Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-12/440-2 |
Registreeritud | 06.05.2025 |
Sünkroonitud | 07.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Toimik | 1-12/2025 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Mari Kõrtsini |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Teie 10.04.2025 nr 8-3/3312-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 06.05.2025 nr 1-12/440-2
Märkused isikuandmete kaitse seaduse
muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele
Esitasite Kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks isikuandmete kaitse seaduse muutmise
seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). Kultuuriministeerium kooskõlastab VTK järgmiste
märkustega arvestamisel.
1. Kavandatava IKS §-ga 61 luuakse uus regulatsioon ja erisused täidesaatva riigivõimu asutuse
uuringute ja analüüside läbi viimiseks. Nõustume, et eraldiseisva sätte loomine on asjakohane,
arvestades, et selliste uuringute ja analüüside läbiviimise protsess erineb tavapärastest
teadusasutuste uuringutest olulisel määral. Samuti leiame, et asjakohane on loa saamise
kohustus seada vaid suuremat riivet põhjustavatele uuringutele ning uuringute ja analüüside
eesmärkide laiendamine, nagu on selgitatud ka VTK punktis 2.3. Küll aga on kavandataval
kujul säte raskesti hoomatav ning jääb ebaselgeks, milliseid tingimusi tuleb erinevat tüüpi
uuringute puhul täita. VTK-s toodud põhjendusi ja kavandatavat IKS § 61 teksti analüüsides
eeldame, et printsiibis on soov luua järgmine süsteem:
1) Uuringus või analüüsis kasutatakse ühe andmekogu andmeid ning andmekogu kuulub
uuringu läbiviijale (st uuringu läbiviija on andmekogu vastutav töötleja) – uuringu võib
IKS § 61 lõike 2 alusel läbi viia ilma AKI loata (ehk AKI-t teavitades), eeldusel, et
andmesubjekti kohustuste mahtu ei muudeta ega kahjustata muul viisil ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega avaldata kahjulikku mõju andmesubjektile. Sellisel juhul võib
kasutada ka isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid/tulemusi ning eriliiki isikuandmeid.
2) Uuringus või analüüsis kasutatakse mitme andmekogu andmeid (olenemata sellest, kes on
andmekogu vastutavaks töötlejaks) – kui kõik IKS § 61 lõikes 3 toodud tingimused on
täidetud, võib uuringu läbi viia ilma AKI loata (ehk AKI-t teavitades). Kui üks või mitu
tingimust on uuringu puhul täitmata (näiteks juhul, kui soovitakse kasutada isiku
tuvastamist võimaldavaid andmeid), on uuringu läbi viimine lubatud vaid AKI eelneval
loal. Kui AKI on andnud loa uuringu läbi viimiseks, ei ole vajalik sisuliselt ühegi lõikes 3
toodud nõude täitmine.
3) Uuringus või analüüsis kasutatakse ühe andmekogu andmeid ja selle vastutav töötleja ei
ole uuringu läbiviija – eelduslikult peaks sellisel juhul kehtima sama süsteem, mis mitme
andmekogu andmete töötlemisel (eelnev punkt), kuid kavandataval kujul IKS § 61 sellist
olukorda ei reguleeri. Sätte lõikes 2 reguleeritakse olukorda, kus kasutatakse ühe
andmekogu andmeid, mille vastutavaks töötlejaks on uuringu läbiviija, lõikes 3 aga
mitmest andmekogust pärinevate andmete töötlemist.
Eeldusel, et oleme regulatsiooni mõtte õigesti määratlenud, siis nõustume küll pakutud
lahendusega, kuid palume sätte ülesehitust ning sõnastust muuta selliselt, et oleks selgelt ja
konkreetselt tuvastatav, milliseid tingimusi milliste uuringute puhul tuleb täita ning millistes
olukordades on AKI luba enne uuringu läbiviimist vajalik.
Eelkõige jääb hetkel ebaselgeks, mis tingimused peavad olema täidetud iga uuringu puhul,
olenemata sellest, kas selleks on vajalik AKI luba või mitte. Samuti jääb ebaselgeks, millised
tingimused peavad olema täidetud juhul kui taotleda uuringu läbi viimiseks AKI luba (näiteks
kui soovitakse kasutada isikustatud andmeid). Kavandatava sätte sõnastuse puhul võib asuda
seisukohale, et AKI luba taotledes võib sisuliselt kõik lõikes 3 toodud tingimused täitmata
jätta, kuigi tõenäoliselt, arvestades varasemat praktikat, see tegelikkuses nii mõeldud ei ole.
Samuti jääb kavandatavas sõnastuses ebaselgeks eriliiki isikuandmete töötlemine – kavandatav
säte eriliiki isikuandmete osas erisust selgelt ei teegi, kuigi tegu on andmesubjektile oluliselt
suuremat riivet põhjustava andmetöötlusega.
2. VTK punktides 2.1. ja 2.2.on kirjeldatud, et kehtiv seadus kitsendab ülemäära asutuste ringi,
kellel on lubatud analüüse ja uuringuid teha, ning seejuures tuuakse välja, et KOV-idel puudub
alus analüüside ja uuringute läbi viimiseks, kuigi ka nemad täidavad riiklikke ülesandeid, st
teevad uuringuid ja analüüse avalikes huvides. Nõustume, et „täidesaatva võimu“ asemel
tuleks kasutada mõistet „täidesaatva võimu asutused“ ning, et ka KOV-idel peaks olema teatud
juhtudel õigus IKS-is toodud korra järgi uuringuid ja analüüse läbi viia (KOV-idele õigusliku
aluse kehtestamise võimaluste osas Kultuuriministeeriumil eelistus puudub).
Samas täidavad riiklikke ülesandeid ka riigi asutatud ja riigi osalusega sihtasutused, kellele on
riik haldusülesande edasi volitanud, ja mille täitmine on nende põhikirjaliseks eesmärgiks. Ka
nende sihtasutuste jaoks on vajalik kehtestada õiguslik alus avalikes huvides uuringute ja
analüüside läbi viimiseks. Probleem õigusliku aluse puudumisega tõusetus
Kultuuriministeeriumis näiteks 2024. aastal, kui riigi asutatud sihtasutus (asutajaõigusi teostab
Kultuuriministeerium) tellis uuringu, mille läbiviimiseks oli vaja andmeid Rahvastikuregistrist
ja sellest tulenevalt ka AKI luba. Kultuuriministeerium pidi uuringu teostamiseks esitama
AKI-le volikirja, millega kinnitasime, et Kultuuriministeerium on andnud riigi SA-le ülesande
uuring läbi viia. Seega pidime täiendavalt selgitama, et riigi SA-l on oma põhikirjalistest
eesmärkidest tulenevalt õigus uuringuid teostada (ilma andmesubjektist vastaja nõusolekuta),
et ta tegutseb IKS § 6 lõigete 3 ja 5 mõistes Kultuuriministeeriumi (täidesaatva võimu) esindaja
ja poliitika kujundaja ülesandel ning on riigi asutatud sihtasutus. Tegu on
iseenesestmõistetavate asjaoludega ning eelnimetatud menetlus tekitab üleliigset koormust nii
uuringu läbiviijale, täidesaatva võimu asutusele kui ka AKI-le.
Sellest tulenevalt teeb Kultuuriministeerium ettepaneku IKS § 61 kohaldamisala laiendada
ning lisaks täidesaatva võimu asutustele võimaldada uuringute ja analüüside läbi viimist ka
riigi asutatud või riigi osalusega sihtasutustele oma põhikirjalise eesmärgi täitmiseks.
3. VTK punktis 4 kirjeldatakse eetikakomitee ja AKI loa andmise protseduuri muutmist. Toetame
välja pakutud 2. varianti, kus asutuste uuringutele ja analüüsidele loa andmine jääks jätkuvalt
AKI pädevusse, kes vajadusel küsib hinnangu andmisel eetikakomitee seisukohta. Enamik
Kultuuriministeeriumi läbi viidavaid uuringuid ja analüüse ei puuduta eriliiki isikuandmeid
ega vaja uuringu eetilisuse hindamist, vaid eeldavad andmekaitsealase hinnangu andmist ning
isikuandmete kaitse üldmäärusega vastavuse kontrollimist. Seda on pädevam hindama AKI,
mistõttu peaks loa andmise menetlus jääma ka edaspidi AKI-sse. Seejuures toetame
muudatust, et edaspidi ei oleks asutuste uuringute ja analüüside puhul vaja enam mõlemat –
nii eetikakomitee kui AKI luba – vaid piisaks ainult AKI loast ning vajadusel IKS § 61 lõikes
8 toodud eetikakomitee seisukohast. Antud muudatus lihtsustaks uuringute läbiviimist ja
vähendaks nii asutuste kui eetikakomitee koormust.
4. VTK punktis 3 selgitatakse tehnoloogiaarenduse kui ühe teadusuuringu liigi reguleerimise
vajadust. Kultuuriministeeriumi hinnangul vajavad tehnoloogiaarendused selgemat ja teatud
määral ka rangemat reguleerimist. Arendamine tähendab olemuslikult seda, et lõpptulemuse
üle kontroll puudub ehk andmete tegelikku ja täielikku turvalisust ei pruugi olla võimalik
tagada nii lihtsalt kui tavapäraste teadusuuringute puhul. Sellest tulenevalt peaks isikuandmete
töötlemise tingimused olema kohandatud vastavalt tehnoloogiaarenduse kui teadusuuringu
alaliigi iseloomule ning teatud juhtudel vajama ka kooskõlastamist AKI või mõne teise pädeva
asutuse poolt.
Ühtlasi on tehnoloogiaarendused täiendusena välja toodud ainult IKS §-s 61 ehk täidesaatva
võimu asutuste uuringute sättes. Kuna aga mistahes avalikes huvides tehtav
tehnoloogiaarendus on üldmääruse järgi teadusuuring, siis palume selgitada, miks see täiendus
lisati ainult täidesaatva võimu asutuste uuringutele või mis eesmärki selle eraldi rõhutamine
täidab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Mari Kõrtsini 628 2254
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|