Leping

14.07.2022 sõlmitud lepingu nr 18-9/390 „Sihtotstarbelise eraldise leping“ muutmine 18-

9/390

25.11.2022

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), registrikood 70003158,

asukohaga Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab MKMi põhimääruse alusel ettevõtlus-

ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan

ja

Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi Eraldise saaja), registrikood 74000323, asukohaga Ehitajate

tee 5, 19086 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel rektor Tiit Land,

edaspidi nimetatud eraldi Pool või koos Pooled,

tulenevalt vajadusest muuta arusaadavamaks lepingu sõnastus, tuua lepingu sõnastusse

grupierandi määruse artikkel 28 alusel antav riigiabi, parandada lepingu eelneva versiooni

sõnastuses tekkinud viga ja täpsustada grupierandi määruse artikkel 25 antava riigiabi

omafinantseeringu määra.

otsustasid Pooled muuta 14.07.2022 Poolte vahel sõlmitud lepingut nr 18-9/390 „Sihtotstarbelise

eraldise leping“ (edaspidi leping). Lepingu punkti 7.1 alusel muudetakse lepingut, asendades lisa

3 „Riigiabi reeglid teenuste lõikes“ (lisatud).

Poolte andmed ja allkirjad:

MKM: Eraldise saaja:

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Land

rektor

1

Tallinna Tehnikaülikooli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel

14.07.2022 sõlmitud lepingu nr 18-9/390 „Sihtotstarbelise eraldise leping“ lisa 3

Riigiabi reeglid teenuste lõikes

1. AIRE teenus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 tähenduses.

Abi andmisel lähtutakse Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles

käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL

352, 24.12.2013, lk 1-8) (edaspidi „VTA määrus“) ja konkurentsiseaduse §-s 33 ning

Euroopa Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks, ELTL 187, 26.6.2014, lk 1—78 (edaspidi „grupierandi määrus“) ning

konkurentsiseaduse §-st 342.

2. AIRE teenuse saamisega seotud riigiabi arvestatakse järgnevas tabelis toodud põhimõtete

järgi. Teatud juhtudel on teenuse saajal võimalik valida, milliseid riigiabi reegleid tema

suhtes kohaldatakse (näiteks, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) puhul võib

VKE valida kas vähese tähtsusega abi või grupierandi artikli 28 vahel).

3. Riigiabi reegleid kohaldatakse saadud teenuse maksumusest vastavalt Eesti riigieelarvelise

rahastuse osakaalule AIRE projekti kogurahastuses. Riigiabi ja vähesetähtsusega abi

arvestust peab AIRE raames pidama tervikeelarvest vaid riigi kaasfinantseeringu osas.

Näiteks kui koolituse kulu ühe ettevõtte kohta on 2000 eurot, millest 800 eurot on 40% riigi

toetus. VTA arvestuse alla läheb ainult 800 eurot mitte 2000.

Tabel

AIRE teenus Riigiabi reegli viide

EDIH digiküpsuse

hindamine ja ettevõtte

digitaseme analüüs ja

esmanõustamine

VTA määrus – teenus on vähese tähtsusega abi väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) kui suurettevõtjate

puhul.

Grupierandi määruse artikkel 28 (VKE-dele antav

innovatsiooniabi). Teenuse saaja kinnitab allkirjaga, et ta

vastab VKE määratlusele.

Riigiabi reegleid ei kohaldata, kui ettevõte maksab teenuse eest

hinnakirja alusel täishinna.

AI ja robootika otstarbekuse

hindamine

AI ja robootika koolitused

Finantseerimise alane

nõustamine

Muu ettevõttepõhine

nõustamine

AI ja robootika

demoprojektid

1. VTA määrus – VTA nii VKE-de kui suurettevõtjate puhul

2. Grupierandi määruse artikkel 28 (VKE-dele antav

innovatsiooniabi). Teenuse saaja kinnitab allkirjaga, et ta

vastab VKE määratlusele.

3. Grupierandi määruse artikkel 25 (Teadus- ja

arendusprojektidele antav abi)

4. Riigiabi reegleid ei kohaldata, kui ettevõte maksab teenuse

eest hinnakirja alusel täishinna

2

Lisainfo:

4. VTA määrus:

4.1.Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos muudest allikatest

varem saadud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme majandusaasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot (VTA määrus, artikkel 3.2).

Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks VTA määruse

artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtja.

4.2.Vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

4.3.Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

5. Grupierandi määrus:

Artikkel 25 (teadus- ja arendusprojektidele antav abi) sätestab abi osakaalu määrad eri tüüpi

teadus- ja arendustegevuse kategooriate kaupa (alusuuringud, rakendusuuringud, tootearendus,

teostatavusuuringud), samuti abi osakaalu määra suurendamise võimalused, kuid igal juhul

eeldatakse ettevõtja poolse omafinantseeringu olemasolu.

Artikkel 28 (VKEdele antav innovatsiooniabi) sätestab abikõlblike kuludena muuhulgas

innovatsiooni nõuandeteenused ja tugiteenused, kusjuures abi osakaal on kuni 100%

abikõlbulikest kuludest, kui innovatsiooni nõuandeteenusteks ja tugiteenusteks antava abi

kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul.

5.1.Grupierandi määruse alusel ei anta riigiabi grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–

5 sätestatud juhtudel, sh ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse

alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks,

esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.

5.2.Grupierandi määruse alusel ei anta riigiabi raskustes ettevõtjale grupierandi määruse

artikkel 2 punkti 18 tähenduses.

5.3.Grupierandi määruse alusel riigiabi andmisel ei tohi abi saaja alustada projektiga

seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse

esitamist Tallinna Tehnikaülikoolile. Taotluses tuuakse vähemalt grupierandi

määruse artikkel 6 lõikes 2 sätestatud teave.

5.4.Grupierandi määruse artikkel 25 alusel võib AIRE teenustena riigiabi anda

rakendusuuringuteks, tootearenduseks või teostatavusuuringuteks. Alusuuringu

mõiste on sätestatud grupierandimääruse artikkel 2 punktis 84, rakendusuuringu

mõiste artikkel 2 punktis 85, tootearenduse mõiste artikkel 2 punktis 86 ja

teostatavusuuringu mõiste artikkel 2 punktis 87.

5.5.Grupierandi määruses toodud mõisted:

5.5.1. alusuuring - eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt

selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste

kohta ilma otsese kaubandusliku rakenduse eesmärgita;

5.5.2. rakendusuuring - kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute

teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete,

protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada

märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See

hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise)

3

jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib

sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme

simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine;

5.5.3. tootearendus - olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste

asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja

kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise

jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute

toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja

dokumenteerimine;

5.5.4. teostatavusuuring - projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk

on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt

kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning samuti

selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti

eduväljavaated.

5.6 Grupierandi määruse artikkel 25 alusel alusuuringuteks, rakendusuuringuteks või

tootearenduseks on abikõlblikud artikkel 25 lõikes 3 sätestatud kulud.

Teostatavusuuringuteks antava abi puhul on abikõlblikud teostatavusuuringu kulud.

5.7 Grupierandi määruse artikkel 25 alusel alusuuringuteks antava riigiabi puhul on abi

maksimaalne osakaal 100 protsenti abikõlblikest kuludest.

5.8 Grupierandi määruse artikkel 25 alusel rakendusuuringuteks antava riigiabi puhul

on abi maksimaalne osakaal:

5.8.1. 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

5.8.2. 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja

korral;

5.8.3. 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

5.9. Juhul, kui rakendusuuringu projekt hõlmab grupierandi määruse artikkel 2

punkti 90 kohast tõhusat koostööd vastavalt artikkel 25 lõige 6 punkti b

alapunktis i sätestatule või projekti tulemusi levitatakse laialdaselt, on abi

maksimaalne osakaal:

5.9.1. 80 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

5.9.2. 75 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja

korral;

5.9.3. 65 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

5.10. Grupierandi määruse artikkel 25 alusel tootearenduseks antava riigiabi puhul on

abi maksimaalne osakaal:

5.10.1. 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

5.10.2. 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja

korral;

5.10.3. 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

5.11. Juhul, kui tootearenduse projekt hõlmab grupierandi määruse artikkel 2 punkti

90 kohast tõhusat koostööd vastavalt artikkel 25 lõige 6 punkti b alapunktis i

sätestatule või projekti tulemusi levitatakse laialdaselt, on abi maksimaalne

osakaal:

5.11.1. 60 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

5.11.2. 50 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja

korral;

5.11.3. 40 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

4

5.12. Grupierandi määruse artikkel 25 alusel teostatavusuuringuteks antava riigiabi

puhul on abi maksimaalne osakaal:

5.12.1. 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;

5.12.2. 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja

korral;

5.12.3. 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.

5.13. Grupierandi määruse artikkel 28 alusel VKEdele antava innovatsiooniabi puhul

on abikõlblikud grupierandi määruse artikkel 28 lõikes 2 sätestatud kulud

5.13.1. patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise,

valideerimise ja kaitsmise kulud;

5.13.2. kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest

või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga

töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või

innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi

töötajaid;

5.13.3. innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud.

5.14. Grupierandi määruse artikkel 28 alusel VKEdele antava innovatsiooniabi puhul

on abi maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Innovatsiooni

nõustamisteenused ja innovatsiooni toetavad teenused raames antava abi

osakaalu võib suurendada kuni 100 protsendini abikõlblikest kuludest, kui abi

kogusumma ei ületa 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes kolmeaastase

ajavahemiku jooksul.

Vastavalt grupierandi määruse artiklile 2 lõikele 94 „innovatsiooni

nõustamisteenused” — konsultatsioonid, abi ja koolitus järgmistes

valdkondades: teadmussiire, immateriaalse vara hankimine, kaitsmine ja

kasutamine, neid hõlmavate standardite ja eeskirjade kasutamine;

Vastavalt grupierandi määruse artiklile 2 lõikele 95 „innovatsiooni toetavad

teenused” — tööruumide, andmepankade, raamatukogude, turu-uuringute,

laborite, kvaliteedimärgistuse, katsetamise ja sertifitseerimise pakkumine, et

töötada välja tõhusamad tooted, protsessid või teenused.

Vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele (2014/C 198/01) „Teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik punkti 15

alapunktile v „teadmussiire” – protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja

jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii

majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teadus koostöö,

konsulteerimise, litsentsimise, edasiarenduse, avaldamise ning teadlaste ja

nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu. Lisaks

teaduslikele ja tehnoloogilistele teadmistele hõlmab see muud liiki teadmisi,

näiteks teadmisi standardite ja standardeid sisaldavate õigusaktide kasutamise

kohta ning tegelike töötingimuste ja organisatsiooniinnovatsiooni meetodite

kohta, ja immateriaalse vara kindlakstegemise, omandamise, kaitsmise ja

kasutamisega seotud teadmiste haldamist.

5.15. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida abi ei

kata.

5

5.16. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetusi.

5.17. Grupierandi määrus artikkel 25 alusel teadus- ja arendusprojektidele antava abi

korral peab omafinantseeringu määr katma abikõlblikest kuludest selle osa,

mida toetus ei kata.