagede poola-laudis, seintel on
29
kohati vana lubikrohv maalitud tahvelduse ja
lillornamendiga.
214669 Oru 7 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu-kool. Säilinud
algupärase arhitektuurse ilme ja mitmete
detailidega.
219259 Oru 7b B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi
abihoone, mis on kaasajal põhjalikult
rekonstrueeritud elamuks. Algne maht on
ümberehitatud (hoone oli algselt kitsam).
214915 Posti 19 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu, säilinud on
algupärane maht ja konstruktsioonid, samuti
autentseid detaile.
6950263 Posti 19 C
216157 Koidu 7a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone
algupärane maht, konstruktsioonid ja üldine
arhitektuurne välisilme.
210462 Koidu 7a C
6368827
C. R. Jakobsoni
16 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv väikeelamu, von Stryck´i
aadlielamu abihoone.
216122
C. R. Jakobsoni
16 B
Mõisnik von Stryck´i historitsistlikus
arhitektuuristiilis elamu. Silmapaistev näide 19.
sajandi Eesti väikelinna aadlielamust. Säilinud
algupärase välisilmega.
30
6962122
C. R. Jakobsoni
16 C
219464
C. R. Jakobsoni
16 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv majandushoone, osa von
Stryck´i aadlielamu ehitusansamblist. Säilinud
algne maht ja põhikonstruktsioonid.
224429
C. R. Jakobsoni
14a C
215351
C. R. Jakobsoni
14 B
20. sajandi alguse historitsistlik neorenessanss-
stiilis aadliku linnaelamu. Silmapaistev näide Eesti
arhitektuuriajaloos stiilipuhtust taotlevast palazzo-
hoonetüübist. Säilinud algupärase mahu ja
välisilmega, interjöörid on kaasajastatud.
220429 Posti 15 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Üks
varasemaid Uuslinna hoonetest. Säilinud algse
mahu ja arhitektuurse ilmega, eksterjööris on
mitmeid autentseid detaile.
6255490 Posti 15 C
216732 Posti 15 C
215341 Posti 15 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, mille
olemasolev mahuline lahendus ja detailid
pärinevad erinevatest ehituseteppidest.
212110 Posti 15 C
31
211365 Posti 15b B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Hoone on
üks varasemaid Uuslinna hoonetest ja osa Posti tn
15 hooneansamblist. Säilinud algne maht,
põhikonstruktsioonid ja üksikud detailid.
219251 Posti 17 B
Muinsuskaitseala stalinistlikku kihistusse kuuluv
1950. aastate stalinistliku uusklassitsistliku
arhitektuuriga administratiivhoone.
214457 Posti 17 C
210502 Koidu 7b B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-pesuköök.
Säilinud on algupärane tulemüür ja osa
põhikonstruktsioone, hoone on suures osas
mahuliselt ümberehitatud.
225353 Lossi 37 B
Hea näide Viljandile tüüpilisest 20. sajandi alguse
tellishistoritsistlikust hoonest, mille eksterjööris on
säilinud arvukalt autentseid fassaadidetaile.
211748 Lossi 37 C
212012 Lossi 37 C
216113 Posti 11 Mälestis
212797 Posti 9 // 9a B
Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik 20. sajandi
alguse kortermaja. Kaasaegsete lisandustega, kuid
suures osas autentse arhitektuurse ilme ja
mitmete eksterjööridetailidega hoone.
Interjöörides säilinud vaid üksikuid detaile.
32
216257 Posti 9 // 9a B
20. sajandi alguse ajalooline äri- ja abihoone.
Nõukogude ajal laiendatud ja kaasajal
rekonstrueeritud kauplus-garaažiks.
6090853 Posti 7 // 7b B
19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline historitsistlik korterelamu, mis on
säilinud võrdlemisi autentsena.
6127778 Posti 7 // 7b B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tellisfassaadidega
abihoone.
217647 Posti 7a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone
põhimaht ja -konstruktsioonid.
6255332 Posti 7a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tellistest külgseinte ja
tulemüüriga lihtne abihoone. Säilinud algses
mahus, puitosad on uuendatud.
216159 Posti 5 // 5a B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja
köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud on hoone
ajalooline põhimaht ja arhitektuurne välisilme.
214071 Posti 5 // 5a C
214446 Posti 5 // 5a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-abihoone.
Säilinud ajalooline maht ja põhikonstruktsioonid,
samuti mõningaid autentseid detaile nii
eksterjööris kui interjööris.
6126977 Posti 3 // 3a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-abihoone.
Säilinud ajalooline maht ja põhikonstruktsioonid,
samuti autentseid fassaadidetaile.
33
220747 Posti 3 // 3a B
19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline korterelamu, mis on säilinud
võrdlemisi autentsena.
214869 Posti 3 // 3a B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ajalooline abihoone.
508959 Posti 1a C
6127309 Posti 1 Mälestis
231886 Tallinna 18 C
216573
C. R. Jakobsoni
8 Mälestis
213680
C. R. Jakobsoni
8 C
212015
C. R. Jakobsoni
10 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on
algupärane maht, põhikonstruktsioonid,
arhitektuurne ilme ja mitmed fassaadidetailid.
6368328
C. R. Jakobsoni
10 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv abihoone. Säilinud on
algupärane maht, põhikonstruktsioonid,
arhitektuurne ilme ja mõned autentsed
eksterjööridetailid.
34
229962 J. Liivi 3 B
20. sajandi esimesel veerandil, kahes etapis
ehitatud ajalooline korterelamu. Säilinud on hoone
ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja üksikuid
ühekorruselise hoonemahu autentseid detaile.
Hoovi pool on tehtud hilisemaid ümberehitusi.
209020 J. Liivi 3 C
219884 J. Liivi 3 C
224238 J. Liivi 3 C
216588 Tallinna 5 Mälestis
212364
Tallinna 3 //
Turu 3 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja algupärases
mahus säilinud tüüpiline ladu-tootmishoone 20.
sajandi kolmandast kümnendist.
6368349
Tallinna 3 //
Turu 3 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja algupärases
mahus säilinud 1930. aastatest pärinev tüüpiline
tellistest ladu-tootmishoone.
6127490
Tallinna 3 //
Turu 3 B
Osaliselt kaasajal ümberehitatud, kuid
kultuuriloolise tähtsusega 19. sajandil ehitatud
Viljandi mõisa kõrtsihoone.
214590
Tallinna 3 //
Turu 3 B
Viljandi majandusajaloolise tähtsusega 20. sajandi
alguse ärihoone.
35
213748
Tallinna 3 //
Turu 3 C
219846 Vaksali 2a C
6133725
Kaalu 2 //
Vaksali 4 C
471235
Kaalu 2 //
Vaksali 4
A (sammastega
hoone)
Eestis haruldane näide 1950. aastate stalinistlikust
spordihoonest, millel on säilinud algupärased
avatäited ja fassaadidekoor, suures osas ka algne
ruumiplaneering ning arvukalt interjööridetaile.
Siseplaneeringult on hoone suures osas autentne.
Säilinud on esimese korruse puitustega tambur,
fuajee ja peegelpildis kahe marsiga paraadtrepp,
lagede karniisid, tahveldused ja stukkdekoor,
sammastena kujundatud tugipostid. Suures
spordisaalis on säilinud lakitud vineerist
seinalambriis, radiaatori restid, väikeses saalis
vineerist lambrii. Paljud algsed tahvlitega
siseuksed on säilinud. Hoones on säilinud ka algset
mööblit ja spordiriistasid.
471235
Kaalu 2 //
Vaksali 4 C (hilisem lisandus)
213148 Vaksali 2 C
214416 Vaksali 2 C
36
215660 Oru 15 // 15a B
Väga hästi säilinud Viljandile tüüpiline 19.-20.
sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv
korterelamu. Interjööris on säilinud lihtpottahje ja
pliite, profileeritud piirdeliistudega tahveluksi ja
laudpõrandaid.
219229 Oru 15 // 15a Mälestis
217648 Oru 15 // 15a C
6355318 Roosi tn 3 C
6883097 Supeluse 10 C
210440 Supeluse 10 C
6127785 Roosi 5/1 C
6127786 Roosi 5/2 C
214173 Supeluse 8 C
37
213366 Supeluse 8 B
Hästi säilinud kahest vanemast ehitusetapist
koosnev Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv ühe- ja kahekorruseline
korterelamu.
213366 Supeluse 8 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone kahekorruseline kuur.
213355 Oru 11 B
Kahest hoonemahust kokku liidetud Viljandile
tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv autentse välisilme ja
arvukate autentsete eksterjööridetailidega säilinud
korterelamu.
6090854 Oru 11 C
227336 Oru 13 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on
ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja mitmeid
autentseid detaile eksterjööris ja interjööris.
6355337 Oru 13 // 13a C
6126988 Oru 13a C
214096 Oru 25 B
19. sajandi lõpul ehitatud Viljandi kõrgklassi
kuuluva Schöler´i perekonna suvemaja, mis on
säilinud võrdlemisi algupärase arhitektuurse ilme
ja mitmete autentsete eksterjööridetailidega.
6091311 Oru 25 C
38
216719 Oru 27 C
212117 Oru 27 C
213461 Oru 27 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv abihoone.
223270
Vabaduse 2
A
Ajalooline Eesti Panga hoone, mis on taastatud
stalinistlikus stiilis ning moodustab osa südalinna
stalinistlikust ansamblist koos kultuurimaja ja
spordihoonega. Linna keskväljaku dominant.
Säilinud on hoone taastamisjärgne interjöör.
213737 C
222093 Vabaduse 4 C
220153 Vabaduse 6 Hoone puudub
224688
Tasuja pst 4
Mälestis
212897 B
Viljandi mõisa ajaloolise abihoone vundamendile
ehitatud uus abihoone.
39
220151 Tasuja 6 Mälestis
215195 Talli 5 B
Viljandi mõisahoonete ansamblisse kuuluv mõisa
kõrvalhoonest ümberehitatud elumaja.
471233
Talli 5A
B
Viljandi mõisahoonete ansamblisse kuuluv mõisa
kõrvalhoonest ümberehitatud elumaja.
545330 C
471756 Lossimäed C
217793
Talli 6
B
Viljandi mõisa valitsejamaja, mis kuulub
mõisahoonete ansamblisse.
217282 C
217335 Hariduse 7 B
Viljandi mõisa moonakatemaja, mis kuulub
mõisahoonete ansamblisse.
213061 Hariduse 12A Mälestis
40
206296 C
6090434 Hoone puudub
209623 C
206276 Hoone puudub
6090435 C
220586 Hariduse 5 B
Viljandi funktsionalismi paremikku kuuluv
linnavilla tüüpi eluhoone.
224417
Hariduse 3A
C
6368606 C
210342 Hariduse 3 C
41
212776 B
1930. aastatest pärinev funktsionalistlik elamu.
436610
Hariduse 1A
C
6744251 C
219644
Vaksali 3
B
Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik 20. sajandi
alguse eluhoone. Säilinud algse mahu,
põhikonstruktsioonide ja üldjoontes algupärase
arhitektuurse ilmega.
215813 C
6548786 Vaksali 3A/1 C
219470
Vaksali 3A/2
C
212034 C
216638 Kauba 9 A
Valdavalt autentse eksterjööri ja osaliselt ka
interjööriga säilinud Viljandi 18.-19. sajandi
ehitustraditsioone järgiv klassitsistlik kivihoone.
Interjööris on säilinud mitmeid juugendlikke
siseuksi, ahjusid ja treppe.
42
223191 Kauba 11 B
Viljandile tüüpiline 20. sajandi alguse
tellishistoritsistlik hoone. Erinevatel
ehitusetappidel lisandunud hoonemahud järgivad
algupärast stiili ja materjalikasutust.
6970075
Tasuja 3
C
7026463 C
6125222 C
216484 Pikk 2A B
Suure vanuseväärtusega aidahoone 18. sajandi
lõpust. Viljandi vanalinna kõige suurem
kõrvalhoone, mis on säilinud algupärases mahus.
212030 Pikk 2B B
Viljandile tüüpiline 19. sajandi lõpul ehitatud
tellishistoritsistlik majandushoone. Säilinud on
kaasajal korrastatud hoone algupärane maht ja
kõrge maakividest sokkel.
225917 Pikk 2C C
212799 Pikk 4 Mälestis
215361 Pikk 6/8/10 Mälestis
43
215126 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline Jaani
kiriku juurde kuuluv kõrvalhoone.
209311 C
219488 A
Viljandile tüüpiline, valdavalt autentsena säilinud
välisilme ja interjööriga tellishistoritsistlik
ajaloolise väärtusega hoone, mille ruumides on
säilinud algupärased puitpõrandad, siseuksed,
ahjud, metallist keerdtrepp ja balustraadiga
puittrepp.
212018 B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tellishistoritsistlik
kõrvalhoone, mis kuulub Jaani kiriku pastoraadi
hoonete ansamblisse.
216560
Lossi 2
A
Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga 20. sajandi
alguse elamu. Interjööris on säilinud algupäraseid
tahveluksi ja parkettpõrandaid.
218574 C
217102 C
212767
Pikk 14
B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone
algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja
arhitektuurne välisilme.
218001 C
44
219102 Pikk 14A B
Ajalooline 19. sajandi teisest poolest pärinev
majandushoone ja elamu. Säilinud on hoone
ajalooline põhimaht, konstruktsioonid,
arhitektuurne välisilme ning osa autentseid
eksterjööri ja interjööri detaile.
6126169
Pikk 16
B
Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline puidust
elamu. Väärtuslikke detaile ei ole kaasaja
remontide käigus säilinud.
209595 C
214098
Pikk 18
C
216574 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 19. sajandist
pärinev kõrval- ja eluhoone. Säilinud algupärase
mahuga, kuid praeguse välisilme saanud 20.
sajandi alguses.
214076
Pikk 18A
B
Viljandile tüüpiline 20. sajandi alguse
ehitustraditsioone järgiv tellishistoritsistlik
eluhoone. Säilinud on algupärane maht ja
välisilme, kaasajal on lisatud hoonega sobiv
juurdeehitus.
6355452 C
211988
Pikk 20 / 20A
B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev peaaegu
esialgses mahus rekonstrueeritud laudvoodriga
korterelamu.
6091314 Hoone puudub
45
212030 Hoone puudub
6091313 Hoone puudub
6090429 Hoone puudub
8658541 C
6090428 Vare
214190 Pikk 28 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 20. sajandi
alguse mahtudega eluhoone.
219921 Pikk 41 Vare
7063174
Pikk 39
C
213830 B
Oluline näide Viljandis väheesinevast
historitsistlikus stiilis puitvillast. Säilinud on
väärtuslik ja unikaalne tisleritööna valminud
puidust välisuks ja selle esine keraamilistest
plaatidest põrand.
46
212438 Pikk 37 C
210937
Pikk 35
C
6090427 C
224231 Pikk 33 B
Silmapaistev näide Viljandi heimatarhitektuuri
stiilis villast. 1930. aastatel korterelamuks
ümberehitatud, kuid säilitanud algse mahu ja
arhitektuurse välisilme.
210768
Trepimägi 2A
B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv puitklassitsistlik elamu.
Säilinud on hoone ajalooline põhimaht ja
arhitektuurne välisilme.
217847 C
215996
Laidoneri plats
1 B
Hea näide 1920. aastate hilisjuugendliku
vormikeelega korterelamust.
218906
Laidoneri plats
3/3A/3B
Mälestis
217796 B
Viljandi vanalinnale tüüpiline 19. sajandi
puitarhitektuuri esindav väikeelamu. Säilinud on
hoone algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja
arhitektuurne välisilme.
47
216175 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv tellisseintega
kõrvalhoone. Säilinud on maakivivundament ja
tellisseinad.
225271
Laidoneri plats
5/5A
B
Ajaloo- ja linnaruumilise väärtusega, algselt 18.
sajandi ehitatud, kuid hiljem neoklassitsistliku ilme
saanud hoone. Kuulub Viljandi neoklassitsistlike
kivihoonete rühma. Interjööris säilinud
muljetavaldav katusekonstruktsioon ja
graniitastmetega trepp.
6368211 C
213444 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist
pärinev abihoone. Hiljem ümberehitatud,
kasutades algupärase hoone
seinakonstruktsioone.
211505
Laidoneri plats
5B C
216559
Lutsu 1
B
Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18.
sajandist pärinev ja algses mahus säilinud
eluhoone.
6368613 C
6355422 C
210371 Lutsu 1A B
Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18.
sajandist pärinev eluhoone. Säilinud on hoone
algupärane maht, põhikonstruktsioonid, välisilme
ja üksikud algupärased detailid.
48
227156 B
Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18.
sajandist pärinev, elamuga kokku ehitatud
abihoone.
505810
Lutsu 3/3A
B
Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik, autentselt
säilinud mahtude ja välisilmega hoone, mis on
hiljem krohvitud.
6368274 B
Viljandile tüüpiline ajalooline abihoone.
504886 B
Viljandile tüüpiline, lihtne ajalooline puitelamu.
224069
Lutsu 5/Pikk 25
Mälestis
212188 B
Viljandile tüüpiline 19. sajandist pärinev puidust
eluhoone. Säilinud algupärase mahu,
konstruktsioonide ja välisilmega.
212480 B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv puidust kõrvalhoone.
Praegune 20. sajandist pärinev hoonemaht on
ehitatud 19. sajandi vundamendile.
227333
J. Laidoneri
plats 9
B
Algupärase mahu ja välisilmega säilinud Viljandi
18.-19. sajandi ehitustraditsioone järgiv
klassitsistlik puitelamu.
6902416 C
49
220530
J. Laidoneri
plats 9B
B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv elu- ja abihoone.
Ajaloolise mahu ja välisilmega säilinud hoone,
mille esimese korruse kivist maht pärineb 19.
sajandi keskpaigast ja puidust teine korrus on
ehitatud 20. sajandi algul.
6902417 C
216505
J. Laidoneri
plats 9A
B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-
Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu, mis on
säilitanud ajaloolise mahu ja välisilme.
6902418 C
214454
J. Laidoneri
plats 7
B
Hästi säilinud Viljandi 19.-20. sajandi
ehitustraditsioone järgiv ajalooline
kahekorruseline puithoone.
210069 C
218907
Lutsu 4
B
Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv
tellishistoritsistlik hoone, mille otsaviil on hea
näide pritskrohviga juugendstiilist.
6976713 C
214472 Lutsu 6 B
Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv
puidust eluhoone, mis esindab vanalinna
varasemat ühekorruseliste puitelamutega
hoonestuskihistust. Hästi säilinud algupärase
50
välisilme ja eksterjööridetailide ning võlvitud
keldritega elamu.
6962226 C
6127337 Lutsu 6A C
Lutsu 8A Hoone puudub
219635
Lutsu 8
B
Algupärase arhitektuurse ilme ja arvukate
eksterjööridetailidega säilinud silmapaistev näide
Viljandi tellishistoritsistlikust hoonest.
219646 C
210730 C
218880
Lossi 4
B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 18.-19. sajandist
pärinev puidust eluhoone, mille pritskrohvitud
fassaadidega arhitektuurne ilme on kujunenud
1920. aastate ümberehituse käigus.
214348 C
51
224404 B
Väga hea näide Viljandi klassikalisest
vahvärkkonstruktsioonis abihoonest, millel on
oluline roll vanalinnale iseloomulike väärtuste
kandjana.
214486
Lossi 6/6A/6B
B
Silmapaistev näide Viljandi puitklassitsistlikust
hoonest. 18. sajandist pärinev autentse mahu,
välisilme ja fassaadidetailidega säilinud elamu
omab nii ajaloolist kui arhitektuurset väärtust.
Interjööris on säilinud poola laudisega puittaladel
vahelaed, mantelkorsten ja puidust tahveluksi.
210779 B
Silmapaistev näide tüüpilisest 19. sajandi alguse
Viljandi hoovihoonest. Säilinud on hoone algne
maht, osa fassaadiviimistlust ja poola laudisega
kaetud puidust talalaed interjööris.
214927 B
Silmapaistev näide tüüpilisest 19. sajandi alguse
Viljandi hoovihoonest. Säilinud on hoone algne
põhimaht, osa eksterjööridetaile ja karniisidega
pottahjud ning tahveluksed interjööris.
219845 C
227158
Lossi 9/ Munga
3
B
Silmapaistev näide 20. sajandi alguse Viljandi
vanalinna historitsistlikust nurgatorniga
puithoonest. 18. sajandisse ulatuva ajalooga
hoone maht ja välisilme pärinevad 20. sajandi
teisest kümnendist.
6978283 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev, ajalooliste
mahtude ja välisilmega säilinud 20. sajandi alguse
kahekorruseline puithoone.
210603 C
6127658 Lossi 7 B
Näide ajaloolise mahu ja fassaadikujundusega
säilinud Viljandi 20. sajandi alguse juugendlike
sugemetega hoonest.
52
215561 C
219261 Hoone puudub
213286
Lossi 5
B
Hea näide Viljandi 19. sajandi puitklassitsistlikust
hoonest. Tõenäoliselt 18. sajandisse ulatuva
ajalooga hoone on oma arhitektuurse välisilme
saanud 19. sajandi teisel poolel.
6368843 C
226942 C
219060 Lossi 3 A
Valdavalt autentsena säilinud Viljandile tüüpiline
tellishistoritsistlik hoone. Interjööris on säilinud
tahveluksed ja üks lihtpottidest karniisiga ahi.
209013
Pikk 15
B (tänavapoolne
maht)
Viljandi muinsuskaitsealale iseloomulik
kõrvalhoonest ehitatud elamu.
209013
C (madalam
hoovipoolne maht)
6976987 C
53
220590
Pikk 13
B
Silmapaistev näide Viljandi puitklassitsistlikust
hoonest. Võrdlemisi autentse välisilme, mahtude
ja mitmete fassaadidetailidega säilinud elamu.
220406 C
6368646 C
6744297 Sepa 4 Hoone puudub
212782 Sepa 4 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist
pärinev kivihoone. Viljandi ühekorruseliste
telliselamute kihistuse hästi säilinud näide.
213335 Sepa 6 Hoone puudub
217180 Sepa 8 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajaloolise
välisilmega säilinud kõrvalhoonest ümber ehitatud
elamu.
216797
Pikk 11
B
Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja
klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv
elamu. Ajaloolise mahu ja välisilmega säilinud
näide Viljandi puitklassitsistlikust hoonest.
6130770 C
54
219114
Pikk 9
B
19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv
Viljandi vanalinnas ebatüüpiline kahekorruseline
puidust korterelamu.
6130771 B
Viljandile iseloomulikku tellishoonete kihistust
esindav ajalooline abihoone.
6126167 Pikk 7 B
19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv
mitmes ehitusetapis valminud ajalooline krohvitud
tellishoone.
219104 Pikk 3D C
217798 Pikk 3C B
Ajalooline puidust abihoone, millele hiljem on
lisatud elamufunktsioon. Viljandile tüüpilise
mitmekihilise hoovihoonestuse näide.
224213 Pikk 5A B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv abihoone-elamu.
Silmapaistev näide autentselt säilinud eksterjööri
ja mitmete fassaadidetailidega
tellishistoritsistlikust kõrvalhoonest.
225446
Pikk 5
B
Viljandile tüüpiline kahekorruseline
tellishistoritsistlik hoone. Säilinud on algupärane
maht ja põhikonstruktsioonid, osaliselt ka
fassaadide kujunduselemendid.
214032 C
468107 Munga 7 B
Silmapaistvalt autentse välisilmega säilinud näide
Viljandi varasemast puithoonete kihistusest.
55
508227 Munga 5 C
6125986 Munga 5 C
223368 Lossi 13 B
Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja
klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv
elamu. Hea näide Viljandi vanalinna
puitklassitsistlikust hoonest. Säilinud on ajalooline
põhimaht ja suur osa esifassaadi arhitektuurseid
detaile.
218527 Lossi 11 Mälestis
213186 Lossi 11A Mälestis
6744295
Munga 2A
Hoone puudub
ETAK kood
puudub C
6744296 Munga 4 C
214655 Munga 4 B
Viljandi vanalinna 19. sajandi lõpu
kahekorruseliste puitelamute kihistuse üks
vanemaid ja võrdlemisi autentsena säilinud
näiteid.
56
216756 Kauba 5//5A C
6131611 Kauba 5 B
Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja
klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv
elamu. Silmapaistev ja autentse ilme ning arvukate
fassaadidetailidega säilinud näide Viljandi
vanalinna iseloomustavast puitklassitsismi
kihistusest.
6125748 Kauba 5A B
Oluline ja võrdlemisi autentse eksterjööriga
säilinud näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest
tellishistoritsismi kihistusest.
6355601
Munga 6, Pikk
3, Kauba 7
C
217789 B
Näide võrdlemisi algupärase välisilmega säilinud
1930. aastate algul ehitatud hilisjuugendlike ja
traditsionalistlike elementidega korterelamust.
214946 B
Silmapaistev näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest
tellishistoritsistlikust hoonest. Säilinud algupärase
mahu ja valdavalt autentse arhitektuurse ilme ning
fassaadidetailidega.
210471
Kauba 3
B
Hea näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest
tellishistoritsistlikust hoonest. Osaliselt on säilinud
algupärane fassaadilahendus.
219447 Hoone puudub
6125749 Kauba 1B B
Hästi restaureeritud näide Viljandi varasemast
ühekorruselisest puitklassitsistlikust hoonest.
57
213753
Kauba 1A
C
211387 B
19. sajandi ehitustraditsioone järgiv
ühekorruseline väikeelamu ja -ärihoone, mis on
säilinud algupärase mahu ja arhitektuurse
välisilmega.
213565
Lossi 15
B
Silmapaistev ja autentse eksterjööriga säilinud
näide Viljandile tüüpilisest kahekorruselisest
tellishistoritsistlikust hoonest.
6962190 B (tellistest osa)
Viljandile tüüpilise ajaloolise tellistest kõrvalhoone
näide.
6962190 Lossi 15 C (laudadest osa)
6126715 Lossi 17 B
Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone.
Säilinud on hoone algupäevane maht, tellistest
välisseinad ja räästaalune ehiskarniis, avad on
ümberehitatud.
6126714 Lossi 19 B
18. sajandist pärinev varase kroonuahitektuuri
ainus säilinud näide Viljandis. Hoone tänapäevane
ilme on kujunenud 19. ja 20. sajandi
ümberehituste käigus.
6126716 Väike-Turu 1 C
6126717 Väike-Turu 1A B
Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone.
Hoone maht ja tänavaäärse fassaadi arhitektuurne
ilme on säilinud algupärasena.
58
216138 C
219887 Väike-Turu 1B C
6126712 Väike-Turu 1C B Viljandile tüüpiline ajalooline tellistest abihoone.
6126713
Väike-Turu 3
B
Suure ajaloo- ja ühiskondliku väärtusega Viljandi
ajalooline kreisikohtuhoone, mis 1925. aastal
ehitati ümber tuletõrjehooneks.
206795 C
218934 C
226931
Väike-Turu 5,
5A, 5B, Kauba
10
B
Ajalooline töökoja- ja eluhoone.
214838 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline
puidust hoovielamu.
219636 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline
vahvärkdekooriga kaupluse- ja tööstushoone.
59
6368800 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline
vahvärkdekooriga kaupluse- ja tööstushoone.
213518 Kauba 8 B
Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud
Viljandile tüüpiline ühekorruseline
tellishistoritsistlik hoone. Hoovifassaadi eenduval
puidust trepikojal on väga väärtuslik klassitsistlik
uks, mis tõenäoliselt pärineb mõnelt teiselt,
vanemalt hoonelt.
224209 Kauba 4 B
Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud
Viljandile tüüpiline ühekorruseline
tellishistoritsistlik hoone.
6368920 Kauba 4A B
Viljandile tüüpiline ühekorruseline
tellishistoritsistlik hoovihoone.
223189 Tallinna 2 B
18. sajandist pärinev ühekorruseline
puitklassitsistlik hoone, millel on säilinud
algupärane maht ja põhikonstruktsioonid.
Fassaadid ja interjöörid on ümberehitatud.
215685 Tallinna 2A C
6127448 Tallinna 2B C
214637
Tallinna 4
C
6368963 B
Hea näide Viljandi ajaloolisest keraamilistest
tellistest ja puidust ehitatud abihoonest.
60
218107
Tallinna 4A
B
Hea näide Eesti Vabariigi ajal rajatud pultkatusega
kauplusehoonest.
225916 B
Hea näide Viljandi ajaloolisest keraamilistest
tellistest abihoonest.
228098 Tallinna 6 B
Esinduslik näide varasemast hoonestusest
ümberehitatud Viljandi vanalinna juugendstiilis
krohvitud tellishoonest.
6125295 Tallinna 8 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev varasemast
kõrtsihoonest 1920. aastatel ümberehitatud
mansardkatusega kivist ärihoone.
Tartu 2 Hoone puudub
215674 Tartu 4A B
Hea näide Tartu tänava vanemast hoonestusest ja
Viljandi vanalinna puitklassitsismi kihistusest.
207055 Tartu 4C C
6133747 Arkaadia aed 3 C
6131005 Arkaadia aed 5 C
61
224532 Tartu 4 B
Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja
klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv
elu- ja ärihoone. Hea näide algse mahu ning
mitmete fassaadidetailidega säilinud Viljandi
puitklassitsistlikust hoonest.
219626 Tartu 6 B
Näide 1920.-1930. aastatel ümberehitatud Viljandi
puitklassitsistlikust hoonest.
216158 Tartu 6A B
Algupärase põhimahu säilitanud 19. sajandi II
poolest pärinev kauplusehoone.
212195
Tartu 8 ja 8a
B
Näide Viljandile tüüpilisest väikesest
puitklassitsistlikust ärihoonest.
6089750 C
__ Lossi 25 Hoone puudub
__ Lossi 23 Hoone puudub
__ Lossi 21 Hoone puudub
217746 Väike -Turu 2A B
Viljandile tüüpiline ühekorruseline
tellishistoritsistlik hoone, mis on säilinud
algupärase mahu ja fassaadidekooriga.
62
212004 C
216799 Väike -Turu 4 B (puitosa)
Autentsena säilinud välisilme ja fassaadidekooriga
19.-20. sajandi Viljandi ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline puithistoritsistlik korterelamu.
216799 Väike -Turu 4 C (hoovitiib)
215382
Väike -Turu 6
B
Näide algupärase mahu ja välisilme, kuid 1930.
aastatel ümberehitatud aknaavadega Viljandi
vanalinna ühekorruselisest puitklassitsistlikust
hoonest.
6131500 C
216810 Väike -Turu 6A B
19. sajandist pärinev kaasajal osaliselt
rekonstrueeritud ajalooline puithoone.
219009
Väike -Turu 6B
B
Tüüpiline näide 19. sajandi hoovielamust.
7063243 C
6752353 Väike -Turu 8A C
63
6752354 Arkaadia aed 4 C
216391
Väike -Turu 8
B
Näide Viljandi varasemast puitklassitsistlikust
elamust. Säilinud on hoone algupärane põhimaht,
fassaadide välisilme ja interjööris mantelkorsten-
köök.
6090856 C
215010
Väike -Turu 8C
B
Hea näide ajaloolisest abihoonest ehitatud
puitelamust.
209792 Hoone puudub
6125298 Kauba 12 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 18. sajandi
puithoone rekonstrueeritud koopia, näide
nõukogudeaegsest restaureerimispraktikast.
226961
Tallinna
14/Posti 2
Mälestis
219055 B
Viljandile tüüpiline ühekorruseline
tellishistoritsistlik hoone.
212185 Posti 4 B (vana puidust osa)
Näide algupärase põhimahu ja välisilmega säilinud
Viljandi ühekorruselisest puitklassitsistlikust
hoonest.
64
213185
C (kaasaegne osa
hoovi pool)
214923
Posti 6
B
Üks esimesi juugendstiilis hooneid Viljandis.
Kivihoone praegune ilme on kujunenud erinevate
ümberehitusetappidega.
212204 C
213508
Posti 8
B
Näide Viljandi hilisklassitsistlikust puithoonest.
Säilinud on hoone algupärane põhimaht ja
tänavaäärse fassaadi arhitektuurne ilme.
6924439 C
212299 Hoone puudub
210473
Posti 10
B
Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone, millel
on säilinud algupärane põhimaht ja tänavapoolse
otsafassaadi arhitektuurne ilme.
217750 C
217159 Posti 12,12A B
Viljandi 1930. aastatel ehitatud väike-korterelamu
hästi korrastatud näide.
65
214212 B
Tüüpiline näide abihoonest ehitatud
korterelamust.
212921 C
212106
C
6125579
Posti 14,14A
B
Näide erinevate 19. sajandi ehitusetappide käigus
kujunenud Viljandi puitklassitsistlikust hoonest.
224216 B
Haruldane näide 19. sajandi rõhtpalkidest
abihoonest, mis on säilinud võrdlemisi autentse
välisilmega.
213313 C
6125580 Posti 16 B
Ajalooline tööstushoone, mis on ehitatud ilmselt
19. sajandi lõpus ning tähelepanuväärne
silindervõlvidega keldrite poolest.
230040 Lossi 35 Mälestis
6125581 Lossi 33 B
Autentse välisilme ja fassaadidetailidega säilinud
Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone.
66
Lossi 31A Hoone puudub
6353683 Lossi 31B C
Lossi 31C
Hoone puudub
6125433 Lossi 31 B
211290
Lossi 29/ Tartu
11 Mälestis
6125432 Tartu 9 B
Näide Viljandi juugendstiilis äri- ja eluhoonest.
Säilinud on hoone algupärane maht,
põhikonstruktsioonid ja osa fassaadilahendusest.
215020 Tartu 7 B
Ajalooline ühekorruseline tellistest ärihoone.
Fassaadid on ümberehitatud, kuid säilinud on
hoone algupärane maht ja silindervõlvidega
kelder.
7740338
Tartu 7A, 7B,
7C, 7D
B
Silmapaistev näide kaasaegsest arhitektuurist
Viljandi muinsuskaitsealal.
212750 B
Autentsena säilinud näide 19. sajandi
traditsioonilisest rõhtpalk konstruktsioonis
kõrvalhoonest. Hoone all on säilinud ka maakivist
kelder.
67
217176 B
Oluline osa Viljandi ajaloolisest
hoonestusstruktuurist. Võrdlemisi hea näide
sajandipikkusest abihoonest elamuks muutmise
protsessist.
7740336 C
6744560 Hoone puudub
6127618
Tartu 5
B
Näide 18. sajandisse ulatuva ajalooga Viljandi
puitklassitsistlikust hoonest. Säilinud on hoone
ajalooline põhimaht ja konstruktsioonid, maakivist
keldrid ja osa fassaadikujundusest.
209965 C
225275
Tartu 5A
B
Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puidust
korterelamu.
213788 C
220248 Tartu 5B B
19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud
ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu.
212401 Tartu 5C B
19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud
ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu.
68
6126335
Tartu 5D
B
19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud
ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu.
6923746 C
221014
Tartu 3, 3A
B
19. sajandisse ulatuva ajalooga, 1925. aastal
olemasolevas mahus väljaehitatud elamu-
ärihoone.
210557 C
6127003 B
Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud
ajalooline hoovihoone.
217943 C
6368878 Hoone puudub
214737 C
6255407 Tartu 1A C
69
209897 B
19. sajandisse ulatuva ajalooga, 1924. aastal
juugendliku välisilme saanud krohvitud
fassaadidega puidust kauplusehoone.
6127002 Tartu 1B B
19. sajandisse ulatuva ajalooga, algselt klassikalise
ulualuse ja vintskapiga aidahoonest
ümberehitatud ühekorruseline puidust elu- ja
ärihoone.
223536 Tartu 1C B
Algupärase fassaadidekooriga säilinud Viljandile
tüüpiline tellishistoritsistlik abihoone.
222223
Tartu 1
B
Algupärase põhimahu ja -konstruktsioonidega
säilinud muinsuskaitseala väärtusi kandev
ajalooline rõhtpalkseintega kauplusehoone, mille
peamiselt klassitsistlikke ja juugendlikke elemente
kombineeriv välisilme on kujunenud erinevate
ümberehituste käigus.
7038942 C
6127001 B
Tõenäoliselt 19. sajandi II poolest pärinev, tüüpilist
ulualusega ajaloolise aidahoone tüüpi esindav
kõrvalhoone.
6744555 Tallinna 12 C
214473
Laidoneri plats
8 A
Autentsena säilinud mahu, välisilme ja
fassaadidekooriga säilinud historitsistlik
esindushoone. Spetsiaalselt hotelliks kavandatud
hoone on ehitusjärgselt olnud silmapaistvamaid
hooneid Viljandis. Interjööris on säilinud mitmeid
ajaloolisi elemente, sh keldrid ja algupäraste
piiretega trepid.
70
218881
Laidoneri plats
10 Mälestis
224090 Lossi 14 B
Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud
näide Viljandi vanalinna väikesemahulisest
puitklassitsistlikust hoonest.
436605 Lossi 14A C
220741 Linnu 2 A
Silmapaistev näide Viljandi funktsionalistlikust
esindushoonest, mis on säilinud suhteliselt
autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris.
504888
Linnu 4
B
Ajaloolise ja linnaruumilise väärtusega, 19.
sajandisse ulatuva ajalooga, kuid 1920. aastate
ümberehitustega olemasoleva mahu ja välisilme
saanud ajalooline koolihoone. Interjöörides on
säilinud ajaloolisi tahveluksi, seinalambriisid ja
treppe.
504100 B
Tüüpiline näide 19. sajandi I poole Viljandi
puithoonest, mis on säilinud algupärase mahu,
põhikonstruktsioonide ja üldise arhitektuurse
ilmega.
503489 Hoone puudub
220427
Oru 8, Oru 8a
B
Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse
ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline
tellishistoritsistlik hoone.
216087 C
71
6127452
Oru 10
B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 19. sajandi
algusesse ulatuva ajalooga, erinevate
ehitusetappidega kujunenud tööstushoone.
211383 C
6744253 Talli 2 C
212034 Vaksali 3a/2 C
6976673 Koidu 4 C
6255519 Tartu 48 C
6368833 Munga 7 C
6850821 Ranna pst 1/1 B
Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku
arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs-
pääslahoone.
6355250 Järve 6 C
72
6950259 Koidu 7b C
6752407 Järve 6 C
6355428
Lossi 6 // 6a //
6b Vundament
6255755 Hariduse 16a C
215836 Ranna pst 1/2 B
Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku
arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs-
pääslahoone.
6902418
J. Laidoneri
plats 9a C
216730 Hariduse 16 C
740962 Pikk tänav T3 C
6752357 Kauba 4 C
73
8172141
J. Laidoneri
plats 5c B
Viljandi ajalooline veetorn, mis on ehitatud 20.
sajandi alguses ning on linna oluline maamärk ja
sümbol tänapäevalgi.
467384 Lossimäed Mälestis
6255506 Ranna pst 1 C
6744505 Tartu 5a Hoone puudub
6744252 Talli 2 B
Silmapaistva arhitektuuriga ajaloolisesse
keskkonda sobituv kaasaegne ehitis, laululava.
211401 Posti 28 B
Viljandi 19.-20. sajandivahetuse ehitustraditsioone
järgiv kahekorruseline puidust korterelamu.
209677
C. R. Jakobsoni
18 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline
esindushoone osa. Ehitismälestise kultuuriselts
"Koit" juurdeehituse osa, kangialune.
6752429 Mäe 3 // 3a Hoone puudub
6972229 Mäe 5 C
74
215814
C. R. Jakobsoni
29 Hoone puudub
219678
C. R. Jakobsoni
27 C
220739 Posti 28a B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev Viljandile
tüüpiline puidust eluhoone. Ajalooline põhimaht ja
üldine välisilme on säilinud, interjöör ja osaliselt ka
eksterjöör kaasajastatud.
6368713
C. R. Jakobsoni
33 C
220020 Tartu 31 C
207064 Koidu 14 C
218449
C. R. Jakobsoni
18 Mälestis
223190
C. R. Jakobsoni
35 B
Näide Viljandi klassitsistlikus stiilis
ühekorruselisest hoonest, millega liitub
tellishistoritsistlik hoonemaht.
211906
C. R. Jakobsoni
18 B
Ehitismälestise kultuuriselts "Koit" juurdeehituse
osa, nurgapealne maht.
75
6092046 Väike 2 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev
rekonstrueeritud kivihoone.
218039 Mäe 9 B
Viljandile tüüpiline 19. sajandi II poole
ehitustradistsioone järgiv tellishoone. Säilinud on
hoone ajalooline maht ja fassaadikujundus.
6125452 Mäe 3 B
19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv puidust
elumaja.
218858 Mäe 3a B
19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv ajalooline
eluhoone. Kahest mahust koosnev tellistest ja
puidust ehitis, mille tellistest mahu otsaseina
viiluosa esindab Viljandis väheesinevat
vahvärkkseina ehitamise traditsiooni.
225042
C. R. Jakobsoni
25b C
738984 Mäe 9 C
215497
C. R. Jakobsoni
33 B
Ajalooline, üksikute juugendlike detailidega
säilinud krohvitud fassaadidega kahekorruseline
puidust korterelamu.
215030 Tartu 27 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. sajandi
esimese poole ehitusetappide käigus kujunenud
välisilmega kahekorruseline kivi- ja puitseintega
korterelamu.
214077 Tartu 29 B
Ajaloolisse keskkonda sobituv 19.-20. sajandi
vahetuse traditsioonide eeskujul kavandatud
välisilmega kaasaegne elumaja.
76
222221
C. R. Jakobsoni
29 B
Autentsena säilinud näide Viljandi 1930. aastate
funktsionalistlikus stiilis nurgapealsest elumajast.
6133230 Posti 23 C
225024
C. R. Jakobsoni
25 B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi II
poolel ehitatud puithoone.
213530
C. R. Jakobsoni
18 C
217390 Tartu 25 B
Viljandile tüüpiline maakividest sokliga
ühekorruseline puidust eluhoone, mis on kaasajal
rekonstrueeritud.
227184 Koidu 14 B
19. sajandisse ulatuva ajalooga, kuid
ümberehituste käigus osaliselt funktsionalistlike
joontega välisilme omandanud kahekorruseline
puidust korterelamu.
219050 Mäe 5 B
Algupärase mahu ja mitmete fassaadidetailidega
säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline
tellishistoritsistlik eluhoone.
6368784 Tartu 25 C
740932 Posti 23 B
Viljandi 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv
ajalooline puitelamu.
77
6368647 Koidu 14a C
217980 Tartu 27a B
Algupärase põhimahu ja -konstruktsioonidega
säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline
maakivisokliga 20. sajandi alguse puidust
eluhoone.
213163
C. R. Jakobsoni
35a B
Näide 19. sajandi II poole kivist elamu- ja
abihoonest. Eenduva külgmise mahu viilu all on
säilinud erandlik rikkaliku dekooriga puidust
ümaraken.
218839
C. R. Jakobsoni
25a B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist
pärinev ja 20. sajandil ümber ehitatud kivihoone.
210395 Posti 28 // 28a C
225891
C. R. Jakobsoni
25b B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline
puidust abihoone.
214441 Tartu 31 B
20. sajandi alguses ehitatud ning kaasajal
autentselt taastatud elumaja.
215336
C. R. Jakobsoni
25a B
Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline
puidust abihoone.
217605
C. R. Jakobsoni
27 B
Näide Viljandi 1930. aastate ehitustraditsioone
järgivast elamust.
78
502508 Posti 23a B
Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv
ühekorruseline puidust hoovielamu.
6127485
C. R. Jakobsoni
33a B
Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv
kahekorruseline puidust ja tellistest elamu.
502499
C. R. Jakobsoni
35b C
224287
C.R. Jakobsoni
31 Hoone puudub
6368239 Järve 3
C
8486871
J. Laidoneri
plats 3 // 3a //
3b Hoone puudub
6752400
Tartu 42 // 42a Hoone puudub
216442
Ranna pst 3 C
SELETUSKIRJA LISA 2
Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast
See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid.
Menetlused:
1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3)
2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS §
46–54)
3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4)
Hooldamine ja remontimine
Konserveerimine, restaureerimine ja ehitamine siseruumides
Väliste piirdekonstruktsioonide restaureerimine ja konserveerimine
Väliste piirdekonstruktsioonide ilme muutmine, sh värvimine
Ehitamine (sh laiendamine, ümberehitamine, lammutamine)
Ehitusprojekti kohustuseta
Ehitusprojekti kohustusega
Ehitusprojektiko hustuseta
Ehitusprojekti kohustusega
Ehitusprojekti kohustuseta
Ehitusprojekti kohustusega
Ehitusprojekti kohustusega
Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2
A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2
B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2
C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3
Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule
omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul
menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka
Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel.
NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes
kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata
muinsuskaitseametit (MuKS § 60).
Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekord
Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023
0 200100 M
26.05.2023
Keskaegsete linnakindlustustega ümbritsetud vanalinn, ordulinnuse varemed ja Katariina kabeli vahetu ümbrus, kus on säilinud mitmekihiline arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab eri ajastuste ehitiste jäänuseid ja matmispaiku.
Vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse alaga.
Ala, mille õuemaal kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks
SELETUSKIRJA LISA 3. Arheoloogilise kultuurkihiga
alad Viljandi muinsuskaitsealal
Seletuskirja Lisa 4.
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti
seisukohad
Muinsuskaitseamet 14.04.2023
Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa!
Esitaja
Arvamuse/ettepaneku vastuväite kokkuvõte Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus
Keskkonnaamet
14.02.2023
Arvamus: Keskkonnaamet on tutvunud Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõuga.
Keskkonnaamet ei esita täiendusi ja
parandusettepanekuid. Keskkonnaamet on
huvitatud, et Viljandi muinsuskaitsealale jäävad
ajaloolised haljasalad säiliksid ja on nõus, et
Viljandi järve äärne ajalooline haljasala (lisa 4
kaardil objekt nr 3) säiliks avatud maastikuna, jääks
võimalikult looduslikuks ning avatuks ja säiliksid
vaated Viljandi järvele. Eelnõuga seatud tingimused
võimaldavad haljasalade hooldamist ning väldivad
Viljandi järve ja Lossimägede vahelisel alal
suuremahulisi arendusi.
Seisukoht: võtta arvamus teadmiseks.
E.H.
19.02.2023
Ettepanek, et Posti tn 23a jääks muinsuskaitsealalt
välja ning maksimaalselt rakenduks piirang, et
fassaad peaks säilima originaalset punast värvi.
Ühe korteri omanikud Posti tn 23a majas ei soovi,
et maja teise korruse väljaehituseks,
katusevahetuseks ja fassaaditöödeks
muinsuskaitseala laiendamisega takistusi juurde
tuleks. Väidetavalt ei ole 2/3 korterites midagi
ammusest ajast säilinud, väljast on fassaad samuti
kokku lapitud erinevatest aegadest ja vähemalt 4
erinevat fassaadilauda kasutades.
Korteriomanikud leiavad, et muinsuskaitselised
piirangud raskendavad maja renoveerimist ning
tulemuseks ei säili ka see vähene, mis täna alles on,
vaid olukord läheb üha kehvemaks.
Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.
Muinsuskaitseamet on analüüsinud Viljandi muinsuskaitseala (sh laiendatava ala)
kultuuriväärtust ja leiab, et nimetatud alal, kus paikneb ka Posti tn 23a hoone, on riikliku kaitse
eeldused täidetud. Muinsuskaitseala laiendamine lähtub sellest, et kaitstav ala vastaks tervikuna
muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele. Olemasolevat muinsuskaitseala laiendatakse
nende tänavate osas, kus on mõistlik liigutada piir tänava teise poole kinnistute tagumiste
piirideni ja see puudutab C. R. Jakobsoni, Posti, Mäe ja Tartu tänavate kinnistuid. Sellisest
piiride muutmise põhimõtteks on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise
tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad
ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud
võrdsed tingimused.
Posti tn 23a elamu moodustab koos Posti tn 23 elamuga kultuuriväärtuslike hoonete kogumi,
mis iseloomustavad muinsuskaitseala hoonestust ja järgivad selles väljakujunenud
ehitustraditsioone. Seetõttu on kaitsekorra koostamise töörühm need hooned määranud B-
kaitsekategooriasse. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust,
linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. Posti
tn 23a hoone põhiväärtustena on säilinud selle suures osas algupärane hoonemaht ja
põhikonstruktsioonid.
Juhime tähelepanu, et B-kaitsekategooriasse määratud hoonete, nagu Posti tn 23a, puhul tööde
tegemist siseruumides Muinsuskaitseametiga kooskõlastama ei pea. Kooskõlastamise ja tööde
tegemise loa taotlemise kohustus hakkab kehtima vaid selles osas, mis puudutab hoone
kandvaid konstruktsioone ja välitarindeid, näiteks katus, fassaadid, aknad, uksed, sokkel,
vihmaveesüsteem, korstnad, tehnoseadmed jmt. Rõhutame ka, et varem tehtud tööde osas
Muinsuskaitseamet tagasiulatuvalt ümbertegemist ei nõua (näiteks paigaldatud plastikaknad,
ajaloolisest erineva profiiliga laudis). Samuti ei tühista Muinsuskaitseamet uue kaitsekorraga
juba kehtivaid ehitusprojekte. Ameti luba ei ole vaja ka hooldus- ja remonttöödeks, mille hulka
kuuluvad maja värvimine, eterniidist katusekatte vahetamine eterniidi vastu jms.
Muinsuskaitsealal kinnisvara omaval isikul on õigus saada Muinsuskaitseametilt tasuta nõu
muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise, ehitamise, konserveerimise ja
restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone ehitise seisukorra
parandamiseks (MuKS § 44). Muinsuskaitseala laienemise järgselt on õigus taotleda
Muinsuskaitseametilt toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks,
konserveerimiseks, restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks
(MuKS § 35 lg 1).
U.E.
28.02.2023
Ettepanekud: 1) pöörata suuremat tähelepanu
Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse poolt eelmise
sajandi alguses ehitatud villade kaitsele. Mida ette
võtta, et villad hävingust päästa? Kas on mõeldav
võtta kõik villad väärtusklassi “mälestis” ja teha
omanikele rangemaid ettekirjutusi hoonete
säilitamiseks?;
2) väärtuslikele hoonetele, mida ähvardab omaniku
hoolimatusest tulenevalt hävimine, või ebasobiv
ümberehitamine, koostab omavalitsus
omavahenditest eskiisprojekti. Selle alusel oleks
võimalik hävinenud fassaadielemente või hoone
osasid tulevikus lihtsam taastada, kui aluseks võttes
ainult vanu fotosid;
3) eelnõu IV osa punkt 20 täiendamiseks.
Uusehitiste lisandumisel muinsuskaitsealale võiks
lisaks juba märgitud punktidele kehtestada ka
minimaalsed arhitektuurilised nõuded uutele
hoonetele, et vältida analoogsete kakofooniate
tekkimist vanalinna miljöös nagu juhtus näiteks Oru
21A puhul. Nendeks projekteerimistingimusteks,
võiksid olla näiteks viilkatuse nõue (vältimaks
miljöösse sobimatute kuubikute teket), katusekalle
minimaalselt 45kraadi, katusekatte materjal plekk
või kivi (vältimaks kaasaegseid materjale nagu
näiteks ruberoid, eterniit vms), avatäidete osakaalu
Seisukoht ja selgitus: kaitsekord arvestab osaliselt ettepanekuid (1 ja 3);
ettepanek 2 - kaitsekorra eelnõu sellega seonduvat regulatsiooni ette ei näe;
ettepanekut 4 mitte arvestada.
Hoone mälestiseks tunnistamise menetlemise algatamiseks võib ettepaneku teha iga Eesti
Vabariigi kodanik. Kui selline ettepanek on Muinsuskaitseametile tehtud, otsustab amet, kas
hoone mälestiseks tunnistamise menetlust algatada või mitte. Juhul, kui menetlus algatatakse,
siis selle käigus selgitatakse välja hoone kultuuriväärtus, kaaludes avalikku huvi ja kaasatud
isikute huve ning hinnates mälestiseks tunnistamise põhjendatust. Hetkel asuvad nimetatud
villad Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ning valdavalt on need kaitsekorra koostamise
käigus määratud B-kaitsekategooriasse, üksikutel juhtudel ka A-kaitsekategooriasse
(Trepimägi 6, Oru 21, Ranna pst 14).
Iga hoone korrashoid ja säilitamine on ennekõike omaniku vastutus ja sõltub tema heast
tahtest ning paraku ei ole ükskõik kui rangete muinsuskaitseliste nõuete kehtestamise abil
võimalik ühtegi hoonet kaitsta ignorantse omaniku eest. Siiski on Muinsuskaitseseaduse § 39
alusel võimalik ametil nõuda mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumise korral
selle taastamist.
Arhitektuuri ehk ehituskunsti loomiseks on keeruline kehtestada ühtseid objektiivseid
kriteeriume. Täpsemad nõuded uute ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu
või projekteerimistingimustega. Enne uue ehitise püstitamist muinsuskaitsealale koostatakse
muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringule, kus analüüsitakse ümbritsevat keskkonda.
Muinsuskaitseala kaitsekorra üks eesmärk ongi sätestada varasemast selgemad ja täpsemad
nõuded uute ehitiste püstitamisele selleks, et säilitada olemasolevat ajaloolist keskkonda.
Usume, et need varasemast täpsemad nõuded on piisavad tagamaks muinsuskaitseala miljöö ja
ajaloolise õhkkonna säilimise.
max % fassaadipinna kohta (vältimaks vanalinna
sobimatute, puhtalt klaasfassaadide teket), fassaadi
materjal (puid, kivi, krohv), fassaadi värv
(vältimaks erksaid ja must-valgeid toone) jms;
4) “kõrghaljastuse” säilitamine muinsuskaitseala
kaitsekorrast välja võtta. Kõrghaljastuse
uuendamist, raiet ja asendamist reguleerivad linnas
muud õigusaktid.
Kõrghaljastus moodustab osa muinsuskaitseala kultuuriväärtusega keskkonnast, mistõttu on ka
selle säilitamine ja kaitse muinsuskaitseseadusest tulenev kohustus (MuKS § 1 lg 1 (1)).
Muuhulgas on muinsuskaitsealal nõutav tööde tegemise luba kõrghaljastuse rajamiseks, raie-,
kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamisega seotud töödeks (MuKS § 52 lg 3 (1)). Seetõttu ei ole
võimalik ettepanekut järgida ning „kõrghaljastust“ kaitsekorra eelnõust välja võtta. Kaitsekorra
eelnõu näeb siiski ette leevenduse ameti poolt antava tööde tegemise loa osas kõrghaljastuse
rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal
väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga alasid ja raietöödeks ning hooajalise ehitise
püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise
ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. Kõrghaljastuse säilitamiseks on kaitsekorra
eelnõus sätestatud vastavad nõuded (punkt 22), mis näevad ette, et uue kõrghaljastuse rajamise
(ka oma eluea ära elanud puude asemel) tuleb kasutada konkreetsele tänavale või haljasalale
iseloomulikku kõrghaljastusviisi ja ajastuomaseid liike. Nende otsuste tegemisel teevad
Muinsuskaitseameti maakonna nõunik ja maastikuarhitekt koostööd kohaliku omavalitsuse
vastava valdkonna spetsialistiga.
M.K.
01.03.2023
Ettepanek: mitte vähendada muinsuskaitseala
kaitsevööndit.
On arusaamatu, mille järgi koordineeritakse
Viljandi muinsuskaitsealal ehitamist. Milliste
mõtetega on antud luba ehitada Talli ja Hariduse
ristile moodne maja?
Muinsuskaitse alal lastakse maha võtta ainulaadseid
vanu maju. Kuidas sai C. R. Jakobsoni tn 52
asukohale moodne maja kui tegemist on
muinsuskaitsealaga? Kuidas sai juhtuda C. R.
Jakobsoni 50a vana maja kohale ultramoodsa
„maja“ ehitamine? Miks tahetakse ajalooline kant,
mis on enam vähem omavahel sobituvate majadega
välja jätta muinsuskaitsealalt? Loomulikult peab
linnaruum arenema, aga kas see peab olema just
selline kaootiline. Võiks ikka linnajagude kaupa
jääda mingi stiilipuhtus.
Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.
Viljandi muinsuskaitseala on elav ja arenev keskkond, kus uute ehitiste püstitamine ei ole
keelatud. Muinsuskaitseala kaitsekord sätestab ka varasemast selgemad ja täpsemad nõuded
uute ehitiste püstitamisele. Usume, et need varasemast täpsemad nõuded on piisavad tagamaks
muinsuskaitseala miljöö ja ajaloolise õhkkonna säilimise. Arhitektuuri ehk ehituskunsti
loomiseks on keeruline kehtestada ühtseid objektiivseid kriteeriume. Täpsemad nõuded uute
ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Enne
uue ehitise püstitamist muinsuskaitsealale koostatakse muinsuskaitse eritingimused
detailplaneeringule, kus analüüsitakse ümbritsevat keskkonda.
Nimetatud uued ehitised paiknevad muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1. maist 2019. aastal
kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse § 14 lg 3 punktid 1-2 sätestavad, et muinsuskaitseala
kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et
vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ja/või muinsuskaitseala
vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Hetkel kehtiv muinsuskaitseala kaitsevöönd, mis ulatub
suures osas muinsuskaitseala piirist kaugele ja hõlmab väga suure ala, ei taga täiel määral
seadusest tulenevat kaitsevööndi eesmärki. Nimelt, kaitsevööndi põhimõte on olla
puhvertsooniks muinsuskaitseala ja sellest väljapoole jääva linnaruumi vahel, et tagada
hoonestuses sujuv üleminek.
Olles olukorda analüüsinud nii kaitsekorra koostamise töörühma koosolekutel kui ka
kaitsevööndit läbi jalutades, leidsid töörühma liikmed, et muinsuskaitseala kaitsevööndit on
mõistlik vähendada ning vajalik puhvertsoon on tagatud ka väiksema kaitsevööndiga. Sellest
tulenevalt jääb kaitsekorra kehtestamisel ka C. R. Jakobsoni tn 52 hoone ja selle lähimat
hoonestust puudutav ala kaitsevööndist välja.
Eesti Omanike
Keskliit
01.03.2023
Ettepanekud:
1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise
proportsionaalsust, kuivõrd selle hindamisel ei ole
analüüsitud ja põhjendatud;
2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid
seoses uue ehitise püstitamisega, kinnistu piiride
muutmisega ja õuemaaga, kuivõrd nende nõuete
näol on tegemist intensiivse omandipõhiõiguse
riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes,
mistõttu on need nõuded ebaproportsionaalsed;
3) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise-
või loamenetlusi ehitusseadustikus (edaspidi EhS)
või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS)
ettenähtud teatise- või loamenetlusega, et
vähendada halduskoormust ning aja- ja
ressursikulu;
4) esitada täiendavad põhjendused kohaliku
kaitsemeetmete rakendamise osas ning põhjendada,
miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse
sekkumine on käsitletud ulatuses põhjendatud;
5) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike
ja sotsiaalsete mõjude analüüs, et selgitada välja
kaitsekorraga kehtestavate nõuete mõjud ja
muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanike
toetamiseks sobivate meetmete sisu ja ulatus.
Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka
hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja
kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas
meetmed nendest kuludest tulenevalt on
proportsionaalsed;
6) näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal
asuvate hoonete puhul nende omanikele hoonete
kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude
hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja
ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja
sotsiaalsete mõjude analüüsiga;
7) hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse määratud
hoonete väärtusklassi ja sellest tulenevalt muuta A-
kaitsekategooria hoonete nimekirja.
Seisukoht ja selgitus: ettepanekuid osaliselt arvestada.
Eesti Omanike Keskliit esitas sarnased ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide
muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele
Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga nr 1.1-7/1933-1.
1) Muinsuskaitseamet vastas ettepanekutele kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Viljandi
muinsuskaitseala omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust, mistõttu on tegemist ülekaaluka
avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust piirata.
Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja
kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.
Muinsuskaitseamet kinnitab, et kehtiva Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega
võrreldes kaitsekorra kehtestamisel (hetkel olemasoleval) muinsuskaitsealal kitsendused
leevenevad. Hetkel kehtivates muinsuskaitseala piirides asub ligikaudu 1300 ehitist, mida seni
on käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii
eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile ehitistele muinsuskaitse
eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning interjööris
ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus.
Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul
kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis- ja ehitustööde
tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 11 hoonel (alla
1% kogu muinsuskaitseala ehitistest), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke elemente ja
mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded.
Lisaks sellele leevendatakse B-kaitsekategooriasse määratud 307 hoone nõudeid, kuna
interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti ja
märkimisväärselt C-kaitsekategooriasse määratud 254 hoone nõudeid, kuna nende hoonete
puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning
loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise vajadusest.
Nagu näha, ongi kaitsekorra eesmärk vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta
kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja
kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult minimaalsel määral.
2) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1.
Arvestades ettepanekut, täiendas Muinsuskaitseamet Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra
eelnõu seletuskirja omandiõiguse piirangute kehtestamise proportsionaalsuse osas.
Mis puudutab kinnistu piiride muutmist, siis Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
seletuskirja punktis 19.8 on öeldud, et kinnistute piire on lubatud muuta ning eelistatud on
ajalooliste kinnistupiiride taastamine. Seetõttu jääb arusaamatuks väide, et kinnistu piiride
muutmisega seotud piiranguid saab Eesti Omanike Keskliidu hinnangul pidada ülemäära
intensiivseteks kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes.
3) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1.
Mis puudutab A-, B- ja C-kaitsekategooriasse määratud ehitiste arvu, siis need on leitavad
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu seletuskirjast.
4) Viljandi muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka
ala reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses
(MuKS) ning selle tagamine on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi
Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-
riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse planeerimisseaduse
(PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse
eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe
ette võimalust delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele.
Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama
lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine
põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi, ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures
on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne.
Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja kultuuripärand
järgmistele põlvedele.
Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid märkimisväärselt
kõrgemalt kui PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale
suunatud riiklikes tegevustes lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste
tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega on piiritletud riikliku kaitse
eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord
koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik
kaasa rääkida, sh õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab
Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes
viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse juures nii õiguskantsler
kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa
rääkida.
PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse
§ 75 lg 1 punktide 16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike
alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste
seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle
üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126 detailplaneeringu
kohta.
Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada
kinnisomandile kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid
muinsuskaitsealade kaitsekordade eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega,
siis on viimased kohati märkimisväärselt nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid
omandiõiguse piiranguid.
Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt
erinevate omavalitsustega kui ka teiste riigiasutustega. Viljandi linna arengusuundade üle
otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui
ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui planeeritaval alal paikneb
muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste säilimine. See
kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute
koostamisel tuleb kohalikel omavalitsustel samuti keskkonda mõjutavate ruumiliste
muudatuste kavandamisel lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende
hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS §
61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti kaasamine otsustamisse tuleneb
muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe
muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet
kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea
täiendavaid piiranguid maa sihtotstarbe muutmisele.
Juhime ka tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei
ole välistatud. Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik
järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta
halduslepinguga. Selline halduslepingul põhinev koostöö toimus Viljandis aastatel 2013-2019.
Viljandi linnavalitsuse esindajad on olnud kogu kaitsekorra koostamise protsessi vältel
kaasatud töögrupi töösse. Siiski ei ole Viljandi linnavalitsus avaldanud soovi muinsuskaitseala
riikliku kaitsega halduslepingu alusel uuesti tegelema asuda.
Muinsuskaitsealal säilinud väärtused täidavad riikliku kaitse eelduseid, mistõttu riikliku kaitse
lõpetamist või selle olemasolevast alast vähendamist põhjendatuks ei peeta. Muinsuskaitseala
riikliku kaitse lõpetamiseks ei ole ka Viljandi linnavalitsus ettepanekut esitanud.
Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd,
seahulgas anname seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva
kultuuripärandi säilimiseks. Amet annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala
hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste juurde muinsuskaitse eritingimustega haldusakti
andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel ning raie, reklaami ja kaevelubade
kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on
ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld-
ja detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse
poolt kehtestatud üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal
paikneva üksikhoone kohta kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega
kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust.
5) Muinsuskaitseamet on sotsiaalmajanduslikke mõjusid kaalunud kaitsekorra eelnõu
seletuskirjas, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel, samuti alal
kehtima hakkavad leevendused. Arvestades ettepanekut, täiendati seletuskirja.
6) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023
nr 1.1-7/1933-1.
7) Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud ettepanekutele kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1.
Viljandi muinsuskaitsealal (sh laiendataval osal) määrati kaitsekorra eelnõus A-
kaitsekategooriasse 11 hoonet. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise
töörühm, mille liikmetest üks või mitu on kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete
interjööridega kohapeal tutvunud. Seega on Teie soovitud tegevus juba läbi viidud. Kohapealse
paikvaatluse viisid läbi selleks erialaste teadmistega eksperdid. Seetõttu on otsustamiseks
vajalik teave olemas. Muuhulgas on enamike hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või
juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et
kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas piisavad alusteadmised.
Oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on
põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23.
Juhul, kui mõni A-kaitsekategooriasse määratud hoone omanik teeb ettepaneku
kaitsekategooriat muuta, kaalutakse ettepanekut uuesti kaitsekorra koostamise töörühmas ning
vajadusel palutakse omanikult võimalust veelkord hoone interjööriga tutvuda.
A.R.
01.03.2023
Ettepanek: kaitsekorra ja seletuskirja punktis 8.7
ära märgitud kohad ümber sõnastada, mis
puudutavad muinsuskaitsealal kaasaegset
arhitektuuri.
Kaitsekorra punkti võiks sõnastada näiteks nii: uue
ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise
ehitamisel eelistatakse keskkonda sulanduvat
lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist
ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga.
Seisukoht ja selgitus: osaliselt arvestada ettepanekuga muuta kaitsekorra eelnõus ja
seletuskirja teksti punktis 8.7.
Muudatused on nähtavad uuendatud kaitsekorra eelnõus ja seletuskirjas Muinsuskaitseameti
kodulehel.
Otsuseni jõudmisel võeti arvesse ka Viljandi vanalinna senist muinsuskaitsepraktikat. Põhimõte
lubada uute ehitiste ja suuremahuliste juurdeehitiste puhul kaasaegse arhitektuurikeelega, kuid
ümbritseva keskkonnaga arvestavat lahendust, ei ole mõeldud kontrastselt eristuva uue
arhitektuurini jõudmiseks. Eesmärk on vältida kohmaka detailikäsitlusega mistahes
stiilitunnustega uute ehitiste püstitamist ajaloolises linnaruumis, mida paraku varasemalt ette
on tulnud.
T.R.
01.03.2023
Ettepanek: oluliselt vähendada olemasoleva
muinsuskaitseala suurust, et muinsuskaitseala oleks
nn vanalinna osas ehk jätkuks siis ka vahendeid
selle ala säilitamiseks ning paremaks tegemisel.
Piisavalt ei ole analüüsitud omanike poolset ohtu
oma varale sõltuvalt sellest, kas see vara asub
muinsuskaitse alal või sealt väljas. Kas ja millised
omanikud on hakanud oma omandit lõhkuma,
hävitama, kahjustama? Millised hooned või
piirkonnad on „tänu“ muinsuskaitse puudumisele
saanud kannatada?
Seisukoht ja selgitus: ettepanekuga mitte arvestada, kuid muuta C. R. Jakobsoni tn 29 hoone
kaitsekategooriat (A-kaitsekategooria asemel B-kaitsekategooria).
Muinsuskaitseala vähendamist ja piirdumist üksnes vallikraaviga ümbritsetud vanalinna
kaitseala loomisega arutasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed mitmel töörühma
koosolekul. Pärast põhjalikku kaalumist otsustati, et muinsuskaitseala vähendamine ei ole
põhjendatud, kuna vanalinnaga vahetult piirnev uuslinna ala, Huntaugu piirkond ja Viljandi
järve äärne ajalooline haljasala kannavad samuti muinsuskaitseala väärtusi ning tegemist on
hästi säilinud muinsuskaitseala vanalinna ala toetava ajaloolise keskkonnaga. Küll aga leidis
töörühm, et vanalinna väärtusi tuleb kaitsta mõnevõrra rangemate kitsenduste kehtestamisega.
Seetõttu jagati muinsuskaitseala kolmeks piirkonnaks, kus kehtivad ka erinevad nõuded
linnaruumile ja uute ehitiste püstitamisele. Arvestades kogu Viljandi muinsuskaitseala kõrget
Kaitse alla võtmise põhjendustes pole veenvalt
tõendatud, et kaitse alla võtmata jätmisel on väga
suur oht muinsuse säilimisele ja esineb omanike
poolne suur surve kahjustada endale kuuluvat
omandit. Kas on esinenud juhuseid, kus
linnavalitsus ei ole hakkama saanud oma
ülesannetega?
Kuivõrd on arvestatud kliima soojenemisega?
Muinsuskaitse aluste hoonete soojustamine on
sisuliselt olematu aga nende kasutustingimused
halvenevad. Rohepöördesse peame kõik panustama,
energia kokkuhoid on oluline. See piirkond, mida
soovitakse kaitse alla võtta, on säilinud ka ilma
täiendava kaitseta suhteliselt muutumatuna.
Ei ole nõus muinsuskaitseala laienemisega ja
kavandatud kaitsekorra piirangute kehtestamisega.
Ei ole nõus C. R. Jakobsoni tn 29 hoone
määramisega A-kaitsekategooriasse. C. R.
Jakobsoni tn 35 kinnistu omanikud ei ole samuti
nõus muinsuskaitseala laienemisega ja piirangute
kehtestamisega.
Toetan Eesti Omanike Keskliidu arvamust
01.03.2023 nr KL-1/9.
kultuuriväärtust ei saa Muinsuskaitseamet Teie ettepanekut muinsuskaitseala vähendamise osas
arvesse võtta. Viljandi muinsuskaitseala omab kõrgemat kultuuriväärtust ning seetõttu on
tegemist riikliku tähtsusega alaga, mille hoidmine ja säilitamine on oluline kõikide kodanike
jaoks.
Muinsuskaitseseadus näeb ette säilitamiskohustuse, millest tulenevalt peab igaüks hoiduma
tegevusest, mis võib muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada.
Muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil,
mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist ning selle tagamiseks peab
ehitise omanik või valdaja ehitist hooldama ja vajaduse korral remontima (MuKS § 33 lg 1-3).
Kaitsekorra eelnõus sätestatud nõuded ei ole kehtestatud mitte ehitiste kaitseks omanike poolse
ohu vastu vaid selleks, et kultuuriväärtuslikke ehitisi teadvustatult ja asjakohaselt
restaureeritaks, konserveeritaks ja ehitataks.
Eelnevast tulenevalt on muinsuskaitsealal kinnisvara omavatel omanikel õigus saada ka
Muinsuskaitseametilt tasuta nõu muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise,
ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone
ehitise seisukorra parandamiseks (MuKS § 44). Samuti on õigus taotleda Muinsuskaitseametilt
toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks,
restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks (MuKS § 35 lg 1).
Vaatamata sellele, et praegusel ajahetkel on hoonete restaureerimistoetused väikesed, on
tegemist siiski riigipoolse toetusega, mida muinsuskaitsealalt väljaspool kinnisvara omavad
omanikud taotleda ei saa.
Mis puudutab C. R. Jakobsoni tn 29 hoonet, siis selle maja interjööriga on tutvunud üks
kaitsekorra koostamise töörühma liikmetest, kelle teadmistele kaitsekategooria määramisel
tugineti. Arvestades Teie seisukohta, hindasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed C. R.
Jakobsoni tn 29 hoone kaitsekategooriat uuesti, võrdlesid hoone interjööri teiste samaväärselt
säilinud hoonete interjööridega ning määrasid C. R. Jakobsoni tn 29 hoonele B-
kaitsekategooria. C. R. Jakobsoni tn 29 hoone on autentsena säilinud näide Viljandi 1930.
aastate funktsionalistlikus stiilis elumajast, mistõttu väärib see kindlasti kultuuriväärtusliku
ehitise kaitsekategooriat.
C. R. Jakobsoni tn 35 kinnistul paiknev elumaja esindab näidet Viljandi klassitsistlikus stiilis
ühekorruselisest hoonest, millega liitub tellishistoritsistlik ja hästi säilinud hoonemaht, mis
samuti väärib B-kaitsekategooriat.
Nii C. R. Jakobsoni tn 29 kui ka 35 hoone puhul on tegemist muinsuskaitseala väärtusi kandvate
ehitistega, mis omavad sama kõrget väärtust, nagu tänava teise poole ehitised, mistõttu on
põhjendatud muinsuskaitseala laiendamine C. R. Jakobsoni tänava teise poole kinnistute
tagumiste piirideni.
R.N.
01.03.2023
Ettepanek: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra
eelnõus peaks olema konkreetselt käsitletud
hoonete lammutamise teema.
Seisukoht ja selgitus: kaitsekorra eelnõu punktis 16 on juba sätestatud nõuded A- ja B-
kaitsekategooria hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja
Viljandi muinsuskaitsealal on mitmeid hooneid, mis
seisavad tühjana ja lagunenuna, sest neid pole
tehnilistel ja majanduslikel põhjustel võimalik
rekonstrueerida. Peaks olema konkreetselt kirjas, et
millistel juhtudel võiks muinsuskaitseamet anda
ehitisele lammutusloa, kui tegemist on A või B
kaitsekategooriasse kuuluva hoonega ja millistel
juhtudel võiks linn anda lammutusloa C-
kategooriasse kuuluva hoone puhul. Millistel
juhtudel ei pea lammutusluba hoone omanikule
andma. Igal pool on juttu vaid ehitiste
rekonstrueerimisest või laiendamisest. Mõne
lagunenud vanalinna hoone puhul olevat nii (C-
kategooria), et linn ei väljastavat lihtsalt
lammutusluba ja omanik peabki jätma maja nii
nagu on, sest rekonstrueerida pole võimalik ja uut
keskkonda sobivat hoonet ei lubata teha.
ehitamiseks (sh lammutamiseks), mis on ühtlasi Muinsuskaitseameti loa kohustuslikud tööd.
C-kaitsekategooria ehitise ehitamine ei ole Muinsuskaitseameti loa kohustuslik tegevus.
Muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme
muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile Muinsuskaitseseaduse §-s 7
omistatud tähenduses. Mis puudutab mõistet lammutamine, mis on EhS § 4 lg 1 kohaselt
ehitamine ehk ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle
füüsikalised omadused, siis seda käsitletakse kaitsekorra eelnõus vastavalt ehitusseadustikus
sätestatule. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse osaliselt või
täielikult.
Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega sarnane ehitis, võib
seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on
ehitada lammutatud ehitise asukohale uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise
ehitise ehitamisega.
Kuna kaitsekord ei käsitle ehitiste tehnilist seisundit, siis ei ole võimalik eelnevalt määrata
restaureerimise ja ehitamise (sh lammutamise) erinevaid võimalusi. A- ja B-kaitsekategooria
ehitiste puhul tuleb seega igat lammutamise otsust eraldiseisvalt kaaluda, kuna ka ehitised ja
nende tehniline seisund või taastamise võimalikkus on iga objekti puhul erinevad.
J.R.
27.02.2023
Ettepanek: Ajalooline haljasala peaks olema
täpsemalt määratletud kogu muinsuskaitse alal ja
peaks kindlasti laienema järgnevatele kinnistutele
kogu ulatuses: 89713:004:0028; 89713:003:0002;
89701:001:0324; 89701:001:0779;
89701:001:0498;
89701:001:0235
Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.
Nimetatud kinnistud (katastritunnusega: 89713:004:0028; 89713:003:0002; 89701:001:0324;
89701:001:0779; 89701:001:0498; 89701:001:0235) ei ole ajaloolised pargid ega ajalooliselt
terviklikud haljasalad. Ettepanek sisaldab keskaegseid militaarrajatisi, mis algselt oli puudeta
linna kaitseks ehitatud kivimüür koos vallikraaviga. Aastate jooksul on nimetatud kinnistud
kujundatud küll kõrghaljastusega aladeks, kuid neid ei saa nimetada ajaloolisteks haljasaladeks.
Hetkel kaitsekorra eelnõus nimetatud ajaloolised pargid ja Viljandi järve äärne ajalooline
haljasala on muinsuskaitseliselt olulised alad, mis moodustavad osa ajaloolisest
linnakeskkonnast ning mille säilitamiseks on seetõttu kehtestatud täpsemad nõuded.
Mis kinnistute kõrghaljastust, siis see moodustab osa muinsuskaitseala kultuuriväärtusega
keskkonnast, mistõttu on ka selle säilitamine ja kaitse muinsuskaitseseadusest tulenev kohustus
(MuKS § 1 lg 1 (1)). Üldjuhul näevad ka detailplaneeringud ette elujõuliste ja märgilise
tähtsusega puude säilitamise kinnistul. Muuhulgas on muinsuskaitsealal nõutav tööde tegemise
luba kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamisega seotud töödeks
(MuKS § 52 lg 3 (1)).
Nimetatud kinnistud jäävad suuresti vallikraavi alale, mille osas sätestab kaitsekorra eelnõu
järgmise konkreetse nõude: linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on uute ehitiste püstitamine
lubatud vaid ajaloolise hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv detailplaneering.
Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega ei ole võimalik tühistada kehtivaid
detailplaneeringuid. Juhul, kui vallikraavi alal kehtestatud detailplaneering, millega on lubatud
uue ehitise püstitamine asukohta, kus ei ole ajaloolist hoonestust olnud, tunnistatakse
planeerimisseaduses ette nähtud alustel kehtetuks, siis uue kaitsekorra alusel selles asukohas
uushoonestust lubavat uut detailplaneeringut kehtestada ei ole võimalik.
A.R.
13.02.2023
Ettepanek: Tartu tn 27a hoone määrata C-
kaitsekategooriasse või jätta muinsuskaitsealalt
välja.
Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada.
Tartu tn 27a hoone määras B-kaitsekategooriasse kaitsekorra koostamise töörühm. Töörühma
liikmed käisid hoonega ka kohapeal tutvumas.
Arvestades ettepanekut, hindasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed Tartu tn 27a hoone
kultuuriväärtust uuesti ja jõudsid järeldusele, et tegemist on väärtusliku algupärase põhimahu
ja -konstruktsioonidega säilinud Viljandile tüüpilise ühekorruselise 20. sajandi algusest pärit
puithoonega, mistõttu sellele esialgselt määratud kaitsekategooriat ei ole põhjendatud muuta.
Tehniline seisukorda ei ole ehitise kultuuriväärtuse määramise aluseks. Seetõttu otsustas
Muinsuskaitseamet jätta Tartu tn 27a maja B-kaitsekategooriasse.
B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul
säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. Konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustööd
eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks
Muinsuskaitseameti luba vaja ei ole. Juhul, kui insenertehniliste uuringute käigus tehakse
kindlaks, et tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on B-kaitsekategooria hoone
lammutamiseks vaja taotleda Muinsuskaitseameti luba.
M.K.
24.02.2023
Küsimus: kas C. R. Jakobsoni tn 33 verandad
läheksid kaitsekorra kehtestamise järgselt
renoveerimisele või siis taastamisele? Majal on
kaks verandat ehk all naabril on ka. Mida peaks
tegema või kuidas käituma?
Seisukoht ja selgitus: C. R. Jakobsoni tn 33 hoone paikneb kaitsekorra eelnõu järgi
muinsuskaitseala laiendataval alal ning on määratud B-kaitsekategooriasse. C. R. Jakobson tn
33 veranda on arhitektuurse väärtusega ja soovitame selle säilitamiseks teostada lähiajal
hooldustööd. Kui selgub, et veranda on tehniliselt halvas seisus, siis on vaja teostada
restaureerimistööd.
Juhul, kui uue kaitsekorraga muinsuskaitseala laiendatakse, eeldavad restaureerimistööd
eksterjööris Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa taotlemist ja muinsuskaitse eritingimuste
koostamist (koostab Muinsuskaitseamet). Siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti
luba vaja ei ole.
Muinsuskaitseala laiendamise järgselt on Teil õigus saada Muinsuskaitseametilt tasuta nõu
muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise, ehitamise, konserveerimise ja
restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone ehitise seisukorra
parandamiseks (MuKS § 44).
Samuti on Teil õigus taotleda Muinsuskaitseametilt toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise
hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu-
ja säilitustingimuste tagamiseks (MuKS § 35 lg 1). Toetust saab taotleda ka veranda
restaureerimiseks.
Viljandi
Linnavalitsus
18.01.2023
Ettepanekud:
1) eelnõus on Viljandi linnaehitusliku terviku üheks
väärtuslikuks kihistuseks nimetatud Viljandi järve
Seisukoht ja selgitus:
1) Muinsuskaitseamet, tuginedes AB Artes Terrae OÜ koostatud Viljandi ajalooliste haljasalade
uuringule (13.04.2022), Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni otsusele (18.10.2022) ning
äärset ajaloolist haljasala. Viljandi Linnavalitsus,
tutvunud AB Artes Terrae OÜ koostatud Viljandi
ajalooliste haljasalade uuringuga, on seisukohal, et
uuringus tehtud järeldused
on pealiskaudsed. Viljandi linna uue üldplaneeringu
ja muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks tellib
linn asjakohased uuringud, milles selgitatakse välja
muuhulgas ka Viljandi järve äärse maa-ala
muinsuskaitsealased väärtused. Kehtiva
üldplaneeringu kohaselt on see vaba aja veetmise
ala, väljakute ja neid teenindavate ehitiste maa-ala.
Viljandi järve äärsele haljasalale antakse
planeeringulahendus Viljandi linna uue
üldplaneeringuga;
2) järve äärne ala on rikkalik
valdavalt arheoloogiapärandi poolest ja siin ei ole
asjakohane seada hoonestamise nõudeid, mis on
omased keskaegsele vanalinnale ehk piirkonnale 1.
3) muinsuskaitse eesmärk on ajalooliste hoonete
soklite ja keldriakende, valguskastide säilitamine,
mistõttu peaks eelnõus nõuet sõnastama selliselt, et
tänavate rekonstrueerimise käigus ei tohi ajaloolisi
hooneid kahjustada ega nende ehitusaegset
välisilmet muuta. Vajadusel saab rakendada
tehnilisi lahendusi sademevee ärajuhtimiseks;
4) eelnõu mustandi tekstis esineb läbiv nõue
haljastuse säilitamiseks. Samas on muinsuskaitseala
väärtusi ja kaitse eesmärke loetlevas punktis
nimetatud
vaid ajaloolisi haljasalasid ning nende kaitse
vajadust. Vastuolu tuleb likvideerida ja nimetatud
punktides eemaldada haljastuse kaitse nõue
väljaspool ajaloolisi haljasalasid.
5) täiendada eelnõus vastavat nõuet ja sõnastada see
järgnevalt: avalikus ruumis uusi suuremahulisi
maapealseid parklaid üldjuhul ei planeerita;
6) uues kaitsekorras on mitmeid teemasid, mis
tekitavad küsimusi muinsuskaitseameti ja Viljandi
Linnavalitsuse õiguste ja kohustuste kohta. Näiteks
maastikuarhitektuuri ja ehituspärandi ekspertnõukogude seisukohale (ühine koosolek
19.12.2022) leiab, et Viljandi järve äärne haljasala omab muinsuskaitselist ja ajaloolist väärtust,
mistõttu väärib see säilitamist haljasalana. Viljandi linnvalitsuse esindajate töörühma
koosolekutel esitatud seisukohast lähtuvalt oleme Viljandi järve äärse ajaloolise haljasala maa-
alalist mahtu vähendanud. See kattub küll vähesel määral kehtiva detailplaneeringuga, kuid
sellega ei kavandata haljasala kõnealuses piirkonnas ehitisi. Ajaloolise haljasala hoonestamine
või sinna suuremõõtmeliste rajatiste püstitamine ei tagaks ala väärtuste säilimist. Seevastu ei
ole välistatud ala arendamine puhke- ja treeningupiirkonnana, kuhu on võimalik rajada laudteid,
jooksuradasid või väiksemaid spordirajatisi, näiteks diskgolfi rada;
2) amet kaalus ettepanekut haarata esialgselt muinsuskaitseala piirkond 2
koosseisu kavandatud Viljandi järve äärne ala pigem piirkond 3 koosseisu, kuid jõudis
järeldusele, et see ala peaks olema siiski osa piirkonnast 2.
3) eelnõu punktide sõnastus, mis puudutavad tänava rekonstrueerimist ja tänavapinna
madalamale viimist on standardne kõikide linnaliste muinsuskaitsealade kaitsekordadega.
Sealjuures on sõnastuses oluline mõiste „vajadusel“, mis määratleb selle, et juhul, kui tänavat
asutakse rekonstrueerima, kavandatakse tänavapinna allapoole viimine vaid sellisel juhul, kui
see on
vajalik kultuuriväärtuslike hoonete proportsioonide taastamiseks (näiteks, et välisuks ei jääks
allapoole tänavapinda).
4) MuKS § 9 lg 2 on nimetatud, et muuhulgas võib muinsuskaitseala koosneda ka
loodusobjektidest. Samuti on muinsuskaitseala kriteeriumitena määratletud säilinud ajalooline
keskkond ning traditsioonilised maastikud, sh alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad,
avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid (määrus nr 23 „Mälestise
liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate
ehitiste väärtusklassid“ § 9 lg 1 ja 4). Kõrghaljastus moodustab olulise osa muinsuskaitseala ja
ajaloolise keskkonna miljööst. Seetõttu reguleerib kaitsekord ka kõrghaljastusega seotud
nõudeid.
Täname pööramast tähelepanu asjaolule, et muinsuskaitseala väärtusi ja kaitse eesmärki
loetlevas punktis ei ole nimetatud kõrghaljastust. Vastav täiendus on kaitsekorra eelnõusse sisse
viidud, millega on likvideeritud ka nimetatud vastuolu.
5) kaitsekorra eelnõus sätestatud nõudes avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei
rajata on kasutatud mõistet „üldjuhul“, mis võimaldab mõningaid erandeid teha, näiteks rajada
invaparkimiskohti või üksikuid parkimiskohti hoovides. Selles punktis on vastavalt täiendatud
ka kaitsekorra eelnõu seletuskirja.
6) Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord ei reguleeri Muinsuskaitseameti ja kohaliku
omavalitsuse omavahelise suhtluse korda. Teatavat selgust pakub aga kaitsekorra seletuskirja
lisa „Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus
lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast“. Oleme valmis arutama rollijaotust
Viljandi Linnavalitsusega.
soovitakse juurde tuua piiranguid, mis nõuavad
täiendavat järelevalvet. Koos kaitsekorra
kehtestamisega on vaja kokku leppida
üheselt arusaadavas rollijaotuses. Täpsustamist
vajab ka projektdokumentatsiooni puudutav
menetlusjärjekord. Meie seisukoht on, et menetlust
peab alustama kohalikust omavalitsusest, kes
omakorda suhtleb Muinsuskaitseametiga.
Viljandi Linnavalitsus on korduvalt väljendanud
rahulolematust Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekorra koostamise protsessiga. Linnavalitsus
oleks oodanud, et on protsessis partner, kuid
tegelikult on olnud vaid kaasatav osapool.
Arvestades, kui intensiivselt sekkub kaitsekord
KOV
isevalitsemise õigusesse, ei ole see meie arvates
korrektne. Tööprotsessis on tuginetud analüüsidele,
mida pole olnud Viljandi linnavalitsuse
spetsialistidel võimalik kommenteerida ja
täiendada. Osad analüüsi tulemustest ei ole Viljandi
Linnavalitsuse arvates õiged, mistõttu ei saa ka
nendest tehtud järeldused olla korrektsed.
Vastavalt MuKS § 91 lg-le 1 on muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine
Muinsuskaitseameti kohustus (MuKS § 18) ning muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab
Kultuuriministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega (MuKS § 19 lg 3).
Kohalikud omavalitsused kaasatakse kaitsekordade koostamisse lähtuvalt kaasamise heast
tavast eesmärgiga anda Muinsuskaitseametile kohaliku omavalitsuse teadmistest tulenevat
väärt sisendit, teha ettepanekuid, avaldada arvamust ja olla muul moel igati kaasatud
kaitsekordade koostamisse, mis omakorda aitab tagada kõiki osapooli rahuldava tulemuseni
jõudmise. Nõnda on koostöö edukalt toiminud näiteks Tartu, Pärnu, Lihula, Paide ja Rebala
kaitsekordade puhul.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Ministeeriumid
06.05.2025 nr 1-11/529-1
Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu
Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekord“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning Viljandi Linnale. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamus anda 20 tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Sama:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Viljandi Linn
Teadmiseks:
Muinsuskaitseamet
Reesi Sild 628 2381
1
eelnõu
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord
Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas
sama seaduse § 91 lõikega 1.
I osa
Muinsuskaitseala nimetus ja piir
1. Viljandi muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla
eesmärgiga kaitsta ja säilitada Viljandi linna ajaloolist linnatuumikut koos seda ümbritseva
kultuuriväärtusliku keskkonnaga, sest see kultuuriväärtuslik maa-ala tervikuna esindab Eesti
ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.
2. Muinsuskaitseala hõlmab Viljandi linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ordulinnuse
varemete ja vallikraavidega, nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisasüdame ning
Huntaugu piirkonna koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga.
3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised
vaated, on esitatud korralduse lisas 1.
II osa
Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted
4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Viljandi ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja
seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu-
ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning linnaruumi
kestlik areng.
5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos
siin korralduses sätestatuga.
6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on:
1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja
puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu;
2) läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi
ehitised), ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja
aiad (edaspidi õuemaa), ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid, ehitusjooned,
katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid ning kõrghaljastus ja
ajaloolised haljasalad;
3) muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised vaated (korralduse lisa 1) ja
muinsuskaitsealal avanevad sisevaated.
7. Läbi ajastute kujunenud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused muinsuskaitsealal
on:
2
1) arheoloogiline kultuurkiht, muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal
säilinud osad, sealhulgas Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ning
linnakindlustused;
2) 18.–20. sajandist säilinud väärtuslikud ehitised ja hilisem ajaloolisesse hoonestusstruktuuri
sobituv arhitektuur;
3) kultuuriväärtuslike hoonete interjöörid ja nende osad;
4) ajalooline linnastruktuur koos ajaloolise turuplatsiga (Laidoneri plats);
5) ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid ja sillutised;
6) kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis ning ajaloolised haljasalad, näiteks Lossipark,
Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja pst alleega ning Viljandi järve äärne ajalooline haljasala.
8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3
sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega:
1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse
kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades
elukeskkonna kvaliteeti;
2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus
kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega;
3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate kultuuriväärtuslike
hoonete kasutust;
4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust
kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete
kultuuriväärtust, ning soodustatakse jalakäijatele paremini kasutatava ja atraktiivsema
linnaruumi arengut;
5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid (korralduse lisa 3) säilitatakse ja
hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme
muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning
arhitektuuridetailid;
6) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevast,
keskkonda sulanduvat lahendust eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda
kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas ajaloolise
hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust, materjalikasutusest, katusemaastikust ja
värvilahendusest;
7) kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest
muinsuskaitseala kontekstis ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust
hooldamisest ja teenindamisest;
8) avalikus ruumis (tänavatel, platsidel, avalikel haljasaladel jms) säilitatakse ja võimaluse
korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ning ajastuomased linnaruumi kujundavad
elemendid;
9) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse
arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;
10) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul
eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele;
11) säilitatakse ajaloolised haljasalad ja haljastus, sealhulgas puiesteed ning kõrghaljastatud
õuemaa;
12) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning kaugvaated linna siluetile ja
maamärkidele.
3
III osa
Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid
9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud
A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 3.
10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone
autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris.
11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul
säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.
12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta.
13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse
ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Kui olemasolev hoone
korralduse lisas 3 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni
B-kaitsekategooria hoonena.
14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria
määramiseni C-kaitsekategooria hoonena.
IV osa
Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded
15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse väärtuslik
ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms),
interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid
(põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor, peegellaed jms).
16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel
järgmised nõuded:
1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse
võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus;
2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline
lahendus ning lähtutakse hoonest kui tervikust;
3) kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning
võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja
viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv
katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitteiseloomulikke materjale võib kasutada ainult
ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit);
4) hoone välispiirdeid soojustatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni
väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade
proportsioonid;
5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited
(aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva
4
seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning see
tegevus on loakohustuslik;
6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,
proportsioone, materjalikasutust, arhitektuurset ilmet ning kõrghaljastust;
7) ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja
läbiviike, uue korstna ehitamisel järgitakse ajaloolist eeskuju; ventilatsioonirestid
paigaldatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ning viisil, mis ei muuda oluliselt hoone
välisilmet;
8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsioonisüsteemi hooneväline
osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse avalikust
ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone,
viimistlust ega ajalooliselt väärtuslikke detaile; vajadusel seade varjestatakse;
9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda
kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile ega
domineeri linnaruumis;
10) katuseaknad paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning hoonega arhitektuurselt
sobivalt; uuke ja vintskappe võib ehitada juhul, kui need on paigutatud hoonega arhitektuurselt
sobivalt.
17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel
järgmised nõuded:
1) lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ja sobivusest lähiümbruse hoonestusega;
2) kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ajastukohaseid ehitus- ja viimistlusmaterjale;
3) hoone välispidisel soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid ja vajaduse korral
iseloomulikud detailid;
4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu,
proportsioone, materjalikasutust ning arhitektuurset ilmet;
5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline
osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse vähese
vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust;
vajadusel seade varjestatakse;
6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda
kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile ega
domineeri linnaruumis.
18. Muinsuskaitseala on jagatud kolmeks piirkonnaks. Linnakindlustustega piiratud keskaegne
linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega moodustab muinsuskaitseala piirkonna 1.
Uuslinna ala koos mõisapargi ja järveäärse alaga moodustab piirkonna 2. Ordulinnuse
varemetest lõunasse jääv Huntaugu mäe ja Valuoja ala koos Viljandi järve äärse ajaloolise
haljasalaga moodustab piirkonna 3. Muinsuskaitseala piirkonnad on näidatud korralduse lisas 2.
19. Muinsuskaitseala piirkonnas 1 kehtivad uute ehitiste püstitamisele ja tänavaruumile
järgmised nõuded:
1) A- ja B-kaitsekategooria hoonetega hoonestatud kinnistutel uusi hooneid üldjuhul ei
püstitata;
2) linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal1 võib uusi ehitisi püstitada vaid ajaloolise
hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv detailplaneering;
3) ajalooline turuplats (Laidoneri plats) säilitatakse väljakuna; lubatud on väljaku sillutamine;
1 Näidatud korralduse lisas 2.
5
4) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud
ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest,
värvilahendusest, katusemaastikust ja kõrghaljastusest; mitut krunti hõlmava uue ehitise
kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt;
5) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid
materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms;
traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;
6) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi
väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik
tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei
kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust;
7) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti
alapunktis 4 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt
ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse;
8) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või
ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis
võimaldab kinnistu hooneid hooldada ja teenindada;
9) ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse;
10) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi
(materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse
arhitektuuriga;
11) ajalooline munakivisillutis jm ajalooline katend nii tänaval kui ka hoovides säilitatakse või
taaskasutatakse;
12) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest, näiteks
sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, kõnniteel sillutisplaate või -kive,
hoovides ja aedades graniitsõelmeid, -kive ja -plaate või munakive; asfaltkatet ei rajata;
13) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste
proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee
imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile;
14) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega
kõrghaljastust;
15) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi
ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid
kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta
kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti;
16) avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei rajata, välja arvatud õuemaale.
20. Muinsuskaitseala piirkonnas 2 kehtivad uue ehitise püstitamisele ja tänavaruumile
järgmised nõuded:
1) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud
ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest,
liigendusest, värvilahendusest, katusemaastikust ja haljastusest; mitut krunti hõlmava uue
ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt;
2) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid
materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms;
traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata;
3) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi
väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik
6
tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei
kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust;
4) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti
alapunktis 1 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt
ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse;
5) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või
ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis
võimaldab ehitist hooldada ja teenindada;
6) säilitatakse ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms;
7) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi
(materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse
arhitektuuriga;
8) ajalooline munakivisillutis ja muu ajalooline katend säilitatakse uue katendi all või
taaskasutatakse;
9) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste
proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee
imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile;
10) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega
kõrghaljastust;
11) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi
ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid
kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta
kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti.
21. Muinsuskaitseala piirkonnas 3 kehtivad järgmised nõuded:
1) piirkond säilitatakse avatud maastikuna, kuhu on lubatud rajada sobiva suuruse ja
kujundusega ehitisi ning rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad,
teenindushooned jms);
2) piirkonnas kehtivad arheoloogilise kultuurkihiga ala nõuded arheoloogiapärandi kaitseks
(korralduse punkt 24).
22. Muinsuskaitseala ajalooliste haljasalade ja kõrghaljastuse puhul kehtivad järgmised
nõuded:
1) ajalooliste avalike haljasalade (Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja puiestee
alleega ning Viljandi järve äärne poollooduslik luht) ajalooline struktuur, planeering, vaated,
väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse
haljasalast kui tervikust, võttes taastamise korral aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra
ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ajaloolised
haljasalad on märgitud korralduse lisas 4;
2) uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse konkreetsele tänavale või haljasalale iseloomulikku
kõrghaljastusviisi ja ajastuomaseid liike;
3) kaevetöödega ei kahjustata väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas puude juurestikke.
23. Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad vanalinn koos ordulinnuse varemete ja
vallikraavidega ja keskaegsed linnakindlustused, Katariina kabeli vahetu ümbrus ning
vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond
koos Viljandi järve äärse alaga. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud korralduse lisas 5.
24. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded:
7
1) arheoloogilise kultuurkihiga alal2 enne detailplaneeringu kehtestamist või
projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega
kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse
vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid
ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad
ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist
kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi
stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni;
2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.
V osa
Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded
25. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, mis on esitatud korralduse lisas 1.
26. Kaitsevööndi osas 1 tagatakse muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas
ning vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid.
27. Kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded:
1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse
järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva
muinsuskaitsealaga;
2) piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta.
28. Kaitsevööndi osas 2 tagatakse muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.
Vaateid ehitistega ei sulgeta. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated avanevad Tartu
maanteelt ja Mustla maanteelt Viljandi linna siluetile, sh vanale veetornile, Jaani kiriku tornile
ja ordulinnuse varemetele.
VI osa
Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest
muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis
29. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega
tööde tegemise luba C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja
ehitamiseks.
30. Muinsuskaitsealal ei nõuta Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba järgmistel juhtudel:
1) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud
töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala;
2) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on
raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud;
3) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku
omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud.
2 Näidatud korralduse lisas 3.
8
31. Muinsuskaitseala kaitsevööndi 1. ja 2. osas ei ole nõutav Muinsuskaitseameti teavitamine
töödest või tööde kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga:
1) olemasoleva ehitise ümberehitamisel ja välisilme muutmisel, välja arvatud maapealse osa
laiendamisel;
2) ehitise ehitamisel või rajamisel, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega
ehitusteatist.
VII osa
Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid
32. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele.
VIII osa
Lõppsätted
33. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
34. Vabariigi Valitsuse 17.06.2004. a määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 33 sätestatud korralduse jõustumisel.
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav
Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis.
Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid
Lisa 2. Muinsuskaitseala kolme piirkonna ja linnamüüri ümbritseva vallikraavi ala piirid
Lisa 3. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised
Lisa 4. Ajaloolised haljasalad
Lisa 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala ja leevendused
1
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu seletuskiri
Sisukord
1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 2
2. Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ........ 3
3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ............................................................................................. 9
4. Eelnõu sisu ....................................................................................................................................... 13
5. Kaitsekorra ette valmistamise ja menetluse kirjeldus ................................................................. 43
6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ....................................................................................... 45
7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ............................................................ 45
8. Korralduse jõustumine ................................................................................................................... 47
9. Vaidlustamine .................................................................................................................................. 47
10. Eelnõu kooskõlastamine ................................................................................................................ 47
Lisa 1: Kaitsekategooriate põhjendused ........................................................................................... 48
Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus
lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. .................................................................. 48
Lisa 3: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud
ettepanekud, arvamused ja Muinsuskaitseameti seisukohad. ......................................................... 48
Lisa 4: Arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi muinsuskaitsealal. .......................................... 48
2
1. Sissejuhatus
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus
tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord.
Viljandi muinsuskaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi linnas. 27. veebruaril 1973. aastal
kehtestati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 91 Viljandi linna ajaloolise keskuse
riiklik kaitsetsoon. 31.03.1995 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 153 „Viljandi ja
Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine“. 24.06.2004 võttis
Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“.
Siinse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse olemasolevale muinsuskaitsealale
uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. aastal jõustunud MuKS-ist. MuKS § 91 lg 1 alusel kehtib
enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi
Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse MuKS-is
sätestatud alusel ja korras. Selle kehtestamisel asendab Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord
seni kehtinud Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse. Seni kehtinud põhimäärus
muutub MuKS § 91 lg 1 alusel kehtetuks Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest.
Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus,
kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal
asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud
nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab eelnõu muinsuskaitseala kaitse eesmärgi
tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi
saavutamiseks.
Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine
ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid
ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud
tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks
ja määratud kinnistusregistris.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik-
analüütik Laura Ingerpuu ([email protected]; +372 53 419 385), endine
Viljandimaa nõunik Anne Kivi, arheoloogiapärandi osakonna juhataja Helena Kaldre
([email protected]; +372 58 875 384), arheoloogia nõunik Liivi Varul
([email protected]; +372 53 026 912). Eelnõu valmimisele töötasid kaasa
Muinsuskaitseameti peadirektori 23.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-5/50-A moodustatud Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma liikmed: Kalvi Märtin (Viljandi
Linnavalitsus, abilinnapea), Olav Remmelkoor (Viljandi Linnavalitsus, peaarhitekt ja
arhitektuuriameti juhataja), Leele Välja (töörühma liikmeks kutsutud ekspert,
arhitektuuriajaloolane), Margit Aule (töörühma liikmeks kutsutud ekspert, arhitekt), Laura
Ingerpuu (Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik-analüütik) ja Anne Kivi (endine
Muinsuskaitseameti Viljandimaa nõunik). Lisaks aitasid kaasa Monika Vestman (endine
Viljandi Linnavalitsuse kultuuriväärtuste spetsialist ja töörühma assistent, praegune
Muinsuskaitseameti Viljandimaa nõunik), Ditmar Martinson (Viljandi Linnavalitsuse liige) ja
Kaire Tooming (endine Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht). Töörühma
3
juhtis Laura Ingerpuu. Eelnõu lisadeks oleva kaardimaterjali on välja töötanud
Muinsuskaitseameti endine kartograafianõunik Martti Veldi ja Muinsuskaitseameti endine
pärandihalduse osakonna juhataja Andres Kimber.
Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud
muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; + 372 62 82 381) ning õigusnõunik Helen
Kranich (teenistusest lahkunud). Korraldus toimetati keeleliselt Luisa tõlkebüroos.
2. Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus
MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-
ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud
kultuurmaastik. Viljandi muinsuskaitseala on väga kõrge kultuuriväärtusega. Praeguse Viljandi
linna ajalugu ulatub muinasaega, mil tänase Huntaugu mäele rajati viikingiaegne asula.
MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit
hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavavõrgu, teede,
kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Viljandi muinsuskaitseala koosneb mitmest
perioodist pärinevatest hoonetest ja rajatistest, keskaega ulatuvast tänavavõrgust ja
hoonestusstruktuurist, muinasaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist ning ajaloolistest
haljasaladest.
MuKS § 10 lg1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või
maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,
ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb
rahvusvahelisest lepingust.
Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste
rahvusvaheliste konventsioonidega:
1) Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eestis 27.01.1995)
käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid paikkondi,
sealhulgas ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil
asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja
edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil.
2) Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eestis 1996. aastal) keskendub
arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid
samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike
kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui
Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib
paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuripoliitikas. Selleks
võetakse keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel arvesse
arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade
koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete
sõnastamisel ja nõuete seadmisel.
1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943. 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil
https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf. 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481.
4
3) Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eestis 01.03.1997) rõhutab, et
kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tagatakse nende kaitse alla
võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks rakendatakse seaduslikke abinõusid, mille
eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis
toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide
kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse.
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna
sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras
sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh
toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva
vajadustest lähtuvalt.
4) Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eestis 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke kui ka
linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud
maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab endast sealsete
inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab
suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu.
Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega arvestatakse ruumilise planeerimise
otsuste tegemisel. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja
põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel.
5) Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk
niinimetatud Faro konventsioon6 (jõustus Eestis 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on
ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb
väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus
saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne
kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab
inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja
kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine ja mitmekesine kasutus
annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on see argine keskkond
elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina puhkamise ja pärandirikkast
linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis
avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid
ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna
hoidmisel ja arendamisel.
Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
ning selle lisaprotokolli nr 17. Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus
oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes
huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.
Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes
huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.
Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste
ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa
4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076. 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001. 6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon,
https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003. 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654.
5
Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu”
põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks
üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik
kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik
saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse
vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks
valitud vahendite (sh nõuete) vahel8.
Viljandi muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri
15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised
kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23)
sätestatud kriteeriumitest lähtudes. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised
kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord.
Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise
kriteeriumid: säilinud on ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude
inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles
säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised
maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud,
väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus.
Viljandi muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse hindamise üldistele kriteeriumitele:
1) Selektiivsus
1973. aastal moodustati Viljandi ajaloolise keskuse kaitsetsoon, mis hõlmas Viljandi
linnamüüriga piiratud keskaegse linnasüdamiku koos ordulinnuse varemetega ning endise
Viljandi mõisasüdame koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga. Hiljem, Eesti Vabariigi
aegsete põhimäärustega 1995. ja 2004. aastal on täpsustatud muinsuskaitseala eesmärki, piire
ja kitsendusi. Muuhulgas liideti 2004. aastal muinsuskaitseala koosseisu Huntaugu muinasasula
ala, mis lähtus 2001. aastal avastatud muinasaegsest asulakohast Huntaugu mäel. Viljandi
muinsuskaitseala põhiväärtusteks on läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas
ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, ajaloolised üksikhooned,
hoovid ja linnaruumi kujundavad elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht,
maastiku- ja pinnavormid ning ajaloolised haljasalad.
Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala. 11 muinsuskaitseala hõlmavad ajaloolised
linnasüdamikud koos külgneva eeslinna ala ja arheoloogilise kultuurkihiga ning üks
muinsuskaitseala hõlmab maastikku koos selle asustusaladega. Enamiku linnaliste
muinsuskaitsealade tunnuseks on linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni.
Viljandi muinsuskaitseala iseloomustab hoonestuse mitmekihilisus, millest mõni on Viljandile
ainuomane. Viljandis on säilinud märkimisväärsel hulgal puit- ja telliskivihooneid, mille 18.
sajandi lõpu või 19. sajandi alguse päritolu on tänaseni selgesti loetav. Võrreldes teiste linnaliste
muinsuskaitsealadega ja Eesti linnadega üleüldiselt, siis leidub ka nendes 18. sajandi lõpu või
19. sajandi alguse puithooneid, kuid Viljandis on selliseid hooneid säilinud märkimisväärselt
rohkem. Täiesti ainuomase ilme, võrreldes teiste Eesti linnadega, annab Viljandile
historitsistliku tellisarhitektuuri rohkus. Kuigi tellishistoritsismi leidub ka Tartus, Pärnus,
Valgas ja vähem mujal, siis sedavõrd suures kontsentratsioonis ja mahulise varieeruvusega ei
ole seda kusagil mujal. Viljandis moodustab tellishistoritsism selgelt hoomatava võrgustiku üle
8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96).
https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}.
6
terve 19. sajandi lõpuks välja ehitatud linnaruumi.9 Lisaks rikastavad Viljandi muinsuskaitseala
hoonestuskihte 19. sajandist pärinevad klassitsistlikud ja neostiilis kivihooned, Viljandi
mõisakompleksi hooned, heimatstiili sugemetega ja juugendlikud hooned ning 1930. aastate
funktsionalismimõjudega arhitektuur. Muinsuskaitsealal on ka üksikuid silmapaistvaid
tööstushooneid ja nõukogudeaegseid ehitisi.
Võrreldes teiste linnaliste muinsuskaitsealadega on Viljandi eripärane ka märkimisväärselt
suurema arheoloogilise kultuurkihi poolest. Viljandi muinsuskaitseala arheoloogilise
kultuurkihiga alad ulatuvad lisaks linnakindlustustega piiratud keskaegsest vanalinnast ja
ordulinnuse varemetest väljapoole ning hõlmavad ka osaliselt nende aladega külgnevat
uuslinna ala, samuti endise Viljandi mõisasüdame ning Huntaugu piirkonna koos järveäärse
ajaloolise haljasalaga.
2) Originaalsubstantsi säilivus
Viljandi muinsuskaitsealal on originaalsubstantsi säilinud rikkalikult muinasajast kuni
tänapäevani. 1999. aastal avastati Viljandis Huntaugu alal muinasaegne asulakoht, millest on
säilinud hajusalt paiknevad asustusjäljed – sh vähemalt üks tulease ja oletatav hoonejäänus.
Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud suurel määral nii Viljandi ordulinnuse, linnakindlustuste
ja vallikraavide näol, kui ka väiksemate aladena vanalinna ümbruses. Hästi on säilinud Viljandi
keskaegne kihistus. Keskaegset linnaruumi iseloomustavad keskse turuplatsi ümber koondunud
kitsad tänavad, mis on säilinud tänaseni. Viljandi vanim säilinud hoonestus pärineb 18.
sajandist. Väga hästi on püsima jäänud 19. sajandi hoonestuskiht, mida täiendavad hilisemal
ajal püstitatud ehitised. Säilinud on kolm ajaloolist parki – Lossipark, mõisapark ja Sõbrapark
ning Viljandi järve äärsed haljasalad, mis olid ajalooliselt kasutuses heina- ja karjamaadena.
3) Tehniline seisukord
Tehnilist seisukorda saab hinnata eelkõige hoonete tehnilise seisukorra alusel. Enamik Viljandi
muinsuskaitseala hoonestusest on kasutuses ja kasutatav ka tulevikus.
Viljandi muinsuskaitseala vastab samuti määrusega nr 23 kehtestatud muinsuskaitseala
kriteeriumitele:
1) säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-,
arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline
asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav;
Viljandi linna alguspunkt, viikingiaegne asulakoht, on säilinud Huntaugu piirkonnas. Kuigi see
ei ole eksponeeritud, annab ka asulakohast kogutud teave tunnistust aja jooksul toimunud
asustus- ja kultuuriajaloost. Hästi tajutav on Viljandi keskaegne kihistus ordulinnuse,
vallikraavide ja osaliselt eksponeeritud linnamüüri ning keskajast pärineva tänavavõrgu ja
hoonestusstruktuuri näol. Ajaloolisest linnastruktuurist on Viljandi vanalinna
muinsuskaitsealal kõige väärtuslikumad ajaloolised tänavad ning kvartalid, mis on kujunenud
17. sajandi lõpus.
Linna tuumiku moodustab vanalinn, mis oli ajalooliselt linnamüüri ja vallikraavidega
ümbritsetud. Vanalinnas on esindatud valdavalt 19. sajandist pärinev hoonestus, millest suur
osa on tellishistoritsistlikud kahekorruselised äri- ja elamuhooned. Viljandis leidub ka hooneid,
9 Välja, Leele. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruanne. Tallinn, 2021. Lk 5-9.
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-
04/Viljandi%20vanalinna%20muinsuskaitseala%20inventeerimine.%20O%C3%9C%20Arhitektuuriv%C3%A4l
jad%2C%202022.pdf
7
mis annavad tunnistust jõukamast linnakodanike kihist – aadlielamud ja linnavillad. Viljandi
linna omaaegset jõukust ja suurlinlikust peegeldavad ka kolme- ja neljakorruselised kivist äri-
ja elamuhooned, mis on valdavalt püstitatud 20. sajandi esimesel poolel. Viljandis on aga
säilinud märkimisväärsel hulgal nii heimatstiili sugemetega kui puhta konstruktiivse juugendi
võtetega ilmestatud elamuid ja ärihooneid, mis on samuti püstitatud 20. sajandi esimeses
pooles. Viljandi vanalinna ümber kujunenud uuslinna ala arhitektuuri- ja kultuuriajaloost
annavad tunnistust valdavalt kahekorruseliste puidust kortermajadega tänavad. Omaette
kihistuse moodustab 1930. aastate funktsionalismimõjudega arhitektuur. Keskaegse vanalinna
alal ja sellega külgneval uuslinna alal on seda küll suhteliselt vähe, kuid samas on mitmel juhul
tegemist oluliste märgiliste hoonetega. Silmapaistvaimad nende hulgas on vana raekoja
müüridele ehitatud Viljandi raekoda (Johannes Fuks, 1931) ja 1939. aastal valminud
esindustraditsionalistlik Viljandi hotell-restoran EVE (Esimene Viljandi Esinduslokaal), mille
kavandas Eugen Sacharias. Viljandi muinsuskaitsealal on esindatud ka nõukogudeaegne
kihistus, seda küll vähesel määral. Muinsuskaitsealale on püstitatud ka mitmeid kaasaegseid
ehitisi, mis küll iga konkreetse objekti puhul ei ole muinsuskaitsealale lisaväärtust andvad, kuid
on selgesti eristatavad ning ühiskondlikest protsessidest tunnistust andvad.
Viljandi muinsuskaitseala vastab säilinud ajaloolise keskkonna kriteeriumile.
2) mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide
kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni
(arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid,
arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal;
Viljandi muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 24 ehitist. 2021.–2022. aastal läbi
viidud hoonestuse ülevaatusel leidsid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed, et
muinsuskaitseala ligikaudu 600 hoonest on kultuuriväärtuslikke (A- ja B-kaitsekategooria
hooneid) enam kui pool. C-kaitsekategooria hooneid kaardistati 253. Suur osa C-
kaitsekategooria hoonetest on väiksemad abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms).
Ülevaatus näitas, et Viljandi muinsuskaitsealal on mälestiste ja kultuuriväärtuslike ehitiste
kontsentratsioon väga kõrge.
Muinsuskaitseala kihistustest olulisimad ehk kohatunnetust loovad ehitised vanalinna alal on
eelkõige 18.–19. sajandi puitklassitsistlikud ja tellishistoritsistlikud hooned, samuti 20. sajandi
esimesel poolel püstitatud äri- ja elamuhooned, ajaloolised tööstus- ja laohooned, vähesed
stalinistlikud ja kaasaegsed ehitised. Lisaks on väärtuslikud Viljandi ajaloolised haljasalad,
ajalooline turuplats, ordulinnuse varemed ja linnakindlustuste säilinud osad ning muud
linnaruumi kujundavad elemendid.
Väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteerium on täidetud.
3) arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või
-elemendid.
Viljandi linna ajalugu ulatub muinasaega. 1999. aastal avastati Viljandis Huntaugu alal
muinasaegne asulakoht, millest on säilinud hajusalt paiknevad asustusjäljed – sh vähemalt üks
tulease ja oletatav hoonejäänus. Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud suurel määral nii
Viljandi ordulinnuse, linnakindlustuste ja vallikraavide näol kui ka väiksemate aladena
vanalinna ümbruses. 1999. aastal tuvastati, et arheoloogilist kultuurkihti leidub Viljandi
ordulinnusest lõuna poole jäävatel küngastel (Viljandi Suusahüppemäe piirkonnas), samuti on
kultuurkiht leitud vallikraavi vastasküljel, rippsilla läänepoolse otsa juures. Tegemist on kahe
eriaegse sündmuse tulemustega: muinasaegne asustusüksus ordulinnusest lõuna pool ning 13.
sajandi piiramisrajatised linnuse lõuna- ja lääneküljel. Viljandi linnamüüriga ümbritsetud alal
on kultuurkihi esinemist alates 1989. aastast pidevalt uuritud, mistõttu saab tõdeda, et
kultuurkiht on levinud kogu linnamüüriga ümbritsetud alal, tõenäoliselt on see hävitatud vaid
8
suuremahuliste uusehitiste all. Linna kujunemine on alanud 13. sajandi teisel veerandil,
linnamüüri rajamine on dateeritud sajandi viimasesse kolmandikku või 14. sajandisse. Linna
põhjaküljel leidub arheoloogilist kultuurkihti Tallinna, C. R. Jakobsoni, Lossi, Posti ja Koidu
tänavatega piiritletud alal. Viljandi ordulinnusega seonduvaid arheoloogilisi ladestusi võib olla
säilinud linnuse nõlvadel ning Ranna pst ja Pika tn ristmiku lähedal leitud keskaegne
sillutisekatke lubab oletada, et selle tee sihiks võis olla selles piirkonnas tõenäoliselt asunud
linna kesk- ja varauusaegne sadamakoht, mida küll leitud ei ole. Arheoloogiliselt tundlik ala on
ka Hariduse tn, Valuoja, Vaksali tn, Kaalu tn ning Tallinna tänavaga piiritletud ala. Oluline on
Katariina kabeli (keskaegne matmisala) asukoht, mis sai 1907.–1908. aastal kaevetööde põhjal
lokaliseeritud, kuid selle täpne asukoht tänapäeva maastikul ei ole teada.
Viljandi muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile.
4) traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad,
avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid;
Viljandi linn asub muistse ürgoru pervel ja Viljandi järveäärsel seljandikul, mistõttu on selle
iseloomulikuks jooneks reljeefsus ja järskude tõusude ja langustega tänavad, kus kohati on
kõnniteedki trepiastmetena vormistatud, et langus jalakäija jaoks liiga järsk ei oleks. Viljandi
reljeefsus on hästi tajutav ka muinsuskaitseala lõunaosasse jäävatel aladel, Valuoja ja Huntaugi
mäe piirkonnas. Lisaks reljeefile on Viljandi traditsioonilises maastikus oluline ka järv, vaated
järvele ja järvelt.
Erinevalt Eesti suurematest linnadest ei rajatud Viljandile kunagi bastionaalset kaitsevööndit
ning seetõttu puudub Viljandis ka Euroopas laialt levinud haljasala ümber keskaegse vanalinna,
mis rajati just nimelt bastionaalsete kindlustuste asemele. Viljandi kindlustusvööndis on siiski
säilinud ning osaliselt rajatud haljasalad endise põhjapoolse ja kagupoolse vallikraavi
ümbruses.
Viljandi muinsuskaitseala haljasalad on erineva kujunemislooga ja erineva vanusega.
Vanimateks haljasaladeks saab vanemate linnakaartide ja 19. sajandi lõpu mõisakaardi alusel
lugeda siiani säilinud haljasaladest järgmisi: Lossipark, Viljandi mõisapark, Viljandi järve
äärne ajalooline haljasala ja Sõbrapark. Linna kõige olulisem haljasala, Lossipark on Viljandi
visiitkaart ning pärineb linna vanimast kihistusest – linnuse hävimise järel 17. sajandil tekkinud
varieeruv maastik, varemed ning istutatud ja isetekkeline kõrg- ja madalhaljastus. Ajaloolise
tähtsusega on ka Viljandi järve äärne haljasala, mis oli juba keskajal kasutusel heina- ja
karjamaana ning 20. sajandi algusest täitnud puhkeala funktsiooni.
Uuemad ajaloolised haljasalad rajati 19. sajandi teisest poolest kuni II maailmasõjani. Pärast II
maailmasõda tekkinud haljasalad peegeldavad eelkõige sõjapurustusi. Lisaks avalikele
haljasaladele leidub Viljandi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ohtralt erakruntidel aedu.
Viljandi muinsuskaitseala vastab traditsiooniliste maastike kriteeriumile.
5) terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav
tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna
Viljandi muinsuskaitseala hoonestus moodustab üldjuhul tervikliku linnaehitusliku kogumi.
Vanalinna osas, mis on olnud keskaegne linnamüüriga piiratud linnaala, on hästi tajutav
vanalinnalik miljöö kitsaste munakivisillutistega tänavate ning madala hoonestusega.
Vaatamata sellele, et vanalinna hoonestus pärineb valdavalt 19. sajandist ja hilisemast ajast on
tegemist tähenduslikult ühtse keskkonnaga, millega on tihedalt seotud ka Viljandi Lossipark
ordulinnuse varemetega. Hoonestuslikult pisut eraldiseisvama osa moodustavad endise
Viljandi mõisa hooned, kuid aja- ja kultuurilooliselt on need tihedalt seotud nii vanalinna kui
ka uuslinnaga, mis kujunes mõisale kuulunud aladel ning mis linnale 18. sajandi lõpus tagastati.
Vanalinnaga külgnev uuslinna hoonestus moodustab samuti tervikliku linnaehitusliku kogumi
valdavalt puidust ja tellistest kortermajadega. Samuti on kogu linnakeskkonnaga tähenduslikult
9
seotud villade ala järve astangul, kuhu jõukamad linnakodanikud maalilise vaatega häärbereid
püstitasid.
Viljandi muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile.
3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused
Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik
hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja
arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade.
Oluline on ka elu- ja looduskeskkonna säästmine, mille kohustus tuleneb PS § 53. Seega on
kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille
tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud.
Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige PS § 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille
kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid
omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole
absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel.
Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning
piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Avalik huvi võib olla nii kooskõlas
kui ka vastuolus omandi põhiõigusega, sest ühelt poolt langevad kokku era ja avalik huvi asja
säilimise toetamisel, teisalt aga piiratakse omanike kavatsusi juhul, kui need ei toeta väärtuse
säilimist või eesmärki säilitada kultuuriväärtuslikuna laiem keskkond. Kitsendused ei tohi
seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt
piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette MuKS,
mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on
üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele
ja töödele kõrgendatud nõudmised, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise.
Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tagada Viljandi ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku
ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine,
ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning
linnaruumi kestlik areng. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse
seada omandile kitsendusi ning omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised
avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi,
seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-ist tulenevad kitsendused.
MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes
avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse
põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal omandiõiguse riive ja
kultuuripärandi kaitse tagamise vahel.
Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav
eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja
kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Paide ajaloolise linnatuumiku ning seda
kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine,
hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis
on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Teiseks
hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi
saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel
hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi
riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt
10
põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.
Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi
suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39).
Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise
isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo
26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt
legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike
jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42).
Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava avaliku
huvi säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk
on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik)
areng. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara
väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara
omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks
on hästi säilinud linna külastamine oluliseks sihtkohaks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse
kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui
kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi
saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks.
Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga ning selles sisalduvate omandiõigust kitsendavate
piirangute eesmärk on tagada Viljandi muinsuskaitseala kui olulise avaliku hüve säilimine.
Samuti on kitsenduste eesmärgiks maandada riske, mis võivad omada negatiivset mõju
riiklikult olulisele kultuuripärandile ja selle säilimisele. Nt on senine praktika näidanud, et
piiranguteta ehitustegevusega võivad kaasuda riskid, mis kahjustavad kultuuripärandit ning ei
taga selle väärtuste säilimist. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse
ja ettevõtlusvabaduse riive.
Kaitsekord on alus muinsuskaitsealal tegevuste kavandamiseks, nende lubatavuse hindamiseks
ja erinevate huvide kaalumiseks. Seatavad nõuded kohustavad kaasama Muinsuskaitseametit
planeeringute, projekteerimistingimuste jms koostamisse ehk tegevustesse, mis võivad omada
mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu objekti säilimise sellele omasena või muuta
säilimiseks sobivaid tingimusi. Lisaks kaasneb nõue loakohustuslike tegevuste
kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga, st kaitsekorras seatavad nõuded kohustavad kõiki
muinsuskaitsealaga seotud erinevaid osapooli kaasama Muinsuskaitseametit juhul, kui
kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle säilimise või
muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi.
Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite
lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada
maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse
kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks.
Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning
kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm
konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks
kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel
kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii
saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule
õiglased.
11
Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist
ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitsealal tegevustele
kitsenduste seadmisega on võimalik tagada, et pädevad isikud saavad osaleda kavandatavate
tegevuste suunamisel ja nõustada optimaalsete, kõiki huve arvestavate ja kestlike lahenduste
leidmisel. See võimaldab muinsuskaitsealal kui kultuuriväärtuslikul keskkonnal säilida. Juhul,
kui pädevad isikud protsessis ei osale, on väga tõenäoline, et väärtuslik, kuid habras keskkond
saab pöördumatult rikutud. Seega, aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi
saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole
võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama
efektiivne. Kaitsekorra eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt
sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast
võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja
detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna
kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi
elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku
omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine,
st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse
kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on
või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise
rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid,
sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse-
ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on
ajalooliselt väljakujunenud tänavate võrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu
avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne
projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi
kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselise
järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik
loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna vabaks hindamis-
ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja kultuuripärandi
kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades silmas PS § 32
omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette
põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse
reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile
seada kitsendusi.“). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on kaitsekorra
kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik kaasamine,
seisukohtade ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine Vabariigi
Valitsuses.
Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse
erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et
kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa,
millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus
tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra eelnõu
seletuskirjas peatükis 2 Viljandi muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal,
et 1973. aastal riikliku kaitse alla võetud ala ning selle hilisemad laiendusel on jätkuvalt riikliku
kaitse eeldused täidetud.
12
Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja
paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku
tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563,
p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Viljandi muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus
riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist
üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks,
kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigust teha
järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku
hoonet lammutada või peatada töid).
Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel.
Kui riik peab otstarbekaks ning vald või linn on sellest huvitatud ja sellega nõus, siis on
kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta
muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste
menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava
pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud.
Viljandi Linnavalitsus ei ole avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega uuesti
ise halduslepingu alusel tegelema asuda.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra
kehtestamisega kaasnevad mõningad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi
kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Viljandi vanalinn on olnud riikliku kaitse all
alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2004. aastal kehtestatud Viljandi vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele.
Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda
oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju
omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma
huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab
kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest
intensiivsemaid piiranguid. Kaitsekorra koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone
väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi.
Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on
järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal kinnisasjade omanikud, kelle
vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara
omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks
on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks.
Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et
muinsuskaitseala ei vasta enam riikliku kaitse eeldusele või see on hävinud ning selle
taastamine ei ole põhjendatud (MuKS § 20 lg 3 p 1 ja 2). Riikliku kaitse eeldusele vastavuse
hindamine näitas, et muinsuskaitseala vastab riikliku kaitse eeldusele. Arvestades MuKS-ist
tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust Viljandi muinsuskaitseala hoidmisel, saab
kaitsekorra kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalseks valikuks.
Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise
võimalikkust. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi
omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt
luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes
säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse
13
muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria).
Vastavalt määratud väärtusklassile vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise
korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria),
jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B-
kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste
vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest
siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse
eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes senise muinsuskaitseala
põhimäärusega (kehtestatud 2004. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt.
Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad muinsuskaitsealal
asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on
proportsionaalne kaitse eesmärgiga.
Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse
vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse
eritingimusi andes või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning
teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab
tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka
erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra
omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks
MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes.
4. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kaheksast osast ja sellel on viis lisa. Eelnõuga sätestatakse muinsuskaitseala
nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa);
muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi
tagamiseks vajalikud nõuded hoonetele (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja
selle tagamise nõuded (V osa); leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise
kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate
kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja korralduse jõustumine (VIII osa). Eelnõu lisades
visualiseeritakse kaardil muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid (Lisa 1); muinsuskaitseala
kolme piirkonna piirid (Lisa 2); hoonete kaitsekategooriad ja mälestised (Lisa 3); ajaloolised
haljasalad (Lisa 4) ning arheoloogilise kultuurkihiga ala ja leevendused (Lisa 5). Eelnõu lisad
1–5 on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.10
Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on toodud seletuskirjas, mille lisadeks on hoonete
kaitsekategooriate põhjendused (seletuskirja lisa 1); muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete
menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone
kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2) ning Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad
(seletuskirja lisa 3).
Eelnõu I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir.
10 Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kaart:
https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=fe462f78fc9e40d3b00185bdb8a2d80e
14
Eelnõu punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja
nimetus. Viljandi muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja
säilitada Viljandi linna ajaloolist linnatuumikut koos seda ümbritseva kultuurväärtusliku
keskkonnaga, sest see kultuuriväärtuslik maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi
väärtuslikumat osa.
Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja selgemaks. Senine
nimetus „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga
hõlmatud piirkonda. Viljandis hõlmab muinsuskaitseala suurema ala, kui seda on üksnes
linnamüüriga piiratud keskaegne linnasüdamik koos ordulinnuse varemetega. Lisaks kuuluvad
muinsuskaitsealasse ka ordulinnuse vallikraavid, linnasüdamikuga vahetult külgnev uuslinna
ala, endine Viljandi mõisasüda ning Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse
haljasstruktuuriga. Seetõttu on korrektne nimetus Viljandi muinsuskaitseala.
Eelnõu punktis 2 antakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab
Viljandi linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ordulinnuse varemete ja vallikraavidega,
nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisasüdame ning Huntaugu piirkonna koos
Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga.
Eelnõu punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ning kaitsevööndi piir, sealhulgas
muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated. Piirid on kujutatud eelnõu lisas 1 toodud kaardil.
Muinsuskaitseala piirid on alates nende esmakordsest kehtestamisest kujunenud järgmiselt:1)
1973. aastal moodustati kaitsetsoon, mis hõlmas Viljandi linnamüüriga piiratud keskaegse
linnasüdamiku koos ordulinnuse varemetega ning endise Viljandi mõisasüdame koos Viljandi
järve äärse haljasstruktuuriga.
2) 1995. aastal kinnitati muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piir. Viljandi vanalinna
muinsuskaitseala hõlmas Viljandi ordulinnuse varemeid, keskaegset linnasüdamikku ja seda
ümbritsevat ajalooliselt, arhitektuurselt ja arheoloogiliselt väärtuslikku piirkonda, mis piirnes
Viljandi järve, Valuoja oja, Hariduse, Vaksali, Kaalu, Turu, Tallinna, Posti, Mäe ja Tartu
tänavate ning Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni. Lisaks kehtestati kaitsevöönd,
mis koosnes hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala ning piirnes Viljandi järve, Kösti oja,
Tartu maantee, Uue ja Jakobsoni tänavate, Kaalu tänava pikenduse, Turu, Tallinna, Posti, Mäe,
Tartu tänavate ning Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni.
3) 2004. aastal liideti muinsuskaitseala koosseisu Huntaugu muinasasula ala. Muinsuskaitseala
laiendamine lähtus 2001. aastal avastatud muinasaegsest asulakohast Huntaugu mäel.
Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse eelnõuga nii muinsuskaitseala kui ka selle
kaitsevööndi piire.
Muinsuskaitseala piiride muudatus lähtub sellest, et kaitstav ala vastaks tervikuna
muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele. Olemasolevat muinsuskaitseala laiendatakse
nende tänavate osas, kus on mõistlik liigutada piir tänava teise poole kinnistute tagumiste
piirideni. Muudatus puudutab C. R. Jakobsoni, Posti, Mäe ja Tartu tänavate kinnistuid. Sellise
piiride muutmise põhimõtteks on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise
tervikuna, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud
muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused.
Kui muinsuskaitseala kaitsevöönd kujutab endast puhverala muinsuskaitseala ümber, mis peab
tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas kontekstis ning ala vaadeldavuse, siis
muinsuskaitseala on maa-ala, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.
15
Sellest tulenevalt kehtivad muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde
tegemisele eri kaaluga nõuded ning muinsuskaitseala laiendamisega antud piirkonnas senisele
kaitsevööndi alale kaasnevad ka suuremad piirangud omandi kasutamisele. Samas ei muuda
seatavad piirangud kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda
oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks.
Muus osas muudetakse muinsuskaitseala piire vähesel määral. Muinsuskaitseala kaguosas
muudetakse piiri nii, et see hõlmaks kogu rannaala, sh osaliselt järve ala. Muudatus on seotud
arheoloogiliselt tundliku alaga ning võimaliku kesk- ja varauusaegse sadamakoha asukohaga
järve kaldal. Lõunaosas laiendatakse muinsuskaitseala nii, et kogu teadaolev Huntaugu
muinasasula ala oleks muinsuskaitsealasse kaasatud ning seega riikliku kaitse all.
Lisaks vähendatakse muinsuskaitseala piiri ala lääneosas nii, et Turu ja Kaalu tänavatega
külgnev tühi ala ning Turu tänava äärne hoonestus osaliselt jäävad muinsuskaitsealalt välja.
Seal hakkab aga paiknema kaitsevöönd. Vähendamise mõte seisneb selles, et nimetatud
piirkond ei vasta muinsuskaitseala kaitse eesmärkidele ning ei ole tunnetatav muinsuskaitseala
osana. Selles piirkonnas hakkavad kehtima kaitsevööndi nõuded.
Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks: vahetu kontaktala muinsuskaitsealaga
(kaitsevöönd 1) ja muinsuskaitsealale avanev oluline vaadesektor (kaitsevöönd 2).
Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on vastavalt MuKS § 14 lg-le 3 tagada
muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid
hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ning muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest
vaatepunktidest.
Muinsuskaitseala kaitsevööndit vähendatakse võrreldes olemasoleva kaitsevööndiga. Uus
kaitsevöönd on maa-alaliselt väiksem ning vastab seeläbi ka paremini kaitsevööndi
eesmärkidele. Uus kaitsevööndi osa 1 piir kulgeb muinsuskaitseala piirist alates mööda Kaalu
tänavat, Turu ja Tallinna tänavate äärsete kinnistute tagumisi piire, mööda Uut ja Kooli tänavat
ning Kõrgemäe tänava kinnistute tagumisi piire, mööda Tartu, Kõrgemäe, Roo ja Järve tänavaid
muinsuskaitseala piirini. Kaitsevööndi osa 2 eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus,
mistõttu jookseb selle piir algusega Tartu ja Mustla maanteelt osaliselt üle järve ja hõlmates
muinsuskaitseala vanalinna osa koos dominantsete vertikaalidega.
Eelnõu II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted
Eelnõu punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. Kehtivas, 2004. aastal
vastu võetud Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses on muinsuskaitseala
eesmärgina käsitletud ainult väärtuste säilitamist. Eelnõuga see eesmärk säilib, samas tuuakse
välja, et oluline ei ole ainult passiivne säilitamine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja
hoonestuse kasutuses hoidmine ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi
uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või
varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu
all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse
mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu.
Kohatunnetust loovate väärtuste all mõistetakse Viljandi muinsuskaitsealale omaseid
unikaalseid linnaruumilisi, arhitektuurseid, arheoloogilisi, kõrghaljastuslikke ja maastikulisi
eripärasid, mis loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi.
16
Eelnõu punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka
MuKS-ist tulenevaid sätteid. Seetõttu ei ole kaitsekorras korratud muinsuskaitsealal asuvatele
mälestistele esitatavaid nõudeid ega tehtavatele töödele kehtivaid nõudeid. See tähendab, et
muinsuskaitseseadust ja kaitsekorda tuleb rakendada koos. Mälestiste reguleerimine ei kuulu
kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist. Mälestiste reguleerimine ei kuulu
kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist.
Eelnõu punktis 6 loetletakse muinsuskaitsealal kaitstavad väärtused. Väärtustena on
loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et
täita Viljandi muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja
sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega.
Muinsuskaitseala väärtused on üldjoontes sarnased senises Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
põhimääruses sõnastatud eesmärkidele, kuid sõnastatud täpsemalt, et anda selgemad ja
sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, valdajatele, valdkonnas
tegutsevatele ettevõtjatele kui ametiasutustele. Seniste eesmärkide seast on välja jäetud need,
mis käsitlesid muinsuskaitsealal „muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike
ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine; ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda
esteetiliselt risustavate väikeehitiste lammutamist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine;
ning ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste püstitamise vältimist või nende
muinsuskaitsealalt väljaviimist.“ Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks
nõuda olemasolevate väikeehitiste ja rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“
kasutusviise. Eraomandi tingimustes on sellised eesmärgipüstitused kohatud. Väljaviimise ja
lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil
saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende välisilmet parandada.
Punktis 6.1 on välja toodud muinsuskaitseala roll, milleks on mitmekesine, inimmõõtmeline ja
kultuurimälu hoidev elu-, töö-, õppe- ja puhke-keskkond, milles on võimalik tunnetada linna
ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele
kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala puhul tegemist elava linnaruumiga,
mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides. Viljandi muinsuskaitseala puhul on
lisaks elu- ja töökeskkonnale tegemist õppekeskkonnaga, kus paiknevad Viljandi
Kultuuriakadeemia, muusika- ja kunstikooli ning Vaba Waldorfkooli õppehooned. Lisaks on
Viljandi muinsuskaitseala puhul tegemist piirkonnaga, millel on suur potentsiaal
kultuuriväärtusliku puhke-keskkonnana. Puhke-keskkond on mõistetav ennekõike turismi ja
ettevõtluse kontekstis. Viljandi on populaarne turismi sihtkohana, kus inimesed käivad veetmas
oma puhkehetki, et mh avastada linna rikkalikku kultuuripärandit. Erinevad kasutusviisid
aitavad hoida muinsuskaitseala elavana ja kasutuses, mis omakorda tagab hoonete ja muude
väärtuste säilimise.
Inimmõõtmelist ruumi mõistetakse eelnõus samas tähenduses kui seda on kasutatud
üldplaneeringu koostamise nõuannetes11: see on väliruum, mis lähtub inimese mõõtkavast ja
on tema liikumise kiirusel hästi tajutav.
Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo kohta, mis liidab
kogukondi. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada asustuse ja selle elanike ajalugu linna
11 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks:
https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021/05/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf.
17
erinevate osade ja elementide kaudu, mis võimaldabki tajuda kultuuriväärtuslikku keskkonda
ka kui kultuurimälu hoidjat.
Punktis 6.2 on loetletud Viljandi muinsuskaitseala füüsilised väärtused: läbi ajastute
kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised, ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi-
ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), ajaloolised linnaruumi
kujundavad elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid
ning ajaloolised haljasalad. Need väärtused kaitsekorra järgi säilitatakse, muutuste kaalumisel
eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest.
Punktis 6.3 tuuakse väärtusena esile ka muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised
vaated ja muinsuskaitsealal avanevad sisevaated. Vaadeldavus on muinsuskaitseala üks olulisi
väärtuseid. Linnasüda on ajalooliselt koondanud tähtsaid avalikke hooneid, nagu näiteks kirik,
raekoda või veetorn, mille tornid on maastikul visuaalseks orientiiriks. Ka linnamaastikul võib
kirikutornile avanev vaatesiht, vanalinna silueti vaade üle järve või muu iseloomulik vaade olla
iseseisev väärtus lisaks ala enese väärtustele. Viljandile on iseloomulik ühtlaselt madal
hoonestus ja rohelusse mattuv siluett üksikute tornidega. Olulise kaugvaatena on käsitletud
kaitsevööndi osast 2 avanevat vaadet Tartu maanteelt ja Mustla maanteelt muinsuskaitsealale,
linna siluetile ja maamärkidele nagu Jaani kiriku torn, vana veetorn ja ordulinnuse varemed.
Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala
ajaloolisi tänavaid.
Eelnõu punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku
terviku väärtuslikumad kihistused. Selle juures on tuginetud aruteludele kaitsekorra koostamise
töörühmas ning kaasamiskoosolekutel. Alapunktides on toodud välja need osad, millel on
Viljandi muinsuskaitseala kui linnaehitusliku terviku ja seda ilmestavate arhitektuuri ja
ehitustraditsioonide seisukohalt kõige olulisem roll ning mis loovad alale iseloomuliku
kohatunnetuse. Alapunktides 1–6 nimetatu ei ole ammendav loetelu Viljandi muinsuskaitseala
väärtustest.
Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks arheoloogiline kultuurkiht,
muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas
Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ning linnakindlustused.
Viljandi ordulinnuse varemed koos eeslinnuste varemetega, mis paiknevad kõrgetel,
vallikraavidega eraldatud küngastel, on linna sümbolobjekt ja maamärk. Oluline on aga ka linna
maa all peituv ajalugu ehk arheoloogiline kultuurkiht ja erinevate kihistuste säilinud osad.
Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks 18.–20. sajandist säilinud
väärtuslikud ehitised ja hilisem ajaloolisesse hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur. Viljandis
on säilinud märkimisväärsel hulgal puit- ja telliskivihooneid, mille 18. sajandi lõpu või 19.
sajandi alguse päritolu on tänaseni selgesti loetav. Viljandi vanalinna kõige väärtuslikuma ja
Eesti kontekstis väga olulise kihistuse moodustavad nii puitklassitsism kui ka tellishistoritsism,
mille rohkus on Viljandis silmapaistvam kui üheski teises Eesti linnas. Viljandis on ka hästi
säilinud 19. sajandist pärinevaid klassitsistlikke ja neostiilis kivihooneid. Täiesti eraldiseisva
kihistuse moodustavad Viljandi mõisa kompleksi kuuluvad hooned. Viljandis on säilinud ka
märkimisväärsel hulgal nii heimatstiili sugemetega kui puhta konstruktiivse juugendi võtetega
ilmestatud 20. sajandi alguses ehitatud elamuid, ärihooneid ja ka abihooneid. Omaette kihistuse
moodustavad 1930. aastate funktsionalismimõjudega arhitektuur ning tööstusarhitektuur.
Lisaks on muinsuskaitsealal ka üksikud silmapaistvad nõukogudeaegsed ja hilisemaid ehitisi.
18
Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud
kultuuriväärtuslike hoonete interjöörid ja nende osad. See viitab eelnõu punktis 11 määratletud
A-kaitsekategooria hoonetele, mis tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris.
A-kaitsekategooria on määratud kaitsekorra koostamise käigus hoonetele, milles on
teadaolevalt säilinud väärtuslikud interjöörid ja nende osad. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria
hoonetel teadaolevalt samaväärtuslikku interjööri ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud
uuringuid ja varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, võib
kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, ajaloolised
põrandad jms) tulla välja sisetööde käigus ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb neist leidudest
MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda, kes saab omanikku selles osas nõustada,
soovitusi anda või vajadusel uuringud määrata (omanikule MuKS-es toodud määral
hüvitatavad, kui amet on need määranud). Omanikul on võimalik restaureerimiseks ametilt
toetust taotleda. Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe,
väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele (A-kaitsekategooria
hooned) ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile.
Punktis 7.4 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud ajalooline linnastruktuur
koos ajaloolise turuplatsiga (Laidoneri plats). Laidoneri platsi puhul on tegemist ajaloolise
turuplatsiga, millest hilisemal ajal on loodud tsentraalselt koonduva teedevõrguga haljak.
Punktis 7.5 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks ajaloolised linnaruumi
kujundavad elemendid ja sillutised. Viljandis on ajalooallikatele tuginedes taas kasutusele
võetud ajaloolisi linnaruumi kujunduselemente, nagu kuulutuste tulbad või äride nimed seintel.
Paljusid ajaloolisi linnakujunduse elemente on tuvastatud ka vanadel fotodel, nagu näiteks
tänavavalgustid, istepingid, lasipuud, piirdepostid jms.
Punktis 7.6 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud kõrghaljastus õuemaal
ja avalikus ruumis ning ajaloolised haljasalad, seal hulgas Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark
koos Tasuja pst alleega ning Viljandi järve äärne ajalooline haljasala. Kõrghaljastus
moodustab osa muinsuskaitseala miljööst ja terviklikkusest, mistõttu on ka see väärtuslik
kihistus. Lossipargi, Sõbrapargi ja mõisapargi puhul on tegemist kolme ajaloolise pargiga, mille
struktuur ja kõrghaljastus omavad muinsuskaitseala kontekstis olulist väärtust. Sõbrapark on
19. sajandi keskel kavandatud linna tiigina ning hiljem olnud kujundatud korrapäraste
diagonaalidega ligi sajandi. Mõisapark on seotud Viljandi mõisakompleksiga, mis valdavalt
pärineb 19. sajandist ning hõlmab ajalooliselt ka osa Tasuja pst alleest. Lossipark ümbritseb
linna sümbolit, keskaegse ordulinnuse ja eeslinnuste varemeid koos vallikraavidega. Viljandi
järve äärne ajalooline haljasala on ala, mis on osa suuremast järve äärsest haljasstruktuurist
ning mis on ajalooliselt olnud seotud Viljandi linnaga. Seda ordulinnuse mäe jalamil olnud ala
kasutati juba keskajal heina- ja karjamaana ning see on järjepidevalt olnud hoonestamata
haljasala. Viljandi 1930. aastal kinnitatud üldplaneeringus on see haljasala märgitud linna
heinamaana, mida kasutati pargialana. 1964. aasta Viljandi üldplaneeringu ehk generaalplaani
kaardil on Viljandi ordulinnuse ja järve vaheline ala märgitud samuti haljasalana.
Eelnõu punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud
põhimõtted, mis annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning abistavad nõuete sisustamisel.
Sõnastamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud muinsuskaitse praktikast, mis omakorda lähtub
valdkonna rahvusvahelisest kogemusest ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist
19
linnamaastikku käsitlevast soovitusest (2011) 12 , ICOMOSi Veneetsia hartast (1964) 13 ja
ICOMOSi Washingtoni hartast (1987)14. Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile
muinsuskaitseala väärtuseid ning on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste
planeerimisel ja plaanitavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad
MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse põhimõtteid. Selle punktiga antakse ka põhimõte, et
punktides 6 ja 7 märgitud väärtused ja väärtuslikumad kihistused säilitatakse, et Eesti
kultuuripärand jääks püsima ning ka järeltulevatel põlvedel oleks võimalik sellest osas saada.
Punktis 8.1 sätestatakse, et muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad
kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades
muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud
muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas
need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda.
Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks
olemasolevate väärtuste säilitamine ja esile toomine ning uuenduste tegemisel tuleb seda
arvesse võtta. Kestlik (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste
põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala
kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev
elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui
võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala
ei jääks tühjaks.
Punktis 8.2 sätestatakse, et muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse
ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega.
Sellega täpsustatakse eelpool väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist:
muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on
vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt koolid, haldus- ja
ühiskondlikud hooned jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna
elavana ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest
kasutusliikidest.
Punktis 8.3 rõhutatakse, et uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate
kultuuriväärtuslike hoonete kasutust. Eesmärk on muinsuskaitsealal olemasolevaid ajaloolisi
hooneid jätkuvalt kasutada või uuesti kasutusele võtta, kui need on tühjaks jäänud.
Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine.
Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende
kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud
hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Riik saab hoonete
kasutuses hoidmist soodustada, eraldades selleks riiklikke toetusi. Uute ehitiste püstitamisel
tuleb arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega
ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid.
12 Vaata https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti-keeles/ 13 Vaata https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/Venice_Charter_EN_2023.pdf 14 Vaata https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/towns_e.pdf
20
Punktis 8.4 rõhutatakse, et hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse
ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate
hoonete kultuuriväärtust ning soodustab autoliikluse vähendamist ja jalakäijatele paremini
kasutatavat ja atraktiivsemat linnaruumi. Ligipääsetavuse all mõistetakse muinsuskaitseala ja
seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega.
Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab
ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning erineval viisil liikuvatele,
erineva suuruse ja vanusega inimestele. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused
ligipääsetavuse suurendamiseks ei tohi kultuuripärandit kahjustada. Lahenduste sobivust
kaalutakse, arvestades asukohta linnaruumis, hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele.
Muuhulgas soodustatakse linnaruumi muudatustega autoliikluse vähendamist
muinsuskaitsealal, mis on seotud samuti ligipääsetavuse tõhustamisega jalakäijatele ja
erivajadustega inimestele ning loob meeldivama ja atraktiivsema linnaruumi nii elanikele kui
ka külastajatele. Autoliikluse vähendamine muinsuskaitsealal soodustab riikliku kaitse alla
võetud kultuuriväärtusega maa-ala säilimist: nii kultuuriväärtuslike hoonete ja ajalooliste
katendite tehnilise seisukorra ning kõrghaljastuse tervise mõttes (autodest tulenev vibratsioon,
saaste ja libedusetõrjevahendid) kui ka kogu ala miljöö ja ligipääsetavuse mõttes (linnaruumi
ja hoonete parem tajumine, jala- ja kergliiklejasõbralikkus). Autoliikluse vähendamine on ka
üks põhimõte, mida linnakodanikud rõhutasid kaitsekorra koostamise raames toimunud
kaasamiskoosolekul.
Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid
säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel
ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning
arhitektuuridetailid. Iga omaniku kohustus on enda kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada.
See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole
loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada,
võimalusel rahaliselt toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44).
Kultuuriväärtuslike hoonete konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel
lähtutakse olemasolevast hoonest – säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja
viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Arhitektuurilaadis väljendub hoone
arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne.
Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on
tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st
ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel
muutunud. Nii A- kui ka B-kaitsekategooria hoonetele koostatakse enne projekteerimist
muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid arvestades välja,
millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada.
Punktis 8.6 on toodud põhimõte, et uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise
ehitamisel eelistatakse tänapäevast, keskkonda sulanduvat lahendust, eesmärgiga rikastada
mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse
linnaruumist, sealhulgas ajaloolise hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust,
materjalikasutusest, katusemaastikust ja värvilahendusest.
Suuremahulise juurdeehituse all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on
vastavalt EhS-le laiendamine üle 33% ehitise esialgu kavandatud mahust. Eelnõus ei anta eraldi
21
suunist väiksemahuliste juurdeehitiste (kuni 33 %) arhitektuurse lahenduse kohta (nt veranda,
vintskapid jms), nende kavandamisel eelistatakse olemasoleva hoone stiiliga jätkamist, kuid
olenevalt olukorrast on mõeldav ka kaasaegne lahendus.
Terve uue ehitise või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu kavandamisel ei ole
eesmärk luua teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga, tänapäevane arhitektuur peab
keskkonda sulanduma. Keskkonda sulandumise all mõistetakse konkreetses kvartalis ja
tänavalõigus domineeriva ajaloolise hoonestuse paiknemist tänavajoone suhtes, suurust
materjalikasutust, katusemaastikku jms. Viljandis, kus piirkonniti on arhitektuuritraditsioonid
väga erinevad (klassitsistlikust puitarhitektuurist ja tellishistoritsismist modernismi ja
stalinismini), võib see tähendada eri piirkondades varieeruvaid lahendusi. Uus lisandus peab
sulanduma ajaloolisse keskkonda, mitte domineerima selle üle. Selleks tuleb järgida hoonestuse
ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendused, värvilahendus),
kuid uue ehitise arhitektuurne ilme võib ka olla kaasaegne.
Punktis 8.7 on toodud põhimõte, mille kohaselt kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel
lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis ning kinnistu ja sellel
asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest. MuKS § 52 lg 5
kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust) kooskõlastama
Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise.
Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude
kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks
väärtustest on ajalooline krundi- ja hoonestusstruktuur (eelnõu punkt 6.2).
Ajaloolisi kinnistuid on analüüsitud alusuuringus „Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ja selle
kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“, mis näitas, et ajaloolisel kujul
on tänaseks säilinud vaid 5 kinnistut 18. sajandist ning 1 kinnistut 19. sajandist. 20. sajandi
esimesest veerandist on säilinud 121 kinnistut ning kõige põhjalikumad muutused kruntide
struktuuris toimusid pärast I ja kõige ulatuslikumalt pärast II maailmasõda.
Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab sellele uuringule tuginedes konkreetset kinnistut,
selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas see kannab ajaloolist väärtust või
mitte. Samas tuleb silmas pidada, et läbi aegade on muutunud kinnistupiiride kaardile kandmise
täpsusaste ja tehnoloogia. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt
tänapäevaste kaardiandmetega ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse
seetõttu ka neid kinnistuid, kus on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus eri ajastutel.
Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud krundil tänapäevalgi
nähtava hoonestuse paiknemisega, nt eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt
kuuluvad krundid, samuti elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja
seotud kinnistupiiridega.
Kinnistupiiride muutmisel on oluline, et tagatud oleks juurdepääs krundil paiknevatele
kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks hästi teenindada ja hooldada.
Punktis 8.8 on toodud põhimõte, et avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral
taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ning ajastuomased linnaruumi kujundavad
elemendid. Selle punktiga antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi
arendamiseks. Avalik ruum on iga territoorium, mis on antud avalikuks kasutamiseks või mis
on tegelikult üldkasutatav (pargid, teed, tänavad, väljakud, mänguväljakud, haljasalad, parklad,
kalmistud, staadionid, bussiooteplatvormid, avalikud veekogud, üldkasutatavad supluskohad,
22
sadamad). Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid
kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente (nt kuulutuste tulbad, kaevuluugid jms). Kui
tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine,
sest tänavapinna tõstmine toob kaasa niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on
avaliku ruumi uuendamine, eriti jalakäijasõbralikkuse suurendamise suunas, võimalik ja
oodatud. Eesmärk on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu-, töö- ja puhke-keskkonnana,
kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist.
Punkt 8.9 sõnastatakse, et mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja
juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest;
Arheoloogilise kultuurkihiga alal (näidatud kaardil eelnõu lisas 5) valitakse projektlahendus,
mille teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi
säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus.
Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritaks
kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise
põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti
kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline
ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise
uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest
maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle
lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste
stratigraafiat.
Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul arvestada
sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei
ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni
arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure
peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju, ulatuse)
ning stratigraafilised suhted, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või
struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk
(selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte
minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad.
Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal,
kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide
rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide veerežiimi muutusest
põhjustatud lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist
kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2-
meetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil
tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas
arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava
uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse
jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi
müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine keeruline või võimatu.
Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning
arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed.
Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende
23
loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud
pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad.
Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kruntidel
varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, teisal mitu meetrit.
Punktis 8.10 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste
ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist
tagasimatmisele ja markeerimisele. Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste
ehituskonstruktsioonide puhul, st peamiselt keskaegse ja varauusaegse hoonestuste tarindite
jäänused, tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja
markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset
kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa
konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ 15
säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse
tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik
arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu
allikat.
Punktis 8.11 on esitatud põhimõte, et säilitatakse ajaloolised haljasalad ja kõrghaljastus,
sealhulgas puiesteed ning kõrghaljastatud õuemaa. Kõrghaljastus, sh nii kujundatud
haljasalade ajalooline planeering, alleede kulgemine kui ka kõrghaljastus õuemaal, on Viljandi
muinsuskaitsealal oluline miljöö kujundaja. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja
haljastustraditsioone.
MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase
teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud
MuKS-is üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida
tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata
õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt levinud või nende
tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka
rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud
suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum
pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi
olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde
rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised
tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei
ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude
istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis
võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on
kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda.
Punktis 8.12 määratakse põhimõte, et säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning
kaugvaated linna siluetile ja maamärkidele. Viljandi väärtus seisneb linna maalilisuses, mis
avaneb vaadetes Viljandi järvelt ja järve kallastelt linna siluetile ja silmapaistvamatele
maamärkidele nagu Jaani kirik, veetorn ja ordulinnuse varemed. Vaated on ka linna visiitkaart
ning osa ajaloolisest keskkonnast, mistõttu on nende säilitamine vajalik.
15 õiges, algses asendis; kohal; kohapeal
24
Säilitatakse ka muinsuskaitseala sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid. See tähendab, et
muinsuskaitseala tänavate kohale galeriisid jms hooneosasid ei ehitata ning tänavaruumis uute
elementide lisamisel arvestatakse kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste vaadeldavuse
säilitamisega. Muinsuskaitseala sees üle kvartalite avanevaid (hoonete puudumisel ajutisi)
vaateid kirikutornidele vms objektidele ei loeta olulisteks säilitatavateks vaadeteks.
Eelnõu III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid
Eelnõu punktis 9 jagatakse muinsuskaitseala hooned (välja arvatud kultuurimälestiseks
tunnistatud hooned) väärtusklassidesse, ehk A-, B- ja C- kaitsekategooriasse. Vastavalt
MuKS-e § 19 lg 5 p-le 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate
hoonete väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lg 1 järgi.
Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada
valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala
hoonete klassifitseerimise mõte on kehtestada neile erinevad nõuded, loakohustus ja
leevendused, lähtudes hoonete erinevast kultuuriväärtusest ja rollist muinsuskaitseala
eesmärkide täitmisel.. Hoone kaitsekategooria on määratud eelnõu lisas 3. Hoonete
kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on
avaldatud inventeerimisaruandena Muinsuskaitseameti kodulehel16 ja seletuskirja lisas 1.
Põhjendused on antud A- ja B kaitsekategooria hoonetele. C-kaitsekategooriasse määramist iga
hoone puhul eraldi ei põhjendatud, kuna need ei kuulu muinsuskaitseala väärtuslikku kihistusse
ja nende ümberehitamisele või asendamisele ei tulene muinsuskaitse väärtustest tingitud
kitsendusi, kui järgitakse sobivust ajaloolise keskkonnaga.
Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti üldiselt hoonetele antud Eesti Topograafia Andmekogu
(ETAK) koodidest. Mõningatel juhtudel tuli eristada ühe ETAK-koodiga hoone juurdeehitis
põhimahust, et anda hilisemale juurdeehitisele ajaloolisest hoonest erinev kaitsekategooria.
Sellistel juhtudel on kaardil lisas 3 ka ühe aadressi ja ETAK-koodiga hoonel näidatud mitu
erinevas kaitsekategoorias osa.
Kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust
loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist
linnaruumi toetav väärtus. Kultuuriväärtuslike hoonete puhul seisneb erinevus interjööride
säilivuses ja loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib
Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte
ehk senise korraga võrreldes toimub kitsenduste leevendamine. Oluline on silmas pidada, et
kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on väärtuslikud ka siis, kui hoone
eksterjööri või interjööri on ajas muudetud.
C-kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole
sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende
16 Viljandi muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuanne:
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
02/Viljandi%20muinsuskaitseala%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne%2C%202023.pdf
25
ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning
hoone enda arhitektuurse lahendusega ehk terviklikkus.
Viljandi muinsuskaitsealal on tehtud ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 13 hoonet või
hooneosa. A-kaitsekategooria hoonete puhul on tegemist peamiselt ühiskondlike hoonetega,
kuid ka üksikute korterelamutega, kus on teada, et seal on säilinud väärtuslikud interjöörid.
Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned võrreldavad A-
kaitsekategooria hoonega, st Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba oli nõutav nii väli- kui
ka sisetöödeks.
B-kaitsekategooriasse on eelnõuga määratud 300 hoonet või hooneosa – see on valdav osa
muinsuskaitseala hoonetest. C-kaitsekategooriasse määratakse 253 hoonet või hooneosa.
Valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad
jms).
Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra muutmisega.
Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele on Viljandi muinsuskaitsealal
kultuurimälestiseks tunnistatud 24 ehitist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad MuKS-ist ja
ning mälestisena kaitse alla võtmise kultuuriministri käskkirjast. Nende sisu siinse eelnõuga ei
muudeta.
Eelnõu punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille
puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub määruses nr
23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning
muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ antud A-kaitsekategooria hoone
määratlusest.
Autentsuse mõiste tuleneb MuKS-i § 43 lg-st 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades
ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri
ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal
asuva ehitise säilimisele. Seega tuleb A-kaitsekategooria hoone puhul autentsuse säilitamise
põhimõttest lähtuda nii hoone eksterjööris kui ka interjööris ning tööd eksterjööris ja interjööris
eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.
Eelnõu punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või
silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-
kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid ning neil
on seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B-
kaitsekategooria hoone puhul tuleb seega autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone
eksterjööris. Tööd eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides
tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba ei ole vaja.
Juhul, kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides tehakse ehitustöid ja interjööris avastatakse
väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad
vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 tööd viivitamatult peatada ja sellest
Muinsuskaitseametit teavitada. Eesmärk on suunata omanikku interjööris leiduvate
kultuuriväärtuslike detailide väärtust mõistma. Muinsuskaitseamet nõustab omanikku, kuidas
kõige säästvamal viisil väärtuslikke detaile alles hoida ning saab vajadusel restaureerimist
toetada. Põhjendatud juhul on võimalik võtta hoone interjöör MuKS alusel ajutise kaitse alla,
26
et teha kindlaks leitu täpsem kultuuriväärtus või algatada hoone kaitsekategooria muutmine läbi
kaitsekorra muutmise.
Eelnõu punktis 12 sätestatakse, et C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena
säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna
endas muinsuskaitseala olulisi väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine
muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed
abihooned või nõukogudeaegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline
väärtus ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik
tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole
iseseisva väärtusega ega ala tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid erimenetlusi
mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa väljastamine,
muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C-kaitsekategooria
hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse
üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone välisilme
muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (nt katmine supergraafika või uue
värvilahendusega), siis tuleb hoone ilme muutmiseks taotleda siiski Muinsuskaitseameti tööde
tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria hooned
võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine
ajaloolisesse keskkonda on tarvis tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda.
Eelnõu punktis 13 sätestatakse, et juhul kui muinsuskaitsealal asuva mälestise mälestiseks
olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse sellist hoonet muinsuskaitsealal
edaspidi A-kaitsekategooria hoonena. Seda niikaua kuni kaitsekategooria määramiseni
kaitsekorra muutmisel.
Samuti reguleeritakse punktiga olukorda kui olemasolev hoone kaitsekorra lisas 3 märgitud ei
ole. Sellisel juhul käsitletakse seda hoonet kuni kaitsekategooria määramiseni B-
kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või
tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla
tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood.
Eelnõu punktis 14 sätestatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist,
käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena, st sellele
kehtivad C-kaitsekategooria hoone nõuded ja menetlusnormid. Kaitsekorra hoonete
kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle
hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks
õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra
muutmiseni käsitletakse neid C-kaitsekategooria hoonetena. See ei ole hinnang nende
arhitektuursele väärtusele või sobivusele linnaruumis.
Eelnõu IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded
Vastavalt MuKS-ile on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused
muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja
teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste,
puhul.
MuKS-i §-s 7 määratletud tegevuste – konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise puhul
rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. EhS-s on vastavad tegevused, välja arvatud
27
konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse
eelnõus EhS § 4 lg 1 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine,
lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle
füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises
ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos
ehitisega.
Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone
konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8). Näiteks võib see
tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis
on otseselt seotud välitarindite säilimisega (võlvlagi keldris, laetalad, mantelkorsten jms).
Eelnõus on nõuded hoonetele esitatud kaitsekategooriate kaupa, sealhulgas
kultuuriväärtuslikele hoonetele (A- ja B-kaitsekategooria) esitatavad nõuded kattuvad, välja
arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka
töödeks siseruumides, kuna neis on väärtuslikud interjöörid. B-kaitsekategooria hoonel
sisetööd Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus
leitakse ajalooline viimistluskiht, siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C-
kaitsekategooria hoone puhul ei väljasta Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba, vaid annab
kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse ehitusloa või –teatise menetluses. Erinevad
loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud
seletuskirja lisas 2.
Eelnõu punktis 15 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded
interjööride kohta: säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid
(vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid,
piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud,
stukkdekoor, peegellaed jms). Väärtuslik ruumiplaneering ja kultuuriväärtuslikud sisetarindid
hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid.
Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused kaalutakse
muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi, säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne.
Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte
lisamine olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult
vähene lõhkumine (nt olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine).
Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, siseaknad, piirdeliistud, sisetrepid,
ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid.
Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina-
või põrandamaalingud, ajaloolised tapeedid, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide
säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. See, mida ja kuidas eksponeerida,
sõltub hoone kasutusvõimalustest ning konkreetsed nõuded antakse muinsuskaitse
eritingimustega.
Eelnõu punktis 16 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende
konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad
olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele.
Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria
hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega.
28
Punktis 16.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja
väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate
kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone
tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos
kandekonstruktsiooniga).
On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes
lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks
pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on lubatud. Säte ei ole sõnastatud
absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult annab kaalumise ruumi hoone
mingil määral muutmiseks, nt katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende
lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone proportsioone.
Samuti tuleb tagada kogu hoone kandekonstruktsioonide säilimine, kuna hoone on
konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa
tuua kogu hoone kokkuvarisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja
välisilmet autentsena. St hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategoorias, ei ole
lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis
seab ohtu kogu hoone säilimise.
Punkt 16.2 sätestab, et hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks
dokumenteeritud ajalooline lahendus ning lähtutakse hoonest kui tervikust. Olukorras, kus on
vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks varasema
dokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui
hoonel on olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise
eeskujul. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone mõned aknad või
muud detailid on asendatud, siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama, taastades avatäiteid ja
detaile säilinud originaalide eeskujul (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid
on väärtuslikud). Dokumentatsiooni puudumisel on võimalik paigaldada ka kaasaaegne
hooneosa, mis järgib kultuuriväärtuslikku arhitektuurset ilmet ning ehitusmaterjale.
Punktis 16.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja
viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid;
traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis,
kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitte iseloomulikke materjale
võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal,
eterniit). Näiteks, kui hoonel on algupäraselt olnud valtsplekk-katus, tuleb katusekatte vahetuse
korral samuti kasutada käsitsi valtsitud plekki; puitseina parandamisel puitu ja tellisseina
parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina tuleb kasutada end ajas tõestanud ja ajaloolisesse
keskkonda sobivaid materjale, sh lubikrohve ning linaõlivärve.
Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse nt pleki valtsimist, kelluga
krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul hoone restaureerimise
puhul on traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte.
Punktist tuleneb, et muinsuskaitsealal ei kasutata traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale
jäljendavaid materjale. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit
jäljendav plastikvoodrilaud, õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki
jäljendav sileplekk jms. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi,
mis laseb tajuda paika ajaloolise ja väärtuslikuna.
29
Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale kasutatakse ainult
ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida
võib erandkorras hoone päästmiseks ajutise lahendusena Muinsuskaitseameti nõusolekul
kasutada, on näiteks eterniit, rullmaterjal või profiilplekk, kui need asendavad varasemat
traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas, osade uuemate hoonete puhul võib eterniit
olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul tuleb lähtuda eelkõige
konkreetse hoone ajaloolisest (üldjuhul ehitusaegsest, kuid erandjuhul ka
rekonstrueerimisaegsest (näiteks Viljandi raekoda)) lahendusest ning kõik materjalid, mida
algses lahenduses ei olnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei
ole soositud.
Punktis 16.4 sätestatakse, et hoone välispiirdeid soojustatakse ainult juhul, kui sellega ei
hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad
hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik ehk A- ja B-
kaitsekategooria hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispidine (sh sokli)
soojustamine on pigem välistatud. Väärtusliku välisviimistluse all on silmas peetud ka
krohvimata tellishooneid ning maakividest sokleid. Kultuuriväärtusliku hoone seinte
soojustamist väljastpoolt võib kaaluda juhul, kui kogu hoone laudis vajab niikuinii välja
vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas jms) proportsioonid.
Kultuuriväärtusliku hoone välisseinte soojustamist väljastpoolt ei saa kaaluda, kui tegu on
telliskividest või rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone
väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka
seinte soojustamist seestpoolt.
Punkt 16.5 sätestab, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse
ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid, jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole
võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone
ilme muutmiseks ning see tegevus on loa kohustuslik. Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii
hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Kas tegu on
kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate
avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus.
Avatäidete täpne seisukord ning korrastamise tehnilised võimalused selguvad sageli alles
restaureerimisprotsessi käigus. Restaureerimismetoodika ning hinnangu akende seisukorrale
peab andma vastava tegevusala pädevustunnistusega spetsialist. Väliste avatäidete asendamist
loetakse hoone ilme muutmiseks ning nende vahetamine ilma Muinsuskaitseameti loata lubatud
ei ole.
Punktis 16.6 selgitatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega
sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust, arhitektuurset ilmet ning
kõrghaljastust. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja
viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise
eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või
keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul
võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu
visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse
(kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste
brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse
30
siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad
olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes.
Punktis 16.7 sätestatakse, et ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel kasutatakse
võimalusel olemasolevat korstnat ja läbiviike, uue korstna ehitamisel järgitakse ajaloolist
eeskuju; ventilatsioonirestid paigaldatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ning viisil, mis ei
muuda oluliselt hoone välisilmet. Võimalusel kasutataks ventilatsiooni tarbeks ära
olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe
lõhkuda. Ventilatsioonireste on lubatud paigaldada, kuid sealjuures lähtutakse arhitektuursest
sobivusest ning hoone välisilmest.
Punkt 16.8 sätestab, et elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja
ventilatsioonisüsteemi hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel,
elektrikapp jms paigaldatakse avalikust ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis
ei kahjusta hoone konstruktsioone ega ajalooliselt väärtuslikke detaile; vajadusel seade
varjestatakse. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka
kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat
seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt,
platsidelt) võimalikult varjatult – võimalusel paigaldatakse need hoone tagaküljele või hoonest
eraldi. Lubatud on paigaldada ka katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv
ja ilme peavad sobituma ümbritseva ajaloolise keskkonnaga.
Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba
väliseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis
valgub hoone seinale. Selle tõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle
paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele. Seadme varjestamise vajadus otsustatakse
igakordselt, lähtudes selle vaadeldavusest avalikust ruumist.
Punktis 16.9 sätestatakse, et püsivalt oma asukohale paigaldatud kohtkindel tegevuskoha tähis,
info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja
suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile ega domineeri
linnaruumis. Käesolev nõue tuleneb MuKS § 7 lg 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud
tegevusi, sh ilme muutmist. Kuna püsivalt oma asukohale paigaldatud kohtkindlad tegevuskoha
tähised, info- või reklaamikandjad mõjutavad muinsuskaitseala ilmet, on oluline kavandada
need ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning nii, et nendega ei varjata
kultuuriväärtusliku hoone fassaadidetaile ega tekitata linnaruumis domineerivat elementi.
Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud teleri tüüpi ekraanina jm sähviva,
automaatselt sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised hakkavad ajaloolises
keskkonnas domineerima.
Punktis 16.10 sätestatakse, et katuseaknad paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning
hoonega arhitektuurselt sobivalt; uuke ja vintskappe võib ehitada juhul, kui need on paigutatud
hoonega arhitektuurselt sobivalt. Katuseaknad ei ole üldjuhul tänava poole lubatud paigaldada,
välja arvatud juhul kui need ei ole tänavalt vaadeldavad, nt kolmekorruseliste ja kõrgemate
hoonete puhul, mille puhul ei jää katuseaknad tänavalt vaadeldavaks. Katuseaknaid tohib
paigaldada hoovipoole, kuid tuleb arvestada hoone arhitektuuri ning et need ei paikneks
katusepinnas tihedalt ega domineerivalt.
Katuseakende puhul arvestatakse hoone fassaadi rütmi ja sümmeetriaga ning jälgitakse, et need
ei paikneks katusepinnas väga tihedalt ega domineerivalt. Katuseakende kavandamisel
31
eelistatakse nende paigutamist kohtadesse, mis on võimalikult vähe vaadeldavad. Vähese
vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist – tänavalt või olulistest
vaatekohtadest – nähtavad. Näiteks nii ühe- kui kahekordsete hoonete puhul, mis jäävad
otsaviiluga tänava poole, on katus enamasti tänavalt nähtav ja katusemaastik vaadeldav.
Eelnõu punktis 17 sätestatakse nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel.
Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded
kehtivad ka juhul, kui tegu on EhS-i § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus
asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-
kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega,
rakenduvad sellele eelnõu uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimuste koostamise nõue (lähtudes MuKS § 50 lg-st 2 ja § 61 lg-test 3 ja 4).
Punkt 17.1 sätestab, et lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ja sobivusest lähiümbruse
hoonestusega. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda
lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda.
Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid
tulemus peab siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt.
Punktis 17.2 tuuakse välja, et kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ajastukohaseid ehitus-
ja viimistlusmaterjale. Ka C-kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine
muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele
keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid materjale.
C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B-kaitsekategooria hoonetest laiemad.
Näiteks tüüpilise silikaattellistest nõukogudeaegse korterelamu puhul võib rekonstrueerimisel
kas säilitada algse välisilme ja materjalikasutuse (tellisfassaadid) või anda hoonele tervikliku
uue välisilme (nt plekk-katus, krohvitud fassaadid). Õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria
hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel ei kasutata, on C-kaitsekategooria
hoonete puhul võimalik lahendus. Tüüpilise silikaattellis-fassaadiga korterelamu puhul ei
eeldata, et selle soojustamisel peaks taastama soojustuse peal algse eeskujul silikaatvoodri või
ajalooliste hoonete eeskujul lubikrohvi. C-kaitsekategooriasse kuulub palju väga erineva
vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele sobivale lahendusele
seab tingimused Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise
käigus.
Punktis 17.3 sõnastatakse, et hoone välispidisel soojustamisel säilitatakse hoone
proportsioonid ja vajaduse korral iseloomulikud detailid. C-kaitsekategooria hoone puhul on
selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kuid säilitatakse akende ja räästa proportsiooni suhe
seinapinda ja nende olemasolul ka iseloomulikud fassaadidetailid. See tähendab, et
soojustamisel tuleb pikendada räästast, tõsta aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need
on olnud jne. C-kategooria hoonetelgi võib olla fassaadidel iseloomulikke detaile, mida
soojustuse peale tõsta või markeerida (nt mõni bareljeef, supergraafika).
Punktis 17.4 sätestatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega
sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ning arhitektuurset ilmet.
Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid
(tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava
mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse
kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on võimalik. Kui soovitakse hoonele kavandada
32
peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii
olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi)
hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse
analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse.
Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui
ka naaberhoonestuse suhtes.
Punktides 17.5–17.6 seatakse nõuded elektri- või muu seadme osas ning püsivalt oma
asukohale paigaldatud kohtkindel tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja osas, mis on
samad kui A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi
muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnapilti kui tervikut.
Eelnõu punktiga 18 sätestatakse, et muinsuskaitseala on jagatud kolmeks piirkonnaks.
Linnakindlustustega piiratud keskaegne linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega
moodustab muinsuskaitseala piirkonna 1. Uuslinna ala koos mõisapargi ja järve äärse alaga
moodustab piirkonna 2. Ordulinnuse varemetest lõunasse jääv Huntaugu mäe ja Valuoja ala
koos Viljandi järve äärse ajaloolise haljasalaga moodustab piirkonna 3. Muinsuskaitseala
piirkonnad on näidatud kaitsekorra lisas 2. Erinevalt Viljandi vanalinna põhimäärusest on
muinsuskaitseala jagatud erinevateks piirkondadeks seetõttu, et erinevates muinsuskaitseala
osades on kaitse eesmärgid pisut erinevad ning seeläbi oleks võimalik kehtestada vastavalt
piirkonna eripärale ka sobivad nõuded. Nõuete erinevus puudutab uute ehitiste püstitamist ja
tänavaruumi.
Eelnõu punktiga 19 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 1 kehtivad uute ehitiste
püstitamisele ja tänavaruumile. Piirkonna 1 moodustab linnakindlustustega piiratud
keskaegne linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega. Täpsemad nõuded uute ehitiste
püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ja
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad üldnõuded
detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste, samuti uushoonestuse muinsuskaitse
eritingimuste koostamiseks, arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtetega. MuKS § 52 lg 1 seab loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise
konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse
vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, pargid, piirdeaiad, pingid,
kaevud, tänavalaternad jms). Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu
linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada
lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike
ehitiste vaadeldavuse säilitamine.
Punktis 19.1 sõnastatakse, et A- ja B-kaitsekategooria hoonetega hoonestatud kinnistutel uusi
hooneid üldjuhul ei püstitata. Arvestades piirkonna 1 eripära, kus tegemist on keskaegse
linnatuumikuga, kus kinnistud on üldjuhul tihedalt hoonestatud ning sagedasti ajaloolise
hoonestusega, siis uusi ehitisi sinna, kus juba paiknevad A- ja B-kaitsekategooria hooned,
üldjuhul ei püstitata. Sõnastus võimaldab põhjendatud juhtudel teha erandeid. Lubatud on uute
ehitiste püstitamine tühjadele kruntidele ning kinnistutele, kus paiknevad C-kaitsekategooria
ehitised.
Punktis 19.2 sätestatakse, et linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on uute ehitiste
püstitamine lubatud vaid ajaloolise hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv
detailplaneering. Ala on tähistatud korralduse lisas 2. Lubatud on uute ehitiste püstitamine
33
olemasoleva hoone hävimisel või ajaloolise hoone asukohta, kuid seda maksimaalselt ajaloolise
hoone mahu ulatuses, et ei püstitataks mahult märkimisväärselt suuremaid uusi ehitisi, kui
asukohas on varasemalt olnud. Juhul, kui linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on kehtestatud
detailplaneering, millega on lubatud uue ehitise püstitamine asukohta, kus ei ole ajaloolist
hoonestus olnud, siis edaspidi selles asukohas uut ehitist püstitada lubavat detailplaneeringut
kehtestada ei ole võimalik.
Punkt 19.3 sätestab, et ajalooline turuplats (Laidoneri plats) säilitatakse väljakuna; lubatud
on väljaku sillutamine. Laidoneri plats, mis on ajalooliselt olnud turuplats, säilitatakse ka
edaspidi hoonestamata alana. Lubatud on platsi sillutamine munakividega, millele lisaks võib
käiguteedel kasutada graniitplaate.
Punkt 19.4 sätestab, et uue hoone püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse
lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest,
kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest, värvilahendusest, katusemaastikust ja haljastusest;
mitut krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt.
Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub, ning krundist üle tänava asuv
hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises.
Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist mahtude
erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui hoovis asuva C-
kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete
paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest.
Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige A- ja B-
kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala kõige rohkem ning
hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi lähiümbruses on II maailmasõja
järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana ei kasutata, kuna need ei ole
muinsuskaitseala kui terviku suhtes iseloomulikud. Uute hoonete ja suuremahuliste
juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi muinsuskaitse eritingimuste raames.
Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada
olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise
paiknemisega piirkonnas. Värvilahenduse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada,
vältida teravaid kontraste ümbritsevaga (nt erelilla uus ehitis). Katusemaastikust lähtumine
tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajalooliste hoonete
katusemaastikust: piirkonnas 1 üldjuhul viilkatustest.
Punktis 19.5 sõnastatakse nõue, et uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse
muinsuskaitsealale sobivaid materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni,
puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata.
Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul ühtemoodi:
kehtides nii kultuuriväärtuslike hoonete, C-kaitsekategooria hoonete kui uute ehitiste puhul,
saab muinsuskaitseala terviklikkust säilitada läbi valdavalt traditsioonilise materjalikasutuse.
See ei tähenda, et uusi ehitisi peaks ehitama ainult puidust ja punasest tellisest, aga piirkonnas
levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine
aitab uusi hooneid paremini keskkonda integreerida.
Punktis 19.6 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri
kõrgusega ehitis (edaspidi väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja,
elektrialajaam, avalik tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis
34
vähe nähtav ning ei kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust. Sellised ehitised
tuleks üldjuhul paigutada hoone hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui see ei ole
võimalik, siis kujundatakse väikeehitis selliselt, et see ei domineeriks olemasoleva hoone suhtes
või oleks varjestatud (näiteks puidust restiga kaetud). Nõue mitte kahjustada hoone
konstruktsioone ja viimistlust tähendab näiteks seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei tohiks
paikneda ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitab oma kinnitustega füüsilisi kahjustusi
seintele või nt kogub oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et
niiskus satub konstruktsioonidesse.
Punktis 19.7 sätestatakse, et väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei
kohaldata siinse punkti alapunktis 4 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse
ajaloolisesse linnaruumi sobivalt ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse.
Need on ehitised, mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt vajalik kohalikku omavalitsust
ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Siinkohal ei ole silmas peetud linnaruumi
kujundamise elemente, nagu teetõkked või lillepotid. Muinsuskaitsealal tuleb ka selliste
väikeehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellised ehitised
on näiteks kioskid, avalikud tualetid, kuurid jm, mille osas kõrgendatud nõuded arhitektuursele
ilmele ei ole üldjuhul vajalikud ning ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole ka alati
võimalik. Väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse
sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse. Tänavate läbitavuse all on
silmas peetud seda, et väikeehitis ja sealhulgas teisaldatav ja ajutine ehitis ei takistaks
jalakäijate, erivajadustega inimeste ja kergliiklejate läbipääsu. Tänavate läbitavus võib olla
lühiajaliselt piiratud avalikus ruumis sündmuste korraldamise ajaks, aga mitte alaliselt.
Punktis 19.8 sätestatakse, et kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest
kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile
lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis võimaldab kinnistu hooneid hooldada ja teenindada.
Kinnistute piire on lubatud muuta ning eelistatud on ajalooliste kinnistupiiride taastamine.
Muinsuskaitseala kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Viljandi vanalinna
muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“.
Oluline on muudatuste tegemisel see, et kinnistule oleks tagatud juurdepääs seal paiknevate
kultuuriväärtuslike hoonete hooldamiseks ja teenindamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on
oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või
suurte kruntide tekkimist, samuti kitsaid kiile ning kinnistute moodustamist, millel puudub
väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt
mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus.
Punkt 19.9 sätestab, et ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse
korral taastatakse. Ajaloolised võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui ka hilisemad
piirdeaiad, -müürid, -postid ja väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid
ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada
või on osa piiretest hävinud, on võimalik need ajalooliste eeskujul taastada.
Punkt 19.10 sätestab, et uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses
väljakujunenud tava järgi (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust
krundi hoonestuse arhitektuuriga. Juhul, kui on vajalik rajada uued piirdeaiad, -postid ja
väravad, siis tuleb need kavandada lähiümbruses tavaks kujunenud eeskujudel, võttes arvesse
traditsioonilisi materjale, kõrgust, paiknemist tänavaruumis jms. Piirdeaed peab sobituma ka
krundil oleva või sinna rajatava hoonega.
35
Punkt 19.11 sätestab, et ajalooline munakivisillutis jm ajalooline katend nii tänaval kui ka
hoovides säilitatakse või taaskasutatakse. Piirkonnas 1 on säilinud ajaloolist munakivisillutist
ja muud ajaloolist katendit, mis säilitatakse nii tänaval kui ka hoovialal või ala
rekonstrueerimisel taaskasutatakse samas asukohas. Juhul, kui ajaloolist katendit ei ole
võimalik säilitada samas asukohas, siis võib selle osi taaskasutada ka mujal. Ajaloolised
katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui
tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse
ajaloolised sillutiskivid või katendid, tuleb need säilitada ja võtta uuesti kasutusele kas
olemasolevas asukohas või erandjuhul ka mujal samal kinnistul või tänavaruumis,
rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Seega tuleb projektide puhul, kus on teada, et
tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, seda võimalusel eelnevalt
uurida ja välja selgitada, kas ajaloolisi katendeid leidub. Samuti tuleb sellistes projektides ette
näha kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid
projektlahendusse sobiva osa.
Punkt 19.12 sätestab, et uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse ajaloolisest
lahendusest, näiteks sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, kõnniteel
sillutisplaate või -kive, sisehoovides graniitsõelmeid või munakive; asfaltkatet ei rajata. Uute
katendite rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (arhiivi- või bibliograafiamaterjalidest
saadud teabe põhjal), näiteks sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate,
sillutisplaate või -kive, sisehoovides graniitsõelmeid või munakive. Asfaltkatet piirkonnas 1 ei
rajata.
Punkt 19.13 sätestab, et tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse
kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies;
välditakse pinnasevee imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile. Tänava
rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsitakse, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või
pinnasekallete tõttu on vajalik ja võimalik tänavapinda allapoole viia ning võimalusel see ka
tänava rekonstrueerimisprojektis kavandatakse.
Punktis 19.14 sätestatakse, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust,
ajaloolist sillutist ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine,
samuti lume lükkamine vastu ehitisi kahjustab hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga.
Lubatud on kasutada nt sõelmeid, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele, sillutisele ja
kõrghaljastusele.
Punkt 19.15 sätestab, et uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse
võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja
liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning
viisil, mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti.
Piirkonnas 1 lähtutakse võimaluse korral uute linnakujunduslike elementide rajamisel Viljandi
vanalinnas ajalooliselt eksisteerinud näidetest, juhul kui selliseid on olnud. Näiteks nagu
kuulutuste tulbad, pingid vms. Muude uute linnakujunduse elementide (linnamööbel,
päikesevarjud, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, parkimisautomaadid, skulptuurid
jms) ja liikluskorraldusvahendite lahendused võivad olla ka tänapäevase disainiga. Oluline on,
et uued linnakujunduse elemendid ei varjaks ega kahjustaks kultuuriväärtuslikke hooneid ega
arheoloogilist kultuurkihti.
36
Punkt 19.16 sätestab, et avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei rajata, välja
arvatud õuemaale. Autoliikluse vähendamine piirkonnas 1 aitab hoida ajaloolist
linnakeskkonda ning säilitada kultuuriväärtuslikke hooneid, mistõttu uusi maapealseid parklaid
sinna üldjuhul ei rajata. Avalikus ruumis uute maapealsete parklate mitte-rajamine soodustab
ajaloolise keskkonna ja linnatuumiku olustiku hoidmist. Samuti vähendab see turistide ja
vanalinnas mitte elavate inimeste autoga vanalinna sisenemist, millest tulenevalt autoliiklus
linnasüdames väheneb ja sellega kaasnevad muinsuskaitsealale hüved, nagu kultuuriväärtuslike
hoonete ja ajalooliste katendite parem tehniline seisukord ja kõrghaljastuse parem tervis. Samas
jätab sõnastus „üldjuhul“ teatava paindlikkuse, mis võimaldab rajada avalikus ruumis näiteks
invaparkimiskohti ning vastavalt vajadusele kaaluda väiksemate parklate või parkimiskohtade
rajamist õuemaale (hoovidesse ja eramajade õuele).
Eelnõu punktis 20 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 2 kehtivad uute ehitiste
püstitamisele ja tänavaruumile. Piirkonna 2 moodustab uuslinna ala koos mõisapargi ja järve
äärse haljasstruktuuriga. Täpsemad nõuded uute ehitiste püstitamisele antakse kinnistu
detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ja detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad üldnõuded detailplaneeringu ja
projekteerimistingimuste, samuti uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks,
arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. MuKS § 52 lg 1 seab
loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme
muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui
rajatisi (tänavad, platsid, pargid, piirdeaiad, pingid, kaevud, tänavalaternad jms).
Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste
säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises
keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine.
Punkti 20.1 selgitus ühtib punkti 19.4 selgitusega.
Punkti 20.2 selgitus ühtib punkti 19.5 selgitusega.
Punkti 20.3 selgitus ühtib punkti 19.6 selgitusega.
Punkti 20.4 selgitus ühtib punkti 19.7 selgitusega.
Punkti 20.5 selgitus ühtib punkti 19.8 selgitusega.
Punkti 20.6 selgitus ühtib punkti 19.9 selgitusega.
Punkti 20.7 selgitus ühtib punkti 19.10 selgitusega.
Punkt 20.8 sätestab, et ajalooline munakivisillutis ja muu ajalooline katend säilitatakse uue
katendi all või taaskasutatakse. Piirkonnas 2 leiduv ajalooline munakivisillutis või muu
ajalooline katend säilitatakse vajadusel uue katendi all. Näiteks ajalooline munakivisillutis
asfaltkatte all. Ajaloolist katendit võib taaskasutada ka mujal. Uue tänavakatendi
kavandamisele nõudeid ei esitata.
Punkti 20.9 selgitus ühtib punkti 19.13 selgitusega.
Punkti 20.10 selgitus ühtib punkti 19.14 selgitusega.
Punkt 20.11 sätestab, et uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse
võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja
37
liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ja viisil,
mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti. Piirkonnas
2 lähtutakse võimaluse korral uute linnakujunduslike elementide rajamisel Viljandi linnas
ajalooliselt eksisteerinud näidetest, juhul kui selliseid on olnud. Näiteks kuulutuste tulbad,
pingid vms. Muude uute linnakujunduse elementide (linnamööbel, päikesevarjud, tegevuskoha
tähised, info- ja reklaamkandjad, liikluskorraldusvahendid, parkimisautomaadid, skulptuurid
jms) lahendused võivad olla ka tänapäevase disainiga. Oluline on, et uued linnakujunduse
elemendid ei varjaks ega kahjustaks kultuuriväärtuslikke hooneid ega arheoloogilist
kultuurkihti.
Eelnõu punktis 21 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 3. Piirkonna 3 moodustab
ordulinnuse varemetest lõunasse jääv Valuoja ja Huntaugu mäe ala koos Viljandi järve äärse
ajaloolise haljasalaga.
Punkt 21.1 sätestab, et piirkond säilitatakse avatud maastikuna, kuhu on lubatud rajada sobiva
suuruse ja kujundusega ehitisi ning rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad,
teenindushooned jms). Piirkond 3 on valdavalt hoonestamata ala, kus üheks väärtuseks on
osaliselt reljeefne ja osaliselt tasane avatud maastik. Oluline on nende väärtuste säilitamine ja
kaitse, mistõttu peaks piirkond 3 säilima avatud maastikuna. Erinevaid spordi- ja puhkealana
toimimiseks vajalikke sobiva suuruse ja kujundusega rajatisi ja ehitisi on lubatud piirkonda 3
rajada. Selle piirkonna üksikutele hoonetele kehtivad nõuded vastavalt hoonete
kaitsekategooriatele.
Punkt 21.2 sätestab, et piirkonnas kehtivad arheoloogilise kultuurkihiga ala nõuded
arheoloogiapärandi kaitseks (korralduse punktid 24.1-24.3). Piirkond 3 on lisaks maastikule
oluliseks väärtuseks maapinna all peituv arheoloogiline kultuurkiht, mis omab teaduslikku ja
ajaloolist väärtust. Seetõttu kehtivad piirkonnas arheoloogiaalale kehtestatud nõuded.
Eelnõu punktis 22 antakse nõuded muinsuskaitseala ajaloolistele haljasaladele ja
kõrghaljastusele. Muinsuskaitsealal on määratud kolm ajaloolist parki ja üks ajalooline
haljasala, mis säilitatakse haljasaladena. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse
rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele
muinsuskaitsealal.
Punkt 22.1 sätestab, et ajalooliste avalike haljasalade (Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark
koos Tasuja puiestee alleega ning Viljandi järve äärne poollooduslik luht) ajalooline struktuur,
planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse;
rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamise korral aluseks
dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik
haljastus, ehitised jms); ajaloolised haljasalad on märgitud korralduse lisas 4. Ajaloolised
pargid ja haljakud on oluline osa Viljandi linna miljööst ja väärtusest elu- ning puhke-
keskkonnana, seetõttu säilitamise eesmärgil neid ei hoonestata. Samas võib pargi puhkealana
toimimiseks vajalikke rajatisi (pingid vms) Muinsuskaitseameti nõusolekul rajada. Sealjuures
on oluline säilitada või vajadusel taastada ajalooliste parkide ajalooline struktuur.
Ajalooline haljasala Viljandi järve ääres on oluline osa Viljandi linna miljööst ja väärtusest
puhke-keskkonnana, seetõttu on võimalik seal varasemalt asunud hoonemahtude taastamine
ning muudatused, mis lähtuvad muutunud linnaruumist, ehk eelkõige järve äärsest
spordikompleksist. Muinsuskaitseameti nõusolekul võib haljasalale rajada puhke- ja
38
treeningalana toimimiseks vajalikke rajatisi (teerajad, pingid, viidad, madal seikluspark vms)
ja võib kaaluda ka üksikute hoonete ehitamist.
Oluline on ka järve äärse haljasala poolloodusliku ilme säilitamine ning vaadete säilitamine
ordulinnuse varemetele ja järvele. Järveäärne ajalooline haljasala on juba keskajast olnud
kasutusel heina- ja karjamaana, millest annavad tunnistust hilisemast ajast säilinud fotod. Eesti
Vabariigi algusaegadel täitis see ala puhkeala funktsiooni, samuti on nõukogudeaegsetel
kaartidel konkreetset piirkonda nimetatud pargialaks. Seetõttu on tegemist järjepideva
haljasalaga, mille aktiivsemasse avalikku kasutusse võtmist võiks soodustada
liikumisvõimaluste loomine nt loodusradade, laudteede ja puhkekohtade näol. Samuti on sinna
võimalik kavandada funktsioone, mis eeldavad erinevate rajatiste või üksikute hoonete
püstitamist. Muudatuste kavandamisel on oluline lähtuda kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja
arvestada olemasoleva keskkonnaga.
Ajaloolised pargid ja haljasalad on märgitud kaitsekorra lisas 4.
Punkt 22.2 sätestab, et uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse konkreetsele tänavale või
haljasalale iseloomulikku kõrghaljastusviisi ja ajastuomaseid taimeliike. Eesmärk on säilitada
Viljandi muinsuskaitsealal ajalooliselt väljakujunenud kõrghalastusviis ja miljöö, mida
muudaks oluliselt avalikes ja linnaruumis vaadeldavates kohtades mitte-ajastuomaste liikide
istutamine (näiteks elupuud). Viljandi linna eeskirjad, korrad ja määrused sätestavad üksnes
raieloa ja hoolduslõikuse loa andmise korra, mistõttu ei ole Viljandi linnal võimalik
samaväärselt kaitsta muinsuskaitseala ajalooliselt kujunenud ümbrust. Uue kõrghaljastuse
rajamisel lähtutakse linnaruumist kui tervikust ning võimalusel võetakse aluseks
dokumenteeritud ajalooline kujundus (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja ajas toimunud
muutused, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt haljasala
väärtuslikuks osaks muutunud haljastus koos arhitektuursete väikevormidega.
Punkt 22.3 sätestab, et kaevetöödega ei kahjustata väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas
puude juurestikke. Enamlevinud kaevetööd, millega võidakse kahjustada puid ja nende
juurestikke, on tänavate rekonstrueerimine ja trasside uuendamine.
Eelnõu punktis 23 selgitatakse, millest arheoloogilise kultuurkihiga ala koosneb.
Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad vanalinn koos ordulinnuse varemete ja
vallikraavidega ja keskaegsed linnakindlustused, Katariina kabeli vahetu ümbrus ning
vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond
koos Viljandi järve äärse alaga. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud kaitsekorra lisas
5. Seejuures on keskaegsete linnakindlustustega piiratud maa-alal, ordulinnuse ja Katariina
kabeli piirkonnas üldjoontes säilinud mitmekihiline arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab eri
ajastute ehitiste jäänuseid ja matmispaiku. Seetõttu peab sellel alal kaevetööde planeerimisel
arvestama suurema võimalusega, et seoses tööde tegemisega on vaja korraldada mahukad
arheoloogilised uuringud (seletuskirja Lisa 3).
Eelnõu punktis 24 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks.
Punkt 24.1 sätestab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal enne detailplaneeringu kehtestamist
või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega
kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse
vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -
detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad
39
ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist
kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise
kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; Minimaalse sekkumise
põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja
selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta.
Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste
andmine) tuleb koguda piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: tuleb arhiivi- ja
bibliograafiauuringu abil analüüsida keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi,
vajadusel teha arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt
arvesse võtta väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi
elemente, sealhulgas matmispaiku.
Eelnõu selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitiste kavandamine praegu hoonestamata
alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine, samuti parklate jms tugevdatud
aluspinnaga rajatiste ja tehnovõrkude kavandamine. Tehnovõrkude jm taristu puhul on oluline
leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on juba augud
või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Vältida tuleb tehnovõrkude koridoride
kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse
arheoloogiapärandit suuremas mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse
tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel
olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse
vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt.
Juhul kui ehitustöid kavandatakse keskajal linnakindlustustega piiratud alal, ordulinnuse ja
vallkraavide alal ning Katariina kabeli vahetus ümbruses ja need tööd ohustavad sügavamal
paiknevat arheoloogiapärandit, tuleb kaevetöödel, sh post- ja vaivundamentidele ehitatava
hoone puhul, arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia terviklikult kuni inimtegevusest
puutumata loodusliku pinnaseni välja selgitada. Välja selgitamine tähendab näiteks arhiivi-,
bibliograafia- ja/või arheoloogilisi uuringuid.
Arvestades ehitatava uushoonestuse kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele
pinnasekihtidele, on vajalik kavandataval hoonestuse alal läbi viia terviklik kultuurkihi
uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teaduslikku teavet kihtide stratigraafilise
ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste
struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks
vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse
ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt
keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja
tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ega säili ka võimalust
tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis.
Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse
tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata ja säilitatakse uushoone all.
Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid tuleb säilitada
maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad
ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja
eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus.
Punkt 24.2 sätestab, et väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse.
Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja detailid on peamiselt keskaegse ja varauusaegse
40
hoonestuse tarindite jäänused. Muuhulgas tuleb säilitada ordulinnuse ja linnakindlustuste
maapealsed ja maa-alused osad, sh kivikonstruktsioonid ja ordulinnust ümbritsevad
vallikraavid koos nende reljeefiga.
Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta
originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda, kui seda plaanitakse
näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni edasise
säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või
leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist.
V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded.
Eelnõu punktis 25 on sätestatud, et muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb kahest osast.
Kaitsevöönd (osa 1 ja osa 2) on kantud kaardile eelnõu lisas 1. Uue hoonestuse võimalik kõrgus
kaitsevööndis (nii osa 1 kui 2) määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste
analüüsi tulemusena või projekti menetlemisel lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja vanalinna
vaadeldavusest konkreetses kohas.
Eelnõu punktis 26 on välja toodud, et muinsuskaitseala vahetus läheduses asuva kaitsevööndi
osa 1 eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning
vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid.
Eelnõu punktis 27 tuuakse välja, et kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad nõuded:
1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse
järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva
muinsuskaitsealaga; 2) piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta.
Järskude üleminekute vältimise all hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses mõistetakse
muinsuskaitseala hoonestusega sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega hoonestusmustri
jätkamist. Muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest tähendab muinsuskaitseala
suunalistel tänavatel vaadete säilitamist muinsuskaitsealale, st galeriide jms üle tänava
rajatavate ehitiste vältimist, mis looksid visuaalse tõkke muinsuskaitseala ette.
Eelnõu punktis 28 on toodud kaitsevööndi osa 2 eesmärk – see on vastavalt MuKS-i § 14 lg 3
p-le 2 tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaateid ehitistega ei
sulgeta. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated avanevad Tartu maanteelt ja Mustla
maanteelt Viljandi linna siluetile, sh vanale veetornile, Jaani kiriku tornile ja ordulinnuse
varemetele. Vaadete ulatus kaardil on näidatud eelnõu lisas 1.
VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest
muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis.
MuKS § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33
sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning
§ 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest.
Eelnõus nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja
piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule
ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi
leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste
säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid.
41
Eelnõu punkt 29 sätestab, et Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi
ehitusprojekti koostamiseks ega tööde tegemise luba C-kaitsekategooria hoone
konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. Tegemist on osalise leevendusega MuKS-
i § 52 lg-st 1. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele
muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda
C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17), Muinsuskaitseamet
annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse läbi viidavas ehitusloa või -teatise
menetluses. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta – nt juhul, kui kohalik
omavalitsus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei nõua, on nõutav
Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Selliseks erandjuhtumiks võib olla nt hoone
värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja
selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks.
Eelnõu punkt 30 sätestab, millistel juhtudel ei ole nõutav Muinsuskaitseameti poolt antav
tööde tegemise luba.
Punktiga 30.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja
muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool
arheoloogilise kultuurkihiga ala. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on näidatud kaardil eelnõu
lisas 5. See on leevendus MuKS-i § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus kehtib ainult õuemaal (hoovides
ja aedades) ja see ei kehti avalikele parkidele ega tänavaruumile, kus tööde tegemise loa nõue
kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks.
Punktiga 30.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet raietöödeks ja hooajalise ehitise
püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise
ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole
nõutav raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks juhul, kui kohalik omavalitsuse üksus on
Muinsuskaitseameti raieloa või ehitamist lubava loa menetlusse kaasanud ja amet on loa
kooskõlastanud või esitanud vastava arvamuse. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja
§ 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohalik omavalitsus kaasab Muinsuskaitseameti oma
raielubade ja hooajaliste ehitiste (tänavakohvikud, suvised müügi(paviljonid) jms) lubade
menetlusse, siis ei pea väljastama sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku
omavalitsuse menetluseta, st juhul, kui linnavalitsus mingil põhjusel hooajalise ehitise
rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta (nt kuna KOV-i loakohustus hõlmab ainult teatud
omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), siis saab Muinsuskaitseamet väljastada
oma tööde tegemise loa.
Hooajaliste ehitiste, nagu kohtkindlalt ühendamata inventar (näiteks välimööbel, lillekastid,
hooajalised info- ja reklaamikandjad ning tegevuskoha tähised jms) ning hooajaline pargi- ja
rannainventar (batuudid-trampoliinid, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms), paigaldamist
muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks ei loeta. Kui randa või parki hakatakse
rajama suuremaid atraktsioone, mis loetakse EhS mõttes spordi- ja puhkerajatisteks, nagu
näiteks karussellid, või kohtkindlalt kinnitatud püsivad spordirajatised nagu kettagolfi rajad,
siis sellised rajatised on juba ala ilmet muutvad ja vajavad Muinsuskaitseameti kaasamist
otsustusprotsessi.
Samuti ei loeta muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks avaliku ürituse tarbeks
ajutiste ehitiste ja linnaruumi elementide paigaldamist.
42
Eelnõu punkt 31 sätestab leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde
kooskõlastamise või teavitamise nõudest.
Punktiga 31.1 leevendatakse tööde kooskõlastamise nõuet olemasoleva ehitise
ümberehitamisel ja välisilme muutmisel, välja arvatud maapealse osa laiendamisel.
Olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja laiendamise kooskõlastamine
Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul, kui laiendamine hõlmab mahulist juurdeehitamist
on leevendus MuKS § 58 lg 1. See näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga
kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas
ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise,
välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine)
ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies
mahus, laiendamine osaliselt.
Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat
ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega
hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või
keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või
pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja
hoonestusstruktuure.
Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi
juurdeehitusi, siis tuleb see muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga
kooskõlastada.
Punktiga 31.2 leevendatakse tööde teavitamise nõuet ehitise ehitamisel või rajamisel, mis ei
nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus tuleneb MuKS § 58 lg-
s 2 sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest
muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või -loakohustuse puudumise korral. Sellised
ehitised on alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrgused ehitised. Linnalises
keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei
mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik.
Eelnõu VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste kaitsevööndid.
MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal,
kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse põhimõtted,
millest tuleb lähtuda mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi
vajadust, kuid kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga.
Eelnõu punktiga 32 sätestatakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele
kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise
puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste
ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga
kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub
muinsuskaitseala piirist välja. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna
muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh
arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti.
43
VIII osa. Lõppsätted.
Punkt 33 sätestab, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Punktis 34 sätestatakse, et MuKS § 91 lg 1 kohaselt lõpeb Vabariigi Valitsuse 17.06.2004. a
määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus punktis 33
sätestatud korralduse jõustumisel.
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
5. Kaitsekorra ette valmistamise ja menetluse kirjeldus
Kaitsekorra eelnõu koostamise ettevalmistustöödega alustati kohe pärast MuKS-i jõustumist.
2021. aastal moodustati Muinsuskaitseameti peadirektori 23.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-5/50-
A Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, Muinsuskaitseameti
ehituspärandi nõunik-analüütiku Laura Ingerpuu juhtimisel.
Töörühm käis koos 16 korda, koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorra
aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega.
Töörühma koosolekutele eelnevalt ja osaliselt ka nendega paralleelselt toimus Viljandi
muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine, mille viis läbi Muinsuskaitseameti
lepingupartner. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruandele tuginedes
määrati muinsuskaitseala hoonetele kaitsekategooriad. Töörühm vaatas inventeerimise
aruandes tehtud kaitsekategooriate ettepanekud hoonete kaupa läbi ning tegi mitmeid
muudatusi. Seejärel toimus ka muinsuskaitseala planeeritava laiendusala hoonete
inventeerimine, mille järgselt määrasid töörühma liikmed ka laiendatava ala hoonetele
kaitsekategooriad. Töörühma protokollid ning inventeerimisaruanne koos kaitsekategooriate
ettepanekute tabeliga on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Viljandi
muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel ja seletuskirja lisas 1.
Eelnõu väljatöötamise käigus koostati pärast inventeerimist veel neli alusuuringut: Viljandi
vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute
kaardianalüüs (Martti Veldi, Muinsuskaitseameti kartograafianõunik, 2021); Viljandi vanalinna
tornide vaadeldavuse analüüs (Raul Kalvo, arhitekt, 2021); Viljandi muinsuskaitseala
haljasalade uuring (AB Artes Terrae OÜ, 2022); Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
arheoloogiliselt tundlike alade analüüs (Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum, 2022). Krundipiiride
analüüsist lähtuti kaitsekorras kinnistupiiride väärtuse ja nõuete määratlemisel. Tornide
vaadeldavuse analüüsi abil täpsustati olulisi vaateid, mis avanevad vanalinna maamärkidele
(kaitsevööndi osa 2). Haljasalade uuringu põhjal kaardistati olulised ajaloolised haljasalad ning
arheoloogiliselt tundlike alade uuringu alusel määrati arheoloogilise kultuurkihiga alad.
Lisaks küsiti ettevalmistusprotsessi käigus Keskkonnaameti arvamust (e-kiri 18.10.2022), Eesti
Arhitektide Liidu arvamust (kiri 16.12.2022 nr 1.1-7/1985), Viljandi Linnavalitsuse arvamust
(istung 12.12.2022), Muinsuskaitseameti ehitismälestiste ja maastikuarhitektuuri
ekspertnõukogude arvamust (ühine koosolek 19.12.2022) ning arheoloogiamälestiste
ekspertnõukogu arvamust (e-koosolek 13.-28.10.2022).
Avatud menetluse eelses etapis kaasati omanikke ja kohalikku kogukonda teabepäevade kaudu
(24.11.2021 ja 13.04.2022). Avalike teabepäevade kohta avaldati info Sakalas,
44
Muinsuskaitseameti kodulehel, samuti edastati info muinsuskaitseala kinnisvaraomanike e-
posti aadressidele.
24.11.2021 toimus Viljandi riigimajas teabepäev, kus vestlusringis ning laudkonniti arutleti
Viljandi väärtuste ja kaitse tuleviku üle. Sündmuse ettekanded on kättesaadavad
Muinsuskaitseameti kodulehel.
13.04.2022 toimus Viljandi riigimajas teine teabepäev, kus tutvustati muinsuskaitseala piiride
muutmise ettepanekuid, läbiviidud alusuuringuid ning hoonete kaitsekategooriate ettepanekuid.
Teabepäeva raames toimus ka muinsuskaitseala inventeerimist tutvustav ringkäik Viljandi
muinsuskaitsealal, kus tutvustati esmaseid inventeerimistulemusi ja arutleti erinevate hoonete
väärtuse üle.
Teabepäevadel kogutud infot, arvamusi ja ettepanekuid on rohkemal või vähemal määral
arvestatud ka kaitsekorra eelnõu koostamisel.
Kõikides kaitsekorra eelnõu punktides ei olnud töörühmas konsensust. Viljandi Linnavalitsus
ei nõustunud mitmetes punktides Muinsuskaitseameti ettepanekutega ning toimus ka eraldi
arutelu ja seisukohtade vahetus linnavalitsuse liikmete ja esindajate vahel. 13.09.2022 arutati
Viljandi haljasalade teemasid. Viljandi Linnavalitsuse istungil toimus kaitsekorra teemaline
arutelu 23.05.2022 ning Viljandi Linnvalitsuse ja linnavalituses esindajad on 2022. ja 2023.
aastal saatnud oma seisukohad Muinsuskaitseametile kirjalikult, millele Muinsuskaitsemate on
ka kirjalikult vastanud. Muinsuskaitseamet tutvustas kaitsekorra eelnõu kavandit Viljandi
Linnavalitsusele 12.12.2022 ja Viljandi Linnavolikogule 26.01.2023. Mitmetes punktides
nõustus Muinsuskaitseamet Viljandi Linnavalitsuse ettepanekutega, kuid eriarvamusele jäädi
ennekõike Viljandi järve äärse ajaloolise haljasala küsimuses.
Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus 31.01.-01.03.2023. Avaliku väljapaneku vältel
esitatud arvamused ja vastuväited ning neile kujundatud seisukohad on lisatud lühendatult
koondtabelina Viljandi kaitsekorra koostamise veebilehele
(https://www.muinsuskaitseamet.ee/viljandi-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine) avaliku
arutelu dokumentide juurde. 25.04.2023 toimus kaitsekorra avalik arutelu, kus tutvustati
avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväiteid ja
Muinsuskaitseameti seisukohti. Arutelul kuulati ära kohal viibinud ettepanekute ja arvamuste
esitajad.
31.05.2023 esitas Muinsuskaitseamet kaitsekorra eelnõu Kultuuriministeeriumile. 27.06.2023
arutati kaitsekorra eelnõud Muinsuskaitse Nõukogus, kus eelnõule olid vastu Eesti Omanike
Keskliidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja. 03.08.2023 kohtusid Viljandi
Linnavolikogu ja Linnavalitsuse esindajad Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi
esindajatega, et arutada täiendavalt läbi endiselt linnapoolset vastuseisu tekitavad küsimused.
Kultuuriministeerium põhjendas kaitsekorra valikuid täiendavalt 14.08.2023 saadetud kirjas ja
esitas koostöös Muinsuskaitseametiga linnavalitsusele ettepanekud sõnastuse täiendamiseks ja
muutmiseks 21.09.2023. 04.12.2023 vastas Viljandi Linnavolikogu, et nad ei ole sõnastusega
nõus ja jäävad oma varasema seisukoha juurde. 16.05.2024 toimus kohtumine
Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Viljandi linna esindajate vahel, kus lepiti kokku,
et Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium pakuvad välja kompromissi järveäärset luhta
puudutava punkti sõnastamiseks. 19.09.2024 saatis Kultuuriministeeriumi asekantsler
muudetud sõnastuse ettepaneku Viljandi linnavalitsuse liikmetele ja palus tagasisidet.
14.02.2025 saadetud vastuses jäi Viljandi Linnavalitsus oma esialgse seisukoha juurde ja lisas,
45
et Viljandi järveäärne haljasala (ordulinnuse all Ranna pst ja järve vahel) kui hoonestamata ala
peab kuuluma piirkonda 3 ja tuleb eemaldada ajalooliste haljasalade kaardilt.
Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga kaalusid tehtud ettepanekut, vaatasid uuesti
üle muinsuskaitsealale, linnusevaremetele avanevad vaated ja järveväärse luha piirkonna ning
leidsid, et ettepanek on osaliselt põhjendatud ning Viljandi järve äärse ajaloolise haljasala
(vastavalt piiridele lisas 4) võib liita piirkonnaga 3, kuna see on hoonestamata haljasala, mille
üheks väärtuseks on avatud maastik. Ülejäänud järveäärne ala jääb piirkonna 2 osaks, kuna seal
on mitmeid ehitisi ja rajatisi püsitatud, mistõttu sarnaneb see olemuselt piirkonna 2 iseloomuga.
Ajalooliste haljasalade hulgast järve äärse luha eemaldamine ei ole põhjendatud, kuna tegemist
on pika ajalooga haljasalaga. Samas võib alal kavandada muudatusi, mis ala iseloomuga
arvestavad ning säilitavad sealse avatud maastiku. Muudatusettepanekut selgitati 02.04.2024
Viljandi linna esindajatele (abilinnapea ja linnaarhitekt), kuid täielikule konsensusele ei jõutud.
Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga muutsid ettepanekust lähtuvalt korralduse
punkti 18 ja täiendasid punkti 21.1, täpsustades, et piirkonna 3 avatud maastikule on lubatud
rajada sobiva suuruse ja kujundusega ehitisi ja rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja
puhkerajatised, parklad, teenindushooned jms).
6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamise eesmärk on tagada parimal viisil riiklikult
olulise kultuuripärandi säilimine ja selge muinsuskaitsekorraldus. Eelnõu loob senisest
suurema täpsuse muinsuskaitseala väärtustes ja põhimõtetes, tuues kaasa nii uusi leevendusi
kui ka senisest selgemalt määratletud kitsendusi. Kaitsekorra eelnõu koostamisse on
panustanud lai spetsialistide ring kaasates kohaliku kogukonna esindajaid, mis annab aluse
riiklikult oluliste väärtuste kaitseks Viljandi muinsuskaitsealal.
Kaitsekorras nõudeid, piiranguid ja kohustusi ehk põhiõiguste ja -vabaduste kitsendusi seades
lähtutakse PS § 11 proportsionaalsuse põhimõttest, mille järgi peab olemas olema õige ja
õiguspärane eesmärk. Kui see on olemas, tuleb kaaluda erinevaid alternatiive ja valida neist
välja lahendus, mis tagab kultuuriväärtuse kaitse, kuid ei piira õiguseid ja vabadusi rohkem kui
minimaalselt vajalik.
Viljandi riiklik kaitseala kehtestati juba 1973. aastal, mistõttu puudub kaitsekorra eelnõu
jõustumisel oluline uus mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Muinsuskaitseala tähendab kultuuriväärtusliku kohustusi keskkonna säilimise ja hoidmise
tagamiseks erinevatele seotud osapooltele, sh riigi haldusorganitele, kelle pädevus seondub
muinsuskaitsealaga, kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumile muinsuskaitseala jääb ja
muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade omanikele. Muinsuskaitseala
staatus tähendab kõigile osapooltele nõuet loakohustuslike tegevuste kooskõlastamiseks
Muinsuskaitseametiga (vt tabelit seletuskirja Lisa 2), st Muinsuskaitseametit tuleb teavitada
juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle
säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi. Muinsuskaitseala staatus ja
kaitsekorrast tulenevad nõuded tähendavad muinsuskaitsealal asuva kinnisvara omanikele
46
kohaliku omavalitsuse ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise kohustuse kõrval
täiendavat koormust muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise,
ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste
taotlemisel. Mõju seotud osapooltele ei saa hinnata intensiivsemaks kui teiste ametkondadega
seotud õigusaktidest tulenevat kooskõlastamisvajadust.
Kaitsekorra eelnõu näeb seni kehtiva põhimäärusega ette mitmeid muudatusi, millel on erineva
kaaluga mõjusid.
Esiteks aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate
kohustuste täitmisele, millega on Eesti Vabariik ühinenud või mille on riik ratifitseerinud (vt
seletuskirja ptk 2 „Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse
põhjendus“). Kaitsekorra kehtestamine toetab riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilimist,
esile toomist, kasutuses hoidmist ja säästvat arengut. Kaitsekord aitab tagada muinsuskaitseala
kui kultuuriväärtusliku terviku ja seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate
väärtuste kaitset ja arvestab muinsuskaitseala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ning
selle rakendamine aitab tagada nende säilimise. Kaitsekorra kehtestamine on vahendiks, et
saavutada muinsuskaitseseaduse eesmärk, milleks on tagada kultuuripärandi säilimine ja
mitmekesisus.
Muinsuskaitseala väärtuste teadvustamine, esiletoomine ja hoidmine aitab luua mitmekesist ja
kultuurimälu tugevdavat elukeskkonda. Samuti annab muinsuskaitseala kui unikaalne
kultuuriväärtuslik keskkond kohalikule omavalitsusele võimaluse eristumiseks ning
konkurentsieelise piirkonna arengu suunamisel. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad
parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti,
elavdab majandust, soodustab turismi, kasvatab piirkonna konkurentsivõimet, andes nõnda
positiivse panuse ka regionaalarengusse.
Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse
kaitsekategooriasse, millest hakkab sõltuma tööde tegemisel loakohustus. Kaitsekategooriate
eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised reeglid ei ole
muinsuskaitseliselt põhjendatud. Muudatuse tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti
loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete sisetööde osas. Kuna muinsuskaitseala
põhimääruse kohaselt olid muinsuskaitsealal kõikide hoonete interjöörides tööd
loakohustuslikud, siis leevenevad kaitsekorra kehtestamisel nõuded kõikide B- ja C-
kaitsekategooria hoonetele. Endiseks jäävad kitsendused üksnes 13 hoone puhul. Kõikide C-
kaitsekategooria hoonete puhul toob kaitsekord kaasa olulise leevenduse loakohustuse osas.
Loakohustuse piiramisel väheneb oluliselt halduskoormus kodanike jaoks ja töökoormus
ametnike jaoks. C-kaitsekategooria hoonetele ei ole kaitsekorra kehtestamise järgselt enam
nõutavad muinsuskaitse eritingimused ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba.
Ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse ehitusloast või -teatisest, millele Muinsuskaitseamet
annab oma kooskõlastuse.
Hoonetele, millel on säilinud ajalooline eksterjöör ja millele omistatakse seetõttu
muinsuskaitseala kontekstis kõrgemat väärtust (B-kaitsekategooria), jäävad kehtima
muinsuskaitse eritingimuste nõue ja eksterjööris tehtavate tööde puhul loakohustuse nõue.
A-kaitsekategooria hoonete puhul säilitatakse ja võimalusel taastatakse nende väärtuslikud
interjööridetailid ning A- ja B-kaitsekategooria hoonetel ka eksterjööridetailid, mis võib (kuid
47
ei pruugi) omanikule kaasa tuua lisakulusid, kuna tegemist võib olla tavapärastest ehitustöödest
keerukamate ja ajamahukamate töödega. Nimetatud kohustuste täitmist kompenseeritakse
võimalusega saada riiklikku toetust. Seoses muudatustega ameti toetuste jagamise süsteemis on
muinsuskaitsealadele antavad restaureerimistoetused viimastel aastatel oluliselt kasvanud, mis
annab võimaluse rohkemate muinsuskaitseala hoonete korrastamise toetamiseks.
Lisaks on töödele esitatavad täiendavad nõuded (eelnevad uuringud, muinsuskaitseline
järelevalve) seaduses ettenähtud viisil hüvitatavad. Kuna kaasnevaid kitsendusi aitab
leevendada võimalus riikliku toetuse saamiseks, samuti arvestades, et seatavad piirangud ei
muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda
seda oluliselt, ei ole korraldusega kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse
intensiivse riivega.
Muuhulgas väheneb kaitsekorraga halduskoormus raietööde ja hooajaliste ehitiste püstitamise
osas, kuna Muinsuskaitseamet saab anda oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksuse
loamenetluses ning eraldi luba ei ole vaja taotleda.
Muinsuskaitseala piiri muutmisega seoses jääb muinsuskaitsealalt välja 5 krunti üksikute
hoonete ja parklaga, mis tähendab muinsuskaitsealalt välja jäävate kinnisvaraomanike jaoks
kitsenduste vähenemist. Kaitsevööndi muutmisega väheneb samuti kinnisvaraomanike hulk
oluliselt (kaitsevööndist jääb välja mitu kvartalit Kõrgemäe tänavast ida suunal). Lisandub aga
üks vaatesektor (kaitsevööndi osa 2), mis osaliselt kattub praegu kehtiva kaitsevööndiga.
Omanikele väheneb halduskoormus ja ametnikel töökoormus ka kaitsevööndi hoonete puhul,
kus ametiga ei ole vaja kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurde ehitamist.
Teavitada ei ole vaja alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise
püstitamisest.
Samas on muinsuskaitseala kaitsekorra sisu sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes
oluliselt täpsemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Viljandi linna väärtuste
säilimise.
8. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
9. Vaidlustamine
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule ning Viljandi Linnale.
48
Lisa 1: Kaitsekategooriate põhjendused
Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti
loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast.
Lisa 3: Arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi muinsuskaitsealal.
Lisa 4: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames
esitatud ettepanekud, arvamused ja Muinsuskaitseameti seisukohad.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/25-0482 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ef9f2ed-3c81-4151-8d37-c6bdb95cf8cf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ef9f2ed-3c81-4151-8d37-c6bdb95cf8cf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main