Eelnõu

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/4057
Registreeritud	07.05.2025
Sünkroonitud	08.05.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vastutaja	Kärt Voor (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (435306 tm).

Failid

2-21818-1 07.05.2025 Õigusakti eelnõu.asice

1. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu kaaskiri.pdf

2. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu projekt_02.05.2025.pdf

3. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri_02.05.2025.pdf

4. Andmekogu põhimäärus (lisa 1)_02.05.2025.pdf

5. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu kooskõlastustabel (lisa 2)_02.05.2025.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

2. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu projekt_02.05.2025.pdf

EELNÕU

02.05.2025

Kosmosetegevuse seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:

1) kosmosetegevuse aluseid;

2) pädeva asutuse tegevuse aluseid;

3) nõudeid kosmoseobjekti käitajale ja omanikule;

4) kosmosetegevusloa menetlust;

5) kosmosetegevuse alustamist;

6) kosmoseobjekti registreerimist;

7) kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmist;

8) kosmosetegevuse lõpetamist;

9) riigi tagasinõudeõigust käitaja vastu;

10) kosmosetegevuse üle järelevalve tegemist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Käesolev seadus reguleerib kosmosetegevuse ohutut ja keskkonnasäästlikku teostamist

eesmärgiga soodustada majanduse, teaduse ja tehnoloogia jätkusuutlikku arengut.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil toimuvale

kosmosetegevusele.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvale

kosmosetegevusele, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) see toimub Eestis registreeritud vee- või õhusõiduki pardal;

2) seda teeb Eesti kodanik või Eestis asutatud juriidiline isik;

3) seda teeb isik, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse või

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse riigiasutuse kosmosetegevusele või kosmoseobjektile

niivõrd, kuivõrd muus seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(5) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja

lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva

seaduse erisusi.

(6) Käesolevas seaduses ettenähtud kosmosetegevuse keskkonnasäästlikkuse tagamisele

kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest

tulenevaid erisusi.

(7) Käesolevas seaduses reguleeritud kosmoseobjektile kohaldatakse toote nõuetele vastavuse

seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Pädeva asutuse ülesanded

Kosmosetegevuse valdkonnas on pädev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi pädev asutus), kes:

1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmisega seonduvat;

2) annab käesolevas seaduses sätestatud kooskõlastusi;

3) on kosmoseobjektide registri vastutav töötleja, registreerib ja tagab registriandmete kaitse,

säilimise ning arhiveerimise;

4) kontrollib kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti üleandmisega ja lõpetamisega seonduvat;

5) teeb järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;

6) korraldab Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutatud kosmoseobjektide kohta teabe

kogumist ja edastamist Välisministeeriumile;

7) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 4. Terminid

(1) Kosmosetegevus käesoleva seaduse tähenduses on kosmoseobjekti lennutamine Maa

orbiidile või sellest kaugemale, kosmoseobjekti käitamine kosmoses või Maa peal,

kosmoseobjekti juhtimine, kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine ja Maale tagasitoomine,

eelnimetatuga seotud tegevused ning kosmoseprügi vältimine, vähendamine ja kõrvaldamine

Maa orbiidil või sellest kaugemal.

(2) Kosmoseobjekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, mis on lennutatud või mida

plaanitakse lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti füüsilised

alamsüsteemid või last.

(3) Käitaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega

kosmosetegevusloa alusel.

(4) Kosmoseobjekti omanik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kuulub

kosmoseobjekt.

(5) Kosmoseprügi on Eestis registreeritud kosmoseobjekt, selle osa või muu seade, mis jääb

kosmosesse kosmosetegevuse tulemusena, samuti Maale kosmosetegevuse tagajärjel

kontrollimatult naasev kosmoseobjekti osa.

2. peatükk

Kosmosetegevuse põhimõtted

§ 5. Ohutuse põhimõte

(1) Kosmosetegevus ja kosmoseobjekt peavad olema ohutud. Kosmosetegevus ja

kosmoseobjekt on ohutud, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule

korrale, riigikaitseobjektile ega riigi julgeolekule.

(2) Kosmosetegevuses rakendab käitaja vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ning võimalike kahjude kõrvaldamiseks.

§ 6. Keskkonnasäästlikkuse põhimõte

Kosmosetegevuses välditakse kosmoseprügi teket ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid maa- ja

veepinnal, atmosfääris, orbiidil, kosmoses ja taevakehadel või leevendatakse ebasoodsaid

mõjusid heastamise või muu hüvitamise teel.

3. peatükk

Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded

1. jagu

Käitaja

§ 7. Käitaja peamine tegevuskoht

(1) Käitaja peamine tegevuskoht peab olema Eestis.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse peamise tegevuskohana käitaja kosmosetegevuse ja

finantstegevuse peamist kohta.

§ 8. Käitaja kvalifikatsioon

Käitaja peab omama kosmosetegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja keerukusele

vastavat haridust, kvalifikatsiooni ja töökogemust (edaspidi kvalifikatsioon).

§ 9. Sisekontrolli kohustus

(1) Käitaja rakendab sisekontrolli süsteemi, milleks on asjakohaste tehniliste,

organisatsiooniliste ja õiguslike meetmete kogum, et tagada kosmosetegevuses käesoleva

seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järjepidev järgimine ja kosmosetegevust

reguleerivate õigusaktide nõuetele vastavus.

(2) Käitaja sisekontrolli süsteemi andmed dokumenteeritakse või need peavad olema muul viisil

tõendatavad.

(3) Käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid säilitatakse kümme aastat pärast kosmosetegevuse

lõpetamist.

§ 10. Käitaja sise-eeskirjad

(1) Käitaja kehtestab, rakendab ja säilitab korrad, süsteemid ja meetmed (edaspidi koos sise-

eeskirjad), mis tagavad kosmosetegevust reguleerivate õigusaktide ja kosmosetegevusloa

tingimuste täitmise.

(2) Sise-eeskirjades määratakse kindlaks:

1) käitaja organisatsiooniline ülesehitus ja sisemine juhtimiskord ning arusaadav ja järjepidev

vastutuse jaotus;

2) kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga seotud riskide tuvastamise, juhtimise,

kontrollimise ja nendest teavitamise süsteem;

3) käitaja ja kosmosetegevust reguleerivatest õigusaktidest tuleneva teavitamiskohustuse

täitmise kord;

4) rakendatavate võrgu- ja infosüsteemide ning muude tehniliste vahendite kirjeldus ja

kohaldatavad turvameetmed;

5) kosmosetegevuses võtmekohtadel olevate isikute nimed, töö- või ametiülesanded,

alluvussuhted ning senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku tõendavad dokumendid.

(3) Füüsilisest isikust käitaja määrab sise-eeskirjades kindlaks käesoleva paragrahvi lõike 2

punktides 2–5 toodu.

(4) Sise-eeskirjad peavad olema piisavad ja proportsionaalsed kosmosetegevuse laadi, ulatuse

ja keerukusega ning üheselt mõistetavad.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded sise-

eeskirjadele.

§ 11. Teavitamiskohustus

(1) Käitaja teavitab pädevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata,

aga 24 tunni jooksul alates vastavast asjaolust teadasaamisest või hetkest, kui ta pidi sellest

teada saama, järgmisest:

1) õnnetus või muu intsident, mis tuleneb kosmosetegevusest või selleks ettevalmistavast

toimingust ja millel on oluline mõju käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete

järgimisele;

2) kosmosetegevusloaga lubatud kosmosetegevusele või registreeritud kosmoseobjektile

mitteomane orbiidimuudatus;

3) käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist ohustav intsident.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustus täidetakse hiljem kui 24

tundi pärast teadasaamist, esitatakse teates põhjendus tähtaja järgimata jätmise kohta.

(3) Juriidilisest isikust käitaja teavitab pädevat asutust:

1) juhtorgani liikme vahetusest 30 kalendripäeva jooksul pärast juriidilise isiku pädeva organi

poolt otsuse vastuvõtmist, esitades iga uue juhtorgani liikme kohta käesoleva seaduse § 15 lõike

1 punktides 1–3 ja § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ja dokumendid;

2) väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse võõrandamisest kosmoseobjekti

käitaja äriühingus 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse võõrandamist, esitades käesoleva

seaduse § 16 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmed ja dokumendid;

3) mittetulundusühingust käitaja uuest liikmest 30 kalendripäeva jooksul pärast

mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud

andmed ja dokumendid;

4) sihtasutusest käitaja uuest soodustatud isikust 30 kalendripäeva jooksul pärast sihtasutuse

soodustatud isiku määramist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud andmed ja

dokumendid.

(4) Juriidilisest isikust kosmoseobjekti omanik teavitab pädevat asutust:

1) juhtorgani liikme vahetusest 30 kalendripäeva jooksul pärast juriidilise isiku pädeva organi

poolt otsuse vastuvõtmist, esitades iga uue juhtorgani liikme kohta käesoleva seaduse § 12 lõike

4 punktides 2–4 nimetatud usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad

andmed ja dokumendid ning käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;

2) väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse võõrandamisest kosmoseobjekti

omaniku äriühingus 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse võõrandamist, esitades käesoleva

seaduse § 16 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmed ja dokumendid;

3) mittetulundusühingust kosmoseobjekti omaniku uuest liikmest 30 kalendripäeva jooksul

pärast mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 2

nimetatud andmed ja dokumendid;

4) sihtasutusest kosmoseobjekti omaniku uuest soodustatud isikust 30 kalendripäeva jooksul

pärast sihtasutuse soodustatud isiku määramist, esitades käesoleva seaduse § 16 lõikes 3

nimetatud andmed ja dokumendid.

2. jagu

Usaldusväärsuse nõue

§ 12. Usaldusväärsus

(1) Käitaja ja kosmoseobjekti omanik peab olema usaldusväärne.

(2) Käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 nimetatud

asjaolusid. Juriidilisest isikust käitaja usaldusväärsuse hindamisel hinnatakse käesoleva

paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud asjaolude mitteesinemist käesoleva seaduse § 16 lõike

1 punktis 1 nimetatud juhtorgani liikmete osas ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–

6 nimetatud asjaolude mitteesinemist hinnatakse käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1

nimetatud juhtorgani liikmete, § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud osanike või aktsionäride, § 16

lõikes 2 nimetatud liikmete ja § 16 lõikes 3 nimetatud soodustatud isikute osas.

(3) Kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse käesoleva paragrahvi

lõike 4 punktides 2–6 nimetatud asjaolusid. Juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku

usaldusväärsuse hindamisel hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–6 nimetatud

asjaolude mitteesinemist käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtorgani

liikmete, § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud osanike või aktsionäride, § 16 lõikes 2 nimetatud

liikmete ja § 16 lõikes 3 nimetatud soodustatud isikute osas.

(4) Isik ei ole usaldusväärne, kui:

1) isiku senise tegevuse, töökogemuse või maine põhjal on alust kahelda tema usaldusväärsuses

ja isik ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid;

2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo või tema päritoluriigi õiguse kohaselt võrdväärse

raskusastmega kuriteo eest ja isiku vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse

kohaselt karistusregistrist või tema päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast

registrist kustutatud;

3) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase

süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või

toetamise või tema päritoluriigi õiguse kohaselt võrdväärse kuriteo eest ning tema vastavad

karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist või isiku päritoluriigi

õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast registrist kustutatud;

4) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu karistusseadustiku

§-de 49 või 491 alusel, samuti kui isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis

ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või isiku suhtes on

võrdväärset keeldu rakendatud tema päritoluriigi õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise

keelu rikkumise eest ja isiku vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt

karistusregistrist või isiku päritoluriigi õiguse kohaselt tema päritoluriigi vastavast registrist

kustutatud;

5) isiku suhtes on kohaldatud Vabariigi Valitsuse või rahvusvahelist sanktsiooni;

6) isik on seotud või on olnud seotud Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekut või avalikku

korda ohustava tegevusega.

(5) Välisriigi isiku puhul on käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–4 nimetatud asjaolude

mitteesinemise tõendamiseks aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri või muu vastava

registri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel,

et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning dokument on notariaalselt

või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist

asendava tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

(6) Kui kosmosetegevuse käitaja on riik, käesoleva paragrahvi lõikeid 1−5 ei kohaldata.

4. peatükk

Tegevusluba kosmosetegevuseks

1. jagu

Kosmosetegevusloa taotlemine

§ 13. Kosmosetegevusluba

(1) Kosmosetegevust võib teha ainult kehtiva kosmosetegevusloa alusel.

(2) Kosmosetegevusluba on tähtajatu, välja arvatud käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides

1 ja 2 sätestatud juhul, ja seda ei saa teisele isikule üle anda.

§ 14. Kosmosetegevusloa taotlus

(1) Kosmosetegevusloa saamiseks esitatakse pädevale asutusele kirjalik taotlus, milles on

märgitud:

1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 ning lõikes

5 sätestatud andmed;

2) planeeritava kosmosetegevuse eesmärk, iseloom ja kirjeldus;

3) juriidilisest isikust taotleja puhul juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood

ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik

äriregistrist kontrollida;

4) äriühingust taotleja puhul osanike või aktsionäride, kellel on juriidilisest isikust taotleja

äriühingus oluline osalus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, nimi ja registrikood või ees-

ja perekonnanimi kui seda ei ole võimalik äriregistrist kontrollida;

5) mittetulundusühingust taotleja puhul mittetulundusühingu kõigi liikmete ees- ja

perekonnanimi, isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg;

6) sihtasutusest taotleja puhul sihtasutuse kõigi soodustatud isikute ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg kui seda ei ole võimalik

äriregistrist kontrollida.

(2) Enne kosmosetegevusloa taotluse esitamist, samuti enne käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud

erandi alusel kosmosetegevusloa taotluse esitamist tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses

sätestatud määras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba

taotleb riigiasutus.

(4) Pädev asutus esitab kosmosetegevusloa taotluse vajaduse korral kooskõlastamiseks

asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega.

§ 15. Taotlusele lisatavad dokumendid

(1) Kosmosetegevusloa taotlusele lisatakse:

1) taotleja kvalifikatsiooni kinnitavad dokumendid;

2) taotleja senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku tõendavad dokumendid usaldusväärsuse

välistava asjaolude puudumise hindamiseks käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punkti 1 kohaselt;

3) käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud taotleja usaldusväärsust välistavate

asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid;

4) sise-eeskirjad;

5) kosmosetegevuse riskianalüüs, milles kirjeldatakse kosmosetegevusest lähtuvaid ohte ja

nende võimalikke tagajärgi ja ohu vältimise meetmeid, kosmosetegevusega

seotud küberintsidentide ennetamise ja lahendamise meetmeid ning käitaja kohustusi ja

tegevusi ohutuse tagamisel;

6) teave kosmosetegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kohta ja tegevuskava, mis

selgitab meetmeid, millega välditakse kosmoseprügi teket ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid

maapinnal, atmosfääris ja kosmoses;

7) dokumendid, mis tõendavad kavandatava kosmosetegevuse raames kasutatava võrgu- ja

infosüsteemi ning kosmosetegevuse juhtimiskeskuse turvalisuse tagamist vähemalt

küberturvalisuse seaduses sätestatud ulatuses seoses kavandatava kosmosetegevusega;

8) kehtiv vastutuskindlustusleping vastavalt käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1 ja 3 sätestatud

nõuetele;

9) taotleja kirjalik kinnitus, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt

kuulub taotlejale;

10) kosmoseobjekti valmistamisega seotud isiku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi

ja isikukood ning isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha- või

elukohariik;

11) käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav kosmosetegevuse lõpetamise

kava.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud

kosmosetegevusloa taotleja esitatud andmed ja dokumendid peavad olema täielikud ja

asjakohased ning vastama taotletud kosmosetegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja

keerukusele. Eelnimetatut hinnatakse ainult selle kosmosetegevuse jaoks, milleks

kosmosetegevusluba taotletakse.

(3) Täpsustatud nõuded käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud

pädevale asutusele esitatavate andmete ja dokumentide kohta võib valdkonna eest vastutav

minister kehtestada määrusega.

§ 16. Lisaandmed ja dokumendid taotluse esitamisel juriidilise isiku poolt

(1) Juriidilisest isikust taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele lisaks käesoleva seaduse § 15

lõikes 1 nimetatule järgmised andmed ja dokumendid:

1) juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi

puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik äriregistrist kontrollida;

2) juhtorgani kõigi liikmete käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed ja

dokumendid;

3) osanike või aktsionäride, kellel on juriidilisest isikust taotleja äriühingus oluline osalus

väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik

äriregistrist kontrollida, ning nimetatud isikute kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides

2–4 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid.

(2) Mittetulundusühingust taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele, lisaks käesoleva seaduse

§ 15 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatule, iga

mittetulundusühingu liikme kohta isiku nime ja registrikoodi või ees- ja perekonnanime ja

isikukoodi ning isikukoodi riigi või isikukoodi puudumise korral sünniaja, asukoha- või

elukohariigi ja iga liikme kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 sätestatud

usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid.

(3) Sihtasutusest taotleja lisab kosmosetegevusloa taotlusele, lisaks käesoleva seaduse § 15

lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatule, iga sihtasutuste seaduse §-

s 9 sätestatud soodustatud isiku kohta isiku nime ja registrikoodi või ees- ja perekonnanime ja

isikukoodi ning isikukoodi riigi või isikukoodi puudumise korral sünniaja, asukoha- või

elukohariigi ja iga soodustatud isiku kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4

sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid.

§ 17. Kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele lisatavad

dokumendid

(1) Kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

märgitakse kosmosetegevusloa taotluses:

1) iga kosmoseobjekti omaniku kohta nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja

isikukood ning isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha- või

elukohariik;

2) iga kosmoseobjekti omaniku telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;

3) õiguslik aluse, mille alusel taotleja kosmoseobjekti valdab ja kasutab või vallata ja kasutada

kavatseb (edaspidi koos valdab ja kasutab);

4) juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku puhul juhtorgani kõigi liikmete kohta käesoleva

seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;

5) äriühingust kosmoseobjekti omaniku puhul osanike või aktsionäride osas, kellel on

juriidilisest isikust käitaja äriühingus oluline osalus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses,

käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed ja dokumendid;

6) mittetulundusühingust kosmoseobjekti omaniku puhul mittetulundusühingu kõigi liikmete

osas käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid;

7) sihtasutusest kosmoseobjekti omaniku puhul sihtasutuse kõigi soodustatud isikute osas

käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2) Kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale,

lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele:

1) iga kosmoseobjekti omaniku kohta käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 sätestatud

usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid;

2) juriidilisest isikust kosmoseobjekti omaniku puhul juhtorgani kõigi liikmete kohta käesoleva

seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud asjaoluside mitteesinemist kinnitavad

dokumendid;

3) äriühingust kosmoseobjekti omaniku puhul osanike või aktsionäride osas, kellel on

juriidilisest isikust käitaja äriühingus oluline osalus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses,

käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud asjaolude mitteesinemist kinnitavad

dokumendid;

4) mittetulundusühingust kosmoseobjekti omaniku puhul mittetulundusühingu kõigi liikmete

osas käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud asjaolude mitteesinemist

kinnitavad dokumendid;

5) sihtasutusest kosmoseobjekti omaniku puhul sihtasutuse kõigi soodustatud isikute osas

käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud asjaolude mitteesinemist kinnitavad

dokumendid;

6) planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatava kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek

kosmoseobjekti kasutamiseks planeeritavaks kosmosetegevuseks.

§ 18. Teabe küsimine

Pädeval asutusel on kosmosetegevusloa taotluse lahendamisel õigus nõuda kavandatava

kosmosetegevuse muult osaliselt, isikult ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt

kosmosetegevusloa taotleja, käitaja ja kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamiseks

vajalikke andmeid ja dokumente.

§ 19. Kosmosetegevusloa kontrolliese

(1) Kosmosetegevusluba antakse, kui:

1) taotleja vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) on tuvastatud kosmoseobjekti omanik ja õiguslik alus, mille alusel taotleja kosmoseobjekti

valdab ja kasutab, juhul, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale;

3) kosmoseobjekti omanik on andnud kirjaliku nõusoleku kosmoseobjekti kasutamiseks

planeeritavaks kosmosetegevuseks, juhul, kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav

kosmoseobjekt ei kuulu taotlejale;

4) iga kosmoseobjekti omanik on käesoleva seaduse § 12 kohaselt usaldusväärne;

5) kosmosetegevus on selleks kavandatud kosmoseobjekti, kosmoseobjektist lähtuvat ohtu ja

riski arvestades võimalik ja ohutu ning on arvestatud keskkonnale kaasnevaid mõjusid ja nende

mõjude vältimiseks on rakendatud piisavad abinõud;

6) kosmosetegevusloa andmine ei kujuta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale

ja riigikaitseobjektile ega Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;

7) kavandatava kosmosetegevusega ja kosmoseobjektiga seotud võrgu- ja infosüsteemi ning

kosmosetegevuse juhtimiskeskuse turvalisus on tagatud vähemalt küberturvalisuse seaduses

sätestatud ulatuses, mis on kooskõlastatud Riigi Infosüsteemi Ametiga;

8) sise-eeskirjad vastavad käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele;

9) taotlejal on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõuetele vastav

kosmosetegevuse riskianalüüs;

10) taotlejal on käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 6 sätestatud nõuetele vastav ebasoodsaid

keskkonnamõjusid vältimist käsitlev tegevuskava;

11) taotlejal on käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastav

vastutuskindlustusleping;

12) taotlejal on käesoleva seaduse § 47 punktides 1–4 sätestatud nõuetele vastav

kosmosetegevuse lõpetamise kava;

13) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 10 nimetatud kosmoseobjekti valmistamisega seotud

isik on tuvastatud.

(2) Taotlejale antakse kosmosetegevusluba käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud erandi alusel,

kui kosmosetegevusloa andmine vastab käesoleva seaduse §-des 23 ja 24 sätestatud

tingimustele ning käesoleva seaduse § 15 lõike 1 ning §-de 16 ja 17 kohaselt ettenähtud

andmete, teabe ja dokumentide mitteesitamine või esitamine väiksemas mahus on kooskõlas

käesoleva seaduse §-s 24 alusel antud vabastustega.

2. jagu

Kosmosetegevusloa andmine

§ 20. Kosmosetegevusloa andmine

(1) Pädev asutus otsustab kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 90 tööpäeva

jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta

kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(2) Kosmosetegevusloas määratakse kindlaks:

1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood;

2) käitaja aadress Eestis;

3) lubatav Eesti Vabariigi territooriumil või territooriumilt tehtav kosmosetegevus;

4) kosmosetegevusloa number;

5) käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud erandi kohaldamise korral § 23 lõike 1 punktides 1–3

sätestatud erandi alus;

6) käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 1–2 sätestatud erandi kohaldamise korral

kosmosetegevusloa kehtivusaeg.

(3) Kui kosmosetegevusluba taotleb riigiasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt

märkimata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave.

§ 21. Kosmosetegevusloa kõrvaltingimused

Kosmosetegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi, kui see on vajalik käesoleva

seaduse §-des 5 ja 6 sätestatud põhimõtete tagamiseks:

1) kosmosetegevuses lubatud teatavat tüüpi kosmoseobjekt;

2) kosmosetegevuses lubatud teatavad kosmoseobjekti parameetrid;

3) lisanõuded kosmosetegevusele või lõpetamisel rakendatavate meetmete kohta;

4) lisanõuded käitaja kvalifikatsioonile.

§ 22. Kosmosetegevusloa andmisest keeldumine

Pädev asutus keeldub kosmosetegevusloa andmisest lisaks majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduses sätestatud juhtudele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) kosmosetegevusloa taotleja, selle juhtorgani liige, selles osalust omav isik, taotleja liige või

soodustatud isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) esitatud teave ja dokumendid ei võimalda tuvastada kosmoseobjekti omanikku või

õiguslikku alust, mille alusel taotleja kosmoseobjekti planeeritavaks kosmosetegevuseks valdab

ja kasutab või puudub käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktis 6 nimetatud kosmoseobjekti

omaniku nõusolek;

3) kosmoseobjekti omanik, selle juhtorgani liige, selles osalust omav isik, liige või soodustatud

isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) on põhjendatud alus kahtlustada, et seoses kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga võib

toimuda, toimub või on toimunud käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete

rikkumine;

5) sise-eeskirjad ei ole taotleja kosmosetegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades piisavad,

proportsionaalsed või üheselt mõistetavad või on kehtiva õigusega vastuolus;

6) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 10 nimetatud kosmoseobjekti valmistamisega seotud

isik ei ole tuvastatud.

3. jagu

Kosmosetegevusluba erandi alusel

§ 23. Erandi andmise alused

(1) Pädev asutus võib erandina vabastada kosmosetegevusloa taotleja tema kirjalikul taotlusel

osade käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimisest eeldusel, et taotleja järgib kõiki

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid (edaspidi erand) ja on täidetud vähemalt

üks järgmistest tingimustest:

1) kosmosetegevust tehakse Maa orbiidil selliselt, et kosmoseobjekti kasutuselevõtt toimub

madalamal kui 350 kilomeetrit apogee ja perigee Maa pinnast, kokkupõrke tõenäosus on

väiksem kui üks tuhandest ja kosmosetegevus lõpetatakse viie aasta jooksul alates

kosmoseobjekti kasutuselevõtmise kuupäevast atmosfääris põlemise tulemusena;

2) kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil Maa orbiidil selliselt, et

kosmoseobjekti teiste kosmoseobjektidega kokkupõrke tõenäosus on väiksem üks tuhandest ja

kosmosetegevus lõpetatakse viie aasta jooksul alates kosmoseobjekti kasutuselevõtmise

kuupäevast;

3) kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil teisel taevakehal selliselt, et

kosmoseobjekt võetakse kasutusele ja seda kasutatakse teise taevakeha pinnal.

(2) Käesolevas seaduses mõistetakse kosmoseobjekti kasutuselevõtmisena kosmoseobjekti

kanderaketist või kosmoses muust kandevahendist eraldumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud erandi alusel tegutsev käitaja on

kohustatud lõpetama nimetatud alusel lubatud kosmosetegevuse vastavalt käesoleva seaduse

nõuetele ühe aasta jooksul kui kosmoseobjekti kasutuselevõtmist ei toimu kolme aasta jooksul

kosmoseobjekti lennutamisest Maa orbiidile või sellest kaugemale.

§ 24. Vabastused erandi kohaldamisel

(1) Pädev asutus võib erandi kohaldamisel vabastada kosmosetegevusloa taotleja:

1) käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 3 sätestatud dokumendi esitamise kohustusest;

2) käesolevas seaduse §-s 53 sätestatud vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustuse

täitmisest või kehtestada vastutuskindlustuslepingule eritingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi

või hüvitise summa kohta;

3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17 sätestatud dokumentide, andmete ja teabe

esitamise kohustusest või määrata nimetatud dokumentide, andmete ja teabe esitamise

väiksemas mahus.

(2) Pädev asutus võib vabastada taotleja käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja 17

sätestatud dokumentide, andmete ja teabe esitamisest või määrata nimetatud dokumentide,

andmete ja teabe esitamise väiksemas mahus, kui:

1) dokumentide, andmete ja teabe esitamine on ebamõistlikult koormav, arvestades

kosmosetegevusele omaste riskide laadi, ulatust ja keerukust;

2) dokumendid, andmed ja teave ei ole järelevalve seisukohast oluline ja taotleja on suuteline

selle esitama pädeva asutuse nõudmisel.

(3) Erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale ja selle alusel lubatud kosmosetegevusele

kehtivad käesolevas seaduses sätestatud nõuded, millest pädev asutus ei ole käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabastust andnud.

§ 25. Erandi kohaldamise taotlemine

(1) Erandi kohaldamiseks esitab taotleja pädevale asutusele käesoleva seaduse § 14 lõikes 1

nimetatud kosmosetegevusloa taotluse, millele lisatakse:

1) teadus- ja arendustegevuse eesmärkidele vastava kavandatava kosmosetegevuse kirjeldus;

2) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu

dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse

nõuetele;

3) selgitus selle kohta, millisel käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel

kosmosetegevusluba taotletakse;

4) pädeva organisatsiooni väljastatud dokument, mis sisaldab lisaks majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmetele, andmeid käesoleva seaduse § 23

lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kosmoseobjekti kasutuselevõtu asukoha ja kokkupõrke

tõenäosuse tõendamiseks, kui kosmosetegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 23 lõike 1

punktides 1 ja 2 nimetatud alusel;

5) käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav kosmosetegevuse lõpetamise

kava.

(2) Kosmosetegevusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel

peab pädevale asutusele esitatav kosmosetegevuse lõpetamise kava lisaks käesoleva seaduse §

47 lõigetes 2 ja 3 sätestatule selgitama, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine

käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtaja jooksul ja kosmoseobjekti

atmosfääris põlemine.

(3) Kosmosetegevusloa taotlemisel käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel

peab pädevale asutusele esitatav kosmosetegevuse lõpetamise kava lisaks käesoleva seaduse §

47 lõigetes 2 ja 3 sätestatule selgitama, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul.

(4) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud teabe põhjal ei ole pädeva asutuse hinnangul võimalik

veenduda, et taotluses märgitud kosmosetegevus vastab erandi tingimustele või et

kosmosetegevusloa taotleja või kosmoseobjekti omanik vastab käesoleva seadusega

kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga, planeeritava

kosmosetegevusega või kosmoseobjektiga seotud asjaolusid või isikuid, võib pädev asutus

nõuda käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 ning §-des 16 ja 17 nimetatud dokumente, andmeid ja

teavet.

§ 26. Otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta

(1) Erandi kohaldamiseks esitatud kosmosetegevusloa taotluse vaatab pädev asutus läbi

kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud

erisusi.

(2) Pädev asutus lahendab erandiga kosmosetegevusloa andmise või andmisest keeldumise 30

tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei

loeta kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

(3) Erandi kohaldamise korral annab pädev asutus erandiga lubatud kosmosetegevuseks

kosmosetegevusloa, milles määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 nimetatud

andmed.

4. jagu

Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse

peatamine ning kosmosetegevusloa muutmine

§ 27. Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise alused

Kosmosetegevusloa kehtivus lõpeb:

1) füüsilisest isikust käitaja surma korral;

2) juriidilisest isikust käitaja tegevuse lõppemise või lõpetamisega;

3) erandiga kosmosetegevusloa puhul käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

tähtaja möödumisel;

4) kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

§ 28. Kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

(1) Pädev asutus võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele

tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) käitaja ei vasta kosmosetegevusloa saamise tingimustele;

2) kosmosetegevus ei vasta enam kosmosetegevusloa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule

või tingimustele, mis olid aluseks kosmosetegevusloa andmise otsustamisel;

3) käitaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldanud asjaolusid, mis olid kosmosetegevusloa

kehtivuse peatamise aluseks;

4) käitaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust;

5) kosmoseobjekti omanik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

6) ilmneb asjaolu, et kosmosetegevusega võib kaasneda oht inimesele, varale, keskkonnale,

avalikule korrale, riigikaitseobjektile või oht Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;

7) kosmosetegevust ei lõpetatud kosmosetegevusloa andmise aluseks olevas või käesoleva

seaduse § 48 kohaselt pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas

kosmosetegevuse lõpetamiseks ettenähtud tähtajal;

8) kosmoseobjekti ei ole registreeritud registris 36 kuu jooksul alates kosmosetegevusloa

andmisest.

(2) Pädev asutus tunnistab kosmosetegevusloa kehtetuks kosmostegevusest loobumise korral

tegevusloaga käitaja kirjalikul taotlusel tingimusel, et kosmosetegevus on lõpetatud kõikide

kosmosetegevusloaga seotud kosmoseobjektide suhtes.

§ 29. Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused

(1) Pädev asutus võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele

kosmosetegevuse või kosmosetegevusloa kehtivuse kuni kuueks kalendrikuuks osaliselt või

täielikult peatada ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaja, kui:

1) käitaja ei täida käesolevas seaduses sätestatud teavitamise kohustust;

2) ilmnevad asjaolud, et kosmosetegevus või kosmoseobjekt võib põhjustada olulise kahjuliku

keskkonnamõju;

3) ilmneb asjaolu, et kosmosetegevusega seotud kosmoseobjekt on registreeritud teise riigi

registris;

4) kosmosetegevuse lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse

laadile, ulatusele või keerukusele ning käitaja ei ole kosmosetegevuse lõpetamise kava muutnud

käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras;

5) käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud nõuetele

vastavat kosmosetegevuse lõpetamise aruannet.

(2) Kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise ajal ei ole käitajal õigust taotleda uute

kosmoseobjektide kandmist käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registrisse ega lennutada uusi

objekte Maa orbiidile või sellest kaugemale. Kosmosetegevusloa peatamine ei vabasta käitajat

käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete järgimisest ja käitajale ettenähtud kohustuste

täitmisest.

§ 30. Kosmosetegevusloa muutmise alused

(1) Pädev asutus võib muuta kosmosetegevusluba majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

§ 32 lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel, kui muutuvad ebaoluliselt kosmosetegevusloa alusel

toimuv kosmosetegevus, kasutatav tehnoloogia või seadmed või muud kosmosetegevusloa

aluseks olevad andmed. Ebaoluliseks loetakse muutus, millega ei kaasne kosmosetegevuse

laadi muutumist või selle ulatuse, keerukuse või kosmoseobjektist tuleneva ohu- ja riskitaseme

suurenemist.

(2) Käitaja esitatud kosmosetegevusloa muutmise taotluse lahendab pädev asutus

kosmosetegevusloa andmiseks sätestatud korras. Kui kosmosetegevusloa muutmise taotlust ei

vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta kosmosetegevusluba vaikimisi muudetuks.

§ 31. Kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine

(1) Käitaja teavitab pädevat asutust kolme tööpäeva jooksul teabe, dokumentide ja asjaolude

muutumisest, mis olid aluseks kosmosetegevusloa andmise või kosmoseobjekti registrisse

kandmise otsustamisel.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud käitaja tegevust puudutava dokumendi, riskianalüüsi,

tegevuskava või sise-eeskirjade olulise muutmise korral esitab käitaja pädevale asutusele

vastava dokumendi muudatusi kajastava dokumendi või uue dokumendi, riskianalüüsi,

tegevuskava, või sise-eeskirjad, millele on lisatud oluliste muudatuste kokkuvõte, kümne

tööpäeva jooksul arvates muudatuste jõustumisest. Kosmosetegevuse lõpetamise kava

muudatused kooskõlastatakse päeva asutusega vastavalt käesoleva seaduse §-le 48.

5. peatükk

Kosmoseobjektide register

§ 32. Kosmoseobjektide register

(1) Kosmoseobjektide register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi register),

mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(2) Registri pidamise eesmärgid on:

1) kosmoseobjektide üle arvestuse pidamine;

2) rahvusvahelise õiguse põhimõtetest tulenevalt Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile

kosmoseobjektide kohta teabe edastamise võimaldamine;

3) käesolevas seaduses sätestatud pädeva asutuse ülesannetest tulenevate toimingute tegemine

ja menetlustega seotud andmete töötlemine;

4) kosmosetegevuse ja kosmoseobjektide kohta statistika tegemine.

(3) Kosmoseobjektide registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsem kord;

6) muud korralduslikud küsimused.

(4) Registri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 33. Registri andmete avalikkus

(1) Registrisse kantud füüsilisest isikust käitaja käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1

andmed on avalikud.

(2) Registrisse kantud kosmoseobjekti füüsilisest isikust omaniku ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg on avalikud.

(3) Juurdepääs registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses ning avaliku teabe seaduses

sätestatud alustel ja korras.

(4) Registri avalikus vaates ei avaldata füüsilisest isikust käitaja või kosmoseobjekti omaniku

aadressi ja kontaktandmeid.

§ 34. Andmete säilitamine

(1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse registris nende registrisse kandmisest arvates 30

aastat, peale mida kantakse andmed eraldi registri arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse

alaliselt.

(2) Registri arhiivi peetakse digitaalselt.

(3) Registri vastutav töötleja säilitab andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid

iga käitaja kohta eraldi peetavas registritoimikus.

6. peatükk

Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine

1. jagu

Kosmosetegevuse alustamise eeldused

§ 35. Kosmosetegevuse alustamise eeldused

(1) Kosmosetegevust võib alustada, kui on täidetud kõik järgmised eeldused (edaspidi

kosmoselennu valmidus):

1) käitajal on kehtiv kosmosetegevusluba;

2) kosmoseobjekt on registreeritud registris;

3) dokument kosmoseobjekti katsetamise kohta, millega on tõendatud kosmoseobjekti

valmidus lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale, on kooskõlastatud pädeva

asutusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud eelduse täitmise tõendamiseks esitab

käitaja pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu pädeva organisatsiooni väljastatud

dokumendi, kui nimetatud dokumenti ei ole esitatud kosmoseobjekti registreeringu taotlemisel

käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punkti 15 kohaselt. Pädeva organisatsiooni väljastatud dokument

peab sisaldama lisaks kosmoseobjekti katsetamise tulemuste aruandele ka majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmeid.

(3) Kui käitaja ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumenti või

esitatud dokument ei sisalda majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4

sätestatud andmeid või kosmoseobjekti katsetamise tulemuste aruannet või esitatud dokument

on eksitav, ebatäpne või selle alusel ei saa kõrvaldada pädeva asutuse mõistlikku kahtlust

dokumendi õigsuses või piisavuses, võib pädev asutus kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest

kaugemale lennutamise sobivuse tõendamiseks kaasata eksperte ja pädevaid organisatsioone

ning tellida hindamisteenust.

(4) Käitaja tasub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenuse ja selle tulemusena antud

dokumendi väljastamise eest.

§ 36. Kosmoselennu valmiduse kinnitamine

(1) Kosmoselennu valmidust kinnitab pädev asutus oma kooskõlastusega. Kooskõlastuse

taotlemise kohustus on käitajal.

(2) Kosmoselennu valmiduse kinnitamiseks kooskõlastuse saamiseks esitab käitaja

elektrooniliselt registri kaudu taotluse pädevale asutusele, milles märgib:

1) kosmosetegevusloa numbri, mille alusel soovib kosmosetegevust alustada;

2) selle kosmoseobjekti registreerimisnumbri, millega soovib kosmosetegevust alustada.

(3) Taotlusele lisab käitaja käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi.

(4) Pädev asutus kinnitab kosmoselennu valmidust kooskõlastuse andmisega või jätab selle

põhjendatult andmata 60 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud

taotluse ja dokumendi saamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega 30 tööpäeva võrra

pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmoselennu valmiduse kohta ei

ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul kooskõlastust antud, ei loeta

kosmoselennu valmidust vaikimisi kooskõlastatuks.

2. jagu

Kosmoseobjekti registreerimine

§ 37. Registreerimiskohustus

Enne kosmosetegevuse alustamist registreerib käitaja vastava kosmosetegevusega seotud

kosmoseobjekti registris. Registreerimisele kuulub ka iga kosmoseobjekt, mis muutub

eraldiseisvaks kosmoseobjektiks pärast kosmoseobjekti lennutamisest Maa orbiidile või sellest

kaugemale või selle ajal.

§ 38. Kosmoseobjekti registreerimine

(1) Kosmoseobjekti registreerimiseks esitatakse pädevale asutusele koos

registreerimistaotlusega iga kosmoseobjekti kohta eraldi järgmised andmed ja dokumendid:

1) käitaja nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood ja kontaktandmed;

2) kosmoseobjekti kirjeldus, tehnilised parameetrid ja valmistaja nimi;

3) kosmosemissiooni eesmärk ja kirjeldus;

4) eeldatav kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise kuupäev ja

asukoht;

5) kosmoseobjekti eeldatav asukoht kosmoses või orbiidi põhiparameetrid, milleks on periood,

apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk;

6) kui kosmoseobjekt ei kuulu käitajale, siis käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud dokumendid,

andmed ja teave;

7) kosmoseobjekti omaniku kirjalik nõusolek kosmoseobjekti registrisse kandmiseks;

8) teave selle kohta, millistele isikutele kosmoseobjekt varem on kuulunud või kelle kasutuses

olnud, ning kosmoseobjekti ülevõtmise põhjendus;

9) kosmoseobjekti ohutust tõendavad dokumendid ja kosmoseobjektiga seotud muu

dokumentatsioon, mis võimaldab hinnata kosmoseobjekti vastavust käesoleva seaduse

nõuetele;

10) sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kosmosetegevuses;

11) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on olnud

varem registreeritud teise riigi vastavas registris, ning sellise asjaolu esinemise korral

kosmoseobjekti tähis või registreerimisnumber teises registris ja registrist kustutamise põhjus;

12) teave selle kohta, kas kosmoseobjekti või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on

püütud registreerida teise riigi vastavas registris, ning selliste asjaolude esinemise korral põhjus,

miks registreeringut ei tehtud;

13) teave selle kohta, kas kosmoseobjekt või selle osa teise kosmoseobjekti koosseisus on

varem käinud kosmoses või sellega on varem proovitud teha kosmosetegevust;

14) käesoleva seaduse § 47 lõigete 2–4 kohane kosmosetegevuse lõpetamise kava;

15) käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument.

(2) Kui käesoleva lõike 1 punktides 11–13 nimetatud asjaolusid ei esine, esitatakse pädevale

asutusele kirjalik kinnitus nende puudumise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud dokumendi võib käitaja esitada pärast

kosmoseobjekti registreerimist.

(4) Riigiasutusele kuuluva kosmoseobjekti kohta võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides

2−5 loetletud andmed esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave.

(5) Kosmoseobjekti registreerimise taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse

pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu. Pädev asutus väljastab registreerimistaotluse

esitanud käitajale menetlusasja numbri.

(6) Registrisse kandmisel annab pädev asutus kosmoseobjektile unikaalse

registreerimisnumbri.

(7) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimistaotluse esitamist tasutakse

riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti

registreerimise taotluse esitaja on riigiasutus.

(9) Käitaja võib registreerimistaotluse tagasi võtta enne registrikande tegemist.

§ 39. Registrikande tegemine

Taotlus kosmoseobjekti registrikande tegemise või kustutamise kohta lahendatakse otsusega ja

selle alusel tehakse kanne registrisse või kanne kustutatakse. Otsuseks loetakse kande sisu.

§ 40. Kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg

Pädev asutus kannab kosmoseobjekti andmed registrisse 60 tööpäeva jooksul nõuetekohase

registreerimistaotluse või registreeringu muutmise taotluse ning kõigi vajalike andmete saamise

päevast arvates, kui nimetatud dokumentide põhjal puudub keeldumise alus. Pädev asutus võib

nimetatud tähtaega erandjuhul pikendada 60 tööpäeva võrra.

§ 41. Kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine

Pädev asutus keeldub kosmoseobjekti registreerimisest, kui:

1) kosmoseobjektil on kehtiv registreering teise riigi vastavas registris;

2) taotleja või käitaja kohta ilmneb käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud usaldusväärsust

välistav asjaolu;

3) kosmoseobjekti omaniku kohta ilmneb käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–6

nimetatud usaldusväärsust välistav asjaolu;

4) käesoleva seaduse § 47 lõigete 2–4 kohane kosmosetegevuse lõpetamise kava puudub või

pädev asutus ei ole seda kooskõlastanud;

5) on põhjendatud alus kahtlustada, et kosmosetegevusega võib kaasneda oht inimesele, varale,

keskkonnale, avaliku korrale, riigikaitseobjektile või oht Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi

julgeolekule;

6) muul seadusega sätestatud juhul.

§ 42. Andmete täpsustamise kohustus

(1) Käitaja esitab pädevale asutusele pärast kosmoseobjekti lennutamist Maa orbiidile või

sellest kaugemale elektrooniliselt registri kaudu järgmised andmed viivitamata pärast vastavate

andmete kindlakstegemist:

1) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise täpne kuupäev ja koht;

2) kosmoseobjekti täpne asukoht kosmoses või täpsed orbiidi põhiparameetrid, milleks on

periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete alusel teeb pädev asutus registreeringu

muutmise otsuse ja kannab täpsustatud andmed registrisse.

(3) Kui käitaja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt ettenähtud andmeid

või esitatud andmed on puudulikud, eksitavad või nende alusel ei saa kõrvaldada pädeva asutuse

mõistlikku kahtlust andmete õigsuses, võib pädev asutus oma ettekirjutusega kohustada käitajat

esitama täielikke ja asjakohaseid andmeid, samuti dokumente, mis tõendavad andmete õigsust.

§ 43. Kosmoseobjekti registrist kustutamine

(1) Pädev asutus teeb kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja seda kajastava kande

60 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates:

1) käitaja taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud vastavalt käesoleva seaduse

nõuetele;

2) kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmosetegevus on lõpetatud vastavalt

käesoleva seaduse nõuetele ja käitaja ei ole esitanud taotlust kosmoseobjekti registrist

kustutamiseks;

3) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotluse alusel, kui kosmoseobjekti ei ole Maa orbiidile

või sellest kaugemale lennutatud kolme aasta jooksul alates registrisse kandmise kuupäevast ja

käitaja ei ole taotlenud kosmosesse lennutamise kuupäeva edasilükkamist;

4) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotlusel, kui kosmoseobjekt on hävinud;

5) käitaja või kosmoseobjekti omaniku taotlusel, kui kosmoseobjekt on registreeritud teise riigi

vastavasse registrisse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–5 sätestatud juhtudel võib pädev asutus teha

kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsuse ja kande registrisse ka omal algatusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel teeb pädev asutus kosmoseobjekti

registrist kustutamise otsuse, kui kosmoseobjekti hävimine on tõendatud ja pädevale asutusele

on esitatud teave kosmoseobjekti hävimise aja, põhjuse, hävimise juhtumiga seotud isikute ja

tagajärgede kohta.

7. peatükk

Kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmine

§ 44. Kosmosetegevuse üleandmine

(1) Kosmosetegevuse võib teisele käitajale üle anda pädeva asutuse loal.

(2) Kosmosetegevuse üleandja ja ülevõtja kirjaliku taotluse alusel võib kosmosetegevuse üle

anda käitajale, kellel on kehtiv kosmosetegevusluba.

(3) Kosmosetegevuse võib üle anda välisriigi käitajale, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused:

1) uus käitaja on registreeritud välisriigi vastavas registris ja tal on välisriigis kehtiv käitajana

tegutsemise luba;

2) üleantava kosmosetegevusega seotud ja Eesti registrisse kantud kosmoseobjekti on võimalik

ümber registreerida välisriigi vastavasse registrisse;

3) uue käitaja suhtes ei ole kohaldatud Vabariigi Valitsuse või rahvusvahelist sanktsiooni;

4) kosmosetegevuse üleandmisega ei kaasne ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule

korrale, riigikaitseobjektile või ohtu Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule;

5) vastava välisriigi ja Eesti Vabariigi vahel on sõlmitud ja jõustunud välisleping vastava

kosmoseobjekti või sellega tehtava kosmosetegevuse põhjustatud kahju eest vastutuse

ülemineku kohta.

(4) Pädev asutus võib kosmosetegevuse üleandmise loa andmisel kehtestada üleandjale ja

vastuvõtjale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

sätestatud asjaoludest.

§ 45. Kosmoseobjekti omandi üleandmine

(1) Kosmoseobjekti omandi võib teisele isikule üle anda üleandja ja omandaja vahelise kirjaliku

kokkuleppe alusel pädeva asutuse eelneval loal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse loata sõlmitud kosmoseobjekti

omandi üleandmise kokkulepe on tühine.

(3) Kosmoseobjekti omandi võib üle anda võõrandaja ja omandaja kirjaliku taotluse alusel, kui

on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) omandaja puhul on täidetud käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud kosmoseobjekti omaniku

kohta andmete ja dokumentide esitamise kohustus ning omandaja puhul ei esine käesoleva

seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–6 sätestatud usaldusväärsust välistavaid asjaolusid;

2) kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisega ei kaasne ohtu inimesele, varale,

keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile ega ohtu Eesti, teise Euroopa Liidu

liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri

liikmesriigi julgeolekule.

(4) Pädev asutus võib kosmoseobjekti omandi üleandmise loa andmisel kehtestada omandajale

kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaoludest.

(5) Pädeva asutuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa olemasolu järgselt

kosmoseobjekti omandi üleandmisest teatavad võõrandaja ja omandaja pädevale asutusele

hiljemalt kümnendal päeval kosmoseobjekti omandi üleandmisest, esitades selleks võõrandaja

ja omandaja kirjaliku avalduse.

§ 46. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine

(1) Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa saamiseks esitatakse

pädevale asutusele kirjalik taotlus koos käesoleva seaduse § 44 lõigetes 2 ja 3 ning § 45 lõikes

3 sätestatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja dokumentidega ning kosmosetegevuse või

kosmoseobjekti omandi üleandmise põhjendus.

(2) Pädev asutus annab kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa või

keeldub loa andmisest 90 tööpäeva jooksul loataotluse esitamisest arvates. Kui

kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotlust ei vaadata läbi

tähtaegselt, ei loeta luba vaikimisi antuks.

(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitamist tasutakse riigilõiv

riigilõivuseaduses sätestatud määras.

8. peatükk

Kosmosetegevuse lõpetamine

§ 47. Kosmosetegevuse lõpetamise nõuded

(1) Kosmosetegevus lõpetatakse kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva või pädeva

asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel, vältides kosmoseprügi

tekkimist ja kosmosesse jäämist ning kõrvaldades võimaliku tekkinud kahju.

(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava koostatakse iga kosmoseobjekti kohta.

(3) Kosmosetegevuse lõpetamise kavas kirjeldatakse kosmosetegevuse lõpetamise viisi,

ajakava, lõpetamisega seotud tegevusi, sellega kaasnevaid võimalikke ohte ja

keskkonnamõjusid ning meetmeid ja tegevusi käesolevas seaduses sätestatud põhimõtete ja

nõuete täitmiseks.

(4) Käitaja tagab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava vastab igal ajal kosmoseobjektist

tulenevale ohu- ja riskitasemele ning kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile,

ulatusele ja keerukusele.

(5) Pädeval asutusel on õigus ettekirjutusega nõuda kosmosetegevuse nõuetekohaseks

lõpetamiseks meetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.

(6) Käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise aluste, §-s 28

nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise ja §-s 29 nimetatud kosmosetegevusloa

kehtivuse peatamise aluste ilmnemine ei vabasta käitajat kohustusest lõpetada kosmosetegevus

kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega, järgides keskkonnasäästlikkuse põhimõtet.

§ 48. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine

(1) Kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused

kooskõlastatakse pädeva asutusega.

(2) Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatustele kooskõlastuse taotlemisel esitab käitaja

pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu taotluse, milles:

1) märgib kosmoseobjekti andmed, mida kavandatavad kosmosetegevuse lõpetamise kava

muudatused puudutavad;

2) märgib kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise ulatuse võrreldes väljaantud

kosmosetegevusloa aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud viimase

kosmosetegevuse lõpetamise kavaga ja muudatuse põhjused;

3) selgitab, kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava rakendamisel tagatakse

käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine.

(3) Taotlusele lisab käitaja kosmosetegevuse lõpetamise kava projekti või muudetavate

tingimuste kokkuvõtte, millele kooskõlastust taotleb.

(4) Pädev asutus kooskõlastab kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused või jätab need

põhjendatult kooskõlastamata 60 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Pädev asutus võib tähtaega 30 tööpäeva

võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui kosmosetegevuse lõpetamise

kava muutmine ei ole eelnimetatud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul kooskõlastatud, ei

loeta seda vaikimisi kooskõlastatuks.

§ 49. Kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll

(1) Pädevale asutusele esitatud muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollitakse:

1) kas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava ja selles ettenähtud meetmed, toimingud ja

tegevused vastavad käesoleva seaduse nõuetele;

2) kuidas muudetud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel kosmosetegevuse lõpetamisel ja

pärast lõpetamist tagatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine;

3) kas on kavandatud piisavad abinõud kosmosetegevuse lõpetamisega seotud ohtude ja riskide

vältimiseks ning õnnetuse korral tagajärgede vähendamiseks;

4) kas on vaja muuta käitaja tegutsemise aluseks olevat kosmosetegevusluba, kui

kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatused osutavad kosmosetegevuse muudatustele.

(2) Kui kosmoseobjekti registreerimise taotluse menetlemise käigus või käitaja tegevuse üle

riikliku järelevalve tegemise käigus selgub, et kosmosetegevusloa andmise aluseks olnud

käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkti 11 kohaselt esitatud kosmosetegevuse lõpetamise kava

või hiljem pädeva asutuse kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava on ebaõigesti

hinnatud või kava aluseks olevad asjaolud on muutunud, on pädeval asutusel õigus nõuda

käitajalt kosmosetegevuse lõpetamise kava vastavusse viimist käesoleva seaduse nõuetega.

Seejuures on pädeval asutusel õigus peatada kosmosetegevusloa kehtivus käesoleva seaduse §

29 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel.

§ 50. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne

(1) Kosmosetegevuse kava järgi kosmosetegevuse lõpetamise kohta esitab käitaja pädevale

asutusele kosmosetegevuse lõpetamise aruande (edaspidi aruanne).

(2) Aruanne esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu esimesel võimalusel

pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva pärast kosmosetegevuse lõpetamist.

(3) Aruandes selgitab ja kirjeldab käitaja:

1) kosmosetegevuse lõpetamise aega selleks tehtud viimase toimingu kuupäeva täpsusega;

2) kosmosetegevuse lõpetamisega kaasnevaid ja kosmosetegevuse lõpetamise järgseid

võimalikke ohte, riske ja keskkonnamõju;

3) kosmosetegevuse lõpetamiseks rakendatud peamisi meetmeid ja tegevusi käesolevas

seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete täitmiseks.

(4) Aruande osaks on pädeva organisatsiooni väljastatud dokument, millest nähtub, et

kosmoseobjekti kosmoses enam ei ole ja mis sisaldab majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmeid.

§ 51. Esitatud aruande kontroll

(1) Pädev asutus kontrollib esitatud aruande vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2) Kui pädev asutus tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest käitajat 30 tööpäeva jooksul

arvates aruande saamisest.

(3) Käitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama

ning esitama pädevale asutusele parandatud aruande. Parandatud aruanne esitatakse ka juhul,

kui käitaja on varem esitatud aruande andmetes tuvastanud vea.

(4) Kui käitaja ei ole esitanud pädevale asutusele käesoleva seaduse § 50 nõuetele vastavat

aruannet või ei ole esitanud parandatud aruannet pädeva asutuse antud tähtaja jooksul, võib

pädev asutus ettekirjutusega kohustada käitajat käesoleva seaduse nõuetele vastavat aruannet

esitama.

9. peatükk

Kahju hüvitamine riigile

§ 52. Riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

(1) Kui riigil tekib käitaja kosmosetegevuse tõttu kahju hüvitamise kohustus rahvusvahelise

õiguse järgi, on riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus riigi poolt kolmandale isikule hüvitatava

kogu kahju ulatuses sõltumata sellest, kas käitaja on kahju tekkimises süüdi või mitte (edaspidi

riigi tagasinõudeõigus). Riigi tagasinõudeõigusele ei kohaldata võlaõigusseadust.

(2) Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg on seitse aastat arvates päevast, kui riik kahju

hüvitamise kohustuse ja kahju välja selgitas.

(3) Riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg algab riigi kahju hüvitamise kohustuse ja kahju

väljaselgitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

10. peatükk

Kindlustus

§ 53. Vastutuskindlustus

(1) Kosmosetegevuse tulemusena või kosmoseobjekti tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks

sõlmib kosmosetegevusloa taotleja enne kosmosetegevusloa taotlemist

vastutuskindlustuslepingu vähemalt järgmistel tingimustel:

1) kindlustusandjaks on Eestis kindlustustegevuse valdkonnas tegutsemisõigust omav

juriidiline isik;

2) kindlustusjuhtumiks on kosmosetegevusest tingitud kolmanda isiku nõude tekkimine käitaja

vastu;

3) kindlustusjuhtumiks on käesoleva seaduse § 52 alusel riigi tagasinõudeõiguse tekkimine

käitaja vastu;

4) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 60 000 000 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata riigiasutuse suhtes.

(3) Käitajal peab olema käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastav kehtiv kindlustuspoliis

kogu kosmosetegevuse vältel.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustusleping allub Eesti õigusele. Käesolevas lõikes

sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

11. peatükk

Asutuste vaheline koostöö

§ 54. Pädeva asutuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti koostöö

(1) Pädev asutus ja Riigi Infosüsteemi Amet teevad kosmosetegevuses kasutatava võrgu- ja

infosüsteemidele sätestatud nõuete rikkumise ja kosmosetegevusega seotud küberintsidentide

ennetamisel, uurimisel ja lahendamisel koostööd vastastikuse ametiabi ning teabevahetuse

kaudu.

(2) Riigi Infosüsteemi Amet nimetab kontaktisiku, kellel on pädeva asutuse ametnikuga ja

töötajaga võrdsed õigused saada teavet kõigist kosmosetegevuses kasutatava võrgu- ja

infosüsteemidele sätestatud nõuete rikkumise ja kosmosetegevusega seotud küberintsidentide

teadetest ning teha vajaduse korral ettepanekuid täiendava teabe nõudmiseks.

(3) Riigi Infosüsteemi Ameti kontaktisik kaasatakse käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides

4–7 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel.

§ 55. Pädeva asutuse, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti koostöö

(1) Pädev asutus, Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet teevad kosmosetegevusega seoses

Eestit, teist Euroopa Liidu liikmesriiki, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa

Kosmoseagentuuri liikmesriiki puudutavate julgeolekuohtude uurimisel koostööd vastastikuse

ametiabi ning teabevahetuse kaudu.

(2) Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet nimetavad kontaktisikud, kellel on pädeva asutuse

ametnikuga ja töötajaga võrdsed õigused saada teavet kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud julgeolekuohtudest või sellega seotud kahtlustest ning teha vajaduse korral

ettepanekuid täiendava teabe nõudmiseks.

(3) Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti kontaktisikud kaasatakse käesoleva seaduse § 1 lõike

1 punktides 4–7 ja 10 sätestatud ülesannete täitmisel.

12. peatükk

Järelevalve

§ 56. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Käesolevas seaduses sätestatud kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti nõuetele vastavust ja

ohutust ning käitaja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teeb riiklikku ja

haldusjärelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teised seadusega nimetatud

riiklikku järelevalvet teostavad asutused.

(2) Transpordimeti pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve kosmosetegevuse käigus õhuruumi

kasutamise üle lennundusseadusega sätestatud ulatuses.

(3) Kosmosetegevuses kasutatavatele võrgu- ja infosüsteemidele sätestatud nõuete ning

kosmosetegevusega seotud küberintsidentide ennetamise ja lahendamise nõuete täitmise üle

teeb riikliku ja haldusjärelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud

pädevuse piires.

(4) Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet teevad

pädeva asutusega koostööd, lähtudes käesoleva seaduse eesmärkidest.

(5) Järelevalveasutustel on õigus vahetada teavet ja teha koostööd teiste riikide

järelevalveasutustega, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud ülesannetest.

§ 57. Pädeva asutuse õigused teabe saamisel

(1) Pädeval asutusel ja teistel käesoleva seaduse § 57 alusel riiklikku ja haldusjärelevalvet

teostavatel asutustel on järelevalve eesmärgil õigus nõuda dokumente, aruandeid, tasuta teavet

ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve tegemiseks oluliste asjaolude kohta järgmistelt

isikutelt:

1) käitaja, käitaja juhtorgani liige ja töötaja;

2) kosmoseobjekti omanik, kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liige, töötaja ja ametnik;

3) käitajaga või kosmoseobjekti omanikuga samasse kontserni kuuluva äriühingu juhtorgani

liige ja töötaja;

4) käitaja või kosmoseobjekti omaniku aktsionär, osanik, liige või soodustatud isik;

5) kosmoseobjekti valmistamisega seotud käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 10 nimetatud

isikud;

6) kolmas isik üksnes põhjendatud vajaduse korral;

7) käitaja likvideerija või pankrotihaldur.

(2) Vajaduse korral võib pädev asutus teha ettekirjutuse, milles ta määrab käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

(3) Kui see ei kahjusta järelevalve tegemist, selgitab pädev asutus käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

§ 58. Riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused

(1) Pädev asutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Pädeval asutusel on õigus:

1) keelata või peatada käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtetele või käesoleva

seaduse nõuetele mittevastav kosmosetegevus, samuti kosmoseobjekti või muu

kosmosetegevusega seotud seadme või infotehnoloogilise lahenduse käitamine, kui ei ole

tagatud ohutus või keskkonnasäästlikkus;

2) kõrvaldada kosmosetegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel

ilmneb, et ta ei vasta asjatundlikkuse põhimõttele või kui isiku tegevuse või tegevusetuse

tulemusel ei ole tagatud ohutuse või keskkonnasäästlikkuse põhimõtte järgimine.

§ 59. Ettekirjutus

(1) Pädeval asutusel on õigus teha kosmosetegevust ja kosmoseobjekti reguleerivate

õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.

(2) Ettekirjutus tuleb viivitamata täita ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.

§ 60. Sunniraha määr

Käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib pädev asutus

rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha

ülemmäär füüsilisele isikule on 6400 eurot ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.

13. peatükk

Vastutus

§ 61. Kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste

täitmata jätmine

(1) Käitajale antud kosmosetegevusloa tingimuste või käesoleva seaduse §-des 7, 9, 10, 37, 47,

48 ja 50 sätestatud kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.

§ 62. Kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine

(1) Kosmosetegevusele esitatavate käesoleva seaduse §-des 5, 6, 8 ja 53 nõuete rikkumise eest,

kui sellega kaasneb oht inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigikaitseobjektile

või riigi julgeolekule, –

karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.

§ 63. Teavitamiskohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-des 11, 31 ja 42 sätestatud pädeva asutuse teavitamise kohustuse

täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 2000 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 540 000 eurot.

§ 64. Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 44 või 45 sätestatud kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi

üleandmise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 2000 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 540 000 eurot.

§ 65. Kosmosetegevuse alustamine ilma käesolevas seaduses sätestatud eeldusi täitmata

(1) Kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise eest ilma käesoleva

seaduse §-s 35 sätestatud eeldusi täitmata –

karistatakse rahatrahviga kuni 2500 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 640 000 eurot.

§ 66. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

14. peatükk

Rakendussätted

§ 67. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 372 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „lennunduse“ tekstiosaga „,

kosmosetegevuse“.

§ 68. Küberturvalisuse seaduse muutmine

Küberturvalisuse seaduse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kosmosetegevuse seaduses sätestatud käitaja kosmosetegevusel.“.

§ 69. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punktis 6 asendatakse sõnad „ning

infotehnoloogiaalase nõustamisteenustega“ tekstiosaga „, infotehnoloogiaalase

nõustamisteenustega ning kosmosetegevusega ja kosmosobjektiga“.

§ 70. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 8. peatüki 6. jagu täiendatakse 11. jaotisega järgmises sõnastuses:

„11. jaotis

Kosmosetegevuse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2173. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine

(1) Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

(2) Kosmosetegevuse seaduse §-s 23 sätestatud erandiga kosmosetegevusloa taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.

(3) Kosmosetegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

§ 2174. Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 eurot.

§ 2175. Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750

eurot.

§ 2176. Kosmoseobjekti registreerimistaotluse läbivaatamine ja kosmoseobjektide

registrisse kande tegemine

Kosmoseobjekti registreerimistaotluse läbivaatamise ja kosmosobjekti registrisse kandmise

eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.“.

§ 71. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12

järgmises sõnastuses:

„12) käitaja kosmosetegevuse seaduse tähenduses.“.

§ 72. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“………………… 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „……“……………………2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

3. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri_02.05.2025.pdf

06.05.2025

Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri

Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................................... 1

1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4

1.1. Sisukokkuvõte .............................................................................................................................. 4

1.2. Eelnõu ettevalmistajad ................................................................................................................. 7

1.3. Märkused ...................................................................................................................................... 7

2 Seaduse eesmärk.............................................................................................................................. 8

3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ...................................................................................................... 10

Eelnõu § 1 – seaduse reguleerimisala ja eesmärk ............................................................................. 10

Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala ................................................................................................. 11

Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded ............................................................................................. 13

Eelnõu § 4 – terminid ........................................................................................................................ 14

Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte ......................................................................................................... 16

Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte ................................................................................. 17

Eelnõu § 7 – käitaja peamine tegevuskoht ........................................................................................ 19

Eelnõu § 9 – sisekontrolli kohustus ................................................................................................... 19

Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad .................................................................................................. 20

Eelnõu § 11 – teavitamiskohustus ..................................................................................................... 23

Eelnõu § 12 – usaldusväärsus ............................................................................................................ 24

Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba ................................................................................................... 27

Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus ......................................................................................... 27

Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad dokumendid ................................................................................ 29

Eelnõu § 16 – lisaandmed ja dokumendid taotluse esitamisel juriidilise isiku poolt ........................ 31

Eelnõu § 20 – kosmosetegevusloa andmine ...................................................................................... 36

Eelnõu § 21 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused ........................................................................ 36

Eelnõu § 22 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine ................................................................ 37

Eelnõu § 23 – erandi andmise alused ................................................................................................ 38

Eelnõu § 25 – erandi kohaldamise taotlemine ................................................................................... 41

Eelnõu § 26 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta ................................................................ 42

Eelnõu § 27 – kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise alused ........................................................ 43

Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused .................................................... 43

Eelnõu § 29 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused ........................................................ 44

Eelnõu § 30 – kosmosetegevusloa muutmise alused ......................................................................... 45

Eelnõu § 31 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine .......................................... 46

Eelnõu § 32 – kosmoseobjektide register .......................................................................................... 46

Eelnõu § 34 – registri arhiiv .............................................................................................................. 49

Eelnõu § 35 – kosmosetegevuse alustamise eeldused ....................................................................... 50

Eelnõu § 36 – kosmoselennu valmiduse kinnitamine ....................................................................... 50

Eelnõu § 37 – registreerimiskohustus ............................................................................................... 51

Eelnõu § 38 – kosmoseobjekti registreerimine ................................................................................. 52

Eelnõu § 39 – registrikande tegemine ............................................................................................... 55

Eelnõu § 40 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg ............................................................. 55

Eelnõu § 41 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine ............................................................ 55

Eelnõu § 42 – andmete täpsustamise kohustus.................................................................................. 56

Eelnõu § 43 – kosmoseobjekti registrist kustutamine ....................................................................... 56

Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse üleandmine .................................................................................... 57

Eelnõu § 45 – kosmosobjekti omandi üleandmine ............................................................................ 59

Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse menetlemine . 60

Eelnõu § 47 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded ......................................................................... 60

Eelnõu § 48 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine ............................................................ 62

Eelnõu § 49 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll ............................................ 62

Eelnõu § 50 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne ........................................................................ 63

Eelnõu § 51 – esitatud aruande kontroll ............................................................................................ 64

Eelnõu § 52 – riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus .................................................................... 64

Eelnõu § 53 – vastutuskindlustus ...................................................................................................... 66

Eelnõu § 57 – riiklik ja haldusjärelevalve ......................................................................................... 69

Eelnõu § 58 – pädeva asutuse õigused teabe saamisel ...................................................................... 70

Eelnõu § 59 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused ................................................................ 71

Eelnõu § 60 – ettekirjutus .................................................................................................................. 72

Eelnõu § 62 – kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste täitmata

jätmine ............................................................................................................................................... 73

Eelnõu § 63 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine ...................................................... 74

Eelnõu § 64 – teavitamiskohustuse täitmata jätmine ........................................................................ 74

Eelnõu § 65 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine .......... 75

Eelnõu § 66 – kosmosetegevuse alustamine ilma seaduses sätestatud eeldusi täitmata .................... 75

Eelnõu § 67 – menetlus ..................................................................................................................... 75

Eelnõu § 73 – seaduse jõustumine .................................................................................................... 78

4 Eelnõu terminoloogia .................................................................................................................... 78

5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ...................................................................................... 79

6 Seaduse mõjud ............................................................................................................................... 79

7 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

8 Rakendusaktid ............................................................................................................................... 86

Eelnõuga loodavad volitusnormid ..................................................................................................... 86

9 Seaduse jõustumine ....................................................................................................................... 86

10 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ................................ 86

1 Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1967. aastal allkirjastati ÜRO-s esimene rahvusvaheliselt siduv kosmosevaldkonna leping. Sel

ajal olid kõik kosmoseprogrammid riiklikud ja ainult riiklikud organisatsioonid lennutasid

rakette, satelliite ja kosmosejaamu. Tehnoloogia arenedes kasvas kosmoseobjektide võimekus

osutada teenuseid ning alates 20. sajandi lõpust hakkas kosmosevaldkond järjest enam

erasektori poole liikuma ja kommertsteenustele keskenduma. 21. sajandil on

kosmosetehnoloogiad (eelkõige satelliidid ja kulgurid), -andmed ja -teenused saanud inimeste

igapäevaelu lahutamatuks osaks ning need mängivad paljude Euroopa strateegiliste huvide

(nagu julgeolek, turvalisus, suveräänsus) kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Ettevõtluse kasvav roll

kosmosesektoris toob endaga kaasa uued regulatiivsed väljakutsed, millega riigid tegelema

peavad. Sellest tulenevalt loovad riigid järjest rohkem kosmosevaldkonnaga seotud programme

ja seadusi.

Eestil on oma kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020–2027,1 mis on loodud

kosmosevaldkonna arengu strateegiliseks ja süsteemseks juhtimiseks ning

tehnoloogiaettevõtluse toetamiseks. Eesti kosmosesektori areng on tihedalt seotud Euroopa

Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisusega. Nende kaudu

saavad Eesti ettevõtted ja teadusasutused ligipääsu rahvusvahelistele hangetele,

teaduskoostööle ning uute tehnoloogiate arendamise võimalustele. See on võimaldanud Eesti

kõrgtehnoloogial põhinevatel lahendustel jõuda rahvusvaheliste missioonideni ning tugevdada

Eesti rolli Euroopa kosmoseökosüsteemis. Eesti Vabariik sõlmis ESAga 2007. aastal

vastastikuse koostöö arendamiseks raamlepingu,2 2010. aastal sõlmiti poolte vahel Euroopa

koostööriigi kokkuleppe3 ning 2015. aastal sai Eestist ESA konventsiooniga liitumisel ESA

täisliige.4 ESA liikmesriigina on Eestil võimalik koostöös ESAga luua kõrgtehnoloogilist

innovatsiooni Eesti majanduskasvu hüvanguks. Tänaseks on ESA-ga sõlminud lepingu üle 50

Eesti ettevõtte ja teadusasutuse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Eeltoodu viitab selgelt

sellele, et kosmosetehnoloogiate rakendamine nii avalikus kui ka erasektoris areneb ja Eesti

kosmosevaldkond on jõudmas uude arenguetappi. Esimene Eesti kommerts-satelliit plaanitakse

1 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, 2020.

2 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline rahumeelse kosmosealase koostöö kokkulepe–

Riigi Teataja, 2007.

3 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline Euroopa koostööriigi kokkulepe–Riigi Teataja

4 Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vaheline Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri

asutamise konventsiooniga käsitlev kokkulepe–Riigi Teataja

orbiidile lennutada juba 2026. aastal, mistõttu tekib reaalne vajadus reguleerida

kosmoseobjektide registreerimist, käitlemist ning sellega seotud vastutusküsimusi. Käesoleva

eelnõu koostamise hetkeks on teada mitmed Eesti majandusüksuste arendatavad

satelliidimissioonid: Spaceit Oriole, Kappazetta 3D-SAR, ESTCube-3 ja SUTS. Oriole ja 3D-

SAR projektide puhul on kavandatud ka jätkumissioone ja satelliidivõrgustike rajamist, mis

näitab selget trendi Eesti kommertskosmoseobjektide mahu kasvule.

Eesti tegevus kosmosevaldkonnas peab toimuma kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Kosmoses, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel, kannavad ÜRO

riikide tegevuspõhimõtteid käsitleva lepingu (edaspidi avakosmose leping)5 järgi

kosmoseobjektide eest vastutust nende päritoluriigid. Eesti on avakosmose lepingu

allkirjastanud 2010. aastal ning see on Eesti suhtes ka jõustunud.6 Avakosmose lepingu kohaselt

peab Eesti tagama, et tema territooriumilt tegutsevad eraettevõtted ja teised osapooled järgivad

rahvusvahelisi kohustusi,7 kuna avakosmose lepingu artikkel 6 kohaselt vastutab riik

rahvusvaheliselt lisaks riiklikule kosmosetegevusele ka oma jurisdiktsiooni all tegutsevate

mitteriiklike osapoolte kosmosetegevuse eest. Selline tegevus, sh eraettevõtete või ülikoolide

satelliitide arendamine ja lennutamine, nõuab vastava riigi luba ja pidevat järelevalvet. Lisaks,

vastavalt artiklile 7 vastutab osalisriik, kes lennutab või tagab objekti lennutamise kosmosesse,

sealhulgas Kuule ja teistele taevakehadele, ning osalisriik, kelle territooriumilt või rajatiselt

objekt lennutatakse, rahvusvaheliselt kahju eest, mille on põhjustanud selline objekt või selle

koostisosad Maal, õhuruumis või kosmoses teisele lepingu osalisriigile või selle füüsilistele või

juriidilistele isikutele.8 Seetõttu tekib Eestil avakosmose lepingu alusel selge kohustus

kosmosetegevust reguleerida, kui eraettevõtted kosmoseobjekte lennutama hakkavad, ning

tuleb tagada, et riigi jurisdiktsiooni all toimuv kosmosetegevus on reguleeritud, kontrollitav

ning kooskõlas rahvusvahelise lepingu tingimustega. Nimetatud kohustuste täitmiseks on

vajalik kehtestada selge ja tõhus siseriiklik õigusraamistik.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on Vabariigi Valitsuse poolt seatud

ülesandeks pidada arvestust Eesti vastutusel kosmosesse lennutatud objektide üle,9 mis loob

täiendava vajaduse seadusandliku aluse järele.

5 Treaty on Principles Governing the Activities of States in the Exploration and Use of Outer Space, including the

Moon and Other Celestial Bodies,

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introouterspacetreaty.html.

6 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev

leping–Riigi Teataja; Välisministeeriumi teadaanne–Riigi Teataja

7 Artikkel 6, Avakosmose leping

8 Artikkel 7, Avakosmose leping

9 „Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitleva

lepinguga“ ühinemine–Riigi Teataja

Lisaks rahvusvahelistele kohustustele on kosmosetegevusega seotud ka praktilised ja tehnilised

riskid, sealhulgas tahtmatud või tahtlikud kosmoseobjektide kokkupõrked, tehnilised rikked ja

satelliitide kontrollimatu sisenemine Maa atmosfääri. Seaduses sätestatav regulatsioon aitab

selliseid olukordi paremini ennetada ja hallata, luues mehhanismid, mille abil saab hinnata

tegevustega seotud riske, tagada ohutus ja toetada rahvusvaheliste standardite ja parimate

tavade järgimist.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik kehtestada selge õiguslik raamistik, mis võimaldab riigil

reguleerida ja kontrollida Eestis registreeritud või siit lähtuvat kosmosetegevust. Detailne

regulatsioon tugevdab Eesti kui vastutustundliku ja rahvusvahelise koostöövõimelise riigi

mainet ning aitab maandada võimalikke õiguslikke ja poliitilisi riske.

Seaduse eelnõu koostamisel on lähtutud järgnevatest ÜRO kosmosevaldkonda reguleerivatest

lepetest:

 avakosmose leping;

 kosmoseobjektide põhjustatud kahju eest rahvusvahelise vastutuse konventsioon

(edaspidi vastutuse konventsioon)10;

 kosmosesse saadetud objektide registreerimise konventsioon (edaspidi registreerimise

konventsioon)11.

Oluline on märkida, et Eesti on liitunud vaid avakosmose lepinguga. Vastutuse konventsiooni

ega registreerimise konventsiooni ei ole Eesti eelnõu väljatöötamise seisuga allkirjastanud, mis

tähendab, et nimetatud konventsioonid ei ole Eestis jõustunud. Eelnõu väljatöötamise töörühm

on aga nimetatud konventsioonid läbi töötanud ning võtnud arvesse aspekte, mis oleksid eelnõu

väljatöötamisel asjakohased ja olulised, lähtudes teiste riikide praktikast. Eestil puudub hetkel

plaan liituda astronautide päästmise, astronautide tagasituleku ja avakosmosesse saadetud

objektide naasmise lepinguga12 ja riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste

taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitleva lepinguga13. Seega ei ole arvestatud nendest

lähtuvate nõuetega seaduse eelnõu koostamisel.

Eelnõu väljatöötamisel kohtusid töörühma liikmed ESA juhtimisel ka teiste riikide esindajate

ja ekspertidega ning järelevalvet tegevate isikutega, kelle sisendeid on võetud arvesse eelnõu

10 Convention on International Liability for Damage Caused by Space Objects, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introliability-convention.html. 11 Convention on Registration of Objects Launched into Outer Space, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html. 12 Agreement on the Rescue of Astronauts, the Return of Astronauts and the Return of Objects Launched into

Outer Space, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/introrescueagreement.html. 13 Agreement Governing the Activities of States on the Moon and Other Celestial Bodies, kättesaadav:

https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/intromoon-agreement.html.

koostamisel. Eelnõu koostamisel on püütud muu hulgas vältida teistes jurisdiktsioonides

esinenud praktilisi probleeme. Eelnõu koostamisel töötati läbi Austria, Taani, Portugali, Soome,

Sloveenia, Hispaania, Itaalia, Luksemburgi ja Ühendkuningriigi kosmosetegevust reguleerivad

õigusaktid. Vastavaid õigusakte analüüsiti kriitiliselt eesmärgiga leida aspekte, millest võtta

Eesti õigusakti kosmosetegevuslubade peatüki koostamisel eeskuju, või kohti, mis Eesti

kosmosetegevuse ulatuse ja eesmärgiga ei sobi.

Eelnõu koostamisel on võimalusel arvestatud EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa

kosmoseliikluse korraldamise ja kosmoseprügi haldamise põhimõtetega).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud NJORD Advokaadibüroo vandeadvokaadid Liisi Jürgen

(+372 525 2646, [email protected]) ja Jelizaveta Henno (+372 5558 3931,

[email protected]). Eelnõu väljatöötamise töörühma kuulusid ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Paul Liias ([email protected]) ja Gloria Kõgel

([email protected]), Välisministeeriumi esindaja Kätlin Joala ([email protected]),

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja Veikko Tunnel ([email protected]),

ekspert ja andmebaaside Nanosats Database ja Factories in Space looja Erik Kulu

([email protected]), KappaZeta OÜ ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindaja

Karoli Kahn ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindaja

Elise Olt ([email protected]), Transpordiameti esindaja Mari Toodu

([email protected]) ning Tallinna Tehnikaülikooli esindaja Katrin Nyman-

Metcalf ([email protected]). Arhiivinduse küsimustega aitas Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti teabehalduse nõunik Mariko Männa ([email protected]).

Väliseksperdina oli kaasatud Rolf Olofsson ([email protected]). Eelnõu

väljatöötamist ja töörühma assisteerisid Marie Frosch ([email protected]) ja Karl-

Enrik Kriis ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud NJORD Advokaadibüroost bürooassistent Kadi

Zvirik (+372 667 6440, [email protected]) ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:

1) riigilõivuseaduse redaktsioon RT I, 17.04.2025, 35;

2) küberturvalisuse seaduse redaktsioon RT I, 21.06.2024, 15;

3) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse redaktsioon RT I, 10.02.2023, 3;

4) karistusseadustiku redaktsioon RT I, 17.04.2025, 5;

5) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse redaktsioon RT I, 17.04.2025, 9.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus tulenevalt Riigikogu kodu- ja

töökorra seaduse §-st 78.14 Eelnõu ei kuulu põhiseaduse § 104 loetelusse, mistõttu ei ole vajalik

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2 Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik kosmosetegevusele Eestis, mis looks soodsad

tingimused tehnoloogia ning ettevõtete kasvamiseks ja arendamiseks, samal ajal maandades

kosmoses tegutsemisest tulenevaid riske, sh riigi ja selle ettevõtjate ning ülikoolide jaoks.

Eesti kosmosetegevuse areng on viimasel aastakümnel olnud märkimisväärne, hõlmates nii

teaduslikke kui ka kommertslikke projekte. 2013. aastal lennutati orbiidile Eesti esimene

satelliit ESTCube-1, mille eesmärk oli katsetada elektrilist päikesepurje tehnoloogiat.

Järgnevalt on kosmosesse lennutatud veel kolm kuupsatelliiti. 2018. aastal jõudis

rahvusvahelise kosmosejaama pardale Eestis arendatud teadusinstrument MyotonPro,

võimaldades jälgida astronaudi lihaste seisundit. Viimastel aastatel on Eesti kosmosevaldkond

võtmas üha rohkem ka ärilisi suundi. Lisaks ülikoolidele ja tudengisatelliitide meeskondadele

arendavad Eestis kosmosemissioone ka ettevõtted nagu KappaZeta ja Spaceit, kes plaanivad

koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) saata orbiidile Eesti esimesed

kommertssatelliidid. Spaceit plaanib 2026. aasta alguses käivitada Eesti esimese

kommertssatelliidi, mis pakub kõrgtehnoloogilisi teenuseid ning toetab majanduskasvu, luues

Eesti ettevõtetele suurema lisandväärtusega võimalusi kosmosevaldkonnas tegutsemiseks.

KappaZeta on samal ajal arendamas kaugseiretehnoloogiaid, mis võimaldavad metsa kõrguse

mõõtmist globaalsete satelliitmissioonide abil. Lisaks on arendamisel uued satelliidid, nagu

ESTCube-3 ja SUTS, mis pakuvad üliõpilastele praktilisi kogemusi ning toetavad teaduse ja

tehnoloogia arengut Eestis. Kuigi Eestis on seni kehtinud üldised õiguslikud raamistikud

ettevõtluse ja teadustegevuse reguleerimiseks, puudub eraldi seadus, mis looks selged reeglid

kosmosetegevuse korraldamiseks, järelevalveks ja vastutuse määramiseks. Eesti

kosmosepoliitika ja -programmi järgi soovib Eesti anda kosmosesektorisse oma panuse ning

võimaldada sellega kõrgtehnoloogial põhineva ettevõtluse arengut Eestis.15 Samuti on Eesti

kosmosepoliitika eesmärgiks toetada kosmosevaldkonna seadusloomega tegelemist ning ÜRO

lepetega liitumist.16 Sääraste eesmärkide saavutamiseks ning tihedamaks kosmosetegevuseks

on vaja, et oleks tagatud kosmosetegevuse ohutus ning rahvusvaheliste nõuete järgimine.

Kosmosetegevuseseadus on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks aitab see Eestil täita oma

rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO avakosmose lepingust tulenevat nõuet tagada oma

jurisdiktsiooni all tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide ja teadusasutuste vastutustundlik

14 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. RT I, 02.06.2020, 9. 15 Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027, lk 14.

16 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#0ZpqLTyi.

tegevus. Teiseks toetab selge õigusraamistik kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengut,

võimaldades neil tegutseda kindlustundega, meelitades sellega ligi investeeringuid ning

soodustades rahvusvahelist koostööd. Lisaks aitab kosmosetegevuse seadus ennetada ja

maandada kosmosetegevusega seotud riske, tagades kindlad reeglid nii riigi, ettevõtjate kui ka

teadusasutuste jaoks.

Kosmos on reguleeritud juba enam kui pooltes ESA liikmesriikides, ning mitmed Euroopa

riigid, kellel täna veel kosmoseseadus puudub, on alustanud vastavate regulatsioonide

ettevalmistamist. Eesti ei ole selles osas erand ning liigub rahvusvahelises suunas, et tagada

oma kosmosevaldkonna jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime.

Eelnõu loob õigusliku raamistiku kosmosetegevuseks, määrates kindlaks

kosmosetegevuslubade taotlemise ja menetlemise korra, kosmoseobjektide registri,

vastutuskindlustusnõuded, kosmoseobjektide käitajate vastutuse ning üldised kohustused ja

ohutusnõuded. Seaduse jõustumise järel oleks Eestis kosmosetegevusega tegelevatel käitajatel

selge ja ettenähtav raamistik nõuetekohaseks tegutsemiseks ning riigiasutustel oleks võimalik

kontrollida kosmosetegevuse ohutust, tagada rahvusvaheliste kohustuste täitmine ning

vähendada Eesti riigi vastutusega seotud riske.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes ,,Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise

kavatsus“ (VTK), mille kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,

Kaitseministeerium ja Siseministeerium ning mille kohta lisasid avalikud kommentaarid Eesti

Kaitsetööstuse Liit17 ning Eesti Kosmosebüroo.18 VTK kohta esitatud kommentaaridega on

arvestatud eelnõu koostamisel.

Kuigi VTK-s nimetati ühe eesmärgina kosmoseliikluse (space traffic management ehk STM)

reguleerimist, ei ole see teema käesolevasse eelnõusse sellisel kujul kavandatud. Põhjuseks on

asjaolu, et Eestil puuduvad hetkel nii tehnilised kui ka juriidilised mehhanismid ja võimekus

rahvusvahelise ulatusega kosmoseliikluse korraldamiseks. Kosmoseliikluse reguleerimine

eeldab ulatuslikku rahvusvahelist koostööd, andmevahetust, reaalajas jälgimisvõimekust ning

terviklikku regulatiivset raamistikku, mis ületab käesoleva seaduse reguleerimisala ja eesmärgi.

Eesti on siiski astunud esimesi samme selles suunas, alustades koostöös ESAga vastava

tehnoloogilise võimekuse arendamist. Loodavat kosmoseobjektide registrit nähakse tulevikus

kui STM-süsteemi olulist alustala, võimaldades kosmoseobjektidega seotud andmestiku

korrastamist ja haldamist. See loob aluse rahvusvaheliseks andmevahetuseks ning aitab tagada

kosmosekeskkonna ohutuse.

17 uue nimega Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

18 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw

Kosmoseliikluse reguleerimise temaatika võib muutuda asjakohaseks tulevikus, seoses

järgmiste arenguetappide või rahvusvaheliste algatustega liitumisega.

3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu § 1 – seaduse reguleerimisala ja eesmärk

Paragrahvi 1 lg 1. Riikidel on avakosmose lepingu19 artikkel 6 järgi põhimõtteline kohustus

teha järelevalvet enda riigis toimuva kosmosetegevuse üle. Riik peab tagama, et

kosmosetegevust tehakse kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega. Avakosmose lepingu artiklist

7 tulenevalt vastutab riik, kes lennutab või tagab objekti lennutamise kosmosesse, ning kelle

territooriumilt või rajatiselt objekt lennutatakse, kahju eest, mille selline objekt on põhjustanud.

Samuti peavad riigid kehtestama kosmoseobjektide käitajatele loamenetluse. Registreerimise

konventsiooni artikkel 420 järgi peavad riigid tagama ka kosmoseobjektide registreerimise ning

registri pidamise.

Sellest tulenevalt peab seadus reguleerima kosmosetegevust ning sätestama nõuded

kosmoseobjektide käitajatele, et tagada rahvusvahelistest õigusnormidest tulenevate kohustuste

täitmine. Kosmosetegevusega võivad tegeleda ainult selleks pädevad isikud ja see on lubatud

ainult kõnesolevas seaduses sätestatud õiguslikel alustel, sh kosmosetegevusloa alusel. Lisaks

käitajatele peavad ka üleslennutatavad kosmoseobjektid vastama kehtestatud nõuetele ning

olema registreeritud vastavalt riigi rahvusvahelistele kohustustele. Samuti peab ettenähtud

nõuetele vastama kosmoseobjekti omanik. Kosmosetegevuse üle järelevalve teostamiseks peab

olema määratletud ka vastav pädev asutus (TTJA) ning tema tegevuse alused. Pädeval asutusel

peab olema võimalus teostada järelevalvet kosmosetegevusloa alusel tehtava kosmosetegevuse

üle. Seaduses on reguleeritud ka kohustatud isikute vastutus kahju tekitamisel või seaduse

normide rikkumisel. Samuti on seaduses reguleeritud riigi tagasinõude õigus käitaja vastu,

kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmine ning lõpetamine.

Paragrahvi 1 lg 2. Kosmoseobjektide Eestist Maa orbiidile või sellest kaugemale saatmine on

kasulik Eesti majandusele, teadusele ja tehnoloogia arengule. Kosmosetegevuse populaarsus

aina kasvab ning vajab seega reguleerimist. Tänapäeval tegelevad kosmosetegevusega

aktiivselt mitmed arenenud riigid ning vaja on tagada Eesti kaasatus sellesse tegevusvaldkonda.

Kosmosetegevus eeldab teadmisi ja oskusi ning tehnilist ja finantsilist võimekust, mistõttu ei

19 Riikide tegevuspõhimõtteid kosmose, sealhulgas Kuu ja teiste taevakehade uurimisel ja kasutamisel käsitlev

leping. RT II 2010, 14, 56. 20 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space., artikkel 4.

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html.

saa riik seda igaühele lubada. Lisaks võib kosmosetegevus kujutada üldist ohtu ja põhjustada

keskkonnakahju. Seetõttu on oluline kehtestada selge regulatsioon, mis määrab kindlaks

kosmosetegevusega tegelevate isikute õigused ja kohustused. Selline regulatsioon aitab tagada,

et kosmosetegevust tehakse vastutustundlikult ja ohutult, minimeerides võimalikke riske nii

keskkonnale kui ka ühiskonnale tervikuna.

Eelnõu on välja töötatud, arvestades tehnoloogia arengut ja võimalike eri tehnoloogiate

kasutamist. Seetõttu ei keskendu seadus kindlale tehnoloogiale, vaid järgib

tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. See tähendab, et seadus ei kirjelda selle jõustumise hetkel

olemasolevaid tehnoloogilisi vahendeid, vaid on mõeldud olema asjakohane ka tulevikus, kui

on kasutusel veelgi uuem tehnoloogia.

Eelnõu § 2 – seaduse kohaldamisala

Paragrahvi 2 lg 1. Avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutab kosmoseobjekti tekitatud kahju

eest riik, kelle territooriumilt kosmoseobjekt lennutati või kes lennutab või tagab objekti

lennutamise orbiidile. Sellest tulenevalt peab kõnesolev seadus kohalduma alati Eesti

territooriumil toimuvale kosmosetegevusele, et Eesti riigil oleks võimalik kontrollida

kosmosetegevuse regulatsioonile vastavust ning seega maandada vastutuse tekkimise riski.

Paragrahvi 2 lg 2. Lisaks peab seadus kohalduma olukordades, kus kosmosetegevus otseselt

ei toimu Eesti territooriumil, kuivõrd kosmoseobjektide üleslennutamine ning kosmosetegevus

Eesti territooriumilt ei pruugi olla võimalik. Samas lõikes 2 sätestatud olukordades on Eesti

rahvusvahelise õiguse mõttes siiski vastutav vastava kosmosetegevuse eest. Seega peab

kosmosetegevuse seadus kohalduma ning kosmosetegevuse teostaja peab järgima sellest

tulenevaid nõudeid ja vajalikke tegevuslubasid-registreeringuid omama. Olukorras, kus koos

käesoleva seadusega kohaldub ka välisriigi õigus, peab kosmosetegevuse teostaja arvestama

mõlemaga. Sellisel juhul oleksid mõlemad riigid vastutavad rahvusvahelise õiguse mõttes

solidaarselt vastutuse lepingu artikkel 5 järgi. Vastutuse hindamisel tuleb ka arvestada isiku

rolli kosmosetegevuses: kui lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud on pelgalt töötajad mõne

välisriigi käitaja juures, siis Eesti riigil puudub vastutus. Kui aga lõike 2 punktides 2 ja 3

nimetatud isikud on välisriigis käitaja rollis, siis kaasneb sellega ka Eesti riigi vastutus.

Siinkohal on aga ka oluline märkida, et võimalikud konfliktsed olukorrad isikute ja vastutuse

puhul tuleb pädeval asutusel koos teiste asutuste (sh julgeolekuasutustega) läbi analüüsida

juhtumipõhiselt.

Paragrahvi 2 lg 2 p 1. Lähtudes asjaolust, et mootorsõidukeid ei käsitata üldiselt riigi

territooriumina, on sätestatud, et seadust kohaldatakse Eestis registreeritud vee- ja õhusõidukite

pardal toimuva kosmosetegevuse suhtes. Sätte eesmärgiks on luua olukord, kus

kosmosetegevuse teostajatel ei oleks võimalik pääseda seaduse nõuete järgimisest, teostades

kosmosetegevust rahvusvahelistel vetel või mujal kus ühegi riigi jurisdiktsioon ei kohaldu.

Olukorras, kus välisriigis registreeritud meresõiduk on Eesti territooriumil, kohaldub käesolev

seadus § 2 lg 1 järgi. Kui Eestis registreeritud meresõiduk on välisriigi territooriumil, tuleb

arvestada ka vastava riigi nõuetega.

Paragrahvi 2 lg 2 p 2. Lisaks peab seadus kohalduma olukordades, kus kosmosetegevus

otseselt ei toimu Eesti territooriumil, kuivõrd kosmoseobjektide üleslennutamine ning

kosmosetegevus Eesti territooriumilt ei pruugi olla võimalik. Samas olukorras, kus

kosmosetegevust teostab Eesti kodanik või Eestis asutatud juriidiline isik, siis on Eesti

rahvusvahelise õiguse mõttes siiski vastutav vastava kosmosetegevuse eest. Seega peab

kosmosetegevuse seadus kohalduma ning kosmosetegevuse teostaja peab järgima sellest

tulenevaid nõudeid ja vajalikke tegevuslubasid ja registreeringuid omama. See tähendab, et

näiteks olukorras, kus Eesti ettevõtja korraldab kosmosetegevust välisriigis, antud seadus siiski

kohaldub. Lisaks tähendab see, et seadust kohaldatakse ka tegevusele, mis toimub Eestis

registreeritud kosmoseobjektiga või mida teeb Eesti käitaja kosmoses.

Sätte kohaldamine Eesti kodanikest füüsilistele isikutele on ebatõenäoline. Füüsiline isik, kes

välisriigis tegutseb kosmosetegevusega ei ole kosmoseobjekti käitaja käesoleva seaduse mõttes

ning ei pea seega järgima seadusest tulenevaid nõudeid tegevuslubadele ja registreeringutele.

See tähendab, et kosmosetegevuse seaduse ei kohaldu näiteks olukorras, kus Eesti kodanik on

välisriigi kosmosetegevust teostava ettevõtja töötaja.

Paragrahvi 2 lg 2 p 3. Punktis 3 täpsustakse käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatut nimelt,

kui kosmosetegevust teeb isik, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise

elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.

Eelnõu § 2 lg 3. Seaduse kohaldamises sätestatakse erand riigiasutuste kosmosetegevusele ja

kosmoseobjektidele. Seadust kohaldatakse riigiasutuse kosmosetegevusele või

kosmoseobjektile niivõrd, kuivõrd teise seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Eelnõu § 2 lg 4. Lisaks kõnesolevale seadusele kohalduvad kõnesoleva seaduse alusel

peetavatele haldusmenetlustele üldised haldusmenetluse põhimõtted ning haldusmenetluse

seaduse21 sätted.

Eelnõu § 2 lg 5. Kuivõrd seadus ei reguleeri üldisi loamenetluse põhimõtteid, vaid ainult

kosmosevaldkonda puutuvat, kohalduvad ka üldised sääraseid menetlusi reguleerivad

seadused. Samas tuleb arvesse võtta erisusi, mis tulenevad kõnesolevast seadusest.

Eelnõu § 2 lg 6. Eelnõuga ei reguleerita põhjalikult ja detailselt keskkonnasäästlikust ning selle

nõudeid ja kohustusi. Eelnõus määratakse vaid lisakohustusi, mis tulenevad spetsiifiliselt

kosmosetegevusest ning on põhiliselt seotud kosmoseprügiga. Küll aga kohaldub

keskkonnaseadustiku üldosa seadus ning sealt tulenevad kohustused nii kaua, kui see ei lähe

käesoleva eelnõuga vastuollu. Eelkõige tähendab see seda, et tuleb kohaldada

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse22 2. peatüki 1. jagu ,,Keskkonnakaitse põhimõtted“.

21 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31. 22 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11.

Eelnõu § 2 lg 7. Olukorras, kus tootele, seadmele või järelevalvele kohaldub mitu seadust,

kohaldub kosmoseobjektile toote nõuetele vastavuse seadus kosmosseadusest tulenevate

erisustega.

Eelnõu § 3 – pädeva asutuse ülesanded

Paragrahv 3. Paragrahvis sätestatakse pädeva asutuse ülesanded. Kosmosevaldkond on

koondunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Lisaks on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (TTJA) pädevuses satelliitside sageduste taotlemise korraldamine ja lubade

väljastamine. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud23, et kosmosetegevuse eest vastutavad riigid.

Seega saab seaduse kohaselt otsuseid langetada riigi esindajana ainult haldusorgan. Samuti on

oluline, et kosmosetegevusega seotud halduskoormus oleks võimalikult vähe hajutatud.

Seetõttu on ka kõik vastavad ülesanded pandud ühele pädevale asutusele. Oluline on, et

kosmosekäitajale oleks riigiga suhtlemine võimalikult hõlbus, mistõttu on vajalik, et kõiki

haldusmenetluslikke tegevusi oleks võimalik teha ühe asutuse juures, kellel on omakorda õigus

vajadusel kaasata teisi asutusi.

TTJA-le seadusest tulenevad uued kohustused on:

1. kosmosetegevusloa taotluste menetlemine;

2. taotleja taustakontroll ja sobivuse hindamine;

3. kosmoseobjektide registri loomine ja pidamine;

4. kosmosetegevuslubade väljastamine, peatamine, andmisest keeldumine ja lõpetamine;

5. kosmosetegevuste käitajate riiklik järelevalve;

6. kosmoseobjektide registri ettevalmistamine Välisministeeriumile ÜRO registritele

andmete esitamiseks;

7. kosmoseobjektide pakiliste intsidentide kohta info kogumine ja töötlemine;

8. kosmosevaldkonna esindamine rahvusvahelisel tasandil.

Seadusest tulenevate uute ülesannete täielikuks täitmiseks on pädeval asutusel vaja kahte

erineva profiiliga inimest, kellest ühe töövaldkond oleks riiklik ja teise oma rahvusvaheline.

Riikliku ametikoha ülesanneteks on kosmosetegevuslubade ja kosmoseobjektide

registreerimiseks taotluste menetlemine ning haldamine, samuti riiklik järelevalve ning

kosmoseobjekti vastutuskindlustusnõude vastavuse kontroll. Rahvusvahelise töövaldkonnaga

ametikoha ülesanneteks on Eesti esindamine ESA ja EL-i vastavates töögruppides ja

regulatsiooni väljatöötamises ning samuti ÜRO registrite jaoks andmete ettevalmistamine.

Teise ametikoha ülesandeks on ka rahvusvahelise taustakontrolli tegemine, et vältida olukordi,

kus ettevõtjate omandi tõttu tekiks liigne sõltuvus julgeoleku seisukohast. Mitteregulaarse

23 Convention of 29.11.1971 on International Liability for Damage Caused by Space Objects, artikkel 2:

https://www.unoosa.org/pdf/gares/ARES_26_2777E.pdf.

ülesandena võib ette tulla ka olukordi, kus kosmoseobjekt on vaja saata hindamisele väljaspool

Eestit asuvasse laborisse.

Osade registreerimisega seotud ülesannete täitmise võib tellida esimestel aastatel, kui töö maht

on kõikuv ning ebaselge, näiteks ESA-lt. Seadusest tuleneb ka kohustus luua üks täiendav

andmekogu kosmosetegevuslubade menetlemiseks ja kosmoseobjektide registreerimiseks.

Loodav register peab suhtlema andmevahetuse eesmärgil muude riiklike registritega, sh e-

riigikassa, mille kaudu laekuvad andmed tasutud riigilõivude kohta. TTJA kavatsus on loodava

andmekogu arendus teha uude loomisel olevasse TTJA e-teenuste infosüsteemi, mis hakkab

sisaldama erinevaid TTJA registreid ja menetlusprotsesse. Eelnõu § 4 – terminid

Paragrahv 4. Paragrahvis 4 sätestatakse kosmosevaldkonna olulisemad terminid. Terminite

kujundamisel on eelkõige arvesse võetud eelnõu koostamisel läbitöötatud teiste riikide

õigusaktides ja rahvusvahelistes lepingutes kasutatud määratlusi.

Paragrahvi 4 lg 1. Rahvusvahelises õiguses ei ole ühtset määratletud definitsiooni

kosmosetegevuse kohta, samuti ei ole määratletud kindlat piiri, kust algab kosmos. Lähtudes

rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ning teiste riikide kosmost käsitlevatest õigusaktidest,

hõlmab eelnõu kohaselt kosmosetegevuse definitsioon sisuliselt mis tahes tegevust kosmoses.

Kosmoseobjekti käitamine Maa peal hõlmab eelkõige konkreetseks stardiks ettevalmistust,

stardi tegevust eesmärgiga kosmoseobjekt lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale ja/või

olukordi, kus kosmoseobjektiga juhtub avarii, näiteks stardi ajal, ja kosmoses oleva

kosmoseobjekti juhtimist Maa pealt.

Kosmosetegevuse alla ei lähe sellised maapealsed tegevused nagu kosmosetegevuse

teoreetiline planeerimine, kosmoseobjekti ehitus, kosmoseobjekti maapealne remont/hooldus,

kosmoseobjektide kogumine Maa peal (nt muuseum või hobitegevus). Samuti ei hõlma termin

„kosmosetegevus“ suborbitaalset (ingl sub-orbital) kosmosetegevust. Eelmainitud maapealsed

tegevused ei ole hõlmatud kosmosetegevusega, sest tegemist oleks liigselt piirava ja

järelevalvet koormava nõudega. Kui aga näiteks kosmoseobjekt ehitatakse ümber kosmoses,

mitte Maa peal, siis oleks tegemist kosmosetegevusega.

Lähtudes erialakirjandusest ning teiste riikide õigusaktide näidetest ja kogemustest (eelkõige

Portugal24), ei ole otstarbekas kosmost defineerida arvude abil (näiteks teatud kõrgus, kust

alates algab kosmos). Kosmose piiri ei ole kunagi määratletud ei rahvusvahelises õiguses ega

tavaõiguses ning see on olnud arutuse all kosmoseõiguse algusaegadest peale. Kosmose

arvulisel määratlemisel on palju muutujaid ning rahvusvaheliselt piiri määratlemine

lähitulevikus ei ole tõenäoline. Sellest tulenevalt ei ole kosmose piire täpselt sätestatud ka

eelnõus. Arvestades teiste riikide kosmosetegevust reguleerivaid õigusakte, on mõistlik

kasutada definitsioonis Maa orbiiti ja sellest kaugemaid missioone.

24 Presidency of the Council of Ministers. Decree-Law no. 16/2019, of 22 January 2019:

https://www.anacom.pt/render.jsp?contentId=1475024.

Paragrahvi 4 lg 2. Kosmoseobjekti definitsioon on üsna lai tagamaks, et riigil oleks võimalik

teha järelevalvet ja seada nõudeid kõikidele vahenditele, millega on võimalik teha

kosmosetegevust, hoidudes kindla tehnoloogia kaudu määratlemast. Kosmoseobjekt võib olla

mehitatud või mehitamata. Kuigi on tõenäoline, et lähitulevikus Eestis mehitatud

kosmosemissioone ei teostata, oleks ebamõistlik mehitatud kosmoseobjektid seaduse

regulatsiooni alt välistada. Kosmoseobjekt jääb kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ka ilma

seda kosmosesse lennutamata. Kui kosmoseobjekti käitajal on plaan või kavatsus lennutada

objekt Maa orbiidile või sellest kaugemale, on tal kohustus see registreerida (eelnõu § 37). See

tähendab, et kosmoseobjekti definitsiooni alla peab jääma ka Maal asetsev, kuid lennutamise

plaaniga objekt.

Kosmoseobjekti definitsiooni alla jäävad ka objekti enda ning Maa orbiidile või sellest

kaugemale lennutamiseks kasutatava seadme osad. See tähendab, et kosmoseobjekti osad

(näiteks alamsüsteemid) ei seisa kosmoseobjektist eraldi ega vaja eraldi registreerimist. Küll

aga ei saa kosmoseobjekti definitsiooni alla lugeda näiteks objekti stardiplatvormi, kuivõrd see

ei ole lahutamatult kosmoseobjektiga seotud ning on osa taristust. Säärast definitsiooni on

kasutatud ka registreerimise konventsioonis.25

Kosmoseobjektiks loetakse ka satelliidid, mis on mõne teise satelliidi sees ning, mis hiljem

eralduvad. Sellises olukorras saab mõlemast satelliidist eraldiseisvad kosmoseobjektid ning

mõlemad tuleb eraldiseisvate objektidena registreerida.

Paragrahvi 4 lg 3. Käitaja võib olla nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik. Kuigi on tõenäoline,

et kosmosetegevusega kaasneva vastutuse ning finantsilise koorma võtavad enda peale

valdavalt juriidilised isikud, ei näinud töögrupp põhjust välistada füüsiliste isikute võimalust

kosmosetegevusega tegeleda, kui nad on suutelised täitma seadusest tulenevaid nõudeid.

Käitaja on sarnaselt defineeritud ka näiteks Soome õigusaktis.26 Käitaja puhul ei pea käitajal

olema enda kosmoseobjekte, see tähendab, et käitaja ei pea olema kosmosetegevuse käigus

kasutatavate kosmoseobjektide omanik. Käitaja võib opereerida ka teiste isikute

kosmoseobjektidega.

Paragrahvi 4 lg 4. Lisaks käitajale on vaja defineerida kosmoseobjekti omanik, kuivõrd käitaja

ei pruugi alati olla kosmoseobjekti omanik. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb esitada

andmeid omaniku kohta, et pädev asutus saaks tuvastada omaniku ja tema nõuetele vastavuse.

Paragrahvi 4 lg 5. Kosmoseprügi all mõeldakse missiooni käigus Eestis registreeritud

kosmosesse jäetud mittetoimivaid objekte või nende osasid kosmosetegevuse vältel, sealhulgas

25 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space, artikkel 1. 26 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3:

https://tem.fi/documents/1410877/3227301/Act+on+Space+Activities/a3f9c6c9-18fd-4504-8ea9-

bff1986fff28/Act+on+Space+Activities.pdf?t=1517303831000

pärast missiooni lõppu. See tähendab, et kosmoseprügiks loetakse ainult need objektid, mis

asuvad kosmoses ega ole käitaja jaoks kasulikud ning on täitnud või ei ole täitnud oma

eesmärki. Definitsiooni alt on seega välistatud satelliidid, millel on olemas side ning mida

kasutatakse eesmärgipäraselt. Olukorras, kus satelliidi missioon lõppeb ning see jääb orbiidile,

saab seda lugeda kosmoseprügiks. Kosmoseprügi on väga sarnaselt defineeritud ka Euroopa

Kosmoseagentuuri kodulehel27 ning ÜRO kosmoseprügi vähendamise juhistes28.

2. peatükk

Kosmosetegevuse põhimõtted

Eelnõu § 5 – ohutuse põhimõte

Paragrahvi 5 lg 1. Paragrahv 5 sisustab ohutuse põhimõtte. Kosmosetegevus peab toimuma

ohutult ega tohi kaasa tuua sättes nimetatud ohte. Ka rahvusvaheliselt on leitud, et nii riikide

kui ka kosmoseobjektide käitajate jaoks on tähtis kosmosetegevuse ohutuse tagamine.29

Kosmosetegevuse ulatust ning mõju arvestades on ohutuse tagamine väga oluline, sest vastasel

juhul võivad kahjud osutuda väga suureks. Kosmoseajastu algusest saadik on inimkond saatnud

orbiidile 16 990 satelliiti.30 Sellest tulenevalt muutub aina aktuaalsemaks oht, et orbiidil

toimuvad satelliitide kokkupõrked. Seega on oluline teha kõik mõistlikult võimalikud

pingutused säärase ohu vältimiseks ning lähtuda ohutuse põhimõttest. Siiski tuleb ohutuse

põhimõtet tõlgendada laialt, mis tähendab, et ohutult peab tegutsema kogu protsessi jooksul, nii

kosmosetegevuse käigus kui ka selleks ettevalmistamisel.

Ohutuse põhimõttele tuginedes on käitajatel kohustus tagada kosmoseobjektide turvalisus. See

tähendab, et lisaks sellele, et kosmoseobjektid ei põhjustaks ohtu kolmandatele isikutele või

varale, peab kosmoseobjekt ise olema turvaliselt opereeritav. Eriti oluline on tagada

kosmoseobjektide küberturvalisus. Kosmoseobjekti käitaja peab suutma tagada kosmoseobjekti

turvalisuse küberrünnakute eest ning küberrünnaku toimumise korral suutma taastada kontrolli

orbiidil asuva objekti üle. Samuti peavad käitajad tagama, et kosmoseobjekti osad on

usaldusväärsed ega sisalda pahavara, mis võiks kahjustada Eesti riigi või kosmoseobjekti

küberturvalisust.

Ohutuse peab tagama ka riigikaitseobjekti ja riigi julgeoleku puhul. Riigikaitseobjekt on

defineeritud riigikaitseseaduse (RiKS) §-s 83, mis sätestab, et riigikaitseobjekt võib olla maa-

ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht

27 ”What is space debris?”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:

https://www.esa.int/Space_Safety/Clean_Space/What_is_space_debris. 28 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the

Peaceful Uses of Outer Space“. 2010, para 1. 29 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 69. 30 “Space Debris by the Numbers”. Euroopa Kosmoseagentuuri koduleht:

https://www.esa.int/Safety_Security/Space_Debris/Space_debris_by_the_numbers.

riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada

riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või

elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist.

Paragrahvi 5 lg 2. Ohu ennetamiseks tuleb tagada kosmoseobjektide tehniline sobivus ning

töökindlus, samuti peab kosmosetegevust tegema vastutustundlikult ning regulatsioone

järgides. Olukorras, kus ohtu ei suudetud vältida, tuleb kohustatud isikutel teha kõik vajalikud

pingutused, et oht tõrjuda ning hiljem tagajärgi vähendada või kompenseerida.

Eelnõu § 6 – keskkonnasäästlikkuse põhimõte

Paragrahv 6. Paragrahvi koostamisel on lähtutud eelkõige keskkonnaseadustiku üldosa

seadusest31, juhistest, lepingutest ja uuringutest, nagu näiteks avakosmose lepingu artiklist 9

ning dokumentidest ,,Information on the activities of international intergovernmental and non-

governmental organizations relating to space law“32 (Sofia juhised), ,,Space Debris Mitigation

Guidelines of the Committee on the Peaceful Uses of Outer Space“33, ,,The Zero Debris

Charter”34 ja ,,IADC Space Debris Mitigation Guidelines“35.

Kuna kosmosetegevus avaldab paratamatult mõju keskkonnale ja tegu võib olla piiriülese

keskkonnamõjuga tegevusega, on oluline seda valdkonda reguleerida. Kosmosetegevuse

jooksul tuleb vältida üldist keskkonna saastumist (nagu näiteks Maalt bioloogiliste organismide

ja viiruste viimist kosmosesse); kosmoseobjekti kokkupõrkeid (nii taevakehade kui ka teiste

kosmoseobjektidega); kahju tekkimist (eelkõige kahju, mis tekib kosmoseobjekti käitamise

tagajärjel). Kosmoseprügi teke ja koordineerimata tõrje tulemusena võib kosmoseprügi

kuhjuda, mistõttu võib muutuda mõne orbiidi kasutamine piiratuks. Liigne kosmoseprügi võib

teatud tingimustel piirata juurdepääsu kosmosele. Kosmoseprügi saastab atmosfääri ning võib

seada ohtu inimelusid või tervist, nt mehitatud kosmosetegevuse puhul. Orbiidil oleva

kosmoseprügiga tegelemine on ressursimahukam kui vajalike meetmete ettenägemine juba

kosmosetegevuse planeerimisel.

Võrdlusriikidest näeb Austria kosmosetegevust reguleeriv õigusakt ette vaid kosmoseprügi

tekke leevendamise, sätestades, et käitaja peab järgima rahvusvahelisi juhiseid ja piirama

31 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. RT I, 30.12.2023, 11. 32 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international

intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013. 33 United Nations Office for Outer Space Affairs. „Space Debris Mitigation Guidelines of the Committee on the

Peaceful Uses of Outer Space“. 2010. 34 Twelve countries sign the Zero Debris Charter:

https://www.esa.int/Space_Safety/Space_Debris/Twelve_countries_sign_the_Zero_Debris_Charter 35 Inter-Agency Space Debris Coordination Commitee. „IADC Space Debris Mitigation Guidelines“. 2020.

kosmoseprügi teket.36 Soome õigusakt reguleerib nii keskkonnakaitset kui ka kosmoseprügi

tekke leevendamist.37 Soome õigusakti vastavateks põhipunktideks on, et kosmosetegevus peab

olema keskkonnasäästlik ja käitaja peab leevendama kosmoseprügi teket kooskõlas

rahvusvaheliste juhistega. Samuti on Soomes kosmosetegevuse loamenetluses ette nähtud

keskkonnamõju hindamine. Sealjuures on vastavates sätetes määratud vastutavale ministrile

õigus anda määrusi tuuma- ja radioaktiivsete materjalide kasutamise, keskkonnamõju

hindamise ja kosmoseprügi tekke leevendamise kohta.

Eesti kosmoseobjektide seaduse üheks oluliseks eesmärgiks on vältida ülereguleerimist, liigset

halduskoormust ja bürokraatiat. Sama põhimõte kehtib ka keskkonnasätte puhul. Seetõttu on

Eesti võtnud eeskuju just Soome kosmoseseaduse keskkonda ja kosmoseprügi teket

reguleerivatest sätetest.

Kosmosetegevuse suure ressursikasutuse ja pikaaegse mõju tõttu on §-s 6 sätestatud

keskkonnasäästlikkuse põhimõte, rõhutades vajadust vähendada kosmoseprügi.38

Kosmosetegevuses peab seega lähtuma keskkonnasäästlikkuse põhimõttest ning vältima

võimalikult suurel määral ebasoodsat keskkonnamõju. Kuna kosmosetegevus mõjutab

keskkonda otseselt nii kosmoses kui ka Maal, siis on oluline, et sellises uues ja arenevas

valdkonnas nagu kosmos järgitaks üldisi keskkonnakaitse põhimõtteid. Kosmoseprügi suhtes

kehtib üldtunnustatud (ja rõhutatud) põhimõte, et kosmoseobjekti käitamisel (n-ö tavatöö

käigus) tuleb piirata kosmoseprügi teket, kosmoseobjektide lagunemist ja kokkupõrkeid ning

kosmosetegevuse järel tuleb kosmoseobjekte hallata. Eesmärgiks on sätestada eesmärgid ja

täpsemad juhised kosmoseprügiga kaasnevate mõjude leevendamiseks. Rahvusvaheliste juhiste

eeskujul on ka Eesti täpsustanud suuniseid kosmoseprügi vältimiseks.39 Kosmoses

tegutsemine muutub aina aktiivsemaks, mis tähendab omakorda ka suuremat tõenäosust

kosmoseprügi tekkimiseks. Ebasoodsate mõjude heastamise või muu hüvitamise eesmärgiks

on, et isegi juhul, kui kosmoseobjekt funktsioneerib korralikult, siis tuleb ikka tagada

keskkonnasäästlikkus. Eesmärk on, et ei taga keskkonnasäästlikkust ainult maapinnal, vaid ka

kosmoses. Ebasoodsate mõjude heastamine või muu hüvitamine võib olla näiteks

kosmoseobjekti või selle osa likvideerimine kosmosest. Lisaks Eesti õigusaktidele on

soovituslik arvestada ka Euroopa Kosmoseagentuuri välja antud standardite ja põhimõtetega.

3. peatükk

Käitajale ja kosmoseobjekti omanikule esitatavad nõuded

36 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry

(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018. § 5:

https://www.ris.bka.gv.at/Dokumente/Erv/ERV_2011_1_132/ERV_2011_1_132.pdf. 37 The Act on Space Activities. 23.01.2018, § 4 p 3. 38 Langston, S. M., Suborbital Flights: A Comparative Analysis of National and International Law, Journal of

Space Law, Vol. 37(2). 2011., lk 326. Kättesaadav: https://airandspacelaw.olemiss.edu/pdfs/jsl-37-2.pdf. 39 Committee on the Peaceful Uses of Outer Space. „Information on the activities of international

intergovernmental and non-governmental organizations relating to space law“. 2013, Artikkel 8.

1. jagu

Käitaja

Eelnõu § 7 – käitaja peamine tegevuskoht

Paragrahv 7. Eelnõu on mõeldud Eestis toimuva ja Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute

kosmosetegevuse reguleerimiseks. Kosmosetegevusloa andmise ja kosmoseobjekti

registreerimisega võtab Eesti rahvusvahelise vastutuse siintoimuva kosmosetegevuse suhtes.

Oleks ebamõistlik võtta säärast vastutust isikute ja kosmosetegevuse suhtes, kes tegutsevad või

mis toimub Eestist väljas ning seega riigile kasu ei too. Sellest tulenevalt peab käitaja peamine

tegevuskoht olema Eestis.

Peamine tegevuskoht on defineeritud käitaja peamise kosmosetegevuse ja finantstegevuse

kohana. Seega peab käitaja olema suuteline näitama, et valdav osa kosmosetegevuseks

vajalikust tööst tehakse ära Eestis ning Eesti kaudu käib kogu käitaja majandustegevus või

enamik sellest. See ei tähenda ilmtingimata, et käitaja peakontor peab olema Eestis, aga oluline

on, et Eestis kosmosetegevusega tegelev ettevõte oleks aktiivne ja toimuks majandustegevus.

Peamise tegevuskoha sisustamisel on võetud eeskuju tulumaksuseaduse40 §-st 7 tulenevast

püsiva tegevuskoha mõistest. Seda on tehtud eesmärgiga tagada Eesti riigi kasu eespool

mainitud vastutuse võtmisest seoses kosmosetegevusloa andmise ja objekti registreerimisega.

Eelnõu § 8 – käitaja kvalifikatsioon

Paragrahv 8. Käitajal peab olema kosmosetegevusele omaste riskide laadile, ulatusele ja

keerukusele vastav haridus, kvalifikatsioon ja töökogemus. Käitajal ei ole vastavat haridust,

kvalifikatsiooni või töökogemust näiteks siis, kui ta ei ole varem kosmosevaldkonnas töötanud,

tal ei ole sobivat haridust kosmosevaldkonnas töötamiseks, tal puudub juhtimiskogemus vms.

Käitajal ei peab ilmtingimata olema kosmosevaldkonna haridus või töökogemus, aga käitajal

peab olema kogemust valdkonnas, mis tõendab võimekust tegutseda kosmosevaldkonnas, nagu

inseneriteadus, füüsika vms.

Eelnõu § 9 – sisekontrolli kohustus

Paragrahvi 9 lg 1. Käitaja peab läbivalt kogu kosmosetegevuse käigus tagama põhimõtete

nagu ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse järgimise. Käitaja peab olema piisavalt stabiilne ja

organiseeritud, et oleks võimalik vastata kõnesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ka pärast

kosmosetegevusloa väljastamist. See tähendab, et käitaja peab tagama, et näiteks pärast

kosmosetegevusloa saamist välditakse ettevõtja maksejõuetust või struktuurimuutust, mille

tagajärjel seaduse nõudeid rikutaks. Lisaks põhimõtete järjepidevale järgimisele peab

40 Tulumaksuseadus. RT I, 02.05.2024, 15.

kosmosetegevus vastama kõikidele kõnesolevas seaduses viidatud õigusaktidele. Muu hulgas

peab käitaja üldiselt järgima ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse 3. peatükis41

sätestatud ettevõtja kohustusi. Pädeval asutusel ei ole võimalik pidevalt jälgida käitaja tegevust

ning iga pisiasja nõuetele vastavust. Sellest tulenevalt peab käitaja suutma end ise nõuetele

vastavalt reguleerida. Seetõttu peab käitaja looma ja rakendama nõuetekohase sisekontrolli

süsteemi. Selline sisekontrolli süsteem hõlmab endas kõnesoleva seaduse §-s 10 sätestatud sise-

eeskirju. Selleks, et sisekontrollikohustus täidaks oma eesmärki kõnesoleva lõike tähenduses

ning tagatud oleks 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgmine, peab sisekontrolli tegema isik,

kes on selleks pädev. Seega peab sisekontrolli tegema isik, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja

oskused, et mõista võimalikke puudusi või tagada ohutut ja nõuetekohast kosmosetegevust.

Paragrahvi 9 lg 2. Käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid tuleb dokumenteerida või need

peavad olema muul viisil tõendatavad. Fraas „muul viisil tõendatavad“ viitab innovaatilistele

lahendustele klassikalise dokumenteerimise kõrval.

Paragrahvi 9 lg 3. Käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid säilitatakse kosmosetegevuse ajal ja

vähemalt kümme aastat pärast kosmosetegevuse lõpetamist. See aeg on proportsionaalne, kuna

kosmosetegevus on pikaaegne ning selleks, et tagada nõuetele vastav kosmosetegevus, peab

olema tagatud võimalus kontrollida käitaja sisekontrolli süsteemi andmeid.

Eelnõu § 10 – käitaja sise-eeskirjad

Paragrahv 10. Säte on juhendiks käitajale nõuetekohaste sise-eeskirjade koostamiseks ning

sellega tagatakse, et korrektselt koostatud sise-eeskirjade alusel on võimalik kosmosetegevust

nõuetekohaselt teha. Iga käitaja peab ise hindama oma tegevusega seotud riske ja ohte ning

sellest tulenevalt oma sise-eeskirjade sisu välja töötama. Oluline on tagada, et käitajal mitte

ainult ei oleks sise-eeskirjad olemas, vaid et neid sise-eeskirju ka rakendatakse pidevalt ja

ühetaoliselt, samuti, et sise-eeskirju kaasajastatakse vastavalt vajadusele. Sise-eeskirjad peavad

olema kehtestatud kirjalikus vormis. Sise-eeskirjad on näiteks korrad, juhendid, põhimäärused

ja muus vormis suunised või juhised. Sise-eeskirjade kaudu on võimalik hinnata nii käitajal

endal kui ka pädeval asutusel, kas käitaja vastab eelnõus sätestatud nõuetele.

Kosmosetegevusloa omaja sise-eeskirjade nõue ei ole unikaalne, samalaadseid nõudeid on ka

järgmiste seaduste järgmistes sätetes:

- hoiu-laenuühistu seaduse42 § 31;

- makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse43 § 50;

41 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. RT I, 06.04.2021, 5. 42 Hoiu-laenuühistu seadus. RT I, 05.05.2022, 12. 43 Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 48.

- investeerimisfondide seaduse44 § 344;

- kindlustustegevuse seaduse45 § 105;

- krediidiasutuste seaduse46 § 63;

- väärtpaberituru seaduse47 § 82.

Paragrahvi 10 lg 1. Käitaja peab koostama enda tegevuse sise-eeskirjad, mis määraksid

võimalikult täpselt, kuidas kosmosetegevust tehakse ning milliseid meetmeid õigusaktide ja

kosmosetegevusloa tingimuste järgimiseks võetakse. Pädev asutus eeldab käitaja tegevuse

vastavust oma sise-eeskirjadele ning saab seeläbi kontrollida käitaja edasist tegevust.

Seadusandjal ei ole võimalik ette näha kõiki nõudeid, mida iga kosmosetegevuse puhul peab

järgima vastavalt tegevuse olemusele ja riskitasemele. Käitaja peab aga ise võimalikke riske

mõistma ning säärased nõuded paika seadma. Käitaja sise-eeskirjad peavad olema vastavad

tema tehtavale kosmosetegevusele. Käitaja saab oma tegevust hinnates koostada endale sobivad

sise-eeskirjad ja seeläbi teha eneseregulatsiooni ja -kontrolli. Pädeval asutusel on seejärel

võimalik nõuete sobivust kontrollida ja tagada nende järgimine.

Ei ole võimalik ette näha võimalikke tehnoloogilisi muudatusi ja arenguid, kuna

kosmosevaldkond on pidevalt arenev valdkond. Kuna kosmosetegevus võib ajas muutuda ja

areneda, tuleb arvestada uusima tehnoloogia kasutamise põhimõttega ehk tehnoloogiliste

muutustega võivad kaasneda ka sise-eeskirjade muutused. Siinkohal on oluline, et käitaja

tagaks oma sise-eeskirjade kooskõla uute tehnoloogiatega ning enda tegevuse vastavuse

nendele.

Paragrahvi 10 lg 2 p 1. Käitajal peab olema selge struktuur ning juhtimissüsteem, mille ta peab

oma sise-eeskirjades ette nägema. Juriidilisest isikust käitaja peab oma sise-eeskirjades

kindlaks määrama, kes on juhatuse liikmed, ning nõukogu olemasolu korral, kes on nõukogu

liikmed. Sise-eeskirjades peavad olema märgitud ka juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ning

vastutusahelad (näiteks kes on juhatuse esimees). Oluline on, et käitaja struktuur ja

juhtimissüsteem on sellised, mis võimaldavad tal täita kõiki kõnesolevast seadusest tulenevaid

nõudeid ja kohustusi.

Paragrahvi 10 lg 2 p 2. Kuna kosmosetegevusega kaasneb palju riske, peab käitaja olema

võimeline näitama oma võimet riske tuvastada, juhtida, kontrollida ja neist teavitada.

Kosmosetegevusega seotud riskid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse

puhul võib risk olla erinev. Käitaja sise-eeskirjades peab olema näidatud, kuidas käitaja

riskidega tegeleb.

44 Investeerimisfondide seadus. RT I, 21.06.2024, 40. 45 Kindlustustegevuse seadus. RT I, 21.06.2024, 42. 46 Krediidiasutuste seadus. RT I, 21.06.2024, 45. 47 Väärtpaberituru seadus. RT I, 21.06.2024, 55.

Paragrahvi 10 lg 2 p 3. Käitaja peab näitama, kuidas ta organisatsiooni sees

teavitamiskohustust täidab. See tähendab, et organisatsiooni sees on kindel kord

teavitamiskohustuse täitmiseks. See tähendab, et konkreetselt on määratud isikud ja kord, kes

ja kuidas kõnesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustusi täidab.

Paragrahvi 10 lg 2 p 4. Eesmärgiks on, et käitaja saaks näidata oma reaalset tehnilist võimekust

kavandatud kosmosetegevuseks. Sellega üritatakse vältida mitte tõsiseltvõetavaid taotlejaid.

Kuna kosmosetegevusega võib kaasneda suuremahuline andmehaldus ning kosmosetegevusest

võib sõltuda elutähtsate teenuste osutamine, on oluline, et käitaja näitaks, millised

turvameetmed on paika pandud.

Paragrahvi 10 lg 2 p 5. Käitaja peab esitama kosmosetegevuse võtmekohtadel olevate isikute

andmed ja näitama nende sobivust kosmosetegevusega tegelemiseks. Võtmekohtadel olevad

isikud on näiteks juhtival positsioonil olevad isikud, insenerid, IT-spetsialistid, objekti

opereerimise personal jms. Töötajate valiku kriteeriumide puhul peab igal organisatsioonil

olema oma sisemine süsteem, mille käigus kogutud andmete ja dokumentide põhjal kindlaks

teha töötajate sobivus.

Paragrahvi 10 lg 3. Füüsilisest isikust käitaja jaoks kehtib samamoodi sise-eeskirjade nõue,

nagu ka juriidilisele isikule. Erinevuseks on see, et füüsiline isik ei pea määrama kindlaks

organisatsioonilist ülesehitust, sisemist juhtimiskorda ning vastutuse jaotust, sest füüsiline isik

käitajana tegutseb ikkagi üksi ning ta ei tegele kosmosetegevusega juriidilise isikuna ehk mõne

organisatsiooni läbi, seetõttu ei ole tal ka midagi kindlaks määrata seoses organisatsioonilise

poolega. Sätte eesmärgiks on, et nii füüsilisest kui ja juriidilisest isikust käitajale kehtiksid

ühetaolised nõuded taotlemisel. Punkti 5 järgi võtmekohtadel olevate isikute andmed tähendab

füüsilise isiku jaoks ka seda, et kui ta ostab sisse mistahes teenuseid (nt raamatupidamine,

kosmoseobjekti jälgimisteenus vms), siis peavad nimetatud teenuseosutajad ka vastama

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 10 lg 4. Sise-eeskirjad peavad olema piisavad, proportsionaalsed,

kosmosetegevusele omase laadi, ulatuse ja keerukusastmega ning üheselt mõistetavad. See

tähendab, et käitaja sise-eeskirjad peavad olema vastavad kavandatavale kosmosetegevusele, et

tagada käitaja võimekus nimetatud kosmosetegevusega üldse tegeleda.

Paragrahvi 10 lg 5. Tegemist on volitusnormiga, mis annab valdkonna eest vastutavale

ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Kuna

kosmosetegevus on pidevalt ja kiirelt arenev valdkond, võib seaduse kehtivuse ajal tekkida

vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Kuna sise-eeskirjad on üks põhilisi viise,

kuidas pädev asutus saab kontrollida käitaja kvalifikatsiooni ja teha järelevalvet käitaja üle ning

käitaja saab tõestada oma kvalifikatsiooni, on oluline, et oleks võimalik tulevikus täpsustada

ministri määrusega sise-eeskirjadele rakendatavaid täpsustavaid nõudeid vastavalt kujunevale

praktikale. Oluline on märkida, et ministri määrusega ei saa kehtestada sise-eeskirjadele sisulisi

nõudeid, mis erineksid eelnõu § 10 lõigetes 1-4 sätestatust.

Eelnõu § 11 – teavitamiskohustus

Paragrahvi 11 lg 1. Lõige 1 sätestab täpsed olukorrad, mil käitaja on kohustatud pädevat

asutust teavitama teatud asjaoludest omal initsiatiivil. Pädev asutus eelnõu mõistes on

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. Teavituse peab edastama viivitamata, kuid 24

tunni jooksul alates vastavast asjaolust teadasaamisest või hetkest, mil käitaja pidi sellest teada

saama. Ka küberturvalisuse seaduse48 §-s 8 on sätestatud 24-tunnine tähtaeg küberintsidendist

teavitamiseks. Teavitus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 tähenduses.49

Paragrahvi 11 lg 2. Kuivõrd käitajal on kohustus järgida teavitamiskohutuse tähtaega, peab ta

selle järgimata jätmise korral suutma rikkumist põhjendada. Teatud kriitilistes olukordades võib

üsna lühikese tähtaja järgimine osutada võimatuks ja sel juhul on rikkumine põhjendatud.

Käitajal on aga kohustus rikkumist põhjendada.

Paragrahvi 11 lg 3. Lõikes 3 on ettenähtud, millised teavitamiskohustused on juriidilisest

isikust käitajal. Teavitamine on oluline, et läbivalt kogu kosmosetegevuse vältel veenduda

käitaja usaldusväärsuse ja nõuetelevastavuses. Usaldusväärsuse eesmärk jääks muidu täitmata,

kui kontroll toimuks ainult ühe korra taotluse esitamisel.

Paragrahvi 11 lg 3 p 1. Kui vahetub käitaja juhtorgani liige, siis peab käitaja teavitama sellest

pädevat asutust 30 kalendripäeva jooksul alates juriidilise isiku pädeva organi poolt otsuse

vastuvõtmist ning esitama nõutud teabe. Sätte eesmärgiks on tagada kosmosetegevuses läbivalt

käitaja juhtorgani liikmete usaldusväärsus ja nõuetele vastavus.

Paragrahvi 11 lg 3 p 2. Kui võõrandatakse käitaja oluline osalus, mis on väärtpaberituru

seaduse § 9 tähenduses otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on

vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest

või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle, siis

tuleb käitajal sellest pädevat asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast osaluse

võõrandamist ning esitada nõutud andmed. Pädevale asutusele peab olema teada, et käitaja

olulise osalusega isikud vastaksid läbivalt seaduses esitatud nõuetele.

Paragrahvi 11 lg 3 p 3. Kui MTÜ-st käitaja saab uue liikme, siis tuleb käitajal sellest pädevat

asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmist,

esitades nõutud andmed ja dokumendid.

Paragrahvi 11 lg 3 p 4. Kui sihtasutusest käitaja saab uue soodustatud isiku, siis tuleb käitajal

sellest pädevat asutust teavitada 30 kalendripäeva jooksul pärast sihtasutuse soodustatud isiku

määramist, esitades nõutud andmed ja dokumendid.

48 Küberturvalisuse seadus. RT I, 06.08.2022, 18. 49 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, 06.07.2023, 98.

Paragrahvi 11 lg 4. Lõige 4 sätestab, millest peab kosmoseobjekti omanik pädevat asutust

teavitama. Oluline on eraldi sätestada käitaja ja omaniku teavitamiskohustused, sest

kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei pruugi olla samad isikud. Kui aga käitaja ja omanik on

samad isikud, siis ei pea topelt informatsiooni esitama. Juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks

uue omaniku sobimatuse, on tal õigus kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada vastavalt

eelnõu § 28 lg 1 p-le 5.

Paragrahvi 11 lg 4 p 1. Omaniku juhtorgani liikme vahetuse puhul peab omanik teavitama

pädevat asutust 30 kalendripäeva jooksul alates juriidilise isiku pädeva organi poolt otsuse

vastuvõtmist ning esitama nõutud andmed ja dokumendid.

Paragrahvi 11 lg 4 p 2. Kosmoseobjekti omaniku olulise osaluse võõrandamisel kehtivad

samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu käitajal (vt seletuskiri § 11 lg 3 p 2).

Paragrahvi 11 lg 4 p 3. MTÜ-st kosmoseobjekti omanikul uue liikme vastuvõtmisel kehtivad

samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu käitajal (vt seletuskiri § 11 lg 3 p 3).

Paragrahvi 11 lg 4 p 4. Sihtasutusest kosmoseobjekti omanikul uue soodustatud isiku

määramisel kehtivad samasugused teavitamiskohustuse nõuded, nagu käitajal (vt seletuskiri §

11 lg 3 p 4).

2. jagu

Usaldusväärsuse nõue

Eelnõu § 12 – usaldusväärsus

Paragrahvi 12 lg 1. Käitaja ja kosmoseobjekti omanik peavad olema usaldusväärsed, mis

tähendab, et nende puhul peab olema tegemist isikutega, kelle puhul ei ole põhjust eeldada, et

nad rikuvad kõnesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, tekitavad kosmosetegevusega ohtu

Eesti avalikule korrale või julgeolekule või tekitavad muul viisil kahju Eesti riigile või

ühiskonnale. See nõue tagab kosmosetegevuse tegija usaldusväärsuse ning annab pädevale

asutusele võimaluse keelduda kosmosetegevusluba andmast isikule, kes kosmosetegevuse

tegijaks ei sobi. Säärase nõude sätestamisel on eeskuju võetud Luksemburgi kosmosetegevust

reguleerivast õigusaktist50, aga ka Eesti väärtpaberituru seadusest51, kus nõutakse loahoidjalt

usaldusväärsust. Isikute usaldusväärsust kinnitavad dokumendid on näiteks karistusregistri

väljavõte, haridust tõendav dokument, elulookirjeldus jne.

Paragrahvi 12 lg 2. Lõige 2 sätestab loetelu asjaoludest, millega tuleb arvestada käitaja

usaldusväärsuse hindamisel. Käitaja usaldusväärsuse hindamisel arvestab pädev asutus lõike 4

punktides 1–6 nimetatud asjaoludega kogumis, võttes arvesse ka käitaja antud selgitusi. Tuleb

50 Loi du 15 décembre 2020 portant sur les activités spatiales (Law of 15 December 2020 on Space Activities). Art

6(1). https://legilux.public.lu/eli/etat/leg/loi/2020/12/15/a1086/jo 51 Väärtpaberituru seadus. RT I, 06.07.2023, 128.

aga tähele panna, et senise tegevuse, töökogemuse või maine mitteesinemist ehk lõike 4 punkti

1 hinnatakse ainult käitaja juhtorgani liikmete osas, see ei kohaldu osanikele, aktsionäridele,

MTÜ liikmetele või sihtasutuse soodustatud isikutele. Lõike 4 punktides 2–6 sätestatut

kohaldatakse aga kõigile, st nii käitaja juhtorgani liikmetele, osanikele või aktsionäridele, MTÜ

liikmetele ja/või sihtasutuse soodustatud isikutele.

Paragrahvi 12 lg 3. Lõige 3 sätestab loetelu asjaoludest, millega tuleb arvestada

kosmoseobjekti omaniku usaldusväärsuse hindamisel. Kosmoseobjekti omaniku

usaldusväärsuse hindamisel arvestab pädev asutus lõike 4 punktides 2–6 nimetatud asjaoludega

kogumis, võttes arvesse ka kosmoseobjekti omaniku enda antud selgitusi. Tuleb aga tähele

panna, et senise tegevuse, töökogemuse või maine mitteesinemist ehk lõike 4 punkti 1 ei hinnata

kosmoseobjekti omaniku puhul. Lõike 4 punktides 2–6 sätestatut kohaldatakse aga kõigile, st

nii kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liikmetele, osanikele või aktsionäridele, MTÜ

liikmetele ja/või sihtasutuse soodustatud isikutele.

Paragrahvi 12 lg 4. Lõige 4 sätestab nimekirja asjaoludest, mille esinemise puhul peab

eeldama, et isik ei ole usaldusväärne kõnesoleva eelnõu tähenduses. Säärane nimekiri aitab

sisustada usaldusväärsuse laia ja subjektiivset mõistet ning konkretiseerib seda.

Paragrahvi 12 lg 4 p 1. Isiku mainet ja usaldusväärsuse puudumist näitab tema senine tööalane

tegevus või tegevusetus ja tema majanduslik seisund. Olukorras, kus pädeval asutusel tekib

selle alusel põhjendatud kahtlus isiku usaldusväärsuses, langeb usaldusväärsuse tõendamise

koormus isikule. Punkti 1 kohaldatakse ainult käitajale, kosmoseobjekti omaniku suhtes antud

nõue ei kohaldu. Käitaja kohta esitatakse elulookirjeldused isiku senise tegevuse, töökogemuse

ja maine kirjeldamiseks, mille põhjal teeb pädev asutus, vajadusel koostöös teiste asutustega,

kontrolli.

Paragrahvi 12 lg 4 p 2. Kui isikut on karistatud esimese astme kuriteo või tema päritoluriigi

õiguse kohaselt võrdväärse raskusastmega kuriteo eest, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist on

usaldusväärse isikuga. Kuivõrd usaldusväärsuse kontrolli võib olla vaja teha ka välisriigi

kodanikele või välisriigis kuritegusid toime pannud isikutele, tuleb arvestada ka välisriigi

karistuste ajalugu. Siiski ei pruugi olla välisriigis kuritegude liigitamise süsteem sarnane

Eestiga. Sellisel juhul peab pädev asutus vajaduse korral spetsialistide abil hindama, kas

kõnealune tegu on vastav Eesti esimese astme kuriteole. Kui kuritegu on vastavast registrist

kustunud, ei peaks seda usaldusväärsuse hindamisel arvestama. Vajalik spetsialist on vastava

valdkonna (karistusõiguse nt) asjatundja, nt advokaat, notar vms, kellel on vastavad teadmised,

et küsimust analüüsida.

Paragrahvi 12 lg 4 p 3. Lisaks esimese astme kuritegudele on isiku usaldusväärsus välistatud

ka siis, kui teda on karistatud kuriteo eest, mis on seotud just kosmosetegevusega või siis

ettevõtlusega. See tähendab, et ka teise astme kuriteod, mis otseselt viitavad

ebausaldusväärsusele kosmosetegevuses, tuleb lugeda määravaks. Ka siin kehtib põhimõte, et

kui kuritegu on vastavast registrist kustunud, ei peaks seda usaldusväärsuse hindamisel

arvestama.

Paragrahvi 12 lg 4 p 4. Kui isiku suhtes on kohaldatud karistuslikku meedet, mis keelab tal

kosmosetegevusega analoogse tegevuse, ei saa ka seda isikut pidada usaldusväärseks. Sellisel

juhul ei tohi isikule kosmosetegevusluba väljastada, olenemata kõnesoleva seaduse

usaldusväärsuse määratlusest. Ka siin ei peaks võtma arvesse karistust, mis on registrist

kustutatud. Samuti on punkti 4 lisatud täpsustus selle kohta, kui isiku suhtes on rakendatud

samas punktis mainitud tegutsemis- või ettevõtluskeeluga samaväärset keeldu tema päritoluriigi

õiguse kohaselt või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. See on oluline seetõttu, et

kosmosetegevusega võivad olla seotud ka isikud, kelle päritoluriik ei ole Eesti. Ka sellisel juhul

ei arvestata karistusandmeid, mis on vastavast registrist kustutatud.

Paragrahvi 12 lg 4 p 5. Rahvusvaheliste sanktsioonide all on selle sätte mõttes silmas peetud

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS)52 §-s 3 määratletut. RSanS § 3 lg 3 järgi võib

rahvusvahelise sanktsiooniga keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise,

piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või

kohustusi. Kui isikule on määratud säärane sanktsioon, peetakse teda rahvusvaheliselt

ebausaldusväärseks või ohtlikuks, mistõttu tuleks usaldusväärsuse puudumist eeldada ka

kõnesoleva seaduse mõttes. Näiteks kui isikuga tehingute tegemisele on seatud piirangud, ei

saa ta teha tehinguid ka kosmosetegevuseks ega sobi seega kosmosetegevuse tegijaks. Samuti,

kui isiku suhtes on kohaldatud Vabariigi Valitsuse sanktsiooni RSanS § 4 mõistes, siis on

põhjust kahelda tema usaldusväärsuses. Selle nõude puhul ei pea taotleja ise esitama mingeid

dokumente või tõendeid, selle nõude täitmist kontrollib TTJA taustakontrolli käigus, vajadusel

koostöös teiste riigiasutustega.

Paragrahvi 12 lg 4 p 6. Isikut ei saa pidada usaldusväärseks, kui ta on seotud Eesti riiki või

avalikku korda ohustava tegevusega. Lisaks ei saa isikut pidada usaldusväärseks ka juhul kui

isik on seotud EL-i, NATO või ESA liikmesriiki ohustava tegevusega. Kosmosetegevuse juurde

ei tohi lubada isikuid, kelle tegevuse tulemusel võib põhjendatud kahtlusega tekkida oht või

nõuetevastane kosmosetegevus. Selle nõude puhul ei pea taotleja ise esitama mingeid

dokumente või tõendeid, selle nõude täitmist kontrollib TTJA taustakontrolli käigus, vajadusel

koostöös teiste riigiasutustega.

Paragrahvi 12 lg 5. Välisriigis toime pandud ja registreeritud tegusid tuleb eraldi tõendada,

kuna pädeval asutusel ei ole ligipääsu vajalikele dokumentidele, nagu tal on Eesti

karistusregistrile. Seega antakse juhis välisriigis määratud karistuste ajaloo tõendamiseks.

Paragrahvi 12 lg 6. Eelnõu § 12 lg 6 sätestab erandi riigiasutustele. Eelnõuga eeldatakse, et

riigiasutused on usaldusväärsed ning riigiasutused ei pea eraldi oma usaldusväärsust tõendama.

Säärane tõendamine ühe riigiasutuse poolt teisele oleks ebamõistlik ja ebavajalik.

4. peatükk

Tegevusluba kosmosetegevuseks

52 Rahvusvahelise sanktsiooni seadus. RT I, 07.06.2024, 20.

1. jagu

Kosmosetegevusloa taotlemine

Eelnõu § 13 – kosmosetegevusluba

Paragrahv 13. Paragrahvis 13 reguleeritakse kosmosetegevusluba. Kosmosetegevus on

kulukas, potentsiaalselt ohtlik ning tekitab seda lubavale riigile rahvusvahelisi kohustusi.

Seetõttu on vaja, et riik saaks kindlaks teha, kas isikud, kes kosmoseobjekte opereerivad, on

selleks sobilikud. Samuti on seejuures oluline, et riigil oleks võimalik teha kontrolli

kosmoseobjektide käitajate üle, ning et oleks olemas mehhanism nende tegevuse peatamiseks.

Sellest tulenevalt on õigusaktis loodud kosmosetegevusloa kohustus, mis annab riigile

võimaluse säärase kontrolli tegemiseks. Avakosmose lepingu artikli 6 järgi on kosmosetegevus

lubatud vaid asjaomase riigi loal ja pideva järelevalve korral. Lepingu järgi peab

kosmosetegevusluba nõudma kõige hiljem enne kosmoseobjekti üleslennutamist.53

Paragrahvi 13 lg 1. Lõikes 1 sätestatakse kosmoseobjekti käitaja kohustus omada

kosmosetegevusluba ning kohustus teha kosmosetegevust kooskõlas vastavas loas sätestatud

tingimustega. Pädev asutus, kes kosmosetegevusloa käitajale annab, on § 3 alusel Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Paragrahvi 13 lg 2. Kosmosetegevusluba on tähtajatu. Kuivõrd kosmosetegevus on oma

keerukuse ja kulukuse tõttu üsna pikaajaline ja palju ettevalmistust nõudev, oleks ebamõistlik

sätestada kosmosetegevusloale tähtaeg. Lisaks ei pruugi olla võimalik ette näha, kui kaua

kosmosetegevuse või selleks ettevalmistamisega aega kulub, mistõttu sobiva tähtaja määramine

on keerukas. Seeläbi välditakse liigset bürokraatiat ja halduskoormust.

Kosmosetegevusluba ei ole üleantav. Kuivõrd kosmosetegevusluba antakse konkreetsele

isikule, kui tal on vajalikud nõuded täidetud, ei saa lubada, et sama kosmosetegevusloa alusel

tegutseks keegi teine, kelle sobivust ei ole pädev asutus hinnata saanud. Kosmosetegevusluba

on tähtajaline, st selle kestus on kuni viis aastat siis, kui viiakse läbi § 23 lg 1 punktides 1 ja 2

sätestatud kosmosetegevust. Selle aja jooksul peab kosmosetegevus olema lõpetatud vastavalt

kõnesoleva seaduse nõuetele.

Eelnõu § 14 – kosmosetegevusloa taotlus

Paragrahvi 14 lg 1. Kosmosetegevusloa taotlemisel tuleb pädevale asutusele esitada

elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema olemas kõnesolevas lõikes

nimetatud andmed taotleja kohta ning esmane arusaam planeeritavast kosmosetegevusest.

Kosmosetegevuse plaani alusel on pädeval asutusel muu hulgas võimalik välistada taotlused,

53 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011., lk 65.

kus kosmosetegevust kirjeldada ei suudeta ning on selge, et tegemist ei ole tõsiseltvõetava

taotlejaga. Paragrahv 14 sätestab kokkuvõtliku ja üldise nimekirja kosmosetegevusloa taotluse

nõuetest, mida on täpsustatud §-dega 15–17.

Paragrahvi 14 lg 1 p 1. Taotlus peab sisaldama juriidilisest isikust taotleja puhul nime ja

registrikoodi (selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus

(registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), füüsilisest isikust

taotleja puhul nime ja registrikoodi (selle puudumise korral isikukood või sünniaeg ning isikut

tõendava dokumendi nimetus ja number), kontaktandmeid (telefoninumber, e-posti aadress ja

postiaadress, tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel

kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood ning teatele allakirjutanud isiku nimi ja

kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka

esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus) ning ka vastutuskindlustuse

kindlustussumma, rahaühiku ja kehtivuse piirkond; vastutuskindlustuse kindlustussumma või

kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustusandja nimi, registrikood, aadress ja muud

kontaktandmed, asjaomase registri nimi. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele

viitamise eesmärgiks on toetuda majandustegevuse üldseadusele, mis annavad

majandustegevusele õigusliku ja terminoloogilise põhiraamistiku. Kuna kosmosetegevuse

puhul on tegemist tegevusalaga, mis põhineb tegevusloale, siis tuleb toetuda MSÜS-ile kui

üldseadusele, et vältida dubleerimist ning käesolevas seaduses sätestada kosmostegevuse

erisused.

Paragrahvi 14 lg 1 p 2. Siin on oluline taotlejal kirjeldada oma esmast arusaama planeeritavast

kosmosetegevusest. Pädevale asutusele on oluline aru saada, mida planeeritav kosmosetegevus

endast hõlmab, näiteks mis põhjusel ja mille saavutamiseks kosmosetegevust läbi viiakse,

milline missioon välja näeb, millist tehnoloogiat, kui kauaks ja milleks kasutatakse.

Paragrahvi 14 lg 1 p 3. Punkt 3 kohaldub kõikidele juriidilisest isikust taotlejatele, st

mittetulundusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, sihtasutused, kes kõik peavad esitama kõikide

juhatuse liikmete ja olemasolu korral nõukogu liikmete andmed ehk ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg. Seda peab aga tegema

ainult juhul, kui pädev asutus ei saa ise vastavaid andmeid äriregistrist kätte. See tähendab, et

taotleja peab kosmosetegevusloa taotluse esitamisel kõigepealt ise kontrollima, kas äriregistris

on olemas vajalikud ja korrektsed andmed. Kui äriregistris on vajalikud ja korrektsed andmed

olemas, siis ei pea taotleja punktis 3 andmeid eraldi esitama, pädev asutus saab lähtuda

äriregistris olevatest andmetest. Kui aga äriregistri kanded puuduvad või on ebakorrektsed, siis

peab taotleja kosmosetegevusloa taotlemisel esitama punktis 3 esitatud andmed. Andmete

õigsuse kontrolli vastutus on taotlejal.

Paragrahvi 14 lg 1 p 4. Kui taotleja on äriühing (osaühing või aktsiaselts), siis peab taotleja

esitama osanike või aktsionäride nime, registrikoodi või ees- ka perekonnanime, kui osanikul

või aktsionäril on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt

10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist

häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Ka punkti 4

puhul kehtib põhimõte, et vastavad andmed peab esitama siis, kui pädeval asutusel ei ole

võimalik vastavaid andmeid ise kontrollida äriregistrist

Paragrahvi 14 lg 1 p 5. Kuna MTÜ-de puhul ei ole liikmetel võimalik määrata osaluse suurusi,

siis tuleb MTÜ-st taotleja puhul esitada kõikide MTÜ liikmete punktis 5 nõutud andmed.

Paragrahvi 14 lg 1 p 6. Ka sihtasutuse puhul ei ole võimalik kindlaks määrata liikmete osaluse

suurusi, mistõttu tuleb sihtasutusest taotlejal ka esitada kõigi soodustatud isikute käesolevas

punktis nõutud andmed.

Paragrahvi 14 lg 2. Enne, kui käitaja taotluse esitab, samuti enne, kui kohaldatakse §-s 23

sätestatud erandit, peab olema tasutud riigilõiv.

Paragrahvi 14 lg 3. Sätestatakse erand riigiasutustele, mille kohaselt eelnõu § 14 lõikes 2

sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmosetegevusluba taotleb riigiasutus.

Paragrahvi 14 lg 4. Pädev asutus kooskõlastab kosmosetegevusloa taotluse vastava valdkonna

asutustega. Vastava valdkonna asutuste all on eelkõige mõeldud 11. peatükis nimetatud asutusi,

aga ei saa välistada, et kooskõlastust on vaja küsida ka mõnelt teiselt asutuselt. Kooskõlastus

käesoleva lõikes tähendab HMS §-s 16 sätestatud kooskõlastust. Kooskõlastada saab

haldusorganitega, kelle pädevuses on pädeva asutuse tähelepanu juhtida seaduses sätestatud

nõuetele ning kooskõlastaja seisukoht on pädevale asutusele siduv. Oluline on aga, et

kooskõlastavate asutuste nimekiri ei ole lõplik ega ammendav ning tulenevalt kosmosetegevuse

ulatusest, riskist ja laadist tuleb pädeval asutusel igal eraldi juhul hinnata, kas ja kellelt on

täiendavat kooskõlastust vaja. Kooskõlastust küsib pädev asutus näiteks Justiits- ja

Digiministeeriumi valitsemisalas olevalt Riigi Infosüsteemi Ametilt (vt seletuskiri § 54),

Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevalt Välisluureametilt (vt seletuskiri § 55) ja

Siseministeeriumi valitsemisalas olevalt Kaitsepolitseiametilt (vt seletuskiri § 55).

Eelnõu § 15 – taotlusele lisatavad dokumendid

Paragrahv 15. Paragrahv 15 sätestab kosmosetegevusloa taotlusele lisatavad dokumendid. See

kehtib igale kosmosetegevusloa taotlejale, nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.

Paragrahvi 15 lg 1 p 1. Taotlejal tuleb lisada dokumendid, mis kinnitavad tema

kvalifikatsiooni (kvalifikatsiooni sisu osas vt seletuskiri § 8).

Paragrahvi 15 lg 1 p 2. Selleks, et isik saaks kosmosetegevusloa, peab isik olema

usaldusväärne. See tähendab, et ei tohi esineda ühtegi usaldusväärsust välistavat asjaolu

käesoleva seaduse mõistes. Isiku usaldusväärsust saab kindlaks teha isiku haridus-, töö- ja

teenistuskäigu alusel. Sellisteks dokumentideks on näiteks isiku elulookirjeldus, CV, haridust

tõendav dokument jms.

Paragrahvi 15 lg 1 p 3. Käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud taotleja

usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid on eelkõige

karistusregistri väljavõte.

Paragrahvi 15 lg 1 p 4. Punkt 4 sätestab, et taotlemise hetkeks peavad käitajal olema sise-

eeskirjad, mis vastavad § 10 nõuetele. Need sise-eeskirjad tuleb lisada kosmosetegevusloa

taotlusele.

Paragrahvi 15 lg 1 p 5. Punktis 5 sätestatud kosmosetegevuse riskianalüüsi kohustus puudutab

kõikvõimalikke ohte, mis võivad tekkida kogu kosmosetegevuse vältel. Sinna hulka võivad

kuuluda näiteks ohud, mis tekivad nii tehnilistest, organisatoorsetest kui ka muudest

asjaoludest.

Paragrahvi 15 lg 1 p 6. Punkti 6 eesmärgiks on, et käitaja suudaks näidata, kuidas ta järgib

kosmosetegevuse käigus §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet ning väldib

kosmoseprügi teket ja ebasoodsat mõju keskkonnale. Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte

demonstreerimiseks saab taotleja näiteks näidata, kas ta kasutab säästlikke materjale ja uusimat

tehnoloogiat jne.

Paragrahvi 15 lg 1 p 7. Kuna kosmosetegevus on suurte mõjude ja riskidega ning

kõrgtehnoloogiline tegevus, peab taotleja näitama, kuidas on tagatud võrgu- ja infosüsteemide

ning juhtimiskese turvalisus. See on vajalik, et tagada kogutud andmete ja kosmoseobjekti

turvalisus. Näiteks tuleb tagada, et kogutud andmed on turvalised, sest kosmoseobjektid võivad

koguda palju andmeid. Lisaks võib teatud teenuste osutamine sõltuda kosmosetegevusest,

mistõttu tuleb tagada kosmosetegevuse turvalisus, et vältida teenuste häirimist. Taotleja peab

ka näitama, kuidas on tagatud, et kosmoseobjekti juhtimist ei saa võõras pahatahtlik osapool

üle võtta. Seetõttu on oluline, et taotleja demonstreeriks, kuidas tema seaduses nimetatud

süsteemid on kaitstud. Kui pädeval asutusel on vaja täiendavaid kooskõlastusi näiteks mõnelt

teiselt riigiasutuselt (nt Riigi Infosüsteemi Ametilt), siis peab pädev asutus seda ise küsima

HMS § 16 alusel. Käitaja võib ise korralda RIA-lt kooskõlastuse saamise, et kosmosetegevusloa

taotlemise protsess kulgeks sujuvamalt, aga käitajal ei ole kohustust ise RIA-lt kooskõlastus

saada.

Paragrahvi 15 lg 1 p 8. Taotleja peab tagama, et on sõlmitud vastutuskindlustusleping, mis

vastab § 53 lõike 1 nõuetele ning, et kindlustuskaitse algab vahetult enne kosmoseobjekti

kosmosesse lennutamist.

Paragrahvi 15 lg 1 p 9. Riigil on oluline aru saada, kes on kosmoseobjekti omanik. Käitaja ja

omanik ei pruugi ilmtingimata kattuda, käitaja võib olla lihtsalt kosmoseobjekti valdaja, teha

kosmosetegevust oma majandus-, kutse- või teadustegevuses jne, aga kosmoseobjekti omand

võib kuuluda kolmandale isikule. Seetõttu on oluline, et riigil oleks ülevaade, kes on

kosmoseobjekti omanik. Kui kosmoseobjekti omanik on taotleja, siis tuleb vastav kinnitus anda

pädevale asutusele.

Paragrahvi 15 lg 1 p 10. Kosmosetegevus on väga mahukas. Selleks, et tagada

kosmosetegevuse turvalisus ja vastavus õigusaktidele, peab pädevale asutusele esitama andmed

muude isikute kohta (peale taotleja), kellel on olnud märkimisväärne roll kosmoseobjekti

valmistamisel, kosmosetegevuse ettevalmistamisel ja tegemisel või sellega seotud vahendite

või süsteemide loomisel või hankimisel. Sellised isikud võivad olla näiteks tootjad,

alltöövõtjad, allhankijad jne. Taotleja ei pea esitama paragrahvis esitatud andmeid isikute

kohta, kelle roll ei ole märkimisväärne või piisavalt oluline.

Paragrahvi 15 lg 1 p 11. Pädevale asutusele on oluline teha kindlaks, et taotlejal on võimekus

kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetada. Selleks tuleb ka esitada lõpetamise kava (vt

seletuskiri § 47 lõiked 1–4).

Paragrahvi 15 lg 2. Käitaja esitatud ning kõnesolevas seaduses sätestatud andmete eesmärgiks

on tõendada, et käitaja on võimeline kosmosetegvust tegema ning kosmosetegevus vastab

kõigile kõnesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Selleks on lõikes 2 pandud käitajale kohustus

tagada, et andmed täidaksid seda eesmärki, milleks neid vaja on. See tähendab, et

missioonipõhiselt tuleb näidata, et selline kosmosetegevus vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Esitatavad andmed ja dokumendid on juhtumipõhised, mis tähendab, et iga kosmosetegevuse

kohta peab eraldi ja konkreetselt esitama andmed ja dokumendid ning näitama, kuidas need

dokumendid ja andmed tõendavad, et just see konkreetne kosmosetegevus vastab seaduse

nõutele.

Paragrahvi 15 lg 3. Lõikega 3 on ette nähtud võimalus kehtestada ministri määrus, millega

täpsustatakse §-des 16 ja 17 nõutud andmeid ja dokumente. Lõige 3 on volitusnorm, mis annab

valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrus, et täpsustada

kosmosetegevusloa taotleja esitatavaid andmeid. Pädeva asutuse jaoks on väga oluline saada

kõik vajalikud andmed ja dokumendid, et tagada kosmosetegevusloa taotlejate vastavus

seaduses sätestatud nõuetele. Vajaminevate andmete ja dokumentide nimekiri või nimetused

võivad ajas muutuda, mistõttu on oluline, et valdkonna eest vastutav minister saaks pädeva

asutuse järelevalve tegemiseks ja kosmosetegevusloa menetluseks kehtestada täpsustavaid

nõudeid esitatavate andmete ja dokumentide kohta. Kõnealune volitusnorm ei võimalda

ministri määrusega luua uusi kohustusi ja/või sisulisi muudatusi kosmosetegevusloa taotlemise

menetluses; lubatud on vaid täpsustada andmeid ja dokumente, mis esitatakse

kosmosetegevusloa taotlemisel.

Eelnõu § 16 – lisaandmed ja dokumendid taotluse esitamisel juriidilise isiku poolt

Paragrahvi 16 lg 1. Lõige 1 sätestab lisanõuded juriidilisest isikust taotlejale.

Paragrahvi 16 lg 1 p 1. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhatuse

liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele teada olema andmed vastavate juhatuse liikmete

kohta. Taotleja peab aga nimetatud andmed esitama ainult siis, kui pädev asutus ei saa ise

vastavaid andmeid äriregistrist kätte. See tähendab, et taotleja peab kosmosetegevusloa taotluse

esitamisel kõigepealt ise kontrollima, kas äriregistris on olemas vajalikud ja korrektsed andmed.

Kui äriregistris on vajalikud ja korrektsed andmed olemas, siis ei pea taotleja punktis 1 andmeid

eraldi esitama, pädev asutus saab lähtuda äriregistris olevatest andmetest. Kui aga äriregistri

kanded puuduvad või on ebakorrektsed, siis peab taotleja kosmosetegevusloa taotlemisel

esitama punktis 1 esitatud andmed. Andmete õigsuse kontrolli vastutus on taotlejal.

Paragrahvi 16 lg 1 p 2. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhatuse

liikmete kaudu, peavad pädevale asutusele olema esitatud kõigi juhatuse liikmete § 15 lõike 1

punktides 1–3 nimetatud dokumendid (vt seletuskiri § 15 lg 1 punktid 1–3).

Paragrahvi 16 lg 1 p 3. Punkti 3 sisuline eesmärk on tagada, et pädeval asutusel oleks selge

ülevaade juriidilise isiku olulise osalusega osanikest või aktsionäridest ning nende

usaldusväärsusest, samuti juriidilise isiku tegevuse läbipaistvusest. See on tähtis, kuna Eesti

riik vastutab rahvusvahelisel tasandil kosmosetegevuse eest, mistõttu on oluline, et riik saaks

kontrollida kosmosetegevusega seotud äriühingute usaldusväärsust. Kõnesoleva seaduse

loomise hetkel oli väärtpaberituru seaduse § 9 lg 1 alusel oluline osalus otsene või kaudne

osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või

osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis

võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Punkti 3 järgi peab taotleja edastama

pädevale asutusele käitaja osanike või aktsionäride elementaarsed andmed ning samuti

kinnitama, et ei esine § 12 lõikes 4 punktides 2–4 sätestatud usaldusväärsust välistavaid

asjaolusid. Sarnaselt näiteks § 14 lg 1 p-le 3, on ka käesoleval juhul taotleja kohustuseks

kontrollida äriregistris olevat andmete olemasolu ja õigsust. Kui andmed äriregistris on

puudulikud või ebaõiged, esitab taotleja pädevale asutusele vajalikud andmed.

Paragrahvi 16 lg 2. Mittetulundusühingu kõrgeim organ on selle üldkoosolek. Seega tuleb

võrdsustada mittetulundusühingu liikmed äriühingu tegelike kasusaajate ehk näiteks osanikega.

Sellest tulenevalt kohalduvad mittetulundusühingule § 15 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõike

1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuded. Samuti kehtib kohustus esitada iga liikme kohta

dokumendid, mis kinnitavad § 12 lõike 4 punktides 2–4 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude mitteesinemist.

Paragrahvi 16 lg 3. Kuivõrd sihtasutusel puuduvad liikmed (sihtasutuste seaduse (SAS) § 1 lg

1 alusel) või tegelikud kasusaajad (nagu näiteks osanikud), siis tuleb sihtasutusest taotleja puhul

lisada iga sihtasutuse soodustatud isiku kohta nõutud andmed ning iga soodustatud isiku kohta

dokumendid, mis kinnitavad § 12 lõike 4 punktides 2–4 sätestatud usaldusväärsust välistavate

asjaolude mitteesinemist. Taotlejal tuleb esitada isikute andmed, kes vastavad SAS §-is 9

nimetatud tunnustele. See on pädeva asutuse jaoks oluline, et tagada nende isikute nõuetele

vastavus, kellel on juurdepääs sihtasutuse varale.

Eelnõu § 17 – kosmoseobjekti omaniku kohta taotluses esitatavad andmed ja taotlusele

lisatavad dokumendid

Paragrahvi 17. Paragrahv 17 sätestab kosmosetegevusloa taotluses esitatavad andmed ja

taotlusele lisatavad dokumendid olukorras, kus kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt

ei kuulu taotlejale. Riigil on oluline aru saada, kes on kosmoseobjekti omanik. Käitaja ja

omanik ei pruugi ilmtingimata kattuda, käitaja võib olla lihtsalt kosmoseobjekti valdaja, teha

kosmosetegevust oma majandus-, kutse- või teadustegevuses jne, aga kosmoseobjekti omand

võib kuuluda kolmandale isikule. Seetõttu on oluline, et riigil oleks ülevaade, kes on

kosmoseobjekti omanik.

Paragrahvi 17 lg 1 p 1. Kui käitaja ei ole kosmoseobjekti omanik, tuleb omaniku kohta esitada

punktis 1 sätestatud andmed.

Paragrahvi 17 lg 1 p 2. Kui käitaja ei ole kosmoseobjekti omanik, tuleb omaniku kohta esitada

punktis 2 nimetatud andmed.

Paragrahvi 17 lg 1 p 3. Punkti 3 eesmärgiks on, et kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei

lange kokku, peab taotleja näitama, mille alusel ta kosmoseobjekti kasutab, vältimaks olukorda,

kus omanik ei ole teadlik, et tema kosmoseobjekti kasutatakse kosmosetegevuseks.

Omandisuhte tõendamise andmetele ei ole eelnõuga ette antud kindlaid tingimusi, oluline on

lihtsalt see, et oleks tõendatud omanikustaatus.

Paragrahvi 17 lg 1 p 4. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on juriidiline isik, peab taotleja esitama juriidilisest isikust

kosmoseobjekti omaniku juhtorgani kõigi liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood ja

isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, kui seda ei ole võimalik äriregistrist

kontrollida (vt seletuskiri § 16 lg 1 p 1).

Paragrahvi 17 lg 1 p 5. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on äriühing, peab taotleja esitama käesoleva seaduse § 16 lõike 1

punktis 3 nimetatud andmed ja dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 1 p 3).

Paragrahvi 17 lg 1 p 6. Kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on mittetulundusühing, siis tuleb esitada käesoleva seaduse § 16 lõikes

2 nimetatud andmed ja dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 2).

Paragrahvi 17 lg 1 p 7. Juhul, kui kosmoseobjekti käitaja ja omanik ei ole sama isik ning

kosmoseobjekti omanik on sihtasutus, siis tuleb esitada käesoleva seaduse § 16 lõikes 3

nimetatud andmed ja dokumendid (vt seletuskiri § 16 lg 3).

Paragrahvi 17 lg 2 p 1. Punkti 1 eesmärk on, et kuna Eesti riik vastutab rahvusvaheliselt oma

territooriumil ja isikute tehtava kosmosetegevuse eest, on Eesti riigile oluline, et Eesti lipu alt

ei teeks kosmosetegevust inimesed, kes ei ole usaldusväärsed. Seetõttu tuleb esitada käesoleva

seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 sätestatud usaldusväärsust välistavate asjaolude

mitteesinemist kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 2–4).

Paragrahvi 17 lg 2 p 2. Kuivõrd juriidilised isikud tegutsevad füüsilisest isikust juhatuse

liikmete kaudu, peab pädevale asutusele teada olema vastavate juhatuse liikmete

usaldusväärsus, mis tähendab, et tuleb esitada usaldusväärsust välistavate asjaolude

mitteesinemist kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 2–4).

Paragrahvi 17 lg 2 p 3. Kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale ning omanik on äriühing, siis lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele olulise

osalusega aktsionäride või osanike käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud

asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 2-4).

Paragrahvi 17 lg 2 p 4. Kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale ning omanik on mittetulundusühing, siis lisatakse kosmosetegevusloa

taotlusele MTÜ kõigi liikmete osas käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud

asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 2–4).

Paragrahvi 17 lg 2 p 5. Kui planeeritavaks kosmosetegevuseks kasutatav kosmoseobjekt ei

kuulu taotlejale ning omanik on sihtasutus, siis lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele

sihtasutuse soodustatud isikute osas käesoleva seaduse § 12 lõike 4 punktides 2–4 nimetatud

asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid (vt seletuskiri § 12 lg 4 p-d 2–4).

Paragrahvi 17 lg 2 p 6. Kui kosmoseobjekti omanik ja käitaja ei ole sama isik, peab taotleja

tõendama, et tal on omaniku nõusolek kosmoseobjekti kasutamiseks planeeritavaks

kosmosetegevuseks. Kosmosetegevus on kallis ja mahukas, mistõttu on riigile oluline kindlaks

teha, et nii käitaja kui ka omanik on nõus, et kosmoseobjekti kasutatakse.

Eelnõu § 18 – teabe küsimine

Paragrahv 18. Selleks, et pädev asutus saaks teha taotlejale, käitajale ja kosmoseobjekti

omanikule taustakontrolli, st kontrollida tema usaldusväärsust, peab tal olema võimalus teha

koostööd teiste isikute ja asutustega, sest pädev asutus ise ei pruugi omada teavet, mis näitab,

et isik ei ole usaldusväärne. Paragrahv 18 võimaldab pädeval asutusel nõuda andmeid nt

tööandjalt, ülikoolilt, teistelt riigiasutustelt, sealhulgas julgeolekuasutustelt.

Eelnõu § 19 – kosmosetegevusloa kontrolliese

Paragrahvi 19. Paragrahv 19 sätestab MSÜS § 18 mõistes kosmosetegevusloa kontrollieseme

ehk nende majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmist kontrollitakse enne tegevusloa

andmist ja mille täitmisest sõltub ka majandustegevuse lubatavus. Tegevusloa kontrollieseme

määratlemine on vajalik järelevalve teostamiseks ja haldussunni kohaldamiseks, sest

kontrolliesemesse mittekuuluvate nõuete rikkumine ei saa olla aluseks tegevusloa kehtetuks

tunnistamisele. Kui loa saamine ei sõltu nende nõuete täitmisest, siis ei tohiks neist sõltuda ka

loa kehtivus.54 Paragrahvis 19 on kokkuvõtlikult sätestatud kõik nõuded, mida pädev asutus

peab kontrollima kosmosetegevusloa menetlusel.

Paragrahvi 19 lg 1 p 1. Taotleja peab vastama käesoleva seaduses sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 19 lg 1 p 2. Kuna võib esineda olukordi, kus taotleja ja kosmoseobjekti omanik ei

ole sama isik, siis tuleb anda kinnitus, et kosmosetegevusloa taotlejal on õigus ja alus

kosmoseobjekti osas kosmosetegevusluba taotleda (vt seletuskiri § 17 lg 1 p 3 ja § 17 lg 2 p 6).

Paragrahvi 19 lg 1 p 3. Kirjalik nõusolek käesoleva punkti tähenduses peab olema kirjalikus

vormis TsÜS § 78 mõistes.

Paragrahvi 19 lg 1 p 4. Samuti peab kosmoseobjekti omanik olema usaldusväärne (vt

seletuskiri § 12).

54 Justiitsministeerium. Kosmoseseaduse eelnõu kooskõlastamine, lk 3.

Paragrahvi 19 lg 1 p 5. Kosmosetegevus peab vastama käesolevas seadus sätestatud

põhimõtetele ehk ohutuse (vt seletuskiri § 5) ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele (vt

seletuskiri § 6). Kosmosetegevus peab olema missioonipõhine, st kosmosetegevus peab

vastama selle kosmoseobjekti ohu- ja riskitasemele ehk igat kosmoseobjekti peab eraldi

hindama.

Paragrahvi 19 lg 1 p 6. Kuna ohutus on üks kosmosetegevuse põhimõtteid, mida peab läbivalt

tagama kogu missiooni vältel, sh ka kosmosetegevuse lõpetamisel ja lõpetamise järgselt, siis ei

tohi ka kosmosetegevusloa andmine kujutada ohtu punktis 5 nimetatud olukordades (vt

seletuskiri § 5). See tähendab ka seda, et käitaja ja kosmoseobjekti omanik ei tohi olla

ebausaldusväärne ehk olla seotud Eesti, EL NATO või ESA liikmesriigi julgeolekut või

avalikku korda ohustavat tegevusega (vt seletuskiri § 12 lg 3 p 6).

Paragrahvi 19 lg 1 p 7. Kavandatava kosmosetegevuse raames kasutatava võrgu- ja

infosüsteemi ning kosmosetegevuse juhtimiskeskuse turvalisuse tagamine peavad olema

tõendatud sobivate dokumentidega kosmosetegevusloa taotluse esitamisel (vt seletuskiri § 15

lg 1 p 7).

Paragrahvi 19 lg 1 p 8. Sise-eeskirjas peavad vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele

(vt seletuskiri § 10 lõiked 1–4).

Paragrahvi 19 lg 1 p 9. Riskianalüüs peab vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (vt

seletuskiri § 15 lg 1 p 5)

Paragrahvi 19 lg 1 p 10. Selleks, et järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, peab taotlejal

olema nõuetele vastav ebasoodsaid keskkonnamõjusid vältimist käsitlev tegevuskava (vt

seletuskiri § 15 lg 1 p 6).

Paragrahvi 19 lg 1 p 11. Vastutuskindlustuslepingu osas vt seletuskiri § 53 lõiked 1 ja 3.

Paragrahvi 19 lg 1 p 12. Taotleja peab olema suuteline tagada käesolevas seaduses sätestatud

põhimõtete järgmine ka kosmosetegevuse lõppemisel, mistõttu peab tal olema vastav

lõpetamise kava (vt seletuskiri § 47 punktid 1–4).

Paragrahvi 19 lg 1 p 13. Kosmoseobjekti valmistamisega seotud isikud peavad olema

tuvastatavad (vt seletuskiri § 15 lg 1 p 10).

Paragrahvi 19 lg 2. Lõige 2 sätestab kontrollieseme erandi kohaldamisel ning milliste

tingimuste täitmisel annab pädev asutus välja kosmosetegevusloa erandi alusel.

2. jagu

Kosmosetegevusloa andmine

Eelnõu § 20 – kosmosetegevusloa andmine

Paragrahvi 20 lg 1. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus otsustama kosmosetegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise

90 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kosmosetegevusloa taotlejale peab olema selge,

mis ajaks on tal võimalik taotluse tulemus teada saada. Vastasel juhul ei oleks taotlejal

võimalust planeerida oma tegevust efektiivselt ning selle tagajärjel võib kannatada

potentsiaalne kosmosetegevus. Samas peab käitaja tagama, et ta esitab pädevale asutusele

nõuetekohase taotluse, sest enne selle laekumist vastav 90-päevane tähtaeg kulgema ei hakka.

Siiski ei saa pädeva asutuse poolt tähtaja järgimata jätmine tähendada kosmosetegevusloa

vaikimisi andmist, kuivõrd see läheks vastuollu kogu kosmosetegevusloa vajaduse mõttega.

Sellises olukorras on taotlejal olemas haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikust

tulenevad õiguskaitsevahendid vaide ja/või kaebuse esitamiseks.

Paragrahvi 20 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevusloa sisu. Kosmosetegevusloast peab

olema aru saada, milleks see on antud ning milliseid õigusi see kosmosetegevusloa saajale

annab. Seda on vaja selleks, et nii käitajal endal kui ka järelevalveasutusel oleks võimalik

jooksvalt kontrollida vajalike nõuete täitmist, käitaja tegevuse eesmärgipärasust ning käitajale

antud õiguste piires püsimist.

Paragrahvi 20 lg 3. Sätestatakse erand, mis seisneb selles, et kui kosmosetegevusluba taotleb

riigiasutus, võib jätta loale märkimata või osaliselt märkimata käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 3 sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt

riigisaladus või salastatud välisteave.

Eelnõu § 21 – kosmosetegevusloa kõrvaltingimused

Paragrahv 21. Haldusmenetluse seaduse55 § 53 lg 2 p 1 järgi võib haldusaktile kehtestada

kõrvaltingimusi seaduses sätestatud juhul. Sellest tulenevalt sätestatakse õigus

kõrvaltingimuste seadmiseks. Samas võivad mõnes olukorras vaid kõnesolevas seaduses

sätestatud tingimused olla ebapiisavad majanduslikust, ohutuse või muust säärasest

seisukohast. Seega peab pädeval asutusel olema õigus tagada, et kosmoseobjekti käitaja täidaks

ka muid võimalikke nõudeid ja eeskirju, ning õigus seada lisanõudeid.

Paragrahvi 21 p 1. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus leida, et

kosmosetegevusloa omaja võib käitada ning kosmosesse saata vaid teatud tüüpi

kosmoseobjekti. Näiteks võib tekkida olukord, kus taotlejal on võimekus käitada vaid

väikesatelliite, kuid ei ole võimekust suuremate kosmoseobjektide üleslennutamiseks.

Paragrahvi 21 p 2. Ohutuse või keskkonnasäästlikkuse tagamiseks võib pädev asutus leida, et

kosmoseobjekt võib töötada ainult teatud kindlatel parameetritel.

55 Haldusmenetluse seadus. RT I, 06.07.2023, 31.

Paragrahvi 21 p 3. Igal käitajal võivad olla erinevad vahendid ja eesmärgid ning iga olukorda

ei ole võimalik ammendavalt seaduses reguleerida. Seega on pädeval asutusel ka kaalutlusruum

lisada täiendavaid kõrvaltingimusi, millega pannakse paika meetmed, mida kosmosetegevuse

tegija peab rakendama.

Lisaks peavad kosmoseobjektide käitajad olema teadlikud oma võimalikust panusest

riigikaitses. Eesti käitajate kosmoseobjektidel võib olla oluline väärtus riigikaitse teostamisel

nii kriisi- kui sõjaolukorras. Juba kosmosetegevusloa menetluse käigus saab pädev asutus

selgeks teha, kas vastav kosmosetegevus või selleks kasutatav kosmoseobjekt võib olla riigile

kasulik riigikaitselisest seisukohast. Seejuures saab pädev asutus teha vastava kosmosetegevuse

või kosmoseobjekti kohta kande tsiviiltoetuste registrisse.

Paragrahvi 21 p 4. Eelnõu kirjutamise hetkel ei ole kosmosetegevuses kehtestatud

konkreetseid kvalifikatsiooninõudeid, nagu kindel haridus, atesteerimine, eksam vms. Juhuks,

kui mõni konkreetne kvalifikatsiooninõue kehtestatakse, siis annab see punkt võimaluse selle

kõrvaltingimusena lisada kosmosetegevusloale.

Eelnõu § 22 – kosmosetegevusloa andmisest keeldumine

Paragrahvi 22. MSÜS § 25 sätestab olukorrad, mis annavad aluse keelduda tegevusloa

andmisest. Kosmosetegevuse erisuste tõttu on sätestatud lisanduvad olukorrad, mil pädeval

asutusel on õigus kosmosetegevusloa andmisest keelduda lisaks MSÜS-is sätestatud juhtudele,

kui esineb vähemalt üks §22 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

Paragrahvi 22 p 1. Juhul, kui punktis 1 nimetatud isik ei vasta kindlaksmääratud tingimustele,

peab pädeval asutusel olema võimalus kosmosetegevusloa andmisest keelduda. Kui näiteks

toimub käitaja poolel mõni muudatus ja selgub, et uued isikud ei vasta kosmosetegevusloa

saamise tingimustele, siis on see alus kosmosetegevusloa andmisest keeldumiseks (§ 22 p 1)

või kehtetuks tunnistamisele (§ 28 lg 1 p 1). Taotleja vastavust käesolevas seaduses sätestatud

tingimustele kontrollib pädev asutus taotleja esitatud dokumentide, selgituste, registrite ning

muude pädevale asutusele kättesaadavate allikate kaudu.

Paragrahvi 22 p 2. Kosmosetegevusloa andmiseks on vaja teada kosmoseobjekti omanikku,

õiguslikku alust kosmosetegevuseks või omaniku nõusolekut ning kui mõni eelnevast on puudu

või ei ole võimalik tuvastada, siis on see aluseks kosmosetegevusloa andmisest keeldumiseks.

Paragrahvi 22 p 3. Juhul, kui punktis 3 nimetatud isik ei vasta seaduses sätestatud tingimustele,

peab pädeval asutusel olema võimalus kosmosetegevusloa andmisest keelduda. Kui näiteks

toimub kosmoseobjekti omanike ringis vahetus ja selgub, et uued isikud ei vasta käesolevas

seaduses sätestatud nõuetele, siis on see alus kosmosetegevusloa andmisest keeldumiseks (§ 22

3) või kehtetuks tunnistamisele (§ 28 lg 1 p 5). Taotleja vastavust käesolevas seaduses

sätestatud tingimustele kontrollib pädev asutus taotleja esitatud dokumentide, selgituste,

registrite ning muude pädevale asutusele kättesaadavate allikate kaudu.

Paragrahvi 22 p 4. Kosmosetegevusloa andmisest peab saama keelduda olukorras, kus

kosmosetegevus võib nõuetele mitte vastata.

Paragrahvi 22 p 5. Juhul, kui taotleja sise-eeskirjad ei vasta nõuetele ning ei ole sobivad

efektiivseks sisekontrolliks, peab olema võimalus keelduda kosmosetegevusloa andmisest. Kui

sise-eeskirjad ei vasta nõuetele, on alust eeldada, et tulevane kosmosetegevus ei ole ohutu või

seadusega kooskõlas.

Paragrahvi 22 p 6. Kui pädeval asutusel ei ole võimalik kindlaks teha märkimisväärse rolliga

isikuid (vt seletuskiri § 15 lg 1 p 10), siis peab pädev asutus keelduma kosmosetegevusloa

andmisest.

3. jagu

Kosmosetegevusluba erandi alusel

Eelnõu § 23 – erandi andmise alused

Paragrahv 23. Paragrahv 23 sätestab erandi andmise tingimused. Erandeid on nimetatud kolm.

Käesoleva lõike punkt 1 puhul võib eesmärk olla nii teadus- ja arendus kui ka ettevõtlus,

punktide 2 ja 3 puhul peab tegevuse eesmärk olema aga eranditult teadus- ja arendustegevus.

Kuna kosmosetegevuse seaduse eesmärk on teaduse ja tehnoloogia arengu soodustamine, on

erandi sätestamine põhjendatud. Erandi järgi on võimalik teatud isikutele anda luba kergematel

tingimustel. Täpsemate tingimuste seadmine on iga taotleja puhul pädeva asutuse

kaalutlusotsus.

Erandi sätestamise eesmärgiks on muuhulgas soodustada väga madalate orbiitide ehk VLEO

(allpool mehitatud kosmosejaamu)56 laiemat kasutuselevõttu ning teadust- ja arendustegevust

ning ettevõtlust.

Erandi kohaldamise üheks põhimõtteks on, et kosmosetegevuse eesmärk on teadus- ja

arendustegevus, v.a punkti 1 erandi puhul, kus eesmärk võib olla ka ettevõtlus. Kui on olukord,

kus erandi alusel tehtud kosmosetegevuse käigus saadud andmeid tahetakse hiljem ärilistel

eesmärkidel kasutada, siis kõnesoleva seadusega sellele piiranguid pandud ei ole. Oluline on

aga tagada, et kosmosetegevuse olemus vastab endiselt kõnesolevas seaduses sätestatud erandi

tingimustele ning, et kosmosetegevuse hetkel vastab kosmosetegevus erandi kohaldamise

sisulistele kriteeriumitele.

Paragrahvi 23 lg 1. Erandit ei saa kohaldada pädev asutus omal algatusel, selle jaoks peab

käitaja esitama kirjaliku taotluse. Vastavas taotluses tuleb tõendada siinses lõikes sätestatud

56 VLEO tähendab orbiiti, mida tihti defineeritakse kui kõrgusevahemik 250-350 km ja kus loomulik satelliidi

loomulik orbiidil püsimise aeg on nädalates või kuudes. - Erik Kulu kommentaarid kosmoseseaduse eelnõule

(23.10.2024);

https://www.esa.int/Enabling_Support/Preparing_for_the_Future/Discovery_and_Preparation/ESA_seeks_space

_applications_ideas_in_Very_Low_Earth_Orbit.

tingimustele vastavust ning määrata plaanitava kosmosetegevuse kestus. On oluline, et erandi

taotleja järgiks järjepidevalt kõiki 2. peatükis sätestatud põhimõtteid.

Paragrahvi 23 lg 1 p 1. Esimese erandi kohaldamise tingimuse puhul võib kosmosetegevuse

eesmärgiks olla nii teadus- ja arendustegevus kui ka ettevõtlus. Kosmosetegevus peab vastama

lõikes sätestatud tehnilistele tingimustele. Käesoleva tingimuse puhul ei tohi kosmosetegevus

kesta rohkem kui viis aastat – see vähendab riigi võetavat riski. Kuna erandi kohaldamisel

vähendatakse muu hulgas kindlustuskaitset, tähendab missiooni lühem kestus, et

kindlustusjuhtumi tõenäosus on väiksem.

Kõnesolevas punktis nimetatud tähtaeg hakkab kulgema alates kosmoseobjekti kasutusele

võtmisest. Kosmoseobjekti kasutuselevõtmine tähendab seda, kui kosmoseobjekt eraldub

kanderaketist või kosmoses muust kandevahendist (vt § 23 lg 2).

Punkti 1 erandi puhul on ka ettenähtud, et kosmoseobjekt lõpetatakse kindlal viisil, st et

kosmoseobjekt põleb atmosfääris. See tähendab, et kosmoseobjekti tükid ei jõua Maa pinnale

ehk peab olema tõendatud, et kosmoseobjektist ei jää kosmosesse midagi alles.

Kosmoseobjekti kokkupõrke tõenäosust võib käitaja arvutada ise või tellida see kolmandalt

pädevalt isikult. Kui käitaja arvutab kokkupõrke tõenäosust ise, peab selle valideerima pädev

kolmas isik, nagu kosmosesse viimise teenusepakkujad või ESA. Kosmoseobjekti kokkupõrke

tõenäosust on võimalik välja arvutada ESA tööriistadega.57

Paragrahvi 23 lg 1 p 2. Punktis 2 sätestatud erandi puhul peab kosmosetegevus toimuma

eranditult teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Kosmoseobjekti kokkupõrke tõenäosust võib

käitaja arvutada ise või tellida see kolmandalt pädevalt isikult. Kui käitaja arvutab kokkupõrke

tõenäosust ise, peab selle valideerima pädev kolmas isik, nagu kosmosesse viimise

teenusepakkujad või ESA. Kosmoseobjekti kokkupõrke tõenäosust on võimalik välja arvutada

ESA tööriistadega.58 Ka punkti 2 erandi puhul antakse tähtajaline kosmosetegevusluba viieks

aastaks.

Paragrahvi 23 lg 1 p 3. Olukorras, kus kosmosetegevus ei toimu mitte orbiidil, vaid toimub

taevakeha pinnal, ei ole mõistlik kohaldada ajapiirangut. Taevakehal toimuva kosmosetegevuse

käigus on kindlustusjuhtumi toimumine vähem tõenäoline ning seega ei suurene riigi risk

tulenevalt missiooni pikkusest. Näiteks võimaldaks kõnesolev punkt taotleda erandit tudengite

planeeritud kuukulguriprojektiks. Antud erandi tingimuse puhul peab kosmosetegevust tegema

eranditult teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Kuigi nimetatud erandi puhul ei kohaldata

ajapiirangut kosmosetegevusele, siis tuleb kosmosetegevus siiski nõuetekohaselt lõpetada.

57 Erik Kulu kommentaarid kosmoseseaduse eelnõule (23.10.2024);

https://indico.esa.int/event/511/attachments/6067/10328/ESA-Space-Debris-Mitigation-Requirements-ESSB-ST-

U-007-Issue1.pdf. 58 Erik Kulu kommentaarid kosmoseseaduse eelnõule (23.10.2024);

https://indico.esa.int/event/511/attachments/6067/10328/ESA-Space-Debris-Mitigation-Requirements-ESSB-ST-

U-007-Issue1.pdf.

Punkti 3 eesmärgiks on stimuleerida VLEO ettevõtteid ja tehnoloogiaid, mis on kõige

ohutumad, kuna mitmed tuleviku satelliitide võrgustikud on sinna planeeritud, sest väiksem

kaugus tähendab tugevamat raadiosidet ja paremat piltide resolutsiooni. Selliste orbiitide

naturaalne eluiga on nädalates või kuudes, aga plaanitakse kasutada tõukejõusüsteeme ja

voolujoonelisi satelliite, et nimetatud kõrgustel aastaid püsida. Satelliidid on ohutud, sest

satelliidi riknemise korral tõukejõusüsteemid lõpetavad töötamise ja satelliit põleb nädalate või

hiljemalt kuude jooksul ära.

Paragrahvi 23 lg 2. Sättes on defineeritud kosmoseobjekti kasutuselevõtmine seaduse

tähenduses. Selle järgi on võimalik määrata aega, millal hakkab kulgema § 23 lg 1 punktides 1

ja 2 sätestatud viieaastane tähtaeg kosmosetegevuse tegemiseks erandi alusel. Sättes kasutatud

sõna „eraldumine“ tähendab siinkohal olukorda, kus kosmoseobjekt väljub kanderaketist (või

muust sama funktsiooni täitvast seadmest). Ehk näiteks kuukulguri kasutuselevõtu aega

hakatakse arvestama ajast, mil kuukulgur eraldus kanderaketist. Kui näiteks kanderakett peaks

hävinema koos lastiga, siis lastiks olnud kuukulguritel ei saanudki kosmostegevus alata.

Paragrahvi 23 lg 3. Eeldus on, et kosmosetegevus peab olema lõpetatud ka siis, kui

eraldumist/kasutuselevõtmist ei toimu. Lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud kosmosetegevuse

lõpetamise tähtajad on ettenähtud juhuks, kui objekt eraldub ehk planeeritud kosmostegevus

läheb plaanipäraselt. Kui aga kosmosetegevus ei toimu plaanipäraselt, tuleb kosmosetegevus

siiski lõpetada käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Erandi alusel kosmostegevust

planeerides tuleb arvestada, et seadusandja on ettenäinud, et planeeritud kosmosetegevuses

võib ette tulla takistus, samas peab käitaja, kes soovib kosmosetegevust teostada erandi alusel,

olema võimeline sellised takistused kõrvaldama ja planeeritud kosmosetegevuse läbi viima

vähemalt kolme aasta jooksul. Sätte eesmärk on vältida võimalust, et erandi alusel planeeritavat

või tehtavad kosmostegevust lõputult edasi lükataks. Näiteks juhul kui kosmoseobjekt ei eraldu

kandevahendist orbiidil või mõne teise taevakeha pinnal.

Eelnõu § 24 – vabastused erandi kohaldamisel

Paragrahv 24. Kuivõrd kosmosetegevusloa taotlemisel esitatav teave on taotleja sobivuse

väljaselgitamiseks väga oluline, on määratud täpsemad tingimused, millal selle esitamisest

vabastada võib. On oluline märkida, et erandi alusel taotleja peab ikkagi vastama

usaldusväärsuse nõudele. Taotlejale on kehtestatud lihtsustatud kord erandi alusel, mis

tähendab, et kuigi taotleja peab ikkagi olema usaldusväärne, on ta vabastatud seda tõendavate

dokumentide esitamisest.

Paragrahvi § 24 lg 1. Lõikes 1 määratakse täpsemalt, millistest nõuetest on pädeval asutusel

võimalik vabastada taotlejat, kes tugineb §-s 23 sätestatud erandile.

Paragrahvi 24 lg 1 p 1. Punktis 1 on arvestatud kosmosetegevusloa taotlejatega, kellel ei

pruugi olla võimalust või teadmisi kogu nõutud teabe esitamiseks, mistõttu on võimalik sellest

vabastada. Näiteks võib vabastada § 35 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumentide esitamisest.

Paragrahvi 24 lg 1 p 2. Tudengiorganisatsioonidel või alustavatel ettevõtetel ei pruugi olla

vahendeid ja võimekust järgida §-st 53 tulenevat vastutuskindlustuslepingu nõuet. Selleks, et

mitte välistada selliste ühenduste kosmosetegevust, on sätestatud kõnealune erand. Pädevale

asutusele on sätestatud kaalutlusõigus vabastada erandile vastavaid käitajaid

vastutuskindlustusnõude järgimisest osaliselt või täielikult. Siiski peab käitaja pädevale

asutusele tõendama, et suudab kosmosetegevust teha kooskõlas 2. peatükis sätestatud

põhimõtetega. Pädeval asutusel on kaalutlusõigus, kas vaid vähendada vastavale käitajale

kohalduvat vastutuskindlustussumma alampiiri või alampiiri nõuet üldse mitte kohaldada.

Lisaks on võimalus näiteks tasuda vastutuskindlustust osamaksetena või kehtestada taotlejale

soodsamaid vastutuskindlustuse lisatingimusi.

Eri meetmete kohaldamise valik on pädeva asutuse kaalutlusõigus ning meetmetest võib

kohaldada üht või mitut.

Paragrahvi 24 lg 1 p 3. Punkt 3 annab pädevale asutusele võimaluse vabastada

kosmosetegevusloa taotleja § 15 lõikes 1 või §-des 16 ja17 sätestatud teabe ja dokumentide

esitamise kohustusest. Samuti on ette nähtud võimalus kosmosetegevusloa taotlejal esitada

teavet või dokumente väiksemas mahus. Nimetatud võimalusi on täpsustatud lõikes 2.

Paragrahvi 24 lg 2 p 1. Kuivõrd kosmosetegevusloa taotlemisel esitatav teave on taotleja

sobivuse väljaselgitamiseks väga oluline, on määratud täpsemad tingimused, millal sellest

vabastada võib. Punkti 1 alusel tuleb pädeval asutusel hinnata juhtumipõhiselt, kas taotlejat

saab vabastada muidu seadusega nõutud teabe esitamisest.

Paragrahvi 24 lg 2 p 2. Punkti 2 eesmärgiks on tagada, et isegi, kui pädev asutus teeb kindlaks,

et teave ei ole järelevalve seisukohast oluline, peavad taotlejal teave ja dokumendid ikka olemas

olema ning ta peab olema valmis neid pädevale asutusele esitama selle nõudmisel.

Paragrahvi 24 lg 3. Lõige 3 on täpsustav säte, mis selgitab, et erandiga kosmosetegevusloa

saanud käitajat võidakse vabastada üksnes lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaoludel. Muus osas

kehtivad erandiga kosmosetegevusloa saanud käitajale kõik kõnesolevas seaduses sätestatud

nõuded täpselt samamoodi nagu tavakorras kosmosetegevusloa saanud käitajale.

Eelnõu § 25 – erandi kohaldamise taotlemine

Paragrahvi 25 lg 1. Kui kosmosetegevusloa taotleja soovib endale erandi kohaldamist, peab ta

seda tahet selgelt avaldama kosmosetegevusloa taotluses. Seejuures tuleb aga taotlusele lisada

teave ja dokumendid, mis tõendavad erandi kohaldatavust.

Paragrahvi 25 lg 1 p 1. Taotleja peab suutma kirjeldada oma kosmosetegevust ning sellega

näidata ja tõendada, kuidas ja miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi

eesmärgil toimuva kosmosemissiooniga.

Paragrahvi 25 lg 1 p 2. Taotleja peab erandi kohaldamise taotlemisel näitama, et isegi kui talle

kohaldada erandit ning sellega kaasnevaid vabastusi, vastab kosmoseobjekt endiselt § 5

kohasele ohutuse põhimõttele ning muudele kõnesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele ja

nõuetele. Punkt 2 haakub § 24 lõikes 3 sätestatuga, nimelt peab taotleja suutma tõendada, et kui

kosmosetegevusele kohaldub erand ja sellega kaasnevad vabastused, siis peab kosmosetegevus

ikkagi vastama kõnesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud

nõuetele, mille kohta pädev asutus ei ole andnud vabastusi § 24 lõikete 1 ja 2 alusel.

Paragrahvi 25 lg 1 p 3. Kuivõrd § 23 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditeks kolm alternatiivi,

peab taotleja selgitama, millise kasutamist ta taotleb. Samuti peab taotleja tõendama, kuidas ja

miks on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning mitte kasumi eesmärgil toimuva

kosmosetegevusega.

Paragrahvi 25 lg 1 p 4. Punktis 4 nimetatud dokumendiks on kirjalik dokument, mille on

väljastanud pädev organisatsioon. See tähendab, et tegemist peab olema organisatsiooniga,

millel on tehniline võimekus usaldusväärselt tõendada kosmoseobjekti kasutuselevõtu asukohta

ja kokkupõrke tõenäosust ning väljastada dokument eelmainitud tulemuste kohta. Nimetatud

organisatsioon võib olla näiteks kosmosesse viimise teenusepakkujad või ESA.

Kosmoseobjekti kokkupõrke tõenäosust võib käitaja arvutada ise või tellida see kolmandalt

pädevalt isikult. Kui käitaja arvutab kokkupõrke tõenäosust ise, peab selle valideerima pädev

kolmas isik, nagu kosmosesse viimise teenusepakkujad või ESA. Kosmoseobjekti kokkupõrke

tõenäosust on võimalik välja arvutada ESA tööriistadega.

Paragrahvi 25 lg 1 p 5. Taotleja peab ka erandi kohaldamise taotlemisel esitama pädevale

asutusele §-s 47 lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastava kosmosetegevuse lõpetamise kava.

Kõnealust nõuet on täpsustatud lõikes 2.

Paragrahvi 25 lg 2. Kuivõrd § 23 lg 1 sätestab kohaldatavateks eranditeks kolm alternatiivi,

peab taotleja selgitama, kumma kasutamist ta taotleb. Kuna § 23 lg 1 p-st 1 ja 2 tulenevad

erandid seavad eelduseks mitte pikema kui viieaastase missiooni, peab taotleja suutma luua

pädeva kosmosetegevuse lõpetamise kava, mille järgi saab pädev asutus veenduda, et viie

aastaga missiooni lõpetamine on võimalik ja tõenäoline.

Paragrahvi 25 lg 3. Kui taotleja tugineb § 23 lg 1 punktis 1 nimetatud erandile, tuleb

lõpetamise kavale lisada, kuidas tagatakse kosmosetegevuse lõpetamine atmosfääris põlemise

tulemusena. Eesmärgiks on, et kosmoseobjekti tükid ei jõuaks Maa pinnale ehk peab olema

tõendatud, et kosmoseobjektist ei jää kosmosesse midagi alles.

Paragrahvi 25 lg 4. Olukorras, kus pädev asutus leiab, et §-s 25 kirjeldatud info põhjal ei ole

võimalik selgelt järeldada erandi kohaldatavust, on asutusel õigus küsida lisateavet. Erandi

kohaldamisel on võimalus, et taotlejale määratakse nõue esitada § 15 lõikes 1 ja §-des 16 ja 17

sätestatud teave ja dokumendid väiksemas mahus või ta vabastatakse esitamisest. Käitajaga

seonduva teabe ja dokumentide saamine on pädeva asutuse jaoks väga oluline, et tagada

kosmosetegevuse turvalisus ja läbipaistvus. Kuna erandiga võidakse vabastada taotleja väga

olulise teabe ja dokumentide andmisest, on kõnesoleva sätte eesmärgiks anda pädevale

asutusele alus küsida erandi õiguspärase kohaldamise tagamiseks teavet või dokumente juurde.

Eelnõu § 26 – otsuse tegemine erandi kohaldamise kohta

Paragrahvi 26 lg 1. Kosmosetegevusloa andmise menetlus on seaduses sätestatud ning ei ole

põhjust seda dubleerida. Sisuliselt on tegemist sama menetlusega ning tuleb täita samad

nõuded, välja arvatud selgelt sätestatud erandid, mida tuleb arvesse võtta.

Paragrahvi 26 lg 2. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus lahendama erandiga kosmosetegevusloa väljaandmise või väljaandmisest

keeldumise 30 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide esitamist või kui nimetatud

dokumentides esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Siiski ei saa pädeva asutuse

poolt tähtaja järgimata jätmine tähendada erandiga kosmosetegevusloa vaikimisi andmist,

kuivõrd see läheks vastuollu kogu kosmosetegevusloa vajaduse mõttega. Sellises olukorras on

taotlejal olemas haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad

õiguskaitsevahendid vaide ja/või kaebuse esitamiseks.

Paragrahvi 26 lg 3. Erandi kohaldamisel välja antud kosmosetegevusluba annab õiguse vaid

sama erandiga kooskõlas oleva kosmosetegevuse tegemiseks. See tähendab, et säärase

kosmosetegevusloa alusel ei ole võimalik teha kosmosetegevust, mis väljuks erandi

kohaldamisalast.

4. jagu

Kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine

ning kosmosetegevusloa muutmine

Eelnõu § 27 – kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise alused

Paragrahvi 27 p-d 1–4. Sättes on välja toodud nimekiri olukordadest, millal

kosmosetegevusloa kehtivus lõpeb. Olukorras, kus käitaja sureb või lõpetab tegevuse, ei saa

tema kosmosetegevusloa kehtivus jätkuda ning lõpeb seetõttu automaatselt. Lisaks lõpeb

tähtajaline kosmosetegevusluba tähtaja möödumisel ning tähtajatute kosmosetegevuslubade

kehtivus lõpeb üldiselt nende kehtetuks tunnistamisega (vt § 28 seletus).

Eelnõu § 28 – kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

Paragrahvi 28 lg 1. Seoses kosmosetegevuse eripäradega on lõikes 1 sätestatud

kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise alused lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatud alustele. Rahvusvaheliselt on tegevusloa kehtetuks tunnistamine kõige

tavalisem sanktsioon käitaja kohustuste mittetäitmise korral.59

Paragrahvi 28 lg 1 p-d 1–2. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistama olukordades, kus

ilmneb, et käitaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud kosmosetegevusloa saamise

tingimustele või et kosmosetegevus ei vasta enam loa aluseks olnud dokumentides kirjeldatule

või tingimusetele, mis olid aluseks loa andmise otsustamisel.

59 Marboe I. et Hafner F., Brief Overview over National Authorization Mechanisms in Implementation of the UN

International Space Treaties. National Space Legislation in Europe: Issues of Authorisation of Private Space

Activities in the Light of Developments in European Space Coordination. 2011, lk 66.

Paragrahvi 28 lg 1 p 3. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistama olukorras, kus see

peatati ning käitajale anti tähtaeg peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks, kuid

käitaja ei ole tähtaega järginud ning asjaolud ei ole kõrvaldatud.

Paragrahvi 28 lg 1 p 4. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui käitaja ei ole ette

nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust.

Paragrahvi 28 lg 1 p 5. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui käitaja ei ole ette

nähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud pädeva asutuse ettekirjutust.

Paragrahvi 28 lg 1 p 6. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, et

kosmosetegevusega võib kaasneda oht avalikule korrale, riigikaitseobjektile või oht Eesti, teise

EL-i, NATO või ESA liikmesriigi julgeolekule. Kuna käitajale on kõnesoleva seadusega

sätestatud muu hulgas kohustus järgida ohutuse põhimõtet (§ 5) ning olla usaldusväärne (§ 12

lg 1), siis on nende kohustuste rikkumise korral igati põhjendatud, et kosmosetegevusluba

tunnistatakse kehtetuks.

Paragrahvi 28 lg 1 p 7. Kosmosetegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui kosmosetegevust

ei ole lõpetatud loa väljaandmise aluseks olevas või § 47 kohaselt pädeva asutusega

kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kavas kosmosetegevuse lõpetamiseks ette nähtud

tähtajal. Käitajal on kohustus kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetada, mistõttu on

proportsionaalne sätestada, et kui käitaja ei lõpeta kosmosetegevust nõuetekohaselt, on pädeval

asutusel õigus tunnistada tema kosmosetegevusluba kehtetuks.

Paragrahvi 28 lg 1 p 8. Punkti 8 eesmärgiks on, et ei oleks kosmostegevuslubadega käitajaid,

kes ei ole end registreerinud. Kuna Eesti riigil on rahvusvaheline kohustus pidada Eesti

vastutusel kosmosesse lennutatud objektide üle järelevalvet, siis peab ka tagama, et

kosmosetegevusloa saanud käitajad end kosmoseobjektide registris registreeriksid. Selleks on

punktiga 8 ettenähtud varuaeg, et juhul, kui käitaja hakkab registreerima ja sellel esineb mõni

puudus näiteks, siis on antud varuaeg 36 kuud, et registreering nõuetekohaseks saada.

Paragrahvi 28 lg 2. Kosmosetegevusloa kehtivuse lõpetamist on võimalik taotleda ka käitajal

endal, kui ta leiab, et ei soovi enam kosmosetegevusega tegeleda ega vaja kosmosetegevusluba.

Kosmosetegevusest loobumise puhul on mõeldud majandustegevusest loobumist ettevõtja

poolt MSÜS § 37 lg 1 p 2 mõistes. Siiski on oluline, et selleks hetkeks oleks kosmosetegevus

lõppenud, et ei saaks toimuda kosmosetegevust ilma selleks kehtiva loata.

Eelnõu § 29 – kosmosetegevusloa kehtivuse peatamise alused

Paragrahvi 29 lg 1. Teatud olukordades võib juhtuda, et käitaja ei vasta pärast

kosmosetegevusloa andmist kõnesoleva seaduse nõuetele ning tekitab seetõttu ohtu või muud

vastuolu 2. peatükis sätestatud põhimõtetega. Samas ei pruugi selline nõuetele mittevastavus

olla väga kriitiline ning võib olla kõrvaldatav. Sellises olukorras ei ole mõistlik alati

kosmosetegevusluba kehtetuks tunnistada, kuivõrd sellega kaasneb palju vastutust ka riigile.

Sellest tulenevalt on pädeval asutusel õigus (lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatule) kosmosetegevusluba kuni kuueks kalendrikuuks osaliselt või täielikult

peatada ning määrata peatamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamiseks tähtaeg.

Paragrahvi 29 lg 1 p 1. Pädeval asutusel on õigus kosmosetegevusloa kehtivus peatada, kui

käitaja rikub kõnesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustust (§ 11). Kui käitaja rikub oma

seadusest tulenevat teavitamiskohustust, on pädeval asutusel õigus kaaluda kosmosetegevusloa

kehtivuse peatamist. Punkt on meede, et mõjutada käitaja vajalikku infot edastama.

Paragrahvi 29 lg 1 p 2. Punkti 2 puhul on tegemist ennetava meetmega. Kui esinevad asjaolud,

mis viitavad sellele, et käitaja rikub §-s 6 sätestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, on

pädeval asutusel õigus kosmosetegevusluba peatada, kuniks käitaja võtab tarvitusele

kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusastmele vastavad meetmed, et kõrvaldada oht

keskkonnale.

Paragrahvi 29 lg 1 p 3. Punkti eesmärgiks on vältida olukorda, kus tekib ebamäärasus

vastutuse osas. Pädev asutus teeb kõnesoleva seaduse alusel järelevalvet kosmoseobjektide üle,

mis on registreeritud Eestis. Seetõttu on väga oluline, et juhul, kui kosmoseobjekt on varem

olnud registreeritud teise riigi registris, siis enne, kui käitaja registreerib kosmoseobjekti Eestis,

veendub ta, et kosmoseobjekt on teise riigi registrist kustutatud, ning tagab, et kosmoseobjekti

ei registreerita teise riigi registrisse kogu kosmosetegevuse vältel. Seetõttu on

kosmosetegevusloa peatamise alusena toodud välja teise riigi registris registreerimine.

Paragrahvi 29 lg 1 p 4. Kosmosetegevuse lõpetamise kava peab läbivalt olema ajakohane ning

vastama tegelikkusele, st peab vastama kosmosetegevuse laadile, ulatusele ja keerukusastmele.

Kui lõpetamise kava muudetakse, peab seda tegema vastavalt §-s 48 sätestatule. Seega, kui

kosmosetegevuse lõpetamise kava ei vasta kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse laadile,

ulatusele ja keerukusastmele ning käitaja ei ole kava muutnud §-s 48 sätestatud korras, on

pädeval asutusel õigus peatada kosmosetegevusloa kehtivus nii kauaks, kui käitaja viib kava

vastavusse seaduses sätestatud nõuetega.

Paragrahvi 29 lg 1 p 5. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne on väga oluline, kuivõrd sellest

näeb pädev asutus, mida on reaalselt tehtud kosmosetegevuse lõpetamiseks. Selle kaudu saab

pädev asutus kindlaks teha, kuidas on käitaja kosmosetegevuse lõpetamisel tegelikult järginud

seaduses sätestatud nõudeid. Punkt 5 on oluline näiteks olukorras, kus käitajal on ühe

kosmosetegevusloa all mitu kosmoseobjekti. Näiteks käitaja soovib lõpetada ühe

kosmoseobjektiga tehtava kosmosetegevuse, aga ei vii lõpetamist nõuetekohaselt läbi. Näiteks

kui käitaja ei esita kosmosetegevuse lõpetamise aruannet korrektselt, aga tal oleks huvi teiste

oma kosmosetegevusloa all olevate kosmoseobjektide kosmosetegevust jätkata, on pädevale

asutusele seadusega jäetud võimalus peatada kosmosetegevusluba nii kauaks, kui käitaja esitab

nõuetele vastava kosmosetegevuse lõpetamise aruande.

Paragrahvi 29 lg 2. Kui kosmosetegevusluba on peatatud, ei saa käitaja kasutada sellest

tulenevaid õigusi, kuivõrd peatamine tuleneb kosmosetegevusloa nõuetele mittevastavusest.

Siiski on oluline, et käitaja täidaks kosmosetegevusloast tulenevaid kohustusi, et tagada

käimasoleva kosmosetegevuse ohutus ning nõuetele vastavus.

Eelnõu § 30 – kosmosetegevusloa muutmise alused

Paragrahv 30. Kui kosmosetegevusloa aluseks olnud ebaolulised asjaolud muutuvad, peab

olema võimalus kosmosetegevusluba muuta. Kõnesoleva sätte tähenduses tuleks lugeda

ebaoluliseks asjaolu, mille muutumine ei oleks olnud aluseks kosmosetegevusloa andmisest

keelduda.

Sellest tulenevalt saab muuta käitaja andmeid, kosmosetegevuse kirjeldust ja muid

kosmosetegevuse andmeid. Lisaks saab kosmosetegevusluba muuta olukorras, kus muutunud

on õigusnormid, mille aluseks olnud avalik huvi kaalub üles käitaja kindluse

kosmosetegevusloa muutumatuses. Seega kui põhjendatud avalikust huvist tulenevalt

muutuvad seaduse nõuded kosmosetegevusloale, peab olema võimalik ka juba kehtivaid

kosmosetegevuslubasid muuta.

Paragrahvi 30 lg 1. Kosmosetegevus peab vastama käitajale väljastatud kosmosetegevusloale,

mis tähendab, et kõik selle loaga hõlmatud kosmoseobjektid ning kosmosetegevus peavad

vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele. See ei välista

kosmosetegevusloa muutmise võimalust. Muutmise tingimuseks on aga, et loa alusel toimuv

kosmosetegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed või muud loa aluseks olevad

andmed muutuvad ebaolulisel määral. See tähendab, et kosmosetegevus peab ikka oma üldise

eesmärgi, iseloomu ja kirjelduse poolest kattuma kosmosetegevusloaga, aga kui luba on vaja

muuta ebaolulisel määral, siis on võimalik seda teha vastavalt §-des 30 ja 31 sätestatud

tingimustele. Ebaolulisel määral muutmise puhul on eelkõige oluline, et muutusega ei kaasneks

riski kasv. Kosmosetegevusloa muutmisega peab risk vähenema, näiteks kui käitaja soovib

kasutusele võtta mõne uue tehnoloogia, mis muudaks kosmosetegevust paremaks ning tooks

endaga kaasa kosmosetegevusloa muutmise vajaduse. Kosmosetegevusloa muutmine toimub

sarnaselt muude tegevuslubadega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2 alusel.

Paragrahvi 30 lg 2. Olukorras, kus kosmosetegevusloa muutmist taotleb käitaja, kohaldub

menetlusele 4. peatüki 2. jagu. Sellest tulenevalt tuleb muutmise menetlust käsitleda kui uue

kosmosetegevusloa taotlemist, järgides samu tähtaegu ja rakendades sama põhjalikkust.

Eelnõu § 31 – kosmosetegevusloa aluseks olevate andmete muutumine

Paragrahvi 31 lg 1. Kosmosetegevusloa andmisel lähtub pädev asutus taotleja esitatud

andmetest ning järeldab nendest käitajaks sobivuse. Kui vastavad andmed muutuvad, peab

pädev asutus olema sellest teadlik, et ta saaks vajadusel kosmosetegevusloa peatada või

kehtetuks tunnistada. Seetõttu on käitajale sätestatud kolmetööpäevane tähtaeg, et teavitada

pädevat asutust andmete muutumisest.

Paragrahvi 31 lg 2. Kuivõrd pädeval asutusel on vaja analüüsida asjakohaseid andmeid, et

hinnata käitaja sobivust kosmosetegevuse jaoks, peab käitaja esitama pädevale asutusele

kõnesolevas lõikes sätestatud muudetud andmed. Lõike 2 eesmärgiks on tagada, et pädeval

asutusel oleks ajakohased ja vastavad andmed, et hinnata käitaja sobivust. Käitajal on kohustus

esitada lõikes nõutud andmed 10 tööpäeva jooksul arvates vastavate muudatuste jõustumisest.

5. peatükk

Kosmoseobjektide register

Eelnõu § 32 – kosmoseobjektide register

Paragrahv 32.

Kuigi Eesti riigil ei ole hetkel veel rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust registreerida

kosmoseobjekte ÜRO juures, kuna Eesti ei ole liitunud 1976. aasta kosmoseobjektide

registreerimise konventsiooniga, on Eesti võtnud kindla suuna, et liituda selle konventsiooniga

lähiaastatel. See toob kaasa kohustuse edastada ÜRO-le andmeid Eesti registrisse kantud

kosmoseobjektide kohta. Seetõttu on oluline, et riigi õigusraamistik oleks selleks hetkeks

valmis ning seaduses sätestataks mehhanismid, mis võimaldavad konventsiooniga liitumisel

uued rahvusvahelised kohustused sujuvalt täita.

Juba enne konventsiooniga liitumist võib Eesti edastada ÜRO-le oma kosmoseobjektide kohta

teavet vabatahtlikult, toetudes ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 1721 B (XVI) (1961), mis

kutsub riike üles registreerima oma kosmosetegevust ja edastama seda infot ÜRO

Peasekretärile.

Selleks, et Eesti saaks hallata kosmoseobjektide kohta käivat teavet ning valmistuda tulevaste

rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, nähakse eelnõus ette kosmoseobjektide register.

Registreerimine võimaldab koguda ja hallata andmeid Eestis lubatud ja registreeritud

kosmoseobjektide kohta, tagades läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve. Eelnõu kohaselt hakkab

TTJA pädeva asutusena väljastama kosmosetegevuslubasid, registreerima kosmoseobjekte

ning tegema järelevalvet. Kosmoseobjektide registreerimiseks on Eestil kui e-riigil vaja

infotehnoloogilist lahendust, mis lihtsustaks ja optimeeriks pädeva asutuse ja käitaja vahelist

suhtlust ning vähendaks pädeva asutuse halduskoormust seoses kaasnevate

haldusmenetlustega. Sellest tulenevalt on eelnõus ette nähtud, et asutatakse kosmoseobjektide

Paragrahvi 32 lg 1. Kosmoseobjekti ei tohi lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale enne

selle registreerimist, et riigil ja pädeval asutusel oleks kogu kosmosetegevuse ajal

kosmoseobjektidest täielik ülevaade. Seetõttu luuakse kosmoseobjektide register (edaspidi

register), mille põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. TTJA kui

pädeva asutuse ülesanne on vastav register luua.

Kosmosetegevuse seaduse eelnõu koostamise ja menetlemise ajal on TTJA tegemas oma

infosüsteemides ümberkorraldusi. Ümberkorralduste eesmärgiks on koondada kõik TTJA

andmekogud ühte e-teenuste infosüsteemi, mis hakkab sisaldama erinevaid TTJA registreid ja

menetlusprotsesse (edaspidi koondregister). Eelnimetatu hõlmaks ka kosmosetegevuse

seadusest tulenevat kosmoseobjektide registrit.

Loodava koondregistri reguleerimiseks on eelnõu menetluse ajal koostamisel ka uus

andmekogu põhimäärus, mis hakkaks reguleerima koondregistris sisalduvaid TTJA hallatavaid

registreid (edaspidi koondpõhimäärus). Kavatsus on ka kosmoseobjektide registri osa

koondpõhimääruse alla lisada. Kuna aga TTJA koondpõhimääruse kavand valmib hiljem, kui

siinne eelnõu Riigikogule menetlemiseks esitatakse, esitatakse esialgu eelnõuga koos eraldi

kosmoseobjektide registri põhimäärus, mis on oma sisult sisendiks koondpõhimääruse

kosmosetegevust puudutavale osale.

Kui koondpõhimäärus ei saa valmis enne seaduse eeldatavat vastuvõtmist, on kehtestatavaks

rakendusaktiks siiski esialgu esitatud eraldi kosmoseobjektide registrit reguleeriv määrus, mis

annab pärast selle jõustumist TTJA-le õigusliku aluse register koondregistrisse liita. Sellisel

juhul reguleerib koondregistrit lisaks koostatavale koondpõhimäärusele eraldi ka

kosmoseobjektide registri põhimäärus. Nii ühel kui ka teisel juhul on TTJA-l plaan register

arendada koondregistri osana ning seaduse jõustumisaeg viiakse kooskõlla koondregistri

eeldatava valmimisajaga.

Paragrahvi 32 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmoseobjektide registri pidamise eesmärgid.

Paragrahvi 32 lg 2 p 1. Kosmosobjektide registri üheks eesmärgiks on kosmoseobjektide üle

arvestuse pidamine. Registri puhul on riigil selge andmekogu, kust saab järge pidada kõigi

kosmoseobjektide ning nende seisukorra ja nõuetekohasuse üle.

Paragrahvi 32 lg 2 p 2. Kuivõrd Eesti riigil on kohustus teavitada ÜRO vastavaid registreid

kosmosesse lennutatud kosmoseobjektidest, siis on Eestis kosmoseobjektide registri olemasolu

vajalik. Säärane kohustus on riikidel seetõttu, et kui kosmoseobjektiga on midagi juhtunud, on

registri järgi selgelt võimalik kindlaks teha kellele objekt kuulub ning kes vastutab.

Paragrahvi 32 lg 2 p 3. Pädeval asutusel on lihtsam ja kiirem oma kohustusi täita ja

kosmosetegevuse nõuetekohasus tagada, kui kosmoseobjektide andmed on ühte kohta

registrisse kogutud.

Paragrahvi 32 lg 2 p 4. Iseenesest on kosmoseobjektide registri puhul oluline ka, et

kosmoseobjektide kohta saaks teha statistikat ning Eesti kosmosetegevusest head ülevaadet

seega omada.

Paragrahvi 32 lg 3. Säte reguleerib kosmoseobjektide registri põhimäärust ning et registri

pidamiseks tuleb luua selge kord. Korra omamisel on võimalik paremini ja efektiivsemalt

registrit hallata ning tagada, et see täidaks oma eesmärke. Sätte punktides esitatud nõuded

täidavad eelnevas lõikes nimetatud registri eesmärke.

Paragrahvi 32 lg 4. Registri vastutav töötleja isikuandmete kaitse üldmääruse60 artikli 4 punkti

7 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelnõu § 33 – registri andmete avalikkus

Paragrahvi 33 lg 1. Kosmoseobjektide registris on avalikud andmed, mis on märgitud eelnõu

§ 20 lõikes 2. Sarnaselt näiteks kinnistusraamatu, äriregistri ja majandustegevuse registriga on

vastavad andmed avalikud ja nendele võimalik ligi pääseda. Kosmoseobjektide registri puhul

ei ole põhjust andmeid mitteavalikuna pidada.

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

Paragrahvi 33 lg 2. Kuivõrd kosmoseobjekti omanik omab kosmoseobjekti üle sisuliselt sama

suurt mõju ja võimu, kui objekti käitaja, tuleb omaniku andmeid kohelda käitajaga sarnaselt.

Seega on ka kosmoseobjekti omaniku andmed avalikud.

Paragrahvi 33 lg 3. Kuivõrd kosmoseobjektide registri sugustele registritele on regulatsioon

juba olemas isikuandmete kaitse seaduses ja avaliku teabe seaduses, siis ei ole regulatsiooni

korratud. Tuleb järgida vastavates seadustes sätestatut.

Paragrahvi 33 lg 4. Kuivõrd kosmoseobjekti käitaja ja omaniku kontaktandmeid ja aadressi

tuleb käsitleda erilisema delikaatsusega ei ole need avalikud. Samuti ei ole vajalik või

põhjendatud sääraseid andmeid registris avalikult pidada.

Eelnõu § 34 – andmete säilitamine

Paragrahv 34. Kosmosobjektide registrisse kantud andmeid säilitatakse registris nende

registrisse kandmisest arvates 30 aastat. Kosmoseobjektide registrisse tehtud kandeid ei

kustutata täielikult ning jäetakse alles arhiivi. Arhiivi peetakse registri juures. Andmed ning

nende kandmise aluseks olnud dokumendid säilitatakse arhiivis alaliselt.

Paragrahvi 34 lg 1. Tänapäeva maailmas on kõige efektiivsem ja säästvam viis arhiivi

pidamiseks digitaalne. Kosmosetegevuse puhul on keeruline pakkuda tähtaegu vastavalt

tavapraktikale, sest sellist praktikat ei ole. Kui pidada silmas näiteks asjaolu, et kosmoseobjekte

ei pruugi olla võimalik kosmosest tagasi tuua, siis intsidentide ja kosmoses kokkupõrgetega

seotud riskid on tähtajatud. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud, et andmeid objektide kohta

peab säilitama vaid piiratud tähtaja jooksul. Arvestada tuleb, et mis saab siis, kui rahvusvahelist

vastutust kaasa toov intsident leiab aset pärast andmete säilitamise tähtaja möödumist. Kui

intsident leiab aset siis, kui andmed on kustutatud, siis sellisel juhul on riik olukorras, kus ta ei

saa juhtumi uurimiseks ja enda kaitseks vastutavat isikut kindlaks teha, nõutud andmeid või

nõudeid esitada. Möönda tuleb, et andmete tähtajatu hoidmine registris võib olla

andmesubjektide suhtes ülemäära koormav. Samas tuleb arvestada kosmosetegevusega

kaasnevat kõrget riski ning võimalust, et kosmosetegevus on tähtajatu. Võimalik on, et

lõppenuks loetud kosmosetegevus (nt objekt on kadunud või arvatakse ekslikult hävinuks

olevat) põhjustab siiski kahju. Seega on põhjendatud andmete säilitamine arhiivis tähtajatult.

Arhiiv ei ole avalik ning vajadusel saab arhiivis olevaid andmeid töödelda ainult asjakohaseid

andmeid lähtudes näiteks intsidentist saadud informatsioonist.

Paragrahvi 34 lg 2. Tänapäeval ei ole põhjust pidada registri arhiivi mingil muul viisil kui

digitaalselt. Digitaalse arhiivi puhul on võimalik tagada andmete suurem turvalisus ja

kättesaadavus.

Paragrahvi 34 lg 3. Iga käitaja kohta tuleb dokumendid ja andmed säilitada eraldi

registritoimikutes efektiivsuse ja kättesaadavuse eesmärgil.

6. peatükk

Kosmosetegevuse alustamine ja kosmoseobjekti registreerimine

1. jagu

Kosmosetegevuse alustamise eeldused

Eelnõu § 35 – kosmosetegevuse alustamise eeldused

Paragrahvi 35 lg 1. Lisaks kosmosetegevusloale ja kosmoseobjekti registreeringule peab enne

kosmosetegevusega alustamist saama pädevalt asutuselt veel viimase kooskõlastuse. Pädev

asutus peab seega kinnitama, et käitaja ja kosmoseobjekt on kosmosetegevuseks valmis.

Paragrahvis 35 on sätestatud üldised tingimused, millal võib kosmosetegevust alustada.

Kosmosetegevuse alustamiseks peavad olema täidetud kõik lõike 1 punktides nimetatud

eeldused.

Paragrahvi 35 lg 1 p 1. Esiteks peab käitajal olema kehtiv kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 35 lg 1 p 2. Teiseks peab kosmoseobjekt olema registreeritud kõnesolevas seaduses

sätestatud kosmoseobjektide registris.

Paragrahvi 35 lg 1 p 3. Punktis 3 nimetatud dokumendiks on kirjalik dokument, milles

kajastub kosmoseobjekti varasem katsetamine ning järeldub, et kosmoseobjekt on kosmosesse

lennutamiseks valmis. See tähendab, et enne kosmoseobjekti kosmosesse lennutamist peab

käitaja kosmoseobjekti tehniliselt sobival viisil testima ning seega tagama, et kosmoseobjekt

on lennuvalmis. Väljastatud dokument peab olema kooskõlastatud ka pädeva asutusega.

Paragrahvi 35 lg 2. Lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendi peab esitama elektrooniliselt

registri kaudu pädevale asutusele. Nimetatud dokumendi esitamiseks on kaks võimalust: kas

lõikes 2 sätestatu järgi pädevale asutusele elektroonilise registri kaudu või kosmoseobjekti

registreeringu taotlemise korral § 38 lõike 1 punkti 15 järgi. Oluline on, et nimetatud dokument

oleks esitatud enne kosmoseobjekti üleslennutamist, kuivõrd kosmosetegevust ei tohi alustada

enne selle dokumendi esitamist. Lisaks peab dokument vastama majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 15 lõikes 4 nõuetele. See tähendab, et dokumendis peab kajastuma dokumendi

nimetus ja number, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning dokumendi andja ja ulatus.

Paragrahvi 35 lg 3. Kuivõrd lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument on väga oluline selleks, et

oleks tõendatud kosmoseobjekti ohutus, valmidus ja üldine nõuetele vastavus, siis on lõikega 3

sätestatud pädeva asutuse õigus kaasata eksperte ja pädevaid organisatsioone ning tellida

hindamisteenust juhul, kui käitaja ei esita nimetatud dokumenti või dokumendil esineb sättes

märgitud puudus.

Paragrahvi 35 lg 4. Kuna kosmoseobjekti nõuetele vastavuse tagamise kohustus on käitajal,

siis olukorras, kus pädev asutus peab sobivuse tõendamiseks kaasama eksperte ja sõltumatuid

organisatsioone ning tellima hindamisteenust, peab nende eest tasu maksma käitaja.

Eelnõu § 36 – kosmoselennu valmiduse kinnitamine

Paragrahvi 36 lg 1. Enne, kui käitaja saab kosmoselennuga algust teha, tuleb pädevalt asutuselt

saada kosmoselennu valmiduse kinnitus. Kinnituse annab pädev asutus, kuna tema teeb

järelevalvet kosmosetegevuse valdkonnas kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide alusel ja järgi.

Paragrahvi 36 lg 2. Kosmoselennu valmiduse kinnitamiseks tuleb käitajal esitada

elektrooniliselt registri kaudu taotlus, kus märgitakse kosmosetegevusloa number ning

kosmoseobjekti registreerimisnumber.

Paragrahvi 36 lg 3. Samuti tuleb käitajal lisada kosmoselennu valmiduse kinnitamise

taotlusele § 35 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokument.

Paragrahvi 36 lg 4. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus kinnitama kosmoselennu valmidust kooskõlastuse andmisega või jätma

põhjendatult kooskõlastuse andmata 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike dokumentide

esitamist. Kuna kosmosetegevus võib olla väga erineva mahuga ning ei ole võimalik alati ette

näha juhtumi keerukust või pädeva asutuse töökoormust, siis on pädevale asutusele jäetud õigus

tähtaega pikendada 30 tööpäeva võrra. Siiski ei tähenda pädeva asutuse poolt tähtaja järgimata

jätmine kosmoselennu valmiduse vaikimise kinnitamist. Sellises olukorras on taotlejal olemas

haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse seadustikust tulenevad õiguskaitsevahendid vaide

ja/või kaebuse esitamiseks. Käesolevast sättest tulenevaks kooskõlastuse andmiseks ei tulene

üldregulatsiooni majandustegevuse seadustiku üldosa seadustikust, mistõttu on eelnõusse

lisatud eriregulatsioon. Regulatsioon on vajalik, kuivõrd riik ei saa lubada kosmosetegevuse

alustamist ilma, et saaks tagada selle ohutust. Ohutust saab mh tagada läbi kosmoseobjekti

lennuvalmiduse hindamise.

2. jagu

Kosmoseobjekti registreerimine

Eelnõu § 37 – registreerimiskohustus

Paragrahv 37. Paragrahv 37 sätestab käitajale üldise kohustuse registreerida

kosmosetegevusega seotud kosmoseobjekt registris. Registreerimise kohustus on sätestatud ka

ÜRO registreerimise konventsioonis61. Registreerimise konventsiooni artiklist 262 tuleneb, et

kui kosmoseobjekt lennutatakse Maa orbiidile või sellest kaugemale, peab riik registreerima

kosmoseobjekti vastavasse registrisse, mida antud riik ka haldab. Registreerimise

konventsiooni artikli 463 järgi peavad riigid tagama kosmoseobjektide registreerimise ning

registri pidamise. Kosmoseobjekti ei tohi lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale enne

selle registreerimist, et riigil ja pädeval asutusel oleks kogu kosmosetegevuse ajal

kosmoseobjektidest täielik ülevaade. Registreerida tuleb ka kõik seadmed, mida ei olnud

planeeritud üles lennutada. See tähendab näiteks, et kui kanderaketist või muust analoogsest

seadmest eraldub satelliit, mis ei olnud planeeritud eralduma, siis muutub selline satelliit

61 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space.,

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html. 62 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space., artikkel 2.

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html. 63 Convention of 12.11.1974 on Registration of Objects Launched into Outer Space., artikkel 4.

Kättesaadav: https://www.unoosa.org/oosa/en/ourwork/spacelaw/treaties/registration-convention.html.

kosmoseobjektiks, mis tuleb registreerida. Samuti tuleb registreerida seade, mis ehitatakse

kosmoses ümber või kui kosmoseobjekti ümberehitamisel muutub või tekib mingi uus objekt.

Kui aga näiteks kaks kanderaketti kokku põrkuvad ja selle tulemusel tekivad tükikesed, siis

sellises olukorras on tegemist kosmoseprügiga.

Eelnõu § 38 – kosmoseobjekti registreerimine

Paragrahvi 38 lg 1. Lõige 1 reguleerib kosmoseobjekti registreerimist ning registreerimiseks

vajaliku teabe ja dokumentide nimekirja. Registreeritakse üks kosmoseobjekt korraga. See

tähendab, et kui näiteks missioon hõlmab mitut kosmoseobjekti, tuleb iga objekt eraldi

registreerida. Ühe kosmosetegevusloaga võib olla seotud mitu registreeritud kosmoseobjekti.

Käitaja peab aga tagama, et tema tehtav kosmosetegevus vastab temale antud

kosmosetegevusloale. Kui käitaja soovib oma olemasoleva kosmosetegevusloa alt registreerida

uut kosmoseobjekti, tuleb tal arvestada sellega, kas registreeritav objekt oma eesmärgi,

iseloomu või kirjelduse poolest kattub olemasoleva loaga. Kui registreeritav objekt kattub oma

olemuselt ja eesmärgilt olemasoleva kosmosetegevusloaga või kui selle erinevused võrreldes

kosmosetegevusloaga juba hõlmatud kosmoseobjekti eesmärgi, iseloomu või kirjeldusega on

ebaolulised, peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa muutmist vastavalt §-s 27 sätestatule.

Kui aga registreeritava kosmoseobjekti erinevused võrreldes kosmosetegevusloaga juba

hõlmatud kosmoseobjektide eesmärgi, iseloomu või kirjeldusega on olulised, tuleb käitajal uue

kosmoseobjekti registreerimiseks taotleda uus kosmosetegevusluba. See on proportsionaalne

meede. Kuna pädev asutus väljastab kosmosetegevusloa vastavalt käitaja tegevusele, sealhulgas

näiteks kosmosetegevuse riskitasemele ja lõpetamise kavale, peavad kõik selle

kosmosetegevusloaga hõlmatud kosmoseobjektid vastama loas kirjeldatud kosmosetegevuse

eesmärgile, iseloomule ja kirjeldusele.

Registreerimise taotluse esitamise eeltingimuseks ei ole kosmosetegevusluba. See tähendab, et

kosmosetegevusloa ja registreerimise menetlus võivad toimuda paralleelselt. Siiski ei

registreerita kosmoseobjekti olukorras, kus kosmosetegevusluba käitajale ei anta.

Paragrahvi 38 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti registreerimisel tuleb pädevale asutusele esitada

elementaarne ja esmavajalik info. Pädeval asutusel peavad olema olemas registreeritava

kosmoseobjekti käitaja kontaktandmed, et vajaduse korral lisateavet küsida või muul põhjusel

ühendust hoida.

Paragrahvi 38 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti registris peavad olema kosmoseobjekti enda põhilised

andmed. Selleks, et register saaks täita oma funktsiooni ehk kosmoseobjektidest ülevaadet

pidada, peab registrile esitama kosmoseobjekti kirjelduse ja selle tehnilised parameetrid. Lisaks

peab olema teada kosmoseobjekti valmistaja.

Paragrahvi 38 lg 1 p 3. Kosmoseobjekti registreerimisel on oluline iga kosmoseobjekti

missioon ning selle eesmärk, et täpselt pidada järge Eestis registreeritud kosmoseobjektide

tegevuse üle Maa orbiidil või sellest kaugemal.

Paragrahvi 38 lg 1 p 4. Täpset kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale

lennutamise kuupäeva ja asukohta ei pruugi olla võimalik ette määrata, kuivõrd see võib

oleneda näiteks ilmastikutingimustest või muust käitajast mitte sõltuvast asjaolust. Siiski on

kosmoseobjekti missiooni ajaraami paikapanekuks vajalik eeldatav lennutamise aeg ja asukoht.

Täpne kuupäev ja asukoht tuleb hiljem pärast üleslennutamist pädevale asutusele teatada § 42

lg 1 p 1 järgi.

Paragrahvi 38 lg 1 p 5. Kosmoseobjekti täpset asukohta kosmoses ei pruugi olla võimalik ette

määrata, kuivõrd seda ei pruugi võimaldada kasutatav tehnika. Siiski tuleb missiooni

kirjeldamise ja ülevaate saamise huvides esitada eeldatav asukoht või orbiidi põhiparameetrid,

mis koosnevad perioodist, apogee raadiusest, perigee raadiusest ja kaldenurgast. Täpne asukoht

kosmoses või orbiidi põhiparameetrid tuleb hiljem pärast kosmoseobjekti üleslennutamist

pädevale asutusele teatada § 42 lg 1 p 2 järgi.

Paragrahvi 38 lg 1 p 6. Sarnaselt kosmosetegevusloa taotlemisega on ka kosmoseobjekti

registreerimisel vajalikud andmed kosmoseobjekti omaniku kohta, kui taotleja ja omanik ei ole

sama isik. See on vajalik, et kõik kosmoseobjektiga seotud ja selle eest vastutavad isikud oleks

pädevale asutusele teada ning oleks võimalik kõigiga kontakti võtta.

Paragrahvi 38 lg 1 p 7. Omandi põhiõigusest tulenevalt ei tohi kasutada kellelegi teisele

kuuluvat kosmoseobjekti ilma omaniku nõusolekuta. Seega peab ka registreerimisel olema

nõusolek kirjalikult antud, et pädev asutus saaks veenduda, et omanik on kosmoseobjekti

registreerimisest teadlik ning on selleks oma loa andnud.

Paragrahvi 38 lg 1 p 8. Tulenevalt ohutuse ja rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise

kaalutlusest peab pädevale asutusele olema selge, kellele kuulus kosmoseobjekt varem või kes

seda kasutas. Selline info annab pädevale asutusele võimaluse kontrollida, kas kosmoseobjekt

on olnud usaldusväärsete isikute vastutusel ning kas on võimalik, et see võib kuidagi ohustada

Eesti riiki või kosmosetegevust üldiselt.

Paragrahvi 38 lg 1 p 9. Kosmosetegevus peab olema ohutu. Seega peab kosmoseobjekt olema

ohutult ehitatud ning nõuetele vastama ning enne selle registreerimist peab pädev asutus saama

ohutuses veenduda. Seega peab taotleja esitama pädevale asutusele dokumendid ja tõendid, mis

säärast ohutust tõendavad.

Paragrahvi 38 lg 1 p 10. Kosmosetegevuseks on vaja pidada Maaga sidet ning selle jaoks peab

hankima sagedusloa. Seega on sagedusluba kosmoseobjekti registreerimise ja sellest lähtuvalt

ka kosmoseobjekti üleslennutamise eelduseks.

Paragrahvi 38 lg 1 p-d 11 ja 12. Kui kosmoseobjekti või selle osi on varem registreeritud või

püütud registreerida teise riigi registris ning vastavas riigis registreeringut ei tehtud, on ka Eesti

pädevale asutusele vaja infot selle asjaolude ja põhjuste kohta. Kui mingi riik ei olnud

registreerimisega nõus, on võimalus, et ka Eestis ei peaks registreerimist lubama. Säärane nõue

aitab vältida olukordi, kus kosmoseobjekti käitaja üritab varasemat keeldumist eirata ning

registreerida Eestis nõuetele mittevastavat kosmoseobjekti.

Paragrahvi 38 lg 1 p 13. Kui kosmoseobjekt on varem käinud kosmoses, saab varasema

missiooni põhjal hinnata kosmoseobjekti ohutust ja võimekust missiooni teostada. Kui

kosmosetegevus ei olnud edukas, võib see anda põhjuse arvata, et kosmoseobjekt ei ole ohutu

ega nõuetekohane. Samuti kui varem on üritatud kosmosetegevust teha, kuid see ei ole

õnnestunud, tuleb ebaõnnestumist põhjendada, et hinnata, kas uuel proovil on võimalik

ebaõnnestumist või ohtu vältida.

Paragrahvi 38 lg 1 p 14. Registreerimisel tuleb esitada ka lõpetamise kava vastavalt § 47

lõigetele 2–4, kuivõrd nõuetekohane kosmosetegevuse lõpetamine on oluline, et tagada

kosmosetegevuse põhimõtete ning muude kõnesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidega sätestatud nõuete järgimine ka kosmosetegevuse lõpetamisel ja selle järel.

Paragrahvi 38 lg 1 p 15. Eelnõu § 35 lg 1 p 3 järgi on kosmosetegevuse alustamise eelduseks

kosmoseobjekti katsetamist tõendava dokumendi esitamine. Vastava dokumendi kohta saab

selgitusi lugeda eelnõu § 35 lg 1 p 3 selgitustest.

Paragrahvi 38 lg 2. Lõike 1 punktides 11–13 esinevate asjaolude puudumises peab pädev

asutus olema täiesti kindel ning seetõttu peab taotleja seda allkirjaga kinnitama. Punktide 11–

13 asjaolusid võib taotlejal olla motivatsioon varjata, sest need võivad viidata nõuetele

mittevastavale kosmoseobjektile.

Paragrahvi 38 lg 3. Nii eelnõu § 35 lg 1 p 3 kui ka § 38 lg 1 p 15 järgi tuleb käitajal esitada

kosmoseobjekti katsetamist tõendav dokument. Siiski ei pea säärast dokumenti mitu korda

esitama ning käitajal on selleks mitu võimalust. Käesolev säte selgitab, et kosmoseobjekti

registreerimisel ei pea tingimata nimetatud dokumenti esitama, kui seda siiski enne

kosmoseobjekti kosmosesse lennutamist tehakse.

Paragrahvi 38 lg 4. Eelnõu § 38 lg 4 sätestab erandi riigiasutustele, mille kohaselt võib

riigiasutuse omandusse kuuluva kosmoseobjekti kohta lõike 1 punktides 2–5 loetletud andmed

esitada osaliselt, kui andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt

riigisaladus.

Paragrahvi 38 lg 5. Efektiivse dokumendimajanduse tagamiseks toimub kosmoseobjektide

registreerimine elektrooniliselt, mistõttu tuleb ka registreerimistaotlus edastada otse registri

kaudu. See tähendab, et kosmoseobjekti ei saa registreerida e-kirja teel või füüsilisel

paberkandjal pädevale asutusele taotlust esitades. Pärast registreerimistaotluse esitamist peab

pädev asutus esitama taotlejale menetlusasja numbri, mille alusel on taotlejal võimalik hiljem

menetlust jälgida ning mille abil saab näiteks mitme objekti registreerimise korral menetlusi

eristada.

Paragrahvi 38 lg 6. Kui kosmoseobjekt on registreeritud, määrab pädev asutus sellele

individuaalse ja unikaalse registreerimisnumbri sarnaselt muude avalik-õiguslike registritega.

Registreerimisnumber on eraldi menetlusasja numbrist ning aitab kosmoseobjekte objektiivse

ja kindla omaduse alusel registris eristada.

Paragrahvi 38 lg 7. Kosmoseobjekti registreerimiseks tuleb tasuda riigilõiv.

Paragrahvi 38 lg 8. Riigiasutustele on riigilõivu maksmises kehtestatud erand. Nimelt lõikes 7

sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kosmoseobjekti registreerimistaotluse esitaja on riigiasutus.

Paragrahvi 38 lg 9. Käitajal on õigus registreerimistaotlus tagasi võtta enne registrikande

tegemist.

Eelnõu § 39 – registrikande tegemine

Paragrahv 39. Kui käitaja registreerimistaotlus on nõuetekohane, teeb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet otsuse, mille alusel tehakse kanne registrisse vastava

kosmoseobjekti kohta. Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks ei ole vaja taotluse

täieliku rahuldamise korral vormistada eraldi registrikande tegemise otsust. Registrikandes

endas on olemas kogu vajalik info ning registrikande sisu loetakse otsuseks.

Registrikanne on deklaratiivse tähendusega. See tähendab, et kosmoseobjekti käitajale või

omanikule ei teki objekti suhtes õiguseid seoses registreeringu tekkimisega ning registreerimine

ei loo ega muuda kosmoseobjekti omandit.

Eelnõu § 40 – kosmoseobjekti registrisse kandmise tähtaeg

Paragrahv 40. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2) peab

pädev asutus kosmoseobjekti andmed registrisse kandma 60 tööpäeva jooksul pärast vajalike

dokumentide ja andmete esitamist. Kuivõrd ei ole võimalik ette ennustada iga

registreerimistaotlust ning selle potentsiaalset keerukust, on pädeval asutusel võimalik tähtaega

60 tööpäeva võrra ühe korra pikendada.

Eelnõu § 41 – kosmoseobjekti registreerimisest keeldumine

Paragrahv 41. Paragrahv 41 sätestab nimekirja olukordadest, kus pädeval asutusel on kohustus

registreerimistaotlusest keelduda. See tähendab, et kui esineb mõni selles sättes nimetatud

olukord, ei ole pädeval asutusel kaalutlusotsust ning taotlusest peab keelduma.

Paragrahvi 41 p 1. Kui kosmoseobjekt on juba registreeritud mõnes teises riigis, ei saa Eesti

riik registreerimistaotlust rahuldada. Sarnane nõue tuleneb ka registreerimise konventsiooni

artikli 2 lõikest 2, mille järgi tohib kosmoseobjekt olla registreeritud vaid ühe riigi

kosmoseobjektide registris.

Paragrahvi 41 p 2. Olukorras, kus registreeritava kosmoseobjekti käitaja on riigi jaoks

ebausaldusväärne, ei saa lubada tema kosmoseobjekti registreerimist. Ebausaldusväärsete

isikute poolt teostatavat kosmosetegevust ei saa pidada ohutuks.

Paragrahvi 41 p 3. Kosmoseobjekti eest vastutavad ning selle üle mõju omavad isikud peavad

olema usaldusväärsed, et vältida ohu tekkimist ning nõuetevastast kosmosetegevust. Seega

peab olema usaldusväärne ka kosmoseobjekti omanik. Kui kosmoseobjekti omaniku kohta

ilmnevad eelnõu § 12 lõikes 4 punktides 2–6 nimetatud asjaolud, ei saa teda usaldusväärseks

pidada. Eelnõu § 12 lõike 4 punkti 1 kosmoseobjekti omanikule ei kohaldata, mistõttu ei ole

seda mainitud ka käesolevas sättes.

Paragrahvi 41 p 4. Kosmosetegevuse ohutuse tagamisel on väga suure tähtsusega

kosmosetegevuse ohutu lõpetamine. Sellest tulenevalt peab kosmoseobjekti käitajal olema

kosmosetegevuse lõpetamise kava ning sellele on seatud nõuded eelnõu § 47 lõigetes 2–4. Kui

säärane kava puudub, ei saa kosmoseobjekti ohutust tagada ning on põhjendatud selle

registreerimisest keeldumine.

Paragrahvi 41 p 5. Kui kosmoseobjekt võib tuua kaasa ohu avaliku korrale, riigikaitseobjektile

või oht Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või

Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule, ei saa olla selle registreerimine

õiguspärane. Vastasel juhul soodustaks Eesti riik ise õigusvastast tegevust ning looks olulise

kahju tekkimise riski.

Paragrahvi 41 p 6. Sättes sätestatud registreerimisest keeldumise aluste nimekiri ei ole

ammendav ning sääraseid aluseid võib esineda ka mujal kõnesolevas või muus seaduses.

Eelnõu § 42 – andmete täpsustamise kohustus

Paragrahvi 42 lg 1. Kosmoseobjektide register peab kajastama ajakohast infot

kosmoseobjektide kohta. Sellest tulenevalt peab käitaja esitama pädevale asutusele ajakohast

teavet kosmoseobjekti seisukorra ning tegevuse kohta elektrooniliselt registri kaudu.

Paragrahvi 42 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti missiooni täpseks talletamiseks ning jälgimiseks on

registrisse vaja kanda kosmoseobjekti täpne Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise

kuupäev ja asukoht. Seda infot aga ei pruugi olla võimalik anda enne lennutamist, kuivõrd

kuupäev ja asukoht võivad sõltuda ilmastikuoludest või muust käitajast mitte sõltuvast

asjaolust.

Paragrahvi 42 lg 1 p 2. Kosmoseobjekti täpne asukoht võib muutuda ning samuti ei ole

võimalik seda täpselt ennustada. Seega tuleb kosmoseobjekti käitajal teatada pädevale asutusele

pärast kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamist selle täpne asukoht või

periood, apogee raadius, perigee raadius ja kaldenurk.

Paragrahvi 42 lg 2. Lõike 1 järgi esitatud andmed peavad kajastuma kosmoseobjektide

registris, mistõttu peab pädev asutus need registreeringu muutmise otsusega sinna kandma.

Paragrahvi 42 lg 3. Kõik registris talletatud andmed peavad olema õiged ja täpsed. Seega kui

pädev asutus saab mõistlikult kahelda andmete õigsuses, peab tal olema võimalus haldusaktiga

nõuda kosmoseobjekti käitajalt andmete parandamist või täielike ja asjakohaste andmete

esitamist. Juhul kui pädev asutus kahtleb andmete õigsuses, võib ta nõuda ka tõendavaid

dokumente, et õigsuses veenduda.

Eelnõu § 43 – kosmoseobjekti registrist kustutamine

Paragrahvi 43 lg 1. Säte sisaldab nimekirja olukordadest, millal kosmoseobjekti registreering

tuleb kustutada. Sellised olukorrad on põhiliselt need, kus registreeringut ei ole enam vaja, kuna

kosmosetegevus objektiga on lõppenud või objekt on lakanud eksisteerimast. Lisaks, kui

näiteks objekt on kantud registrisse teises riigis.

Paragrahvi 43 lg 1 p 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus ise taotleda enda vastutuse all oleva

objekti registrist kustutamist, kui sellega on kosmosetegevus lõppenud. Seejuures aga peab

olema kosmosetegevus lõpetatud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele, et käitaja ei saaks

hoiduda vastutusest tegevuse korraliku lõpetamise eest.

Paragrahvi 43 lg 1 p 2. Kuivõrd kosmoseobjekti omanikul on õigus otsustada oma objektiga

toimuva tegevuse üle, on tal käitajaga sarnane õigus taotleda objekti registrist kustutamist. Ka

sel juhul peab olema kosmosetegevus nõuetekohaselt lõpetatud.

Paragrahvi 43 lg 1 p 3. Kui kosmoseobjekti missiooni ei ole alustatud kolme aasta jooksul, ei

ole põhjust seda registris hoida. Seega on käitajal või omanikul õigus taotleda kustutamist juba

enne kosmosetegevuse alustamist, kui kumbki neist leiab, et kosmosetegevusega ei alustatagi

lähimas tulevikus ning kuupäeva edasilükkamise taotlemine ei ole mõistlik.

Paragrahvi 43 lg 1 p 4. Kui kosmoseobjekt on hävinud, ei ole põhjust seda registris hoida.

Seega saab objekti käitaja või omanik sellest pädevat asutust teavitada ning seejuures taotleda

objekti registrist kustutamist.

Paragrahvi 43 lg 1 p 5. Registreerimise konventsiooni artikli 2 lg 2 järgi tohib kosmoseobjekt

olla registreeritud vaid ühe riigi registris. Seega kui kosmoseobjekt on nõuetekohaselt üle antud

ning teise riigi registrisse kantud, peab selle Eesti registrist kustutama, kui objekti käitaja või

omanik seda taotleb.

Paragrahvi 43 lg 2. Lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud olukordades on selge, et

kosmoseobjekti registris hoidmine on ebamõistlik ja ebavajalik. Seega ei pea pädev asutus

ootama käitaja taotlust registrist kustutamiseks ning võib seda teha ka omal algatusel. Võib

näiteks juhtuda, et käitaja ei ole ise huvitatud registreeringu kustutamisest või on

kosmosetegevusest kaugenenud.

Paragrahvi 43 lg 3. Kosmoseobjekti hävimine peab olema pädevale asutusele tõendatud, et

vältida olukordi, kus kosmoseobjekt kustutatakse, kuid kosmosetegevusega siiski alustatakse

või jätkatakse ilma nõuetekohase registreeringuta.

7. peatükk

Kosmoseobjekti omandi ja kosmosetegevuse üleandmine

Eelnõu § 44 – kosmosetegevuse üleandmine

Paragrahvis 44. kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele käitajale.

Paragrahvi 44 lõiked 1 ja 2. Kui käitaja on saanud kosmosetegevusloa, siis on ta täitnud

selleks seaduses sätestatud tingimused. Kosmosetegevuse uuele käitajale üleandmisel on seega

vaja kindlaks teha, et uus käitaja täidab vastavad tingimused. Seetõttu on kosmosetegevuse

üleandmisel vajalik, et pädev asutus teeks kindlaks, kas uus käitaja on kosmosetegevuseks

sobiv ning kas kõik olulised ohutusnõuded on täidetud. Seega peab ka uuel käitajal olema kehtiv

kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 44 lg 3. Lõikes 3 kehtestatakse nõuded kosmosetegevuse üleandmiseks teisele

käitajale, kes on välisriigi kodanik või äriühing. 1967. aasta avakosmose lepingu artikli 7 järgi

vastutab iga riik kahju eest, mille on teistele osalisriikidele või nende füüsilistele või

juriidilistele isikutele tekitanud tema territooriumilt või tema poolt tagatud orbiidile lastud

kosmoseobjekt. See tähendab, et kui Eestist või Eesti kosmosetegevusloaga käitaja poolt

orbiidile lastud kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või ettevõtja,

jääb kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski Eesti.

Samas ei saa Eesti kuidagi vastava kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab ka pädeval

asutusel olema võimalus enne kosmosetegevuse üleandmist võimaldada omapoolse vastutuse

välistamine ning välisriigile üleandmine.

Paragrahvi 44 lg 3 p 1. Kui kosmosetegevust üle anda välisriigi käitajale, on oluline, et uus

käitaja on samuti registreeritud välisriigi vastavas registris ja omab välisriigis kehtivat luba

käitajana tegutsemiseks. Sellega on tagatud, et uus käitaja vastab välisriigis kehtestatud

nõuetele ning on sobilik kosmosetegevuse tegemiseks. Sätte eesmärgiks on esiteks vältida

kosmosetegevusest tulenevaid ohte ning teiseks, et kosmosetegevust ei võtaks üle käitaja, kes

tegelikult ei ole sobiv kosmosetegevuse tegemiseks.

Paragrahvi 44 lg 3 p 2. Tulenevalt registreerimise konventsioonist peab iga kosmoseobjekt

olema registreeritud ühe riigi registris. Kui kosmoseobjekt antakse üle välisriigi käitajale, peab

see olema registreeritud ka vastava riigi registris. Seega peab kosmoseobjekti üleandmisel

olema tagatud, et välisriigi registris objekti registreerimine on võimalik. See tähendab, et

kosmoseobjekt peab olema nõuetekohane ka vastavalt välisriigi õigusele ning olema sobiv

registrisse kandmiseks.

Paragrahvi 44 lg 3 p 3. Vabariigi Valitsuse sanktsioonide all on mõeldud RSanS §-s 27

sätestatut. Rahvusvaheliste sanktsioonide all on selle sätte mõttes silmas peetud RSanS §-s 3

määratletut. Kui kosmoseobjekti uue omaniku osas on sääraseid sanktsioone rakendatud, ei saa

teda pidada usaldusväärseks ning kosmosetegevus tema poolt ei oleks ohutu.

Paragrahvi 44 lg 3 p 4. Samuti on oluline tagada, et kosmosetegevuse üleandmine ei tekitaks

ohtu avalikule korrale, riigikaitseobjektile või ohtu Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi,

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriigi

julgeolekule. Kui riik lubaks säärastel tingimustel kosmoseobjekti omandit üle anda,

soodustaks see ise säärase ohu tekitamist.

Paragrahvi 44 lg 4 p 4. 1966. aasta avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutab iga riik kahju

eest, mille on teistele osalisriikidele või nende füüsilistele või juriidilistele isikutele tekitanud

tema territooriumilt või tema poolt tagatud orbiidile lastud kosmoseobjekt. See tähendab, et kui

Eesti poolt orbiidile lastud kosmoseobjekti käitajaks või omanikuks saab välisriigi kodanik või

ettevõtja, jääb kosmoseobjekti tekitatud kahju eest rahvusvahelise õiguse järgi vastutama siiski

Eesti. Samas ei saa Eesti kuidagi vastava kosmoseobjekti tegevust kontrollida. Seega peab

vastutaval ministeeriumil olema võimalus enne kosmoseobjekti üleminekut võimaldada

omapoolse vastutuse välistamine ning välisriigile üleandmine.

Paragrahvi 44 lg 4. Uus käitaja ei ole eeldatavasti tegelenud vastava kosmoseobjekti algse

orbiidile lennutamise ja arendamisega. See tähendab, et käitaja vahetumine võib kaasa tuua ka

teatud riske. Lõikega on pädevale asutusele antud õigus sätestada uuele käitajale kohustuslikke

kõrvaltingimusi. Nõuete täitmine võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või

pärast seda.

Eelnõu § 45 – kosmosobjekti omandi üleandmine

Paragrahvi 45 lg 1. Kosmoseobjekti omandi üleandmise puhul on vajalik pädeva asutuse

eelnev luba, et tagada kosmoseobjekti uue omaniku sobivus selleks. Pädev asutus peab seega

eelnevalt kontrollima, kas kosmoseobjekti uus omanik on usaldusväärne ja sobiv

kosmoseobjekti omamiseks

Paragrahvi 45 lg 2. Kui asjaõiguslik tehing kosmoseobjekti omandi üleandmiseks on tehtud

ilma pädeva asutuse loata, on see seadusega vastuolus ning seega tühine TsÜS § 87 järgi.

Oluline on märkida, et see ei tähenda, et tühine oleks ka asjaõiguslepingu aluseks olev

võlaõiguslik tehing. Kuivõrd kosmoseobjekti üleandmiseks on vajaliku loa eesmärgiks on

kosmosetegevuse ohutuse tagamine ning riigi julgeolekut ohustavate tehingute vältimine, on

põhjendatud, et omandit enne pädevalt asutuselt loa saamist üle anda ei saa. Seega on

põhjendatud ka, et käesoleva regulatsiooni tulemusena oleks pädeva asutuse loata tehtud

asjaõiguslikud tehingud tühised.

Peale omandi üleandmist muudetakse ka kosmoseobjekti registreeringut. Oluline on seejuures

tähele panna, et registri kanded ei ole konstitutiivse tähendusega ning ei muuda ega loo

omandiõiguseid kosmoseobjektide suhtes. Registreeringu muutmisel on vaid deklaratiivne

tähendus.

Paragrahvi 45 lg 3. Kosmoseobjekti võib üle anda olukorras, kus uus omanik vastab kõigile

nõuetele, millele peab vastama kosmoseobjekti algne omanik. Samuti ei tohi kosmoseobjekti

üleandmine olla osa rahapesu või terrorismi rahastamise plaanist ega tekitada julgeolekuohtu.

Paragrahvi 45 lg 3 p 1. Kuivõrd pädeva asutuse jaoks on oluline saada kosmoseobjekti

omaniku kohta kogu vajalik teave, et teha järelevalvet ning olla kindel omandaja nõuetele

vastavuses, peab omandaja esitama §-s 17 nimetatud andmeid ja dokumente. Omandajale

kehtib ka nõue, et ta ei tohi esineda § 12 lõikes 4 punktides 2–6 sätestatud usaldusväärsust

välistavaid asjaolusid, näiteks ei tohi omandaja olla rahvusvaheliste või Vabariigi Valitsuse

kehtestatud sanktsioonide subjekt.

Paragrahvi 45 lg 3 p 2. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, on oluline ka kosmoseobjekti

omandi üleandmisel tagada, et ei kaasne ohtu avalikule korrale, riigikaitseobjektile ega ohtu

Eesti, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa

Kosmoseagentuuri liikmesriigi julgeolekule see ei tohi suurendada rahapesu või terrorismi

rahastamisega seotud riski ja sellega ei kaasne oht Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi

julgeolekule või avalikule korrale.

Paragrahvi 45 lg 3. Nagu kosmosetegevuse üleandmisel, nii on ka kosmoseobjekti üleandmisel

võimalus, et uus omanik ei ole tegelenud vastava kosmoseobjekti algse orbiidile lennutamise ja

arendamisega. See tähendab, et omandi üleandmine võib kaasa tuua teatud riske. Seega antakse

lõikega pädevale asutusele õigus sätestada uuele omanikule kõrvaltingimusi. Nõuete täitmine

võib olla vajalik enne kosmoseobjekti üleandmist ja/või pärast seda.

Paragrahvi 45 lg 4. Isegi kui eelnevalt kirjeldatud kosmoseobjekti üleandmise nõuded on

täidetud, ei tähenda see veel pädeva asutuse jaoks, et kosmoseobjekti omand on reaalselt üle

antud. Seega peavad nii omandaja kui võõrandaja pädevale asutusele reaalsest omandi üle

andmisest kirjalikult teatama. Seeläbi on pädeval asutusel võimalik olla kindel, et

kosmoseobjekti omand on reaalselt üle läinud ning kes on kosmoseobjekti omanik.

Eelnõu § 46 – kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse

menetlemine

Paragrahvi 46 lg 1. Paragrahvis 46 kehtestatakse protseduur pädeva asutuse teavitamiseks

kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisel.

Selleks, et pädeval asutusel oleks võimalik uut käitajat kontrollida, peab endine käitaja oma

teavituses esitama vajalikud andmed vaid uue käitaja kohta. Vastavate andmete esitamise

põhiline eesmärk on anda pädevale asutusele esialgne info, et ta saaks teha esialgse kontrolli

ning vajaduse korral uue käitajaga täiendavate andmete saamiseks kontakteeruda.

Paragrahvi 46 lg 2. Vastavalt haldusmenetluse tõhususe ja kiiruse põhimõttele (HMS § 5 lg 2)

peab pädev asutus andma kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisele

nõusoleku või sellest keelduma vähemalt 90 tööpäeva jooksul. Siiski, kui kosmostegevuse või

kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotlust ei vaadata läbi tähtaegselt, ei loeta luba

vaikimisi antuks.

Paragrahvi 46 lg 3. Kosmosetegevuse või kosmoseobjekti üleandmise nõuetekohasuse

menetlus tähendab pädevale asutusele halduskoormust ning seega tuleb selle eest tasuda

riigilõiv. Menetlust ei alustata enne riigilõivu tasumist, sest vastasel juhul võiks riigilõiv

maksmata jätta ning menetlust teostatud asjata.

8. peatükk

Kosmosetegevuse lõpetamine

Eelnõu § 47 – kosmosetegevuse lõpetamise nõuded

Paragrahv 47. Säte reguleerib kosmosetegevuse lõpetamist. Kosmosetegevusloa andmise

eelduseks on, et käitajal on olemas sobiv kosmosetegevuse lõpetamise kava, ning seetõttu peab

tegevuse lõpetamisel ka seda järgima.

Paragrahvi 47 lg 1. Kosmosetegevuse lõpetamise aluseks on kosmosetegevuse lõpetamise

kava. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida muu hulgas keskkonnasäästlikkuse

põhimõtet. Käitaja peab kosmosetegevuse lõpetamisel vältima kosmoseprügi teket ning

vajaduse korral saab käitaja kaasata kolmandaid isikuid selleks, et kosmoseprügi utiliseerida,

ringlusesse või taaskasutusse võtta. Kui käitaja kaasab kosmoseobjekti ringlusse võtmisel

kolmanda isiku, tuleb tal sõlmida selle kolmanda isikuga eraldi kokkulepe kosmoseobjekti

ringlusse võtmise kohta, samuti tuleb teavitada pädevat asutust. Kosmosetegevuse

lõpetamisega seotud kulud kannab käitaja.

Paragrahvi 47 lg 2. Kuna iga kosmoseobjekti peab eraldi registreerima, siis tuleb ka iga

kosmoseobjekti kohta teha eraldi lõpetamise kava. Kui koostatakse ühe kosmoseobjekti

lõpetamise kava, ei tähenda see, et lõpetatakse käitaja kogu kosmosetegevus.

Paragrahvi 47 lg 3. Lõikes 3 sätestatud lõpetamise kava on juhtumipõhine. See peab arvestama

konkreetse kosmosetegevuse ohu- ja riskitasemega ning olema proportsionaalne

kosmosetegevuse ning -objektiga ning reaalselt teostatav. Lõpetamise kava peab vastama § 47

üldistele nõuetele. Lõpetamise kavas on oluline näidata kõnealuse sätte normatiivtekstis

nimetatud asjaolusid. Seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima kogu

kosmosetegevuse vältel, sealhulgas kosmosetegevuse lõpetamisel. Ajakava ei pea esitama

päevase täpsusega, sobib ka aastane täpsus. Lisaks peab olema tagatud, et lõpetamise kava, mis

on kosmosetegevusloa taotluse aluseks, on alati ajakohane ja vastab kosmoseobjektile. Kui on

muutmise vajadus, peab taotlema lõpetamise kava muutmist vastavalt §-le 48.

Paragrahvi 47 lg 4. Kuna kosmoseobjektid võivad üksteisest väga erineda ning

kosmosevaldkond areneb pidevalt, on igal käitajal kohustus tagada, et tema kosmosetegevuse

lõpetamise korral vastab kava iga kosmosetegevuse puhul eraldi just selle erilistele omadustele.

Lõikes 4 sätestatud üldisemas olukorras teavitamise kohustust peab käitaja ise mõistma

vastavalt oma sise-eeskirjadele ja riskianalüüsile. See tähendab, et käitaja peab aru saama, kui

on tekkinud olukord, millest peab pädevat asutust teavitama. Oluline on, et kosmosetegevuse

lõpetamise kava vastaks kosmoseobjekti nii ohu- kui ka riskitasemele, sest kosmoseobjekt võib

põhjustada nii tehnilise rikke ohtu kui ka küberturvalisuse riski, st küberturvalisuse valdkonnas

on asjakohane pigem riskid.

Paragrahvi 47 lg 5. Kosmosetegevuse peab lõpetama kosmosetegevusloa väljaandmise

aluseks oleva või pädeva asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava § 47 lg

1 alusel. Kui käitaja rikub oma kohustust ega ole suuteline kosmosetegevust ohutult lõpetama,

saab pädev asutus teha mõjutusvahendina ettekirjutuse, millega nõuab kosmosetegevuse

nõuetekohaseks lõpetamiseks meetmete rakendamist. Sellise võimaluse olemasolu on oluline,

kuna kui kosmosetegevust ei lõpetata nõuetekohaselt, võib see põhjustada ohtu keskkonnale,

inimestele, varale ja riigile. Kuna avakosmose lepingu artiklist 7 tulenevalt vastutab riik enda

eraisikute läbiviidava kosmosetegevuse tekitatud kahju eest, on oluline, et riik saab võtta

kasutusele meetmeid, et tagada nõuetekohane ja ohutu kosmosetegevuse lõpetamine. Lisaks on

pädevale asutusele antud õigus kehtestada oma ettekirjutusega määratud meetmete

rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.

Paragrahvi 47 lg 6. Isegi juhul, kui kosmosetegevusluba lõpeb §-s 27 nimetatud alusel, §-s 28

nimetatud kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise või §-s 29 nimetatud kosmosetegevusloa

kehtivuse peatamise alusel, ei vabasta see käitajat kohustusest, et kosmosetegevus tuleb

lõpetada nõuetekohaselt. Kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise korral tuleb käitajal

järgida kosmosetegevuse üldpõhimõtteid. Samuti tuleb käitajal asjakohasel juhul järgida

lõpetamise kava ehk tuleb hinnata kriitiliselt, kas lõpetamise kava on asjakohane.

Eelnõu § 48 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmine

Paragrahvi 48 lg 1. Kosmoseobjekti käitajal on õigus kosmosetegevuse lõpetamise kava

muuta, kuid ta peab sellest pädevat asutust teavitama. Kuivõrd sobiv ja adekvaatne lõpetamise

kava on kosmosetegevusloa andmise eelduseks, ei saa olla lubatud lõpetamise kava muutmine

ilma pädeva asutuse kooskõlastuseta.

Paragrahvi 48 lg 2. Lõikes 2 on sätestatud kosmosetegevuse lõpetamise kava muutmise

taotluse nõuded. Taotlus tuleb esitada pädevale asutusele elektrooniliselt registri kaudu.

Paragrahvi 48 lg 2 p 1. Käitaja peab täpselt kindlaks tegema, kuidas lõpetamise kava

muutmine mõjutab kosmoseobjekti, et pädeval asutusel oleks ajakohane info.

Paragrahvi 48 lg 2 p 2. Käitaja peab selgitama, mis ulatuses lõpetamise kava muutub, ning

põhjendama muudatusi, et tagada muudatuste asjakohasus ning vajalikkus.

Paragrahvi 48 lg 2 p 3. Kuna 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab järgima läbivalt kogu

kosmosetegevuse vältel, sh kosmosetegevuse alustamisel, tegemisel ja lõpetamisel, siis on

oluline, et käitaja näitaks, et muudetud lõpetamise kavaga on tagatud 2. peatükis sätestatud

põhimõtete järgimine.

Paragrahvi 48 lg 3. Selleks, et pädev asutus saaks üle kontrollida muudetavat lõpetamise kava,

tuleb käitajal esitada lõpetamise kava projekt või muudetavate tingimuste kokkuvõte.

Paragrahvi 48 lg 4. Lõikes 4 on sätestatud pädeva asutuse lõpetamise kava muudatuste

kooskõlastamise menetlustähtajad.

Eelnõu § 49 – kosmosetegevuse lõpetamise kava muudatuste kontroll

Paragrahvi 49 lg 1. Lõige 1 sätestab, mida pädev asutus peab kosmosetegevuse lõpetamise

kava muudatuste kooskõlastamise käigus kontrollima.

Paragrahvi 49 lg 1 p 1. Muudetud lõpetamise kava peab igati vastama kõnesoleva seaduse ja

selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

Paragrahvi 49 lg 1 p 2. Kuna kõnesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud põhimõtteid peab

järgima läbivalt kogu kosmosetegevuse vältel, sh kosmosetegevuse alustamisel, tegemisel,

lõpetamisel ning ka pärast lõppu, siis on oluline, et käitaja näitaks, et muudetud lõpetamise

kavaga on tagatud 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimine. Seetõttu peab pädev asutus

kontrollima ka 2. peatükis sätestatud põhimõtete järgimist.

Paragrahvi 49 lg 1 p 3. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond, mistõttu on oluline, et

pädev asutus kontrolliks, et muudetud lõpetamise kava ikka tagaks ohtude ja riskide vältimise

ning õnnetuse korral tagajärgede vähendamise.

Paragrahvi 49 lg 1 p 4. Lõpetamise kava on juhtumipõhine ja peab arvestama konkreetse

kosmosetegevuse riski ja laadiga, olema proportsionaalne kosmosetegevuse ning -objektiga

ning reaalselt teostatav. See tähendab, et kosmosetegevuse lõpetamise kava peab vastama

käitajale väljastatud kosmosetegevusloa alusel tehtavale kosmosetegevusele. Kosmosetegevuse

lõpetamise kava peab reaalselt võimaldama kosmosetegvust lõpetada vastavalt lõpetamise

kavale. Seetõttu peab pädev asutus kontrollima, kas lõpetamise kava muudatused tooksid kaasa

vajaduse muuta käitajale väljastatud kosmosetegevusluba.

Paragrahvi 49 lg 2. Lõike 2 eesmärgiks on anda pädevale asutusele õigus nõuda käitajalt

ebaõigesti hinnatud või muutunud asjaolude tõttu lõpetamise kava tegelikkusega vastavusse

viimist. Kuna on väga tähtis, et lõpetamise kava oleks nõuetekohane ja kajastaks ajakohast

infot, et tagada nii lõpetamisel kui ka lõpetamise järel kosmosetegevuse põhimõtete järgimine,

on pädevale asutusele antud õigus nõuda nõuetega vastavusse viimist ning selle saavutamiseks

rakendada kosmosetegevusloa kehtivuse peatamist § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel.

Eelnõu § 50 – kosmosetegevuse lõpetamise aruanne

Paragrahvi 50 lg 1. Selleks, et näidata, kuidas ta on täitnud kosmosetegevuse lõpetamise kava,

tuleb käitajal esitada pädevale asutusele aruanne. Kui lõpetamise kava näitab, mida käitaja

kavatseb teha kosmosetegevuse lõpetamiseks, siis lõpetamise aruandes kajastab käitaja, mida

reaalselt tehti kosmosetegevuse lõpetamisel.

Paragrahvi 50 lg 2. Kosmosetegevuse lõpetamise aruanne tuleb esitada pädevale asutusele

elektrooniliselt registri kaudu esimesel võimalusel pärast aruande valmimist, kuid hiljemalt 30

kalendripäeva pärast kosmosetegevuse lõpetamist.

Paragrahvi 50 lg 3. Lõige 3 sätestab, mida käitaja peab lõpetamise aruandes selgitama ja

kirjeldama.

Paragrahvi 50 lg 3 p 1. Selleks, et pädeval asutusel oleks kinnitus, mis ajast alates lugeda

kosmosetegevus lõppenuks, peab käitaja selgitama, milline oli kosmosetegevuse viimane

toiming ja millal see tehti kuupäeva täpsusega, et kindlaks teha kosmosetegevuse lõpetamise

aeg.

Paragrahvi 50 lg 3 p 2. Kosmosetegevuse lõpetamise puhul on oluline järgida

keskkonnasäästlikkuse põhimõtet. Seetõttu on oluline kajastada lõpetamise aruandes, kuidas

täpselt käitaja tagab keskkonnasäästlikkuse. Käitaja peab näitama, kuidas ta tagab, et tegevusest

jääks maha võimalikult vähe kosmoseprügi, ning tal tuleb kirjeldada meetmeid, kuidas ta tagab

keskkonnasäästlikkuse. Kosmoseprügi kõrvaldamiseks või utiliseerimiseks on käitajal õigus

kaasata ka kolmandaid isikuid. Samuti peab käitaja selgitama muid võimalikke ohte, mis

kaasnevad kosmosetegevuse lõpetamisega.

Paragrahvi 50 lg 3 p 3. Kosmosetegevuse lõpetamise järel peab kirjeldama, kuidas lõpetamine

läbi viidi. Selle põhjal on võimalik pädeval asutusel kontrollida, kas tegevus lõpetati ohutult

ning keskkonnasäästlikkuse nõudeid järgides. Seeläbi saab pädev asutus hinnata, kui suur on

risk probleemide ja vastutuse tekkimiseks ning kas käitajal võib olla kohustus rakendada

lisameetmeid.

Paragrahvi 50 lg 4. Aruandele tuleb lisada pädeva organisatsiooni väljastatud dokument, mis

kinnitab, et kosmoseobjekti enam kosmoses ei ole. See on oluline, et kasutuses mitte olev

kosmoseobjekt ei jääks kosmosesse, kus see võiks kahjustada keskkonda, ohutust ning teisi

kosmosetegevusi. Pädeval organisatsioonil peab olema tehniline võimekus ja pädevus sääraseid

dokumente väljastada. Näiteks võib säärane pädev organisatsioon olla rahvusvaheline

organisatsioon, riigiasutus või eraettevõtja, kellel on andmeid kosmoseobjektide asukoha kohta

kosmoses ning kes on pädev neid andmeid edastama.

Eelnõu § 51 – esitatud aruande kontroll

Paragrahvi 51 lg 1. Kuna lõpetamise kava näitab, mida reaalselt on tehtud kosmosetegevuse

lõpetamiseks, peab pädev asutus kontrollima, et aruanne vastaks kõnesolevas seaduses

sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 51 lg 2. Puuduste tuvastamise korral teavitab pädev asutus nendest käitajat 30

tööpäeva jooksul arvates aruande saamisest.

Paragrahvi 51 lg 3. Puuduste tuvastamise korral on käitajal kohustus puudused kõrvaldada

ning esitada pädevale asutusele korrektne aruanne.

Paragrahvi 51 lg 4. Kui käitaja ei ole vastavalt nõudele esitanud kosmosetegevuse lõpetamise

aruannet, peab pädeval asutusel olema õiguslik alus selle väljanõudmiseks. Seega annab säte

pädevale asutusele õiguse teha haldusakt, millega kohustada käitajat aruannet esitama. Kui

sellist sätet ei oleks, kaotaks aruande esitamise nõue mõtte, kuivõrd pädeval asutusel ei oleks

võimalik aruande esitamist tagada.

9. peatükk

Kahju hüvitamine riigile

Eelnõu § 52 – riigi hüvitatava kahju tagasinõude õigus

Paragrahv 52. Kosmosevaldkonnas kahju tekkimise olukordades võib hüvitis küündida väga

suurtesse summadesse, mis tähendab, et juba üks kahju hüvitamise juhtum võib kaasa tuua väga

suurte summade väljamaksmise. Veel enam, kui peaks toimuma mitu juhtumit korraga, võib

Eesti riik väljamaksete tegemise tõttu olla majanduslikult väga kehvas olukorras.

Rahvusvahelisest õigusest tuleneb, et riik on eraisiku suhtes sisuliselt garandi olukorras, kuid

tema tagasinõudeõigus on võlaõigusseaduse järgi väga piiratud ja võimalik ainult teatud

juhtudel. Sellest tulenevalt on vaja kõnesoleva paragrahviga sätestada riigi tagasinõudeõiguse

eriregulatsioon.

Paragrahvi 52 lg 1. Lõige 1 näeb ette Eesti riigi tagasinõudeõiguse käitaja vastu kahju osas,

mida Eesti riik peab hüvitama rahvusvahelise õiguse alusel. Kosmosetegevust reguleeriva

rahvusvahelise õiguse kohaselt vastutavad riigid nende kosmoseobjektide tõttu teiste riikide

isikutele ja varale tekitatud kahju eest. Riigi tagasinõudeõigus on kehtestatud näiteks Austria64,

Soome65, Taani66 ja Suurbritannia67 kosmoseseadustes.

Kosmoseobjektide käitamisega seotud riikide vastutuse ja kahju hüvitamise põhimõtted on

reguleeritud avakosmose lepingus, mille Eesti on allkirjastanud ja mis on Eesti suhtes ka

jõustunud.

Kosmoseobjektide põhjustatud kahju on rahvusvahelisel tasemel täpsemalt reguleeritud

vastutuse konventsioonis. Eesti ei ole käesoleva seletuskirja valmimise aja seisuga vastutuse

konventsiooniga liitunud ega seda ratifitseerinud. Sellele vaatamata kehtivad Eesti suhtes

avakosmose lepingust tulenevad riikide vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad põhimõtted.

Avakosmose lepingu artikkel 7 näeb ette, et iga lepingu osalisriik, kes saadab või tellib objekti

saatmise avakosmosesse, sealhulgas Kuule ja teistele taevakehadele, ning iga osalisriik, kelle

territooriumilt või rajatiselt objekt välja lastakse, vastutab rahvusvaheliselt teisele lepingu

osalisriigile või tema füüsilistele või juriidilistele isikutele tehtud kahju eest, mida põhjustab

selline objekt või selle komponendid Maa peal, õhus või avakosmoses, sealhulgas Kuul ja

teistel taevakehadel.

Arvestades eeltoodud rahvusvahelist regulatsiooni, on kõnesoleva paragrahvi lõikes 1

täpsustatud, et kui Eesti riigil tekib Eesti käitaja kosmosetegevuse tõttu kahju hüvitamise

kohustus vastavalt rahvusvahelisele õigusele, tekib riigil käitaja vastu tagasinõudeõigus.

Tagasinõudeõiguse teostamisel ei võeta arvesse võlaõigusseaduse regulatsiooni, sh

lepinguvälise vastutuse sätteid ega kahjunõude vähendamise mehhanisme, ei ole tähtis ka

käitaja süü vorm. Võlaõigusseaduse kohaldamine tekitaks võimaluse, et käitaja pääseb

kohustusest riigile kahju hüvitada. Näiteks on võlaõigusseaduse järgi kahju hüvitamise

eelduseks kahju tekitaja süü olemasolu, mille tõendamine võib olla kosmosetegevuse puhul

keeruline. Lisaks ei pruugi olla selge kahju ettenähtavus või põhjuslik seos. Seega võib tekkida

olukord, kus kahju on olemas, aga käitaja ei vastuta ning riik ei saa suurte summade maksmise

eest hüvitist.

Seega on lähtutud eeldusest, et kui riigil tekib teise riigi ees kahju hüvitamise kohustus, siis

samas ulatuses on riigil võimalik esitada nõue käitaja vastu, kelle kosmosetegevuse tagajärjel

kahju tekkis. Selline regulatsioon on õigustatud, arvestades, et:

1. Võimaldades kosmosetegevuse loa saamist ja kosmosetegevuse tegemist Eesti

Vabariigi territooriumil, võtab Eesti riik endale rahvusvahelisel tasemel kohustuse

64 Austrian Federal Law on the Authorisation of Space Activities and the Establishment of a National Registry

(Austrian Outer Space Act). 25.05.2018. § 11. 65 The Act on Space Activities. 23.01.2018., § 7. 66 Act no. 409 of 11 May 2016 (The Outer Space Act)., § 12. Kättesaadav:

https://ufm.dk/en/legislation/prevailing-laws-and-regulations/outer-space/outer-space-act.pdf. 67 Space Industry Act 2018. 15.03.2018., § 36. Kättesaadav:

https://www.legislation.gov.uk/ukpga/2018/5/contents/enacted.

hüvitada kahju teistele riikidele ja nende isikutele. Sellega asub Eesti riik sisuliselt

käitaja tegevuse garandiks, tagades käitaja põhjustatud kahju hüvitamise kolmandatele

isikutele. Tegemist on riigivastutuse regulatsioonist kõrvalekalduva olukorraga, kuna

üldjuhul vastutab riik ainult selle kahju eest, mis kaasneb avaliku võimu volituste

rakendamisega ja muude avalike ülesannete täitmisega (RVastS § 1 lg 1).

2. Riikide vastutus kosmoseobjekti põhjustatud kahju eest lahendatakse ja kahjusumma

tehakse kindlaks rahvusvahelise regulatsiooni alusel: diplomaatiliste kanalite kaudu

(vastutuse konventsiooni artikkel 9) või konventsiooni osalisriikide asutatava

spetsiaalse komisjoni kaudu (vastutuse konventsiooni artikkel 14). Nimetatud

menetluste raames uuritakse vastavat kahjujuhtumit, osaliste vastutust ja kahju

hüvitamist puudutavaid asjaolusid, mistõttu puudub sama intsidendi puhul riigisisene

vajadus tuvastada käitaja vastutust kahju eest võlaõigusseaduse alusel.

Kosmosetegevuse osas on kõnesoleva seadusega ette nähtud kohustuslik vastutuskindlustus,

millega kindlustatakse käitaja kosmosetegevusega seotud vastutust. See tähendab, et

kindlustuspoliisi nõuetekohaselt jõus hoidnud käitajal on kindlustusjuhtumi korral õigus

kindlustushüvitisele.

Paragrahvi 52 lg 2. Lõikes 2 on ette nähtud riigi tagasinõudeõiguse raames käitaja vastu

esitatava nõude aegumise regulatsioon. Regulatsioon arvestab väljaspool Eesti Vabariigi

territooriumi toimunud kahjujuhtumi uurimise ja kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemise

võimalikku pikka aega, mida ei saa mõjutada Eestis kehtivate aegumistähtaegadega. Eesmärk

on vältida olukorda, kus rahvusvahelise taseme kahjujuhtumi menetluse lõppemisel oleks riigi

tagasinõudeõigusest tulenev rahaline nõue käitaja vastu riigisisese õiguse kohaselt aegunud.

Paragrahvi 52 lg 3. Lõige 3 on erisäte tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 1 suhtes, mis

ütleb, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisti. Seega kaldub riigi tagasinõudeõiguse aegumistähtaja algus kõrvale

tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Kuivõrd suureskaalalise ja tehniliselt keerulise

kosmosetegevuse puhul võib kahju tekitaja, kahju suuruse jms väljaselgitamine olla keeruline

ning mitmeetapiline, võib nõude sissenõutavaks muutmise täpse aja kindlakstegemine osutuda

liialt keeruliseks ja tekitada vaidlusi. Seega on mõistlik määrata aegumise alguskuupäev selgelt

seaduses.

10. peatükk

Kindlustus

Eelnõu § 53 – vastutuskindlustus

Paragrahv 53. Rahvusvaheliselt tähtsaimad kosmoseõigust reguleerivad õigusaktid võeti vastu

1960-datel ja 1970-datel, mistõttu keskenduti väga palju riikide tegevusele kosmoses. Sellest

tulenevalt vastutavad riigid täielikult igasuguse kosmoseobjektide tekitatud kahju eest, kuigi

erasektori kosmosetegevuse üle ei pruugi riigil suurt kontrolli olla. Selles valguses nõuab suur

osa riike eraisikute kosmosetegevuse puhul selle kindlustamist.68

Avakosmose lepingu artikli 7 järgi vastutavad riigid rahvusvaheliselt enda jurisdiktsiooni alla

kuuluva kosmosetegevuse tagajärjel tekkinud kahju eest. See tähendab, et olukorras, kus Eesti

õiguse alusel üleslennutatud kosmoseobjekt tekitab kahju välisriigile, peab vastava kahju

hüvitama alati Eesti riik. Nagu varem mainitud, võib kosmosevaldkonnas tekkinud kahju

hüvitamine küündida väga suurte summadeni, mille tasumine võib olla riigi majandusele väga

koormav. Kuigi riigil on tagasinõudeõigus kahju tekitanud kosmoseobjekti käitaja vastu, ei

pruugi käitajal olla võimekust ulatuslikke nõudeid rahuldada. Seega on oluline, et

kosmosetegevus oleks kindlustatud vähemalt kolmandatele isikutele kahju tekitamise

olukordadeks.

Kõnesolevas sättes kirjeldatud kindlustuse puhul on tegemist kohustusliku

vastutuskindlustusega VÕS § 520 mõttes. See tähendab, et kindlustusjuhtumi puhul hüvitab

kindlustusandja kahju otse kolmandale isikule kui kahju saajale VÕS § 521 lg 8 järgi.

Paragrahvi 53 lg 1. Lõige 1 näeb ette kosmoseobjekti käitaja ja kindlustusandja vahelise

kindlustuslepingu kohustuslikud tingimused. Kuna rahvusvaheliselt on kahju tekitamise eest

vastutav riik, peab riigil olema ka kontroll kahju hüvitamise kompenseerimise tarbeks sõlmitud

kindlustuslepingu üle.

Paragrahvi 53 lg 1 p 1. Selgelt peab kindlustusandja olema isik, kellel on õigus Eesti

kosmoseobjekti käitajale kindlustust pakkuda. Kuivõrd kosmoseobjekti käitaja peamine

tegevuskoht peab olema Eesti ning kosmoseobjekt registreeritakse Eesti registris, toimub ka

kindlustamine Eestis. Oluline on aga ka märkida, et kindlustusselts, kellega kindlustusleping

sõlmitakse, ei pea olema Eestis registreeritud ning tegemist võib olla välisriigi äriühinguga.

Paragrahvi 53 lg 1 p 2. Kuivõrd tegemist on vastutuskindlustusega, on kindlustusjuhtumiks

olukord, kus käitaja vastu on tekkinud kolmandal isikul nõue. Kindlustuse eesmärgiks on katta

just kosmosetegevuse ja kosmoseobjektiga seotud ja tekitatud kahju.

Paragrahvi 53 lg 1 p 3. Kuivõrd eelnõu §-s 52 on kirjeldatud olukordi, kus riigil tekib

tagasinõudeõigus, ning kindlustuskohustus on määratud just riigi kantava vastutuse

vähendamise eesmärgil, ei ole vaja §-s 48 sätestatut korrata.

Paragrahvi 53 lg 1 p 4. Kindlustustingimused ja kindlustussumma peavad vastama

kosmosetegevusele. See tähendab, et leping peab olema sõlmitud ettevõtjaga, kes

kosmosetegevuse kindlustust pakub ning on selleks võimeline. Lisaks peavad

kindlustuslepingu tingimused peegeldama kosmosetegevuse ulatust ning potentsiaalsete riskide

suurust.

68 Bhat B, S. ”Space Liability Insurance: Concerns and Way Forward”. Athens Journal of Law - Volume 6, Issue

1, 2020., lk 37-38. Kättesaadav: https://www.athensjournals.gr/law/2020-6-1-2-Bhat.pdf.

Kindlustussumma alampiir on 60 000 000 eurot. Alampiiri seadmisega saab riik garanteerida,

et valdaval osal kindlustusjuhtumitest saab kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse katta.

Alampiiri summa varieerub eri välisriikide kosmosetegevuse õigusaktides. Euroopa riikides on

aga alampiir 60 000 000 väga tavaline ning kehtestatud näiteks Soomes ja Austrias.

Paragrahvi 53 lg 2. Eelnõu § 53 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata riigiasutuste suhtes.

Riigiasutustele rakendub riigivastutus.

Paragrahvi 53 lg 3. Kindlustusjuhtum võib toimuda kosmosetegevuse vältel igal hetkel,

mistõttu ei tohi lubada, et kindlustuspoliis mingil ajal ei kehti. Vastupidine olukord läheks

vastuollu kindlustusnõude seadmise eesmärgiga.

Paragrahvi 53 lg 4. Tõenäoline on, et kindlustust pakkuv ühing ei ole Eesti äriühing. Selle

jaoks, et vältida kohalduva õiguse ja kohtualluvusega seotud probleeme piiriülese

kindlustuslepingu puhul, kohustab seadus sõlmima kohalduva õiguse ja kohtualluvuse

kokkuleppe. Kohtualluvus ja kohalduv õigus peavad olema Eestis, kuivõrd see lihtsustab

suuresti kindlustatu ja Eesti riigi võimalusi kindlustushüvitist saada ning võimalikke vaidlusi

lahendada.

11. peatükk

Asutuste vaheline koostöö

Eelnõu § 54 – pädeva asutuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti koostöö

Paragrahvi 54 lg 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole pädevust

kosmosetegevusega seonduvate võrgu- ja infosüsteemide nõuete efektiivseks kontrollimiseks

ja küberinsidentidega tegelemiseks. Seega sätestab paragrahv, et TTJA peab tegema koostööd

Riigi Infosüsteemide Ametiga. RIA-l on vastavad pädevused olemas.

Paragrahvi 54 lg 2. Selleks, et koostöö TTJA ja RIA vahel oleks võimalikult efektiivne, peab

RIA peadirektor määrama kindla kontaktisiku, kellega TTJA saab vajadusel suhelda.

Paragrahvi 54 lg 3. Säte määratleb, milliste eelnõuga reguleeritud asjaolude puhul peab RIA

kaasama ning koostööd tegema. Säte viitab seejuures §-le 1, mis sätestab eelnõuga

reguleeritava. Vastavad asjaolud on sellised, mille puhul RIA pädevus ja ekspertiis on

efektiivseks järelevalveks vajalik.

Eelnõu § 55 – pädeva asutuse, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti koostöö

Paragrahvi 55 lg 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole pädevust

kosmosetegevusega seonduvate julgeoleku ja avaliku korra ohtudega tegelemiseks. Seega on

sätestatud kohustus teha koostööd Kaitsepolitseiameti ja Välisluureametiga.

Paragrahvi 55 lg 2. Selleks, et koostöö oleks võimalikult efektiivne, peavad

Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektorid määrama kindla kontaktisiku, kellega

TTJA saab vajadusel suhelda.

Paragrahvi 55 lg 3. Säte määratleb, milliste eelnõuga reguleeritud asjaolude puhul peab

Kaitsepolitseiameti ja/või Välisluureameti kaasama ning koostööd tegema. Säte viitab

seejuures §-le 1, mis sätestab eelnõuga reguleeritava. Vastavad asjaolud on sellised, mille puhul

Kaitsepolitseiameti ja/või Välisluureameti pädevus ja ekspertiis on efektiivseks järelevalveks

vajalik.

12. peatükk

Järelevalve

Eelnõu § 56 – riiklik ja haldusjärelevalve

Paragrahvi 56 lg 1. Lõike 1 järgi tegeleb kõnesoleva seaduse raames üldise riikliku ja

haldusjärelevalvega pädev asutus ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kõnesoleva

seaduse järgi tehtava kosmosetegevuse puhul on aga ka võimalik, et haldusjärelevalveks on

pädev mõni muu asutus. Seega sätestavad järgnevad lõiked 2 ja 3 erandid lõikest 1.

Paragrahvi 56 lg 2. Lõikes 2 määratakse Transpordiameti pädevus õhuruumi kasutamist

reguleerivate õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemiseks. Arvestades, et kõnesolev seadus

ei lähe vastuollu lennundusseadusega69 ega piira lennundusseaduse kohaldatavust õhuruumi

kasutamisele, peab selles valdkonnas jääma järelevalveasutuseks Transpordiamet. Lisaks

kohaldub lennundusseadus ulatuses, milles see sätestab muid pädevaid asutusi teatud ulatuses

järelevalve tegemiseks.

Paragrahvi 56 lg 3. Lõige 3 annab teatud olukordades järelevalvepädevuse Riigi Infosüsteemi

Ametile. Täpsemalt on Riigi Infosüsteemi Ametil pädevus teha järelevalvet nõuete üle, mis on

seotud võrgu- ja infosüsteemidega ning nõuavad seega spetsiifilist tehnilist pädevust. Samal

põhjusel on Riigi Infosüsteemi Ametil pädevus küberintsidentide ennetamises ja lahendamises.

Nendes olukordades puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil vajalik võimekus ja

69 Lennundusseadus1. RT I, 30.06.2023, 32.

teistest õigusaktidest tulenev pädevus järelevalvet teha, mistõttu antakse pädevus üle Riigi

Infosüsteemi Ametile.

Paragrahvi 56 lg 4. Kuivõrd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ei pruugi olla

pädevust ja/või võimekust teatud olukordades vajalike järelevalvetoimingute teostamiseks.

Seega on sättes määratud riigiasutused, kellega võib olla vajadus teha koostööd.

Paragrahvi 56 lg 5. Kosmosetegevus toimub tõenäoliselt rahvusvaheliselt. Eesti riigi pinnalt

kosmoseobjektide kosmosesse lennutada ei saa ning seega peavad selle jaoks ka Eesti

kosmoseobjektide käitajad minema välismaale. Sellises olukorras võib Eesti

järelevalveasutustel olla vajadus teha vastava välisriigi asutustega koostööd.

Eelnõu § 57 – pädeva asutuse õigused teabe saamisel

Paragrahv 57. Selleks, et pädev asutus ja teised käesoleva seaduse alusel riiklikku ja

haldusjärelevalvet teostavad asutused saaks täita oma järelevalvekohustust, peab neil olema ka

õigus infot saada. Seetõttu on §-s 58 sätestatud isikud, kellelt säärast infot saab nõuda, ning on

üldiselt reguleeritud info saamist. Paragrahv oluline selleks, et seadus annaks pädevale

asutusele aluse, et küsida infot lisaks käitajale ka teistelt kõnesolevas seaduses nimetatud

isikutelt. Seaduseelnõu väljatöötamisel kohtusid töörühma liikmed Taani regulaatorite

esindajatega, mille käigus selgus, et Taani seadus ei luba pädeval asutusel küsida infot

kolmandatelt isikutelt. See omakorda on vähendanud järelevalveasutuste võimalust teha

efektiivset järelevalvet ning on esinenud probleeme kolmandatelt isikutelt info saamisega.

Sellise probleemi vältimiseks võimaldab Eesti kosmosetegevuse seadus paluda lisainfot lisaks

käitajale ka teistelt kõnesoleva seadusega sätestatud isikutelt.

Paragrahvi 57 lg 1 p 1. Pädeval asutusel on õigus saada infot käitajalt, käitaja juhtorgani

liikmelt ja töötajalt. Kuivõrd käitaja on see, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa

alusel, peab pädeval asutusel olema kindlasti võimalus pöörduda käitaja poole info saamiseks.

See hõlmab ka käitaja juhtorgani liikmeid ning töötajaid.

Paragrahvi 57 lg 1 p 2. Pädeval asutusel on õigus nõuda infot kosmoseobjekti omanikult,

kosmoseobjekti omaniku juhtorgani liikmelt, töötajalt ja ametnikult. Kuna kosmoseobjekt ei

pruugi kuuluda käitajale, vaid võib kuuluda kolmandale isikule, on oluline eraldi sätestada

pädeva asutuse õigus saada infot kosmoseobjekti omanikult.

Paragrahvi 57 lg 1 p 3. Pädeval asutusel on õigus küsida infot käitajaga või kosmoseobjekti

omanikuga samasse kontserni kuuluva äriühingu juhtorgani liikmelt ja töötajalt või ametnikult.

Kontserni mõiste on määratletud äriseadustiku §-s 6.70 Punkti 3 eesmärgiks on, et kui käitaja

tegutseb äriühinguna, siis on võimalus, et käitaja kuulub kontserni, ning kui tekib olukord, kus

pädeva asutuse jaoks vajalikku infot valdab isik, kes kuulub käitaja või omanikuga samasse

kontserni, aga ise ei ole käitaja ega omanik, on pädeval asutusel võimalik täita oma järelevalve

eesmärki ning saada vajalikku infot käitaja või kosmoseobjekti omanikuga samasse kontserni

kuuluva äriühingu juhtorgani liikmelt ja töötajalt.

70 Äriseadustik. RT I, 06.07.2023, 131, § 6.

Paragrahvi 57 lg 1 p 4. Pädeval asutusel on õigus küsida infot käitaja või kosmoseobjekti

omaniku aktsionärilt, osanikult, liikmelt või soodustatud isikult. Kuna käitaja on sise-

eeskirjadega määratlenud muu hulgas oma organisatsioonilise struktuuri ja sisemise

juhtimiskorralduse koos vastutuse jaotusega, siis kui pädeval asutusel on vaja saada infot

käitajalt, selgub sise-eeskirjadest, kelle poole pädev asutus info saamiseks pöörduma peab, ning

kõnesoleva punkti alusel saab pädev asutus pöörduda käitaja või kosmoseobjekti omaniku

aktsionäri, osaniku või liikme poole.

Paragrahvi 57 lg 1 p 5. Pädeval asutusel on õigus küsida infot § 15 lõike 1 p-s 10 nimetatud

kosmoseobjekti valmistamisega seotud isikutelt ehk muudelt isikutelt peale kosmosetegevusloa

taotleja. Need muud isikud on seotud kosmoseobjekti valmistamisega, kosmosetegevuse

ettevalmistamisega ja teostamisega või sellega seotud vahendite või süsteemide loomisega või

hankimisega. Kuna kosmosetegevus on väga mahukas ja sellega on seotud palju isikuid, siis on

oluline jätta pädevale asutusele õigus pöörduda vajaduse korral iga kosmosetegevusega seotud

isiku poole.

Paragrahvi 57 lg 1 p 6. Pädeval asutusel on õigus küsida infot kolmandalt isikult üksnes

põhjendatud vajaduse korral. Kolmas isik on antud juhul isik, kes on seotud kosmosetegevusega

või sellest puudutatud muul viisil, mis ei ole kaetud mõne muu kõnesoleva seaduse sättega.

Näiteks võib selline kolmas isik olla füüsiline isik, kelle varale tekkis kahju kosmosetegevuse

käigus, millega ta ise ei olnud seotud.

Paragrahvi 57 lg 1 p 7. Pädeval asutusel on õigus küsida infot käitaja likvideerijalt või

pankrotihaldurilt. Olukorras, kus käitajal on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine, on

pädeval asutusel õigus saada vajalikku infot. See tähendab, et käitaja likvideerija või

pankrotihaldur peab oma tegevuses pädevale asutusele selgitusi andma ning arvestama

kõnesolevas seaduses sätestatuga, muu hulgas näiteks kui käitaja pankrotivara hulgas on

kosmoseobjekte või ta on kuidagi muud moodi seotud kosmosetegevusega.

Paragrahvi 57 lg 2. Järelevalve tegemiseks on väga oluline, et pädeval asutusel oleks kõik

vajalik info olemas. Kui pädev asutus vajalikku infot ei saa, on tal õigus teha tähtaja jooksul

täitmiseks ettekirjutus, mis on olemuselt haldusakt HMS § 51 lg 1 alusel. Tegemist oleks

koormava haldusaktiga, kuivõrd see paneks kohustatud isikule kohustuse anda infot.

Kõnesolevas lõikes nimetatud korraldus peab vastama üldistele haldusakti tunnustele.

Paragrahvi 57 lg 3. Selleks, et tagada pädeva asutuse põhjalik ja tasemel järelevalve, on

seadusega jäetud pädevale asutusele võimalus mitte jagada teabe nõudmise eesmärke, kui

põhjus on näiteks salastatud või pädev asutus ei saa jagada üksikasju teabe nõudmise eesmärgi

kohta.

Eelnõu § 58 – riikliku järelevalve erimeetmed ja erisused

Paragrahvi 58 lg 1. Kuivõrd kõnesoleva seadusega antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile pädevus riikliku järelevalve tegemiseks kosmosevaldkonnas, on vastav

amet korrakaitseseaduse § 6 lg 1 mõttes korrakaitseorgan. Riikliku järelevalve tegemiseks

peavad TTJA-l olema volitused korrakaitseseadusest tulenevate vajalike meetmete

kasutamiseks. Lõige viitab korrakaitseseaduse (KorS) §-dele 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53.

Vastavad korrakaitseseaduse sätted reguleerivad isikuandmete töötlemisega seonduvaid ning

asjade läbivaatamise ja hoiulevõtmisega seonduvaid erimeetmeid. Erimeetmete kasutamisele

kohaldub korrakaitseseadus täies ulatuses.

KorS §-st 30 tähenduses on õigustatud pädeva asutuse poolt küsitlemine või dokumentide

nõudmine näiteks olukorras, kus toimuv kosmosetegevus on muutunud ohtlikuks ning pädeval

asutusel on vaja leida lahendus ohu lõpetamiseks.

KorS §-st 31 tuleneva kutse ja sundtoomine oleks näiteks põhjendatud, kui kosmosetegevuse

teostamine oleks ohtu põhjustav ning kosmosetegevuse teostaja(d) ei ole pädeva asutusega

koostööaltid. Sellisel juhul saaks pädev asutus kutsuda kosmosetegevuse teostada ametiruumi,

et kosmosetegevusega kaasneva ohu vähendamiseks vajalikku informatsiooni saada.

KorS § 32 järgi isikusamasuse tuvastamine võib osutuda vajalikuks olukorras, kui näiteks

pädeval asutusel on vaja informatsiooni kosmosetegevust teostava ettevõtte juhtorgani liikmelt

ning on vaja teha selgeks, kas informatsiooni küsitakse õigelt inimeselt.

KorS § 49 lg 1 p 7 alusel võib pädeval asutusel olla vajalik viia läbi vallasasja läbivaatus.

Kosmoseobjekti ohutuse hindamiseks võib olla vajalik kosmoseobjekti ennast vaadelda ning

seda seeläbi analüüsida.

KorS § 50 lg 1 p-de 1 ja 3 ning KorS § 51 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel võib pädeval asutusel olla

vajalik siseneda näiteks kosmoseobjekti valdaja või kosmosetegevuse teostaja valdusesse ning

valdus läbi vaadata, et teha kindlaks, kas kosmosetegevuse teostamine on ohutu ning

nõuetekohane.

KorS § 52 lg 1 p 5 alusel võib pädeval asutusel olla vajadus näiteks kosmoseobjekti hoiule

võtmiseks, et see KorS § 49 lg 1 mõttes läbi vaadata.

KorS § 53 mõttes on õigustatud hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine. Kui pädev

asutus on näiteks hoiule võtnud kosmoseobjekti ning pidanud seda ohtlikuks võib juhtuda, et

seda ei ole võimalik hoida viisil, mis tagaks ohtude tõrjumise. Samuti võib juhtuda, et sellises

olukorras, ei oleks põhjendatud asja endisele valdajale tagasi andmine. Kosmoseobjekti

hoidmine ja korrashoid võib osutuda ka pädeva asutuse jaoks ebaproportsionaalselt kulukaks

või raskeks.

Paragrahvi 58 lg 2. Keskkonnasäästlikkuse ja ohutuse põhimõtete ning vastavate nõuete

tagamiseks peab korrakaitseorganil olema õigus nõuetevastase tegevuse peatamiseks ja

keelamiseks ning ebapädevate isikute ülesannete täitmiselt eemaldamiseks.

Eelnõu § 59 – ettekirjutus

Paragrahvi 59 lg 1. Kui pädev asutus avastab, et kohustatud isik ei järgi kõnesolevast seadusest

tulenevat regulatsiooni, on tal õigus anda haldusakt ettekirjutusena, tagamaks regulatsiooni

täitmist. Norm sisaldab kaalutlusõigust.

Paragrahvi 59 lg 2. Lõige 2 kohustab ettekirjutuse adressaati ettekirjutust viivitamata järgima

ning sellest tulenevaid kohustusi täitma. Kuigi adressaadil on õigus ettekirjutust vaidlustada

(HMS § 71), ei tähenda vaidlustuse esitamine, et ettekirjutusest tulenevaid kohustusi täitma ei

pea. Kuivõrd ettekirjutuse eesmärk võib olla näiteks kosmosetegevuse ohutuse või julgeoleku

mõttes väga olulise kohustuse täitmise tagamine, ei saa riskida sellega, et vaidemenetluse

jooksul on regulatsioon pidevalt täitmata. Sellest tulenevalt on õigustatud, et ettekirjutuse

adressaat peab täitma ettekirjutuse vaatamata sellele, kas ta otsustab esitada vaide.

Eelnõu § 60 – sunniraha määr

Paragrahv 60. Lõige 1 määrab sunniraha ülemmäära ettekirjutuse täitmata jätmise eest,

kuivõrd KorS § 28 lõikest 2 tuleneb, et sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär sätestatakse

riikliku järelevalve eriseaduses. Sunniraha ülemmääraks on füüsilisele isikule 6400 ja

juriidilisele isikule 450 000 eurot. Kosmosetegevus on suure riskiga valdkond ning seetõttu on

määratud suurele riskile vastav sunniraha ülemmäär. Kui oleks ebaproportsionaalselt väike

sunniraha ülemäär võrreldes kosmosetegevusest tuleneva riski laadiga, ei täidaks sunniraha

oma funktsiooni. Sunniraha eesmärgiks on motiveerida kohustatud isikuid järgima riigis

kehtestatud seadusi ja norme. Kuna kosmosevaldkonnas on kulud ja investeeringud

tavapärasest suuremad, on vaja kehtestada ka keskmisest kõrgem ülemmäär. Samas ei mõju

nõnda suur sunniraha määr karistusena, kuivõrd enne selle määramist peab pädev asutus siiski

tegema hoiatuse ning andma võimaluse korraldust täita ilma sunniraha maksmata. Samuti ei on

seaduses määratud vaid sunniraha ülemmäärad ning neid peaks kohaldama vaid kõige

kriitilisemates olukordades. Kui korralduse mittetäitmise tagajärjed võivad olla väga olulised,

on põhjendatud väga suure sunniraha määramisega hoiatamine, et võimalikult efektiivselt

motiveerida isikut korraldust täitma.

Asendustäitmise ja sunniraha rakendamisele kohaldub asendustäitmise ja sunniraha seadus.

13. peatükk

Vastutus

Eelnõu § 61 – kosmosetegevusloa tingimuste või kosmosetegevusloast tulenevate kohustuste

täitmata jätmine

Paragrahvi 61 lg 1. Kosmosevaldkond on suure riskitasemega ning võib potentsiaalselt

tekitada riigile ja ühiskonnale ulatuslikke kahjusid. Sellest tulenevalt on vajalik, et oleks

kindaks määratud vastutus isikutele, kes seadusega ettenähtud nõudeid rikuvad.

Kosmosetegevusloa tingimuste rikkumisi menetleb pädev asutus.

Eelnõu §-st 13 tuleneb, et kosmosetegevust võib teostada ainult vastava kosmosetegevusloa

alusel. Olukorras, kus sellest kosmosetegevusloast tulenevaid tingimusi rikkuda on tegemist

väärteoga. Veel enam sätestab eelnõu § 21, et kosmosetegevusloale saab määrata

kõrvaltingimusi, mille rikkumine täidab samuti vastavat väärteokoosseisu.

Kosmosetegevusloa andmisel paneb pädev asutus paika täpsed tingimused, mille täitmise korral

saab kosmosetegevust ohutult teostada. Seega on selliste tingimuste rikkumise korral tegemist

väga tõsise õigusvastasusega ning põhjendatud on vajadusel isiku arest. Arest oleks näiteks

asjakohane, kui tingimuste rikkumine on niivõrd raske, et kosmosetegevuse teostajat ei tohi

lubada kosmosetegevuse juurde.

Lisaks on sättes märgitud täpsed seadusest tulenevad kosmosetegevuse nõuded, mida peab

kosmoseobjekti käitaja järgima. Ka nende rikkumisel on väärteokoosseis täidetud.

Eelnõu 13. peatükis sätestatud süütegude eest määratud sanktsiooni ulatuses on eeskuju võetud

lennundusseaduse 92. peatükis sätestatud süütegudest.

Paragrahvi 61 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 62 – kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine

Paragrahvi 62 lg 1. Kuigi seadusel ei ole otsest tagasiulatuvat mõju, peab siiski suutma tagada,

et juba seaduse jõustumise ajaks Maa orbiidile või sellest kaugemale saadetud objektid oleksid

nõuetekohased kuivõrd on selge, et kosmoseobjektid peavad olema ohutud.

Lisaks peab ka registreerima kosmoseobjektid, mis on juba enne seaduse jõustumist lennutatud

Maa orbiidile või sellest kaugemale. Siiski on selleks antud käitajatele kuus kuud aega. Samuti

peab käitaja taotlema kosmosetegevusloa, et pädeval asutusel oleks võimalik edaspidi tagada

käitaja sobivus ning kosmosetegevuse nõuetele vastavus. Pärast seaduse jõustumist

lennutatavate kosmoseobjektide jaoks peab olema kosmosetegevusluba ning need peavad

olema registreeritud.

Eelnõu sätestab mitmeid nõudeid kosmoseobjektide käitajatele kosmosetegevuse teostamiseks.

Sääraste nõuete rikkumisel, ning kui sellega põhjustatakse ohtu varale, keskkonnale, riigi

julgeolekule või riigikaitseobjektile, on väärteokoosseis täidetud. Sellisteks nõueteks on eelnõu

§-dest 5, 6, 8 ja 53 tulenevad.

Ohtu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile tuleb tõlgendada pigem

laialt ning ohtu terminina mõista osaliselt KorS § 5 lg 2 järgi. Seega on oht olukord, kus

ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et

vara, keskkond, riigi julgeolek või riigikaitseobjekt võib saada kahjustada või muul viisil

negatiivselt mõjutada.

Paragrahvi 62 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 63 – teavitamiskohustuse täitmata jätmine

Paragrahvi 63 lg 1. Ohutuks kosmosetegevuseks on oluline, et Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil oleks kogu käitajaga seonduv info asjakohane, korrektne ja ajakohastatud.

Kuivõrd käitajal tekib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamise kohustus

olukordades, mis võivad põhjustada ohtu keskkonnale, varale või 2. peatükis sätestatud teiste

põhimõtete järgmisele ning millel võivad olla kahjulikud tagajärjed, siis on oluline sellise

kohustuse rikkumise korral võtta vastutusele isikud, kes seda teevad. Teavitama ei pea vaid

potentsiaalsest ohust keskkonnale ja varale, vaid asjakohasel juhul ka vastavat pädevat asutust

küberintsidendist või olulise osaluse võõrandamisest, kosmosetegevusloa aluseks olevate

andmete muutmisest ja andmetest pärast kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale

lennutamist.

Eelnõu § 11 sätestab kosmoseobjektide käitajatele teavitamiskohustuse, mille rikkumisel on

käesolev väärteokoosseis täidetud.

Lisaks on vajadusel põhjendatud väärteokoosseisu täitnud isiku arest, kuivõrd teavitamine on

eriti oluline kohustus kosmosetegevuse ohutuse tagamisel. Seega peab selle rikkumisel olema

ka võimalikult oluline tagajärg, et isikuid õigusrikkumisest heidutada.

Paragrahvi 63 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 64 – kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmise nõuete rikkumine

Paragrahvi 64 lg 1. Kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti omandi üleandmine võib olla

riskantne tegevus olenevalt kosmoseobjekti uuest käitajast või omanikust. Uus omanik võib

kujutada endast ohtu kosmosetegevusele ning rikkuda ettenähtud nõudeid. Lisaks vastutab riik

kosmosetegevusega tekkinud kahju eest ning peab kosmosetegevuse piiri taha üleandmise

korral vastutusest kindlasti vabanema. Seega on kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi

üleandmise nõuete järgimine väga oluline ning nende rikkumisele peab järgnema sanktsioon.

Käesolev väärteokoosseis on täidetud eelnõu §des 44 või 45 sätestatud nõuete rikkumisel.

Paragrahvi 64 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 65 – kosmosetegevuse alustamine ilma seaduses sätestatud eeldusi täitmata

Paragrahvi 65 lg 1. Kosmosetegevuse nõuetekohasuse kontrollimiseks on kosmosetegevusloa

kõrval pädeva asutuse jaoks teine mehhanism kosmoselennu valmiduse kontrollimine ning

kooskõlastuse andmine. Kui kosmosetegevust alustatakse ilma säärase kooskõlastusteta, võib

see olla ohtlik ning ka rikkuda keskkonda. Seega peab olema sätestatud sanktsioon ilma

kooskõlastuseta kosmosetegevuse eest.

Käesolev väärteokoosseis on täidetud eelnõu §-s 35 sätestatud nõuete rikkumisel.

Paragrahvi 65 lg 2. Sarnaselt teistes seadustes sätestatud süüteokoosseisudega on eraldi

sanktsioon ja karistusmäär sätestatud juriidilistele isikutele.

Eelnõu § 66 – menetlus

Paragrahv 66. Kuivõrd eelnõus on läbivalt peetud pädeva asutuse all silmas Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametit, on ta ka väärtegude kohtuväline menetleja.

13. peatükk

Rakendussätted

Eelnõu § 67 – karistusseadustiku muutmine

Paragrahv 67. Eelnõu eesmärk on kriminaliseerida kosmosetegevusloata kosmosetegevus.

Kosmosetegevusest saab reguleeritud tegevus. Reguleerimise eesmärk on omada ülevaadet, et

kosmosetegevusega seotud käitaja oleks võimeline kosmostegevust tegema eelnõus sätestatud

põhimõtteid ja nõudeid järgides. Normi eesmärk on mh preventiivne, et vältida

kosmosetegevusloata kosmosetegevust.

Eelnõu § 68 – küberturvalisuse seaduse muutmine

Paragrahv 68. Kosmosetegevusega võib kaasneda suuremahuline andmehaldus ning samuti

võib kosmosetegevusest sõltuda elutähtsate teenuste osutamine. Kuna kosmoseobjekti

juhtimine toimub enamasti infosüsteemide kaudu, siis on olemas oht, et kosmoseobjekti

juhtimise võtab üle pahatahtlik kolmas isik. Võttes arvesse julgeolekuolukorda ning võimalust,

et kosmoseobjektid võivad langeda küberrünnakute alla, on väga oluline tagada

kosmosetegevuse turvalisus ning vastavus küberturvalisuse seadusele. See on oluline ka

seetõttu, et rahvusvaheliselt langeb Eesti riigile vastutus enda territooriumil eraisikute tehtava

kosmosetegevuse tekitatud kahju eest. Säte on proportsionaalne, arvestades

kosmosetegevusega kaasnevaid võimalikke ohte ning riigile langevat rahvusvahelist vastutust.

Eelnõu § 69 – rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Paragrahv 69. Kuivõrd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse lisandub

kosmosetegevusega ja sellega seonduvate menetlustega tegelemine tuleb vastava ameti

pädevusse lisada ka kosmosetegevus RSanS § 11 lõikes 3 punktis 6.

Eelnõu § 70 – riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahv 70. Mitmed tegevused seoses kosmosetegevusloa menetluse, kosmoseobjekti

registreerimise ja kosmoseobjekti omandiga nõuavad riigilõivu tasumist. Seega tuleb säärased

tegevused ning riigilõivude määrad kanda riigilõivuseadusesse ning seadust vastavalt muuta.

Kosmoseobjektide registreerimise ja kosmosetegevusloa riigilõivudega on raske kõiki

tekkivaid kulusid katta. Vastasel juhul oleks barjäär kosmosetegevustega alustamiseks Eesti

ettevõtetele liiga kõrge. Riigilõivud on läbiräägitud EKTL-iga ja heaks kompromissiks

vältimaks tühjade taotluste esitamist.

Eelnõu § 2173 – kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine

Paragrahvi 2173 lg 1. Kosmosetegevusloa taotluse läbivaatamine ning sellele järgnev menetlus

on töömahukad ülesanded ning toovad endaga kaasa suurema halduskoormuse. Sellest

tulenevalt peab taotluse esitamisel maksma ulatusliku riigilõivu.

Paragrahvi 2173 lg 2. Kuivõrd eelnõu §-s 23 sätestatud erandi eesmärk on anda võimalus

kosmosetegevusega tegeleda nendele, kellel ei pruugi olla palju rahalisi vahendeid, on erandi

alusel taotletava kosmosetegevusloa puhul sätestatud tavalisest väiksem riigilõiv.

Paragrahvi 2173 lg 3. Juhul, kui kosmosetegevusluba on välja antud, kuid käitaja soovib selles

muutuste tegemist, tuleb tasuda lisanduv riigilõiv, kuna täiendav menetlus tähendab

halduskoormust ning tööd pädevale asutusele.

Eelnõu § 2174 – kosmosetegevuse üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Paragrahv 2174. Kosmosetegevuse üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt

vastavalt §-le 44. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendab suuremat

halduskoormust ning nõuab riigilõivu tasumist.

Eelnõu § 2175 – kosmoseobjekti omandi üleandmise loa taotluse läbivaatamine

Paragrahv 2175. Kosmoseobjekti omandi üleandmiseks tuleb taotleda luba pädevalt asutuselt

vastavalt §-le 45. Säärase loa menetlus ning taotluse läbivaatamine tähendab suuremat

halduskoormust ning nõuab riigilõivu tasumist.

Eelnõu § 2176 – kosmoseobjekti registreerimistaotluse läbivaatamine -ja kosmoseobjektide

registrisse kande tegemine

Paragrahv 2176. Kosmoseobjektide registri kande tegemine tähendab halduskoormust ning

tööd pädevale asutusele. Sellest tulenevalt peab registrikande tegemisel tasuma riigilõivu.

Eelnõu § 71 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine

Paragrahv 71. Kui äriühingust käitajasse on kaasatud välisinvestor, kohaldub

välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses rakendatud kord ehk kontrollitakse

investeeringute usaldusväärsust vastavalt välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise

seaduses sätestatud korrale. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse

eesmärgiks on reguleerida kindlates majandusvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse

tehtavate investeeringute kontrolli eesmärgiga saada teavet ja hinnata ohtu, et ära hoida

negatiivset mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Välisinvesteeringu usaldusväärsust

kontrollitakse juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra

seisukohalt olulises majandusvaldkonnas.71 Võttes arvesse kosmosetegevusega kaasnevat

andmehaldust, sellega seotud võimalikke elutähtsaid teenuseid ning nende juhtimissüsteemide

olemust, võib kosmosetegevusega kaasneda oht Eesti julgeolekule või avalikule korrale,

mistõttu on oluline rakendada kontrolli võimalike välisinvestorite suhtes, kes soovivad tegeleda

Eestis kosmosetegevusega.

71 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus 639 SE. Seletuskiri, lk 1, 3. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a37b7d26-d0b7-44a1-8325-b15d3d424b5f/valisinvesteeringu-

usaldusvaarsuse-hindamise-seadus/.

Eelnõu § 72 – seaduse jõustumine

Seadus jõustub [01.01.2026].

Kosmosetegevuse seadus on kavandatud jõustuma [01.01.2026]. Jõustumisaja valikul on

arvestatud eelkõige kosmoseobjektide registri valmimisega ning TTJA infosüsteemides

tehtavate ümberkorraldustega, et register oleks seaduse jõustumise ajaks töökorras, kuna

seaduse jõustumise järel peab olema tehniline võimekus registrit pidada ning peab olema

võimalik seaduses ettenähtud andmeid registreerida. Jõustumisaja valik tagab osapooltele

piisava aja tutvuda uue regulatsiooniga ning teha vajalikud korralduslikud ettevalmistused.

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. Eelnõu

vastavuseks vajalikud seadusemuudatused on eelnõus nimetatud.

4 Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid:

1) Kosmosetegevus on kosmoseobjekti lennutamine Maa orbiidile või sellest kaugemale,

kosmoseobjekti käitamine nii kosmoses kui ka Maa peal, kosmoseobjekti juhtimine,

kosmoseobjekti tegevuse lõpetamine, Maale tagasitoomine ning eelnimetatuga seotud

tegevused ning kosmoseprügi vältimise, vähendamise ja kõrvaldamise eesmärgiga

tegevus Maa orbiidil või sellest kaugemal.

2) Kosmoseobjekt on mis tahes mehitatud või mehitamata objekt, mis on lennutatud või

mida plaanitakse lennutada Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja sellise objekti

füüsilised alamsüsteemid või last, kanderakett või mis tahes seade, mida on kasutatud

või plaanitakse kasutada objekti lennutamiseks Maa orbiidile või sellest kaugemale, ja

sellise seadme füüsilised alamsüsteemid või last.

3) Käitaja on isik, kes tegeleb kosmosetegevusega kosmosetegevusloa alusel.

4) Kosmoseobjekti omanik on isik, kellele kuulub kosmoseobjekt.

5) Sise-eeskirjad on käitaja sisekontrolli süsteemi osa, mis hõlmab vähemalt sisekontrolli

põhimõtteid ja protseduure.

6) Kosmoseprügi on kosmoseobjekt, selle osa või muu seade, mis jääb kosmosesse

kosmosetegevuse tulemusena või pärast kosmosetegevuse lõppemist, samuti Maale

kontrollimatult naasev objekt või selle osa.

7) Kosmosetegevusluba on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (pädev asutus)

väljaantav tegevusluba, mis annab füüsilisele või juriidilisele isikule õiguse tegeleda

kosmosetegevusega ning kosmoseobjekti käitada.

8) Kosmoselennu valmidus tähendab valmidust alustada kosmosetegevust, olles täitnud §

36 lõikes 1 sätestatud eeldused.

9) Riigi tagasinõudeõigus on riigi õigus nõuda käitajalt tagasi kogu ulatuses kahju, mille

riik on rahvusvahelise õiguse alusel hüvitanud kolmandale isikule käitaja

kosmosetegevuse tõttu põhjustatud kahju eest, sõltumata sellest, kas käitaja on kahju

tekkimises süüdi või mitte.

Kõik eelnõuga kasutusele võetud terminid on tihedalt seotud kosmosetegevusega ning aitavad

luua regulatsioonis selgust.

5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega, kuid koostamisel on võimalusel arvestatud

EL-i kosmosepoliitikaga (sh Euroopa kosmoseliikluse korraldamise ja kosmoseprügi haldamise

põhimõtetega). Samuti on eelnõu välja töötamisel lähtutud asjakohastest välislepingutest ning

eelnõu on nendega vastavuses.

6 Seaduse mõjud

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ §-st 46 peab seletuskirjas andma ülevaate seaduse jõustumisega

kaasnevatest mõjudest. Eraldi uuringuid Eesti kosmosevaldkonna reguleerimise kohta ei ole

tehtud ning tekkinud küsimused on praktilised. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) on välja

toodud kolm sihtrühma, keda Eesti kosmosetegevuse seadus mõjutab: riik,

tehnoloogiaettevõtjad ja ülikoolid. Mõju sihtrühmadele on välja toodud kokkuvõtlikult kõikide

sihtrühmade kohta.72 Käesolevas seletuskirjas on VTK-s kirjeldatud mõjudega arvestatud, kuid

VTK-s kirjeldatut on ka täiendatud ja täpsustatud.

Kavandatav meede 1: täita ÜRO avakosmose lepingust tulenevat kohustust reguleerida

eraettevõtluse tegevust kosmoses ja sellest tulenevalt aidata kaasa Eesti kosmosepoliitikas

ja -programmis 2020–2027 seatud eesmärgi täitmisele, milleks on luua Eestis

tehnoloogiaettevõtjatele kasvamiseks sobilik keskkond.73 Eeltoodu elluviimiseks

töötatakse välja Eestis esmakordselt kosmosetegevuse seaduse eelnõu koos

rakendusaktiga.

Sihtrühm: Eesti riik

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sise- ja välisjulgeolek)

Mõju kirjeldus: eelnõuga täidab Eesti välislepingutest tulenevaid kohustusi. Kuivõrd Eesti on

alla kirjutanud avakosmose lepingule, siis eelnõuga näitab Eesti rahvusvaheliselt oma

koostöövalmidust ning vastutustundlikkust kosmosevaldkonnaga seoses.

Avakosmose lepingu artiklite 6 ja 7 järgi vastutab Eesti oma riiklike tegevuste eest ning samuti

tuleneb artiklist 6 riikidele kohustus muu hulgas reguleerida eraettevõtjate tegevust kosmoses.

Eesti täidab oma rahvusvahelisi kohustusi siinse eelnõuga, reguleerides kosmosetegevust

Eestis.

Mõju olulisus: eelnõul on positiivne mõju nii sise- kui ka välisjulgeolekule, kuivõrd sellega

sätestatakse kindlad tingimused käitajatele, omanikele ning teistele kosmosetegevusega seotud

72 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw 73 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw

isikutele. Selle eesmärgiks on, et kosmosetegevusega tegeleksid usaldusväärsed isikud, kes ei

ohustaks Eesti avalikku korda, sise- ega välisjulgeolekut. Eelnõus on sätestatud ka

kosmosetegevuse põhimõtted, mida kosmosetegevusega tegelevad ja seotud isikud peavad

läbivalt oma tegevuses jälgima ja tagama. Üheks selliseks põhimõtteks on ohutuse põhimõte

ehk kosmosetegevuse ja kosmoseobjekti puhul peab olema tagatud nende ohutus, mis tähendab,

et need ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale, riigi julgeolekule ega

riigikaitseobjektile.

Eesti on alates 2015. aastast ESA liikmesriik, panustades valdkondlikesse teadus- ja

arendustegevustesse ja kosmoseavastamisse.74 Praeguse seisuga on kõik ESA liikmesriigid oma

kosmosevaldkonda juba reguleerinud või tegelevad selle reguleerimisega. See tähendab, et

antud eelnõuga käib Eesti ajaga kaasas ning on võrdväärne partner teistele ESA

liikmesriikidele. Kosmosevaldkonnas on ESA Eesti majandusüksustele peamiseks

võrgustikuks koostöö tegemisel.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju kirjeldus: eelnõus on sätestatud üheks kosmosetegevuse tegemise põhimõtteks

keskkonnasäästlikkuse põhimõte, mida tuleb kosmosetegevuse puhul läbivalt jälgida.

Kosmosetegevusega võib kaasneda mõju keskkonnale, näiteks võib kosmoseprügi põhjustada

kokkupõrkeid ning kahju varale või isikutele, samuti võib kosmoseprügi takistada edasist

kosmosetegevust või häirida ühiskonnale hädavajalike teenuste pakkumist. Kuigi üldised

keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused on sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa

seaduses, on eelnõuga täpsustatud keskkonnakaitset just kosmosevaldkonnas. Eelnõu kehtestab

kohustuse järgida keskkonnasäästlikkuse põhimõtet, aidates tagada, et kosmosetegevuse mõju

keskkonnale on võimalikult väike. Kosmoseobjektid Eestis tunnistatakse sobivaks ja kantakse

vastavalt seaduses kindlaks määratud menetlusele kosmoseobjektide registrisse, millega

kinnitatakse, et kosmoseobjektid vastavad nõuetele ning välditakse kosmoseprügi teket.

Mõju olulisus: kuivõrd kosmosetegevusega kaasneb kosmoseprügi tekke oht, siis on eelnõu

väljatöötamisel pigem positiivne mõju keskkonnale, sest eelnõuga sätestatakse

keskkonnasäästlikkuse põhimõte, mida käitaja on kohustatud järgima läbivalt kogu

kosmosetegevuse vältel. Samuti on eelnõus sätted, mille alusel isik vastutusele võtta, kui

viimane peaks kosmosetegevusele esitatavaid nõudeid rikkuma, näiteks kui kosmosetegevusele

esitatavate nõuete rikkumine ohustab keskkonda.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele (asutuste korraldus)

Mõju kirjeldus: järelevalvet kosmosetegevuse üle hakkab tegema pädeva asutusena

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu mõju riigiasutustele seisneb selles, et pädev

74 Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga ühinemise ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa

Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva

kokkuleppe ratifitseerimise ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi

kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kehtetuks tunnistamise seadus. RT II, 07.07.2015, 1.

asutus peab tegema investeeringuid (vt ka käesoleva seletuskirja peatükki ,,Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“), et

luua kompetents ja tehniline valmisolek, teha järelevalvet, viia läbi kosmosetegevusloa

menetlust ja registreerida kosmoseobjekte (vt täpsemalt käesoleva seletuskirja § 3 selgitusi).

Samuti kaasneb eelnõuga pädeva asutuse vajadus olla valmis välissuhtluseks, mis hõlmab

eelkõige rahvusvahelistele organisatsioonidele, näiteks ÜRO-le, vajaliku teabe edastamist.

Pädev asutus peab pidevalt ajakohastama oma kompetentsi, lähtudes kosmosevaldkonna kiirest

arengust.

Eelnõu ei mõjuta kohalike omavalitsuste tööd.

Eelnõu kaudu kosmosevaldkonna reguleerimine aitab kaasa kosmosevaldkonna

innovatsioonile ning majanduskasvule, sest iga Eesti kosmoseprogrammi investeeritud euro

toob Eesti majandusse juurde 3,5 eurot ehk Eesti kosmoseprogrammi õnnestumine tooks Eesti

majandusele vähemalt 300 miljonit eurot lisainvesteeringuid.75 Eesti kosmosebüroo poolt

kosmosenõukogule tutvustatud tulemusnäitajad osutavad, et riigi investeeritud iga 1 € ESA

programmidesse on toonud majandusele tagasi 3,9 €.

Mõju olulisus: eelnõu väljatöötamisel on positiivne mõju riigiasutuste korraldusele, sest

sellega sätestatakse täpselt, et pädevaks asutuseks kosmosetegevuse puhul on TTJA, samuti

määrab eelnõu kindlaks TTJA ülesanded, pädevuse ning kohustused. Kuivõrd

kosmosevaldkond oli Eestis enne reguleerimata, on eelnõu koostamine oluline, et luua kindlus

kosmosevaldkonna üle järelevalve tegemisel.

Mõju sihtrühm: ettevõtjad ja ülikoolid

Mõju majandusele

Mõju kirjeldus: seaduse üheks eesmärgiks on luua soodsad tingimused tehnoloogia ning

ettevõtjate kasvamiseks ja arendamiseks, samal ajal maandades kosmoses tegutsemisest

tulenevaid riske. Eelnõuga nähakse ette kosmosetegevuse jaoks vajalik loamenetlus,

registreerimine, kosmosetegevuse tegemine, muutmine ja lõpetamine. Ettevõtjate ja ülikoolide

jaoks suureneb kosmosetegevuseks vajalike kooskõlastuste taotlemisega kaasnevate

menetlustoimingute hulk, kuna varem ei olnud kooskõlastamiseks vajalikud

menetlustoimingud seadusega reguleeritud. Eelnõuga sätestatud kosmosetegevusloa kohustus

suurendab ettevõtjate ja ülikoolide menetlustoimingute hulka (näiteks kosmosetegevusloa

taotlemisel esitatavad dokumendid ja info) ning sellega kaasnevaid kulusid (näiteks riigilõivu

maksmise kohustus). Eelnõu toetab innovatsiooni Eesti kosmosevaldkonnas, kuivõrd eelnõu

väljatöötamine aitab luua kindluse ja raamistiku, mille põhjal edendada kosmosetegevust

Eestis. Eelnõu sätestab kindlad tingimused ja protseduuri, kuidas kosmosetegevust teha

nõuetekohaselt, kuna varem ei olnud kosmosetegevus Eestis reguleeritud. Samuti toetatakse

75 Eesti kosmoseobjektide seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-5d38ea4e0684#VgMX1cqx.

innovatsiooni sellega, et eelnõus on välja töötatud võimalus kohaldada kosmosetegevusele

erandit, mis tähendab seda, et kui kosmosetegevust tehakse teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil, on võimalik kosmosetegevusloa taotleja vabastada teatud seadusest tulenevatest

nõuetest, mis muidu kohalduksid kosmosetegevusloa taotlejale (vt täpsemalt seaduse 4. peatüki

3. jagu).

Eelnõuga reguleeritakse uut majandusharu ehk kosmosetegevust ning eelnõu toetab uue

majandusharu arendamist. Eelnõu loob raamid kõigile turuosalistele, sealhulgas ettevõtjatele ja

investoritele. Eelnõuga luuakse kosmosevaldkonnale tugineva ettevõtluse arenguks sobiv

keskkond. Teadaolevalt on Eestis praegu kaks majandusüksust, kes arendavad teenuste

osutamiseks oma satelliitide missioone.76 Valdkonna selge reguleerimine loob õiguskindluse

satelliitide ehitamist kaaluvatele iduettevõtjatele ning nende investoritele.

Mõju olulisus: eelnõu mõju majandusele on pigem positiivne. Kuigi eelnõu sätestab

ettevõtjatele ja ülikoolidele rangemad ja täpsemad nõuded selleks, et kosmosetegevust teha,

ning nende nõuetega suureneb kooskõlastamiseks vajalike menetlustoimingute hulk ja

kaasnevad kulud, on eelnõuga sätestatavad nõuded vajalikud, et luua kosmosetegevuse jaoks

selge raamistik. KredEx ja EAS töötasid välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks

2024. aastal välja Eesti kosmosevaldkonna väärtuspakkumise. Väärtuspakkumises on selgelt

mainitud stabiilne riigipoolne poliitikakujundus ja soov kosmosevaldkonnas seadusega

õiguskindlust luua. Eelnõu mõju ettevõtjate ja ülikoolide majandusele on oluline, kuivõrd

eelnõu üheks eesmärgiks on luua soodsad tingimused tehnoloogia ning ettevõtjate kasvamiseks

ja arendamiseks.

Kavandatav meede 2: andmekogude ja registritega seotud muudatuste mõjud

Sihtrühm: Eesti riik

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju kirjeldus: kosmosetegevuslubade taotlemise menetluses ja kosmoseobjektide

registreerimise menetluses esitatavate andmete koosseis on välja töötatud eesmärgiga, et oleks

võimalik tuvastada isikud ja tegevused, kellest või millest võib ilmneda oht Eesti riigi

julgeolekule ja avalikule korrale. Lähtutud on asjaolust, et tehnoloogia kättesaadavusega ning

piiriüleste majandussuhetega võib olla keeruline tuvastada seotud isikuid ja/või

sanktsioneeritud tehinguid. Samas üle reguleerimine ei soodusta majanduskasvu. Käitajatel

peab säilima eneseregulatsiooni ja -kontrolli võimalus, lähtudes enda tegevusega kaasnevatest

võimalikest ohtudest ja riskidest. Pädev asutus kosmosetegevusloamenetluses ja/või järelevalve

käigus peab saama hinnata, kas käitaja, kosmoseobjekti omanik ja/või kosmosetegevus

tervikuna on ohutu, järgib õigusaktides sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ega ei kujuta endast

76 Maran, K. 100 miljoni euro äri: Eesti erafirmad plaanivad missioonile saata esimesed kommerts-satelliidid.

Kättesaadav: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120247324/100-miljoni-euro-ari-eesti-erafirmad-plaanivad-

missioonile-saata-esimesed-kommerts-satelliidid (12.07.2024)

ohtu Eesti riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Kosmoseobjektide register aitab

eelnimetatud ülesandeid ja eesmärke täita.

Nagu eespool selgitatud, tuleneb Eesti riigile rahvusvahelisest õigusest kohustus teavitada

ÜRO-d kosmosesse lennutatud kosmoseobjektidest. Nimetatud kohustuse korrektseks

täitmiseks on vaja saada käitajatelt vajalikud andmed ja neid andmeid on vaja töödelda.

Kosmoseobjektide register aitab neid ülesandeid ja eesmärke täita.

Mõju olulisus: igal juhul on korrastatud õigusruumil ning registri loomisel laiem positiivne

mõju ka riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Mõju kirjeldus: Eesti riigil on kohustus teavitada ÜRO vastavaid registreid kosmosesse

lennutatud kosmoseobjektidest. Et Eesti riik saaks seda kohustust täita, peab riik saama

käitajatelt infot kosmoseobjektide kohta. Eelnõu kohaselt hakkab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet pädeva asutusena väljastama kosmosetegevuslubasid, registreerima

kosmoseobjekte ning tegema järelevalvet. Nii kosmosetegevuslubade taotlemiseks,

muutmiseks ja väljastamiseks kui ka kosmoseobjektide registreerimiseks on Eestil kui e-riigil

vaja infotehnoloogilist lahendust, mis lihtsustaks ja optimeeriks nii pädeva asutuse ja käitaja

vahelist suhtlust kui ka pädeva asutuse halduskoormust seoses kaasnevate haldusmenetlustega.

Sellest tulenevalt on eelnõus ette nähtud, et asutatakse kosmoseobjektide register. AvTS § 433

lg 1 sätestab, et andmekogu asutatakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et keelatud on asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi

andmekogusid.

Eelnõu kohaselt hakkab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädeva asutusena

väljastama kosmosetegevuslubasid, registreerima kosmoseobjekte ning tegema järelevalvet.

Loodav register peab suhtlema andmevahetuse eesmärgil erinevate riiklike registritega, sh e-

riigikassaga, mille kaudu laekuvad andmed tasutud riigilõivude kohta. Andmekogu loomiseks

vajalik ühekordne investeering on 200 000 eurot, et täita andmekogude ja küberturvalisuse

seadustest tulenevaid nõudeid.

Mõju olulisus: kosmoseobjektide register võimaldab kiiremini, mugavamalt ja

kasutajasõbralikumalt avalikku teenust pakkuda. Samuti võimaldab register riigil (samuti

avalikkusel ja teistel huvitatud isikutel) saada konkreetne ülevaade kehtivatest

kosmosetegevuslubadest ning kosmoses olevatest objektidest. Eestis ei ole kosmosevaldkonda

varem reguleeritud ning riik ei ole vastavaid andmeid kogunud. Seega on välistatud vastuolu

andmete ühekordse küsimise põhimõttega (AvTS § 433 lg 3). Vajalike andmete koosseis on

kooskõlas ja proportsionaalne eelnõus sätestatud eesmärkide ja tingimustega.

Kavandatavate muudatuste mõju kogum puudutab otseselt väga piiratud sihtrühma.

Registri kasutamisel on positiivne mõju pädeva asutuse töökorraldusele. Kavandatavate

muudatuste mõju kogum puudutab otseselt väga piiratud sihtrühma ja uuendused ei ole sellised,

mille mõju oleks märkimisväärse tähendusega. Laiemale isikute ringile avalduv mõju on

peaaegu olematu.

Sihtrühm: ettevõtjad ja haridus- ja teadusasutused (ülikoolid)

Mõju majandusele

Mõju kirjeldus: kaasaegne infotehnoloogiline lahendus haldusmenetluse läbiviimiseks,

pädeva asutusega suhtlemiseks, vajaliku infot saamiseks jne vähendab ettevõtjate ning haridus-

ja teadusasutuste halduskoormust. Käitajad, milleks saavad eelduslikult ettevõtjad ning haridus-

ja teadusasutused, saavad esitada kosmosetegevusloa ja kosmoseobjekti registreerimise

taotluse kosmoseobjektide registri kaudu. Kogu menetlustega seotud suhtlus pädeva asutusega

ja andmete esitamine toimub registri kaudu. Käitajad saavad esitada andmeid digiteeritult ja

optimaalselt. Samuti saadakse läbi registri pädevalt asutuselt teateid, otsuseid jms.

Ettevõtjad on korduvalt välja toonud, et andmete esitamine riigile peab olema optimeeritud.

Loodav register aitab ettevõtjatel kokku hoida halduskulusid. Optimeeritud ja läbipaistev

asjaajamine on kindlasti positiivne argument välisettevõtjate jaoks investeeringute tegemiseks

Eestisse. Andmete kiirem ja kvaliteetsem jagamine käitaja ja pädeva asutuse vahel aitab teha

kiiremaid ja paremaid otsuseid.

Moodsa digiregistri kasutamine toimib nii üksiku ettevõtja kui ka laiemalt majanduse

hoogustamise ja ühiskonna hüvanguks. Andmetest on saanud uus varaliik ja ressurss. Kui

ettevõtluse andmete kvaliteet ja kättesaadavus paranevad, saab erasektor uue ressursi, mille abil

luua andmetel põhinevaid tooteid ja teenuseid.

Mõju olulisus: registri kasutamisel on positiivne mõju käitaja või muu isiku töökorraldusele.

Kavandatavate muudatuste mõju kogumis puudutab otseselt väga piiratud sihtrühma ja

uuendused ei ole sellised, mille mõju oleks märkimisväärse tähendusega. Laiemale isikute

ringile avalduv mõju on peaaegu olematu.

7 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused ja eeldatavad kulud ja tulud on välja toodud

käesoleva seletuskirja § 3 seletuste juures ning tuuakse uuesti välja kõnesolevas peatükis.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused

Kosmosevaldkond on koondunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.

Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses satelliitside sageduste taotlemise korraldamine ja lubade

väljastamine.

TTJA-le seadusest tulenevad uued kohustused on:

1. kosmosetegevusloa taotluste menetlemine;

2. taotleja taustakontroll ja sobivuse hindamine;

3. kosmoseobjektide registri loomine ja pidamine;

4. kosmosetegevuslubade väljastamine, peatamine ja lõpetamine;

5. kosmosetegevuse käitajate riiklik järelevalve;

6. kosmoseobjektide registri ettevalmistamine välisministeeriumi kaudu ÜRO registritele

andmete esitamiseks;

7. kosmoseobjektidega seotud kiireloomuliste intsidentide kohta info kogumine ja

töötlemine;

8. kosmosevaldkonna esindamine rahvusvahelisel tasandil.

Seadusest tulenevate uute ülesannete täitmiseks on pädeval asutusel vaja luua kaks uut

ametikohta, kus ühe töövaldkond oleks riiklik ja teisel rahvusvaheline. Riikliku ametikoha

ülesanneteks on kosmoseobjektide registri taotluste menetlemine ning haldamine, samuti riiklik

järelevalve ning kosmoseobjekti kindlustusnõude vastavuse kontroll. Rahvusvahelise

töövaldkonnaga ametikoha ülesanneteks on Eesti esindamine ESA ja EL-i vastavates

töögruppides ja õigusloomes ning ÜRO registrite jaoks andmete ettevalmistamine. Teise

ametikoha ülesandeks on ka rahvusvahelise taustakontrolli tegemine, et vältida olukordi, kus

ettevõtjate omanduse kaudu tekiks liigne sõltuvus julgeoleku seisukohast. Mitteregulaarse

ülesandena võib ette tulla ka olukordi, kus kosmoseobjekt on vaja saata hindamisele väljaspool

Eestit asuvasse laborisse.

Võimalikud kulud

Täiendavate ametikohtadega seotud täiemahuline rahavajadus võib ulatuda kuni 100 000 eurot

aastas majanduskuluna, mis sisaldab nii töötasu, koolituskulu, töökohaga kaasnevaid kulusid

kui ka rahvusvahelisel tasandil valdkonna esindamiseks vajalikke kulusid.

Rahvusvahelise taustakontrolli tegemiseks on vaja ligipääsu rahvusvahelisse ettevõtjate

andmebaasi, mis aitab tuvastada ettevõtjate omandiseoseid, maksehäireid ja sanktsioneeritust

ning seeläbi hinnata käitajast tulenevat julgeolekuriski või selle puudumist. Nimetatud

andmetele ligipääsemiseks on vaja soetada iga-aastane litsents. TTJA kasutaks

tarkvaralitsentsist tulenevat andmetele ligipääsu õigust ka oma teiste kohustuste täitmiseks,

milleks on vaja ettevõtjate sanktsioneerituse taustakontrolli. Turuanalüüs näitab, et

andmebaasile ligipääsu litsents toob esimesel aastal kaasa majanduskulu 90 000 eurot, millele

lisandub 5% hinnatõusu igal järgneval aastal. Nelja järjestikuse aasta näitel tähendaks see

majanduskulu esimesel aastal 90 000 eurot, teisel aastal ca 95 000 eurot, kolmandal aastal ca

100 000 eurot ja neljandal aastal ca 105 000 eurot. Nimetatud kulud tuleb teha TTJA-l ka

teistest kohustustest tulenevalt ning ei ole seotud ainult kosmosetegevuse seadusega.

Kulude efektiivsemaks kasutamiseks TTJA-l plaanis loodava andmekogu arendus teha uude,

loomisel olevasse TTJA e-teenuste infosüsteemi, mis hakkab sisaldama erinevaid TTJA

registreid ja menetlusprotsesse. Andmekogu loomiseks vajalik ühekordne investeering on 100

000 eurot, et täita andmekogude ja küberturvalisuse seadustest tulenevaid nõudeid.

Pädevale asutusele lisanduvate ülesannete täiemahulise täitmisega tekkiv kogukulu, mis ei ole

asutuse eelarveliste vahenditega kaetud, on 200 000 eurot, ja hiljem 100 000 eurot aastas.

Kulude efektiivsust võib saavutada tehes koostööd ESA ja Euroopa Komisjoniga. Euroopa

Komisjon plaanib arendada liikmesriikidele vastavaid meetmeid. Täiendavalt peab riik

kaaluma tehisintellekti tööriistade juurutamist, et tööjõukulusid vähendada.

Võimalikud tulud

Kuivõrd kosmosetegevuse seaduse üheks eesmärgiks on luua soodsad tingimused tehnoloogia

ning ettevõtjate kasvamiseks ja arendamiseks, on kosmosevaldkonna õnnestunud arendamise

tulemusel oodata ka tulu kasvu. VTK andmetel tooks võimalik kosmoseprogrammi

õnnestumine Eesti majandusele vähemalt 300 miljonit eurot lisainvesteeringuid.55 Eesti

kosmosebüroo poolt kosmosenõukogule tutvustatud tulemusnäitajad osutavad, et iga riigi

investeeringud 1 € ESA programmidesse on toonud majandusele tagasi 3,9 €.

8 Rakendusaktid

Eelnõuga loodavad volitusnormid

1) Eelnõu § 10 lg 5 – valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, et

täpsustada sise-eeskirjade nõudeid. Selline volitusnorm on vajalik, kuna võib tekkida

vajadus täpsustada käitaja sise-eeskirjade nõudeid. Sise-eeskirjad on üks põhilisi viise,

kuidas nii pädev asutus saab teha järelevalvet käitaja üle kui ka käitaja saab tõestada

oma tegevuse nõuetele vastavust.

2) Eelnõu § 15 lg 3 – pädevale asutusele kosmosetegevusloa menetluses esitatavaid

andmeid ja dokumente võib täpsustada valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Arvestades vajadust kehtestada võimalikult paindlik regulatsioon, ei ole mõistlik

seaduses sätestada väga täpseid ega spetsiifilisi loetelusid kosmosetegevusloa

taotlemisel esitatava kohta. Kui praktikas tekib selleks vajadus, on võimalik seda

täpsemalt reguleerida määrusega.

3) Eelnõu § 32 lg 1 – kosmoseobjektide registri põhimäärus, mille kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Põhimäärus täpsustab registri ülesehituse, selle

pidamise viisi, andmekoosseisud, andmete töötlemise korra ja järelevalve. Eelnõu

kavand lisatud seletuskirjale (lisa 1).

9 Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine nähakse ette [01.01.2026].

10 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu aluseks on 2020. a teises pooles kooskõlastatud eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK),

mille koostaja oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. VTK koostamisse ning

kosmosevaldkonna reguleerimise arutellu olid kaasatud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

(EAS) kosmosebüroo, Välisministeerium, TTJA, tehnoloogiaettevõtjad, teadusasutused,

kolleegid ESA-st ning Soome, Saksamaa ja teiste riikide majandusministeeriumid.77

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele:

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Tartu Ülikooli

Tartu observatoorium, Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, SA Tartu Teaduspark, Sihtasutus

Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Transpordiamet.

Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja tähelepanekutega arvestamise tabel on esitatud

seletuskirja lisas 2.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………….. 2025. a

77 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc5efc1b-6e74-4dd7-8136-

5d38ea4e0684#VuoCXwtw

4. Andmekogu põhimäärus (lisa 1)_02.05.2025.pdf

Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri

lisa 1

Rakendusakti kavand

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Kosmoseobjektide registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kosmosetegevuse seaduse § 32 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Andmekogu eesmärk, selle pidamine ja andmekogusse kantavad andmed

§ 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus

Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega

kosmoseobjektide register (edaspidi andmekogu).

§ 2. Andmekogu eesmärk

Andmekogu eesmärk on:

1) kosmosetegevuse seaduse § 32 lõikest 2 tulenevate eesmärkide täitmine;

2) lihtsustada kosmoseobjekti registreerimise taotlemist ja menetlemist ja kosmoseobjektiga

seotud aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja

kättesaadavust;

3) lihtsustada kosmoseobjekti registreeringu aluseks olevate dokumendiga seotud andmete

säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;

4) lihtsustada riigilõivude tasukohustuse täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist

ja kättesaadavust.

§ 3. Andmekogu vastutav töötleja

(1) Andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Andmekogu vastutav töötleja:

1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;

3) juhib andmekogu arendustöid;

4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu

turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ja

korraldab nende rakendamise;

5) rakendab meetmeid andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete

tagamiseks;

6) teeb järelevalvet andmekogu pidamise üle;

7) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks kosmoseobjektiga seotud andmeid

sealhulgas registreerimistaotlusel ja sellega seoses tehtud otsusel kajastatud andmeid;

8) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks muid registreerimisega seotud

andmeid;

9) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks

intsidentidega seotud andmeid;

10) töötleb õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks riigilõivudega seotud andmeid;

11) tagab andmekogusse kantud andmete kättesaadavuse ja asjakohasuse;

12) tagab andmekogu teenuste kasutajatoe.

2. peatükk

Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded

§ 4. Andmekogu ülesehitus

(1) Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmekoguna.

(2) Andmekogu koosseisu kuuluvad:

1) aktiivses kasutuses olevad andmed;

2) arhiveeritud andmed.

(3) Andmekogusisesed komponendid on:

1) avalikkusele suunatud portaal (AVE rakendus);

2) taotlejale suunatud portaal;

3) ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond (AME rakendus).

§ 5. Andmekogusse kantud andmete kaitse

(1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab:

1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse;

2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise;

3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest.

(2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(3) Andmekogusse kantud andmete turvaklass on [LISADA TURVAKLASS].

3. peatükk

Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine

§ 6. Andmekogusse kantavate andmete loetelu ja alusdokumendid

(1) Andmekogusse kantakse ja töödeldakse iga kosmoseobjekti kohta eraldi järgmised andmed:

1) kosmoseobjekti nimi;

2) kosmoseobjekti kirjeldus;

3) kosmoseobjekti registreerimisnumber;

4) kosmoseobjekti registreerimise kuupäev;

5) kosmoseobjekti Maa orbiidile või sellest kaugemale lennutamise kuupäev ja asukoht;

6) kosmoseobjekti asukoht kosmoses, või orbiidi põhiparameetrid, milleks on periood, apogee

raadius, perigee raadius ja kaldenurk;

7) kosmoseobjekti tüüp;

8) kosmoseobjekti parameetrid, milleks on kosmoseobjekti kaal, maksimaalne lubatud

stardimass;

9) kosmoseobjekti valmistamisaasta ja valmistaja;

10) kosmoseobjektiga seotud kosmosemissiooni eesmärk ja missiooni kirjeldus;

11) maksimaalne lubatud reisijate arv;

12) kosmosetegevuse seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 ja § 35 lõike 1 punktis 3 nimetatud

dokumendi nimetus, number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja aadress, dokumendi

kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning põhijäreldused;

13) kosmoseobjekti endine registreerimisnumber, kui kosmoseobjekt oli varasemalt

registreeritud Eesti või välisriigi registris;

14) käitaja nimi ja registrikood või ees-ja perekonnanimi ja isikukood, peamise tegevuskoha

aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

15) kosmoseobjekti omaniku nimi ja registrikood või ees- ja perekonnanimi ja isikukood ja

isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, asukoha või elukoha aadress ning

telefoninumber ja e-posti aadress;

16) kosmoseobjekti omandi üleandmisel kosmoseobjekti omandi üleandmiseks antud loa

kuupäev ja number, kosmoseobjekti uue omaniku nimi ja registrikood või ees- ja

perekonnanimi ja isikukood ja isikukoodi riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg,

asukoha või elukoha aadress ning telefoninumber ja e-posti aadress, kosmoseobjekti

üleandmise kuupäev;

17) registriandmete muudatuse alus, muudatuse tegemise aeg ja põhjus;

18) kosmoseobjekti registrist kustutamise alus, aeg ja põhjus;

19) kosmoseobjektiga seoses tehtud ettekirjutuse kuupäev, number ja sisu;

20) riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmed.

(2) Kosmosetegevuse üleandmise kohta kantakse andmekogusse ja töödeldakse järgmised

andmed:

1) kosmosetegevuse üleandja ja kosmosetegevuse üle võtnud käitaja nimi ja registrikood või

ees- ja perekonnanimi ja isikukood;

2) välismaa käitaja puhul riik, kus käitaja omab kosmosetegevuse valdkonnas tegutsemiseks

tegevusluba, selle tegevusloa kuupäev, number, väljaandja ja loa kehtivuse aeg;

3) kosmosetegevuse üleandmiseks antud loa andmise alus, kuupäev ja number;

4) kosmosetegevuse üleandmise kuupäev;

5) kosmosetegevuse seaduse § 44 lõike 3 punktis 5 sätestatud välislepingu sõlmimise ja

jõustumise aeg, lepingu nimi ja pooled.

(3) Andmed kantakse andmekogusse §-s 7 sätestatud alusdokumentide alusel.

§ 7. Alusdokumendid

Alusdokumendid on:

1) kosmoseobjekti registreerimistaotlus ja taotlus registreeringu kustutamiseks;

2) kosmoseobjekti registreerimisest keeldumise otsus;

3) kosmoseobjekti registreeringu kustutamise otsus;

4) kosmosetegevuse üleandmiseks loa andmise otsus;

5) kosmoseobjekti omandi üleandmiseks loa andmise otsus;

6) dokumendid registriandmetes paranduse tegemise kohta;

7) käitaja teavitamiskohustuse täitmise käigus esitatavad andmed;

8) ettekirjutus ja riikliku järelevalve tegemise käigus kogutud andmed.

§ 8. Andmete esitamine

(1) Andmete andmekogusse esitaja on:

1) kosmosetegevusloa või registreeringu taotleja ning teised menetlusosalised;

2) kosmosetegevusloa ja registreeringu omaja;

3) punktides 1 ja 2 nimetatud isiku poolt selleks volitatud isik.

(2) Andmekogusse esitab andmeid ka vastutav töötleja.

§ 9. Andmete esitaja ja andmekogu kasutaja digitaalne tuvastamine ja autoriseerimine

(1) Andmekogusse võib andmeid ja dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid

teha isik, kellel on asjakohased õigused ja kes on digitaalselt tuvastatud.

(2) Andmete esitaja ja andmekogu kasutaja digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse

tasemega autentimisvahendit kasutades.

(3) Isiku autoriseerimine toimub andmekogu kasutustingimustega nõustumisel.

§ 10. Andmevahetus

(1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a

määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ kohaselt.

(2) Andmekogu saab järgmiseid andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest:

1) äriregister – juriidilise isiku esindusõiguse andmed;

2) rahvastikuregister – füüsilise isiku nimi, isikukood, aadress ja kontaktandmed;

3) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed;

4) e-riigikassa – andmed tasutud riigilõivu kohta.

§ 11. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine

(1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Andmekogu

vastutav töötleja vastutab tema poolt andmekogukaardile kantud andmete vastavuse eest

andmeandja esitatud andmetele.

(2) Vastutav töötleja parandab registri andmetes kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei

mõjuta andmete sisu. Paranduse võib vastutav töötleja teha nii vastava sisuga avalduse alusel

kui ka ametiülesande korras.

(3) Vastutav töötleja koostab registriandmetes paranduse tegemise kohta käiva kande, märkides

oma andmed, paranduse tegemise aja ja paranduse tegemise aluseks olevad dokumendid.

(4) Isikule, kelle andmeid on parandatud, saadetakse tema nõudel elektrooniliselt väljavõte

parandatud andmetest.

(6) Registri andmete kvaliteedi tõstmise eesmärgil võib vastutava töötleja korraldusel

parandada registri andmetes andmehõive käigus tekkinud või tarkvarast tingitud vead.

§ 12. Andmete muutmine ja kustutamine

Andmete muutmine ja kustutamine toimub seaduses sätestatud alusel ja ulatuses.

§ 13. Andmete säilitamine ja arhiveerimine

(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse andmekogus aktiivselt nende registrisse

kandmisest arvates 30 aastat, peale mida kantakse andmed eraldi registri arhiiviosasse, kus

andmeid säilitatakse alaliselt.

(2) Andmekogu arhiiviosale kehtestatakse juurdepääsu piirangud ja neid andmeid

tavakasutajale ei kuvata.

(3) Andmekogu arhiiviosasse kantud andmete töötlemine on lubatud üksnes järgmistel

juhtudel:

1) kosmoseobjekti, sellega seotud käitaja või kosmoseobjekti omaniku andmetes on vastuolu,

mis vajab täiendavat kontrollimist;

2) töötlemine on vajalik kosmosetegevusest või selleks ettevalmistavast toimingust tuleneva

õnnetuse, kahjujuhtumi või muu intsidendi uurimiseks või ennetamiseks;

3) töötlemine on vajalik avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.

(4) Andmekogu vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja andmekogu volitatud

peakasutajaks, kes vastutab andmete õigeaegse arhiveerimise ja arhiveeritud andmetele

juurdepääsu andmise eest. Andmekogu vastutav töötleja määrab ametnikud või töötajad, kellel

on õigus pääseda andmekogu arhiveeritud andmetele ligi ulatuses, mis on vajalik nende ameti-

või tööülesannete täitmiseks.

§ 14. Andmete ristkasutus

Vastutaval töötlejal on kosmosetegevuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus

esitada päringuid ja saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku

andmekogust vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

§ 15. Registri andmete avalikkus

Registri andmed on avalikud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 16. Andmete väljastamine registrist

Registrisse kantud andmeid väljastab registri vastutav töötleja kirjaliku avalduse alusel paber-

või digitaalkujul. Registrist andmete saamine on tasuta.

4. peatükk

Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele

§ 17. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele

(1) Juurdepääs andmekogu andmetele on vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel neile

teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutusel, Kaitseväel,

Välisluureametil, Kaitsepolitseiametil neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Andmekogusse kantud avaandmed avalikustatakse vastutava töötleja veebilehel

masinloetaval kujul, kui neile ei ole seaduses või seaduse alusel kehtestatud õigusaktis

sätestatud juurdepääsupiirangut.

(3) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmete esitajatel on juurdepääsuõigus

endaga seotud andmetele.

(4) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel

neile teenistus- või töökohustuste täitmiseks vajalikus mahus, mille ulatuse määrab vastutav

töötleja.

(5) Juurdepääs andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või

andmete väljastamisega.

§ 18. Andmete logimine

(1) Andmekogu andmetega tehtud toimingud logitakse.

(2) Iga andmekogus tehtud päringu ja kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) päringu või kande teinud isiku nimi;

2) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) päringu sisu.

(3) Logisid säilitatakse andmekogus kolm aastat kande tegemisest arvatest.

5. peatükk

Andmekogu pidamise rahastamine ja andmekogu lõpetamine

§ 19. Andmekogu pidamise rahastamine

Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale

töötlejale selleks eraldatud vahenditest.

§ 20. Andmekogu lõpetamise kord

(1) Andmekogu tegevuse lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

(2) Andmekogu lõpetamine toimub kooskõlas arhiiviseaduses ning avaliku teabe seaduses

sätestatud nõuetega.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

5. Kosmosetegevuse seaduse eelnõu kooskõlastustabel (lisa 2)_02.05.2025.pdf

Kosmosetegevuse seaduse eelnõu seletuskiri

lisa 2

Kooskõlastustabel

Kooskõlastustabel.............................................................................................................................................................................................................................. 1

EELNÕU KOOSKÕLASTAJATE TAGASISIDE ......................................................................................................................................................................................... 2

Kaitseministeerium (KaM) ................................................................................................................................................................................................................. 2

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) .................................................................................................................................................................................................... 4

Rahandusministeerium (RaM) ......................................................................................................................................................................................................... 22

Siseministeerium (SiM) .................................................................................................................................................................................................................... 27

Sotsiaalministeerium (SoM) ............................................................................................................................................................................................................ 29

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) ................................................................................................................................................................................... 30

Tudengisatelliidi SA ......................................................................................................................................................................................................................... 32

Riigikantselei .................................................................................................................................................................................................................................... 33

EELNÕU KOOSKÕLASTAJATE TAGASISIDE

Nr Ettepaneku esitaja/

kooskõlastaja

Märkus, ettepanek või kommentaar MKMi seisukoht

1. Kaitseministeerium

(KaM)

Analüüsides eelnõud laiemalt ja vaadates suuremat riigikaitselist pilti, soovitame seadust

täpsustada. Nimelt võivad kosmoseseaduse alusel tegutsevad käitajad omada vajalikku

infot alates kõrgendatud kaitsevalmidusest sõjaseisukorrani, rääkimata riigikaitse vaatest

olulistest teenustest, mille toimepidevus võib tuua sõjalist eelist konfliktis. Seega võiks

kosmoseseaduse alusel tegutsevatel isikutel olla vastavalt riigikaitseseaduse 5. peatükile

sundkasutusse andmise, sundvõõrandamise kohustus või riigikaitseülesanne.

1. Kaitseministeerium teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 18 punktiga 4 ja

sõnastada: kosmosetegevuse vajalikkus riigikaitseliste kohustuste täitmiseks.

Sõltuvalt kosmosetegevusest ja tagamaks kosmoseseaduse § 5 põhimõtet riigi julgeoleku

toetuseks, on vajalik, et käitajad oleksid teadlikud oma potentsiaalsest panusest riigikaitse

tõhusamaks korraldamiseks nii kriisi- kui sõjaolukorras. Kui kosmosetegevus võib olla

vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni

korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete

täitmise toetamiseks, tehakse selle kohta eelotsus ning vajadus tuleb välja selgitada juba

kosmosetegevusloa menetlemise käigus. Ühtlasi tuleb siis ka tsiviiltoetuse registrisse

vastav kanne teha.

Arvesse võetud. Eraldi

täiendavat punkti § 18 (nüüd §

21) juurde ei ole vaja panna.

Täiendatud §-i 18 (nüüd § 21)

seletuskirjas, et käitajad oleksid

teadlikud oma potentsiaalsest

panusest riigikaitse tõhusamaks

korraldamiseks nii kriisi- kui

sõjaolukorras.

2. Lisaks eelnevale ei ole vastutust puudutavad sätted seaduses piisavalt selged. Eelkõige

§ 55 lg 1, mille kohaselt kaasneb sanktsioon kui kosmosetegevusele esitatavate nõuete

rikkumine toob kaasa ohtlikkuse varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või

riigikaitseobjektile. "Ohtlikkus" on ka seletuskirjas mõtestamata. Siinkohal võiks selgem

olla "kahju" või "oluline mõju" vara hävimisele, keskkonnale jne.

Arvesse võetud. § 55 lg-s 1

(nüüd § 62 lg 1) sõna

„ohtlikkus“ asendatud sõnaga

„oht“ ning terminit „oht“

selgitatud seletuskirjas.

3. KaM juhib tähelepanu, et EL-i ja ESA tegevuse kontekstis on kosmosealane teave teatud

ulatuses salastatud. ESA juures tegutseva julgeolekukomitee tegevuses ei ole Eesti

esindaja seni osalenud, kuna Eestil puuduvad salastatud teabe käitlemist eeldavad

projektid. Lähtudes eeltoodust teeb Kaitseministeerium ettepaneku:

Kommentaar ei ole

kosmosetegevuse seaduse

kontekstis relevantne, mistõttu

seda eelnõu teksti osas arvesse

ei võeta.

3.1 Kaaluda, kas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ja Vabariigi Valitsuse

20.12.2007 määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ on vaja

täiendada alusega, mille alusel on võimalik kosmosetegevusega seotud teavet salastada;

3.2 Kaaluda eelnõu § 2 täiendamist lõikega järgmises sõnastuses: „Kosmosetegevusega

seotud teabe, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, töötlemisele kohaldatakse

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel antud õigusakte“;

3.3 Selgitada eelnõu seletuskirjas, kas eelnõus määratud pädev asutus hakkab Eestit

esindama ka ESA julgeolekukomitees või on see riigi julgeoleku volitatud esindaja

ülesanne.

4. Eelnõu § 12 reguleerib käitaja, kosmoseobjekti omaniku ja nimetatud isikute tegeliku

kasusaaja usaldusväärsust. Kaitseministeerium teeb ettepaneku sätestada pädevale

asutusele võimalus küsida usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil teavet teistelt

riigiasutustelt, seal hulgas julgeolekuasutustelt ja sätestada, et Venemaa Föderatsiooni ja

Valgevene kodanikke ei loeta ühelgi juhul usaldusväärseks. Pädev asutus (TTJA) ei pruugi

ise omada teavet, mis näitab, et isik ei ole usaldusväärne. Mõnel teisel riigiasutusel võib

selline teave olemas olla. Sarnane meede on loodud välisinvesteeringu usaldusvääruse

hindamise seaduses. Meetme abil on loodud õiguslik alus koguda teavet ja analüüsida

võimalikke julgeolekuriske ja mõju. Venemaa Föderatsioon ja Valgevene on Eesti suhtes

vaenulikult meelestatud riigid, mille

kodanikel ei tohiks olla lubatud kosmosetegevusega tegeleda.

Arvestatud. Venemaa

Föderatsiooni ja Valgevene

kodanike usaldusväärsuse

küsimusega nõustutakse, aga

seadusesse seda üle ei tooda,

sest sellisel juhul peaks nimekiri

pikem olema. Lisatud § 18 („Teabe

küsimine“) ning 11.peatükk

(„Asutuste vaheline koostöö“)

5. Eelnõu § 12 lõike 3 punkti 7 kohaselt on üheks isiku ebausaldusväärseks lugemise

kriteeriumiks see, kui isik on seotud või on olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu

liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega. Eelnõu § 41 lõike 2

punkti 2 kohaselt ei tohi kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisega

kaasneda ohtu Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ega avalikule korrale.

Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada sätetesse Euroopa Liidu liikmesriikide kõrvale

ka NATO ja ESA liikmesriigid. Need riigid on Eesti jaoks olulised partnerid, kelle

julgeolekut või avalikku korda ohustavatel isikutel ei tohi lubada kosmosetegevusega

tegeleda.

Arvestatud. Nõustutakse

ettepanekuga lisada sätetesse (§

12 lg 3 p 7 nüüd § 12 lg 4 p 6; §

41 lg 2 p 2 nüüd § 45 lg 3 p 2).

Euroopa Liidu liikmesriikide

kõrvale ka NATO ja ESA

liikmesriigid.

6. Eelnõu § 31 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 46 on kasutatud väljendit „rahvusvaheline sõltumatu

organisatsioon“. Seletuskirja järgi võib selline organisatsioon olla ka mõne riigi

valitsusasutus või eraettevõtja. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et sõna

„rahvusvaheline“ kasutamine ei ole selles kontekstis õige. Sõna „rahvusvaheline“ viitab

Arvestatud. Termin

„rahvusvaheline sõltumatu

organisatsioon“ on asendatud

terminiga “pädev

organisatsiooni riikidevahelisele või riikide ülesele iseloomule. Eraettevõtja või riigi

valitsusasutus ei ole selles tähenduses

Rahvusvahelised.

organisatsioon” nüüd §-des

35 ja § 50.

2. Justiits- ja

Digiministeerium

(JustDigi)

I. Üldised tähelepanekud

1. Kosmosetegevusloa regulatsioon – palume kriitilise pilguga vaadata üle eelnõu 4.

peatüki sätted ja analüüsida kosmosetegevusloa taotlemise, andmise, muutmise, kehtivuse

peatamise ja kehtetuks tunnistamise reguleerimise vajadust eelnõuga kavandatavas mahus.

Õigussüstemaatiliselt kohalduvad mis tahes tegevusalal tegevusloa andmisel, muutmisel,

peatamisel, kehtetuks tunnistamisel jms majandustegevuse seadustiku üldosa normid

(MSÜS), kui seadusega ei ole sätestatud erisusi. MSÜS üldseadusena sätestab ühtsed

majandustegevust reguleerivad normid ning annab õigusliku ja terminoloogilise

põhiraamistiku, mis kujundab kõiki majandustegevuse eriregulatsioone.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus koos majandustegevust reguleerivate

eriseadustega peab moodustama ühtse majandustegevuse õiguse süsteemi.

Ka eelnõu § 2 lg 5 sätestab, et kosmoseseaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse

alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku

üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Kahtlemata esineb

erinevatel tegevusaladel majandustegevuse reguleerimisalasse jäävate üksikküsimuste

suhtes erisusi, kuid nende puhul tuleb eriseadustesse sisse viia erisäte täpselt seal, kus

kõrvalekaldumist vajatakse.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse normide dubleerimiseks valdkondlikus

eriseaduses puudub aga vajadus. Dubleerimist tuleb vältida.

Samuti teeme ettepaneku, et eelnõu võiks olla tehnoloogianeutraalne. Toome näitena, et

eelnõu § 15 reguleerib taotlusele lisatavaid dokumente – tuleks kaaluda, kas kõik lisatavad

peavad olema dokumendid või saaksid need olla ka andmete kujul. Palume eelnõu läbivalt

üle vaadata.

Palume kosmosetegevusloa regulatsiooni analüüsida, eelnõu muuta ja MSÜS-s sätestatud

normide dubleerimist vältida.

Kommentaariga on arvestatud

ja eelnõud vastavalt täiendatud.

Menetlustähtaegade osas

puudub hetkel praktika ning

2. Menetlustähtajad – eelnõus on erinevate toimingute ja haldusaktide andmise

menetlustähtajaks sätestatud 60 või 90 tööpäeva, mida on võimalik mõistliku aja võrra

pikendada. Palume hinnata, kas 60-tööpäevane menetlustähtaeg on ühtviisi põhjendatud

nii tegevusloa taotluse lahendamiseks kui ka näiteks kosmoseobjekti registrist

kustutamiseks.

Menetlustähtaeg peab olema vastavuses toimingu sooritamiseks või haldusakti

andmiseks kuluva ajaga. Seetõttu on küsitav, kas kosmoseobjekti registrist kustutamine

nõuab samapalju aega kui kosmosetegevusloa taotluse lahendamine.

Lisaks ei saa pidada põhiseaduspäraseks (PS §-d 3, 14, 31) eelnõus ette nähtud võimalust

pikendada seaduses sätestatud tähtaega mõistliku aja võrra. Taotlejal peab olema

võimalik aru saada, millise aja jooksul tema taotlus lahendatakse. Vastupidisel juhul ei

ole taotlejal mõistlikult võimalik oma tegevust planeerida.

MSÜS § 20 lg 3 sätestab, et majandushaldusasutus võib taotluse lahendamise tähtaega

üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu,

teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. Majandushaldusasutus peab tähtaja

pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse esitanud ettevõtjale edastatud teates

põhjendama.

Palume hinnata sätestatud menetlustähtaegade valikut, samuti vältida tähtaegade

pikendamist „mõistliku aja võrra“ ning eelnõu vastavalt muuta.

tähtajad on pandud

hinnanguliselt rääkides läbi

TTJA ja EKTL-iga. Hetkel

jäetakse tähtajad nagu on ning

hiljem kohendatakse vastavalt

vajadusele.

Nõustutakse, et tuleks vältida

tähtaegade pikendamist

„mõistliku aja võrra“. Eelnõud

on parandatud vastavalt.

3. Eelnõu 12. ptk – reguleerib vastutust. Palume seletuskirja täiendada ning lisada

kõikide väärteosätete selgituste juurde konkreetsed paragrahvid, kust need nõuded

tulenevad, mille rikkumise eest on vastutus kavandatud. See on vajalik selleks, et isikutel

oleks võimalik aru saada, milliste normide kohaselt tuleb neil käituda nii, et vältida

karistust.

Eelnõu §-des 54, 56 ja 57 on füüsilisele isikule võimalik karistusena kohaldada lisaks

rahatrahvile ka aresti. Tegemist on väga tõsise karistusega, kuna sellega võetakse isikult

vabadus. Seetõttu tuleb seletuskirjas sellist otsust selgitada ja ka põhjendada.

Kommentaariga nõustutakse ja

eelnõud on vastavalt

parandatud.

§54 nüüd § 61; § 56 nüüd § 63;

§ 57 on eemaldatud.

Palume täiendada seaduse eesmärki. Kaaluge võimalust lisada täiendatud kujul

väljatöötamiskavatsuses toodud eesmärgid (lk 10):

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja on täiendatud

vastavalt.

1. Reguleerida kosmoseobjektide sobilikuks tunnistamise ja registreerimise protsess, et

muuta kosmosevaldkonnas tegutsemise tingimused läbipaistvamaks, maandada kahjude

tekkimise riski ja vähendada kosmoseprügi teket.

2. Jagada selgelt vastutus riigi, satelliidi omanike ja operaatorite vahel.

3. Luua riigi poolt innovatsiooni toetav poliitika ja seadusandlus, et Eesti

kosmosevaldkonda reguleerides lahendada Eesti e-teenuste kogemusega ja loodava

kosmoseseaduse abiga globaalne kosmoseliikluse reguleerimise väljakutse ja eksportida

Eestis arendatud lahendus maailma.

II. Sisulised märkused

4. Eelnõu § 2 – sätestab seaduse kohaldamisala. Seaduse lai kohaldamisala vajaks

põhjalikku lahti seletamist ja vajadusel eelnõus täpsustamist. Seletuskirjas esitatud

selgitused ei ole eelnõu sisu olulisust arvestades piisavad.

Eelnõu seletuskirjas peaks avama seaduse kohaldamisala konkreetsete sätete lõikes

täpsemalt, nt millest tulenevalt ja milliseid kohustusi on Eesti riik kohaldamisala

puudutavalt endale võtnud ja miks need just sellisel kujul eelnõusse on jõudnud.

Näide: eelnõu kohaselt kohaldatakse kosmoseseadust Eesti Vabariigi territooriumil

toimuvale kosmosetegevusele (§ 2 lg 1). Samas kehtib seadus eelnõu § 2 lg 2 kohaselt ka

väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvale kosmosetegevusele, kui: 1) see toimub

Eestis registreeritud vee- või õhusõiduki pardal või 2) seda teeb Eesti kodanik või Eestis

asutatud juriidiline isik või 3) seda teeb isik, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa

või alalise elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel.

Küsimus näite pinnalt oleks, kuidas seadust kohaldatakse, sealhulgas millest sõltub ja

milles seisneb Eesti riigi vastutus nt olukorras, kus: a) Eesti kodanik või § 2 lg 2 p-des 2

ja 3 nimetatud isik tegutseb välisriigis (arvestades mh ka füüsiliste isikute

topeltkodakondsuse võimalust); b) kosmosetegevus toimub Eesti territooriumil viibiva

välisriigis registreeritud vee- või õhusõiduki pardal või sellega tegeleb välisriigi kodanik,

välisriigis asutatud juriidiline isik või välisriigi pikaajalise elaniku elamisloa omanik.

4. Arvesse võetud ja küsimust

avatud põhjalikumalt eelnõus ja

seletuskirjas. Samas tuleb ka

märkida, et rahvusvahelise

õiguse kohaselt sõltub

riigivastutus selle riigi

territooriumist ehk avakosmose

artikkel 7 alusel vastutab iga

riik kosmoseobjekti poolt

tekitatud kahju eest, kui a) riik

lennutab kosmoseobjekti; b)

riik korraldab selle käivitamise

või c) lubab selle käivitamist

oma territooriumilt või

rajatiselt. Välja toodud näidete

puhul on eelnõu § 2 lg 2

vastuseks küsimusele, sest see

sätestab, et kui

kosmosetegevusega tegeleb

Eesti kodanik, Eestis asutatud

juriidiline isik või elamisloa või

-õigusega ja see

kosmosetegevus toimub

väljaspool Eesti territooriumi,

siis kohaldatakse käesolevat

Kokkuvõttes vajab selgust, mille eest Eesti riik vastutab, sh kas Eesti riik oma

territooriumil toimuva eest vastutab nö ainuisikuliselt või on vastutus kuidagi jagatud.

Kas Eesti riik saab vastutuse küsimuses tugineda sellele, et kosmosetegevusega tegeles

välisriigist pärinev isik, ja vastupidi? Seda küsimust peaks eelnõus ja seletuskirjas

põhjalikult avama, kuna eelnõu keskne eesmärk on piiritleda Eesti riigi vastutus

kosmosetegevuses. Palume eelnõu ja seletuskirja selgitustega täiendada.

seaduse eelnõu. Järelikult tuleb

sellises olukorras lähtuda

eelnõust samamoodi, nagu seda

kohaldatakse Eesti

territooriumil toimuvale

kosmosetegevusele.

Samuti tuleb arvestada sellega,

mis rolli Eesti kodanik või

elamisloaga või -õigusega isik

täidab kosmosetegevuses: Kui

tegemist on pelgalt tööajaga,

kes näiteks töötab mõne

välisriigi käitaja juures, siis

puudub Eestil vastutus. Kui aga

Eesti kodanik vms on käitaja

rollis, siis vastutab Eesti riik

ka.

Topelt-kodakondsuse teemal

tuleb pädeval asutusel koostöös

teiste asutustega (sh

julgeolekuasutustega)

juhtumipõhiselt hinnata isiku

sobivust – eelnõue ega

seletuskirja ülesanne ei ole

üksikasjaliselt ära lahendada

iga võimalik tuleviku

stsenaarium juhtumipõhiselt.

Ilmselged võimalikud

konfliktsed olukorrad tuleb

pädeval asutusel koos

julgeolekuasutusega läbi

analüüsida, seadus ei saa ette

diskrimineerida.

5. Eelnõu § 12 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei ole isik usaldusväärne, kui teda on karistatud

esimese astme kuriteo või tema päritoluriigi õiguse kohaselt võrdväärse raskusastmega

kuriteo eest. Tänuväärselt märgitakse seletuskirjas, et välisriigis kehtiv kuritegude

liigitamise süsteem ei pruugi olla sarnane Eestiga. Sellisel juhul peab pädev asutus

vajaduse korral spetsialistide abil hindama, kas kõnealune tegu on vastav Eesti esimese

astme kuriteole. Palume seletuskirjas täpsustada, keda peetakse silmas pädeva asutuse all

ja kes on need spetsialistid, kes hindavad tegude vastavust.

Eelnõu §-st 3 võib aru saada, et pädevaks asutuseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. Kui jah, siis palume selle seletuskirjas selgelt § 12 osas ka välja tuua.

Märgime, et TTJA-l ei pruugi olla olemas kõiki neid andmeid, mida usaldusväärsuse

hindamiseks vaja on, ning seetõttu peab olema selge ka see, kellelt ja kuidas TTJA

andmeid küsib.

Märgime, et TTJA ei ole kriminaalmenetluse seadustiku § 31 kohaselt uurimisasutus, kes

kriminaalasju menetleb. Seetõttu kahtleme, kas TTJA-l on käesoleval hetkel olemas

oskused erinevate riikide kuritegude sisuliseks võrdlemiseks, et hinnata, kas tegemist on

esimese astme kuriteoga Eesti õiguse mõttes või mitte. Kui see kahtlus on alusetu,

palume seda seletuskirjas põhjendada.

Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada.

Arvesse võetud. Eelnõud ja

seletuskirja on täiendatud

vastavalt. TTJA saab võtta

vajalikke selgitusi ja

hinnanguid vastava valdkonna

asjatundjalt, nt advokaat,

õppejõud, notar, ministeerium

või kes iganes, kellel on selleks

pädevus. Eelnõus on ettenähtud

§ 18, mille alusel saab pädev

asutus küsida vajalikku teavet

teistelt asutustelt, isikult,

osaliselt vms.

6. Eelnõu 4. ptk 2. jagu − kosmosetegevusloa andmine − puudu on tegevusloa

kontrolliese (MSÜS § 18) ehk nende majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmist

kontrollitakse enne tegevusloa andmist ja mille täitmisest sõltub ka majandustegevuse

lubatavus. Loomulikult peab lisaks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele

majandustegevuse nõuetele täitma ka teisi majandustegevuse nõudeid, kuid mitte kõikide

nõuete täitmist ei ole vaja või ei saagi enne tegevusloa väljastamist kontrollida.

Tegevusloa kontrollieseme määratlemisel on oluline tähtsus ka järelevalve teostamisel ja

haldussunni kohaldamisel, sest kontrolliesemesse mittekuuluvate nõuete rikkumine ei saa

olla aluseks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele. Seda põhjusel, et kui loa saamine ei

sõltu nende nõuete täitmisest, siis ei tohiks neist sõltuda ka loa kehtivus. Kõik sellised

majandustegevuse nõuded, millele vastavust on ettevõtjast lähtuva ohu vältimiseks

Kommentaariga nõustutakse ja

eelnõud on vastavalt

täiendatud.

vajalik kontrollida enne majandustegevusega alustamise lubamist, peavad seega

moodustama tegevusloa kontrollieseme, mille hilisema rikkumise korral on

majandushaldusasutusel õigus ka tegevusluba kehtetuks tunnistada. Tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluvad nõuded sätestatakse selguse huvides eraldi paragrahvina (vt

nt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 72; elektrituruseaduse § 26).

Palume eelnõu täiendada.

7. Eelnõu § 17 lg 1 sätestab, et kosmosetegevusloa taotluse lahendamise tähtaeg hakkab

kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kuna sama põhimõtte sätestab ka

MSÜS § 20 lg 1, mis kohaldub tegevusalade üleselt majandustegevust reguleeriva

üldseadusena ka kosmosetegevusloa andmisel, siis palume vastava korduse

kosmoseseaseaduse kui eriseaduse § 17 lg-s 1 välja jätta. Sama märkuse teeme ka eelnõu

§ 23 lg 2 kohta.

Palume eelnõu muuta.

Arvesse võetud. Eelnõud on

täiendatud vastavalt.

8. Eelnõu § 17 lg 1 teise lause kohaselt võib pädev asutus tegevusloa andmise otsuse

tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse

tõttu. Kavandatav säte on probleemne seetõttu, et taotlejal puudub ilma kindlaksmääratud

ja avalikustatud tähtajata kindlus, millise aja jooksul on pädeva asutuse otsust oodata.

Vastavalt MSÜS § 19 lg-le 3 võib tegevusloa taotlust lahendav majandushaldusasutus

üldnormina taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui

see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.

Majandushaldusasutus peab tähtaja pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse

esitanud ettevõtjale edastatud teates põhjendama. Teeme sama märkuse ka eelnõu § 23 lg

2, § 32 lg 4, § 42 lg 2 ja § 44 lg 4 kohta.

Kui MSÜS-s sätestatud tähtaeg sobib, siis tuleb lähtuda sellest ja tähtaja pikendamise

sätted eelnõust välja jätta. Kui soovitakse sätestada MSÜS-s sätestatust pikemat tähtaega,

siis tuleb eelnõus sätestada erisus MSÜS-ist ja erisuse vajadust ka seletuskirjas

põhjendada. Palume eelnõu muuta ja seletuskirja täiendada.

Arvesse võetud. Eelnõud on

täiendatud vastavalt.

9. Eelnõu § 17 lg 3 sätestab: „Kui kosmosetegevusluba taotleb valitsusasutus, võib jätta

loale märkimata või osaliselt märkimata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3

sätestatud teabe, kui teave on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt

riigisaladus.“.

Arvestatud. Eelnõud on

täiendatud vastavalt.

Kuna Eesti loob kosmosetegevusega seotud koostöös eelduslikult ka salastatud

välisteavet, siis võiks kosmosetegevusloa sättes kasutada riigisaladuse asemel üldist

terminit – RSVS tähenduses salastatud teave.

Omaette küsimus on, kas loal peaks salastatud teave olema siiski ka kajastatud (nt loa

lisana), kuid see osa teabest peaks olema omakorda RSVS reeglite kohaselt kaitstud ja

töödeldav. Küsimus vajaks asjaomaste asutustega koostöös täiendavat arutelu, mistõttu

palume eelnõu ka asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks edastada.

10. Eelnõu § 19 lg 1 sätestab, et pädev asutus keeldub kosmosetegevusloa andmisest

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud juhtudel, ja lõige 2 sätestab

juhud, mille esinemise korral on pädeval asutusel tegevusloa andmisest keeldumisel

kaalutlusõigus.

Juhime tähelepanu, et eeltoodud keeldumise aluste puhul võib esineda vastuolu, kuna

sama keeldumise alus on märgitud nii imperatiivse keeldumise alusena kui ka halduse

diskretsiooni võimaldava alusena. Nimelt, kõnealuse paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaselt

võib pädev asutus keelduda kosmosetegevusloa andmisest, kui tegevusloa taotlemisel on

esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Samas tulenevalt eelnõu § 19 lg-st 1 tuleb

MSÜS § 25 lg 1 p 4 alusel tegevusloa andmisest keelduda, kui ettevõtja on tegevusloa

taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning

mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas

paragrahvis nimetatud alustel.

Palume eelnõu parandada.

Arvestatud. Eelnõud on

täiendatud vastavalt.

11. Eelnõu § 19 lg 2 p 4 näeb ette, et pädev asutus võib keelduda tegevusloa andmisest,

kui kosmosetegevusloa taotleja ei esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast

pädevale asutusele lisateavet taotluse lahendamiseks.

Juhime tähelepanu, et siin tuleb eristada olukorda, kus pädev asutus võib vastavalt MSÜS

§ 20 lg-le 1 jätta tegevusloa taotluse lahendamata ehk läbi vaatamata, kui ettevõtja jätab

esitamata tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed, ning olukorda, kus esitatud

andmete sisulise kontrolli järeldusena tuleb taotlus jätta rahuldamata mittesobivuse tõttu.

Seetõttu leiame, et eelnõu § 19 lg 2 p-s 4 kirjeldatud juhul tuleks taotlus jätta MSÜS § 20

lg 1 alusel läbi vaatamata, mitte keelduda loa andmisest.

Palume eelnõu parandada.

Arvestatud. Eelnõud on

täiendatud vastavalt.

12. Eelnõu § 24 sätestab kosmosetegevusloa kehtivuse lõppemise alused, mis kattuvad

MSÜS §-s 40 sätestatud alustega. Eelnõu § 2 lg-st 5 nähtuvalt kohaldatakse

kosmosetegevuse kui majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele

majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse kosmoseseadusest tulenevaid

erisusi. Arvestades, et eelnõu ei sätesta kosmosetegevuseloa lõppemisel erisusi võrreldes

majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega, siis palume § 24 eelnõust välja jätta.

Arvestatud. Eelnõud on

täiendatud vastavalt.

13. Eelnõu §-d 25 ja 26 sätestavad vastavalt kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise

ja kehtivuse peatamise alused, kusjuures mõlemal juhul on otsustamine pädeva asutuse

kaalutlusõiguse ese − sellele viitab mõlemas sättes kasutatud sõna "võib" - kuigi

seletuskirjas on § 25 kohta märgitud, et selles sätestatud aluste esinemisel tuleb

tegevusluba kehtetuks tunnistada.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused sätestab ka MSÜS § 37, eristades aluseid, millal

peab tegevusloa kehtetuks tunnistama, ja aluseid, millal on majandushaldusasutusel

kaalutlusõigus tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel. Eelnõu §-s 25

sätestatud kosmosetegevusloa kehtetuks tunnistamise aluste puhul tekitab probleeme

asjaolu, et mõned alused on MSÜS § 37 lg 1 kohaselt juhud, millal tegevusluba tuleb

kehtetuks tunnistada − nt § 25 lg 1 p 1 ja MSÜS § 37 lg 1 p 1.

Palume need alused üle vaadata ja hinnata nende sätestamise vajadust eelnõus.

Arvestatud. Eelnõud on

täiendatud vastavalt.

14. Eelnõu §-s 26 sätestatud tegevusloa peatamise aluste juures tekib samuti vastuolu

MSÜS §-ga 43, kuna selle kohaselt on tegevusloa kehtivuse peatamine ajutine meede kuni

rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsustamiseni. Oluline on rõhutada, et tegevusloa kehtivuse peatamine on

sellisel juhul lubatud majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise

rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral. Samuti on peatamine

lubatud riikliku järelevalve teostamise takistamisel kuni järelevalve teostamise

võimaldamiseni.

Seetõttu palume hinnata, kas eelnõus ikkagi on vaja eraldi sätestada kehtetuks tunnistamise

ja peatamise alused. See saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui kosmoseseadus kui

eriseadus sätestab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse regulatsioonist erisused,

kusjuures erisuste kehtestamine peab olema põhjendatud.

Arvestatud. EN §-i 29 (enne §

26) on kohendatud vastavalt

ning lisatud kosmosetegevusloa

peatamise alused lisaks MSÜS-

s sätestatule.

15. Eelnõu §-d 27 ja 28 sätestavad kosmosetegevusloa muutmise alused ja selle aluseks

olevate andmete muutumisest teavitamise korra.

Märkusega arvestatud. Eelnõud

muudetud vastavalt.

Juhime tähelepanu, et majandustegevusega seotud asjaolude ehk nii majandustegevuse

üldandmete kui ka tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega

seotud asjaolude muutmise kavatsusest teavitamise kohustuse ja muudatuste menetlemise

korra sätestavad ka MSÜS §-d 30 ja 32.

Kuivõrd MSÜS hakkab üldseadusena kohalduma ka kosmostegevusele kui

majandustegevusele, siis palume ka siin hinnata eelnõu §-de 27 ja 28 (samuti § 44)

vajalikkust. Kui kosmoseseadusega soovitakse reguleerida neid küsimusi üldseadusest

erinevalt, siis tuleb üldseaduse regulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendada ning tagada,

et eriseaduse regulatsioon on vähemalt sama tihe kui üldseaduse vastav regulatsioon.

Üldseaduse dubleerimist tuleb vältida.

16. Eelnõu § 29 näeb ette kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri, mille

eesmärk on muu hulgas kosmosetegevuslubade üle arvestuse pidamine. MSÜS § 8 lg 2

kohaselt on ka majandustegevuse registri (MTR) eesmärk võimaldada ettevõtjate ja

nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ja järelevalve teostamist, kusjuures

registri vastutav töötleja on samuti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).

Arvestades kahe registri eesmärgilist kattuvust, palume hinnata, kas eraldi registri

loomine kosmosetegevuslubade jaoks on vajalik ja põhjendatud, ning eelnõu vastavalt

parandada.

Sisendiga on arvestatud.

Eelnõust on eemaldatud

tegevuslubade registrit

reguleeriv osa.

17. Eelnõu § 29 lg 1 – andmekogu põhimääruse kohaselt töödeldakse andmekogus ka

isikuandmeid. Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist

käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena1. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab

olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik

olulised otsused langetama seadusandja. Seetõttu tuleb isikuandmetega seonduv sätestada

seaduse tasandil, tuues välja töödeldavate isikuandmete liigid (IKÜM art 23 lg 2 p a).

Käesoleval juhul on selleks isiku üldandmed.

Põhimääruse § 15 lõike 3 kohaselt on andmekogusse kantud lubadele ja

registreeringutele märgitud füüsilisest isikust loa omaja nimi ja isikukood avalikud.

Palume täpsustada, mida antud säte tähendab. Kas see tähendab seda, et loa omaja nimi

On arvestatud soovitusega

lisada säte registri pidamise

korra kohta.

ja isikukood avalikustatakse? Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS)

kohaselt on avalik teave kõik mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ning sellele teabele juurdepääsu võib

piirata seaduses sätestatud korras (AvTS § 3). AvTS § 35 näeb ette alused, mis juhul

tuleb teave tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. Üheks selliseks asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistamise aluseks on isikuandmed (AvTS § 35 lg 1 p 12).

Kuna igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist

käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena, siis peab isikuandmete töötlemine

olema reguleeritud seadusega - määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda

üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Eelnevast tulenevalt, selleks, et

AvTS § 35 lg 1 p 12 sätestatud piiragu alla kuuluvaid andmeid tohiks avalikustada, tuleb

seaduses ette näha, milliseid isikuandmeid ja millisel eesmärgil avalikustatakse. Seega

palume vajadusel täiendada eelnõu § 29 regulatsiooni avalikustamise eesmärgiga ja

isikuandmete kategooriatega, mida antud juhul avalikustatakse.

Eelnevale lisaks palume täpsustada seaduses ka põhimääruse kehtestamise volitusnormi

selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Näiteks võiks regulatsioon olla selline:

„(x) Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade registri põhimääruses sätestatakse

registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“

18. Eelnõu § 29 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette andmekogu pidamise eesmärgid.

Juhime tähelepanu, et andmete töötlemine ei saa olla andmekogu pidamise eesmärgiks.

Andmekogu kasutatakse seadusest tuleneva ülesande täitmise eesmärgil andmete

töötlemiseks, andmete töötlus ise ei ole eesmärk. Palume eesmärk sõnastada ümber

selliselt, et seal oleks täpsustatud, milliste ülesannete täitmiseks see on asutatud.

Sama märkus kehtib ka eelnõule lisatud andmekogu põhimääruse kavandi kohta, milles

on andmekogu pidamise eesmärgina muu hulgas märgitud ka andmete säilitamist,

kasutamist ja kättesaadavust. Andmekogu pidamise eesmärgiks on ka põhimääruse

kohaselt teatud seadusest tuleneva ülesande täitmine, kuid andmekogu pidamine

Kommentaariga on arvestatud

ning eelnõud vastavalt

muudetud.

võimaldab andmeid selle eesmärgi täitmiseks säilitada, kasutada ja kättesaadavaks teha.

Sellest tulenevalt tuleb ka põhimääruse kavandis jätta eesmärgi loetelust andmete

töötlemine välja.

19. Eelnõu § 29 lg 3 – kõnealune säte näeb ette, et andmekogu vastutav töötleja on

TTJA. Seletuskirja kohaselt on TTJA registri vastutav töötleja isikuandmete kaitse

üldmääruse mõttes, kuid puuduvad selgitused selle kohta, kes on andmekogu haldaja, st

vastutav töötleja AvTS-i mõttes. Põhimääruse kavandi kohaselt on andmekogul ainult

üks vastutav töötleja, seega on ilmselt TTJA vastutav töötleja ka AvTS-i mõttes. Juhime

tähelepanu, et vastutava töötleja ülesandeid on mõttekas põhimääruses reguleerida

üksnes juhul, kui vastutavaid töötlejaid on mitu (kaasvastutavad töötlejad). Juhul kui

andmekogul on ka volitatud töötleja, siis tema ülesanded tuleb samuti põhimääruses ette

näha, kuid vastutav töötleja vastutab kõige eest, mis andmekogus toimub, kuidas seda

hallatakse jne. Seega tekitab olukorras, kus andmekogul on ainult üks vastutav töötleja,

tema ülesannete põhimääruses reguleerimine õigusselgusetust, kuna sellest tulenevalt

võib jääda mulje justkui sellega välistatakse IKÜM-ist ja mujalt vastutavale töötlejale

tulenevad kohustused. Palume märkust põhimäärust koostades arvestada.

Eelnõu § 32 lg 4 (nüüd §36 lg

4) on sõnastatud vastavalt

AvTS ja teiste õigusaktide

aluse ning kasutatud näidisena

kehtivaid õigusakte. Leiame, et

konkreetse põhjendatud

sisendita ei pea eelnõu § 32 lg-t

4 (nüüd § 36 lg 4) muutma.

20. Eelnõu § 30 – kõnealuse sätte kohaselt säilitatakse registriandmeid ja nendega seotud

alusdokumente 30 aastat andmete kustutamisest arvates. Registriandmed ja

alusdokumendid arhiveeritakse ja neid säilitatakse arhiiviseaduses sätestatud korras.

Juhime tähelepanu, et kui andmed kustutatakse, siis on nad kustutatud ja neid enam

säilitada ei saa. Säilitamistähtaeg tähendab seda, et tähtaja saabudes andmed hävitatakse

või antakse üle Rahvusarhiivi. Kõnealusest andmekogust tuleb need aga sel juhul

kustutada, võttes arvesse IKÜM-ist tulenevaid eesmärgipärasuse ja minimaalsuse

põhimõtteid. Seega asutuse või andmekogu siseses arhiivis andmete säilitamine peab

mahtuma kehtestatud säilitamistähtaja sisse.

Eelnõus tuleb ette näha, kui kaua andmeid maksimaalselt andmekogus säilitatakse ja

millest arvates (näiteks kande tegemisest arvates). Säilitamise tähtaegu on võimalik

põhimääruses vajadusel täpsustada erinevate andmekoosseisude või andmestike lõikes.

Seletuskirjast peab nähtuma, miks on ette nähtud andmete säilitamise tähtaeg vajalik just

selle andmekogu eesmärgist lähtuvalt. Muu hulgas tuleb seletuskirjas välja tuua, kas

andmed kantakse mingil hetkel arhiivi, kui jah, siis kas isikustatud või isikustamata

kujul, ning miks arhiivi kandmine on vajalik. Kui andmed kantakse arhiivi isikustatud

kujul, siis tuleks see ette näha seaduse tasandil, et oleks selge, kui kaua isikustatud

andmeid säilitatakse. Seaduses tuleb ette näha andmete maksimaalne säilitamise tähtaeg,

võttes arvesse ka arhiivis andmete säilitamise perioodi. Hetkel ei ole võimalik eelnõu ega

Märkusega arvestatud.

Kommentaarid ja põhjendused

on leitavad § 34 (enne § 30)

seletuskirjast. Säilimisaeg on

pikk, sest riigi vastutus on suur

ning kahju võib hiljem

ilmneda, mistõttu on tarvis

hoida andmeid pikka aega, st

30 aastat. Samuti, kuna

kosmosetegevus võib reeglina

kesta pikka aega. Andmeid

säilitatakse isikustatud kujul,

sest vastutus on isiksustatud.

Isikuandmete töötlemisel ja

põhiõiguste riive vahekord

võrreldav juriidiliste isikute

vastutusega (ehk pigem on riive

minimaalne).

seletuskirja põhjal aru saada, kas andmeid säilitatakse kokku 30 aastat ja mis hetkel ja

mis kujul nad arhiivi kantakse ja miks arhiveerimine vajalik on.

Lisaks juhime tähelepanu eelnõu § 30 kavandatud teise lausega seoses, et arhiiviseaduses

reguleeritakse üksnes nende andmete säilitamist, mis omavad sellist tähtsust, mis antakse

üle Rahvusarhiivile. Palume veenduda, et viide arhiiviseadusele on asjakohane. Juhul kui

silmas ei ole peetud selliseid arhivaale, mis kuuluvad Rahvusarhiivile üleandmisele, siis

tuleb arhiivis andmete töötlemise reeglid näha ette põhimääruses.

Palume eelnevast tulenevalt eelnõu § 30 sõnastust ja sellele seletuskirjas antud selgitusi

täpsustada.

21. Eelnõu § 34 lg 1 p 10 nähtuvalt tuleb koos kosmoseobjekti registreerimistaotlusega

esitada ka sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kosmosetegevuses. Kuna

kosmoseobjekti registreerimise taotlus esitatakse TTJA-le, kes ühtlasi väljastab

sageduslube, siis saab TTJA ise kontrollida, kas taotlejal on olemas kehtiv sagedusluba.

Vastavalt avaliku teabe seadus § 431 lg 3 lähtutakse andmekogusse andmete kogumisel

andmete ühekordse küsimise põhimõttest. Seega kui pädeval asutusel on vastavad

andmed juba olemas, siis ei tohi nõuda taotlejalt nende andmete uuesti esitamist.

Palume kõnealune norm eelnõust välja jätta.

Kõnealune paragrahv on nüüd

§ 38 lg 1 p 10. Märkusega ei

arvestatud. Sagedusloa jaoks on

loodud eraldi menetlus ning

vastav norm teeb selgeks, et see

peab olema enne registreerimist

olemas. Normi jätmine tuleneb

konkreetselt TTJA-lt saadud

sisendist.

22. Eelnõu § 37 sätestab, et kosmoseobjekti registreerimisest keeldumise otsus tehakse

60 tööpäeva jooksul või 30 tööpäeva jooksul arvates puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaja möödumisest. Esiteks jääb selgusetuks, miks on vaja eraldi reguleerida keelduva

otsuse tähtaega, kui eelnõu §-s 36 on juba sätestatud registrisse kandmise tähtaeg.

Mõistlikum oleks sätestada ühe paragrahvina kosmoseobjekti registreerimise taotluse

lahendamise tähtaeg, mille jooksul tuleb pädeval asutusel otsustada registrisse kandmine

või sellest keeldumine. Lisaks jääb eelnõu § 37 puhul arusaamatuks, kas keelduv otsus

tuleb teha 60 tööpäeva jooksul või 60+30 tööpäeva jooksul.

Juhime tähelepanu, et tulenevalt hea halduse põhimõttest ja haldusmenetluse võimalikult

efektiivse, s.t ka kiire toimetamise nõudest tuleb taotluse nõuetele vastavuse kontroll viia

läbi viivitamata. Seega tuleb nii taotluse nõuetele vastavuse kontroll kui ka

registreerimisest keeldumine otsustada 60 tööpäeva jooksul, kusjuures taotluse

lahendamise tähtaja kulgemine peatub taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise ajaks.

Seega puudub vajadus eraldi 30-tööpäevase tähtaja sätestamiseks.

Märkusega on arvestatud ning

eelnõu § 41 (enne § 37)

vastavalt muudetud

Palume eelnõu parandada.

23. Eelnõu §-d 43, 44 ja 45 sätestavad kosmostegevuse lõpetamise kava koostamise

kohustuse, põhimõtted ja kava muutmise protseduuri. Eelnõu § 43 lg-s 1 sätestatakse, et

kosmosetegevus lõpetatakse kosmosetegevusloa andmise aluseks oleva või pädeva

asutusega kooskõlastatud kosmosetegevuse lõpetamise kava alusel. Juhime tähelepanu, et

eelnõu § 15 punkti 4, mis sätestab taotlusele lisatavate dokumentide koosseisu, kohaselt

tuleb taotlusega esitada tegevuskava, mis selgitab meetmeid, millega välditakse

kosmoseprügi teket ja kahjulikke keskkonnamõjusid maapinnal, atmosfääris ja kosmoses.

Esiteks palume eelnõu § 15 lg 1 p-s 4 sõnastust täpsustada, et taotluse esitatava

tegevuskava all mõeldakse kosmosetegevuse lõpetamise kava eelnõu § 43 lg 3

tähenduses.

Lisaks palume hinnata §-de 44 ja 45 vajalikkust, kuivõrd tegevusloa aluseks olevate

andmete muutmist reguleerib ka eelnõu § 28 (vt ka märkus EN §-de 27 ja 28 kohta).

Palume eelnõu muuta.

Märkusega on arvestatud

osaliselt. Eelnõu § 15 lg 1 p 4

(nüüd § 15 lg 1 p 6) on

täpsustatud, kuid ei eemaldatud

eelnõu endiseid §-e 44 ja 45

(nüüd § 48 ja § 49). Selle

asemel parandati eelnõu endist

§ 28 (nüüd § 31) ning

eemaldati sealt viited

kosmosetegevuse lõpetamise

kavale. Kosmosetegevuse

lõpetamise kava muutmine on

eraldiseisev ning erinevate

nõuetega menetlus terve

tegevusloa muutmisest.

24. Eelnõu § 41 näeb ette, et kosmoseobjekti omandi võib teisele isikule üle anda pädeva

asutuse loal (lõige 1) ning et kosmoseobjekti omandi võib üle anda võõrandaja ja

omandaja kirjaliku taotluse alusel, kui on täidetud teatud tingimused (lõige 2).

Oluline on, et omandaja vastaks seaduses ettenähtud usaldusväärsust tagavatele

tingimustele, et esitatud oleksid korrektsed dokumendid ja et omandi üleminek ei

suurendaks rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riski ja sellega ei kaasne ohtu

Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ega avaliku korrale.

Jääb ebaselgeks, kuidas ja mis määral selles eelnõus püütakse sätestada erikorraldust

omandi üleminekuks kosmoseobjektide puhul. Seadus ega seletuskiri seda otsesõnu ei

märgi, kuid pigem saaks pakutavast regulatsioonist eeldada, et kosmoseregistri kannetel

on informatiivne tähendus ja tegu ei ole õigust loovate ehk omandit loovate

(konstitutiivsete) kannetega. Seda teemat võiks seletuskirjas selguse huvides kajastada.

Iseenesest kosmoseobjektide registreerimist korraldav konventsioon ei eelda, et

omandiõigus kosmoseobjektile tekiks registrisse kandmisega.

Märkusega arvestatud.

Põhjendusi ja selgitusi saab

lugeda seletuskirjast § 45 alt

(enne § 41).

Ebaõnnestunud on § 41 lõike 2 sõnastus „Kosmoseobjekti omandi võib üle anda

võõrandaja ja omandaja kirjaliku taotluse alusel“ – siit võib välja lugeda, nagu püütaks

kosmosobjektide tsiviilkäibesse tuua eraldi alust omandi üleminekuks (ühine kirjalik

taotlus). Tegelikkuses peaks ikkagi lähtuma tsiviilseadustiku üldosa ja asjaõigusseaduse

üldregulatsioonist omandi ülemineku kohta (nt asja omandi üleminekuks tehingulisel teel

on vaja võlaõiguslikku tehingut ja asjaõiguskokkulepet). Kui eelnõus peetakse silmas, et

vajalik oleks kirjalik vorminõue emma-kumma tehingu jaoks, tuleks see ka nii eelnõusse

kirja panna. Ilmselt on eelnõus siiski silmas peetud, et kosmoseobjektide erilise staatuse

tõttu on omandi üleminekuks vajalik täiendav samm pädeva asutuse loa näol. Siinkohal

võiks aga vähemalt seletuskiri rohkem lahti kirjutada, mis oleks sellise loanõude õiguslik

tagajärg: kas sellise loa puudumine muudab kokkuleppe omandi üleandmiseks ja/või

võlaõigusliku alustehingu automaatselt tühiseks (sest loa andmise regulatsiooni

eesmärgiks oleks nt riigi julgeolekut ohustavate tehingute vältimine) või on

asjaõiguskokkulepe kuni loa saabumiseni tingimuslik (hõljuvalt kehtetu).

Seaduse järgi võib kosmoseobjekti omandi ülemineku luba menetleda kuni 90 päeva;

võimalik on ka selle tähtaja pikendamine. Seadus ütleb eraldi ka seda, et juhul kui loa

menetlemise tähtaeg on möödunud, ei tähenda see seda, et luba oleks vaikimisi antud. Ei

ole päris selge, kas sooviks on saavutada olukord, et kuni (positiivse) loa väljastamiseni

omand üle ei lähe. Kui pooled on omandi üleminekus tegelikult juba kokku leppinud, siis

toob selline protsess käibesse kaasa õigusliku ebaselguse. Palume seletuskirjas neid

kaalutlusi kirjeldada ja vajadusel eelnõu täpsustada.

25. Eelnõu § 49 kohustab kosmosetegevusloa taotlejat sõlmima kosmosetegevuse

tulemusena või kosmoseobjekti tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks enne

kosmosetegevusloa taotlemist vastutuskindlustuslepingu (säte täpsustab tingimusi).

Lõikes 4 sätestatakse, et selline kindlustusleping allub Eesti õigusele ja sellega seotud

vaidlusi lahendab Eesti kohus ning et sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Selline regulatsioon ei pruugi olla õiguspärane, arvestades kehtivat Euroopa Liidu

õigusraamistikku. Hoolimata sellest, et reguleeritakse avalik-õiguslikel eesmärkidel

kehtestatavat vastutuskindlustust, on kindlustusleping olemuslikult eraõiguslik suhe ning

Euroopa Liidus on juba kokku lepitud ühtsed reeglid selle kohta, kuidas määratakse

eraõiguslike vaidluste jaoks kohtualluvus; samuti on kokku lepitud reeglid kohaldatava

õiguse jaoks.

EN § 49 on nüüd § 53.

Märkusega on arvestatud

osaliselt ning muudetud erandi

alusel antavaid vabastusi

eelnõu §-s 24. Üldist

kindlustusnõuet ei muudetud.

Kindlustuslepingu jaoks on

Eesti õiguse kohaldatavatus

oluline ning see vähendab Eesti

riske. Eelnõu koostajate

hinnangul on antud sätted ELi

õigusega kooskõlas ja vastuolu

puudub.

Kohtualluvus leitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr

1215/2012, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil-

ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) alusel ning selle rakendusala hõlmab ka

kindlustussuhteid. Määrusena on see otsekohalduv ning liikmesriigid ei saa neid reegleid

ühepoolselt muuta. Kohaldatava õigusega tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.

juuni 2008. a määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse

kohta (nn Rooma I määrus), mis hõlmab ka kindlustuslepinguid. Määruse art 7 lg 4 punkt

b aga lubab liikmesriigil erandina sätestada kindlustuslepingute suhtes, mis katavad riske,

mille suhtes liikmesriik on kehtestanud kindlustamiskohustuse, et kindlustuslepingu

suhtes kohaldatakse kindlustamiskohustuse kehtestanud riigi õigust. Seega kohaldatava

õiguse osas võib olla pakutud reegel õiguspärane, kuid vajaks siiski täiendavalt

läbimõtlemist.

Eelnõu § 21 (vabastused erandi alusel) sätestab, et pädev asutus võib erandi kohaldamisel

vabastada kosmosetegevusloa taotleja käesolevas seaduses sätestatud kindlustamise

kohustuse täitmisest või kehtestada kindlustuslepingule eritingimusi eelkõige

kindlustusjuhtumi või hüvitise summa kohta. Sisuliselt tundub olevat blankoveksliga

pädevale asutusele - tekib küsimus, miks üldse kindlustuskohustust kehtestada, kui nii

ehk teisiti võib pädev asutus sellest piiramatult vabastada. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks

vähemalt nimetada, mis puhkudeks need erandid mõeldud on ja mis eesmärkidel neid

erandeid võiks kehtestada (teadustegevus, avalik huvi vms).

Palume eelnõu parandada ja seletuskirja täiendada.

26. Eelnõu § 50 lõike 1 kohaselt teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet pädev asutus, samas

sama paragrahvi lõikes 2 on nimetatud Transpordiametit ja lõikes 3 Riigi Infosüsteemi

Ametit. Sel juhul peab ka lõikes 1 välja tooma pädeva asutuse ehk TTJA (kui on silmas

peetud TTJA-d), et oleks arusaadav, milline asutus järelevalvet teeb.

Märkusega on arvestatud ning

eelnõud vastavalt muudetud.

27. Eelnõu § 51 – ebaselgeks jääb, mida paragrahv reguleerib. Kas pädeva asutuse (kas

selleks on TTJA?) õigusi haldusjärelevalve või riikliku järelevalve tegemisel? Isikute

ring, kellelt võib nõuda dokumente, aruandeid, tasuta teavet, suulisi ja kirjalikke

selgitusi, on eelnõus väga lai. Haldusjärelevalvet tehakse haldusorgani üle, mis tähendab

seda, et küsitleda saab haldusorgani töötajaid, mitte kõrvalisi isikuid. Palume eelnõu

parandada.

Märkusega on arvestatud ning

eelnõu §-i 58 (enne § 51)

vastavalt muudetud.

28. Eelnõu § 51 lg 4 kohaselt võib selgitusi andma kohustatud isik keelduda pädevale

asutusele selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud

Märkusega on arvestatud ning

eelnõud vastavalt muudetud.

alustel. Seda, millistel alustel saab keelduda kahtlustatava või süüdistatavana, reguleerib

KrMS, kuid kõnesoleval juhul on tegemist haldusjärelevalvega ja viited

kriminaalmenetluse seadustikule ei ole asjakohased. Palume see norm eelnõust välja

jätta.

Mainitud norm on eelnõust

välja jäetud.

29. Eelnõu § 52 lõikes 1 on toodud terve rida KorSi meetmeid, sh KorS § 31 –

sundtoomine, valdusesse sisenemine jms. Kas ja millega on põhjendatud nii ulatuslike

meetmete kasutamine, ei selgu ka seletuskirjast. Palume seletuskirja täiendada ja valitud

erimeetmeid põhjendada, et oleks võimalik normi sisuliselt hinnata.

Märkusega arvestatud ning

vastavad põhjendused lisatud

seletuskirja § 59 (enne § 52)

juurde.

30. Eelnõu § 52 lg 3 kohaselt on pädeval asutusel lubatud kasutada vahetut sundi KorSis

sätestatud alustel ja korras. Palume vahetu sunni laiendamine eelnõust välja jätta, sest

käesoleva eelnõu puhul ei ole vahetu sunni kohaldamise õigus põhjendatud.

Märkusega on arvestatud ning

eelnõust on nimetatud norm

eemaldatud.

31. Eelnõu § 52 lg 4 kohaselt kannab välisriigis järelevalve tegemise kulud käitaja või

kosmoseobjekti omanik ATS-i alusel. Kui järelevalvet tegev ametnik peab oma

teenistusülesandeid täites viibima välislähetuses, tagatakse tema lähetuskulude

hüvitamine ATSi alusel. Seetõttu tuleb see norm eelnõust välja jätta.

Märkusega on arvestatud ning

eelnõust on nimetatud norm

eemaldatud.

32. Eelnõu §-ga 55 nähakse ette vastutus kosmosetegevusele esitatavate nõuete

rikkumise eest, kui see toob kaasa ohtlikkuse varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või

riigikaitseobjektil.

Seletuskirjas märgitakse, et juba seaduse jõustumise ajaks Maa orbiidile või sellest

kaugemale saadetud objektid peavad vastama teatud standarditele, kuivõrd on selge, et

kosmoseobjektid peavad olema ohutud. Palume seletuskirjas märkida, kus need

standardid on kirjas ja kus on võimalik nendega tutvuda. Palume seletuskirjas rohkem

lahti seletada ka see, mida tähendab ohtlikkus varale, keskkonnale, riigi julgeolekule,

riigikaitseobjektile ja kuidas neid kriteeriume hinnatakse. Palume viidata konkreetsetele

sätetele, kust nõuded tulenevad.

Märkusega on arvestatud ning

nii eelnõud kui seletuskirja on

vastavalt muudetud.

Kui lugeda eelnõu § 5 lõiget 1, siis on kosmosetegevus ja kosmoseobjekt ohutu, kui see

ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, avalikule korrale ega riigi julgeolekule.

Tõstatame küsimuse, miks § 55 loetelus ei ole loetelus nimetatud inimest ja avalikku

korda? Palume selgitada, miks võrreldes §-ga 5 on eelnõu § 55 loetelusse lisatud

riigikaitseobjekt. Oleme seisukohal, et need loetelud peavad olema ühesugused. Samuti

tõusetuvad küsimused, miks eristatakse ohtu ja ohtlikkust ning kuidas ohul ja ohtlikkusel

vahet teha.

Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada.

33. Eelnõu §-ga 66 muudetakse karistusseadustiku § 372 (tegevusloata ja keelatud

majandustegevus) lõike 2 punkti 3. Seletuskirjas märgitu kohaselt on eesmärk

kriminaliseerida tegevusloata kosmosetegevus. Reguleerimise eesmärk on omada

ülevaadet, et kosmosetegevusega seotud käitaja oleks võimeline kosmosetegevust tegema

eelnõus sätestatud põhimõtteid ja nõudeid järgides. Normi eesmärk on mh preventiivne,

et vältida tegevusloata kosmosetegevust.

Eelnõu §-ga 59 soovitakse sätestada vastutus kosmosetegevusloata kosmosetegevuse

eest. Seletuskirjas öeldakse, et kosmosetegevusele seatud nõuete järgimine on oluline

ning selle kontrollimise põhimehhanism on kosmosetegevusloa regulatsioon. Juhul, kui

kosmosetegevust tehakse ilma kosmosetegevusloata, ei ole võimalik kontrollida nõuete

järgimist ning kosmosetegevus võib olla ohtlik ja rikkuda keskkonda. Seega peab olema

määratud sanktsioon kosmosetegevusloata kosmosetegevuse eest.

Palume seletuskirja täiendada ja põhjalikult selgitada, mille poolest erineb §-s 59

kavandatud vastutus kosmosetegevusloata kosmosetegevuse eest KarS §-s 372 sätestatud

tegevusloata tegutsemise eest kosmosetegevuse tegevusalal ja kuidas neid tegevusi

eristatakse.

Märkusega on arvestatud ning

eelnõud vastavalt muudetud.

Eelnõu endine § 59

eemaldatud.

34. Rahatrahv ja sunniraha – kui võrrelda ühelt poolt juriidilisele isikule väärteo eest

karistusena kavandatavat kuni 100 000 euro suurust rahatrahvi ning teiselt poolt

järelevalve käigus kohaldada lubatud sunniraha (eelnõu § 53) kuni 450 000 eurot, siis on

järelevalve käigus kohaldatav meede kordades kõrgem kui väärteo eest ettenähtud

karistus.

Juhime tähelepanu, et sunniraha ei ole karistus. Märgime, et karistus on ultima ratio ehk

riigi sekkumise viimane, kõige intensiivsem vahend. Ultima ratio põhimõttest tulenevalt

Märkusega on arvestatud.

Eelnõu on parandatud ning

trahvimäärasid on suurendatud.

Põhjendused leitavad

seletuskirja §-s 61.

peaks riikliku järelevalve käigus kohaldatav meede olema karistusest leebem. Seega peab

sunniraha kohaldamise praktika tagama, et sunniraha on igal konkreetsel juhtumil kas

madalam või äärmisel juhul võrdne väärteo eest rakendatava rahatrahviga.

Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kuidas tagatakse, et riikliku järelevalve käigus

kohaldatav sunniraha ei mõju oma olemuselt juriidilisele isikule karistusena. Sama

probleem tõusetub ka füüsilise isiku sunniraha suurusega, mis on kavandatud kuni 6400

euro suuruses summas, samas kui väärteo eest saab isikut karistada maksimaalselt kuni

1200 euro suuruse rahatrahviga.

Palume arvestada ultima ratio põhimõttega ja eelnõu parandada.

35. Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse küsimine − isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) kohaselt peab liikmesriik konsulteerima järelevalveasutusega (Andmekaitse

Inspektsioon (AKI)), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava õigusakti eelnõu

või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis seondub isikuandmete töötlemisega (vt

IKÜM art 36 lg 4). Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks AKI kaasatud eelnõu esimese

kooskõlastusringi raames arvamuse küsimise näol. Vastavalt IKÜM artiklile 52 tegutseb

AKI IKÜM-iga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti

sõltumatult. Seetõttu ei ole Justiitsministeeriumil võimalik kohustada AKI-t andma oma

sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement“ §-st 4 palume eelnõu arvamuse andmiseks esitada ka AKI-ile.

Eelnõu esitati arvamuse

andmiseks AKI-le. AKI vastus:

Tutvunud eelnõu ja sellega

seotud dokumentidega, nõustub

inspektsioon märkustega

andmekogu kohta, mille on

14.11.2024 eelnõule teinud

Justiitsministeerium

(ministeeriumi kooskõlastuse

märkused punktides 17-20)

ning ei hakka neid eraldi

kordama. JustDigi poolt tehtud

vastavate kommentaaridega on

eelnõu ja seletuskirja

täiendamisel arvestatud.

III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta

36. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis

jäljega tehtud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.

Vastavad kommentaarid on läbi

töötatud.

3. Rahandusministeerium

(RaM)

1. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt peab käitaja peamine tegevuskoht olema Eestis. Kas on

kaalutud, kas me tahame Eestisse tegutsema ka selliseid kosmoseettevõtteid, kelle

peakontor pole tingimata Eestis?

On kaalutud. Peakontor ei pea

olema Eestis, aga Eesti

majandusüksus peab olema

aktiivne. St ei saa olla riiuli ega

postkasti ettevõte.

2. Eelnõu § 12 lg 3 punkti 6 tuleks lisada viide Vabariigi Valitsuse sanktsioonile. Arvestatud ja eelnõud (nüüd §

12 lg 4 p 5) on täiendatud.

3. Eelnõu järgi hakkab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

kontrollima käitaja, kosmoseobjekti omaniku ja nende tegeliku kasusaaja

usaldusväärsust. Ebaselgeks jääb, kuidas ning milliste dokumentide ja andmete alusel ta

seda tegema hakkab.

Eelnõu § 15 lõike 1 ja § 16 lõike 1 erinevate punktide järgi tuleb taotlusele lisada

usaldusväärsust välistavate asjaolude mitteesinemist kinnitavad dokumendid. Seletuskirja

järgi on nendeks „karistusregistri väljavõte, haridust tõendav dokument, elulookirjeldus

jne“. Samas ei ole võimalik nende dokumentide alusel kontrollida näiteks eelnõu § 12 lg

3 punktis 7 kehtestatud nõudele vastavust. Seletuskirja punkti 7 kohaselt

„Rahvusvahelise taustakontrolli tegemiseks on vaja ligipääsu rahvusvahelisse ettevõtjate

andmebaasi, mis aitab tuvastada ettevõtjate omandiseoseid, maksehäireid ja

sanktsioneeritust“, muus osas usaldusväärsuse hindamise või taustakontrolli läbiviimise

korda täpsemalt selgitatud ei ole.

Eelnõust nähtub, et kui tegemist on välisinvesteeringuga, kohaldatakse välisinvesteeringu

usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud korda, milles on sätestatud vastav kord ja

millesse on kaasatud vastavat pädevust omavad asutused. Eelnõu aga sellist kaasamist

ette ei näe ja ka seletuskirja mõjude peatükis pole teisi riigiasutusi nimetatud. Vähemalt

seletuskirjas peaks olema selgitatud, kuidas (millise dokumendi või milliste andmete

alusel) konkreetsele nõudele vastavust hinnatakse. Muuhulgas peab eelnõu kohaselt

TTJA hindama rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu (nt § 19 lg 2 p 6, § 37 lg 4, § 40

lg 3 p 3, § 41 lg 2 p 2). Eelnõus ega seletuskirjas ei ole viidet, et TTJA-le peaks

Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) mingeid andmeid andma. Selleks, et RAB seda

teha saaks, tuleks vastav muudatus kehtestada ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS), täpsustades seejuures ka vastava

andmekoosseisu (vt nt RahaPTS § 60 lg 5¹ ja lg 5²).

RABi seisukoht JuMi

kommentaarile:

Oleme seisukohal, et

optimaalseks ei saa pidada

lähenemist luua RAB-ile

täiendav ülesanne analüüsida

seoses kosmosetegevuse ning

kosmosetegevuslubade

väljastamisega teadmata hulka

isikuid ja päringuid ning

sellega seoses vastavalt

RahaPTS § 60 täiendamist.

Eeltoodut arvestavalt RAB

RahaPTS § 60 muutmist

täiendava aluse lisamisena ei

toeta.

Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise

vaatest oleks meie hinnangul

oluliselt otstarbekam see, kui

menetleja tuvastab rahapesu ja

terrorismi rahastamise

kahtluse, esitab RAB-ile teate

ning RAB-il on võimalus

kahtlusele anda võimaluste

piires tagasisidet, kahjustamata

sellega käimasolevaid

menetlusi, rahvusvahelistest

õigusaktidest tulenevaid

nõudeid andmete

konfidentsiaalsusele jne.

Nimelt on oluline silmas pidada

seda, et vastavalt pöördumises

viidatud RahaPTS‑i §-le 60, on

RAB-i andmekogus olevate

andmete konfidentsiaalsusele,

kasutamisele ja jagamisele

seatud ulatuslikud piirangud.

Need piirangud tulevad

rahvusvahelisest

õigusraamistikust, AML-

direktiividest ja FATF-i

standarditest. RAB-is

registreeritud andmeid,

analüüse ja hinnanguid on

RAB-il õigus jagada ainult

ulatuses, mis ei riku seaduse,

välislepingu või rahvusvahelise

koostöö raames kehtestatud

piiranguid. See tähendaks iga

üksiku juhtumi puhul

igakordset põhjalikku

ressursimahukat kaalumist ja

analüüsi. Näeme siinkohal

ühtlasi arvestatavat tõenäosust,

et teised asutused võivad

isikute taustaanalüüsi tegemisel

suunata selle teostamise

sisuliselt RAB-ile, mida me

põhjendatuks ei pea.

4. Eelnõu § 15 lg 1 punkti 6 kohaselt tuleb kosmosetegevusloa taotlusele lisada kehtiv

kindlustusleping või selle ärakiri. Palume täpsustada, kas poliisi esitamine sobib samuti?

Arvestatud ja täiendatud. Jah,

sest kosmosevaldkond on uus,

potentsiaalne kahju on suur ja

kõikide kindlustuse osas

kehtivate tingimuste järgmist ei

pruugi olla võimalik

kontrollida/veenduda, kui

TTJA poliisi ei näe.

5. Kuna kindlustusleping on tegevusloa taotlemise eeltingimuseks ning see leping peab

olema sõlmitud ettevõtjaga, kes kosmosetegevuse kindlustust pakub ning on selleks

võimeline, siis palume seletuskirjas hinnata sellise kindlustuse kättesaadavust ja hinda.

Kuigi teatud eranditel ei ole kindlustus vajalik, siis kas kindlustuse (mitte) kättesaadavus

ja hind võivad mõjutada kosmosetegevusloa saamist?

Teatud erijuhtudel (§ 23

erandid) on võimalik

kosmosetegevusluba saada ka

ilma kindlustuseta.

6. Seletuskirjas on selgitus eelnõu § 16 lg 3 kohta, aga sätet eelnõus pole.

Parandus sisse viidud.

7. Samuti jääb selgusetuks, kuidas kontrollitakse eelnõu § 19 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud

asjaolusid ning kuidas peaks TTJA käituma olukorras, kui nt loa taotleja esitab ühed

kasusaajate andmed ning tõendab ära, et just need isikud on kasusaajad, kuid tegelike

kasusaajate andmekogus on hoopis teised kasusaajate andmed. Palume selgitada, mis

juhtub siis, kui loa taotluse esitamise ajal on isik, sh tema kasusaajad, usaldusväärsed,

kuid seejärel toimub omanike ringis vahetus ja asemele tulevad ebausaldusväärsed

isikud? Kas on kaalutud kehtestada TTJA-le regulaarse ülevaate kohustus (nt kord aastas

esitavad loa saanud isikud andmed, mida küsiti loamenetluses)?

Vastavad EN sätted nüüd § 22

p-des 1 ja 2. Täiendatud.

8. Eelnõu § 19 lg 2 punktis 6, § 25 lg 1 punktis 6 ja § 37 lõikes 4 viidatakse ohule Eesti

julgeolekule ja avalikule korrale. Esiteks tekib juba punktis 3 kirjeldatud küsimus, kuidas

hakkab TTJA tuvastama nendes sätetes loetletud asjaolusid (sh kehtiva tegevusloaga

isikute tegevus võib suurendada rahapesu või terrorismi rahastamise riski või sellega

võib kaasneda oht Eesti julgeolekule või avaliku korrale)?

Nüüd vastavad §-d: § 19 lg 1 p

6; § 28 lg 1 p 6; § 41 p 5.

Ohu käsitlust on laiendatud ja

loetelu täiendatud – lisaks

Eestile ja EL-i liikmesriikidele

on välja toodud viide Põhja-

Atlandi Lepingu

Lisaks aga, kas ohtu ei peaks käsitlema laiemalt (nt kui Eestile ohtu ei ole aga Lätile on,

siis ei saa kosmoseobjekti jätta registreerimata)? Nt välisinvesteeringu usaldusväärsuse

hindamise seaduses hinnatakse lisaks Eestile võimalikku ohtu ka muu Euroopa Liidu

liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale.

Organisatsiooni (NATO) ja

Euroopa Kosmoseagentuuri

liikmesriikidele.

9. Eelnõu § 25 lõike 1 kohta on seletuskirjas märgitud, et nende aluste esinemisel ei ole

otsustajal kaalutlusruumi, eelnõu teksti kohaselt aga „võib kehtetuks tunnistada“. Lisaks

ei näe eelnõu § 25 lõige 1 ette loa äravõtmist juhul, kui isik (või tema tegelik kasusaaja)

on rahvusvahelise või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt.

Arvesse võetud.

10. Eelnõu § 40 lõikesse 3 tuleks lisada ka viide, et kosmosetegevust ei saa üle anda

isikule, kelle suhtes on kohaldatud rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni.

Palume täpsustada, kas eelnõu § 41 lg 2 punkti 1 viite kaudu on sama alus

kosmoseobjekti üleandmise loa andmisest keeldumiseks olemas (arvestades punktis 1

tehtud ettepanekut eelnõu § 12 lõike 3 täiendamiseks).

Märkusega on arvestatud ning

viide lisatud eelnõu endise § 40

lg-sse 3 (nüüd § 44). Eelnõu

endise § 41 lg 2 p 1 viite kaudu

on loa andmiseks keeldumiseks

alus olemas.

11. Eelnõu § 62 nimetab kosmosetegevust „Eesti juriidilise isiku või Eesti kodaniku

poolt või nimetatud isikute osalusel“. Samas on eelnõu § 2 lg 2 p 2 kohaselt seaduse

kohaldamise eelduseks kosmosetegevus Eesti kodaniku või Eestis asutatud juriidilise

isiku poolt, seletuskirja kohaselt „kui kosmoseobjekti käitaja“ (st mitte nende osalusel).

Kas edaspidi tuleb nt tudengisatelliitide kokku panemiseks või (nt Eesti kodanikust

tudengi) sellises projektis osalemiseks taotleda tegevusluba?

Arvestatud. Kommenteeritav

säte on eelnõust eemaldatud.

12. Eelnõu §-ga 63 muudetakse riigilõivuseadust, kehtestades loamenetlusteks

riigilõivud. Palume seletuskirjas põhjendada riigilõivude suuruseid.

Nüüd EN § 70.

Riigilõivudega seonduvalt kehtestatakse veel eelnõu § 14 lõikes 3 ja § 34 lõikes 7 erand

riigilõivu tasumise kohustusest valitsusasutustele, aga seda pole seletuskirjas

põhjendatud ega selgitatud. Põhjendatud pole ka, miks see vabastus ainult

valitsusasutustele kehtib (mitte nt riigiasutusele). Palume selles osas seletuskirja

täiendada.

Eelnõu sätteid on vastavalt

muudetud. „Valitsusasutus“ on

asendatud „riigiasutusega“.

13. Ainult valitsusasutus on nimetatud ka eelnõu § 17 lõikes 3, § 34 lõikes 3 ja § 49

lõikes 2, aga seletuskirjast ei nähtu, miks saab sätet ainult valitsusasutusele kohaldada.

Märkusega on arvestatud ja

eelnõud on vastavalt muudetud.

Vastavates sätetes on

„valitsusasutus“ asemel

märgitud „riigiasutus“.

14. Eelnõu § 67 (Seaduse jõustumine) kohta on seletuskirjas märgitud, et volitusnorm

põhimääruse kehtestamiseks peaks jõustuma enne seaduse jõustumist, aga eelnõu seda

ette ei näe.

Nüüd § 72. Seletuskirjast on

vastava märkus eemaldatud.

15. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud, millel puuduvad katteallikad. Seetõttu

palume seletuskirja lisada järgmine lõik: „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole

eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude

rahastamisvõimaluste üle arutatakse 2026. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui

lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest“.

Seaduse rakendamisega seotud

kulusid on seletuskirjas

vastavalt kohendatud.

16. Seletuskirjas toodu põhjal on sihtrühm väga piiratud ning puudub ka esialgne

indikatiivselt toodud sihtrühma suurus, kes võiksid tegevuslubade menetlemisest ja

registreerimisest huvitatud olla ja loodava registri kasutajad, et oleks võimalik hinnata

vajalike investeeringute ja püsikulude otstarbekust ja kriitilist vajadust.

Arvestades sihtrühma suurust, kas kahe uue ametikohta vajadus on kriitiline?

Rahandusministeerium ei toeta uute ametikohtade loomist.

Lisaks nõustume, et ettevõtjate jaoks peab andmete esitamine riigile olema optimeeritud,

kuid kas just kosmoseseadus oma sihtrühma suuruse poolest on see, kes probleemi

lahendab?

Arvestades iga-aastast riigipoolset panust ESA liikmemaksu näol, on ühe valdkonna

rahastus kindlasti juba märkimisväärne.

Arvestatud ja seletuskirja

täpsustatud. Eelnõu

rakendamise sihtrühma

esialgne suurus on

hinnanguliselt alla 10

majandusüksuse. TTJA poolt

esitatud kahe täiskoormusega

ametikoha vajadus oli esmane

hinnang – oleme seletuskirjas

prognoosi täpsustanud ning

sellises mahus ressursivajadus

ei ole rakendamise alguses

vajalik. Lisaks kaalume

Palume selgitada, kas eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude hulka on osaliselt

arvestatud ka teistest seadustest tulenevate kohustuste rahaline vajadus ja osaliselt TTJA

e-teenuste infosüsteemi loomise arendusvajadus?

võimalust kasutada ESA

pakutavaid teenuseid

kosmoseobjektide

menetlemiseks.

Eelnõu kuludesse on arvestatud

ühekordne e-teenuse

arendamise kulu, mis katab nii

seadusest tulenevad kui ka

seotud kohustused.

4. Siseministeerium

(SiM)

1. Eelnõu on pealkirjastatud „Kosmoseseadus“. Samas reguleeritakse pigem tegevust

kosmoses kui kosmost ennast, sh nt ei ole selge ka kust maalt algab kosmos, küll aga

räägitakse Maa orbiidist jmt. Kas on kaalutud eelnõu pealkirjastada nt

„Kosmosetegevuse seadus“, mis annab paremini edasi eelnõu sisu.

Arvestatud. Täiendus on

läbivalt sisse viidud.

2. Eelnõukohase seaduse eesmärk on suunatud majanduse, teaduse ja tehnoloogia

arengule. Vaieldamatult need tegevused on olulised, kuid seaduse eesmärgist peab

selgemalt esile tulema kosmosetegevuse osa nende valdkondade arengus. Praegu on

juhitud tähelepanu üksnes kosmosetegevuse ohutusele. Samuti peaks seaduse eesmärgina

olema lisaks loetletud valdkondade arengule ka turvalisuse ja julgeoleku tagamine.

Paljude kosmoses tehtavate arenduste eesmärk on sõjaliste või mittesõjaliste võimete

arendamine teiste riikide julgeoleku mõjutamiseks. Seega kui käsitleda „kosmose“

keskkonda, võiks kaaluda kõigi seal toimuvate tegevuste katmist või adresseerida neid

eriseadustes. Arusaamatu on ka „kosmose“ jurisdiktsioon. Kas seda käsitletakse nagu

avamerd, süvamerd või õhudomeeni? Problemaatika on sarnane, et kuigi seal võib

esineda mittesõjaline oht, siis tegelikud võimed ohu maandamiseks on ainult kaitseväel.

Tekib küsimus, kaitseväe volitustest rahuajal jne. Kui seadus näeb ette võimalusi

julgeoleku tagamiseks, võiks kaaluda ka selle eesmärgina käsitlemist.

Nõustutakse julgeoleku

tagamise aspektiga, kuid pigem

hoiduks seaduses julgeoleku

aspektidele rõhumisele.

Kosmosetegevuse seadus

rakendab ÜRO

avakosmoselepet, mis rõhub

rahumeelsele tegevusele.

Seadus ei reguleeri

kosmosetegevuse sisu.

3. Eelnõu §-s 4 on toodud terminid. Normitehnika käsiraamatu kohaselt (lk 67) kui

loetelu järjekord ei ole sisupõhine, siis on korrektne esitada pikem loetelu tähestikulises

järjekorras. Kui see on sisupõhine, siis tuleks seda seletuskirjas vastavalt selgitada.

Arvestatud.

4. Eelnõus kasutatakse sõnu „valeteave“ (§ 12 lg 3), „tegelikkusele mittevastavad

andmed“ (§ 19 lg 3), „eksitavad andmed ja valeandmed“ (§ 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 1 p 1).

Arvestatud.

Palume täpsustada, kas nende mõistete sisu on erinev või kattuv. Viimasel juhul kasutada

läbivalt samu sõnu.

5. Eelnõus on keeldumise alused, mis on seotud ohuga Eesti või muu Euroopa Liidu

liikmesriigi julgeolekule, riigikaitseobjektile, avalikule korrale, samuti riskiga

suurendada rahapesu või terrorismirahastamise riski – usaldusväärsuse hindamise

kriteeriumeid (§ 12 lg 3 p 7), tegevusloa andmisest keeldumise § 19 lg 2 p 6), kehtetuks

tunnistamise (§ 25 lg 1 p 6), registreerimisest keeldumise (§ 37 p 4), üleandmise (§ 40 lg

4 p 4 ja § 41 lg 2 p 2) aluseid. Samas ei ole eelnõus välja toodud, kes neid riske hindab,

kas hindaja on Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), Välisluureamet (edaspidi VLA),

Rahapesu Andmebüroo või riigikaitseobjekti valdaja. Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 70-

71) hakkab taustakontrolle teostama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(edaspidi TTJA). Mõjude osas on seletuskirjas märgitud, et „pädev asutus

kosmosetegevusloamenetluses ja/või järelevalve käigus peab saama hinnata, kas käitaja,

kosmoseobjekti omanik ja/või kosmosetegevus tervikuna on ohutu, järgib õigusaktides

sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ega ei kujuta endast ohtu Eesti riigi julgeolekule ega

avalikule korrale. Kosmoseobjektide ja kosmosetegevuslubade register aitab

eelnimetatud ülesandeid ja eesmärke täita.“ (lk 68). TTJA-l puudub pädevus hinnata

siseriiklike ja EL riikide vastu suunatud julgeolekuohte. Julgeolekuohte hindavad KAPO

ja VLA. Juhime tähelepanu, et kui kosmoseseaduse alusel peaks suurenema KAPO

töökoormus, siis tuleb mõjude osa vastavas osas koostöös Siseministeeriumi ja KAPOga

täiendada. Seejuures hinnata, kui suures osas eeldab eelnõus kajastatu täiendavate

ressursside eraldamist.

Märkusega arvestatud ning

lisatud eelnõusse § 54–56, mis

sätestavad koostöö teiste

asutustega.

6. Eelnõu § 29 annab volituse ministrile määruse kehtestamiseks, kuid volitusnormi ulatus

on täpsemalt sisustamata. Arvestada tuleb asjaoluga, et lisaks lubade ja menetlusandmetele

töödeldakse ka isikuandmeid. Lisaks tuleb selguse huvides piiritleda kõnealuse paragrahvi

lg 2 p 2 toodud eesmärki. Praegune sõnastus (rahvusvahelisest õigusest tulenevate

kohustuste täitmine) on liiga laia tõlgendusvõimalusega.

Märkusega arvestatud. Endist

eelnõu § 29 on muudetud ning

lisatud registri pidamise

eesmärgid ja registri pidamise

kord. Sääraselt on volitusnorm

selgemalt sisustatud.

7. Eelnõu §-s 30 on reguleeritud registri arhiivi. Märgime, et kustutatud andmeid ei ole

võimalik arhiivi kanda ja säilitada. Tõenäoliselt on silmas peetud, et pärast 30 aasta

möödumist kantakse andmed registris arhiivi. Samas on selgusetu, kui kaua andmeid

arhiivis säilitatakse. Registri põhimäärusest nähtub, et sinna kantakse ka isikuandmeid,

mistõttu peab olema seaduses sätestatud kindel tähtaeg vähemalt isikuandmete

säilitamisele. Arusaamatu on ka § 30 teise lause sisu, seega palume hinnata selle

vajalikkust.

Märkusega on arvestatud.

Eelnõu § 30 (nüüd § 34) on

muudetud ning täpsustatud

vastavalt kommentaaridele.

8. Eelnõu § 50 reguleerib, milline asutus millist järelevalvet võib teostada. Eelnõu § 3

sätestab, et TTJA on selles seaduses nimetatud kui pädev asutus. Eelnõu § 51 näeb ette

pädeva asutuse õiguse saada teavet järelevalve teostamisel. Kuna pädev asutus on TTJA,

siis palume hinnata, kas Transpordiametil ja Riigi Infosüsteemi Ametil ei ole õigus saada

teavet, kui nad teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Palume seletuskirja täiendada

või eelnõus määratluse „pädev asutuse“ asemel kasutada korrakaitseorgan.

Märkusega on arvestatud ning

lisatud lõiked 4 ja 5. Nende

järgi on võimalik koostöös

TTJA-ga teistel asutustel

järelevalvet teostada.

9. Eelnõu § 52 annab pädevale asutusele õiguse kasutada riikliku järelevalve

erimeetmeid. Eelnõus toodu kohaselt võib erimeetmeid kohaldada üksnes TTJA, mistõttu

palume ka seletuskirjas selgelt esile tuua, et erimeetmeid selle seaduse alusel ei saa

kohaldada Transpordiamet. Samuti palume hinnata kõikide meetmete vajalikkust.

Näiteks on eelnõus praegu ilma välistusteta lubatud korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud

isiku läbivaatus, sh isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatamine. Palume hinnata, kas see on

eesmärgipärane ja asjakohane.

Märkusega arvestatud ning

seletuskirja täiendatud. Samuti

on eemaldatud mh isiku

läbivaatuse õiguse vastavast

sättest.

10. Eelnõu §-s 59 nähakse ette väärteokoosseis kosmosetegevusloata kosmosetegevuse

eest. Samas kriminaliseeritakse tegevusloata kosmosetegevus (vt karistusseadustiku

(edaspidi KarS) § 372 lg 2 p 3 muudatus). Kehtiva KarS § 372 lg-s 1 on kuriteoks

majandustegevus valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti

tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Palume täpsustada,

millal on tegemist väärteo ja millal kuriteoga?

Märgime, et lisatud registri põhimäärusega tutvume põhjalikult siis, kui see esitatakse

eelnõuna kooskõlastamisele.

Märkusega on arvestatud ning

eelnõust mainitud säte

eemaldatud.

5. Sotsiaalministeerium

(SoM)

Ettepanek 1: §-s 2 viide KeÜS-le.

Rakendusakt – andmekogu

§ 15 lg 2 ja 3 – isikuandmete avaldamist ei saa reguleerida rakendusaktis (eraelu riive –

seaduses) ja teiseks, mis on kinni ehk ei kuulu avaldamisele, tuleneb juba AvTSist (§ 35),

seega seda ei pea siin samuti kordama. Õigus avaldada peab tulenema üldviitena siis

seaduse §-s 29 (vt meie TTKSi näidet arstide osas või siis nt spordiseadusest toetust ja

võitjate andmed vms).

Kommentaariga nõustutakse.

Lisatud viide KeÜS-ile ka

eelnõu § 2 lg-sse 6. Samuti on

täpsustatud vastava viite juures,

et KeÜS-i kohaldades tuleb

võtta arvesse eelnõust

tulenevaid erisusi.

Kosmoseobjektide ja

kosmosetegevuslubade

registri põhimääruse § 15:

Kosmosetegevuse seaduses on

andmekogule volitusnorm (§

29). Samuti on reguleeritud

eelkõige kosmosetegevuse

seaduse §-s 14 ja 15, mis

andmed tuleb loa menetluse

käigus pädevale asutusele anda.

Andmed esitatakse registri

kaudu.

6. Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liit

(EKTL)

EKTL esindaja osales eelnõu ettevalmistamise töörühma kohtumistel. Arutelude käigus

tehti olulisi samme tasakaalustatuma ja läbimõelduma teksti suunas, kuid siiski on

lahendamata jäänud mõned küsimused, mida EKTL esindaja ka kohtumiste jooksul esile

tõstis. Toome välja mõned peamised probleemkohad:

 Kosmoseobjekt

Kosmoseobjekti definitsiooni sõnastus eelnõus ei ole üheselt mõistetav. Praegune sõnastus

jätab mulje, et satelliidi alamsüsteemid või last võivad olla eraldiseisvad kosmoseobjektid,

millele kosmoseseadus kohaldub. Kosmoseseaduse töörühmas jõudsime järeldusele, et

alamsüsteemid või last ei ole eraldiseisvad kosmoseobjektid kosmoseseaduse mõttes, kuid

kosmoseobjekti definitsiooni sõnastus ei anna seda selgelt ja üheseltmõistetavalt edasi.

Palume definitsioon ümber sõnastada selliselt, et see oleks lugejale õigesti ja üheselt

mõistetav.

Teemat on analüüsitud

põhjalikult. Eelnõus muudatust

ei tehta.

 Kindlustus

Kindlustajad maksid 2023. aastal välja hüvitisi suuremas summas kui nad kogusid

kindlustusmakseid. See on põhjustanud kosmoseobjektide kindlustusmaksete hüppelise

tõusu. Eesti seaduse eelnõu on kindlustuse teemal võtnud eeskuju mõne teiste riikide

seadustest ning määranud minimaalseks vastutuskindlustuse summaks 60 miljonit eurot.

Eelnõu § 24-25 sätestatud

erandeid on kohendatud ning

laiendasime missioone, mille

puhul on käitaja

kindlustuskohustusest

vabastatud.

Kõrgema riskitasemega kosmoseobjektide puhul on kindlustus hädavajalik ja oluline ka

käitleja seisukohalt, kuid teema käsitlemine eelnõus tuleks paremini läbi mõelda.

Satelliitide omanike ja käitajate jaoks on praktikas väga oluline aastase kindlustusmakse

suurus. Paari aasta eest võetud kindlustuspakkumise kohaselt oli aastane kindlustusmakse

viiekohaline summa, kuid viimase pakkumise kohaselt on see tõusnud kuuekohaliseks.

Fikseeritud minimaalse vastutuskindlustuse summa seadusesse kirjutamine võib tekitada

olukorra, kus meie ettevõtete võimalused kosmoses tegutsemiseks sõltuvad oluliselt

kindlustusturu hetkeseisust, mille kõikumisi on raske prognoosida.

Vähemalt 60 miljoni euro ulatuses kindlustamist nõuab ka Soome, kuid ühe erandina on

võimalik kindlustuskohustusest vabastada madala riskitasemega missioone. Teise

erandina on võimalik kindlustamisest vabastamine juhul kui mõni muu kindlustus katab

olulises osas operaatori ja riigi vastutust. Teised kindlustuse alammäära sätestanud riigid

on seega jätnud endale paindlikkust, mida soovitame ka Eesti seaduses teha. Levinud on

kindlustusnõude sidumine missiooni riskitasemega. Teise variandina võiks kaaluda

minimaalse kindlustussumma vähendamist, kuid pole selge, mil määral selline muutus

kindlustusmakset praktikas mõjutaks.

Kui alates ESTCube-1 tudengisatelliidi missioonist on Eesti ühiskonnas juurutatud

suhtumist, et kosmoses tegutsemine on jõukohane igaühele ja seda saab teha olemata väga

rikas, siis näiteks kuuekohalise kindlustusmakse tasumine igal aastal seaks sellele

entusiasmile piiri. Arvestades, et praegu Eestis kosmosemissioone ettevalmistavad

ettevõtted on vähem kui 10-20 töötajaga ambitsioonikad iduettevõtted, oleks väga suurte

kindlustusmaksete tasumine kahtlemata rahaliselt väga suur väljakutse. Eriti keeruline

oleks kindlustusnõude täitmine tudengite arendatud satelliitidel, ning siiani on kõiki Eesti

kosmosesse jõudnud satelliite arendatud ja käitatud just tudengite ja ülikoolide koostöös.

 Taotlusele lisatavad dokumendid Analüüsitud. Eelnõu § 15

muudetud vastavalt

Justiitsministeeriumi sisendile.

§ 15 lõike 2 kohaselt lisatakse kosmosetegevusloa taotlusele sise-eeskirjad. Juhul, kui siin

on mõeldud ainult paragrahvis 10 kirjeldatud sise-eeskirju, võiks siin olla juures viide

vastavale paragrahvile.

Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt lisatakse taotlusele: andmed, mis tõendavad võrgu- ja

infosüsteemi ning kosmosetegevuse juhtimiskeskuse turvalisuse tagamist vähemalt

küberturvalisuse seaduses sätestatud ulatuses seoses kavandatava kosmosetegevusega.

Millisel kujul andmed seda tõestada võiksid? Kas pädev asutus TTJA peab olema

võimeline neid andmeid tõlgendama, et hinnata vastavust küberturvalisuse seadusele?

Samuti nõuab sise-eeskirjades sama temaatikaga tegelemist § 10 lõige 2 punkt 4. Kas ei

ole siin tegemist samade andmete topelt küsimisega? Teeme ettepaneku § 15 lõike 5

kustutamiseks.

 Üleminekusätted

§ 62 lõige 1 kohustab isikuid, kes on kosmoseobjekti juba kosmosesse lennutatud, esitama

registreerimistaotluse seaduses sätestatud korras. Kuna kunagi minevikus satelliidi üles

saatnud organisatsioonid ei saanud näha ette sellise kulu tekkimist, tundub ebaõiglane neilt

selle kulutuse tegemist nüüd nõuda, eriti arvestades, et mõned nendest satelliitidest ei ole

orbiidil ja ükski ei ole hetkel opereeritav. Soovitame minevikus üles saadetud satelliitide

registreerimise riigilõivust vabastada.

Kokkuvõte: Kosmoseseadus muudab kosmoses tegutsemise ettevõtete ning ka riigi jaoks

varasemast keerulisemaks ja kallimaks, kuid samas aitab tagada riskide maandamist nii

missiooni kui ka riigi jaoks. Eesti ettevõtted on huvitatud kosmoses tegutsemisest ning

tervitame kosmoseseaduse koostamist. Praegune tekst vajab põhjalikku analüüsi ning

mitmete ülal mainitud muudatuste tegemist.

Märkusega on arvestatud ning

kõnealune säte on eemaldatud.

7. Tudengisatelliidi SA Ettepanekud §20 tingimuste osas:

1) Kui soov on rõhuda teadus- ja arendustegevuse eesmärki siis pakuks me välja midagi

järgnevat:

Analüüsitud. Erandit on

eelnõus ümber sõnastatud

vastavalt eri osapoolte

tagasisidele.

"Selleks, et kindlustada, et kosmoseobjekti lennutatakse teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil tuleb satelliidi tiimi poolt avaldada vähemalt üks ETIS kategooria 1.1. or 3.1

artikkel enne raketistarti ja üks selline artikkel missiooni lõpetamisel, kus kirjeldatakse

missiooni teadus- ja arendustegevuse

tulemusi." https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Index/28?

2) Kui soov on rõhuda sellele, et missioonid oleks ohutud (et poleks ntks vaja

kindlustust) siis pakuks me välja midagi järgnevat:

"Pädev asutus võib kohaldada erandeid kui esitatakse tõendeid, et kokkupõrke oht

lennutatava kosmoseobjekti ja teise orbiidil oleva kosmoseobjekti vahel on väiksem kui 1

/ 1000 terve kosmosetegevuse jooksul ja tõenäosus, et kosmoseobjekt või selle osad ei

põle täielikult atmosfääris on väiksem kui 1 / 10 000"

8. Riigikantselei Kosmose jurisdiktsiooni piiri määratlemine:

1. Eelnõu § 2 lg 1: kust läheb EV jurisdiktsiooni piir? Mis kõrguselt?

2. Eelnõu § 4: mis on kosmos ja kust algab kosmos (seaduse mõistes)?

3. Eelnõu § 50 lg 2: kuna seaduse järgi puudub määratlus, kust algab kosmos, siis

jääb hägusaks.

Kosmose piiri ei ole võimalik

ammendavalt määrata. Sätet

tuleb tõlgendada mõistlikult

ning õhuruumi tavapärase

arusaama järgi. Tehnika arengu

kiirust ja kättesaadavust ning

julgeoleku kaalutluse

aspektidest lähtuvalt ei ole

mõistlik kosmose piiri seaduses

defineerida. Seda ei ole teinud

ka teised riigid. Teema on

leidnud põhjalikku käsitlust

töörühmas. Vt täpsemaid

selgitusi seletuskirjas.

4. Eelnõu § 2 lg 3: imelik norm, konfliktinormid on tavalised ei pea neid eraldi

mainima. Seaduse alusel antud norm ei saa seadusest üle sõita. Miks ainult

valitsusasutuste puhul selline klausel?

Arvestatud osaliselt.

valitsusasutuste asemel nüüd

viide riigiasutustele. Sätte

eesmärk on rõhutada riigi

õigust kohaldada julgeoleku-,

kaitse- või muudel sarnastel

erieesmärkidel muudest

seadustest tulenevat erikorda.

Kuigi praegu selliseid

eriregulatsioone kehtestatud ei

ole, tagab norm võimaluse

kosmosetegevuse seaduse

kohaldamist vajadusel piirata,

vältimaks olukordi, kus

üldnorm takistaks riigi

erihuvidest lähtuvat

tegutsemist.

5. Eelnõu § 4: mis on kosmos ja kust algab kosmos (seaduse mõistes)? Kosmose piiri ei ole võimalik

ammendavalt määrata. Sätet

tuleb tõlgendada mõistlikult

ning õhuruumi tavapärase

arusaama järgi. Tehnika arengu

kiirust ja kättesaadavust ning

julgeoleku kaalutluse

aspektidest lähtuvalt ei ole

mõistlik kosmose piiri seaduses

defineerida. Seda ei ole teinud

ka teised riigid. Teema on

leidnud põhjalikku käsitlust

töörühmas.

6. Eelnõu § 4 p 4: seda pole vaja eraldi defineerida. Omand on juba AÕSis olemas. Analüüsitud aga selguse

huvides jätame eelnõu § 4 lg 4

muutmata.

7. Eelnõu § 5: kas KorSi, KeÜSi, TNVSi jm seaduste ohumääratlusest ei piisa? Analüüsitud. Jätma eelnõu

muutmata. Kosmosevaldkonna

eripärast tulenevalt nähakse

vajadust kosmosetegevusele

kehtiv ohutuspõhimõte eraldi

välja tuua.

8. Eelnõu § 6 ja § 7 põhimõtted: tuleks kaaluda, kas ka nende määratlemisest siin

seaduses võiks loobuda. Eelnõu § 6: ka kliimakindla majanduse seadus sisaldab

mahukat printsiipide korpust. Võimalusel ära jätta, sest seadused kohalduvad ka

ilma, et teised seadused neile viitama peaks. Ressursside säästliku kasutamise

põhimõte tuleneb ka näiteks KeÜSist. EN §7: Asjatundlikkust kui üldpõhimõtet

võib eeldada ka kõigi teiste seadmete käitamisel ja tegevuste tegemisel.

Analüüsitud. Kuna eelnõu

reguleerib spetsiifiliselt

kosmosetegevust, siis on

selguse huvides jäetudeelnõu §

6 sisse.

§ 7 on eemaldatud.

9. Eelnõu § 6 ning § 7: kaaluda, kas ka nende määratlemisest siin seaduses võiks

loobuda. Ressursside säästliku kasutamise põhimõte tuleneb ka näiteks KeÜSist.

Asjatundlikkust kui üldpõhimõtet võib eeldada ka kõigi teiste seadmete

käitamisel ja tegevuste tegemisel.

Analüüsitud. Selguse huvides

jäetaks eelnõusse § 6. § 7 on

välja jäetud.

10. Eelnõu § 10 lg 2: kas mingi ettevõtte sise-eeskirja peab seaduses ette kirjutama?

Kas ei oleks loogilisem, et näiteks minister kehtestab need seaduse alusel

kõigile?

Teemat on põhjalikult

analüüsitud ja on otsustatud

eelnõud selles vaates mitte

muuta.

11. Eelnõu § 10 lg 2 p 5: liiga üksikasjalikuks ei lähe?

12. Eelnõu § 10 lg 3: ebavajalik.

Küsimust analüüsitud

põhjalikult. Selguse huvides on

selline detailsuse aste vajalik.

13. Eelnõu § 10 lg 2 p 6: kas ei peaks tulema nimetatud seadustest endist? Märkus arvesse võetud ja

eelnõud muudetud vastavalt.

14. Eelnõu § 10 lg 4: eelnev loetelu oli ka juba päris üksikasjalik. Teemat on põhjalikult

analüüsitud ja eelnõud selles

vaates ei muudeta.

Paindlikkuse huvides on

volitusnormi vaja.

15. Eelnõu § 12 lg 3 p 4: see on ju I astme kuritegu (KarS §-d 4 ja 237), seega pole

mõtet korrata. Vt üle ka teised.

Eelnõu § 12 muudetud

vastavalt Justiitsministeeriumi,

Rahandusministeeriumi ja

Kaitseministeeriumi

sisenditele.

16. Eelnõu § 12 lg 3 p 7: oht avalikule korrale võib olla ka väga leebe rikkumine

(KorS § 5).

Nüüd § 12 lg 4 p 6. Eelnõu

sõnastust ei muudeta, kuna

sarnane regulatsioon on

kasutusel ka nt VUHS § 10

lõike 2 punktis 5 ning on

praktikas toimiv.

17. Eelnõu § 12 lg 5: kõlab natuke halvasti. Pigem siis äkki niipidi, et

valitsusasutuste puhul eeldatakse usaldusväärsust?

Eelnõu § 12 muudetud

vastavalt Justiitsministeeriumi,

Rahandusministeeriumi ja

Kaitseministeeriumi

sisenditele.

18. Eelnõu § 21: pädeval asutusel on siin päris suu otsustusvabadus. Lõikes 2 on küll

kriteeriumid, aga ikkagi päris tähelepanuväärne.

Analüüsitud. Eelnõu § 21

muudetud vastavalt

Justiitsministeeriumi sisendile.

19. Eelnõu § 50 lg 2: kuna seaduse järgi puudub määratlus, kust algab kosmos, siis

jääb hägusaks.

Kosmose piiri ei ole võimalik

ammendavalt määrata. Sätet

tuleb tõlgendada mõistlikult

ning õhuruumi tavapärase

arusaama järgi.

20. Eelnõu § 63: § 20 lõikes 1 oleks täpne. Eelnõud vastavalt muudetud.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kosmoseseaduse eelnõu kooskõlastamine	14.11.2024	1	8-2/6877	Väljaminev kiri	jm	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eelnõu

Failid

Digiallkirjad

Seosed