Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE)

Vabariigi Valitsus

.04.2025 nr 1-1/15-637/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 21. aprillil algatatud

pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Puhade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus

§ l. Puhadejatähtpäevade seaduse paragrahv 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sönastuses:

,,31) - ulestöusmispuhade 2. puha;".

§ 2. Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 21.04.2025

Algataja: Eesti Keskerakoima fraktsioon, 21.04.2025

Y^l. Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

Riigikogu Kantselei Kuupäev ^/- ^ ^P^' Viit ^ /-y/^-^^

Puhade ja tähtpäevade seaduse §2 muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus ja eelnöu eesmärk

Kehtivas Puhade ja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipuha: 1)1. jaanuar - uusaasta; 2) - suur reede; 3) - ulestöusmispuhade l. puha; 4) l. mai - kevadpuha; 5) - nelipuhade l. paha; 6) 23. juuni - vöidupuha; 7) 24. juuni -jaanipäev; 8) 20. august - taasiseseisvumispäev; 8!) 24. detsember -jöululaupäev; 9) 25. detsember - esimenejöulupuha; 10) 26. detsember - teine jöulupiiha.

Eesti riigipuhade loetelu kattub suures osas Euroopa Liidu liikmesriikide omadega, kuid möned erandid, nagu taasiseseisvumispäev ja vöidupuha, on meie kultuurimumile ainulaadsed. Oks silmatorkav erinevus seisneb aga selles, et ulestöusmispiihade teine puha, mis on riigipuha enam kui sajas riigis (sealhulgas pea köigis EL-i liikmesriikides), ei ole Eestis tähistatav pidu- ja puhkepäev. Meie naabrid Soome, Rootsi, Läti ja Leedu on selle puha kalendris ametlikult riigipuhana väljä toonud. Meie oleme aga kahetsusväärseltjäänud pisikese 'klubi' liikmeteks, kes seda päeva riiklikuks puhaks ja vabaks päevaks ei tunnista - lisaks Eestile on seal ainult Malta ja Portugal, kus tegu on tavapärase tööpäevaga.

Eestis langevad ulestöusmispuhade esimene puha ja nelipuhade esimene puha alati puhapäevale, mistöttu ei saa neid käsitleda lisapuhkepäevadena. Seetöttu oleks moistlik ja ajakohane anda inimestele vöimalus puhata ka järgmisel päeval, esmaspäeval - antud kontekstis ulestöusmispuhade teisel puhal. Selle eesmärgiga ongi koostatud vastav seaduseelnöu, mille kaudu lisanduks ulestöusmispuhade teine puha ametlike riigipiihade hulka. See oleks oluline samm peresuhete tugevdamisel, andes voimaluse veeta rohkem aega koos lähedastega, ning pakuks inimestele vöimalust taastuda tööpingetest, mis omakorda toetab paremat tööviljakust.

Eelnöu on saanud heakskiidu ka Eesti Kirikute Noukogult.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis

Muudatusega täiendatakse puhadeja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 uue punktiga 3 , mille kohaselt kuuluks ulestöusmispuhade teine ptiha riigipuhade hulka. Kui eelnou vastu vöetakse, kasvaks riigipuhade arv Eestis kaheteistkumneni. Kuna puha järgneb esimesele ulestöusmispiihale, langeb see alati esmaspäevale.

3. Eelnöu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu öigusele

Eelnöus ei esine öigusaktides varem kasutamata tennineid. Eelnöus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi pöhiseaduseleja Euroopa Liidu öigusele.

4. Seaduse möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Kui muudatus seadusena jöustub, saab ulestöusmispuhade teisest päevast riigipuha nagu paljudes teistes ELI riikides. See muudatus toob kasu ka ettevötetele, kes teevad igapäevast koostööd rahvusvaheliste partnerite voi välisettevötete uksustega. Lätis, Leedus ja Pöhjamaades, kellega Eestil on köige tihedamad majandussuhted, on see päev juba aastaid ametlik puKkepäev olnud.

Lisaks kaoks ära olukord, kus see päev on Eestis tööpäev, kuid samal ajal pankadevahelised ulekanded ei toimi, sest Euroopa Keskpank peab puhkust. See on tekitanud reaalseid takistusi ettevötetele, kelle tööprotsess on niigi häiritud.

Eelnöu vastuvötmine tähendaks ka möningast tööaja luhenemist. Eurostati andmetel on Eesti keskmiseks töönädalaks 38 tundi, mis tiletab Euroopa Liidu keskmist (37,5 tundi). Täiendava puhkepäeva lisamine ei viiks meid EL-i keskmisest allapoole, vaid viiks meid sellele hoopis lähemale.

Eelnöu elluviimine ei too kaasa täiendavaid kulutus! riigieelarvele.

5. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub l.jaanuaril 2026.

Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 21.04.2025

V^A- Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.04.2025 / 1-1/15-637; Riigikantselei / 23.04.2025 / 2-5/25-00771

Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 15.05.2025

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 08.05.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0429. Kontroll: Andres Kruus

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.