Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga

05.05.2025)

Kuna gripi ja COVID-19 haigestumus on vaibumas ning ülemiste hingamisteede

nakkustesse haigestumise põhjuseks ei ole enamasti gripiviirus ega SARS-CoV-2, vaid teised

respiratoorsed viirused, ei koostata alates järgmistest nädalatest enam nädalasi ülevaateid.

Statistilised andmed gripi ja COVID-19 kohta on kättesaadavad:

https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/statistika/ulemiste-hingamisteede-

viirusnakkused#2024

Lühikokkuvõte

• Ägedatesse respiratoorsetesse viirusnakkustesse, grippi ja COVID-19 haigestumus on

langustrendis.

• Haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks ning levik piiratuks.

• Etioloogiline pilt on mitmekesine. Gripi- ja SARS-CoV-2 viiruseid sentinelproovidest

ei tuvastatud.

• Grippi tõttu hospitaliseeritute arv on samuti langustrendis – võrreldes eelmise nädalaga

on langus 43,9%.

• Alates märtsist ei ole TEHIKu andmetel registreeritud ühtegi hospitaliseerimist, mille

põhjuseks oleks olnud raskekujuline COVID-19. COVID-19 COVID-19 haigestumus on alates veebruari algusest järjepidevalt langenud.

18. nädala jooksul lisandus 58 haigusjuhtu (9 laboratoorselt kinnitatud ja 49

epidemioloogilise-kliinilise seose alusel diagnoositud). Eelmise nädalaga võrreldes püsib

haigusjuhtude arv stabiilsena.

TEHIKu andmetel ei ole viimase kolme nädala jooksul registreeritud ühtegi COVID-19 tõttu

hospitaliseerimist ega surmajuhtumit.

Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud andmete

järgi suri COVID-19 tõttu 2025 a. algusest kokku 17 inimest. (andmed on uuendatud

03.04.2025a)

Praeguses ringlevate viirusvariantide hulgas ei ole täheldatud kliiniliselt olulist raskema

kuluga alatüvesid võrreldes eelnevate perioodidega. Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel -seire andmed

Seisuga 28.04.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2009

inimest, neist 41,2% olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute koguarv on langustrendis – võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigestunute arv

12%. Maakondade lõikes märkimisväärseid erinevusi ei täheldatud. Sentinelseire andmetel olid 76,8% analüüsitud proovidest positiivsed gripilaadsete viiruste

suhtes.

Etioloogiline pilt on mitmekesine.

Peamised tuvastatud haigustekitajad olid paragripiviirus ja rinoviirus, kumbki moodustas

23,8% kõikidest analüüsitud proovides.

Järgnesid inimese metapneumoviirus (14,3%), respiratoor-süntsütiaalviirus ehk RSV (9,5%) ja

adenoviirus (4,8%).

Gripi- ja SARS-CoV-2 viiruseid sentinelproovidest ei tuvastatud.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripp 18. nädalal registreeriti kokku 89 grippi haigestunut. Haigestumus on langustrendis, võrreldes

eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 44%.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks, kuid levik on piiratud.

Laboratoorselt tuvastati 41 gripiviirust, sealhulgas 21 A-gripiviirust ja 8 B-gripiviirust. Hospitaliseerimine Uuendatud andmete põhjal hospitaliseeriti kolme nädala jooksul 92 patsienti.

Hospitaliseeritute arv on langustrendis – võrreldes eelmise nädalaga vähenes see 43,9%.

Gripihooaja algusest on Tervise infosüsteemi andmetel hospitaliseeritud kokku 1374 inimest,

kellest 51% olid vanuses 60a ja vanemad ning 22,7% olid kuni 7-aastased lapsed (sh 52%

neist alla 2-aastased). Gripi tõttu hospitaliseeritute mediaanvanus oli 64 aastat.

Keskmiselt 7,3% kõigist gripijuhtudest vajas haiglaravi. Samas ca 11% kõikidest väikelaste

(0–4 a) gripijuhtudest vajas haiglaravi. Noorukite ja täiskasvanute puhul vanuses kuni 64

eluaastat jäi hospitaliseerimisvajadus 0- lähedale. Hospitaliseerimisvajaduse osakaal kasvas

koos vanusega: vanuses 65–69 oli see 14,5%, aga vanuses 81 ja vanemad juba 48,7%.

Gripi tõttu suri kokku 79 inimest, neist 93,2% olid vanemad kui 60 eluaastat. Surnute

mediaanvanus oli 81 aastat.

Alla 60-aastaste seas suri viis inimest: 6-aastane laps ning 22-, 44-, 49- ja 50-aastased

täiskasvanud. Mitte ükski neist ei olnud vaktsineeritud.

Kõikidest hospitaliseeritutest oli vaktsineeritud 126 inimest (9,6%), neist 82,5% olid 60 ja

vanemad ning 7 last.

Surnutest olid vaktsineeritud 14 inimest ehk 13,5%, kõik olid vanuse 60 ja vanemad.

Vaktsineeritud patsientide mediaanvanus oli 89,7 aastat. Kõigil neil esines lisaks kõrgele

vanusele ka kaasuvaid haigusi, peamiselt kardiovaskulaarsed probleemid. RS-viirusega seotud nakkused RS-viirusega seotud haigusjuhtude arv on ka langustrendis. Laboratoorselt tuvastati 18.

nädalal 57 RS-viiruse juhtu.

TEHIKu täpsustatud andmetel on alates oktoobrist registreeritud kokku 466 haigusjuhtu.

Haiglaravi vajas 134 inimest, neist 82 ehk ca 62% olid kuni 5-aastased lapsed ja 31 ehk 23%

olid 60-aastased ja vanemad. Teistes vanuserühmades registreeriti üksikuid juhtumeid. Ükski

hospitaliseeritu ei vajanud intensiivravi ning surmajuhte ei esinenud.

Inimese metapneumoviirus (hMPV)

Laboratoorsete andmete alusel on alates 01.01.2025 tuvastatud 505 hMPV juhtumit. 18. nädalal

registreeriti 16 juhtumit.

Kõige rohkem haigestunuid oli vanuserühmas 0–4 aastat, moodustades ca 36.2% kõigist

juhtudest ning vanuses 65 ja vanemad – 25,4%. Mycoplasma pneumoniae Alates 1. jaanuarist 2025 on tuvastatud 3202 Mycoplasma pneumoniae laboratoorselt

kinnitatud juhtumit.

18. nädalal lisandus laboratoorsete andmete (DNA ja IgM) alusel 4 Mycoplasma pneumoniae

juhtu.

Positiivsete proovide osakaal oli kõrgeim vanuserühmades 5–9 ning 30–39 aastat – vastavalt

17,2% ja 20,8%.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Teistes vanuserühmades, välja arvatud 60-aastased ja vanemad, olulisi erinevusi ei täheldatud.

Vanuserühmas 60 aastat ja vanemad registreeriti sel nädalal 3,2% kõigist haigusjuhtudest.

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary