Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ muutmine

29.04.2025

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega ajakohastatakse Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori (edaspidi EMTAK) tegevusalade loetelu, et see vastaks justiitsministri 28. detsembri

2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ kehtestatud tegevusalade jaotusele. Eelnõuga täpsustatakse

arenguplaani ellu viinud ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse hindamist, sätestatakse sõnaselgelt

toetuse saaja kohustus määruses sätestatud müügitulu ja lisandväärtus saavutada, võimaldatakse

koolitusteenust sisse osta ning lõpetatakse toetuse saaja töötajatele puhkusetasu hüvitamine

toetusest.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaie Nurmik (639 7651, [email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKMi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

õigusloome talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast punktist.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruses nr 5 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ tehakse järgmised muudatused.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 1 lõiget 3 justiitsiministri 28. detsembri 2005. a. määruse nr 59

„Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 tehtud ja 1. jaanuaril 2025. a kehtima hakanud

muudatustega, st tegevusalad viiakse kooskõlla nimetatud lisas sisalduva EMTAKiga 2025. Näiteks

kuulus eelmises EMTAKi jaotuses mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont jakku G,

jae- ja hulgikaubandus. EMTAK 2025 jaotuse alusel viiakse see valdkond üle jakku T, muud

teenindavad tegevused. Selle muudatusest lähtudes ei kohaldata määrust enam EMTAK 2025 jao G

projektidele. Täpsem info on leitav EMTAK 2025 tutvustusest ja juhendist1.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 6 lõikega 6, milles sätestatakse, et sama paragrahvi lõigetes 3 ja

4 sätestatud müügitulu ja lisandväärtuse hindamisel lähtutakse eelnimetatud määrusega kehtestatud

tegevusaladest jao tasandil. Näiteks kui toetuse saaja tegevusala on esitatud EMTAK 2025 jaos A,

siis võrreldakse toetuse saaja müügitulu ja lisandväärtust selles jaos loetletud tegevusalade

müügitulu ja lisandväärtusega. Täpsema arvutusmetoodika leiab määruse „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ seletuskirjast2. Varem ei olnud määruse tasandil selgitatud, mida „vastava

sektori“ all silmas peetakse, vaid selle tähendus avati seletuskirjas.

1 URL: EMTAK 2025 tutvustus ja juhend 2URL: ettevotte-arenguprogrammi-toetus_seletrukiri.pdf

Eelnõu punktiga 3 võimaldatakse toetusest hüvitada ostetud koolituse kulu, olenemata sellest, mis

vormis seda tehakse. Kehtiva määruse § 11 lõike 2 punktid 1 ja 3 võimaldavad toetusest hüvitada

koolitajate personalikuluna nende palga ja sellelt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed vastavalt

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4 ning materjali, tarvikute

ja töövahendite kulud. Nimetatud kulusid on võimalik eristada, kui koolitaja on näiteks toetuse saaja

enda töötaja või arvel on koolitusteenuse kulud niivõrd selgelt lahti kirjutatud. Kui toetuse saaja

ostab koolitusteenuse sisse, siis selle eest esitataval arvel ei kirjutata teenuse olemust nii

üksikasjalikult lahti. Näiteks ei esita koolitusteenuseid pakkuvad ettevõtted arveid, kus on toodud

koolitust läbiviivate töötajate palgad, mis on arvel toodud proportsionaalselt projekti heaks töötatud

ajaga, vaid koolitusarve, kus kajastub kogu koolitusteenuse maksumus, kululiike eristamata.

Pärast käesoleva määruse jõustumist on võimalik koolitusteenust toetusest hüvitada ka siis, kui

koolitusteenus ostetakse sisse ning selle eest esitatud arvel ei ole teenust kululiikide kaupa lahti

kirjutatud. Muudatusega välditakse ebamõistliku halduskoormust, nii ettevõtjatele kui ka

rakendusüksusele.

Juhul kui muudetava määruse § 9 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antakse abi Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklis 31 sätestatud koolitusabina, lähtutakse Euroopa

Komisjoni välja antud üldise grupierandi määruse juhendist 3.

Eelnõu punkti 4 kohaselt puhkusetasu enam toetusest ei hüvitata. Puhkusetasu hüvitamine ei ole

asjakohane, kuna sellega seotud summad on väiksed, kuid samas toob see kaasa abikõlbliku

puhkusetasu suuruse väljaarvutamisega seotud halduskoormuse. Muudatusega väheneb nii toetuse

saaja kui ka rakendusüksuse kuluaruannete menetlemisega seotud halduskoormus. Toetuse saaja

peab puhkusetasu maksma omavahenditest. Puhkusetasu hüvitamise kaotamine ei laiene

projektidele, mille elluviimiseks esitati taotlus enne eelnõu punktis 4 sätestatud muudatuse

jõustumist.

Eelnõu puntiga 5 lisatakse abikõlblike kulude hulka protsessiarendustegevusega seotud töötajate

personalikulu. Digilahenduste juurutamine nõuab eraldiseisvaid tegevusi, kuhu peavad panustama

ka ettevõtte töötjad. Nimetatud protsessiarendused on seotud nii uue riist- kui ka tarkvara

kasutuselevõtuga.

Eelnõu punktiga 6 sätestatakse, et taotleja peab olema äriühing. Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt

on taotleja ettevõtja. Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja ka füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu

eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus ning

äriühing. Kuna määrus näeb ette, et taotlejal peab olema vähemalt kaheksa töötajat ja toetust saanud

ettevõtja peab arenguplaani elluviimise tulemusel kasvatama lisandväärtust ja müügitulu

minimaalselt kuus protsenti aastas rohkem kui sama sektori lisandväärtus ja müügitulu, on mõistlik

kehtestada nõue, et taotleja peab olema äriühing. Füüsilisest isikust ettevõtjal (edaspidi FIE) on

iseenesest võimalik täita taotlejale esitatud tingimusi, kuid arvestades asjaolu, et FIE vastutab

ettevõttega seotud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga ning osanikel ja aktsionäridel on

piiratud vastutus, siis reaalselt ei vii FIEd ellu sedavõrd mahukaid (ka rahaliselt mahukaid) projekte

3 URL: practical_guide_gber_en.pdf

nagu määruse alusel toetatakse. Muudetava määruse alusel ega varasematel toetusperioodil

kehtestatud toetusmeetme alusel ei ole ükski FIE toetust taotlenud.

Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 3. Muudatusega jäetakse välja nõue, mille

kohaselt on toetuse maksmise eelduseks vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande kinnitamine

rakendusüksuse poolt. Pärast muudatuse jõustumist makstakse toetust üksnes maksetaotluse alusel.

Ettevõtte arenguprogrammiga liitudes koostab ettevõtja ettevõtte arendus- ja muudatustegevuste

plaani – ettevõtte arenguplaani. Ettevõtja saab toetust taotleda ettevõtte arenguplaani etapiviisiliseks

elluviimiseks. Arenguplaani koostamisel toob ettevõtja välja, millises arenguplaani etapis

soovitakse tegevuste elluviimiseks toetust kasutada ja kuidas toetus aitab arenguplaani ellu viia ja

selle eesmärke saavutada. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kliendihaldur

jälgib ja vajaduse korral nõustab nii kogu arenguplaani elluviimist kui ka arenguplaani eri etappide

elluviimist. Lisaks kliendihaldurile, kes jälgib ettevõtja arenguplaani elluviimist, viib EIS enne iga

väljamakset läbi maksetaotluse kontrolli, kus kontrollitakse maksetaotluses nimetatud kulude

abikõlblikust ja vastavust muudele määruse tingimustele. Seega ei ole alust arvata, et toetuse

maksmisele eelneva aruande kinnitamise kohustuse kaotamine suurendaks abikõlbmatute kulude

hüvitamise riski. Muudatusega kiirendatakse toetuse väljamaksmist, võimaldades suurendada

toetuse saajate likviidsust ja tagada ettevõtte arenguplaani sujuv ja tõrgeteta elluviimine. Lisaks

muutub kogu protsess ettevõtja vaates sujuvamaks ja vähem bürokraatlikuks, millega arvestatakse

ettevõtja tegelikke vajadusi ja tööprotsesse. Ilma muudatuseta võib tekkida olukordi, kus EIS

menetleb toetuse aruandeid ja ettevõtja ei saa jätkata arenguplaani toel oma arendustegevuste

elluviimist. See omakorda pärsib eesmärkide saavutamist.

Vastavalt eelnõu punktile 6 on toetuse saaja kohustatud saavutama arenguplaani lisandväärtuse ja

müügitulu kasvu eesmärgid määruses sätestatud tähtaegadel. Seega võiks eelkirjeldatud olukord olla

otseseks takistuseks määruse tingimuste täitmisel.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 27 lõikega 3, nähes ette toetuse saaja kohustuse saavutada

määruse § 6 lõikes 3 või 4 sätestatud müügitulu ja töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse kasv

võrreldes asjaomase sektoriga.

Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti

elluviimise ettenähtud tingimustel ja saavutama nõutud tulemuse. Muudetava määruse kohaselt

antakse toetust § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel, millega seoses on ette nähtud sama

paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud ettevõtja saavutatavate näitajate kohustuslik kasv.

Ühendmääruse § 34 lõige 1 sätestab finantskorrektsiooni tegemise alused. Muu hulgas nõutakse

toetus kaalutlusõiguse alusel tagasi, kui toetuse saamisega seotud kohustust ei täideta ning see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust. Selleks et saaks järeldada, et Euroopa Liidu eelarvele on tekitatud

kahju või et sellise kahju tekkimine on tõenäoline, ei tule tõendada konkreetset finantsmõju, vaid

piisab, kui asjaomase fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud4. Teisisõnu, rikkumiseks

saab pidada toetuse saajale pandud kohustuste täitmata jätmist, sest ELi eelarvest antakse toetust

teatud eesmärgil ja teatavate tulemuste saavutamiseks.

Rakendusüksus määrab projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tulemuste saavutamise

kohustuse, taotluse rahuldamise otsuses. Tulemuste saavutamise kohustus tuleneb toetuse andmise

tingimusi reguleerivast määrusest.

4 Euroopa Kohtu otsus C-743/18, p 67.

Eelnõu punktiga 9 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse määruse § 11 lõike 4

punktis 3 ja lõike 5 punktis 1 tehtud muudatusi projektidele, mille elluviimise taotlus esitatakse

pärast nimetatud muudatuste jõustumist. Rakendussäte kehtestatakse, sest kõnealune muudatus on

piirav, st seni abikõlblikku kulu (puhkusetasu) enam muudetud määruse alusel ei hüvitata.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatustel on suurema õigusselguse saavutamise eesmärk. Määruse muudatuste mõjul

suureneb toetuse väljamaksmise paindlikkus, mis võimaldab projekte edukamalt ellu viia.

Sätestatakse sõnaselgelt, et toetusest hüvitatakse ostetud koolituse kulusid. Nende kulude osas tuleb

järgida riigiabireegleid.

Muudatused tagavad ka ellu viidud arenguplaaniga saavutatud müügi- ja lisandväärtuse kasvu

hindamise selguse, st nähtub selgelt sektor, millesse kuuluvate ettevõtjate tulemustega toetuse saaja

tulemusi võrreldakse.

Muudatused avaldavad toetuse saajatele osaliselt negatiivset mõju, kuna muudatuste jõustudes ei

hüvitata enam puhkusetasu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Samuti ei kaasne sellega tulusid ega lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile, ühtekuuluvuspoliitika

2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning e-posti teel Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele

ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste

Keskus kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kliimaministeerium ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

MÄÄRUS

05.05.2025 nr 10

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari

2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte arenguprogrammi

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruses nr 5 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”

(edaspidi EMTAK) avaldatud järgmiste tegevusalade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK, jagu A) ning kala, koorikloomade ja

molluskite töötlemine ja säilitamine (EMTAK, jagu C, grupp 102);

2) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK, jagu G);

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK, jagu M);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK, jagu C, grupp 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK, jagu S, grupp 920);

6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK, jagu N, osa 69), peakontorite tegevus ning

juhtimisalane nõustamine (EMTAK, jagu N, osa 70), reklaamindus, turu-uuringud ja

suhtekorraldus (EMTAK, jagu N, osa 73);

7) rentimine ja kasutusrent (EMTAK, jagu O, osa 77) ning tööjõurent ja muud tööjõuteenused

(EMTAK, jagu O, grupp 782);

8) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK, jagu B, osa 05), toornafta ja maagaasi tootmine

(EMTAK, jagu B, osa 06), nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK, jagu B,

grupp 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK, jagu C, osa 19).“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud vastava sektorina käsitatakse EMTAK-s esitatud tegevusalasid jao

tasandil.“;

3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) ostetud koolituse kulu.“;

4) paragrahvi 11 lõike 4 punktist 3 ja lõike 5 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „2,“;

5) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) protsessiarendustegevusega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike

1 punktidele 1, 4 ja 5.“;

6) paragrahvi 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „ettevõtja“ sõnaga „äriühing“;

7) paragrahvi 26 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Toetuse saaja on kohustatud saavutama § 6 lõikes 3 või 4 sätestatud tulemused.“;

9) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Määruse rakendamine

Projektile, mille elluviimiseks esitati taotlus enne käesoleva määruse 2025. aasta mais vastu võetud

muudatuste jõustumist, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud § 11 lõike 4 punkti 3 ja lõike

5 punkti 1 redaktsiooni.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Särav-Tammus

majanduse ja innovatsiooni asekantsler kantsleri ülesannetes