Arvamus

Kaitseministeerium

Sakala 1, 15094 Tallinn

[email protected]

MTÜ Roheline Pärnumaa

Sääse 1-2, 80012 Pärnu

[email protected]

5.5.2025

MTÜ Roheline Pärnumaa ettepanekud ja vastuseisukohad Kaitseministeeriumi (KAM) 03.04.2025 dokumendi nr 12-1/25/141 "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine arvamuse avaldamiseks"

MTÜ Roheline Pärnumaa (MTÜ) toob esile järgmist.

1) Asukohavalikust mõned metoodilised tähelepanekud. Põhimõtteline valik oli tehtud juba algatamisotsuses - antud eriplaneeringu asukoha valik ei lähtu mitte sellest, kus Eestis oleks võimalik kaitsetööstusparki rajada, vaid algatamisel ette antud planeeringualast. Lähteseisukohtade dokument selgitab, et planeeringuala ehk need neli põhimõttelist asukohta on välja selgitatud järgmiste kriteeriumide alusel:

pargi pindala (0,5–1 km2); tehaseväline ohutu kaugus; tööjõud 30 minuti autosõidu kaugusel; logistika; elektriühendused; kaugus Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest ja kooskõla olemasolevate planeeringutega ning sellest tulenev teostatavus.

See tähendab, et planeeringu protsessi käigus nende nelja ala valiku üle ega ka nende valiku aluseks olnud kriteeriumide üle vaielda ei saa, saab vaielda selle üle, kuidas nende alade piire on planeeringus täpsustatud ja kuidas on tehtud eelistatud valik.

2) Kahetsusväärselt on riigi huvi on metsamaal kaitsetööstust arendada keskkonnamõjude hinnaga, Pärnu aladel väheneks metsamaa osakaal olenevalt alast ca 200–240 ha. Keskkonnamõjudega pole aga millegipärast arvestatud isegi teises järjekorras, sest kuigi asukohavalikuna otsuse eelnõu dokumentides kordub selgelt, et esimestena eelistatud valikualadeks on Aidu ja Kiviõli alad, soovib KAM valida Pärnu 1.

KAM on ju omalt poolt varem heaks kiitnud kõik eelvalikualad oma kriteeriumide alusel ja juhime tähelepanu, et lõplik valik saab peale KAM-i poolt seatud nõuetele vastamist olla vaid keskkonnamõjudest lähtuv ja kõikide koostatud uuringute tulemuste järgi. Või on tegemist näilise planeerimisprotsessiga, kus uuringute tulemusi ei pea arvestama? Arusaamatuks jääb valik Pärnu 1, kui andmebaaside info baasil tehtud uuringute järgi on sobivaimad Aidu ja Põhja-Kiviõli alad, mõnel korral Piirsalu ala, seda nii linnustiku, loomastiku, taimestiku ja elanikele mõjude osas. Pärnu alad on sobivuse järjestustes viimased.

3) Lisaks juhime tähelepanu, et reaalsed elustiku uuringud välitöödega on teostamata ehk tehtud uuringute nime all tegemist on andmebaaside põhjal koostatud nn uuringutega. Andmebaasid ei ole loodusväärtuste eksperdi sõnul piisavad, sest ei kajasta reaalset olukorda, sest käsitletavate alade kohta on olemas vaid üksikud juhuvaatlused. Reaalsete elustiku uuringute tulemusel ei oleks KSH tulemused arenduseks sama sobivad, st ei saa väita nagu väärtuslikke kaitstavaid liike ja nende elupaiku Pärnu aladel ei esineks või kahjustavaid mõjusid ei teki. Väärtused on lihtsalt praegu teadmata (väliuuringud on teostamata), mis ei tähenda, et väärtusi ei esine.

Kordame hädavajaliku eeltingimusena nõudmist, et kõik mõjud peavad saama objektiivselt hinnatud ja see eeldab nn elustiku-uuringute sisulist läbiviimist, mida tehtud ei ole.

4) Mõjude hindamiseks ja KSH aruandega seoses teeme järgmised ettepanekud:

Planeeringualadel tuleb läbi viia linnustiku, taimestiku ja loomastiku inventuurid, sest nende alade elustiku kohta on olemas vaid üksikud juhuvaatlused. Inventuurid eeldavad põhjalikke välitöid ja need peavad keskenduma kaitstavate liikide inventeerimisele. Linnustiku osas sobib inventeerimise metoodikana kasutada Natura linnualade riiklikus seires kasutatavat metoodikat, mis hõlmab enamus kaitstavate linnuliikide tuvastamist uuritavalt alalt. Välitöödega inventuurid on võimalik teostada samas ajaraamis, mis on planeeritud nn uuringute tegemiseks. Samuti on vajalik kaasata inventeerimise ja uuringute teostamisse päriselt pädevad elustikurühmade eksperdid, kes uuritavaid liike tunnevad, suudavad neid tuvastada, teavad nende elupaigavajadust jne.

5) Muus osas on oluline, et looduskoosluste ja kaitstavate liikide esinemine tuleb määrata kõige olulisemaks ja suurima kaaluga näitajaks, mille põhjal lõplik arendusala valik toimub.

6) Samuti on väga oluline programmis ette näha arenduse järgne rohevõrgustiku toimivuse hindamine ja mõjude kompenseerimiseks vajalike meetmete väljatöötamine - kui arendus mõjutab niigi halvas seisundis rohevõrgustiku toimivust, siis peab rakendama muudest arendustest loobumist, intensiivse (metsa)majandustegevuse piiranguid alal jmt rohevõrgustiku seisundit taastavaid meetmeid.

6) Praeguse KSH aruande ebatäielike andmete puhul saab tavaloogika aluselgi järeldada, et looduse kaitset ei ole võimalik kaitsetööstuspargi ala koosseisus reaalselt tagada. Näiteks Pärnu 1 alal soovitused rakendada meetmeid Männiku lõheliste kudejõe seisundi säilitamiseks ei taga senise olukorra säilimist uues olukorras, kus lisaks Pärnu 1 alal elustiku hävitamisele ja metsa raadamisele hakkab toimuma pidev lõhkeainete katsetamine jms, keemiatööstuse tegevus, keemiliste ainete maasse immutamine, mille immutuseelne puhastamine peaks vastama küll nõuetele, kuid müra- ja keemiareostus on ikkagi reaalne oht. Ehk et keemiatehase, lõhkamiste, saaste, müra jne mõjude tagajärgi püütakse mõjuhinnangutes ilustada. Probleemid tuuakse välja, kuid kaitsemeetmed ei saa olla pelgalt soovituslikud.

Männiku jõega seoses on mõtlemapanevad KSH 1. etapi aruande 2 väljavõtet, kust selgub, et kaitsetööstuspargis ei pea kinni pidama isegi seadusesätetes nimetatud ehituskeeluvööndist ja reovett võib immutada maasse, kuna reoveepuhasti ehitust ei peeta vajalikuks: https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/Kaitsetoostus_2025/04042 025/2025-04-04_kaitsetoostuspargi_rep_asukoha_eelvalik_ksh_i_etapi_aruanne_koosk olastamisele.pdf

6.1.“Männiku jõe ehituskeeluvööndi laius on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel 50 m, mis metsamaal laieneb veekogu kalda piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). LKS § 38 lg 51 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.”

6.2.“Reovee käitlemise aspektist on planeeringualadest kõige suuremate piirangutega Pärnu 1 ja Pärnu 2 alad. Pärnu 2 alale ja selle lähiümbrusesse ei jää veekogusid, kuhu puhastatud heitvett suunata, mistõttu tuleks heitvee ärajuhtimine lahendada pinnasesse immutamisega. Ka Pärnu 1 ala puhul on realistlik lahendada heitvee ärajuhtimine pinnasesse immutamisega. Pärnu 1 ala läbiva Männiku jõe vooluhulk on väike (u 430 m3/ööpäevas). Selleks, et heitvee juhtimisega ei muudetaks

Männiku jõe vooluveekogumi seisundiklassi halvemaks, tuleks puhasti kavandamisel lähtuda järgmistest parameetritest: maksimaalne suublasse juhitav heitvee kogus 15 m3/ööpäevas, reoveepuhasti tuleb projekteerida 2000–9999 ie reoveekogumisala normidele50. Sellise reoveepuhasti rajamine oleks nii väikse veehulga puhastamiseks ilmselgelt ebaotstarbekas. Seega on ka Pärnu 1 alal reaalselt mõeldav ainult heitvee immutamine. Pärnu aladel on põhjavesi suhteliselt kaitstud, seega saab reovee käitlemiseks rajada biopuhasti ja immutada kuni 50 m3 heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamisel peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest51. Pärnu alade puhul on tegemist pigem kõrge põhjaveetasemega piirkonnaga, mistõttu võib immutussügavuse tagamiseks vajalikuks osutuda maapinna tõstmine.”

Väljavõte loomastiku uuringust: Pärnu 1 alalt saab alguse Männiku jõgi (VEE1121400), mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse. Lähtudes ettevaatusprintsiibist tuleb rakendada meetmeid Männiku jõe kui lõheliste kudejõe seisundi säilitamiseks.

Kaitsetööstuspargi ala tegevustest, sealhulgas ehitustegevusest, metsa raadamisest jne tulenevat veerežiimi muutmist ning keemiatööstusliku reovee maasse immutamise (ilma reoveepuhastita!) tulemust arvestades, on alust kahelda Männiku jõe seisundi säilimises.

7) Ala valikul tuleb lähtuda keskkonnamõjudest, mitte jätta tähelepanuta uuringutes valikuks toodud järjekorrad, kus on esimesed valikud Aidu ja Kiviõli.

8) KSH ei toetu kahetsusväärselt reaalsetele elustiku inventuuridele. Natura asjakohane hindamine on Pärnu aladel kindlasti vajalik läbi viia, KSH aruandes on kahetsusväärselt näiteks Natura ala, Pärnu lahe linnuala, käsitlemata jäetud.

Natura eelhindamine jõuab kahjuks pealiskaudsele järeldusele, et kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 võrgustiku Nätsi-Võlla loodusalale, Nätsi-Võlla linnualale, Lindi loodusalale. Pärnu lahe linnuala paikneb Pärnu 1 alast alla 10 km, pakume kaardilt u 7 km kaugusel, see on käsitlemata.

Paistab, et pole arvestatud ja analüüsitud mõjusid mitmetele looduskaitsealadele nagu Tõhela-Ermistu, Pärnu lahe linnuala. Pärnu lahe linnuala paikneb Pärnu 1 alast alla 10 km, pakume kaardi põhjal u 7 km kaugusel:

Kaardil on näha mõõtkava, kuid kahjuks mitte looduskaitsealade (viirutatud alad) nimetusi. Kahjuks on kaitsetööstuspargi menetluse info on KAM-i kodulehel ebapiisav, on näha vaid dokumendid, kuid menetlusetappide käiku, hetkeseisu, tähtaegu jm kaasamisega seotut ei paista.

MTÜ Roheline Pärnumaa on seisukohal, et Pärnu 1 ja Pärnu 2 ei sobi kaitsetööstuspargi aladeks, kuna seal asuvad metsaalad ja Männiku jõgi. Pärnu alade keskkond pole inimtegevusest rikutud ja seal oleks elustikule oht suurem kui Aidu ja Põhja-Kiviõli juba inimtegevusest rikutud aladel. Metsade säilitamine on oluline Eesti kaitsevõime tugevdamise eesmärgil, eriti praegusel ajal metsade suuremahulise üleraie olukorras, kus metsamajandus pole pikemat aega jätkusuutlik ehk täiskasvanud metsa maht väheneb ja lageraiutud alade maht pidevalt suureneb.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Georg

MTÜ Roheline Pärnumaa seaduslik esindaja