24.04.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Selleks, et Eestis oleks taskukohane, puhas ja kindel elektrivarustus, on meil vaja Eestisse võimalikult kiiresti uusi tootmisvõimsusi. Määruse eelnõuga uuendatakse taastuvelektri vähempakkumise raamistikku, võimaldamaks välja kuulutada uut taastuvelektri vähempakkumist (kavandatavalt 2 TWh mahus). Kavandatava vähempakkumise läbiviimise eesmärgiks on hoogustada maismaatuuleparkide rajamist. Kehtivad tingimused ja kord määruses vähempakkumiste läbiviimiseks vajavad muudatusi, et tagada kooskõla kehtivate riigiabi õigusaktidega. Eelnõuga on korrastatud õiguslik alus vähempakkumiste läbiviimiseks – tunnistatakse kehtetuks viide üksnes riigiabi loa alusel vähempakkumise läbiviimiseks, sest vähempakkumise läbiviimise aluseks saab olla ka üldise grupierandi määrus (edaspidi ka GBER). Eelnõuga on lisatud määrusesse ka täpsustused garanteeritud müügitulu määra sõnastuses. Lisaks täiendatakse määrust põhimõttega, et Vabariigi Valitsus määrab elektrituruseaduses sätestatud korraldusega ka tootmise tehnoloogia, suurima pakutava taastuvelektri koguse ja Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna summa, milleni võib maksta toetust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonna juht Karlis Goldstein (5885 1117,
[email protected]), meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev (625 6455,
[email protected]), 625 6476) ja nõunik Regina Hermandi (625 6478,
[email protected]).
Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (53089696,
[email protected]).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõukohase määruse eesmärk on täiendada määrust selleks, et korraldada uusi vähempakkumisi.
3. Eelnõu sisu
Eelnõukohase määrusega lisatakse sätted, mis reguleerivad Vabariigi Valitsuse määruse andmise põhimõtteid.
Punktiga 1 täiendatakse § 1 selliselt, et määrus reguleerib elektrituruseaduses (edaspidi ka ELTS) sätestatust tulenevalt lisaks taastuvast energiaallikast energia tootmise eesmärgi saavutamiseks avaliku vähempakkumise korraldamist ka selle täpsemaid tingimusi. ELTS § 594 lõikega 10 on sätestatud, et vähempakkumise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tegemist on volitusnormist tulenevalt määruse reguleerimisala täpsustamisega.
Punktiga 2 tunnistatakse § 2 punkt 3 kehtetuks.
Punktis 3 on määratletud termin „garanteeritud müügitulu määr“ kui pakkumises esitatud elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügihind, mis koosneb Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia tunni börsihinna ja elektrituruseaduse § 594 lõike 54 punktis 1 või punktis 3 nimetatud toetuse summast, elektrituruseaduse § 594 lõike 54 punktis 2 nimetatud toetuse määr, elektrituruseaduse § 596 lõikes 7 nimetatud toetuse määr või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määr eurodes megavatt-tunni kohta. Punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine on seotud mõiste muudatusega. Mõiste sätestatakse uues sõnastuses määrusesse lisatavas §-s 21 (seletuskirja punkt 3).
Punktiga 3 täiendatakse määrust §-ga 21, milles täpsustatakse garanteeritud müügitulu määra mõistet.
Kuna mõiste on ELTSi §-de 594–596 alusel korraldatud erinevatel vähempakkumistel erinevalt sisustatud, mh seotud kauplemisperioodi hinnaga (st iga tund/tulevikus 15min erinev toetuse määr) või kuu keskmise börsihinnaga (iga kuu erinev toetusmäär), siis tuleb definitsioon õigusselguse tagamiseks paremini liigendada ja lahti kirjutada. Lisaks korrastatakse mõiste selliselt, et see oleks seotud pakkumuses esitatud konkreetse pakkuja spetsiifilise toetuse arvestusega, nii nagu definitsiooni esimene osa kirjeldab: „pakkumises esitatud, elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügitulu eurodes megavatt-tunni kohta“. Kehtivas redaktsioonis on mõistes vastuolud, kuna pakkuja-spetsiifilise määra ja Vabariigi Valitsuse ELTSi § 594 lõike 51 punkti 5 alusel määratud toetuse ülemmäära asemel on ekslikult viidatud ELTSis märgitud maksimaalsetele toetusmääradele (§ 594 lõike 54 punktid 1–3). Samas ei ole mõiste tehnilisel korrastamisel tagasiulatuvat mõju, kuna senised ELTSi §-de 594–596 alusel korraldatud vähempakkumiste teadetes ja Vabariigi Valitsuse antud korraldustes vähempakkumise võitjate kohta on toetuse arvestamist kirjeldatud selliselt, et pakkumuses esitatud garanteeritud müügitulu määr koosneb vastavas sättes märgitud börsihinna ja toetuse summast.
Paragrahvi 21 punktis 1 sätestatakse, et garanteeritud müügitulu määr määruse tähenduses on pakkumises esitatud ja elektrituruseaduse §-des 594–596 nimetatud toetusele kvalifitseeruva elektrienergia garanteeritud müügitulu eurodes megavatt-tunni kohta, mis koosneb elektrituruseaduse § 594 lõike 52 punktis 1 või 3 nimetatud tootmisseadme korral Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia kauplemisperioodi börsihinna ja toetuse summast, arvestades elektrituruseaduse § 594 lõike 51 punkti 5 alusel määratud toetuse ülemmäära. Väljakuulutatud vähempakkumistes viitas määruse § 2 punktis 3 kehtestatud garanteeritud müügitulu määra mõiste tunni börsihinnale ehk toona kehtinud kauplemisperioodi börsihinnale ning seejuures oli eesmärk seada toetuse hind sõltuvusse igast kauplemisperioodist. See erines varasematest vähempakkumistest, kus toetus sõltus kalendrikuu keskmisest börsihinnast. Kauplemisperioodi muutmise tõttu 15 minutile on vaja asendada tunni börsihind kauplemisperioodi börsihinnaga. Sama paragrahvi punkte 2 ja 3 rakendatakse teineteise alternatiivina.
Sama paragrahvi punkti 2 kohaselt koosneb garanteeritud müügitulu määr elektrituruseaduse § 596 alusel korraldatud vähempakkumisel Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilisest keskmisest kalendrikuu börsihinnast ja toetuse summast, arvestades elektrituruseaduse § 596 lõikes 7 nimetatud toetuse ülemmäära või statistilist ülekannet puudutaval vähempakkumisel pakkumises esitatud toetuse määra.
Punktiga 4 muudetakse § 3 lõike 1 sõnastust üldisemaks ja sätestatakse, et ELTSi §-des 594–596 nimetatud vähempakkumise võitjale makstav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse asjakohaseid riigiabi õigusakte.
Kehtiva sätte sõnatuse kohaselt tuleb riigiabi andmisel järgida Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. Sättes viidatud suuniseid rakendas komisjon perioodi 2014–2020 keskkonna- ja energiaalaste abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamisel, nüüd on need asendatud uute suunistega („Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“). Teatud tingimustel on võimalik taastuvenergia tootmise toetamiseks anda riigiabi ka riigiabiloata (nt grupierandi määruse1 alusel selles ettenähtud tingimustel).
Muudatus ei muuda põhimõtet ega kohustust taotleda riigiabi andmiseks komisjonilt riigiabiluba, kui riigiabi andmiseks on vaja riigiabiluba. See kohustus on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 kui ka konkurentsiseaduse § 301 lõikes 21. Samas peab riigile jääma paindlikkus ja vabadus otsustada, milliste EL riigiabi õigusaktide alusel on riigil kõige otstarbekam konkreetse abimeetme rakendamiseks komisjonilt riigiabiluba taotleda.
Punktiga 5) täiendatakse § 7 lõiget 1 uue punktiga 9, millega sätestatakse, et kui toetus on konkurentsiseaduse § 34² lõikes 1 nimetatud riigiabi, siis vähempakkumise teates tuleb esitada konkurentsiseaduse § 34² lõike 2² kohane viide ja üldpõhimõtted.
Konkurentsiseaduse § 342 lg 22 nõuab, et „Kui grupierandiga hõlmatud riigiabi antakse abikava raames, peab abi andja viitama vastavale Euroopa Komisjoni grupierandi määrusele ja määruse asjakohasele artiklile ning sätestama abikavas muud grupierandi määruses sätestatud asjakohased üldpõhimõtted“.
Üldpõhimõtted on üldise grupierandi määruse puhul:
- täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja vastavale artiklile;
- välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest sektoritest, raskustes ettevõtja toetamise välistus, välistus ettevõtjatele, kellel on tagasi maksmata Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel tagasinõutu toetus (võib ka viitega grupierandi määruse vastavatele artiklitele);
- ergutava mõju nõue vastavalt grupierandi määruse artiklile 6 (kui asjakohane);
- abikõlblikud kulud vastavalt grupierandi määrusele;
- abi suurus ja osakaal, mis ei ületa grupierandi määruses sätestatud;
- abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõue (abi andjal) vastavalt grupierandi määruse artiklile 12 (s.o 10 aastat viimase abi andmisest ehk otsuse tegemisest).
Punktiga 6 täiendatakse § 8 lõikega 4, mille kohaselt peab vähempakkumise teate avaldamise ning pakkumise esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt 42-päevane ajavahemik, kui vähempakkumine on suunatud ELTSi § 594 lõike 52 punktis 3 nimetatud tootmisseadmega ehk maismaatuulepargiga elektrienergia tootmisele.
Määruse § 8 lõige 2 näeb ette 180 päeva pakkumiste esitamiseks. Maismaatuuleparkide tarbeks toetuse andmise alus on grupierandi määrus. Grupierandi määruse artikli 42 lõike 2 punkti a) kohaselt tuleb abi andmise vähempakkumise teade avaldada vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega. Seetõttu on uutele maismaatuuleparkidele suunatud vähempakkumisteks ettenähtud lühem ehk 42 päeva pikkune ajavahemik, mis peab jääma vähempakkumise teate avaldamise ja pakkumise esitamise tähtpäeva vahele.
Punktiga 7 tunnistatakse määruse § 11 kehtetuks. Elektrituruseaduse § 591 „toetuse tingimused“ lõikes 8 on sätestatud, et kui käesoleva seaduse § 594 lõike 5, § 595 lõike 1 või § 596 lõike 1 alusel välja kuulutatud vähempakkumise võitnud tootja võõrandab oma vähempakkumises kasutatud tootmisseadme pärast § 594 lõikes 11, § 595 lõikes 5 või § 596 lõikes 8 nimetatud korralduse vastuvõtmist, läheb toetuse saamise õigus üle tootmisseadme uuele elektrienergia tootjast omanikule. Tootmisseadme uus omanik teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme omandamisest 14 päeva jooksul pärast tootmisseadme omandamist. Määruse sõnastus on tekitanud põhjendamatut segadust ja seaduse ning määruse erinevat tõlgendamist. Seadusega sätestatu annab täpse sisendi selle kohta, et kui seade võõrandatakse, siis lähevad uuele omanikule üle õigused toetuse saamiseks. Toetuse saamise alused sellisel juhul ei muutu ja seadmete uus omanik peab toetuse saamiseks täitma kõik seadusest tulenevad tingimused, mis on toetuse saamise aluseks.
Punktiga 8 muudetakse määruse § 12 lõike 2 punkti 7 ning täpsustatakse sõnastust, et pakkuja peab pakkumises esitama osakaalu võrku antavast taastuvenergia kogusest. Muudatuse põhjenduseks on asjaolu, et vähempakkumisel osalemisel võib pakkuja osaleda kas kogu võrku antava või ainult osalise võrku antava osakaaluga.
Punktiga 9 täiendatakse määruse § 12 lõiget 2 punktiga 14.
Pakkumuses tuleb esitada Kaitseministeeriumi tingimuslik või positiivne eelhinnang, kui tootmisseadme ehitamiseks nõutakse edaspidi nendega tuulepargi ehitamise kooskõlastamist. Ehk kuigi uute radaritega on tuuleparkide kõrguspiirangud leebemaks muutunud, võib teatud piirkonda püstitav tuulepark takistada riigikaitse seisukohast oluliste radarite tööd.
Punktiga 10 muudetakse määruse § 12 lõiget 5. Muudatuse kohaselt peab pakkuja pakkumises välja tooma tootmisseadme planeeritava liitumispunkti võimsuse ja aadressi.
Punktiga 11 muudetakse määruse § 19 lõiget 4, sätestades, et kui garanteeritud müügitulu määrade põhjal reastatud pakkumistes ei summeeru pakutud kogused vähempakkumise esemeks oleva koguse täiskordseni, võib võtta arvesse ka kõige esimene järgmistele kriteeriumidele vastav pakkumise. Kehtiva määruse kohaselt tuleb võtta arvesse ka kõige esimene järgmistele kriteeriumidele vastav pakkumine, muudatusega nähakse ette kaalutlusruum– võib võtta arvesse, kuid ei pea seda tegema. Muudatusega antakse paindlikkust vähempakkumiste korraldamiseks, vältides kohustust võtta arvesse pakkumine, mis ei pruugi olla turuolukorrale või eesmärkidele parim. Kaalutlusruumi lisamine võimaldab vähempakkumise läbiviijal otsustada, kas konkreetne pakkumine vastab kõige paremini projekti eesmärkidele. See aitab paremini hallata riske ja optimeerida energiaturule tulevaid pakkumisi vajaduse kohaselt.
Punktiga 12 täiendatakse § 19 lõikega 51 ja sätestatakse, et uuel vähempakkumisel pakutud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmise kogust on lubatud ületada elektrituruseaduse § 594 lõikes 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses märgitud mahus. Muudatuse kohaselt võib Vabariigi Valitsuse korraldusega uuel vähempakkumisel pakutud taastuvenergia kogust vajadusel ületada lõikes 5 sätestatud mahus selleks, et saaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vähempakkumised läbi viidud. Muudatuse eesmärk on seotud taastuvenergia eesmärgi saavutamisega.
ELTSi § 594 lõikes 5 on sätestatud, et kui prognoosi kohaselt ei saavutata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärke, volitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri korraldama eesmärgi saavutamiseks vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise.
Kehtiva määruse kohaselt võib juhul, kui garanteeritud müügitulu määrade põhjal reastatud pakkumistes ei summeeru pakutud kogused vähempakkumise esemeks oleva koguse täiskordseni, võtta arvesse ka kõige esimese järgmistele kriteeriumidele vastav pakkumine. Vähempakkumise esemeks olevat kogust on lubatud ületada kuni 20 protsenti, kui on võimalik esitada võitjaks lisaks madalamat garanteeritud müügitulu määra pakkunud pakkujale või pakkujatele veel üks pakkuja, kelle pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olev kogus kuni 20 protsenti.
Kui pakkumises esitatud koguse lisandumisel ületatakse vähempakkumise esemeks olevat kogust enam kui 20 protsenti, võetakse pakkumine arvesse vaid juhul, kui vähempakkumise esemeks olevast taastuvelektri kogusest 120 protsenti ja madalamat garanteeritud müügitulu määra pakkunud pakkuja või pakkujate pakutud koguste vahe on suurem kui pakutud minimaalne aastane toodang.
Punktiga 13 täiendatakse paragrahvi 19 lõikega 8 põhimõttega, et kui vähempakkumise tulemusel on õigus saada toetust kõigil vähempakkumisel osalenud pakkujatel, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks kõrvaldada viimaseks jäänud pakkumus ja lähtudes Vabariigi Valitsuse juhistest järgmise võimaliku vähempakkumise tingimusi korrigeerida, sealhulgas vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära.
Määruse muudatusega sätestatakse, et kui vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb tõhusa konkurentsi taastamiseks järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerida, näiteks vähendades toetatava elektrienergia maksimaalset kogust või toetuse ülemmäära. Kui korraldatud vähempakkumisel osutuvad edukaks ning saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel pakkumise esitanud tootjad, peab valitsus järgmise vähempakkumise tingimusi korrigeerima (nt vähendades hangitava elektri kogust või pakutavat toetuse suurust), et järgmisel vähempakkumisel sama olukord ei korduks ning kõik pakkuma tulevad tootjad ei saaks õigust toetusele. Lisaks näeb eelnõu ette, et olukorras, kus vähempakkumise tulemusel saavad õiguse toetusele kõik vähempakkumisel osalenud pakkujad, tuleb kõrvaldada tõhusa konkurentsi taastamiseks pakkumise reastamisel viimaseks jäänud pakkumus. Viimase pakkuja kõrvaldamine tagab, et kui pakkujaid on vähe, siis kõik vähempakkumisel osalejad ei saa automaatselt toetust ning selliselt soodustab see konkurentsi toetuse saamisel ja ühtlasi avaldab positiivset mõju pakkumuste hinnale.
Punktiga 14 muudetakse määruse § 20 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Kehtivate sätete kohaselt on vähempakkumise läbiviijal õigus nõuda lisainfot või tagastada pakkumine, kui pakkuja või tootmisseade ei vasta määruse §-de 10 („Nõuded tootmisseadmetele“) ja 11 („Nõuded pakkujale“) nõuetele. Muudatuse kohaselt on vähempakkumise läbiviijal sama õigus ka juhul, kui pakkuja või tootmisseade ei vasta määruse §-s 12 („Nõuded pakkumisele“) või ELTSis sätestatud nõuetele. Pakkumuse võib tagastada näiteks siis, kui andmed selles on puudulikud ja pakkuja ei kõrvalda puudusi. Selleks võib olla olukord, kus pakutav toodetav energiakogus on liiga väike, või sama tootmisseadet on kasutatud mitmes pakkumuses. Samas kui pakkumuses on puudu volitus või tootmisseadme andmed, on pakkumise läbiviijal õigus küsida ka lisainfot, et kõik vajalikud andmed oleks esitatud.
Punktiga 15 täiendatakse § 23 lõike 3 punkti 5. Kehtiva punkti 5 kohaselt peab Vabariigi Valitsus korraldusega kehtestama vähempakkumise võitjale toetuse maksmise ajavahemiku. Muudatuse kohaselt peab Vabariigi Valitsus lisaks toetuse maksmise ajavahemikule sätestama korralduses ka elektrienergia tootmise ajavahemiku. Vähempakkumise tulemuseks ei ole üksnes tootja õigus saada toetust. Vähempakkumise tulemusel tekib tootjale ka kohustus vähempakkumise teates märgitud perioodil elektrit toota. Tegemist on tootja kohustusi täpsustava muudatusega. Antud muudatusega on vajalik määratleda ka elektritootmise alustamise tähtaeg. Senine regulatsioon seda ei võimalda, kuid oluline on määratleda tootmise alustamise tähtaeg, mis oleks kooskõlas ka toetuse maksmise alustamise tähtajaga. Tagatakse täpsem õigusselgus toetuse maksmise alustamise ja tootmise alustamise tähtaja osas.
Punktiga 16 täiendatakse § 23 lõigetega 4 - 6.
Lõikega 4 sätestatakse, et kui toetus on konkurentsiseaduse § 34² lõikes 1 nimetatud riigiabi, siis sisaldab Vabariigi Valitsuse korraldus konkurentsiseaduse § 34² lõike 21 kohast viidet. Konkurentsiseaduse § 342 lg 21 sätestab, et abi andmise otsuses, mis annab abi saajale õigusliku aluse abi saada, peab märkima, et antav abi on grupierandiga hõlmatud riigiabi. Antud juhul on abi andmise otsus VV otsus (VV määruse § 23). Seega on täiendatud ka kehtiva määruse § 23.
Lõike 5 kohaselt võib vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja juhul, kui pakkumises esitatud asukohas ei ole võimalik tootmist alustada tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist, taotleda Vabariigi Valitsuse korralduse muutmist 18 kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist. Kuna võrguga liitumise leping tuleb teha 18 kuuga, on ka asukoha muutmise taotlemine piiratud 18 kuuga. Eesmärk on vältida anomaalset menetlust, kus mainitud juhul peab võitjal 18 kuuga olema liitumisleping.
Lõike 6 kohaselt esitab vähempakkumise läbiviija lõikes 4 nimetatud taotluse koos põhjendatud ettepanekuga vähempakkumise korraldajale, kes esitab selle Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Muudatuse eesmärk on luua võimalus põhjendatud juhtudel pakkumises märgitud tootmisseadme asukohta muuta, kui pakkumises esitatud asukohas ei ole võimalik tootmist alustada tootjast sõltumatul põhjusel, mis on ilmnenud pärast pakkumuse esitamist.
Punktiga 17 täiendatakse määruse § 24 lõiget 1 punktidega 21 ja 22. Määruse § 24 lõige 1 sätestab alused, millal peab vähempakkumise korraldaja vähempakkumise kuulutama nurjunuks.
Eelnõu § 24 lõike 1 punkti 21 kohaselt tuleb vähempakkumine tunnistada nurjunuks ka juhul, kui vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine. Vähempakkumise tulemusel makstav toetus on riigiabi. Riigiabi andmise lubatavuse üks eeldusi on asjaolu, et abisaajad on välja selgitatud tõhusas konkurentsis. Tõhusa konkurentsi olemasolu on omakorda eelduseks, et taotletav ja makstav toetus on proportsionaalne ega ülekompenseeriks tootjaid. Nendele põhimõtetele ei vasta olukord, kus vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine. Seetõttu tuleb vähempakkumine nurjunuks kuulutada, kui vähempakkumisele esitatakse ainult üks pakkumine.
Punkti 22 kohaselt võib vähempakkumise korraldaja kuulutada vähempakkumise nurjunuks ka põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Muudatuse eesmärk on anda vähempakkumise korraldajale suurem paindlikkus ja kontroll protsessi üle, võimaldades vähempakkumise nurjunuks kuulutada ka siis, kui ilmneb ootamatu või põhjendatud vajadus. See aitab ennetada olukordi, kus vähempakkumise jätkamine võib põhjustada ebamõistlikke riske või viia sobimatute tulemusteni. Muudatus tagab, et vähempakkumise korraldaja saab reageerida kiiresti turuolukorra muutustele või muudele ettenägematutele asjaoludele, hoides protsessi läbipaistva ja paindlikuna.
Punktiga 18 täiendatakse paragrahvi 25 lõiget 2 teise lausega ja sätestatakse, et kui vähempakkumise võitnud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse elektrituruseaduse § 108 lõike 3 tähenduses tootmise alustamise ajaks päev, millal kõigi samas pakkumuses sisaldunud nõuetekohaste tootmisseadmetega alustati tootmist, või võitjaks tunnistatud pakkuja põhjendatud taotluse alusel päev, millal osa pakkumuses sisaldunud nõuetekohaste tootmisseadmetega alustati tootmist. Lisatava lausega täpsustatakse, millal loetakse tootmine alustatuks, kui vähempakkumise võitja pakutud toodetava elektri kogust toodetakse mitme tootmisseadmega. Kui vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkumuses sisaldus enam kui üks tootmisseade, loetakse elektrituruseaduse seaduse § 108 lõike 3 mõistes tootmise alustamise ajaks päev, millal kõik samas pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed alustasid tootmist. Alternatiivselt – kui võitjaks tunnistatud pakkuja seda taotleb – võib tootmise alustamise ajaks lugeda päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid on alustanud tootmist sama sätte mõistes.
Muudatuse eesmärk on luua õigusselgus küsimuses, millal loetakse tootmine alustatuks, kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumus. Tootmisseadmete paljususe korral tuleb täpsustada toetusperioodi algus. Mitme tootmisseadmega pakkumuse tootmiskohustus on kõigi tootmisseadmete kohta ning ühtlasi on toetuse kehtivusaeg ELTS § 108 alusel sama. Eelduslikult suudab võitja täita tootmiskohustuse (pakutud koguse), kui kõik pakkumuses osalenud nõuetekohased tootmisseadmed on alustanud tootmist viidatud lõike 3 mõistes. Samuti on määruse § 12 lõikes 6 sätestatud, et kõik vähempakkumise tingimused peavad olema täidetud kõigi pakkumuses esitatud tootmisseadmete puhul. See tähendab ka nõuetekohast tootmise alustamist. Kui võitja soovib tootmiskohustuse täita vähemate tootmisseadmetega, kui pakkumuses esitati, tuleb pakkujal esitada taotlus toetuse maksjale, et arvestada tootmise alustamise ajana päeva, millal osa pakkumuses osalenud nõuetekohaseid tootmisseadmeid alustasid tootmist ELTS § 108 lõike 3 mõistes.
Punktiga 19 tunnistatakse § 28 lõige 2 kehtetuks. Eelnõu koostamise käigus on analüüsitud lõike 2 mõjuala ja on jõutud järeldusele, et lähtudes põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest peab kõik põhiõiguste piiramise seisukohalt olulised tingimused kehtestama seadusandja. Toetuse andmise korralduse kehtetuks tunnistamise aluse sätestamine määrusega ei ole põhiseaduspärane. Elektrituruseaduses on kehtetuks tunnistamise alused piisava põhjalikkusega kehtestatud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud üldise grupierandi määrusega (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks), mille alusel kavandatakse vähempakkumine välja kuulutada.
5. Määruse mõjud
Määruse muudatused on täpsustavad ja selgitavad ning nendega seoses olulisi mõjusid ei kaasne. Määruse alusel ja Vabariigi Valitsuse korraldusega läbiviidavad vähempakkumised aitavad kaasa taastuvelektri kasutuselevõtmisele. Täpsustuvad uue vähempakkumise väljakuulutamise sätted, tagatakse õigusselgus. Määruse vastuvõtmisega ei korraldata vähempakkumist, määrus seab paika vähempakkumise korraldamiseks vajalikud õiguslikud alused. Vähempakkumise läbiviimiseks tuleb Vabariigi Valitsusel vastu võtta vastav korraldus. Vähempakkumisega seotud mõjude analüüs esitatakse nimetatud korralduse eelnõu seletuskirjas.
6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamisel riigieelarvele lisakulusid ei teki.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
Eelnõu saadetakse tutvumiseks põhivõrguettevõtjale Elering, huvirühmadele, sh taastuvelektri arendajatele taastuvenergeetika nõukoja üldlisti kaudu. Lisaks saadetakse eelnõu tutvumiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstuspoliitika listis olevatele ettevõtjatele, Elektrilevi ASile, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaagentuurile ning pankadele.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustumine on seotud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (541 SE) jõustumisega, sest antud eelnõuga tehakse muudatused elektrituruseaduses.
Määruse jõustumise tähtaeg on seotud energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõikes 1 sätestatud kohustusega, et aastaks 2030 peab taastuvelekter moodustama elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 100%. Vähempakkumise võitjad peavad jõudma vähempakkumise tulemuste väljakuulutamise järel sõlmida projektiga seotud lepingud (sh. võrgu-, tarne-, ja maakasutuslepingud) ning püstitada tootmisrajatised. Seetõttu on oluline vähempakkumine kuulutada välja võimalikult kiiresti.