Kiri SA Eesti Kunstimuuseum poolt (ühisteenus)

Riigi IT Keskuse tegevjuht

30.04.2025 nr 1-11/107

Lugupeetud Ergo Tars

Pöördun Teie poole seoses RIT-i poolt pakutava ATK 2.0 teenuse rakendamisega SA Eesti

Kunstimuuseumis.

Alustuseks tahan kinnitada, et SA EKM saab aru ühisteenuse vajadusest ja minu käesolev kiri

pole suunatud selle tegevuse vastu, vaid kuna meie eesmärk on saada tulevikus teenust, mis

vastab kogu professionaalses teadmises organisatsiooni vajadustele, soovin juhtida Teie

tähelepanu asjaoludele, mis on meie senist koostööd probleemseks muutnud.

Kõik algab sellest, et praegune teenus on disainitud ja vastavalt sellele ühtlustatud ametkonna

vajadustele vastavaks, jättes arvestamata kultuurivaldkonna asutuste tööprotsesse või

nimetades neid erisusteks, mitte olulisteks faktoriteks muutuste disainimisel.

Teenuse ettevalmistamise käigus on tekkinud rida probleeme ja küsimusi, mille lahendamise

tulemuslikkuses pole me selgusele jõudnud. Seda eeskätt kahel põhjusel: a) peaaegu olematu

kommunikatsioon RIT-i poolt, b) SA EKM kui peaaegu olematu partner RIT-ile, keda pole

huvitanud SA EKM-i tegutsemise eesmärgid, funktsionaalsus ja mehhanism, organisatsiooni

ülesehituse loogika ega teenusega ühinemisel tekkida võivad riskid.

Seetõttu on tekkinud arusaamine, et praegu meile teadaoleva teenuse jäikus ja orienteeritus on

suunatud mitte arvutikasutaja, vaid teenusepakkuja mugavusele, töökohtade ning kohtvõrgu

haldamise lihtsusele.

Toon allpool välja mõned muuseumi tegutsemise jaoks olulised printsiibid, millega pakutava

teenuse puhul pole ilmselgelt arvestatud:

a) SA EKM on sihtasustus, mis tähendab, et oma tegevuses lähtume äriloogikast. Meie

kohustus on teenida omatulu, mis aastal 2024 lähenes 3 miljoni eurole, millega katame

kogu oma sisutegevuse. EKM on sõltuv omatulu teenimise kohustusest, meie päevane

käive on 15 000-20 000 euro vahel. Me ei saa endale lubada praegu veel mitte

rahuldavalt töötavale teenusele üleminekut. EKM-i jaoks vajalike erisuste osas pole

isegi veel analüüsi tehtud, rääkimata lahenduste kokkuleppimisest. EKM-i kassad ei

tohi seisma jääda (kasutame Buumi platvormi). Ärikriitilisi süsteeme on teisigi,

näiteks suured andmemahud meie failiserveris, millele head alternatiivi hetkel veel ei

ole. Kui siiski midagi juhtub, siis kes vastutab, ka rahaliselt?

b) EKM-i kui kultuuriasutuse olulised erinevused kantseleitööks kavandatud süsteemist:

sõna „erinevus“ on justkui negatiivne sõna kogu RIT-i hiidprojektis, aga juhin

tähelepanu, et ministeeriumide töölaud ongi väga erinev kultuurivaldkonnas

väljakujunenud tööviisidest. See ei ole veider erinevus, vaid riigi kui terviku

olemasoluks väljakujunenud süsteem, mille muutmine pole vist RIT-i missioon?

Pigem ikka toetada.

Oluliseks erinevuseks meie töökorraldustes on see, et erinevalt ajapõhisest süsteemist

(fikseeritud tööaeg ministeeriumides) on muuseumide ja ilmselt ka teiste

kultuuriasutuste süsteem paindlik ja eesmärgipõhine. Kuna muuseumi ruumides

toimuvad näitustele lisaks teiselaadsed üritused (etendused, kontserdid, vastuvõtud),

võib tööpäev alata enne kella 8.00 ja lõppeda kell 24.00, mis on seotud nii

tehnoloogiliste kui finantssüsteemide tööga.

ATK 2.0 teenuse kasutuselevõtuga rakendub suur hulk piiranguid, mis muudavad

meile mõistlikuna näivat töökorraldust. Näited: enam ei saa tööalast emaili lugeda

isiklikust telefonist (SA EKM-is on vaja välja vahetada 64 telefoni, mis ei vasta

teenuse nõuetele), ei saa lugeda emaili isiklikust või ka mõne kolmanda isiku arvutist,

kõik peavad kogu aeg kaasas kandma tööarvutit, kuigi emailid paiknevad tegelikult

Microsofti pilves. Mistahes muuseumiprojekti raames on vaja suhelda lepinguliste

töötajate, arenduspartnerite ja disaineritega, kellel pole EKM-i domeenis kontot, ja ei

peagi seda olema. ATK teenuse raames ei saa hõlpsasti jagada partneritega kalendreid

(sündmuste infot) ega postkaste, ei tohi kasutada info edastamiseks sanktsioneerimata

väliseid mäluseadmeid jne jne. Jäigad piirangud viivad kiiresti alternatiivsete

suhtluskanalite leidmiseni ja turvariskid kasvavad kordades.

Selline jäikus tekitab kindlasti probleeme töötajate rahuolus ja ka töömotivatsioonis.

Teatavasti on töökorraldusega rahulolu tänapäeval elementaarne väärtus, millel

organisatsiooni töökultuur põhineb ning seda ohustada tähendab probleeme

kollektiivis, siseinfo kokkuvarisemine on aga hästitöötava kollektiivi lõpu algus.

Olen väga tänulik, kui leiame RIT-i näol partneri, kellega koos arutada tuleviku

strateegiat. Ja soovin ka asendada sõna „erisused“ sõnaga „päriselu“. Sest näiteks meie

jaoks on üsna veider erisus olla töölaua taga kella 8.30st kella 17.00ni. Aga mõlemat

erisust on ju väga vaja.

2025. a lõpus ja 2026. a alguses toimuvad suure tõenäosusega Eesti Kunstmuuseumis

olulised muutused organisatsioonis, rääkimata pingest teenida vajalik omatulu

praeguses majandussituatsioonis. Ma ei näe mingit võimalust 2025. aasta lõpus

üleminekuks ATK 2.0 teenusele. Hoolimata kõigest oleme valmis aruteludeks

järgmiste sammude üle, eeldades, et muuseumi funktsioon ja jätkuv toimimine on

partnerile oluline.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Helme

Juhatuse liige