Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)

EELNÕU

30.04.2025

Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste

muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise,

kriminaalhoolduse ja oportuniteediga)

§ 1. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 69 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata süüdlasele lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatud kohustusi või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud

aresti või vangistuse täitmisele.“;

2) paragrahvi 692 lõike 9 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „või kohus määrata talle

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada

süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata“ tekstiosaga „, kohus

või kriminaalhooldusametnik määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud

kohustusi ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või kohus

pöörata“;

3) paragrahvi 74 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või

paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik

määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.“;

4) paragrahvi 75 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Süüdlase allutamisel käitumiskontrollile, võib kohus määrata, et käitumiskontrolli ajal on

süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:“;

5) paragrahvi 75 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „võib kohus“ sõnadega

„või süüdlase nõusolekul kriminaalhooldusametnik käesolevas seadustikus sätestatud

juhtudel“;

6) paragrahvi 75 lõike 2 punktidest 1, 4 ja 7 jäetakse välja sõna „kohtu“;

7) paragrahvi 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) muu asjakohane kohustus, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.“;

8) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohus võib muuta, asendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud

kontrollnõudeid või kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kontrollnõudeid või kohustusi

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule.“

2

9) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks

määratud kohustusi või panna süüdlasele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

kohustusi. Kui süüdlane ei anna käesoleva paragrahvi lõike 2 sissejuhatavas lauseosas

nimetatud nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule.“;

10) paragrahvide 76 ja 77 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „süüdlase

allutamisega käitumiskontrollile“;

11) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane vabaneb

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud

kinnipeetava vabastamist.“;

12) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane vabaneb katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud kinnipeetava

vabastamist.“;

13) paragrahvi 76 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu

elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud

kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata

kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.“;

14) paragrahvi 761 pealkirja täiendatakse pärast sõna „vabastamine“ sõnadega „ja allutamine

käitumiskontrollile“;

15) paragrahvi 761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Süüdlane, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, vabaneb

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest:

1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei

ole keelanud kinnipeetava vabastamist;

2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud

kinnipeetava vabastamist.“;

16) paragrahvi 761 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „otsustamisel ja“ sõnadega

„käitumiskontrolli ajaks“;

17) paragrahvi 761 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 77 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu

elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud

3

kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes

3 sätestatud tähtaega, või pöörata karistuse täitmisele.“

19) paragrahvi 78 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) käesoleva seadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud juhtudel isiku

vanglast vabanemise kuupäevast.“;

20) paragrahvi 87 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „või muuta“ tekstiosaga „,

kriminaalhooldusametnik või kohus muuta või asendada“;

21) paragrahvi 871 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „või määrata“ tekstiosaga „, kohus või

kriminaalhooldusametnik määrata“;

22) paragrahvi 871 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kergendada või tühistada“ tekstiosaga

„tühistada, muuta või asendada“.

§ 2. Kriminaalhooldusseaduse muutmine

Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus

määranud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused,

mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas;“;

2) paragrahvi 26 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kohtuotsuses märgitud“ tekstiosaga

„prokuratuuri, kohtu või kriminaalhooldusametniku määratud“;

3) paragrahvi 261 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kohus“ tekstiosaga „,

prokurör või kriminaalhooldusametnik“;

4) seadust täiendatakse §-ga 262 järgmises sõnastuses:

㤠262. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja

täiendavate kohustuste panemine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus

sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta

või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid

kohustusi.

(2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse

kirjalikult.

(3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike

1 kohaselt tehtavate otsustega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule

või prokuratuurile käesoleva seaduse § 31 kohaselt.“;

5) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esitab kohtule“ sõnadega „või

prokuratuurile“.

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

4

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 425 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „arstliku komisjoni otsuse“ tekstiosaga

„tervishoiutöötaja arvamuse“;

2) paragrahvi 426 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt

karistusseadustiku § 76 lõikes 1 või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja

ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.“;

3) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest

vabastamisest karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1

alusel ning enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja

saabumist kohtus süüdimõistetu enne tähtaega vabastamist enam ei arutata, määrab

täitmiskohtunik süüdimõistetule sama seadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel

vabanemise puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused.“;

4) paragrahvi 426 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajast lühem;“;

5) paragrahvi 426 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Vangla või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul võib täitmiskohtunik keelata

süüdimõistetu karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel vabastamise.

Sellisel juhul määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille möödumisel vabastamise küsimust uuesti

arutatakse, või tähtaja, millal süüdimõistetu vabastatakse, ning vabastamise puhuks katseaja ja

käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või prokuratuur ei ole esitanud

uuesti ettepanekut keelata süüdimõistetu enne tähtaega vabastamine.“;

6) paragrahvi 4271 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemisel ning kui käesoleva

seadustiku § 201 lõike 2 punktides 3 ja 6 või § 202 lõike 2 punktides 3–7 sätestatud kohustused

täidetakse kriminaalhooldusosakonnas, võib kriminaalhooldusametnik isikut kirjalikult

hoiatada või isikule pandud kohustusi tema nõusolekul muuta, asendada või määrata

täiendavaid kohustusi. Kohustuste täitmata jätmise korral või kui isik ei nõustu muudatustega,

esitab kriminaalhooldusametnik ettekande prokuratuurile või kohtule.“.

§ 4. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ema kohta sätestatut kohaldatakse ka isale, kui see on

lapse parimates huvides.“;

2) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 76, 761 või 77“ tekstiosaga „§ 76 lõigetes

1 ja 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77“;

3) paragrahvi 76 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „pärast karistusseadustiku § 76 lõike 2 punktis

2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu

möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei

5

ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega“

tekstiosaga „ainult juhul, kui kohus on sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks

tähtaja“;

4) paragrahvi 76 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „või lühema tähtaja“

tekstiosaga „või tähtaja, millal süüdimõistetu vabastatakse vangistusest, kui kohus ei ole

vabastamist keelanud vanglateenistuse või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul“;

5) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui vanglateenistus või prokuratuur leiab, et kinnipeetava katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamine karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel

ei ole põhjendatud, edastatakse vähemalt 30 päeva enne vastavas lõikes sätestatud tähtaega

kohtule põhjendatud ettepanek kinnipeetava vabastamise keelamiseks. Põhjendatud vajaduse

korral võib edastada ettepaneku kohtule kolmekümnest päevast lühema aja jooksul.

(9) Kui vanglateenistus või prokuratuur on edastanud kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 8

sätestatud ettepaneku, ei vabastata kinnipeetavat enne sellekohase kohtulahendi jõustumist ka

juhul, kui karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaeg saabub

enne kohtulahendi jõustumist.

(10) Kui kohus keelab kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajal ja

määrab uue tähtaja, mille möödumisel vabastamise küsimust uuesti arutatakse, edastab

vanglateenistus kohtule määratud ajaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid. Kui

kohus määrab tähtaja, millal süüdimõistetu vangistusest vabastatakse, võib vanglateenistus või

prokuratuur esitada uuesti ettepaneku keelata süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 7210 järgmises sõnastuses:

„§ 17210. Käesoleva seaduse § 76 kohaldamise erisused pärast karistusseadustiku § 76

lõigete 11, 21 ja § 761 lõike 2 jõustumist

(1) Vanglateenistus edastab karistusseadustiku § 76 lõigete 11, 21 ja § 761 lõike 2 muudatuste

jõustumisel kohtule käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid (edaspidi käesolevas

paragrahvis materjalid) ka nende kinnipeetavate kohta, kellel on karistusseadustiku § 76

lõigetes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaeg möödunud või vähem kui kuue kuu pärast

saabumas. Vanglateenistus edastab materjalid nii tingimisi ennetähtaegse vangistusest

vabastamisega nõustumise kui ka keeldumise korral.

(2) Vanglateenistus edastab kohtule materjalid kõigepealt kinnipeetavate kohta, keda puudutab

muudatus karistusseadustiku § 761 lõikes 2, seejärel kinnipeetavate kohta, keda puudutab

muudatus karistusseadustiku § 76 lõikes 11, ning lõpuks kinnipeetavate kohta, keda puudutab

muudatus karistusseadustiku § 76 lõikes 21, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast

karistusseadustiku § 76 lõigete 11 ja 21 ning § 761 lõike 2 jõustumist.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 11, 12, 15 ja 19, § 3 punktid 2–5 ja § 4 punktid 2–6 jõustuvad

2026. aasta 1. juulil.

6

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................2025. a

allkirjastatud digitaalselt

Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste

muutmise seaduse (muudatused seoses tingimisi ennetähtaegse

vangistusest vabastamise, kriminaalhoolduse- ja oportuniteedi

täideviimisega) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega tehakse karistusseadustikus (KarS), kriminaalhooldusseaduses

(KrHS), kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ja vangistusseaduses (VangS) muudatused,

mille eesmärk on vähendada kohtute ja prokuratuuri töökoormust lahendite täitmisel.

Muudetakse kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise võimalusi karistuse

kandmise aluseks oleva kuriteo raskusastme järgi. Kui täisealisena kuriteo sooritanud

kinnipeetav on kandnud kaks kolmandikku või kolm neljandikku karistusest, vabastataks ta

ilma kohtu sellekohase menetluseta. Selliste kinnipeetavate ennetähtaegse vabanemise

vältimiseks, kes võivad vabanedes suure tõenäosusega toime panna uue kuriteo, on vanglal ja

prokuratuuril õigus enne nimetatud tähtaja saabumist esitada kohtule põhjendatud ettepanek

kinnipeetava vabastamata jätmiseks. Seega ei kao muudatuse tulemusena võimalus

kinnipeetavate vabanemiseks vanglast algselt mõistetud tähtajal. Eluaegset vanglakaristust

kandvate kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vabastamise korda ei muudeta, kuna nende

puhul tehti leevendavad meetmed juba 2019. aastal, mistõttu on ligikaudu neljandik eluaegset

vangistust kandnud süüdlastest praeguseks tingimisi enne tähtaega vabastatud.

Samuti antakse kriminaalhooldussüsteemile võimalus kujundada kriminaalhooldusaluse

katseaega rohkem tema vajaduste ja käitumise järgi, asendades või lisades käitumiskontrolli

kohustusi. Kehtiva seaduse kohaselt peab selleks alati pöörduma kohtu poole. Muudatusega

vähendatakse kohtu töökoormust. Kohustuste tühistamine, katseaja pikendamine või

lühendamine ning vangistuse täitmisele pööramine jäävad endiselt kohtu ülesanneteks.

Kriminaalhooldusele sätestatakse ka laiem kohustus kriminaalmenetluse lõpetamisel (edaspidi

oportuniteediga) pandud kohustuste täitmise jälgimiseks. Muudatused on seotud

kohtureformiga. Muudatuste tulemusel väheneb vajadus pöörduda iga kord kinnituse saamiseks

kohtu poole, otsused tehakse vanglateenistuses, järgides kohtu varem määratud tingimusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunikud Anne Kruusement (5332 1991;

[email protected]) ja Krister Tüllinen ([email protected]). Eelnõu on

keeleliselt toimetanud õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (5322 9013;

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmisi õigusakte:

1) KarS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 6;

2) KrHS-i redaktsioon avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 25;

3) KrMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 7; 4) VangS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 35.

2

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kuna eelnõukohase seadusega

muudetakse KrMS-i, on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu

poolthäälte enamus (PS § 104 p 14).

Eelnõu on seotud kohtureformiga ning riigieelarvega, kuna Vabariigi Valitsus on seadunud

sihiks liikuda eelarvetasakaalu poole, tehes kärpeid ning vähendades liigset bürokraatiat.

Eesmärkide täitmise üks viis on leida kokkuhoiukohti ning muudatustega ongi võimalik hoida

kokku kohtute ja prokuratuuri tööaega ning raha. Eelnõu on seega otseselt seotud riigieelarvega

ning tegemist on kiireloomulise eelnõuga.

2. Seaduse eesmärk

Seadusemuudatusega täiendatakse vanglast ennetähtaegse vabastamise protseduuri,

muudetakse kriminaalhooldus paindlikumaks ning suunatakse oportuniteediga pandavate

kohustuste täitmise korraldamine ja järelevalve rohkem kriminaalhooldussüsteemi. Selle

tulemusena väheneb kohtu koormus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vangistuse hilises

staadiumis ning kriminaalhoolduse käigus vajaliku kohustuste asendamise ja lisamise

kinnitamisel, kui kriminaalhooldusalune on muudatustega nõus. Kriminaalmenetluse

lõpetamisel pandavate kohustuste täitmise järele valvab praegu suures osas prokuratuur, mis ei

ole tema põhiülesanne. Kuna tingimisi karistatud süüdimõistetute puhul on järelevalve

kriminaalhoolduse ülesanne, siis on loogiline, et ka oportuniteedi puhul teeb seda

kriminaalhooldus, kellel on olemas sellekohane kompetents, ning eelnõuga seda muudetaksegi.

Ennetähtaegse vabastamise muudatuste täpsem eesmärk on, et võimalikult suur hulk

kinnipeetavaid vabaneksid edaspidi kriminaalhooldusele, et nad saaksid järk-järgult ühiskonda

sulanduda, ega oleks karistusaja lõpuni vanglas ning jääksid pärast seda ilma toe ja

järelevalveta. Seda toetab kriminaalhooldusametnikele rikkumistele reageerimiseks võimaluste

andmine, mis vähendab ka kohtute koormust, rikkumisele reageerimise aega ja mõjusust.

Seadusemuudatuse laiem eesmärk on toetada kohtureformi, vähendada bürokraatiat ja riigi

kulusid, tehes seda nii, et süütegude toimepanijad saaksid mõjusama karistuse. Paremini

korraldatud taasühiskonnastamise tulemusel väheneks korduvkuritegevus ning ühiskond oleks

turvalisem. Muudatuste kogumõjuna väheneb süüteomenetluses kohtuistungil läbi vaadatavate

menetluste hulk ligi 1000 juhtumi võrra aastas ehk umbes 2-3 kohtuniku täistööaja võrra.

Eelnõu kiireloomulisest iseloomust tingituna ei koostatud selle kohta väljatöötamiskavatsust

(HÕNTE § 1 lg 2 p 1). Eelnõu on samuti seotud liigse bürokraatia vähendamise eesmärgiga,

kuna jäetakse ära näiteks kohustus pöörduda kohtusse iga kord, kui on vaja asendada või lisada

kohustusi kriminaalhooldusalusele, kes sellega ise nõus on.Kohtu roll sellises tegevuses on

olnud pigem formaalne kui sisuline.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millega täiendatakse KarS-i, KrHS-i, KrMS-i, VangS-i

ning lisatakse muudatuste jõustumise erisused.

3.1. Muudatused ennetähtaegse vabastamise korras

3.1.1. KarS-i muudatused (eelnõu § 1 muutmispunktid 10–12, 14 –17 ja 19).

Täiendatakse KarS-i § 76, lisades kaks ennetähtaegse vabanemise õiguslikku alust. Kui kohus

on keeldunud süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisest II

astme kuriteo puhul poole vangistuse kandmise järel ja I astme kuriteo puhul kahe kolmandiku

järel ning kohus on järgmise vabanemise puhuks määranud süüdlasele katseaja ja kohustused,

3

siis järgmisel korral kohus enam ennetähtaegset vabastamist ei arutata. Lisatava lõike 11

kohaselt vabastatakse teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku karistusest ning kohus ei ole keelanud kinnipeetava vabastamist. Lisatava lõike

21 kohaselt vabastatakse tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku karistusest

ning kohus ei ole keelanud kinnipeetava vabastamist.

Muudatused järgivad senist ennetähtaegse vabanemise võimaluse struktuurset loogikat (vt

kehtiva KarS § 76 lg-d 1 ja 2), kus erinevad võimalikud vabanemistähtajad on seatud sõltuvusse

teo ebaõigussisust. Lisatavad lõiked sätestavad uued (ja ka kehtivatest veel hilisemad) tähtajad,

mille saabudes võib kinnipeetavatel avaneda võimalus vabaneda vanglast enne tähtaega

käitumiskontrollile allutamisega. Eelnõu sihtrühm on kinnipeetavad, kelle vabastamist on

kohus pidanud kehtivas seaduses sätestatud tähtaegadel veel enneaegseks või kinnipeetava

vabastamiseks on esinenud muu takistus, mis võib olla lisatava tähtaja möödumisega

kõrvaldatud.

Arvestades lisatavates lõigetes sätestatud vangistuse võrdlemisi hilist staadiumit, on

kavandatud muudatuse järgi ennetähtaegne vabanemine (vähemasti kohtu vaatest) automaatne,

st isiku ennetähtaegseks vabastamiseks eelnõuga loodavate sätete alusel ei ole kohtu sellekohast

otsustust vaja. Selline korraldus hoiab ühelt poolt kokku vanglate ressurssi, mis kuluks kohtule

ennetähtaegse vabastamise otsuseks tarvilike dokumentide koondamiseks ja kohtule

edastamiseks. Teisalt hoiab see kokku ka kohtu enda ressurssi: kohus ei pea pärast tingimisi

enne tähtaega vabastamise menetlust, kui vabastamine jääb rahuldamata, sama kinnipeetava

kohta enam hilisemas karistuse kandmise faasis samasisulist küsimust menetlema, välja arvatud

juhul, kui vangla või prokuratuur esitab n-ö hädapidurina sellekohase ettepaneku. Kuigi

vabanemise automaatsus ei ole vangla vaatest täielik (tähtaja lähenedes tuleb vajaduse korral

sekkuda ning saata kohtule ettepanek kinnipeetava vabastamata jätmiseks), ei ole isegi päris

automaatne vabanemismehhanism Eesti õiguskorrale tundmatu, kuna sellena võib käsitada nt

KarS-i § 73 lõike 2 ja § 74 lõike 2 alusel mõistetud šokivangistusest vabanemist.

Kaitseklauslina nähakse ette kohtu võimalus keelata kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine

eelnõus sätestatud tähtaegadel (KarS § 76 lõikes 11 või 21). See võimaldab takistada nende

isikute vabastamist, kes pole vangistuse eesmärke saavutanud ja kujutaks isegi oma

vanglakaristuse lõppstaadiumis ühiskonnale ohtu. Sellisteks kinnipeetavateks võib näiteks

pidada isikuid, kelle suhtes tuleb potentsiaalselt kaaluda karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamist (vt KarS § 871). Kaitseklausli rakendamiseks on nii vanglal kui ka prokuratuuril

õigus esitada kohtule põhjendustega ettepanek kinnipeetava vabastamata jätmise kohta (vt

täpsemalt eelnõuga lisatavaid KrMS § 426 lg 21 ja VangS § 76 lg 8). Kui põhjust „hädapidurit“

tõmmata ei ole, vabastatakse kinnipeetav enne tähtaega vangistusest käitumiskontrollile

allutamisega eelnõus sätestatud tähtajal ilma sellekohase kohtumenetluseta.

Samasugune muudatus tehakse ka KarS-i § 761 lõikes 2. Paragrahv 761 reguleerib

ennetähtaegse vangistusest vabastamise korraldust isikute suhtes, kes olid kuriteo

toimepanemise ajal nooremad kui kaheksateistaastased. Erisused võrreldes §-ga 76 seisnevad

selles, et noore puhul ei pea kohus § 761 lõike 1 järgi kohaldama elektroonilist valvet esimese

ennetähtaegse vabanemise võimaluse korral (II astme kuriteo puhul 1/3 ja I astme kuriteo puhul

½ vangistuse kandmise järel). Paragrahvi 761 lõige 2 aga kohustab kohut vabastama noore

kinnipeetava, kui tegemist on II astme kuriteoga. I astme puhul ei ole erisust ette nähtud ja

kehtiva seaduse kohaselt rakendatakse sama korda, nagu on kehtestatud täisealiste puhul. Kuna

eelnõuga muudetakse § 76 selliselt, et vangistuse lõppfaasis ei pea kohus eraldi otsustama

vanglast ennetähtaegset vabastamist ja käitumiskontrollile suunamist, siis on otstarbekas teha

4

analoogne muudatus ka noortele. Seetõttu muudetakse KarS-i § 761 lõiget 2 analoogseks § 76

lõikega 11 või 21, kus seaduses sätestatud tähtaja saabudes kinnipeetav vabastatakse vanglast,

kui kohus ei ole seda keelanud, vangla või prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel.

Erinevus §-st 76 on aga tähtaegades. Alaealisena kuriteo toime pannud isikute karistamine

reaalse vangistusega on väga harv ning seda püütakse vältida. Kui noor inimene on siiski

vanglasse karistust kandma saadetud, tehakse temaga vanglas intensiivset tööd, et ta

võimalikult kiiresti vabaneks ja jätkaks oma karistust kriminaalhoolduse järelevalve all.

Seetõttu on lisatud § 761 lõikesse 2 ka I astme kuritegu (punktis 1 on II astme kuriteo korral

vabastamine pärast ½ vangistuse ära kandmist ja punktis 2 on I astme kuriteo korral

vabastamine pärast 2/3 vangistuse ära kandmist).

Kuigi KarS-i § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajad on kolmandiku võrra lühemad kui § 76 lõigetes

11 ja 21, siis on ka siin muudatuse tulemusena võimalik kohtul keelata ennetähtaegne

vabastamine, seda erinevalt kehtivast seadusest. Muudatuste tõttu § 761 lõikes 2, tuleb muuta

ka sama paragrahvi lõiget 3 ning tunnistada kehtetuks lõige 4, mis on seotud kohtu kohustusega

vabastada noor kinnipeetav ennetähtaegselt vangistusest. Kuna muudatuse tulemusena ei tee

kohus enam vahetult enne vabastamist otsust, tuleb lõige 4 tunnistada kehtetuks.

Ennetähtaegse vabastamise korraga on seotud muudatus §-de 76, 761 ja 77 pealkirjas, millele

lisatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral süüdlase allutamine

käitumiskontrollile. See on vajalik ja oluline, et paremini mõista, mis järgneb vanglast

ennetähtaegsele vabastamisele. Praegune pealkiri on ühiskonnas süvendamas kuvandit, et

kinnipeetavad lihtsalt vabastatakse vanglast enne tähtaega. Nii see ei ole ja selleks, et

paragrahvi pealkiri annaks selgema viite, millega on tegemist, täiendatakse pealkirja.

Samasugune pealkiri on ka KarS-i §-l 74 – karistusest tingimisi vabastamine süüdlase

allutamisega käitumiskontrollile, mis võrdluses KarS-i §-ga 73 – karistusest tingimisi

vabastamine – annab selge viite, et tegemist ei ole pelgalt karistusest vabastamisega, vaid

sellega kaasneb käitumiskontroll ja kohustused.

KarS-i § 78 on vaja täiendada seetõttu, et eespool käsitletud KarS-i muudatuste alusel on

kinnipeetaval võimalik vabaneda ilma vahetult enne vabanemist tehtud kohtulahendita. Kuna

KarS-i § 78 kehtivad sätted võtavad katseaja kulgemise arvestamise aluseks kohtulahendi

jõustumise, on lisatava punkti puhul vaja teistsugust arvestamise alust. See alus on eelnõu

kohaselt isiku vanglast vabanemise kuupäev.

3.1.2. KrMS-i muudatused (eelnõu § 3 muutmispunktid 2–5)

KrMS-i § 426 lisatakse kaks lõiget. Lõige 11 näeb ette, et kui täitmiskohtunik keeldub

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamisest KarS-i § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2

punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning enne süüdimõistetule KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtaja saabumist kohtus tema enne tähtaega vabastamist enam ei arutata,

määrab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike

2 alusel vabanemise puhuks katseaja ning käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused.

Tegemist on etteulatuva ja tingliku käitumiskontrolli määramisega. Vajaduse korral on hiljem

võimalik katseaega ja käitumiskontrolli nõudeid korrigeerida kohtul KrMS-i § 427 lõike 1

alusel. Samuti luuakse võimalus, et süüdlase nõusolekul saab kriminaalhooldusametnik

kohustusi muuta, asendada või lisada, mis vähendab nn automaatse ennetähtaegse vabastamise

puhuks etteulatuvalt kohustuste määramisel kohtu võimalikku muret valede kohustuste

panemisega.

Lisatav lõige 21 näeb ette, et vangla või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul võib

täitmiskohtunik keelata süüdimõistetu karistusseadustiku § 76 lõigete 11 või 21 või § 761 lõike 2

alusel nn automaatse ennetähtaegse vabastamise. Sellisel juhul määrab täitmiskohtunik kas uue

tähtaja, mille möödumisel vabastamise küsimust uuesti arutatakse, või määrab kohus uue

5

tähtaja, mille saabumisel kinnipeetav ennetähtaegselt vabastatakse nn automaatselt, ilma

sellekohase kohtumenetluseta. Selleks puhuks määrab kohus etteulatuvalt ka katseaja ja

kohustused. Sellisel juhul on vanglal või prokuratuuril taas võimalik esitada kohtule

põhjendustega ettepanek keelata süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine.

Lõige 21 lisatakse seadusesse, et luua menetlusõiguslik alus kohtule nn automaatse

ennetähtaegse vabastamise hädapiduri rakendamiseks. Sellele sättele vastab VangS-i § 76

lisatav lõige 8, mis sätestab vangla võimaluse (samas ka kohustuse) teha kohtule ettepanek

süüdimõistetut siiski mitte vabastada, ehkki KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2

sätestatud tähtaeg ennetähtaegseks vabanemiseks on saabumas. Lisatava sätte kohaselt on

kinnipeetava vabastamise keelamise ettepanek võimalik teha vanglal (samuti prokuratuuril),

kuna just vanglal on parim ülevaade sellest, kuidas isiku karistuse kandmine on kulgenud ja

milline on tema eripreventiivne prognoos. Prokuratuuril on aga koos uurimisasutustega

eelduslikult teadmine sellest, kuidas isiku ennetähtaegne vabanemine võiks mõjutada temast

lähtuvat kriminogeenset riski koosmõjus väliskeskkonnaga ning kuidas ennetähtaegne

vabanemine võiks mõjuda üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Vabastamise keelamise

põhjendamise ja nende põhjenduste tõendamise koormus lasub ettepaneku tegijal. Vabastamine

või vabastamisest keeldumine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab hindama, kas

ettepanekus esitatud kaalutlused viitavad sellele, et süüdimõistetu vabastamine asetaks ohtu

karistuse eesmärkide saavutamise.

Sättes sisaldub ka klausel, mille kohaselt peab kohus ennetähtaegset vabanemist keelava otsuse

tegemisel määrama küsimuse uue arutamise tähtaja, välja arvatud juhul, kui karistuse kandmise

lõpuni jääb liiga lühike aeg. Kohtul on võimalik ka alternatiivselt määrata uus vabastamise aeg

etteulatuvalt koos katseaja ja käitumiskontrolli kohustusega. Selline olukord võib esineda juhul,

kui isikul on negatiivse otsuse järel jäänud kanda karistust veel näiteks vähem kui kuus kuud

ning täiendav hindamine ja selle kohtus arutamine langeks ajaliselt väga lähestikku isiku

tähtaegse vanglast vabanemisega. Kohtul on sel juhul võimalik määrata, et kinnipeetav

vabastatakse näiteks kolm kuud enne tähtaega, millega kaasneb käitumiskontroll ja katseaeg

kuus kuud (KarS § 76 lg 5). KarS-i § 76 lõike 3 kohaselt aga ei vabastata enne tähtaega

süüdimõistetut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud

mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Lisaks enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisele peab kohus silmas pidama ka võimalikku KarS-i § 871 karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise vajadust ning sellega seotud tähtaegu. Vangla või prokuratuur

saavad kahtlemata juhtida sellele kohtu tähelepanu oma ettepanekus keelata automaatne

ennetähtaegne vabastamine ning põhjendada seda vajadusega kohaldada kinnipeetava suhtes

hoopis karistusjärgset käitumiskontrolli, mille kohus saab määrata samal ajal ennetähtaegse

vangistusest vabastamise keelamisega.

KrMS-i § 426 lõikes 1 tehakse täpsustus KarS-i § 76 lõigetele 1 või 2, kuna lõigete 11 või 21

lisamisel KarS-i § 76 muutub KrMS-i § 426 lõikes 1 olev viide valeks. Paragrahvi 76 lõigete

11 või 21 puhul ei ole enam vaja kohtu sekkumist süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks

vangistusest vabastamiseks ja käitumiskontrollile suunamiseks. KrMS-i § 426 lõikest 1 jäetakse

välja teine lause, kuna muudatuse tulemusena kaob kohtu roll ka alaealisena kuriteo toime

pannud kinnipeetavate nn automaatse ennetähtaegse vabastamise kontekstis.

KrMS-i § 426 lõike 2 punkti 1 muudatus on samuti vajalik VangS-i § 76 lõike 3 viite muutumise

tõttu. KrMS-i § 426 lõike 2 punktis 1 viidatakse VangS-i § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisele

tähtajale, millest kohus võib määrata lühema või pikema tähtaja, millal arutatakse uuesti

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalust. Viide käib süüdlaste kohta, kes on

kuriteo toime pannud enne kaheksateistaastaseks saamist. Kuna selliste noorte enne tähtaega

6

vabastamise korda KarS-i §-s 761 muudetakse, siis ei ole kohane enam ka KrMS-i § 426 lõike

2 punktis 1 viide VangS-i § 76 lõikele 3. Selliselt ongi KrMS-i § 426 lõike 1 punkt 1 sõnastatud.

3.1.3. VangS-i muudatus (eelnõu § 4 muutmispunktid 2–6)

VangS-i §-s 76 muudetakse lõikeid 1, 3 ja 5 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 8–10, mis

reguleerivad eelnõuga KarS-i lisatava vabastamismehhanismiga seotud tegevusi

VangS-i § 76 lõige 3 reguleerib vangla tegevusi sellise kinnipeetava puhul, kes oli kuriteo

toimepanemise ajal noorem kui 18-aastane ning keda kohus ei vabasta enne tähtaega

vangistusest esimesel võimalusel, mis on sätestatud KarS-i § 761 lõikes 1. Kehtiva seaduse

kohaselt peab vanglateenistus esitama materjalid uuesti ennetähtaegse vabastamise

otsustamiseks järgmise seaduses sätestatud tähtaja saabumisel. Kuna KarS-i § 761 lõiget 2

muudetakse selliselt, et uue tähtaja saabudes kinnipeetav vabastatakse, kui kohus ei ole

vabastamist keelanud, muudetakse ka VangS-i § 76 lõike 3 sõnastust.

VangS-i § 76 lõige 5 reguleerib selliseid juhtumeid, kus kinnipeetav on enne tähtaega

vangistusest vabastatud, kuid rikkunud käitumiskontrolli nõudeid või katseajal pannud toime

uue tahtliku kuriteo ja ta on saadetud tagasi vanglasse. Lõikes 5 on sätestatud tähtaeg, millal on

vanglal taas kohustus esitada kohtule materjalid kinnipeetava enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks, ning kohtul on kehtiva seaduse kohaselt võimalus tähtaega muuta. Eelnõus

sätestatakse süüdimõistetu enne tähtaega vabanemise võimalus, kui kohus on määranud tähtaja,

millal süüdimõistetu vabastatakse nn automaatselt enne tähtaega vangistusest, ning kohus ei ole

vabastamist keelanud vanglateenistuse või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul.

Lõige 8 annab vanglale ühelt poolt õiguse ning paneb teisalt ka kohustuse sekkuda eelnõus

käsitletavasse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kulgu. Tegemist on nn hädapiduriga,

mis võimaldab vanglal teavitada kohut kinnipeetava jätkuvast ühiskonnaohtlikkusest vms

tegurist, mille pinnalt peaks kohus konkreetse kinnipeetava automaatset ennetähtaegset

vabastamist hindama ning vajaduse korral selle keelama. Et anda kohtule piisav aeg

otsustamiseks, tuleb põhjendustega ettepanek edastada vähemalt 30 päeva enne automaatse

ennetähtaegse vabanemise tähtaja saabumist. KrMS-i § 426 lõike 21 alusel võib kohtule taotluse

esitada ka prokuratuur. Praktikas peaksid vangla ja prokuratuur tegema koostööd ja vajaduse

korral saab vangla prokuratuurile nn hädapiduri esitamise aega meelde tuletada, kuid seaduses

ei ole otstarbekas mingit lisakohustust selleks sätestada. Vangla peab oma sisekorra ja IT-

lahendusega tagama, et teeb mõistlikul ajal enne nn automaatse ennetähtaegse vabastamise

saabumist otsuse, kas esitada kohtule taotlus nn automaatse ennetähtaegse vabastamise

keelamiseks või mitte.

Lõike 8 lõppu on lisatud täiendus, mille kohaselt võib vangla edastada nn hädapiduri taotluse

ka siis, kui automaatse tingimisi enne tähtaega vabanemise (TEV) tähtajani on jäänud vähem

kui 30 päeva, seda põhjendatud vajaduse korral. Näiteks juhtumites, kus kinnipeetav, kellel on

jäänud automaatse TEV-ni vähem kui 30 päeva, hakkab rikkuma vangla korda sellisel määral,

mis oleks hädapiduri tõmbamise aluseks või kui kinnipeetav paneb vahetult enne automaatse

TEV tähtaega vanglas toime kuriteo. Neil juhtudel ei ole võimalik kinnipeetavat vabastada ning

seejärel hakata teda vabaduses näiteks taga otsima ja vahistama. Otstarbekas on anda

vanglateenistusele võimalus esitada kohtule taotlus sellistel juhtudel hiljem.

Kui mingit põhjust nn automaatset ennetähtaegset vabastamist keelata ei ole, ei pea vangla

tegema põhjalikku hindamist. Sel juhul teeb vangla tavapärased ettevalmistused kinnipeetava

vabastamiseks.

Lõige 9 on mõeldud olukordadeks, kus vanglateenistus või prokuratuur on edastanud kohtule

taotluse tõmmata nn hädapidurit kinnipeetava automaatse ennetähtaegse vabastamise

vältimiseks, kuid kohus ei ole jõudnud seda piisavalt kiiresti menetleda või esitas vangla

7

põhjendatud vajadusel taotluse hiljem või on kohtulahend edasi kaevatud ja selle lahend ei ole

jõustunud automaatse ennetähtaegse vabastamise päevaks. Sellise olukorra tekkimisel ei

vabasta vangla kinnipeetavat enne selles asjas tehtud kohtulahendi jõustumist. Oluline ei ole,

kas kohus nõustub vanglateenistuse või prokuratuuri ettepanekuga ja keelab automaatse

ennetähtaegse vabastamise või lükkab ettepaneku tagasi. Kui kohus ei nõustu hädapidurit

tõmbama, vabastatakse kinnipeetav kohtulahendi jõustumisel.

Lõikes 10 sätestatakse reegel sellisteks juhtudeks, kus vanglateenistus või prokuratuur on

esitanud kohtule tähtajaks ja nõuetekohase ettepaneku keelata kinnipeetava ennetähtaegne nn

automaatne vabastamine, kuid kohtumenetluse ajal või enne kui kohtulahend jõuab jõustuda,

saabub KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaeg. Ei ole oluline, kas

kohus nõustub ettepaneku esitajatega ja keelab automaatse vabastamise või lükkab selle tagasi,

ei saa vangla kinnipeetavat enne otsuse jõustumist vabastada. Kui kohus lükkab ettepaneku

tagasi ja tähtaeg on vahepeal saabunud, vabastab vangla kinnipeetava kohtulahendi jõustumisel.

Lõige 10 reguleerib olukorda, kui kohus keelab kinnipeetava enne tähtaega vangistusest

vabastamise KarS-i § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajal. Kohtul on sel

juhul võimalus määrata uus tähtaeg, millal vaadatakse ennetähtaegse vabastamise küsimus

uuesti läbi ning vangla ülesanne on koostada selleks ajaks kohtule asjakohased materjalid.

Kohtul on samuti võimalus määrata etteulatuvalt tähtaeg, millal kinnipeetav enne tähtaega

vabastatakse ja käitumiskontrollile allutatakse. See tähendab, et kohus võib esimesel korral nn

automaatse ennetähtaegse vabastamise keelata ja määrata tähtaja uueks nn automaatseks

ennetähtaegseks vabastamiseks. Sel juhul määrab kohus etteulatuvalt ka katseaja ja selle

tingimused. Vangla või prokuratuur võib uue nn automaatse ennetähtaegse vabastamise puhul

uuesti esitada selle keelamise taotluse.

Eelnõuga luuakse rakendussäte VangS-i § 17210, et muudatuste jõustumisel oleks teada, mida

teha nende kinnipeetavatega, kellel on muudatuste jõustumise ajaks nn automaatse

ennetähtaegse vabastamise aeg juba möödas või lähiajal saabumas. Eelnõukohase muudatuse

tulemusel ei pea vangla edaspidi esitama kohtule dokumente nn automaatse ennetähtaegse

vangistusest vabastamise otsustamiseks, kuid selle üks eeldus on eelneva negatiivse tulemiga

ennetähtaegse vabastamise arutamise käigus tehtud etteulatuv otsus katseaja ja kohustuste

kohta. Kuna seadusemuudatuse jõustumise hetkeks ei ole kohus etteulatuvaid otsuseid katseaja

ja kohustuste kohta saanud teha, ei saa kohe vabastada kinnipeetavaid, kelle nn automaatse

vabastamise tähtaeg on saabunud. Seetõttu peab vangla erandkorras selleks kohtu poole

pöörduma. Kuna selliseid kinnipeetavaid on prognooside kohaselt muudatuse jõustumise ajal

ca 200, siis on vaja kehtestada vanglale materjalide esitamiseks ja kohtule nende

läbivaatamiseks mõistlik aeg. Rakendussätte kohaselt esitatakse esimesena alaealisena kuriteo

toime pannud kinnipeetavate, keda puudutab muudatus KarS-i § 761 lõikes 2, ja seejärel teise

astme kuriteo toime pannud kinnipeetavate ning seejärel esimese astme kuriteo toime pannud

kinnipeetavate materjalid. Kokku nähakse selleks ette mitte enam kui kuus kuud muudatuse

jõustumisest.

Järgnevalt on esitatud skeem ennetähtaegse vangistusest vabastamise ja käitumiskontrollile

allutamise protsess pärast seadusemuudatuste jõustumist (rakendussätteid arvestamata).

8

Näide muudatustest

Järgneva näitega selgitatakse eelnõuga kavandatavate ennetähtaegse vangistusest vabastamise

muudatuste sisu. Näiteks kinnipeetava puhul, keda on kohus karistanud kümne aasta pikkuse

vangistusega (I astme kuritegu), on võimalikud tingimisi enne tähtaega vabanemise (TEV) ja

käitumiskontrollile (KK) allutamise etapid järgmised.

3.2. Kriminaalhooldusaluse kohustuste muutmise, asendamise ja lisamise õiguse andmine

lisaks kohtule kriminaalhooldusametnikule

3.2.1. Karistusseadustiku muutmine (eelnõu § 1 muutmispunktid 1–9, 13, 18, 20, 21 ja 22)

KarS-is tehtavad muudatused, mis puudutavad õiguse andmist kriminaalhooldusametnikule

muuta, asendada või lisada kohustusi kriminaalhooldusalusele selleks kohtu poole pöördumata,

sisalduvad järgmistes KarS-i sätetes: § 69 lõiked 3 ja 6; § 692 lõige 9; § 74 lõige 4; § 75 lõiked 2–

31; § 76 lõige 7; § 77 lõige 31; § 87 lõige 4 ja § 871 lõige 4.

Muudatus seisneb järgnevas.

Kriminaalhoolduse täideviimine on dünaamiline protsess, kus süüdlase korduvkuritegevuse

ennetamiseks on karistuse täideviimise ajal vaja ja mõistlik teha muudatusi. Sama seisukohta,

et kriminaalhoolduse täideviimine peab olema paindlik, on väljendatud ka karistusseadustiku

kommenteeritud väljaandes1. Samas on nende muudatuste tegemise õigus KarS-i § 75 lõike 3

1 J. Sootak, P.Pikamäe Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2021 § 75 kommentaar.

5 a (1/2)

vangistuse

kandmisest TEV

võimalik koos

elektroonilise

valvega

6 a 8 k (2/3)

vangistuse

kandmisest

TEV võimalik Kui kohus ei vabasta

ohus ei vabasa

Isik

vabastatakse

TEV-ga 2/3

arutamisel

pandud KK

kohustustega.

Katseaeg 2 a 6 k,

KK sellest 2 a.

7 a 6 k (3/4)

vangistuse

kandmisest

võimalik

automaatne

TEV

Kohus määrab uue aja

Kohus

määrab

ette KK

tingi-

mused

Hädapidurit ei

kasutata v kohus

keeldub sellest

Vangla

teavitab

prokuratuuri

ja/või taotleb

ise automaatse

TEV keelamist

Kasutatakse hädapidurit

1) kohus määrab uue TEV aja või

2) isik vabaneb tähtaegselt ilma

KK ja katseajata

Kohus

keelab

autom

TEV

Nt 2 a pärast, so

8 a 8 k

vangistuse

kandmisest

arutatakse

uuesti TEV-i

KarS § 87-1 näeb ette

ka karistusjärgse KK

määramise, mille

otsuse saab kohus

teha autom TEV

keelamisel vm

hilisemal ajal

Kui kohus ei

vabasta, siis:

9

järgi ainult kohtul. Eelnõus sätestatakse võimalus, mille kohaselt saab karistuse täideviimise

ajal lisaks kohtule süüdimõistetu nõusolekul kohustusi muuta, asendada või lisada ka

kriminaalhooldusametnik.

Kohustuse muutmisena peetakse silmas eelkõige kohustuse mahu muudatust või muul moel

kohustuse täpsustamist. Näiteks kui kohustuseks on alkoholi biomarkeri testi tegemine üks kord

poole aasta jooksul, aga seda oleks vaja teha sagedamini, siis kriminaalhooldusaluse nõusolekul

määratakse sageduseks näiteks üks kord kvartalis. Või kui kohus on pannud kohustuse käia

psühholoogi vastuvõttudel, kuid pärast esimest vastuvõttu selgub, et vaja oleks hoopis

psühhiaatri abi.

Kohustuse asendamine tähendab aga algselt määratud KarS-i § 75 lõike 2 loetelus oleva

kohustuse asendamist teise samaväärse loetelus oleva kohustusega. Näiteks kui süüdimõistetule

on pandud kohustus piirata alkoholi tarbimist ja esitada selle kontrollimiseks biomarkeri test

üks kord kvartalis, kuid pärast esimese (tasulise) testi tegemist jääb kriminaalhooldusalune

töötuks ja tal ei ole võimalik enam tasulisi teste teha, võiks kriminaalhooldusametnik nimetatud

kohustuse asendada süüdlase nõusolekul samaväärsega, alkoholi tarvitamise keeluga (KarS §

75 lg 2 p 2).

Kohustuste lisamine tähendab olukorda, kus kriminaalhooldusalusele ei ole kohus pannud

näiteks ühtki KarS-i § 75 lõikes 2 nimetatud kohustust ja kriminaalhoolduse käigus ilmneb

vajadus mõne kohustuse järele (näiteks alkoholi tarvitamise keelamine) või kui tegemist on

käitumiskontrolli tingimuste rikkumisega, millele reageerimiseks on kõige tõhusam viis mõne

lisakohustuse panemine (näiteks sotsiaalprogrammi läbimine). Mõlemal kirjeldatud juhul peab

kriminaalhooldusalune olema nõus sellega, et kohustuse(d) määrab kriminaalhooldusametnik,

samuti on nõusolek vajalik eespool kirjeldatud muutmise ja asendamise puhul. Kui

kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametnikuga, pöördub ametnik sama palvega

kohtu poole.

Muudatusel on kaks eesmärki. Esiteks vähendab kohtute töökoormust see, kui kohus ei pea läbi

vaatama erakorralisi ettekandeid, mis puudutavad kriminaalhoolduse kestel tekkivate

kohustuste muutmist, asendamist või lisamist olukorras, kus süüdimõistetu on nõus

kriminaalhooldaja hinnangul vajalike muudatustega.

Teine eesmärk on muuta kriminaalhoolduse täideviimine seaduse mõtte järgi ka sisu poolest

paindlikumaks. Muudatus annab parema võimaluse kaasata süüdimõistetud rohkem oma

karistuse täideviimise protsessi ehk luua eeldused, et kriminaalhooldusaluse enda tegevusest

sõltuks tema käitumiskontrolli kulgemine senisest rohkem.

Kui praegu kriminaalhoolduse käigus selgub, et süüdlase korduvkuritegevuse tõenäosuse

vähendamiseks tuleks mõni vajalik tegevus (nt sotsiaalprogrammis osalemine või alkoholi

tarbimist hindava biomarkerite analüüs) kohtulahendis kindlaks määratule lisada, siis tuleb

selleks kriminaalhooldusametnikul pöörduda taotlusega kohtusse. Samuti tuleb pöörduda

kohtusse selleks, et kriminaalhooldusametnik saaks kokkuleppel süüdimõistetuga kasutada

sobivamat kohustuse täitmise alternatiivi (nt alkoholi tarbimist hindava biomarkerite analüüs

täieliku alkoholikeelu asemel).

Muudatuse tulemusena saab kriminaalhooldaja katseaja tingimusi kohandada süüdimõistetu

nõusolekul ilma kohtu poole pöördumata. Kui süüdimõistetu ei nõustu käitumiskontrolli kestel

kriminaalhooldaja ette pandud kohustuste muutmise, asendamise või lisamisega, esitab

kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande ja seda arutatakse samamoodi, nagu seda on senigi

teinud maakohtute täitmiskohtunikud (vt ka seletuskirjas KrHS § 262 selgitusi).

Kriminaalhooldusametnik ei saa ise tühistada kohustusi. See õigus jääb ainult kohtule, samuti

katseaja pikendamine ja karistuse täitmisele pööramine.

10

Kirjeldatud muudatustega on seotud KarS-i § 75 lõike 2 punktidest 1, 4 ja 7 sõna „kohtu“ välja

jätmine, kuna eelnõu kohaselt võib kriminaalhooldusaluse nõusolekul kohustusi määrata ka

kriminaalhooldusametnik. Muudatus on vajalik selguse huvides.

KarS-i § 75 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt saab käitumiskontrolli korral

isikule tema nõusolekul määrata ka muu asjakohase kohustuse. Praktikas on kasutatud KarS-i

§ 75 lõikes 2 loetlemata kohustuse määramise korral sama paragrahvi lõiget 4, mis lubab

kinnitada süüdlase enda võetud kohustusi. Samas näiteks KrMS-i § 202 lõike 2 punktis 7 on

samuti antud võimalus panna isikule seaduses täpselt määratlemata muu asjakohane kohustus,

kui kriminaalmenetlus lõpetatakse oportuniteediga. Sellise kohustuse saab panna vaid

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul.

Erinevus KarS-i § 75 lõikes 4 ja eelnõuga sama paragrahvi lõikesse 2 lisatava punkti 11 vahel

seisneb selles, et lõikes 4 on silmas peetud sellist kohustust, mille lisamise ettepaneku teeb

süüdlane ise, lubades oma käitumist parandada, ja tegemist võib olla igasuguse kohustusega,

mis ei pea olema seotud toime pandud teoga ega olema muul moel asjakohane Näiteks võib

süüdlane pakkuda, et ta lubab hakata tegelema hommikujooksuga, veedab rohkem aega perega,

viib lõpule korteriremondi vms.

Punktis 11 on aga muu asjakohase kohustuse all silmas peetud kohustusi, mis täpselt ei mahu

mõne eelneva punkti alla, kuid on seotud kuriteo toimepanemise asjaolude ning süüdlase

isikuga, nagu nõuab lõike 2 sissejuhatav lause. Näiteks kui süüdlase kuritegude toimepanemise

risk on seotud alkoholi liigtarvitamisega, siis on kehtiva KarS-i § 75 lõike 2 loetelust võimalik

valida kohustus mitte tarvitada alkoholi, mis on täielik alkoholikeeld. Kui aga ei ole vaja

kehtestada lauskeeldu, vaid piisaks alkoholi tarvitamise kontrolli all hoidmisest, on seda

võimalik kontrollida regulaarse biomarkeri testiga. Sellist kohustust loetelus ei ole ja praktikas

kasutatakse selleks KarS-i § 75 lõiget 4. See ei ole aga päris korrektne, sest sellise kohustuse

ettepanek ei ole tulnud süüdlaselt. Korrektne on luua eraldi punkt selleks KarS-i § 75 lõike 2

loetellu analoogselt KrMS-i § 202 lõike 2 punktiga 7. Kuna määratlemata kohustust ei saa

kehtestada, siis on lisatud eelneva nõusoleku nõue.

Lisaks muudetakse KarS § 75 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning KarS § 75 lõiget 3 selliselt,

et ka kohus saaks paindlikumalt läheneda käitumiskontrollile allutatud süüdlasele

kontrollnõuete määramisel. Kui siiani on saanud kohus valida individuaalselt kohustusi ja on

pidanud määrama kõik KarS § 75 lõikes 1 nimetatud kontrollnõuded, siis muudatuse tulemusel

on võimalik lähtudes konkreetsest isikust teha kontrollnõuetest valik. KarS § 75 lõike 3

muudatus on seotud samuti kontrollnõuete paindlikuma määramisega, kohus saab need hiljem

vajadusel muuta, asendada või tühistada. Muudatuste tulemusena on ainult kohtu pädevuses

kontrollnõuete määramine ning hiljem vajadusel lisamine, muutmine, asendamine või

tühistamine ning seejuures ei ole nõutav süüdlase nõusolek. Kohustusi saab edaspidi aga muuta,

asendada või lisada ka kriminaalhooldusametnik kui selleks on kriminaalhooldusaluse

nõusolek. Nõusoleku puudumise korral pöördub kriminaalhooldusametnik kohtu poole. Ainult

kohtule jääb õigus kohustusi tühistada.

3.2.2. Kriminaalhooldusseaduse muudatused (eelnõu § 2 muutmispunktid 2–4)

Kriminaalhooldusametnikule õiguse andmine algselt kohtu või prokuratuuri pandavate

kohustuste muutmiseks, asendamiseks või lisakohustuste panemiseks nõuab ka

kriminaalhooldusseaduse täiendamist. Selleks tehakse täiendused KrHS-i § 26 lõikes 1 ja § 261

lõikes 1.

Samuti täiendatakse seadust §-ga 262, milles sätestatakse üheselt kriminaalhooldusametniku

õigus muuta, asendada kriminaalhooldusalusele pandud kohustusi või neid lisada.

Kriminaalhooldusametnikul on õigus hoiatada kriminaalhooldusalust ja see õigus on KarS-is

sätestatud juba 2015. a karistusõiguse revisjonist alates, kuid hoiatust ei ole KrHS-is

reguleeritud. Selguse huvides on ka hoiatus nüüd KrHS-is nimetatud.

11

Kriminaalhooldusaluse tegudele reageerimise alused tulenevad KarS-i või KrMS-i asjakohasest

sättest. Näiteks ÜKT puhul on KarS-i § 69 lõike 6 alusel võimalik karistust täideviival

ametnikul (kes on pärast politseiametnikelt ÜKT täideviimise kohustuse äravõtmist ainult

kriminaalhooldusametnik) kirjalikult hoiatada süüdlast, kes hoiab üldkasulikust tööst kõrvale,

ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kuid ainult kohus saab määrata

lisakohustusi KarS-i § 75 lõike 2 alusel.

KrHS-i lisatava § 262 lõikega 3 reguleeritakse olukorda, kus kriminaalhooldusalune ei nõustu

kriminaalhooldusametniku tehtava muudatusega. Sel juhul ei nähta hooldusalusele ette

kaebeõigust, vaid kriminaalhooldusametnik esitab erakorralise ettekande kohtule või

prokuratuurile. Täpsema töökorra selleks peab kriminaalhooldussüsteem veel välja töötama,

kuid lühidalt võiks see seisneda järgmises. Kui kriminaalhooldusametnik on näiteks avastanud

mingi rikkumise, siis ta esmalt vestleb sellest hooldusalusega ja nõuab vajaduse korral selgitusi.

Seejärel teeb ametnik võimaluse korral ning kui rikkumise asjaolud seda lubavad,

hooldusalusele teatavaks rikkumisele reageerimise viisi, näiteks ettepaneku määrata

lisakohustus. Kui süüdlane sellega vestluse käigus nõustub, vormistatakse määramine ja

nõusolek ühes dokumendis kirjalikult. Kui ametnik pakub välja mitu varianti, arutatakse need

suuliselt läbi ja vormistatakse valitud viis kirjalikult. Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu

vestluse käigus hooldaja pandava kohustusega, märgitakse see kriminaalhoolduse päevikusse

ning kriminaalhooldusametnik vormistab kohtule erakorralise ettekande rikkumisele

reageerimiseks. Võimalik on ka selline lähenemine, et kriminaalhooldusametnik koostab

kõigepealt otsuse lisakohustuse määramiseks kirjalikult ja küsib sellele hooldusaluse

nõusolekut ning kui nõusolekut ei anta, koostab erakorralise ettekande. Kuna KarS-i § 75

lõikes 2 loetletud kohustusi saab endiselt muuta ka kohus, esitab kriminaalhooldusametnik

erakorralises ettekandes sama taotluse: muuta või asendada kohustus või lisada uusi kohustusi.

Erakorraline ettekanne tuleks kohtule esitada iga kord, kui kriminaalhooldusalune ei nõustu

lisakohustusega, näiteks rikkumisele reageerimiseks, kuna kehtiva seaduse järgi ju koostatakse

analoogses olukorras ettekanne. Seadusemuudatus võimaldab rikkumistele kiiremini

reageerida, aga alles jääb ka senine reageerimisviis. Ainult kohus saab kohustusi tühistada,

katseaega pikendada ja vangistuse täitmisele pöörata.

Kui tegemist on oportuniteediga menetluse lõpetamisega prokuratuuri määruse alusel,

esitatakse erakorraline ettekanne vajaduse korral prokuratuurile (vt ka seletuskirja muudatust

3.3).

3.3. Oportuniteediga menetluse lõpetamise korral pandavate kohustuste täitmine

kriminaalhooldusosakonnas

3.3.1. Kriminaalhooldusseaduse muutmine (eelnõu § 2 muutmispunktid 1 ja 5)

KrHS-i §-s 2 loetletakse kriminaalhooldusalused. Kriminaalhooldussüsteemi loomisel olid

kriminaalhooldusalused ainult süüdimõistetud isikud pärast kohtuotsuse jõustumist. Aja

jooksul on loetelu täiendatud eri liiki hooldusalustega, sh nendega, kelle kriminaalmenetlus on

lõpetatud oportuniteediga ja kellele on KrMS-i § 202 alusel pandud kohustusena ÜKT või

alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme kohustus. Teisi kohustusi

on siiani täitnud prokuratuur ise või edastanud kohustused täitmiseks kolmandatele isikutele,

näiteks MTÜ-dele või Sotsiaalkindlustusametile, ja kontrollinud siis nende täitmist.

Muudatuse eesmärk on tekitada selgem rollijaotus prokuratuuri ja kriminaalhoolduse vahel

ning selle kaudu vabastada prokuratuur kriminaaltäitevülesannetest, mille täitmiseks

prokuratuuril ei ole ei sobivat struktuuri ega spetsialiste. Oportuniteedi puhul isikuid küll ei

karistata, kuid neile pandavad kohustused on identsed või sarnased nende kohustustega, mida

12

määratakse süüdimõistetutele KarS-i § 75 alusel. Nende kohustuste täitmist korraldavad

kriminaalhooldusosakonnad. Seega korrastatakse muudatusega avalike ülesannete täitmist

prokuratuuri ja vanglateenistuse vahel, lähtudes mõlema organisatsiooni põhifunktsioonidest.

Muudatuse tulemusel ei lähe kõik KrMS-i § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 sätestatud kohustused

automaatselt täitmiseks kriminaalhooldusele, vaid sinna suunatakse need kohustused, mille

täideviimine või täideviimise järelevalve on otstarbekam korraldada

kriminaalhooldusosakonnas. Kui ainus kohustus on näiteks rahasumma kandmine

riigituludesse, mille kontrollimine on prokuratuuril endal väga lihtne (selleks on olemas eraldi

link digitoimikus), ei ole otstarbekas kohustust suunata täitmiseks kriminaalhooldusosakonda.

Kui aga pannakse isikule kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja sobiv programm on

kriminaalhooldusosakonnas olemas, on igati kohane saata määrus täitmiseks

kriminaalhooldusele. Kui isikul on mitu kohustust, millest osa täidetakse

kriminaalhooldusosakonnas (näiteks ÜKT ja sotsiaalprogramm) ja mõni mujal (näiteks ravile

pöördumine või alkoholi biomarkeri testi tegemine), siis teeb kriminaalhooldusametnik ka

mujal täidetava kohustuse üle järelevalvet.

3.3.2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine (eelnõu § 3 muutmispunkt 6)

KrMS-i § 4271 täiendatakse lõikega selle kohta, et ka oportuniteediga lõpetatud menetlustes,

kui isikule on pandud kohustused, mida täidetakse kriminaalhooldusosakonnas, võib

kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusaluse nõusolekul neid kohustusi muuta, asendada

või lisada kohustusi, kui kohustuste täitmisel ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad

nende täitmist. Kui isik ei nõustu kriminaalhooldusametniku tehtavate muudatustega või kui ta

endiselt ei täida kohustusi, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohustused

määranud asutusele. Eelnõuga kriminaalhooldusametniku pädevusse antav õigus

kriminaalhooldusalustele pandud kohustusi muuta, asendada või lisada on samasugune

karistatud isikute ja oportuniteediga menetluse lõpetamise puhul (vt ka seletuskirja p 3.2).

3.4. Muud muudatused

Lisaks eespool käsitletutele tehakse muudatused KrMS-i § 425 lõikes 1 ja VangS-i §-s 54.

KrMS-i § 425 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja arstliku komisjoni otsuse“ sõnadega

„tervishoiutöötaja arvamuse“ ning seda järgmisel põhjusel. Kui süüdimõistetu on karistuse

kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb selle kindlaks meditsiinitöötaja.

Vajaduse korral määrab kohus otsustamiseks kohtuarstliku ekspertiisi, mis võib olla ka

komisjoni ekspertiis. KrMS-i § 432 lõike 3 kohaselt peab istungil, kus arutatakse süüdimõistetu

karistuse kandmisest vabastamist tema haiguse tõttu, osalema tervishoiutöötaja, kes selle kohta

arvamuse andis. Normis olevate sõnade asendamine tagab ka parema õigusselguse, kuna

kehtiva KrMS-i § 425 lõike sõnastuses on tegemist arstliku komisjoni otsusega, kuid KrMS §

432 lõike 3 kohaselt tervishoiutöötaja poolt antud arvamusega. Samamoodi ei ole nõutud

komisjoni otsuse esitamist KrMS-i § 425 lõikes 2, kus karistuse kandmisest vabastamise alus

on haigestumine raskesse psüühilisse haigusesse.

VangS-i § 54 täiendatakse lõikega 3, milles viidatakse sama paragrahvi lõigetele 1 ja 2, mis

reguleerivad vangistuses viibiva ema ja tema kuni kolmeaastase lapse vanglas koos elamist.

Muudatuse kohaselt rakendatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatut ka vangistuses viibiva isa kohta, kui

see on lapse parimates huvides. Muudatuse tegemise vajadusele on juhtinud korduvalt

tähelepanu õiguskantsler2, kes on asunud seisukohale, et naissoost ja meesoost lapsevanemate

2 Õiguskantsleri pöördumised 2011 a nr 6-1/100993/1007630; 2015 a kiri nr 18-2/150499/1501894, p 11 ja e-kiri

10.02.2025.a.

13

eristamiseks, mis puudutab võimalust taotleda väikelapsega kooselu vanglas ning lapse ja

vanema suhete soodustamist, ei leidu mõistlikku ja asjakohast põhjust.

Kokkuvõtvalt leidis õiguskantsler, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused, ning osutas muu hulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadele, milles kohus

tunnistab mõlema vanema võrdset võimekust hoolitseda oma lapse eest, ning rõhutab

traditsioonilise naise ja mehe soorollide arusaama ebapiisavust erineva kohtlemise

põhjendamisel.

Õiguskantsler nentis oma pöördumises, et lapsega vanglas kooselu võimaldamine on erandlik

ning see saab toimuda üksnes juhul, kui see on lapse parimates huvides. VangS-i § 54 lõike 1

teise lause järgi on Eestis eestkosteasutus see ametiasutus, kes otsustab, kas lapse viibimine

vanglas koos oma emaga on lapse parimates huvides või mitte. Kuna lapse parimate huvide üle

otsustamise pädevus on antud eestkosteasutusele, jääb arusaamatuks, miks on

vangistusseadusega a priori välistatud olukord, kus lapse parimates huvides võib olla kooselu

oma isaga vanglas.

Õiguskantsler tõi ka näite, et juba 2010. aastal muudeti Soomes vangistusseaduse ja

lastekaitseseaduse sõnastust, asendades vanglate emade-laste osakonnad lapsevanemate

osakondadega. Sellega kaotati naissoost ja meesoost lapsevanemate meelevaldne eristamine,

mis puudutab võimalust taotleda ning (kui see on pädeva asutuse hinnangul lapse parimates

huvides) elada koos oma lapsega vanglas.

Kuigi Eesti vanglates oleks käesoleval ajal keeruline korraldada ühel ajal lastega emade ja

lastega isade elamine vanglas, kuna selleks sisustatud ruumid võimaldavad vaid ühest soost

lapsevanematel vanglas viibida koos väikelastega, siis nõustub vanglateenistus, et selline

eristamine seaduse tasandil ei ole kohane ja seadust tuleb muuta ning vajaduse tekkimisel

lahendada praktilised probleemid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

I. Ennetähtaegse vabanemise reeglite muutmine

Muudatus mõjutab senist kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vabastamise korda.

Süüdimõistetutest, kellele on karistusena mõistetud täies ulatuses vangistus, st mitte nn

šokivangistus, vabanevad vanglast enne tähtaega ligikaudu pooled. Teine pool neist vabaneb

pärast karistuse lõpuni kandmist. 2024. aastal vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 398

süüdimõistetut. Tingimisi enne tähtaega vabanes 452 kinnipeetavat. Šokivangistuse

ärakandmise järel vabanes 2024. aastal vanglast 197 isikut3.

Kavandatud muudatus mõjutaks aastas u 400 kinnipeetavat, kes muidu vabaneksid vangistusest

alles pärast karistuse kandmist. Muudatuse tulemusena väheneks vanglas kinnipeetavate arv,

kuna prognoositavalt vabaneks vanglast enne tähtaega ligikaudu pooled neist kinnipeetavatest,

kes praeguse korra järgi vabaneks vanglast pärast määratud karistuse kandmist.

14

Süüdimõistetute üldarv võiks seega lühiajaliselt väheneda 150–200 kinnipeetava võrra. Hiljem

muudatuse mõju kinnipeetavate arvu vähenemisele kahaneb.

Mõju siseturvalisusele on eelduslikult positiivne. Kõik Eesti kinnipeetavate senised

retsidiivsusuuringud kinnitavad, et kinnipeetavate vabastamine tingimisi enne tähtaega koos

käitumiskontrolliga on olnud uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisele positiivse mõjuga,

sest nende kinnipeetavate retsidiivsus on olnud enam kui poole väiksem, kui on karistuse

lõppemisel tähtaegselt vanglast vabanenud kinnipeetavatel4. Kui 2022. aastal vanglas karistuse

lõpuni kandnud vangide kahe aasta retsidiivsusmäär oli 39%, siis tingimisi enne tähtaega

vabastatud vangidel oli see 16%. Samas ei saa uue kuriteo toimepanemist vabanenud

kinnipeetava poolt lõpuni välistada ei tema ennetähtaegsel vabastamisel ega siis, kui ta oma

karistuse lõpuni on kandnud. Muudatuse tulemusel on prognoositav küll mõningane

korduvkuriteo toimepanemise kasv tingimisi enne tähtaega vabastatud kinnipeetavatel, kuid see

ei ulatu suure tõenäosusega määrani, mis see on karistuse lõpuni kandnud vangidel. Seega

üldine kuritegude toimepanemise määr ühiskonnas tõenäoliselt kahaneb.

Muudatusel on mõningane mõju kohtute töökoormusele. Kuna KarS-i muudatusi saab pidada

muul viisil isiku olukorda leevendavateks säteteks KarS-i § 5 lõike 2 tähenduses5, tuleb sätetele

anda tagasiulatuv jõud nende isikute suhtes, kellel oleks võimalik uue korra kohaselt

ennetähtaegselt vanglast vabaneda. KrMS-i § 431 lõike 3 järgi teavitavad vanglad neid

kinnipeetavaid seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse

jõustumisest arvates ning esitavad täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks.

Taotluse lahendamisel lähtutakse KrMS-i § 426 lisatavatest sätetest. Seetõttu võivad

muudatused kaasa tuua vanglate ja kohtute lühiajalise töökoormuse kasvu. Edaspidi peaks aga

ennetähtaegse vabastamise menetluste hulk vähenema. Kui 2024. aastal vaatasid maakohtud

läbi 1231 kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlust, siis muudatuse

tulemusena väheneks nende hulk ligikaudu kolmandiku ehk u 400 võrra aastas. Väheneks nende

kinnipeetavate arv, kelle kohus on seni jätnud tingimisi enne tähtaega vabastamata ning kes

nüüd kriminaalhooldusele vabanedes tõenäoliselt kujutaksid endast väiksemat retsidiivsusriski.

II. Kriminaalhooldusametnikule kohustuste muutmise õiguse andmine

Muudatus mõjutab katseajal käitumiskontrolli kestel tekkivate küsimuste lahendamist. 2024.

aasta lõpul viibib kriminaalhooldusel ligikaudu 2400 isikut, kes on allutatud KarS-i § 75 järgi

käitumiskontrollile. Aasta jooksul määratakse kriminaalhooldus koos käitumiskontrolliga

ligikaudu 2200 inimesele.

Kriminaalhooldusametnikud on esitanud 2024. aasta jooksul 1300 ettekannet kohtutele. Neist

ligi poolte ettekannete, mida muudatus puudutab, sisuks on mõne käitumiskontrolli kohustuse

lisamine, muutmine või tühistamine. Muudatuse tulemusena väheneks kriminaalhooldajate

kohtule esitatavate ettekannete arv seega vähemalt 600 võrra. Eelnevate aastate kohtulahendite

statistika kohaselt rahuldas kohus nendes lahendites veidi enam kui 90% kriminaalhooldaja

taotlustest. Seega ei mõjuta muudatus käitumiskontrolli sisu, mis jääb samaks olenemata sellest,

kes kohustused määrab, kuid eelnõu kohaselt toimuks see muudatuse jõustumise järel kohtu

sekkumiseta. Kuna kriminaalhoolduse täideviimine muutub muudatuse tulemusel

paindlikumaks, väheneb eelduslikult ka nende ettekannete arv, kus ettekande põhjus on

käitumiskontrolli kohustuse rikkumine ja ettepanekuks on näiteks karistuse täitmisele

pööramine. Seda põhjusel, et kriminaalhooldusametnikul ja süüdlasel on senisest paindlikumad

võimalused rikkumisele reageerimiseks alternatiivi leidmisel ning karistuse täitmisele

4 Täpsem ülevaade retsidiivsusest on kättesaadav veebis: https://www.just.ee/kuritegevus2023/retsidiivsus/ 5 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrus asjas nr 3-1-1-91-06 p 8; kättesaadav veebis:

3-1-1-91-06 (riigikohus.ee)

15

pööramist taotletakse ultima ratio põhimõttel olukorras, kus rikkumine on seotud

kriminaalhooldusest kõrvale hoidmise või ÜKT tegemata jätmisega.

III Oportuniteedi korral pandavate kohustuste täitmine kriminaalhooldusosakonnas

Aastas (2024.a andmed) lõpetatakse KrMS-i § 201 lõikes 2 ja § 202 lõikes 2 ehk avaliku

menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur menetlus ligikaudu 2500 isiku suhtes.

Enamik neist on toime pannud esmakordse joobes mootorsõiduki juhtimise (KarS § 424 lg 1)

või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121).

Menetluse lõpetamisel määratakse tavaliselt 2-3 kohustust, kusjuures enamikule määratakse

kohustusi, mille täideviimist hakkaks muudatuse jõustumisel korraldama ja täitmist kontrollima

kriminaalhooldus. Seega lisanduks kriminaalhooldusele igal aastal u 2500 uut isikut.

Kriminaalhooldusel on võimalik lisanduvaid ülesandeid täita olemasolevate töötajatega, kuna

kümne aastaga on kriminaalhooldusaluste arv vähenenud ligikaudu 3000 isiku võrra.

Mõju siseturvalisusele on positiivne. Süüdlaste senised retsidiivsusuuringud kinnitavad, et

kriminaalmenetluse tingimuslik lõpetamine koos asjakohaste kohustustega on olnud uute

kuritegude toimepanemise ärahoidmisele positiivse mõjuga, sest nende süüdlaste retsidiivsus

on olnud poole väiksem kui kohtulikult karistatud süüdlastel. Lisaks on positiivne mõju ka

prokuratuurile, kes ei pea enam korraldama süüdlaste ja eri teenusepakkujatega suhtlust ega

jälgima, kas inimene ikka proove andmas käib või sotsiaalprogrammis osaleb.

IV muud muudatused

1) Muudatus, millega jäetakse välja nõue esitada arstliku komisjoni otsus koos karistust täitva

asutuse juhi esildisega süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks tema

parandamatult raskesti haigestumisel, puudutab väga väikest sihtgruppi. Muudatus ei too kaasa

haigestunud kinnipeetava jaoks erinevusi tema kohta kohtule esildise koostamiseks. Kuid

muudatus vabastab vangla kohustusest kutsuda kokku arstlik komisjon. Püsivalt sellist arstlikku

komisjoni vanglas ei tegutse ja selle järele ei ole ka vajadust. Muudatus aitab vähendada kulusid

ning bürokraatiat.

2) Muudatus, millega võimaldatakse vanglakaristust kandval isal olla koos kuni kolmeaastase

väikelapsega vanglas, kui see on lapse huvides, puudutab samuti väga väikest sihtgruppi.

Tavaliselt on vanglas mõni üksik ema lapsega või ei ole ühtki. Põhjus ei ole selles, et

kinnipeetavatel ei ole väikeseid lapsi, vaid pigem selles, et vangla ei ole lapsele sobiv elukoht.

Muudatuse jõustumisel järel jääb isade suhtes kehtima sama kord laste vanglasse lubamise

kohta, nagu on praegu emade suhtes. Muudatuse tulemusel on VangS-i § 54 põhiseadusega

kooskõlas, kuid praktikas ei ole ette näha sellele kuigi suurt kasutust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldata sellest tulusid. Muudatustega kaasneb

mõningane kulude kokkuhoid kohtutes ning prokuratuuris. Kuna muudatuste jõustumisel

tehakse sama töö ära vanglasüsteemis, siis riigieelarves ülejääki ei teki, kuid muudatused

aitavad paremini toime tulla kohtusüsteemis kavandatud kärbetega.

8. Rakendusaktid

Seaduse jõustumisega ei kaasne vajadust muuta rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

16

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Kuna muudatused nõuavad mõningast

ettevalmistust, sh IT-arendusi ja tööprotsesside ülevaatamist vanglasüsteemis, siis on vaja jätta

mõistlik aeg seaduse vastuvõtmise ja muudatuste jõustumise vahele. Mõistlik aeg võiks olla

vähemalt paar kuud. Seega kui eelnõu ei jõuta menetleda nii kiiresti, tuleb jõustumisaega

menetluse käigus edasi lükata.

Muudatused, mis puudutavad tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, jõustuvad pool

aastat hiljem ehk 1. juulil 2026. aastal, kuna need nõuavad suuremat ettevalmistust ning kahe

suure muudatuse vahele on vaja jätta vanglasüsteemile aega muudatustega järk-järgult

kohanemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele

ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule,

Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru

Maakohtule, Eesti Advokatuurile, vanglatele, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli

õigusteaduskonnale.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja kohtutele, vanglatele, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate seaduste muutmise seaduse (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja oportuniteediga) eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lisaks eelnõule ja seletuskirjale leiate materjalide hulgast kehtiva seaduseteksti, millel on näha jälgitaval kujul muudatused, et oleks lihtsam plaanitavaid muudatusi hoomata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. eelnõu 2. seletuskiri 3. muudatused kehtival tekstil jälgitaval kujul

/*Lisaadressaadid: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus

Meie 02.05.2025 nr 8-1/3965-1

Tallinna vangla Viru Vangla Tartu vangla Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigikohus Anne Kruusement 5332 1991 [email protected]

17.04.2025 kehtiv terviktekst jälgitavalt muudatustega

Karistusseadustiku muutmise ja sellest tulenevate teiste seaduste muutmise seadus (muudatused seoses ennetähtaegse vabanemise, kriminaalhoolduse ja

oportuniteediga)

§ 1. Karistusseadustiku muutmine § 69. Üldkasulik töö (1) Kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. (2) Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. (3) Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. (4) Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Süüdlasele määratud üldkasuliku töö tunnid võib kuni ühe neljandiku ulatuses lugeda kaetuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (5) Üldkasulikule tööle rakendatud süüdlasele laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd. (6) Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata süüdlasele lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. (7) Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 692. Vangistuse asendamine raviga (1) Kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib seksuaalkurjategijate kompleksravi korral kohaldada üksnes osalise asendamisena. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib kohaldada tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusena. (4) Vangistus asendatakse raviga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid. (5) Ravi tähtaeg ei või olla lühem kui kaheksateist kuud ega pikem kui kolm aastat. [RT I, 26.02.2014, 1 - jõust. 08.03.2014] (6) Ravi käesoleva paragrahvi tähenduses on: 1) narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu; [RT I, 26.02.2014, 1 - jõust. 08.03.2014] 2) seksuaalkurjategijate kompleksravi täisealisele isikule, kes on kuriteo toime pannud seksuaalsuunitluse häire tõttu. (7) Ravi seisneb süüdlase allutamises statsionaarsele või ambulatoorsele ravile, mille eesmärk on kuriteo toimepanemise põhjuseks olnud psüühikahäire ravimine või selle häire kontrolli all hoidmine. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (8) Ravi ajal peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (9) Kui süüdlane hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatudkohustusi ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (10) Kui süüdlane paneb ravi ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, lõpetatakse tema suhtes ravi kohaldamine ning talle mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (11) Ravi rahastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras. [RT I, 15.06.2012, 2 - jõust. 01.06.2013]

5. peatükk KARISTUSEST VABASTAMINE

§ 73. Karistusest tingimisi vabastamine (1) Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Karistuse võib täielikult jätta tingimisi kohaldamata, kui käesoleva seadustiku eriosast ei tulene teisiti. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] (2) Kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust või rahalist karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest või rahalisest karistusest kantakse ära või tasutakse kohe ja millist vangistuse või rahalise karistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele. Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse kestus on kuni 30 päeva.

(3) Katseajaks määratakse üks kuni viis aastat. (4) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] (5) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 74. Karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile (1) Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Karistuse võib täielikult jätta tingimisi kohaldamata, kui käesoleva seadustiku eriosast ei tulene teisiti. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] (2) Kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest kantakse ära kohe ja millist vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele. Kuriteo toimepanemise ajal noorema kui kaheksateistaastase isiku kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse kestus ei või ületada 30 päeva. (3) Katseajaks määratakse kuus kuud kuni viis aastat. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] (4) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] (5) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] (6) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 75. Käitumiskontroll

(1) Süüdlase allutamisel käitumiskontrollile, võib kohus määrata, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (2) Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus või süüdlase nõusolekul kriminaalhooldusametnik käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud: [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi; [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 21) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima määratud paikades ega suhtlema määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalprogrammis; [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 9) alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2011] 10) alluma alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] 11) muu asjakohane kohustus, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. (3) Kohus võib muuta, asendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid või kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kontrollnõudeid või kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (31) Kriminaalhooldusametnik võib muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi. Kui süüdlane ei anna käesoleva paragrahvi lõike 2 sissejuhatavas osas nimetatud nõusolekut, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule. (4) Kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. (6) Kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi, võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 76. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile (1) Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. (11) Teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlane vabaneb katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud kinnipeetava vabastamist. (2) Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. (21) Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlane vabaneb katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolm neljandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud kinnipeetava vabastamist. (3) Tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. (4) Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (5) Katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. (7) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle lisaks käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatud kohustusi või kohus pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017] (8) Kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 761. Kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja allutamine käitumiskontrollile

(1) Kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane: 1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud; 2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. (2) Süüdlane, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, vabaneb katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest: 1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud kinnipeetava vabastamist; 2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja kohus ei ole keelanud kinnipeetava vabastamist. (3) Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja käitumiskontrolli ajaks kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 77. Eluaegsest vangistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile (1) Eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 sätestatut. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (3) Katseajaks määratakse viis kuni kümme aastat, millest vähemalt kolmeks aastaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (31) Kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule või kohus pikendada käitumiskontrolli aega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega, või pöörata karistuse täitmisele. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (4) Kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, saadetakse ta eluaegset vangistust kandma. § 78. Katseaja arvestamine Katseaeg hakkab kulgema: 1) käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist; 2) käesoleva seadustiku §-des 76, 761 ja 77 sätestatud juhtudel kohtulahendi jõustumisest. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 3) käesoleva seadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud juhtudel isiku vanglast vabanemise kuupäevast.

§ 87. Alaealisele ja noorele täiskasvanule kohaldatavad mõjutusvahendid [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

(1) Kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) sotsiaalprogramm; 3) kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine; 4) sõltuvus- või muu ravi; 5) vahendusteenus; [RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 6) allutamine käitumiskontrollile vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule; 7) 5–60 tundi üldkasulikku tööd; 8) liikumisvabaduse piirang, vajaduse korral koos allutamisega elektroonilisele järelevalvele vastavalt käesoleva seadustiku §-s 751 sätestatule; 9) kinnisesse lasteasutusse paigutamine, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid; 10) muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult võetav kohustus. (2) Kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) sotsiaalprogramm; 3) väärteoga tekitatud kahju hüvitamine või heastamine; 4) sõltuvus- või muu ravi; 5) vahendusteenus; [RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 6) kuni 20 tundi üldkasulikku tööd; 7) liikumisvabaduse piirang; 8) kinnisesse lasteasutusse paigutamine, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid; 9) muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult võetav kohustus. (3) Kohus kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5, 7 ja 10 ning lõike 2 punktides 4–6 ja 9 loetletud mõjutusvahendeid üksnes isiku eelneval nõusolekul. (4) Kohus võib isiku, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra, kriminaalhooldusametnik või kohus muuta või asendada talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2, 3 ja 31 sätestatule. (5) Kinnisesse lasteasutusse paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni üheks aastaks. Kinnises lasteasutuses viibimise ajal ei saa alaealisele kohaldada käitumiskontrolli ega üldkasuliku töö kohustust. (6) Kohus võib isikule, kes oli süüteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, kohaldada liikumisvabaduse piirangut kuni üks aasta ning elektroonilist järelevalvet kuni kuus kuud. (7) Arvestades alla kahekümne ühe aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, võib kohus kohaldada talle käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–8 ja 10 sätestatud mõjutusvahendeid. (8) Kohus võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–10 ja lõike 2 punktides 2–9 sätestatud mõjutusvahendite liiki. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 871. Karistusjärgne käitumiskontroll

(1) Kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. (2) Kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist korduvalt karistatud samas punktis nimetatud kuriteo eest. (21) Kui isikul puudub käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punkti 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada teda teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isikule käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ning ta on kohustatud: 1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. [RT I, 06.08.2022, 4 - jõust. 01.10.2022] (3) Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega. (4) Kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra, kohus või kriminaalhooldusametnik määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. (5) Kohus võib tühistada, muuta või asendada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. (6) Karistusjärgne käitumiskontroll lõpeb enne tähtaja möödumist, kui: 1) süüdlane asub vangistust kandma või ta paigutatakse psühhiaatrilisele sundravile või 2) talle kohaldatakse uuesti käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 74 sätestatule. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

§ 2. Kriminaalhooldusseaduse muutmine

§ 2. Kriminaalhooldusalune Kriminaalhooldusalune on: 1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla; 2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga või narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendatud seksuaalkurjategijate kompleksraviga;

[RT I, 15.06.2012, 2 - jõust. 01.06.2013] [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] 3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 või § 202 lõike 2 kohaselt kohustused mille täitmist korraldatakse kriminaalhooldusosakonnas; 4) kahtlustatav või süüdistatav, kellel tõkendina kohaldatud vahistamine on asendatud elektroonilisele valvele allumise kohustusega; [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2011] 5) kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu; [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 6) süüdlane, kelle arest on asendatud üldkasuliku tööga või kellele kohus on määranud üldkasuliku töö tegemise kohustuse karistusseadustiku § 87 alusel; [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 7) kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on prokurör või kohus tellinud kohtueelse ettekande. [RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]

§ 26. Kriminaalhoolduse teostamine (1) Kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja prokuratuuri, kohtu või kriminaalhooldusametniku määratud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. (2) Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. (3) Kriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla. (4) Kriminaalhoolduse teostamisel peab kriminaalhooldaja austama kriminaalhooldusaluse väärikust. (5) Kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikke andmeid töödeldakse vangistusseaduse §-de 51–54 kohaselt. [RT I, 10.03.2015, 4 - jõust. 01.06.2015] § 261. Kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrollimine (1) Kui kohus, prokurör või kriminaalhooldusametnik on määranud kriminaalhooldusalusele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, on kriminaalhooldajal õigus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-des 38–41 sätestatud korrast. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (2) Kui kriminaalhooldusametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja kriminaalhooldusalune ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega ning isikul esinevate alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste kirjeldusega. (3) Indikaatorvahendi kasutamise ning isikul alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnuste esinemise või puudumise kohta koostab kriminaalhooldusametnik protokolli. Indikaatorvahendi kasutamise ning kriminaalhooldusalusel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavate tunnuste protokolli vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kui kriminaalhooldusalune nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, peab kriminaalhooldusalune hüvitama vere- või bioloogilise vedeliku proovi (edaspidi proov)

võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla. Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] (5) Kui proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab kriminaalhooldaja või vangla võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse uuringu tegemiseks ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks. (6) Kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. [RT I, 20.12.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]

§ 262. Kriminaalhooldusaluse hoiatamine ning kohustuste muutmine, asendamine ja täiendavate kohustuste panemine (1) Kriminaalhooldusametnik võib karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel kriminaalhooldusalust hoiatada, kriminaalhooldusaluse nõusolekul muuta või asendada talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna talle täiendavaid kohustusi. (2) Kriminaalhooldusaluse nõusolek ja kriminaalhooldusametniku otsus vormistatakse kirjalikult. (3) Kui kriminaalhooldusalune ei nõustu kriminaalhooldusametniku käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtavate otsustega, esitab kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande kohtule või prokuratuurile käesoleva seaduse § 31 kohaselt.

§ 31. Erakorraline ettekanne (1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2011] (2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. (21) Erakorraline ettekanne kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu poolt elektroonilisele valvele allumise kohustuse rikkumise kohta sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kriminaalhooldusaluse seletuse kokkuvõtet ning kriminaalhooldusametniku ettepanekut elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vahistamise kohaldamiseks või elektroonilise valve kohaldamise lõpetamiseks ning vangistuse kohaldamiseks. Vangistuse kohaldamise ettepanekule lisatakse ka elektroonilise valve all viibitud päevade arv. [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2011] (22) Kui kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks. [RT I, 15.06.2012, 2 - jõust. 01.06.2013]

(3) Kui kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisest, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest. (4) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (5) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, esitatakse kohtule või prokuratuurile erakorraline ettekanne tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui kriminaalhooldusalune on aja-, asendus- või reservteenistuses. Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab andmeid peatamise aluste ja ettepanekut peatamise aja kohta. [RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, kellele kohus on kohaldanud elektroonilise valvega ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu, rikub elektroonilisele valvele allumise kohustust, teavitab kriminaalhooldusametnik viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri selle kohustuse rikkumisest. Erakorraline ettekanne rikkumise kohta esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile tema nõudmisel. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

§ 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu (1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja tervishoiutöötaja arvamuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. (2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine (1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku § 76 lõikes 1 või 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (11) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 või § 761 lõike 1 alusel ning enne karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaja saabumist süüdimõistetu enne tähtaega vabastamist kohtus enam ei arutata, määrab täitmiskohtunik süüdimõistetule sama seadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel vabanemise puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused. (2) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta karistusseadustiku § 76 lõikes 3 sätestatud nõudeid arvestades määrata vabastamise küsimuse uuesti arutamiseks tähtaja, mis on:

1) karistusseadustiku § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajast lühem; 2) vangistusseaduse § 76 lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikem või lühem või 3) vangistusseaduse § 76 lõikes 41 sätestatud kahe aasta pikkusest tähtajast lühem. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (21) Vangla või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul võib täitmiskohtunik keelata süüdimõistetu karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel vabastamise. Sellisel juhul määrab täitmiskohtunik tähtaja, mille möödumisel vabastamise küsimust uuesti arutatakse või tähtaja, millal süüdimõistetu vabastatakse, ning vabastamise puhuks katseaja ja käitumiskontrolli ajal kohaldatavad kohustused, kui vangla või prokuratuur ei ole esitanud uuesti ettepanekut keelata süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine. (3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (4) Täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes. [RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

§ 4271. Kohustuste täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine (1) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva seadustiku § 201 lõikes 2, § 202 lõikes 2 või § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Käesoleva seadustiku § 2031 lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise, välja arvatud menetluskulude tasumise kohustus, puhul on vajalik ka kannatanu nõusolek. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemisel ning kui käesoleva

seadustiku § 201 lõike 2 punktides 3 ja 6 või § 202 lõike 2 punktides 3-7 sätestatud

kohustused täidetakse kriminaalhooldusosakonnas, võib kriminaalhooldusametnik isikut

kirjalikult hoiatada või isikule pandud kohustusi tema nõusolekul muuta, asendada või

määrata täiendavaid kohustusi. Kohustuste täitmata jätmisel või kui isik ei nõustu

muudatustega, esitab kriminaalhooldusametnik ettekande prokuratuurile või kohtule.

§ 4. Vangistusseaduse muutmine

§ 54. Eritingimused naiskinnipeetavale (1) Rasedate naiste jaoks sisustatakse vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. (2) Vanglateenistus tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. [RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009] (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ema kohta sätestatut kohaldatakse ka isale, kui see on lapse parimates huvides.

§ 76. Vabastamine tingimisi enne tähtaega (1) Kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku § 76 lõigetes 1 ja 2, § 761 lõikes 1 või §-s 77

sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule: 1) kinnipeetava kohta käesoleva seaduse § 53 alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele; [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024] 2) kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta; 3) kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta; 4) kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel, ja 5) kannatanu arvamuse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta, kui kannatanu on esitanud kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lõike 5 punktis 4 sätestatud taotluse ning on oma arvamuse vanglale avaldanud. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (2) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. (3) Kinnipeetava, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 761 lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ainult juhul kui kohus on sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks tähtaja. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (4) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. (41) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 77 lõike 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kahe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks lühemat tähtaega. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (5) Kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 7 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele või süüdimõistetu on karistusseadustiku § 76 lõike 8 kohaselt katseajal toime pannud uue tahtliku kuriteo, mille eest teda on karistatud vangistusega, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 või § 761 lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest või uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks ühest aastast pikema või lühema tähtaja või tähtaja millal süüdimõistetu vabastatakse vangistusest kui kohus ei ole vabastamist keelanud vanglateenistuse või prokuratuuri põhjendatud ettepanekul. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019] (51) Kui kohus on karistusseadustiku § 77 lõike 31 alusel pööranud eluaegse vangistuse täitmisele, edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast kahe aasta möödumist täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada karistuse täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks kahest aastast lühema tähtaja. [RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

(6) Vangla ei edasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjale kohtule kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks karistusseadustiku § 76 lõike 3 kohaselt, kui kinnipeetaval on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Vangla edastab materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab karistusseadustiku §-s 871 sätestatud tingimustele. (7) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (8) Kui vanglateenistus või prokuratuur leiab, et kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine karistusseadustiku § 76 lõike 11 või 21 või § 761 lõike 2 alusel ei ole põhjendatud, edastatakse vähemalt 30 päeva enne vastavas lõikes sätestatud tähtaega kohtule põhjendustega ettepanek kinnipeetava vabastamata jätmiseks. Põhjendatud vajaduse korral võib edastada ettepaneku kohtule kolmekümnest päevast lühema aja jooksul. (9) Kui vanglateenistus või prokuratuur on esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud ettepaneku kohtule, ei vabastata kinnipeetavat enne sellekohase kohtulahendi jõustumist ka juhul kui karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtaeg saabub enne kohtulahendi jõustumist. (10) Kui kohus keelab kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistusseadustiku § 76 lõikes 11 või 21 või § 761 lõikes 2 sätestatud tähtajal ja määrab uue tähtaja mille möödumisel vabastamise küsimust uuesti arutatakse, edastab vangla kohtule määratud ajaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid. Kui kohus määrab tähtaja, millal süüdimõistetu vangistusest vabastatakse, võib vanglateenistus või prokuratuur esitada uuesti ettepaneku keelata süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

§ 17210. Käesoleva seaduse § 76 kohaldamise erisused pärast karistusseadustiku § 76

lõigete 11, 21 ja § 761 lõike 2 jõustumist

(1) Vanglateenistus edastab karistusseadustiku § 76 lõigete 11, 21 ja § 761 lõike 2 muudatuste

jõustumisel kohtule käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid (edaspidi materjalid)

ka nende kinnipeetavate kohta, kellel on karistusseadustiku § 76 lõigetes 11 või 21 või § 761

lõikes 2 sätestatud tähtaeg möödunud või vähem kui kuue kuu pärast saabumas.

Vanglateenistus edastab materjalid nii tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamisega

nõustumise kui keeldumise korral.

(2) Vanglateenistus edastab kohtule materjalid kõigepealt kinnipeetavate kohta, keda

puudutab muudatus karistusseadustiku § 761 lõikes 2, seejärel kinnipeetavate kohta, keda

puudutab muudatus karistusseadustiku § 76 lõikes 11 ning lõpuks kinnipeetavate kohta, keda

puudutab muudatus karistusseadustiku § 76 lõikes 21, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast

karistusseadustiku § 76 lõigete 11 ja 21 ning § 761 lõike 2 jõustumist.