Meretöö seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine

1

Meretöö seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

I Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

III Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I Probleem, sihtrühm ja eesmärk

Käesolev seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) käsitleb järgmiseid

laevapere liikmeid puudutavaid Eesti riigisisese õiguse probleeme:

1) probleem 1. Tähtajaliste meretöölepingute sõlmimise piirangud;

2) probleem 2. Tööaja piirangud meretöö puhul.

Sissejuhatus

Laevandus on kõrge lisandväärtusega sektor, mille suurim majanduslik mõju avaldub ennekõike

kaldasektoris.1 Iga laevaga kaasneb terve rida spetsiifilisi teenuseid kaldal, mis on laeva toimimiseks

hädavajalikud: laeva kui ka meeskonna haldamisega seotud teenused, laevade ostu finantseerimise

teenused, IT-teenused, õigusabi teenused, raamatupidamine, koolitusteenused jpm.

Reeglina on kõik need teenused valdkonnaspetsiifilised ning ka oluliselt kallimad, kui sarnase muu

kaldaettevõttele pakutavad teenused. Kallimate teenuste pealt makstakse suuremat tasu tänu millele

laekub omakorda riigile rohkem maksutulu. Millisesse riiki need tulud laekuvad sõltub paljuski riigi

enda poliitikast. Lisaks loob merendusklastri ettevõtte töökoht Eestis üle kahe korra rohkem

lisandväärtust, kui tavapärane töökoht Eestis keskmiselt.2 Eestil on võimalus, kasutades ära oma

potentsiaali, saada arvestatavaks mereriigiks ning läbi selle luua lisandväärtust. Võimaluse

realiseerimiseks tuleb valdkonnaga pidevalt tegeleda ja arendada, et konkurentsivõimeline

keskkond oleks tagatud. Siinkohal on tegemist riikidevahelise konkurentsiga, mis nõuab

rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks rahvusvahelise konkurentsiolukorra pidevalt jälgimist

ning kaardistust ja riigisiseste seaduserisuste tegemist. Tegemist ei ole ühekordse tegevusega, vaid

pideva arendusprotsessiga.

Seadusemuudatuste paketti, mille eesmärk oli arendada laevandusvaldkonna äritegevusi ning luua

vajalikud erisused rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks - hakati kutsuma laevanduspaketiks.

Laevanduspaketi mõiste hõlmab ka selle edasiarendusi. Regulatiivseid muudatusi täiendavad muud

laevandusvaldkonna arendamisega seotud tegevused, sh laevandusega seotud infosüsteemide

arendused ning laevanduspaketi turundus- ja müügitegevused. Kõiki neid muudatusi on vaja selleks,

et Eestis oleks võimalik luua laevandusettevõte, mis suudaks rahvusvahelistel turgudel opereerida

ning et üritada tuua Eestisse ka välisriikide laevaomanikke.

Rahvusvahelise laevanduse süsteemset arendamist, sh õigusloome vastavusse viimist

rahvusvahelise praktikaga, pole Eestis läbi viidud kogu taasiseseisvumisperioodi jooksul. See on ka

1 Oxford-Economics-The-Economic-Value-of-EU-Shipping-2020_12.pdf 2 Merendussektori majandusmõju uuring I etapp. 2016, lk 40. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

07/Merendussektori%20majandusm%C3%B5ju%20uuring%20I%20etapp%20(2016).pdf (18.03.2025).

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

2

peamiseks põhjuseks, miks laevad on Eesti lipu alt lahkunud. Projekti tegevustega aidatakse kaasa

laevandusvaldkonna võrdväärse positsiooni taastamisele teiste Eesti majandusvaldkondade kõrval.

Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti elluviimiseks on kavandatud

erinevaid tegevusi. Riiklikul tasandil otsustati luua laevandusettevõtete jaoks soodsamad

maksutingimused, sh kehtestada erimaksukorra alla kuuluvatele laevadele maksuerisused.

Eelmainitud süsteemi on tänaseks neli aastat praktiseeritud, 2026. aastal on plaanis riigiabiloa

pikendamine ja tingimuste ülevaatamine. Seda toetavad 2022. a läbiviidud laevandupaketi

kaasamised töörühma ja juhtrühma näol.

Laevanduspaketi tegevustesse olid kaasatud Rahandusministeeriumi (RAM), Sotsiaalministeeriumi

(SOM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Justiits- ja Digiministeeriumi

(JDM), Transpordiameti (TRAM), Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (TalTech), Eesti

Laevaomanike Liidu (ELL) ja Eesti Meremeeste Liidu (EML) esindajad. Töörühma kuulusid lisaks

juhtrühmas juba nimetatud asutustele ja organisatsioonidele veel Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu (EMSA), Eesti Maksumaksjate Liidu ja Tschudi Ship Managementi AS esindajad.

Laevanduspaketi raames toodi välja ka probleemid seoses meremeeste tähtajaliste töölepingute ning

riigisisese töö- ja puhkeaja regulatsiooniga. Eestis on erinevate hinnangute alusel 7000–10 000

meremeest, kellest hinnanguliselt 3000 meremeest töötab Eestist lähtuvatel reisiparvlaevadel, mis

enamasti on Eesti lipu all, mistõttu võib muude lippude all sõitvate meremeeste arv ulatuda 4000–

7000 meremeheni3.

Peamiseks probleemiks on, et Eesti rakendab tähtajaliste töölepingute sõlmimisele maksimaalses

ulatuses piiranguid. Tähtajaliste töölepingute temaatikat reguleerib Euroopa Nõukogu direktiiv

1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa

Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud

raamkokkulepet tähtajalise töö kohta. Direktiivi järgi on osapooled leidnud, et määramata tähtajaga

töölepingud on praegu ja tulevikus üldine töösuhte vorm tööandjate ja töötajate vahel. Samuti

tunnistavad pooled, et teatavatel juhtudel vastavad tähtajalised töölepingud nii tööandjate kui ka

töötajate vajadustele, mis tähendab, et teatud ulatuses on tähtajalised töölepingud lubatud.

Raamkokkulepet käsitletakse pikemalt esimese probleemi kirjelduse all.

Lisaks on probleemiks olukord, et meretöö seaduses (edaspidi MTööS) on küll reguleeritud

puhkeaeg (77 tundi ja 84 tundi), kuid samas tuleb arvestada ka meremeeste puhul töölepingu

seadusest (edaspidi TLS) tulenevate tööajaregulatsioonidega (TLS § 43). Tänase praktika kohaselt

ei ole laevapere liikme töögraafik esmaspäevast reedeni kella üheksast viieni ning ületunnitöö

tekkimine on paratamatus.

VTK eesmärk on analüüsida meremehi puudutavaid tähtajaliste lepingute ning töö- ja

puhkeaja regulatsiooni ning esitada eelmainitud probleemidele võimalikud lahendused.

Tänaseks on selgunud järgmised probleemid:

 Kui loobutakse laeva Eesti lipu alla toomisest, ei teki Eesti meremeestel täiendavaid

võimalusi töötada Eesti lipu all sõitval laeval.4

 Laevade Eesti lipu alla mittetulemisega ei saavuta Eesti globaalselt mereriigi mainet ja seega 3 Transpordiameti andmetel oli kehtivate dokumentidega meremehi Eestis 2021. aastal 9076. Siiski ei näita number

meremeeste tegelikku arvu, sest teatud ametikohtadel töötamiseks võib olla läbitud koolitus kuskil mujal. 4 Vt MKMi tellitud ja Menon Economics’i poolt läbiviidud Eesti laevanduse konkurentsivõime alusuuringut.

https://kliimaministeerium.ee/media/10516/download (18.06.2024).

3

ei kasva Eestis ka laevanduse kaldasektor, kust arvestuste järgi hakkab tulevikus laekuma

põhitulu laevanduse arendamisest.

 Eesti tööaja piirangu regulatsioon, mis on meretöö puhul rangem Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni regulatsioonist, ei pruugi alati kaitsta ka

kaugsõidulaeval5 töötava meremehe huvisid, kuivõrd tööperioodid rahvusvahelises

meresõidus on keskmiselt 4–6 kuu pikkused, millele järgneb üldjuhul poole merel töötamise

perioodi pikkune kodus viibimise periood (sõltub meretöölepingust). Osade töölepingute

puhul on rahvusvaheliselt välja kujunenud, et meremehel on palga sisse arvestatud juba ette

teatud hulga ületundide tegemine, mis makstakse täies mahus välja, olenemata sellest, kas

nimetatud ületunnid tehakse täis või mitte. See on nii kujunenud tööandjate ja töövõtjate

läbirääkimiste tulemustena arvestades 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja

vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsioonis ning Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis toodud ülempiire. Kui laevaomanike jaoks

tekib uus olukord, kus lipuriigi regulatsioonide tõttu ei ole enam võimalik ületunde teha, siis

vaadatakse üle ka nimetatud kokkulepped, mis praktikas võib tähendada, et meremeeste

töötasu langeb.

 Eesti meretööõiguse regulatsioon seoses tähtajaliste lepingute järjestikuse sõlmimise ja

ületunnitööga erineb rahvusvahelisest praktikast.

Selge on, et piiranguid ei tohi täielikult kaotada, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, kus

meremehe õiguseid riivatakse liiga palju, nt tähtajaliste lepingute kestvuse piirangu muutmisel ei

tohiks tekkida olukord, kus meremees võib olla tähtajalise lepinguga tööl 10 aastat. Küll aga tuleb

seniseid piiranguid leevendada, kuna laevade Eesti lipu alla tulemisel tekib uusi töökohti ka Eesti

meremeestele.

Käesoleva VTK loomisel on kaasatud lahenduste väljatöötamisse tööandjate esindaja ELL ja

töötajate esindaja EMSA. Lisaks oli VTK valmistamisse kaasatud MKM (kui valdkonna eest

vastutav ministeerium) ja Tallink (kui Eesti laevanduse suurim tööandja). Kohtumised toimusid

05.08, 26.08, 16.09, ja 30.09.2024. VTK koostamise käigus küsiti arvamusi ka Amisco AS-ilt ja

Hansa Shipping AS-ilt ning need kattusid ELLi kaasamise käigus esitatud seisukohtadega. VTK 9.

peatükis toodud regulatiivsed lahendused baseeruvad kaasamiste käigus sõlmitud kokkulepetel.

Merendusvaldkonna eripärad

Rahvusvaheline merendus on spetsiifiline valdkond, mille eripäradega ei ole Eesti õigusaktide

koostamisel sageli arvestatud. Ka erineb meretöö tööst maismaal, nii tööandja vaates. Laev ei saa

sadamast nõutava miinimum mehitatuse taseme mittetäitmisel lahkuda, laevaomanikul / laeva

käitajal on suur vastutus laeva kui kõrgema ohuallika meresõiduohutuse tagamise eest. Erinevalt

tööandja kohustustest teistes sektorites tuleb laevapere liikmetele tagada laeval elamiseks nõutavad

tingimused ka tema tööst vabal ajal s.o puhkeajal, tööandja peab katma meremeeste koju

toimetamise kulud ning ravikulud laeval jm. Ka töötaja seisukohalt on laeval töötamine erinev –

meremees elab ja töötab laeval kindlaksmääratud perioodidena, kus laev oma piiratud suuruse ja

tingimustega on sisuliselt tema elukoht, mille vahele jäävad omakorda pikemad puhkuse perioodid

maismaal.

Lisaks paljudele rahvusvahelistele regulatsioonidele, mida täiendab riigisisene õigus, reguleerib

valdkonda suuresti pikema aja jooksul väljakujunenud praktika ehk tava ning sektoris tehtavad

kokkulepped (nt ametiühingute osalusel sõlmitud kollektiivlepingud, laevakindlustusettevõtete

üldtingimused jm). Praktika on omakorda kujunenud vastavalt rahvusvahelistele regulatsioonidele

ja vastupidi – rahvusvahelised regulatsioonid kujundatakse tihtipeale lähtuvalt kehtivast praktikast.

5 Kaugsõitu tegev laev või kaugsõidulaev käesoleva VTK kontekstis on rahvusvahelises meresõidus osalev laev.

4

Rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktika arvestamine lipuriigi õiguse kujundamisel on

hädavajalik, kuna laev liigub ning laevaomanik konkureerib globaalselt oma teenuse pakkumisel.

Sisuliselt on tegu juba sajandite vältel globaliseerunud majandusharuga, mille reeglid on üle

maailma suhteliselt ühetaolised.

Merendusteenuste turul rahvusvahelisel kaubaveol pole teenusepakkujad füüsiliselt piiratud

konkreetse riigiga – neil on võimalik valida lipuriigiks riik, mille tingimused tagavad laevale

konkurentsivõime.

Kaugsõitu tegevate kaubalaevade laevaperele on iseloomulik ka rahvusvahelisus. Ühel laeval võib

olla tööl väga erinevatest päritoluriikidest töötajad. Meremehe tööandjal on kohustus toimetada

laevapere liige koduriiki tagasi.

Käesolevas VTK-s tuleb probleemide analüüsimisel ja sellest lähtuvate järelduste tegemisel seega

arvestada merenduse ja meretöö eripäradega, valdkonnas väljakujunenud praktikaga ning

merendusvaldkonna rahvusvahelise iseloomuga.

Probleem 1 Tähtajalised meretöölepingud

Probleemi tuvastamine

Probleem on seotud riigisisese õigusliku regulatsiooniga, mis on piiravam kui rahvusvahelised

kokkulepped kohustavad. Probleemiga on asutud tegelema lähtuvalt sektorilt laekunud märkustest

ning laevanduspaketi raames tehtud kaasamiste tulemustest, mille põhjal uuriti lähemalt

rahvusvahelist meresõitu tegevate kaubalaevadel töötavate meremeestega tähtajaliste töölepingute

sõlmimise piiranguid Eesti seadusandluses.

Probleemi kirjeldus

Kaugsõitu tegevate kauba- ja reisilaevade laevapere on reeglina rahvusvaheline. Ühel laeval on tööl

erinevatest päritoluriikidest töötajad. Kuigi erinevates riikides ja erinevat liiki laevadel on erinev

praktika, siis kaugsõitu tegevate kauba- ja reisilaevade laevapere meretöölepingud on olnud

valdavalt tähtajalised, seda ka sellel osal rahvusvahelises meresõidus osalevatel laevadel, mis

on Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooniga (edaspidi ITF)6 sõlminud

kollektiivlepingud. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine rahvusvahelist sõitu tegevatel laevadel on

meretöö puhul seega aktsepteeritud rahvusvaheline praktika ka rahvusvaheliste ametiühingute kui

töövõtjate esindajate poolt ning tähtajaliste töölepingute regulatsioonil on seetõttu just meretöö

puhul oluline tähtsus.

Eestis võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest

tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või

hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida

ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Kui töötaja ja tööandja on

sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või

tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest

peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu

lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Lisaks ajaloolisele aspektile võib tööandja olla huvitatud töölepingulisest suhtest üksnes perioodil,

mil töötaja reaalselt laeval tööl on, arvestades sellega, et ühenduse võtmine ja personaliarvestuse

pidamine üle maailma eri rahvustest ja riikidest pärit meremeestega nende tööst vabal ajal on

6 ITF tüüplepingud, mida kasutab suur osa kaugsõite tegevatest kaubalaevadest, on kõik tähtajalised.

5

keerulisem ja kulukam kui tööandjatel, kelle töötajate töökohad asuvad kaldal ja samas riigis, kus

asub ka tööandja.

Praktikas on kujunenud, et tähtajalised meretöölepingud sõlmitakse ainult mõneks kuuks. Hetkel

kehtiv regulatsioon tekitab olukorra, kus järjestikuste neljakuuliste lepingute sõlmimiseks tuleb

oodata lepingute vahel 2 kuud, mis võib tekitada situatsiooni, kus tööd sooviv meremees ei saa tööle

naasta ja peab lähtuma ooteajast. Alternatiivselt võib teatud juhtudel meremees töötada ooteajal

mõnes teises ettevõttes.

Kuigi rahvusvahelised regulatsioonid arvestavad tähtajaliste töölepingute sõlmimisel meretöö

eripäradega, siis probleem seisneb siinjuures riigisiseses tähtajaliste meretöölepingute

regulatsioonis, mis on rangem kui rahvusvahelised regulatsioonid nõuavad.

Õiguslikud regulatsioonid

Eesti õigus

TLS § 9 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda

õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige

töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna,

võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas.

TLS § 10 kätkeb endas piirangut tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise ja pikendamise kohta.

Lõike 1 järgi loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks, kui:

1) samalaadse töö tegemiseks on sõlmitud tähtajaline tööleping järjestikku rohkem kui kaks

korda või;

2) tähtajalist lepingut on pikendatud viie aasta jooksul rohkem kui üks kord.

Järjestikuseks töölepingu sõlmiseks loetakse olukorda, kus ühe töölepingu lõppemise ja järgmise

sõlmimise vahele jääb vähem kui kaks kuud.

MTööS § 13 järgi võib erisusena tähtajalist meretöölepingut sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda

õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige

kindlaksmääratud reis või reisid, töömahu ajutine suurenemine või navigatsiooniperiood.

MTööS-i (endise nimega mereteenistuse seadus) eelnõu seletuskirjast selgub, et MTööS-is sisalduv

õigusnorm on TLS-i õigusnormi suhtes erinorm. MTööS-i § 6 seletus on järgmine:

„Mereteenistuse seadus näeb laeval tööd tegevatele isikutele ette mitmed erireeglid võrreldes TLS-

iga. TLS-i ja mereteenistuse seaduse normide vastuolu korral tuleb lähtuda üldnormi ja erinormi

suhtest, mis tähendab, et vastuolu või erinevuse korral kuulub kohaldamisele erinorm ehk

mereteenistuse seadus. Näiteks reguleerib laevapere liikmete igapäevase puhkeaja erisust

mereteenistuse seadus (eelnõu § 48), samas kui üldine tööaja piirangute regulatsioon tuleneb

endiselt TLS-ist (TLS § 46).“7

Eeltoodud lõik toetub õigusteooria põhimõttele lex specialis derogat legi generali. Sealhulgas ei

ületa erinorm tähtsuselt üldnormi ainult normide konflikti tõttu, vaid ka erinevuse tõttu. Ülaltoodust

tulenevalt tuleb sarnaste normide korral eelistada MTööS-i normi TLS-i omale.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon

7 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3ef4416-eee1-45aa-afc2-aeda471c206b (20.02.2024).

6

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) peakonverents võttis 23. veebruaril 2006 vastu

meretöö konventsiooni (edaspidi ILO meretöö konventsioon) eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted

tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Meretöö konventsioon

jõustus rahvusvaheliselt 20. augustil 2013. Riigikogu ratifitseeris ILO meretöö konventsiooni 23.

veebruaril 2016. Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016 ning ILO meretöö konventsioon

jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 20178. ILO meretöö konventsiooni nõuded on

miinimumnõuded, mis tagavad nii meresõiduohutuse kui ka meremeeste huvide vajaliku kaitse ning

sellest tulenevalt ei sea ILO meretöö konventsioon tähtajaliste töölepingute sõlmimisele kindlaid

piiranguid. Lipuriigil on aga alati võimalik kehtestada meremeeste elu- ja töötingimuste kaitseks

rangemaid nõudeid. Rangemate nõuete kehtestamisel tuleb seadusloome protsessi käigus kaaluda

kõikide asjasse puutuvate isikute ja asutuste huve.

Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta

Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (edaspidi sotsiaalharta) II osa artikkel 2 reguleerib

õigust õiglastele töötingimustele, kuid töölepingute tähtajalisusele viited puuduvad. Seega

sotsiaalharta (mere)töölepingute tähtajalisusele piiranguid ei sea.

EL direktiivi 1999/70/EÜ lisaks olev raamkokkulepe

Igal EL liikmesriigil on oma tööõiguslikud regulatsioonid, mis peavad olema kooskõlas EL

direktiivi 1999/70/EÜ9 lisaks oleva raamkokkuleppega (edaspidi raamkokkulepe), kuigi sisult

võivad need regulatsioonid üksteisest erineda.

Raamkokkuleppe kohaselt peaksid töölepingud olema reeglina tähtajatud, kuid raamkokkuleppe

preambuli punktis 8 on välja toodud, et teatavate sektorite, kutse- ja tegevusalade puhul on

tähtajalised töölepingud tüüpiline töötamise vorm ning võivad sobida nii tööandjatele kui ka

töötajatele. Sealjuures peaks tähtajaliste lepingute kasutamiseks olema objektiivne alus

(raamkokkuleppe preambuli seitsmes punkt). Mõiste „objektiivsed alused” raamkokkuleppe mõttes

tähendab seda, et konkreetset tüüpi töösuhete kasutamine riigisiseste õigusnormidega ettenähtud

kujul on õigustatud juhul, kui esinevad konkreetsed tegurid, mis on seotud eelkõige asjassepuutuva

tegevuse ja selle elluviimise tingimustega.10

Raamkokkuleppe preambuli punkt 10 kinnitab, et kokkuleppe kohaselt tuleks raamkokkuleppe üldpõhimõtete, miinimumnõuete ja sätete kohaldamise kord kehtestada liikmesriikidel ja tööturu

osapooltel, et arvestada iga liikmesriigi olukorda ning konkreetsete sektorite ja ametite erijooni, kaasa arvatud hooajalise tegevuse puhul. Siiski ei tohi riigi ametiasutused neile antud

kaalutlusõiguse kasutamisel tekitada olukorda, mis võib olla lähtekohaks kuritarvitustele, ning olla

seeläbi direktiivi eesmärgiga vastuolus.

Raamkokkuleppe klausli 8 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid ja/või tööturu osapooled säilitada

või kehtestada töötajatele raamkokkuleppe sätetest soodsamad sätted. Sama sätte punkti 4 kohaselt

ei piira kokkulepe tööturu osapoolte õigust sõlmida asjakohasel tasandil, kaasa arvatud Euroopa

tasandil, kokkuleppeid, mis kohandavad ja/või täiendavad käesoleva kokkuleppe sätteid viisil, mis

võtab arvesse asjaomaste tööturu osapoolte erivajadusi. Seega viitab raamkokkuleppe sellele, et

teatud sektorite puhul on võimalik teha erisusi ja kohaldada tähtajaliste töölepingute puhul

vähempiiravamaid norme.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/223092017001 (21.02.2024). 9 Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa

Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet

tähtajalise töö kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31999L0070 (28.02.2024). 10 Euroopa Kohus (suurkoda) C-212/04.

7

Tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise vältimiseks tuleb aga liikmesriikidel vastu võtta teatud

meetmed. Raamkokkuleppe klausel 5 (meetmed kuritarvituste vältimiseks) sätestab, et järjestikuste

tähtajaliste töölepingute või töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks

kehtestavad liikmesriigid, olles kooskõlas riigisisese õiguse, kollektiivlepingute või praktikaga

konsulteerinud tööturu osapooltega, ja/või tööturu osapooled konkreetsete sektorite ja/või

töötajakategooriate vajadusi arvestades ühe või mitu järgmistest meetmetest (s.o miinimumnõudeks

on üks meede), juhul kui kuritarvituste vältimiseks puuduvad samaväärsed juriidilised meetmed:

a) objektiivsed alused, mis õigustaksid selliste töölepingute või töösuhete uuendamist;

b) järjestikuste tähtajaliste töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestus;

c) selliste töölepingute või töösuhete uuendamiste arv.

Eesti õiguses on järjestikuste tähtajaliste töölepingute puhul kehtestatud kõik kolm meedet – nii

objektiivse aluse nõue, töölepingute või töösuhete maksimaalne kogukestuse nõue kui ka

töölepingute või töösuhete uuendamiste arv:

1. Kooskõlas direktiiviga 1999/70/EÜ (raamkokkuleppe direktiiv) on Eesti riik kehtestanud

tingimused tähtajaliste töölepingute sõlmimise piiramiseks, mille rakendamise korral:

- tuleb tööandjal tähtajalise töölepingu sõlmimist alati põhjendada11 (TLS § 6 lõige 2). Kusjuures tähtajaks on kas konkreetse kuupäeva saabumine, konkreetse ülesande lõpetamine või konkreetse sündmuse toimumine (raamkokkuleppe klausli 3 lõige 1).

- TLSi kohaselt on universaalne põhjus tähtajalise t ö ö lepingu sõlmimiseks ajutiselt äraoleva töötaja asendamine (TLS § 9 lõige 2).

2. TLS § 9 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda

õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tuleneva mõjuvad põhjused.

3. TLS §-st 10 tuleneb, et sama laevapere liikmega ei ole võimalik sõlmida samalaadse töö

tegemiseks rohkem kui kaks järjestikust tähtajalist töölepingut, ilma et töösuhe

muutuks algusest peale tähtajatuks, ja järjestikusteks peetakse tähtajalisi töölepinguid, mis

on sõlmitud üksteise järel vähema vahega kui kaks kuud (TLS § 10).

Eesti on seega järjestikuste tähtajaliste töölepingute osas EL tasandi raamkokkuleppest

tulenevad tingimused oma tööõigusesse üle võtnud maksimaalselt. TLS kehtestab järjestikuste

tähtajaliste lepingute põhjendamatu kasutamise tõkestamiseks kõik kolm piirangut, samas kui

direktiivi 1999/70/EÜ kohaselt piisaks ühest kuritarvitamise vältimise meetmest. Erandit meetmete

arvus ei ole ette nähtud ka meretöölepingute osas.

Lisaks ei pruugi raamkokkulepe valdkonnas alati kohalduda täielikult. Raamkokkuleppe preambuli

neljas lõik sätestab, et kokkulepet kohaldatakse tähtajaliste töötajate suhtes, välja arvatud need,

kelle on andnud ettevõtte käsutusse ajutist tööjõudu vahendav asutus. Seega kui laevade

mehitamisega tegelevad ettevõtted vahendavad ka ajutist (s.o tähtajalist) tööjõudu, siis selliste

töötajate kohta ei pruugi raamkokkuleppe regulatsioon üldse kohalduda.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ, 19. november 2008, renditöö kohta

raamkokkuleppe preambul sätestab sealsamas, et „pooled soovivad kaaluda vajadust tööjõudu

11 Kuigi Eesti on piiranud tähtajaliste lepingute sõlmimist, siis samas on mingil määral arvestanud meretöö

eripäradega ja sätestanud tähtajalise meretöötöölepingu sõlmimise võimaldamiseks täiendavad alused MTööS-is

Eeldatakse siiski töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevaid mõjuvaid põhjuseid, ehkki need on seaduse tekstist

lähtuvalt võrreldes TLS-iga mõnevõrra laiemad. Kohtupraktikat selle sätte rakendamise kohta ei ole. Seetõttu pole

üheselt selge, mil määral on võimalik tähtajalisi lepinguid sõlmida ja millised peaksid olema argumendid. Selge on

siiski see, et kui laeva ohutu mehitatuse tunnistus näeb ette laeval pidevalt täita teatud ametikohad, siis ei ole võimalik

nende ametikohtade täitmist põhjendada ajutise iseloomuga.

8

vahendava asutuse kaudu tehtavat tööd käsitleva kokkuleppe järele.“ Selline kokkulepe ka sõlmiti

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ, 19. november 2008, renditöö kohta12),

kuid see ei sea piiravaid tingimusi lepingu tähtaja suhtes.

Eeltoodust tulenevalt on Eesti kehtiv tööõigus meretöölepingute puhul piiravam kui Euroopa

Liidu ja rahvusvaheline õigus, omades seeläbi ka otsest negatiivset mõju Eesti laevanduse

rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Olukorda parandaks see, kui järjestikuste tähtaegsete

lepingute sõlmimise piiranguid meretöölepingute puhul leevendatakse.

Probleem 2 Töö- ja puhkeaeg

Probleemi tuvastamine

Probleem toodi välja laevanduspaketi raames loodud töö- ja juhtgrupis. Senine tagasiside Eesti ja

rahvusvahelistelt laevaomanikelt on tulnud, et Eesti riigisisene tööseadusandlus antud teemal on

oluliselt rangem kui rahvusvahelised standardid ette näevad.

Probleemi kirjeldus

Probleem on ühelt poolt seotud rahvusvaheliste kokkulepetega (eelkõige sotsiaalharta tõlgendus

vastuvõetava iganädalase tööaja kohta ) ning teiselt poolt riigisisese õigusliku regulatsiooniga, mille

kohaselt rakendatakse meretöölepingute puhul TLS-ist tulenevat tööaja piirangut. ILO meretöö

konventsioon näeb ette, et meremehele peab jääma puhkeaega vähemalt 77 tundi nädalas ja 10

tundi ööpäevas. Sellisest regulatsioonist tulenevalt võiks meremees teha tööd nädalas maksimaalselt

91 tundi ja ööpäevas 14 tundi.

Sellise olukorra tekkimist takistab aga sotsiaalhartast tulenev tõlgendus vastuvõetavale igapäevasele

ja -nädalasele tööajale ning TLS-is eksisteeriv üldine tööaja piirang, milleks on keskmiselt 48 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46 lg 1) ning

absoluutne tööaja ja ületunnitöö piirang, mis kokku on keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul (TLS § 46 lg 3).

Arvestades aga meretöö eripärasid võib tihti ette tulla olukordi, kus meremees peab tegema nädalas

rohkem kui 40 tundi tööd13 ning selle tarbeks on võetud rahvusvahelises praktikas kasutusele fixed

overtime-põhimõte, kus meretöölepingus sõlmitakse juba ette kokku ületunnitöö tegemine teatud

mahus. Selliste meretöölepingute sõlmimist Eesti riigisisene õigusraamistik ei võimalda.

Töö- ja puhkeaja piirangute rikkumine meretöölepingutes ei ole probleemiks EMSA sisulise järelevalve

all olevatel Eesti lippu kandvatel laevadel. Küll aga on probleem kaugsõidulaevadel, kus individuaalsetes

meretöölepingutes on kirjas igakuise normina 103 tundi ületunnitööd. Selline regulatsioon tuleneb ITF-i

kollektiivlepingust14. Kuna aga meremeestelt kaebusi laekunud pole, ei ole teada ka võimalikke rikkumisi.

Õiguslikud regulatsioonid

Eksisteerib kaks rahvusvahelist lepingut, millega Eesti on ühinenud ja mille tööaja maksimaalseid

norme puudutavad regulatsioonid või nende tõlgendused erinevad teineteisest ning mida tuleks

käesolevas VTK-s lisaks riigisisesele õigusele analüüsida:

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0104 (04.03.2024). 13 Üldjuhul on teiste riikide riigisiseses õiguses ja ka ITF kollektiivlepingutes nominaal tööaeg merel 40 tundi. Küll

aga ületatakse nominaaltööaega kõrget maksimaalset tööajapiirangut või meretöölepingustes ette kokku lepitud

ületunnitöö regulatsiooni arvestades. 14 ITF-IMEC IBF International Collective Bargaining Agreement 2022-2023, lisa 2.

https://www.itfseafarers.org/sites/default/files/node/resources/files/ITF%20IMEC%20INTERNATIONAL%20IBF%

20CBA%202022-2023.pdf (02.12.2024).

9

- ILO meretöö konventsioon, mis reguleerib maksimaalseid nädalasi ja päevaseid töötunde

merel ning minimaalseid nädalasi ja päevaseid puhkeaegu, lähtudes meretöö spetsiifikast (selle

rakendamiseks on vastu võetud ka nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ)15.

- Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta23, mis kohustab hartaga ühinenud riike

üldsõnaliselt tagama vastuvõetava tööaja.

Eesti õigus

Töö- ja puhkeaja kohta kehtestavad Eesti õigusruumis TLS ja MTööS erinevad regulatsioonid.

MTööS § 49 lg 1 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, tühine. Enamik riike ja ITF kollektiivlepingud

rakendavad valdavalt 77-tunnist puhkeaja piirangut16.

Eesti õiguse kohaselt rakendub laevapere liikmetele teiste töötajatega võrdne üldine tööaja piirang,

mis TLS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku

kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. TLS § 46 lg 3 näeb ette absoluutse tööaja ja

ületunnitöö piirangu. TLS § 46 lõike 3 alusel võivad töötaja ja tööandja kokku leppida täiendavas

ületunnitöö tegemises. Täiendav ületunnitöö on töötamine üle TLS § 46 lõikes 1 kehtestatud üldise

tööaja piirangu, st töötamine keskmiselt üle 48 tunni seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise

arvestusperioodi jooksul. Absoluutne tööaja ja ületunnitöö piirang kokku on seega keskmiselt 52

tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Viidatud

tööaja piirangut ei ole lubatud ületada ka siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.

TLS § 46 lg-tes 1 ja 3 toodud tööaja piiranguid kohaldatakse kõigi töötajate puhul, olgu siis

summeeritud või summeerimata tööaja arvestus. Samuti käib mõlema tööaja arvestuse kohta see, et

vaadatakse keskmist ja aluseks võetakse kuni neljakuuline arvestusperiood. Summeerimise perioodi

saab vastavalt MTööS §-le 40 pikendada kuni kuue kuuni või kollektiivlepinguga kuni 12 kuuni.

Tööinspektsioon on selgitanud lisaks, et vaid juhul, kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse

alusel, võib tema tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku kohta olla pikem, näiteks erandjuhtudel

kasvõi 70 tundi seitsme päeva jooksul. Ent ka siis peab tööandja jälgima, et töötaja tööaeg ei

ületaks summeerimisperioodi (nt neli kuud) keskmisena 48 tundi iga seitsmepäevase

ajavahemiku kohta. TLS-i § 46 lg 3 annab lisaks eeltoodule erandjuhtudel võimaluse töötaja

keskmist tööaega pikendada 52 tunnile seitsmepäevase ajavahemiku kohta, kui kokkulepe ei ole

töötajale ebamõistlikult kahjustav (töötajal on sama sätte alusel õigus see kokkulepe igal ajal siiski

üles öelda). Vaidluste vältimiseks on mõistlik vastav kokkulepe vormistada kirjalikult.

Rahvusvahelise regulatsiooni kohaselt TLS-iga samasugust ranget töötundide ülemmäära

kaugsõidulaevadel töötavate laevapere liikmete tööajale aga ei rakendata. ILO meretöö

konventsiooni standardi A2.3. punkti 5 alapunkt a reguleerib maksimaalse töötundide piirangut

nädalas (72 tundi mis tahes seitsmepäevasel ajavahemikul) ja ööpäevas (14 tundi mis tahes 24-

tunnisel ajavahemikul)17. Samad piirangud sätestab direktiivi 1999/63/EÜ klausel 5.

Lisaks reguleerib MTööS igapäevast ja iganädalast puhkeaega:

15 Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009 , millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu

(ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta

meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32009L0013 (04.03.2024). 16 77 tunnist puhkeaega rakendab ka teiste hulgas Soome – Seafarers’ Working Hours Act (296/1976, amendments up

to 675/2022 Section 9a, https://finlex.fi/en/laki/kaannokset/1976/en19760296_20220675.pdf (04.03.2024). 17 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/2080/3201/6004/eekirjad_koodeks.pdf (13.03.2024).

10

§ 48. Igapäevane puhkeaeg

Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui

kümme tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaja võib jagada 24-tunnise ajavahemiku jooksul kaheks

osaks tingimusel, et ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja

vaheline aeg ei või ületada 14 tundi.

§ 49. Puhkeaeg nädalas

(1) Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem

kui 84 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud

igapäevast puhkeaega.

(2) Kokkulepe, mille kohaselt vahiteenistuses osalevale laevapere liikmele jääb seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul vähem kui 77 tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaeg nädalas hõlmab

käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud igapäevast puhkeaega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga

tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust ning laevapere liikmele jääb

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 77 tundi puhkeaega.“

Sama puhkeaja regulatsioon sisaldub ka ILO meretöö konventsiooni standardi A2.3. punkti 5

alapunktis b, välja arvatud vahiteenistuses mitteosalevale laevapere liikmele, kelle nädalane

puhkeaeg ei tohi MTööS kohaselt olla vähem kui 84 tundi.

Kuigi ILO meretöö konventsioon lubab kohaldada emba-kumba (vt järgmise alapealkirja alt) – kas

maksimaalset tööaega (TLS) või minimaalset puhkeaega (MTööS) ning MTööS § 6 sätestab, et

„Laevapere liikme töösuhtele kohaldatakse töölepingu seadust ja teisi töösuhet reguleerivaid

õigusakte käesolevas seaduses sätestatud erisustega“, siis tundub, et antud juhul MTööS puhkeaja

regulatsioon TLS-ist tulenevat probleemi siiski ei lahenda.

Lisaks, eelnevalt viidatud MTööS-i seletuskirjas on küll täiendavalt välja toodud, et eelnõu sätestab

töö- ja puhkeaja erisused võrreldes TLS-iga (viide MTööS §-le 6), kuid ainukeseks erisuseks loeb

järgneva: „Eelnõu § 40 täpsustab laevapere liikme töö tegemise aja piiranguga seonduvat,

pikendades laevapere liikmele kohaldatavat arvestusperioodi võrreldes TLS-is sätestatuga.

Kuuekuuline arvestusperiood lähtub kehtivast mereteenistuse seadusest (§ 43). Erisusena kehtivast

õigusest annab eelnõu võimaluse kollektiivlepinguga pikendada arvestusperioodi kuni 12 kuuni.

Kui reeder ei järgi töö tegemise aja piirangut, on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele

alustada tööandjast laevaomaniku / laeva käitaja suhtes väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi

(TLS § 122).“18

ILO meretöö konventsioon

Rahvusvaheliselt välja kujunenud meretöö standardid on fikseeritud ILO meretöö

konventsiooniga, mis võeti vastu 23. veebruaril 2006 ja jõustus rahvusvaheliselt 20. augustil 2013

eesmärgiga luua ühtsed põhimõtted tagamaks kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja

elamistingimused. Riigikogu ratifitseeris ILO meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 ning see

jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. Konventsiooni nõuded on miinimumnõuded, mille

eesmärk on tagada ühelt poolt meresõiduohutus ja teiselt poolt meremeeste huvide vajalik kaitse.

Kuigi lipuriigil on võimalik alati kehtestada meremeeste elu- ja töötingimuste kaitseks

miinimumnõuetest rangemaid nõudeid, siis on rahvusvahelises meresõidus valdavalt kasutusel ja

18 Mereteenistusseaduse eelnõu seletuskiri, § 40 seletus.

11

mõlema tööturu osapoole poolt töökorralduse küsimustes aktsepteeritud ILO meretöö

konventsiooni miinimumnõuded. Sellist lähenemist võiks toetada asjaolu, et laevaomanikule /

laeva käitajale igasugu täiendavat olulist koormust tekitavad regulatsioonid võivad oluliselt

vähendada võimalikku huvi laeva Eesti registrites registreerimise suhtes ja seega ei teki ka Eesti

meremeestele töökohti Eesti lipu all sõitval laeval ning juurdepääsu Eesti

pensionikindlustussüsteemile.

ILO meretöö konventsiooni standardi A2.3. punkti 5 alapunkt a reguleerib maksimaalse

töötundide piirangu nädalas (72 tundi mis tahes seitsmepäevasel ajavahemikul) ja ööpäevas (14

tundi mis tahes 24-tunnisel ajavahemikul).

Teise alternatiivina reguleerib ILO meretöö konventsiooni standardi A2.3. punkti 5 alapunkt b

minimaalse puhkeaja piirangut nädalas (77 tundi mistahes seitsmepäevasel

ajavahemikul) ja ööpäevas (kümme tundi mis tahes 24-tunnisel ajavahemikul).

Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ19 ja nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ20

Direktiiviga 1999/63/EÜ käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa

Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja

korralduse kohta.

Direktiiviga 2009/13/EÜ rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa

Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta

meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ.

Direktiiv 2009/13/EÜ kordab direktiiviga 1999/63/EÜ sõlmitud kokkulepet töötundide suhtes. Selle

eeskiri 2.3 (Töö- ja puhkeaeg) sätestab: „Meremeeste töö- ja puhkeaega reguleeritakse nõukogu 21.

juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ (kuulub muutmisele), milles käsitletakse Euroopa

kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta (kuulub muutmisele vastavalt käesoleva

kokkuleppe A lisale)“.

Direktiivi 1999/63/EÜ lisa klausel 5 sätestab:

1. Töö- või puhkeaega piiratakse kas:

a) maksimaalse tööajaga, mis ei ületa

i) 14 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja

ii) 72 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul,

või

b) minimaalse puhkeajaga, mis on vähemalt i) kümme tundi 24 tunnise ajavahemiku jooksul ja

ii) 77 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Seega vastavad direktiivide 1999/63/EÜ ja 2009/13/EÜ maksimaalse tööaja või minimaalse

puhkeaja nõuded täpselt ILO meretöö konventsiooni nõuetele.

Sotsiaalharta tööaja regulatsioon

19 Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, 21. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja

Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse

kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A31999L0063 (26.03.2024). 20 Nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, 16. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu

(ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta

meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32009L0013 (26.03.2024).

12

Sotsiaalharta artikli 2 punkti 1 kohaselt kohustub Eesti riik „tagama vastuvõetava igapäevase ja -

nädalase tööaja ning töönädala järkjärgulise lühendamise ulatuses, mida võimaldavad tootlikkuse

kasvu ning teised asjakohased tegurid“. Konventsiooni sõnastuse kohaselt ei ole täpselt sisustatud

terminit „vastuvõetav“.

Kui lähtuda vaid kokkulepete sõnastustest, siis ILO meretöö konventsioon ja sotsiaalharta ei ole

omavahel vastuolus.

Siiski on sotsiaalharta eelnimetatud artikli kaasusepõhisel rakendamisel jõutud „vastuvõetava

igapäevase ja -nädalase tööaja“ osas järgmise tõlgenduseni, mida Euroopa sotsiaalõiguste komitee

ka harta järelevalve menetluse käigus oma 2005. aastal tehtud järelduses21 Eesti meremeeste

töötundide küsimuses välja toob:

„Äärmiselt pikad tunnid, näiteks 16 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul või teatud tingimustel

üle 60 tunni nädalas, ei ole mõistlikud ega ühildu seetõttu hartaga (järeldused XIV-2, 1998,

Holland). Hartaga kooskõlas olemiseks peavad riiklikud seadused ja määrused vastama kolmele

kriteeriumile:

• need peavad vältima põhjendamatut igapäevast ja iganädalast tööaega. Ülaltoodud

maksimaalset ööpäevast ja iganädalast tundi ei tohi mingil juhul ületada;

• need peavad tegutsema õigusraamistikus, mis pakub piisavaid tagatisi. Kõik paindlikud tööaja

süsteemid peavad toimima täpses õigusraamistikus, mis piirab selgelt tööandjate ja töötajate

valikuvabadust tööaja muutmiseks kollektiivlepinguga;

• need peavad keskmise tööaja arvutamiseks ette nägema mõistlikud võrdlusperioodid.

Vaatlusperioodid ei tohi ületada kuut kuud. Erandjuhtudel võib neid pikendada maksimaalselt

ühe aastani.“

Sotsiaalharta artikli 2 punkti 1 rakendamisega seoses on Eesti meremeeste tööaja teema olnud

arutusel võimaliku vastuoluna sotsiaalharta ratifitseerimisest alates (esimesed märkused 2005.

aastal).22 2014. aastal leidis Euroopa sotsiaalõiguste komitee, et Eesti seadusega lubatud 72-

tunnine tööaeg lähimeresõidus (ingl k short sea shipping)23 nädalas ei ole artikli 2 punktiga 1

kooskõlas.

Järelduste uurimise käigus olid 2015. aastal meremeeste tööaja küsimuses Eesti kõrval aru andmas

ka Iirimaa ja Itaalia valitsused24, mõlemad viitasid artikli 2 punkti 1 tõlgenduse vastuolule ILO

meretöö konventsiooniga ning sellega nõustusid ka mitmed teised liikmesriigid. Iirimaa puhul

puudutas mittevastavus kaubalaevu ning Itaalia puhul kalalaevu (sõidupiirkond täpsustamata).

Euroopa sotsiaalõiguste komitee võttis teabe merenduse eripära kohta teadmiseks ja palus järelduste

põhjendamisel seda edaspidi arvestada. 2022. aastal selgitas Euroopa sotsiaalõiguste komitee, et ta

vaatab tulevikus uuesti läbi meremeeste iganädalase tööaja ja jätab vahepeal oma seisukoha selles

küsimuses muutmata.25 Euroopa sotsiaalõiguste komitee asus sarnasele seisukohale ka Iirimaa

regulatsiooni ülevaatuse osas, kus maksimaalseks tööaja piiranguks merel töötades on 72 tundi

nädalas ning pidi regulatsiooni tulevikus üle vaatama.26

VTK koostaja ei ole teadlik, millal Euroopa sotsiaalõiguste komitee regulatsiooni uuesti üle vaatab

21 2005. aasta järeldused: http://hudoc.esc.coe.int/eng?i=2005/def/EST/2/1/EN (03.04.2024). 22 Ibid. 23 Ibid. 24 Report concerning conclusions 2014 of the European Social Charter (revised). Kättesaadav:

https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=0900001680595c17

(03.04.2024). 25 Conclusions 2022 - Estonia - Article 2-1. Kättesaadav: https://hudoc.esc.coe.int/?i=2022/def/EST/2/1/EN

(17.12.2024) 26 Conclusions 2022 - Ireland - Article 2-1. Kättesaadav: https://hudoc.esc.coe.int/?i=2022/def/IRL/2/1/EN

(17.12.2024)

13

ning kas üle vaatamise puhul arvestatakse ka meretöö eripäradega. Küll saab väita, et tänane

rahvusvaheline praktika erineb sotsiaalharta tõlgendusest. Näiteks on Saksamaa õiguses lubatud

meremehel töötada 72 h nädalas ning Soomes kollektiivlepinguga 271 h kuus, vt täpsemalt 8.

peatüki alt.

Euroopa sotsiaalõiguste komitee ei adresseerinud töötundide maksimaalmäära tõlgenduses juba

algusest peale merendust, vaid järeldus oli üldine, s.o puudutas eelkõige traditsioonilisi

töövaldkondi. Arvestades, et Euroopa Liit on ILO meretöö konventsiooni rakendamiseks vastu

võtnud nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ, võib järeldada, et Euroopa Liidus aktsepteeritakse just ILO

meretöö konventsioonis sätestatud tööaja norme ning Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid seega

lähtuda ILO meretöö konventsioonis sätestatud töötundide regulatsioonist, seda eelkõige

kaugsõidu puhul.

VTK koostajal puudub hetkel ka teadmine, kas ja kui palju on sotsiaalharta rakendamise juures

viimastel aastatel üldse Euroopa sotsiaalõiguste komitee kaalunud meretöö konventsioonist

tulenevaid tingimusi ja meretöö olemusest tulenevate erisuste arvestamist.

ITF avameretööstuse (Offshore) kollektiivleping27

Erinev töö- ja puhkeajaregulatsioon avameretööstuses kasutatavatel laevadel töötavatele

meremeestele on loodud ITF kollektiivlepinguga. Kollektiivlepingu § 6 sätestab, et tööaeg on seitse

päeva nädalas ja 12 tundi päevas, tööaja sisse arvatakse ka lõuna- jm pausid. Tööandja peab tagama,

et ILO meretöö konventsiooni töö- ja puhkeaja regulatsioonist peetakse kinni. ITF kollektiivlepingus

kasutatakse fixed overtime-põhimõtet28, mille kohaselt lepitakse kollektiivlepingus kokku ületunni töö

kestus ja tasustamise määrad. Nii on 12 tunnist neli tundi päevas ning töötamine laupäeval ja

pühapäeval ületunni töö.

Mõiste avameretööstus on avatud rahvusvahelise mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee

106. istungil vastu võetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel

muudatustes (MSC.521(106)). Avameretööstus on avamererajatiste ehitamine, hooldus, kasutusest

kõrvaldamine, käitamine või teenindamine, mis on seotud, kuid mitte piiratud, ressursside uurimise

ja kasutamisega taastuv- või vesinikenergia sektoris, vesiviljeluses, merepõhjas kaevandamises või

sarnases tegevuses.

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline

konventsioon

Puhkeaja regulatsiooni toetab 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse

aluste rahvusvahelise konventsiooni29 (edaspidi STCW) toetavad ja täpsustavad STCW koodeksi

juhised („Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi

muudatuste“42 VIII peatüki jaotis B-VIII/1), mille järgi peaksid üleväsimuse vältimiseks võetavad

meetmed tagama, et ei kasutataks ülemääraselt ega põhjendamatult (vajaduseta)

ületunnitööd. Kuigi tegemist pole töötundide ülemmääraga, on „Meremeeste väljaõppe,

diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatuste“ VIII peatüki jaotise A-

VIII/1 (Töökõlbulikkus) lõikes 2 samuti viidatud ILO meretöö konventsioonis sätestatud puhkeaja

normidele.

27 Kättesaadav:

https://www.itfseafarers.org/sites/default/files/node/resources/files/ITF%20Offshore%20Standard%20CBA%20Agree

ment%202019.pdf 28 Samamoodi sätestatakse fixed overtime ka muudes meretöölepingutes ning tegemist on laevanduses laialdaselt

levinud praktikaga, mis ennekõike on tingitud meretöö eripärast. 29 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13072790 (03.04.2024).

14

STCW konventsiooni tehtud muudatuste alusel on konventsiooniga lubatud minimaalseks

puhkeajaks sarnaselt ILO meretöö konventsiooniga 77 tundi nädalas ja 10 tundi ööpäevas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse

teatavate aspektide kohta reguleerib tööaja, sh ületunnitöö korraldust üldiselt ja jätab oma

reguleerimisalast välja meremehed: „(12) Meremeeste tööaja korraldust käsitlevat Euroopa

lepingut on jõustatud Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu

Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) poolt sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja

korralduse kohta käsitleva nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/63/EÜ [5], mille aluseks

on asutamislepingu artikli 139 lõige 2. Seetõttu ei kohaldata selle direktiivi sätteid meremeeste

suhtes.“

Direktiivi 2003/88/EÜ artikkel 6 määratleb ületunnitöö maksimumi, millest tulenevalt on

kehtestatud ületunnitöö maksimummäär ka TLS-is: „Artikkel 6. Maksimaalne iganädalane tööaeg.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, mis kooskõlas vajadusega kaitsta töötajate ohutust ja

tervist tagavad, et: a) iganädalase tööaja pikkus määratakse kindlaks õigus- ja haldusnormidega või

tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingutega; b) keskmine tööaja pikkus igas

seitsmepäevases ajavahemikus, kaasa arvatud ületunnitöö, ei ületa 48 tundi.“.

Eestis kehtiv riigisisene regulatsioon (TLS), erinevalt direktiivist 2003/88/EÜ, aga meremeestele erandit ei tee.

2014. aasta 30. juunini kehtinud mereteenistuse seaduse § 48 lõige 2 sätestas üheselt, et laevapere

liikme suhtes töölepingu seaduses sätestatud ületunnitöö piirnorme ei kohaldata. Sama sätte lõike 1

kohaselt võis laevapere liige teha ületunnitööd kuni kuus tundi mis tahes 24-tunnise ajavahemiku

jooksul (st siis kokku 14 töötundi ööpäevas) ja mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul võis

töötunde olla kokku 72 tundi. Seega mereteenistuse seadus tegi laevapere liikmete suhtes erandi

võrreldes töölepingu seaduse ületunnitöö osas sätestatuga.

Kehtiv meretöö seadus

MTööS, mis mereteenistuse seaduse kehtetuks tunnistamisel 2014. aasta 1. juulil jõustus, enam

ületunnitöö piirnormi erisust võrreldes TLS-is sätestatuga laevapere liikmetele ei sätestanud.

Selgitust, miks sellest loobuda otsustati, seletuskirjas otseselt ei sisaldu.

Eelnõule lisatud seletuskirja lk-l 39 on lühidalt selgitatud vaid järgmist:

„…Eelnõu § 40. Eelnõu muudab 3. peatüki 4. jaos tööaja reegleid, juhindudes nõukogu direktiivist

1999/63/EÜ, kõnesolevatest konventsioonidest ja teiste Euroopa Liidu riikide praktikast. Eelnõu

viib laevapere liikmeid puudutava töö- ja puhkeaja regulatsiooni kooskõlla TLS-iga. Laevapere

liikme (nii nagu ka teiste töötajate) tööaja korralduse üldpõhimõtted tulenevad TLS-ist. Näiteks

eeldatakse töötaja, sh laevapere liikme puhul, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (TLS § 43 lõige 1), talle võib kohaldada summeeritud tööaja

arvestust (TLS § 43 lõige 3) ja tema suhtes tuleb järgida üldisi tööaja piiranguid (TLS § 46). Ka

ILO meretöö konventsioon sätestab, et laevapere liikme tööaeg peab sarnaselt teistele töötajatele

põhinema kaheksatunnisel tööpäeval (standard A2.3 lõige 3). Eelnõu sätestab töö- ja puhkeaja

erisused võrreldes TLS-iga.“.

MTööS seletuskiri jätkab (lk 39): „Eelnõu § 40 täpsustab laevapere liikme töö tegemise aja

piiranguga seonduvat, pikendades laevapere liikmele kohaldatavat arvestusperioodi võrreldes TLS-

is sätestatuga. Kuuekuuline arvestusperiood lähtub kehtivast mereteenistuse seadusest (§ 43).

15

Erisusena kehtivast õigusest annab eelnõu võimaluse kollektiivlepinguga pikendada

arvestusperioodi kuni 12 kuuni.“

MTööS eelnõu ettevalmistamise käigus valminud Emori uuringu andmetel30 20 küsitlusele vastanud

reederist 13 tegeles veetranspordi ning 7 kalandusega. Veetranspordiga tegelevate laevade

reederitest märkis 6 oma täpsemaks tegevusalaks puksiir- ja tõukurteenused, 5 kaubaveo ning 3

sõitjate veo. Seega oli küsitletute hulgas vaid viis kaubaveoga tegelevat laevandusettevõtet ja võib

eeldada, et praegu erimaksukorra alla kvalifitseerumiseks nõutavatele tingimustele vastavad

rahvusvahelised reederid olid nende hulgas selgelt vähemuses.

Võib oletada, et kuivõrd pikemaid rahvusvahelisi meresõite tegevaid kaubalaevu Eesti lipu alla

eelnõu ettevalmistamise perioodi lõpuks praktiliselt jäänud ei olnud ja seda ei peetud seega ka

prioriteediks, ei kaalutud seadusesse erisuste tegemist nn kaugsõidulaevadele.

Kehtiva regulatsiooni muutmata jätmisel jääb kannatama ka Eesti laevanduse

rahvusvaheline konkurentsivõime, kuna rahvusvahelised reederid ei too laevu Eesti lipu alla

ning ka Eesti laevaomanikud otsivad atraktiivsemaid võimalusi31. Nii kahaneb ka Eesti

meremeeste võimalus töötada Eesti riigilippu kandval laeval.

Sihtrühmaks on laevaomanikud / laeva käitajad tööandja rollis ning meremehed (laevapere

liikmed) töötaja rollis.

Tulemused, mille ilmnemisel loetakse nimetatud probleemid lahendatutuks:

Eesti õigus on tähtajaliste töölepingutega ning tööaja osas viidud kooskõlla rahvusvaheliste

miinimumnõuetega ja rahvusvaheliselt merenduses kehtiva praktikaga, kehtestamata meretöö puhul

rangemaid norme kui rahvusvaheline õigus või üldtunnustatud praktika seda nõuab – võimaldades

seeläbi Eesti lipul konkureerida võrdsetel alustel teiste riikidega ning täita Eesti laevanduse

rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärke (vt VTK punkt 1).

Alternatiivina jõuavad pooled (tööandjad ja töötajad) kokkuleppele ületunnitöö, töö- ja puhkeaja

regulatsiooni ning tähtajaliste töölepingute sõlmimise osas.

Eesmärgid:

 Toetada Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärkide

täitmist.

 Vähendada laevade Eesti lipu alla toomise takistusi läbi halduskoormuse ja tööjõuga seotud kulude vähendamise, mis tulenevad riigisisestest tähtajalistele meretöölepingutele ning tööajale seatud piirangutest või regulatsiooni ebaselgusest ja

erinevatest tõlgendamisvõimalustest.

 Teha erand meretöölepingute puhul TLS § 46 lõikest 3 tuleneva absoluutse tööaja ja ületunnitöö piirangu suhtes.

 Meremeeste töökorraldus muutub Eesti lipu all sõites paindlikumaks. Tähtajaliste

meretöölepingute järjestikuse sõlmimise lihtsustamine ühtlustab riigisisest regulatsiooni 30 Eelnõu seletuskirja lisa nr 1: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2810859-1bbf-442a-852c-

e3c4dd245e3a (03.04.2024). 31 Probleemi tõdesid VTK projekti kaasamiste raames rahvusvahelised reederid Amisco ja Hansashipping.

2. Sihtrühm

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

16

rahvusvahelise praktikaga.

Kehtivad riigisisesed õigusaktid:

1. töölepingu seadus (TLS);

2. meretöö seadus (MTööS).

Kuna tegu on kehtivast regulatsioonist tulenevate probleemidega, siis on terviknimekiri

õigusaktidest, sh rahvusvahelistest ja EL regulatsioonidest, mis reguleerivad olukorda praegu, välja

toodud käesoleva VTK 1. peatükis („Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjused“).

Probleemiga seotud strateegiadokumendid:

1. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2030“32 (arengukava toetab Eesti laevanduse

rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise projekti eesmärke);

2. „Meremajanduse valge raamat 2022–2035“33;

3. Strateegia „Eesti 2035“34.

1. MTööS eelnõu ettevalmistamise käigus valminud Emori uuring.35

2. Lipuriigi konkurentsivõime. Rahvusvahelise laevanduse ja meremajanduse arenguseire.36

3. Eesti meremajanduse konkurentsivõime alusuuring.37

Käesoleva VTK sisuks olevaid probleeme arutati Laevanduspaketi 2.0 töö- ja juhtrühma

kohtumistel 2022. ja 2023. aastal.

Kaasatud organisatsioonid:

1) Eesti Laevaomanike Liit;

2) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing;

3) Eesti Meremeeste Liit;

4) Eesti Maksumaksjate Liit;

5) Tschudi Shipmanagement;

6) Rahandusministeerium;

7) Sotsiaalministeerium (tänaseks liikunud teemad Majandus- ja

32 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Transpordi%20ja%20liikuvuse%20arengukava%202021-2035.pdf (28.05.2024). 33 https://mkm.ee/media/7417/download (28.05.2024). 34 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (28.05.2024). 35 Eelnõu seletuskirja lisa nr 1: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c2810859-1bbf-442a-852c-

e3c4dd245e3a (03.04.2024). 36 https://arenguseire.ee/raportid/eesti-kui-lipuriigi-tulevik-arengustsenaariumid-aastani-2040/ (28.05.2024). 37 https://kliimaministeerium.ee/media/10516/download (28.05.2024).

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

5. Tehtud uuringud

6. Kaasatud osapooled

17

Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna alla);

8) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 01.07.2023 liikunud valdkonnad

Kliimaministeeriumi alla);

9) TalTech Eesti Mereakadeemia;

10) Transpordiamet;

11) Hansa Shipping;

12) Amisco.

Lisaks eelmainitud töö- ja juhtrühma kohtumistele toimusid jätkukaasamised VTK täpsete

lahenduste välja töötamiseks tööandjate esindaja Eesti Laevaomanike Liidu ja töötajate esindaja

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu vahel. Kaasamistel olid esindatud ka MKM ja Tallink.

Kohtumised toimusid 05.08, 26.08, 16.09, ja 30.09.2024. Arvamusi VTK lahenduste kohta küsiti

ka Amisco AS-ilt ja Hansa Shipping AS-ilt ning need kattusid Eesti Laevaomanike Liidu

arvamusega. Kaasamiste käigus loodi töötajate ja tööandjate kokkulepete tulemusena VTK 9.

peatükis toodud lahendused.

II. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Probleem 1

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

EI

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Muu (palun täpsusta) EI

Probleem 2

 Avalikkuse teavitamine EI

 Rahastuse suurendamine EI

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Muu (palun täpsusta) EI

Probleem 1 Tähtajalised töölepingud

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

18

Senise regulatsiooni parem rakendamine

Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni

(ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete

Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisa klausli 5 lõike 2 kohaselt

võivad tööturu osapooled määrata vajaduse korral kindlaks, millistel tingimustel tähtajalisi

töölepinguid või töösuhteid loetakse järjestikuseks või määramata tähtajaga

töölepinguteks/töösuheteks.

Lahendus näeks ette pooltevahelise kollektiivlepingu sõlmimise, milles lepitakse kokku tähtajalise

töölepingu sõlmimise tingimustes ning kehtestatakse, millal on tegemist määramata tähtajaga

töölepinguga.

Kui töö- ja puhkeaja regulatsiooni probleemi kohta on kehtivas MTööS-is olemas viide

kollektiivlepinguga reguleerimise võimalusest (§ 49 lg 3), siis tähtajaliste lepingute sõlmimise kohta

pooltevahelise kokkuleppe võimaluse kasutamise viide tuleb samuti MTööS-i lisada.

Lahenduse plussid – seadusi peab muutma minimaalselt, pooled saavad ise jõuda parimale

kokkuleppele.

Lahenduse miinused – probleemi ei saa lahendada laiendatud kollektiivlepingu sõlmimisega

kollektiivlepingu seaduse (KLS) mõistes, mis tähendab, et EMSA peab iga reederiga eraldi

kollektiivlepingu sõlmima. Pooled ei pruugi kokkuleppele jõuda ning seadust on vaja ikkagi muuta.

Probleem 2 Töö- ja puhkeaeg

Mitte midagi tegemine või siis avalikkuse teavitamine

Lahendus näeks ette seda, et ületunnitöö tegemise võimaldamiseks tuleks soovitada tööandjatel

kasutusele võtta summeeritud tööaja arvestus, kas 6 kuu pikkuse arvestusperioodiga või siis

kollektiivlepingute sõlmimise korral kuni 12 kuu pikkuse arvestusperioodiga (TLS § 46 lõige 2).

Sellise praktika rakendamisel tuleks Transpordiameti koduleheküljel või muude riiklike kanalite ja

juhendmaterjalide vahendusel anda laevaomanikele / laeva operaatoritele teada kehtivast

õigusruumist ja soovitus värvata olemasolevate võimaluste, sh summeeritud tööaja oskuslikuks

kasutamiseks kogenud personalispetsialist, samuti nõuanded laevapere liikmetega kollektiivlepingu

sõlmimiseks 12 kuu pikkuse arvestusperioodi kehtestamiseks.

Lahenduse plussid – ei pea seadusi muutma, juhendmaterjali kirjutamine on riigile suhteliselt odav

lahendus.

Lahenduse miinused – lahendus ei tagaks kõigi vajalike VTK peatükis 3 väljatoodud eesmärkide

saavutamist ning poleks laevaomanikele / laeva käitajatele piisavalt kuluefektiivne võrreldes teiste

lipuriikidega, mis lähtuvad ILO meretöö konventsioonis toodud puhkeaja ülempiirist. Tähtajatute

töölepingute puhul on seadust tõlgendades põhimõtteliselt võimalik küll kasutada summeeritud

tööaja arvestust, kuid probleem jääks kestma nende reederite ja meremeeste puhul, kes summeeritud

tööaja arvestust ei kasuta.

Lisaks ei rakendata rahvusvahelises praktikas summeeritud tööaja põhimõtet ning mitmete riikide

reederid ei saa antud põhimõttest aru, mistõttu ei oska sellega ka arvestada.

Senise regulatsiooni parem rakendamine

Meretöö seaduses pole toodud viiteid tööaja regulatsioonile (erinevalt puhkeaja regulatsioonist).

19

Tööinspektsiooni seisukohalt rakendatakse meretöölepingutele TLS-ist tulenevaid tööaja sätteid, s.o

40 tundi töönädalas ja 8 tundi päevas. Kuna merel praktikas sageli tööaeg niiviisi ei jaotu, annavad

direktiiv 1999/63/EÜ, ILO meretöö konventsioon ning MTööS § 49 lg 3 pooltele võimaluse

lahendada probleem kollektiivlepinguga. Riigisiseselt lubab KLS § 6 lg 1 sama seaduse § 3 lg 2 p-

des 1–3 loetletud pooltel kindlaks määrata muuhulgas töö- ja puhkeaja tingimused poolte vahel

sõlmitava kollektiivlepinguga.

Lahenduse plussid – suhteline kiirus, ei pea seadusi muutma, pooled saavad ise jõuda parimale

kokkuleppele.

Lahenduse miinused – pooled ei pruugi kokkuleppele jõuda ning seadust on vaja ikkagi muuta.

Mitteregulatiivse lahendusena sobiks senise regulatsiooni parem rakendamine. Siiski ei jõudnud

pooled 26.02.2024 toimunud kaasamise kohtumisel konsensusele laiendatud kollektiivlepingu

sõlmimise kohta ning eelistavad regulatiivset lahendust.

III. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

VTK koostajad on uurinud Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Norra ja Malta töö- ja

puhkeaja ning tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioone.

Töö- ja puhkeaeg

Malta töö- ja puhkeaja regulatsioon lähtub ILO meretöö konventsioonis sätestatust. Malta õiguse

kohaselt on pühapäev puhkepäev (v.a vahis olevatele meremeestele). Keskmine tööaeg on 8 h

päevas. Ületunnitöö määrad on argipäeviti ja laupäeval 1,5-kordne tunnitasu ning pühapäeval

kahekordne tunnitasu.38

Saksamaa õiguse kohaselt peab meremehele jääma ööpäeva jooksul 10 tundi ja nädala jooksul

vähemalt 77 tundi puhkeaega. Saksamaa meretöö seaduses reguleeritakse ära ka maksimaalne

tööaeg – 14 tundi päevas ja 72 tundi nädalas39. Tavaline töönorm on 8 tundi 24-tunnise perioodi

jooksul. Ületunnitöö kompenseeritakse enamasti rahas – 1,2-kordne tunnipalk. Kui ületunnitöö on

toimunud pühapäeval, kompenseeritakse ületunnitöö vabade päevade andmisega. Kollektiivlepingu

kohaselt aga saavad töötajad kompensatsiooni pühapäeval töötamise eest 1,5- kordset tunnipalka.

Kollektiivlepinguga saab kindlaks määrata ka tööandja õiguse pikendada tööaja normi 2 tunni võrra.

Norra meremeeste töö- ja puhkeaja regulatsioon toetub ILO meretöö konventsiooni ja STCW

regulatsioonidele40. Ööpäeva jooksul peab meremehele jääma puhkeaega 10 tundi ning nädala

jooksul 77 h. Tööaeg on eeldavalt 8 tundi päevas ning nädalas on üks puhkepäev (kokku 48 tundi

nädalas). Reisilaevadel, mis teenindavad kohalikke liine ning laevadel, mille kogumahutavus on alla

300 võib nädalast tööaega pikendada tingimusel, et pikendus ei kesta rohkem kui 12 nädalat järjest

38 https://dier.gov.mt/en/legislation/documents/seamen%20wro.pdf (19.09.2024) 39 https://www.deutsche-flagge.de/de/redaktion/dokumente/dokumente-sonstige/seearbeitsgesetz-en.pdf (19.07.2024) 40 https://www.sdir.no/en/shipping/seafarers/working-and-living-conditions-for-seafarers/hours-of-work-and-rest-for-

seafarers/ (19.07.2024)

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobivusest/sobimatusest

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on

kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida

20

ning meremees ei töötaks rohkem kui keskmiselt 56 tundi nädalas.

Hollandis on meremeeste töö- ja puhkeaeg ning ületunnitöö hüvitamine kokkulepitud

kollektiivlepingus41. Ületunnitööks loetakse tööaega, mis argipäevadel jääb enne kl 6.00 ja pärast

kl 18.00 ning töötamist laupäeval ja pühapäeval. Ületunnitöö kompenseeritakse rahas –

argipäevadel ja laupäeval on tunnipalk 1,6-kordne ning pühapäeval kahekordne.

Soome meretöö seaduse kohaselt on meremehe töötamine rohkem kui 40 tundi nädalas või 8 tundi

päevas lahendatud ületunnitöö regulatsiooniga. Soome meretöö seadus näeb ette, et lisaks 40 tunnile

nädalas võib ületunnitööd teha ning tööandjal on õigus nõuda ületunnitöö tegemist42 16 tundi

nädalas. Puhkeaja regulatsioon on Soome meretöö seaduses sama, mis ILO meretöö konventsioon

ette näeb.43 Sõlmitud on ka tööturu poolte vahel kollektiivleping, mille kohaselt makstakse

ületunnitöö eest 1,25-kordset tunnitasu44. Kollektiivlepingus on ära reguleeritud ka, et meremehele

makstakse 30 päeva jooksul 103 tunni eest ületunnitöötasu.

Prantsusmaal on töö- ja puheaeg reguleeritud läbi maksimaalse tööaja määramise, mis erineb

kodanikele ja mittekodanikele. Prantsuse kodanikud võivad töötada maksimaalselt 72 tundi nädalas

(tavaline on 35 h), mittekodanikud võivad töötada 208 tundi kuus (tavaliselt 48 tundi nädalas).

Ületunnitööd kompenseeritakse rahas või vaba ajaga – see oleneb reederist ja nende sõlmitud

kollektiivlepingust töötajate esindajatega. Sealhulgas lepitakse kollektiivlepingus kokku ka

hüvitatavate summade suurused.45

Tähtajalised töölepingud Malta õigus lubab järjestikuseid tähtajalisi töölepinguid sõlmida, seadmata sellele üldse mingeid

konkreetseid piiranguid peale selle, et tähtajaliste lepingute puhul ei tohi laeval veeta korraga

rohkem kui 12 kuud. Lisaks on Malta Merchant Shipping Act’is46 seotud tähtajalised töölepingud

reisi kestvusega – tööleping sõlmitakse reisi kestuseks. Reisi kestus võib maksimaalselt olla 12

kuud.

Soomes reguleerib tähtajaliste töölepingute sõlmimist kollektiivleping. Kollektiivlepingu kohaselt

võetakse meremees tavaliselt tööle vähemalt kuueks kuuks, kui meremees ja äriühing ei ole kokku

leppinud teisiti. Lepingu maksimaalne kestus on siiski 9 (üheksa) kuud. Tööleping lõpeb

automaatselt, kui meremees on lõpetanud oma töölepingu.

Norra õiguse kohaselt loetakse ajutiselt tööle võetud töötajad tähtajatult töötavateks alles juhul, kui

nad on töötanud tööandja juures rohkem kui neli aastat järjest47. Norra õiguse kohaselt võib teisiti

kokku leppida kollektiivlepingus.

Hollandi tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioon on kirjas Hollandi tsiviilkoodeksi artiklis

7:668a48. Artikkel näeb ette, et:

1) kui 36-kuulise perioodi jooksul on sõlmitud rohkem kui kaks tähtajalist lepingut, mille

41 https://www.gerwil.com/images/Downloads/2019_VWH-CBA.PDF (19.07.2024) 42 Seafarers’ Working Hours Act (296/1976, amendments up to 675/2022 included) Section 9

https://www.finlex.fi/en/laki/kaannokset/1976/en19760296_20220675.pdf (19.07.2024). 43 Ibid. (19.07.2024). 44 https://www.smu.fi/site/assets/files/1410/non_eu_sopimus_2022-2024-_koko_paketti_20220128.pdf (19.09.2024). 45 https://www.rif.mer.gouv.fr/management-of-work-pattern-and-overtime-on-board-a529.html?lang=en (19.09.2024) 46 https://www.transport.gov.mt/Sea-Ship-Registration-Merchant-Shipping-Act.pdf-f207 art 115. (09.07.2024). 47 https://www.sdir.no/contentassets/e2109922eca44281ade9fffcbe891e37/ship-labour-

act.pdf?t=1593605481792?t=1724312587984, osa 3-4, lg 3 48 http://www.dutchcivillaw.com/civilcodebook077.htm (19.09.2024)

21

sõlmimise vahe on vähem kui kolm kuud, loetakse viimane sõlmitud leping tähtajatuks;

2) kui on sõlmitud järjestikku rohkem kui kolm tähtajalist töölepingut ning sõlmimiste vahe on

vähem kui kolm kuud, loetakse viimane sõlmitud leping tähtajatuks.

Hollandi puhul on sõlmitud tööandjate ja töötajate esindajate vahel kollektiivleping, mille lisasid

uuendatakse iga aasta49.

Saksamaal pole tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks piiranguid (ainult erandjuhtumitel), kui

eksisteerib objektiivne põhjendus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks. Kui objektiivset põhjendust

ei ole, võib tähtajalise töölepingu sõlmida maksimaalselt kaheks aastaks ning pikendada eelmainitud

aja jooksul maksimaalselt kolm korda.50

Prantsusmaa tööõiguse kohaselt võib tähtajalisi töölepinguid sõlmida kokkuleppel üheksaks kuni

24 kuuks. Teatud juhtudel (nt hooajatöö tegemisel) võib tähtajalisi töölepinguid sõlmida ka ilma

lõpptähtajata (tegemist ei ole tähtajatu lepinguga, sest taolistele lepingutele kehtivad ikkagi

tähtajalise lepingu sõlmimise ja lõpetamise erisused). Tähtajalist lepingut võib pikendada vaid üks

kord ning ooteaeg kahe tähtajaliste lepingute sõlmimise vahel on reeglina kolmandik tähtajalise

lepingu pikkusest.51

Probleem 1

Eelistatud lahendus oleks pooltevahelise kollektiivlepingu sõlmimine. Sellise lahenduse korral

saavad pooled ise kokku leppida, milline tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioon

kehtestada.

Regulatiivseks lahenduseks oleks MTööS § 13 täiendamine lõikega, mis looks tähtajaliste

lepingute sõlmise eritingimuste kokkuleppimise võimaluse kollektiivlepinguga.

Kehtiva õiguse kohaselt saab tähtajalist töölepingut järjestikku sõlmida kaks korda ning pikendada

ühe korra viie aasta jooksul, ilma et töösuhe loetaks algusest peale tähtajatuks. Kui töölepingut

sõlmitakse rohkem kui kaks korda järjest või pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul,

loetakse tööleping kehtiva õiguse järgi algusest peale tähtajatuks. Selline regulatsioon on piirav ning

takistab lühiajaliste tähtajaliste töölepingute sõlmimist, isegi kui töösuhte pooled soovivad pikemat

aega ajutisi töölepinguid sõlmida.

Tööturupooled leppisid 26.08.2024 toimunud kohtumisel kokku, et probleemi saaks lahendada nii,

et kollektiivlepinguga saab teha järgmise erisuse: „Tähtajalise töölepingu paindlikkuse

suurendamist lubab kolmeaastane periood, mille jooksul tööandja ja töötaja võivad korduvalt

lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Kui pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu

jooksul pooled sõlmivad uue töölepingu, siis muutub töösuhe algusest peale tähtajatuks.“

Lisaks seadusemuudatuste vastuvõtmisele tuleks vajadusel ametiasutuste kodulehtedel avaldada ka

selgitused.

49 https://www.gerwil.com/images/Downloads/2019_VWH-CBA.PDF (19.09.2024) 50 https://www.hengeler.com/fileadmin/news/BF_Letter/07_FixedTermEmploymentContracts_2013-07.PDF

(09.07.2024). 51 Ibid.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

22

Regulatsiooni potentsiaalne sõnastus on järgmine: „Pooled võivad kollektiivlepingus kokku

leppida, et tähtajalise meretöölepingu võib kolme aasta jooksul piiramatu arv kordi sõlmida

meretööseaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid arvestamata/sõlmida ilma mõjuva

põhjuseta. Kui pärast kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul sõlmivad pooled uue

(tähtajalise) meretöölepingu, siis loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.“

Probleem 2

Eelistatud lahendus oleks kehtiva regulatsiooni muutmine. Tööturupooled jõudsid 26.08.2024

toimunud kohtumisel konsensusele, et töö- ja puhkeaja probleem lahendatakse eriregulatsiooni

loomisega meremeestele, kes ei tööta summeeritud tööaja alusel.

Kohtumisel leiti, et erinorm TLSi töö- ja puhkeaja regulatsioonist tuleks luua MTööS-i selliselt, et

meretöölepingu puhul oleks tööandjal edaspidi õigus nõuda ja töötajal õigus teha poolte

kokkuleppel kuni 103 ületundi 30-päevases perioodis. Tööandja hüvitaks ületunnitöö tegemise

rahas, makstes ületunnitöö teinud laevapere liikmele 1,5-kordset töötasu ning ületundide tegemise

nõue lepitakse kokku meretöölepingus. Kohtumisel leiti ka, et ületunnitöö eest vaba aja andmine ei

ole mõistlik ning tuleks kohaldada vaid rahalist hüvitist.

Summeerimata tööaja regulatsiooni ettepaneku käis välja kaasamiste käigus EMSA. Ületunnitöö

küsimus on sarnaselt lahendatud ka Soome õiguses (vt 8. punkti), kus kollektiivlepingus on kindlaks

märgitud, et töötaja teeb 30 päeva jooksul 103 tundi ületunnitööd. Lisaks toetub sarnane lahendus

ITF kollektiivlepingust tulenevale lahendusele.

Regulatsiooni tulemusena jääks merendusse kaks töö- ja puhkeaja korraldust:

1) summeeritud tööajaga töötajatele jääb regulatsioon samaks;

2) summeerimata tööajaga töötajad töötava täistööajaga ning töötajal õigus teha ning tööandjal

õigus nõuda 103 tundi ületunnitööd 30 päevases ajavahemikus. Ületunnitöö töötasu on 1,5-

kordne.

Lisaks tuleks lahenduse puhul teha MTööS-i erinorm ületunnitöö hüvitamise osas, mille kohaselt

hüvitatakse ületunnitöö ainult rahas, mitte vaba aja andmisega, nagu on toodud TLS § 44 lg 6.

Kuna kehiv Eesti õigusmaastik ületunnitöö ette kokkuleppimist ei võimalda, on Kliimaministeerium

pakkunud välja lahenduse tööaja piirangu tõstmise kaudu. Lahendus eeldab erisuse tegemist TLS §

46 lõikes 3 toodud absoluutse tööaja ja ületunnitöö piirangule. Tööaja absoluutse piirmäära erisuse

potentsiaalne sõnastus on järgmine: „Summeerimata tööajaga töötamisel ei tohi tööaeg kokku

ületada 65 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta või 27152 tundi 30 päevase ajavahemiku kohta“.

MKM tõi välja, et pakutud lahendus ei ole kooskõlas sotsiaalharta artikli 2 lõikega 1, sest tööaeg

ületaks 60 tundi nädalas, mis ei ole mõistlik (vt täpsemalt 1. peatüki alt). Arvestades aga

sotsiaalharta sätte eesmärki, milleks on kaitsta töötajate tervist ja ohutust, on antud eesmärk tagatud,

sest MTööS § 49 kohaselt peab laevapere liikmele jääma nädala jooksul vähemalt 84 tundi

puhkeaega, mis on rohkem, kui rahvusvahelised regulatsioonid nõuavad. Lisaks kaitseb meremeeste

huve MTööS § 48, mis kehtestab 10 tunnise puhkeaja nõude ööpäeva jooksul. Sellest tulenevalt ei

saa tekkida olukordi, kus tööaeg kestab 24 tundi järjest.53 Eesti Laevaomanike Liit on koostanud ka

52 271 tundi = 168 tundi (normaaltööaeg kuus) + 103 tundi ületunnitööd. 53 Euroopa sotsiaalõiguse komitee leidis eelkõige seoses sotsiaalharta artikli 2 lõike 1 kohaldamisega, et ei tohi

tekkida 24-tunniseid tööpäevi, vt täpsemalt (viide 24).

23

töö- ja puhkeaja näidistabeli, mille järgi on meremehele tagatud iganädalane ja -päevane

puhkeaeg.54

Lisaks kaitseb töötajat ületunnitöö eest kompenseerimine, sest kõik tehtud üle nominaalaja (40 tundi

nädalas) kompenseeritakse vastavalt TLS § 44 lõigetele 6 ja 7.

ELL soovis 30. 09. 2024 toimunud kaasamise kohtumisel luua tööaja eri regulatsioon

avameretööstuses kasutatavatel laevadel töötavatele meremeestele. Erisus hakkaks vastavalt

tööturupoolte kokkuleppele kehtima samuti summeerimata tööajaga töötavatele meremeestele.

Summeeritud tööajaga töötavatele meremeestele jääks kehtima kehtiv regulatsioon. Erisuse

potentsiaalne sõnastus oleks järgnev: „§ 401 Töö tegemise aja piirangu erisus avameretööstuses

kasutataval laeval.

Avameretööstuses kasutataval laeval summeerimata tööajaga töötamisel ei tohi tööaeg ületada 12

tundi ööpäevas ja 84 tundi seitsme päevase ajavahemiku jooksul.“

Eelmainitud lahenduse ja avameretööstuse regulatsiooni tagajärjel jääks normaaltööajaks 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kui reaalne tööaeg 40 tundi ületab, hüvitatakse see

meremehele vastavalt loodavale ületunnitöö regulatsioonile (erinorm MTööS-i TLS § 44 lg 6

suhtes). Regulatsiooni loomisega tuleb muuta ka meresõiduohutuse seadust, avades seal

avameretööstuse ja avameretööstuses kasutatavate laevade mõisted. Lisaks seadusemuudatuste

vastuvõtmisele tuleks vajadusel ametiasutuste kodulehtedel avaldada ka selgitused.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

Põhiseaduse § 29 kohaselt on töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine vaba.

Samuti sätestab põhiseaduse § 28 lg 1, et igaühel on õigus tervise kaitsele.

Puutumuses olevad rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse normid on välja toodud käesoleva VTK 1.

peatükis.

Kavandatavad muudatused on kirjeldatud käesoleva VTK peatükis 9.

Eelduste kohaselt aitab loodavad lahendused kaasa Eesti lipukonkurentsi suurenemisele ning

vähendab laevade minekut teiste riikide lippude alla. VTK-l on positiivne mõju Eesti

seadusandlusele, kuna luuakse selgus rahvusvaheliste ja riigisiseste huvigruppide vahel ühtlustades

kehtivat riigisisest regulatsiooni rahvusvaheliste regulatsioonidega. Lisaks soodustavad uued

lahendused ettevõtluse tulekut Eestisse ja uute töökohtade loomist merendussektorisse.

Tähtajalised lepingud

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju: omab positiivset mõju. Meremeestel tekib parem võimalus teha

lühiajalisi töölepinguid, luues niiviisi paindlikkust töösuhetesse. See tähendab, et ligikaudu 3000

54 Vt lisa 1. Tööaja tabel.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

24

meremehel55 tekib võimalus paindlikumalt oma tööd planeerida. Paindlikkus seisneb ka võimaluses

kaasata merendusse noori, kes ei pea olema seotud ühe tööandjaga tähtajatult, vaid saavad vajadusel

sõlmida töölepinguid paindlikumalt ja enda vajadustele kohasemalt.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele: omab positiivset mõju. Eesti sõltub kriisiolukordades

veeteede lahtiolekust ja meretranspordist. Laevade ning ühenduse tagamiseks on vajalik kriitiline

hulk meremehi, keda rahuajal kasutatakse kaubanduslikus meretranspordis ning kes praktikaga

omandavad ka vastavad oskused kriisiaegadeks. Kuna käesoleva VTK eesmärgiks on riigisiseste

regulatsioonide ühtlustamine rahvusvaheliste regulatsioonidega ning läbi selle laevade Eesti lipu

alla tulek ning töökohtade kasv, siis kasvab eelduslikult ka nende meremeeste arv, kes on

omandanud või omandavad kriisiolukordadeks vajalikud oskused.

Mõju majandusele: omab positiivset mõju. Lahendused aitavad tõsta tööhõivet, mille tõttu suureneb

sotsiaalmaksu laekumine.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale: puudub otsene mõju.

Mõju regionaalarengule: omab positiivset mõju regionaalarengule, sest laevadel töötamine ei eelda

Tallinnas või selle vahetusläheduses elamist. Laevade Eesti lipu alla tulekuga ning sellest tuleneva

töökohtade arvu kasvuga saavad merel töötamisest suuremat osa ka Eesti meremehed, kelle elukoht

on Tallinnast kaugemal.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: puudub otsene mõju.

Töö- ja puhkeaeg

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju: omab positiivset mõju. Lahenduse mõjul tekib meremehel ning

laevaomanikul paindlikkus töölepingu sõlmimisel tööaja arvestuse valimisel. Lahendusega

ühtlustatakse riigisiseseid ületunnitöö regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonidega, jättes samal

ajal osapooltele endise võimaluse rakendada summeeritud tööaega. Paindlikkuse loomise tõttu on

tõenäoline, et Eesti ning välismaine laevaomanik toob oma laeva Eesti lipu alla.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele: omab positiivset mõju. Eesti sõltub kriisiolukordades

veeteede lahtiolekust ja meretranspordist. Laevade ning ühenduse tagamiseks on vajalik kriitiline

hulk meremehi, keda rahuajal kasutatakse kaubanduslikus meretranspordis ning kes praktikaga

omandavad ka vastavad oskused kriisiaegadeks. Kuna käesoleva VTK eesmärgiks on riigisiseste

regulatsioonide ühtlustamine rahvusvaheliste regulatsioonidega ning läbi selle laevade Eesti lipu

alla tulek ning töökohtade kasv, siis kasvab eelduslikult ka nende meremeeste arv, kes on

omandanud või omandavad kriisiolukordadeks vajalikud oskused.

Mõju majandusele: omab positiivset mõju. Lahendused aitavad tõsta tööhõivet, mille tõttu suureneb

sotsiaalmaksu laekumine.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale: puudub otsene mõju.

Mõju regionaalarengule: omab positiivset mõju regionaalarengule, sest laevadel töötamine ei eelda

Tallinnas või selle vahetusläheduses elamist. Laevade Eesti lipu alla tulekuga ning sellest tuleneva

töökohtade arvu kasvuga saavad merel töötamisest suuremat osa ka Eesti meremehed, kelle elukoht

on Tallinnast kaugemal.

55 Eesti riigilippu kandvatel laevadel töötab ca 3000 Eesti meremeest.

25

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: puudub otsene mõju

Täiendavat halduskoormust ei teki.

Tulud: tööhõive suurenemisega suureneb riigile laekuv sotsiaalmaksutulu.

Kulud: ei kaasne täiendavaid kulusid.

Vajaduse üle – viia läbi põhjalik mõjuanalüüs – otsustab Sotsiaalministeerium.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Mõlema probleemi puhul poolte kokkuleppe tulemusena kehtiva regulatsiooni muutmine.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus EI

15.2. Muudatused tehakse

senise seaduse struktuuris JAH

15.3 Selgitus

Täiendused tehakse meretööseaduses ja meresõiduohutuse seaduses.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

TLS, MTööS, KLS, MSOS

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK arutelul kaasati tööandjate esindajana Eesti Laevaomanike Liitu ja töötajate esindajana Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut. Lisaks olid esindatud MKM ja Tallink. Kohtumised toimusid 05.08, 26.08, 16.09, ja 30.09.2024. Arvamusi küsiti ka Amisco AS-ilt ja Hansa Shipping AS-ilt ning need kattusid Eesti Laevaomanike Liidu arvamusega. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjaliku mõjuanalüüsi vajaduse üle otsustab Sotsiaalministeerium.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Kontseptsiooni koostamist

ei ole plaanitud.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

2025 I poolaasta

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.10.2025

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Aleks Martin Rebane (aleks.rebane@kliimamini steerium.ee)

Lisad: Lisa 1. Tööaja tabel

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

14. Edasine mõjude analüüs

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 03.04.2025 nr 1-4/25/1619, KLIM/25-

0346/-1K

Meie 07.05.2025 nr 2-3/1451

Meretöö seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine

Austatud minister

Kliimaministeerium on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi

MKM) kooskõlastamiseks meretöö seaduse (edaspidi MTööS) ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).

1. MKM on tutvunud meretöö seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTK-ga. Kui

muudatuste tulemusel saavutatakse töösuhte osapooltele kaasaja vajadusi ja võimalusi

arvestav suurem paindlikkus, samaaegselt nõrgema poole, kelleks meretöösuhtes on laevapere

liige, piisav kaitse ning lõppastmes töötaja, tööandja ja kogu Eesti parem majanduslik

toimetulek läbi Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise, on plaanitavad

muudatused väärt toetamist. MKM-i jaoks on oluline, et muudatused on merendusvaldkonna

partneritega läbiarutatud. MKM kooskõlastab VTK alljärgnevate märkustega arvestamisel.

2. I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk. Sissejuhatus (lk 2 ja 22) – Kuigi tõdete, et laevapere

liikme töögraafik ei ole enam esmaspäevast reedeni kella üheksast viieni (st praktikas ei ole

enam tavapärane, et laevapere liikme puhul rakendatakse summeerimata tööaja arvestust) ja

et ületunnitöö teke on paratamatu, siis soovite merenduses MTööS-iga näha ette erisuse TLS-

i töö- ja puhkeaja regulatsioonist selliselt, et meretöölepingu puhul oleks tööandjal edaspidi

õigus nõuda ja töötajal õigus teha poolte kokkuleppel kuni 103 ületundi 30-päevases perioodis

ning antud erisus hakkaks kehtima üksnes täistööajaga ja summeerimata tööaja arvestuse

alusel töötavale laevapere liikmele. Olete 18.03.2025 MKM-ile saadetud kirjas selgitanud

järgmist: „Me teeme eraldi regulatsiooni summeerimata ajaga töötavatele meremeestele, sest

see oli poolte soov. Kõik lahendused, mis me VTK-s oleme välja toonud, on poolte tahe. KliM

on toonud ainult välja, mida tuleb muuta, et poolte tahe saavutada.“ Saame aru, et tegemist oli

tööturupoolte sooviga, kuid sellest hoolimata peame oluliseks täiendavalt selgitada põhjuseid,

miks peetakse vajalikuks MTööS-i sätestada töö tegemise aja piirangute erisused üksnes

summeerimata tööaja arvestuse alusel töötavatele laevapere liikmetele. Miks on niivõrd

oluline eristada summeerimata tööaja arvestuse alusel töötavat laevapere liiget? Sellise erisuse

kehtestamine MTööS-is vajab VTK-s või sellele järgnevas seaduseelnõus sisulisemat ja

põhjalikumat põhjendamist.

2 (4)

3. III. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Tähtajalised töölepingud (lk 21) –

Olete nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsiooni

kirjeldamisel võtnud aluseks 2013. aastal Saksamaa advokaadibüroo Hengeler Mueller

kodulehel avaldatud uudise tähtajaliste töölepingute kohta. Möödunud 12 aasta jooksul võib

Prantsusmaa ja Saksamaa tähtajaliste töölepingute sõlmimise regulatsioon olla oluliselt

muutunud. Seega palume VTK-d või sellele järgnevat seaduseelnõu täiendada selles

küsimuses, vaadates üle nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal hetkel kehtiva regulatsiooni

tähtajaliste töölepingute kohta ja võttes seejuures aluseks õigusakti kui õigusallika.

4. III. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus.

Probleem 1 (lk 21–22) – Tähtajaliste meretöölepingute puhul soovite täiendada MTööS-i § 13

uue lõikega, mis looks tähtajaliste meretöölepingute sõlmimise eritingimuste kokkuleppimise

võimaluse kollektiivlepinguga. Seejärel kollektiivlepinguga saaks teha järgmise erisuse:

„Tähtajalise töölepingu paindlikkuse suurendamist lubab kolmeaastane periood, mille jooksul

tööandja ja töötaja võivad korduvalt lühiajalisi tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Kui pärast

kolmeaastase perioodi lõppu kuue kuu jooksul pooled sõlmivad uue töölepingu, siis muutub

töösuhe algusest peale tähtajatuks.“ Nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ lisaks oleva

raamkokkuleppe klausli 5 lõikes 1 on sätestatud kolm võimalikku meedet, mida saab

liikmesriik kasutada, et vältida kuritarvitusi, mis võiksid tuleneda järjestikuste tähtajaliste

töölepingute või töösuhete kasutamisest. Palume VTK-s või sellele järgnevas seaduseelnõus

selgitada, millise kuritarvituste vältimise meetme plaanite kehtestada MTööS-is ja seda ka

põhjendada. Samuti palume VTK-s või sellele järgnevas seaduseelnõus täiendavalt selgitada,

kas tähtajaliste töölepingute sõlmimise võimaluste laiendamise kaudu suurema paindlikkuse

võimaldamine ei vähenda liialt laevapere liikmete kaitset meretöösuhtes.

5. III. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus.

Probleem 2 (lk 22) – Soovite luua MTööS-i erinormi TLS-i töö- ja puhkeaja regulatsioonist,

mille kohaselt meretöölepingu puhul on tööandjal õigus nõuda ja töötajal õigus teha kuni 103

ületundi 30-päevases perioodis. Oleme ka varasemalt palunud VTK-d täiendada selgitustega

järgmistes küsimustes: 1) Millise arvestuse alusel on kujunenud 103 ületundi? 2) Miks

võetakse aluseks 30-päevane periood (mitte näiteks kalendrikuu või muu periood)? 3) Mis

õigustab sellist lahendust? Jätkuvalt me ei leia VTK-st eelnevatele küsimustele piisavalt

sisulisi selgitusi, v.a asjaolu, et viidatakse Soome kollektiivlepingule, mille kohaselt

meremees teeb 30 päeva jooksul 103 tundi ületunnitööd ja meremehele makstakse selle eest

ületunnitöötasu. Isegi, kui tegemist on tööturupoolte kokkuleppega ja muudatuste tegemisel

on aluseks võetud Soome näide, siis on oluline esitada VTK-s või sellele järgnevas

seaduseelnõus sisulised põhjendused eelviidatud küsimusele, et tekiks veendumus, et

muudatust on põhjalikult analüüsitud ja kaalutletud.

6. III. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus.

Probleem 2 (lk 22) – VTK-s on märgitud, et tööturupooled jõudsid 26.08.2024 kohtumisel

konsensusele, et töö- ja puhkeaja probleem lahendatakse eriregulatsiooni loomisega

meremeestele, kes ei tööta summeeritud tööaja alusel. Samuti märgitakse, et kohtumisel leiti,

et ületunnitöö eest vaba aja andmine ei ole mõistlik ning tuleks kohaldada vaid rahalist

hüvitist. Palume VTK-s täiendavalt põhjendada, miks ei peeta ületunnitöö hüvitamist vaba aja

andmisega mõistlikuks. Nimelt rahvusvahelise praktika kohaselt tunnustatakse ületunnitöö

hüvitamist täiendava vaba aja andmisega, kuna töötaja tervise ja ohutuse kaitse ning piisav

aeg puhkamiseks on vajalik töövõime säilitamiseks ja taastootmiseks. TLS § 44 lg 6 sätestab

esmase eeldusena, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses

ulatuses ning rahaline hüvitis on rakendatav vaid poolte kokkuleppel. Ületunnitöö

kompenseerimine täiendava vaba aja andmisega täidab töötaja tervisekaitse eesmärki ja toetab

direktiivist tulenevat nõuet, mille kohaselt ei saa töötaja tervis ja ohutus olla allutatud

3 (4)

majanduslikele kaalutlustele (direktiivi 2003/88/EÜ preambula). Seega vajab VTK-s või

sellele järgnevas seaduseelnõus põhjalikumalt selgitamist, millistel kaalutlustel soovitakse

laevapere liikmete puhul kehtivat ületunnitöö hüvitamise regulatsiooni muuta ja miks ei peeta

mõistlikuks rakendada ületunnitöö kompenseerimisel ühe võimalusena vaba aja andmist.

7. Võimalik vastuolu Euroopa sotsiaalhartaga – Regulatiivsete võimaluste kirjeldus.

Probleem 2 (lk 22–23) – Soovite luua MTööS-i ületunnitöö regulatsiooni laevapere

liikmetele, kes töötavad summeerimata tööaja arvestuse alusel, sätestades erisuse TLS § 46

lg-s 3 kehtestatud absoluutse tööaja ja ületunnitöö piirangu suhtes. Pakute välja lahenduse,

mille kohaselt summeerimata tööajaga töötajal, kes töötab täistööajaga, on õigus teha ning

tööandjal õigus nõuda 103 tundi ületunnitööd 30-päevases ajavahemikus. Arvestades, et ühe

kuu nominaaltöötunnid on ca 168 tundi, tähendaks see koos ületunnitööga ca 271 töötundi

30-päevases perioodis. Siinkohal soovime veelkord juhtida tähelepanu Euroopa sotsiaalharta

Digesta selgitustele artikli 2 punkti 1 kohta, kus on öeldud järgmist: „Kui kogu töönädala

kestus (tavaline tööaeg pluss ületunnid) tundides on kuni 60 töötundi nädalas või üle 60

töötunni nädalas, siis see on ebamõistlik.“ Samuti rõhutatakse, et teatavate töötajate

kategooriate välistamine seadusega ettenähtud kaitsest ebamõistliku tööaja vastu on vastuolus

hartaga ning et meremeeste õigus mõistlikule iganädalasele tööajale peab olema tagatud

seadusega. Seetõttu leiame jätkuvalt, et MTööS-is kavandatav regulatsioon – maksimaalne

iganädalane tööaeg 65 töötundi 7-päevase ajavahemiku jooksul ning samuti 271 töötundi 30-

päevase ajavahemiku jooksul ei ole kooskõlas kehtivate tõlgendustega Euroopa sotsiaalharta

artikli 2 lõike 1 osas. Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, kellel on ainuõigus Euroopa

sotsiaalharta õiguslikuks tõlgendamiseks, on tõlgendanud harta artikli 2 lõikes 1 kasutatud

„vastuvõetavat igapäevast ja -nädalast tööaega“ ning on oma 2005. aasta järeldustes Eesti

meremeeste töötundide kohta märkinud: „Äärmiselt pikad tunnid, näiteks 16 tundi 24-tunnise

ajavahemiku jooksul või teatud tingimustel üle 60 tunni nädalas, ei ole mõistlikud ega ühildu

seetõttu hartaga.“ Mõistame, et 2022. aastal lubas Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, et vaatab

tulevikus uuesti läbi meremeeste iganädalase tööaja küsimuse. Samas on jätnud komitee seni

oma seisukoha selles küsimuses muutmata. Seega, kuni Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee ei

ole ametlikult muutnud enda seisukohta, tuleb pidada töötamist üle 60 tunni nädalas jätkuvalt

Euroopa sotsiaalhartaga vastuolus olevaks. See võib tähendada, et Eesti peab tulevikus andma

Euroopa sotsiaalharta mittevastavuse küsimuses aru. Palume see asjaolu plaanitava

seadusmuudatuse materjalides sõnaselgelt välja tuua ja riskikohale tähelepanu juhtida.

8. III. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus.

Probleem 2. Tööaja piirangu erisus avameretööstuses kasutataval laeval (lk 23) – Olete

VTK-s selgitanud, et Eesti Laevaomanike Liit esitas 30.09.2024 toimunud

kaasamiskohtumisel ettepaneku kehtestada tööaja eriregulatsioon avameretööstuses

kasutatavatel laevadel töötavatele meremeestele. Kavandatav erisus hakkaks kehtima samuti

üksnes summeerimata tööajaga töötavatele meremeestele, st summeeritud tööaja arvestusega

töötavatele meremeestele jääks kehtima senine regulatsioon. Palume VTK-s selgitada, miks

nähakse vajadust kehtestada selline erisus just avameretööstuse laevade puhul ja jällegi üksnes

summeerimata tööaja arvestusega töötamisel. Ainuüksi viide sellele, et tegemist oli Eesti

Laevaomanike Liidu sooviga, ei ole piisav põhjendus. Seetõttu palume VTK-s või sellele

järgnevas seaduseelnõus esitada sisulised põhjendused selle kohta, miks peetakse vajalikuks

luua tööaja eriregulatsioon avameretööstuses kasutavatel laevadel töötavatele meremeestele,

kes töötavad summeeritud tööaja arvestuse alusel. 9. III. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Kavandatavad muudatused ja

nende mõjud (lk 24–25) – Olete erinevaid valdkondi puudutavate mõjude hindamisel välja

toonud kaks varianti: 1) omab positiivset mõju; 2) puudub otsene mõju. Samas on jäetud

käsitlemata mõju ulatus, sihtrühmade suurus (osaliselt), mõju sagedus ning ebasoovitavate

4 (4)

mõjude riskid. Hetkel VTK-s esitatud mõjude hinnang on liiga üldine. Samuti mõjude osa ei

ole piisavalt veenev ega põhjalik tõendamaks, et positiivsed mõjud kaaluvad üles

muudatustega kaasnevad ohud, eelkõige ohud laevapere liikmete tervisele ja ohutusele.

Üksikasjalikuma mõjude hinnangu andmiseks palume lähtuda neljast mõju hindamise

kriteeriumist, milleks on: sihtrühm ja selle suurus, mõju sagedus, mõju ulatus ning

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjude hinnangu puhul on oluline just mõju

hindamise kriteeriumide sisustamine, st mõjude hinnangust peab olema välja loetav, et keda

vastav muudatus mõjutab, kui suur on nende isikute või asutuste hulk, kui tihti sihtrühm selle

muudatusega kokku puutub, mil määral peab sihtrühm muudatusest tulenevalt oma käitumist

muutma ning kas muudatus võib kaasa tuua mõne negatiivse asjaolu, mida selle muudatusega

ei taotleta. Seega palume VTK mõjude osa täiendada selliselt, et iga muudatuse puhul oleks

mõjude hinnang kajastatud lähtuvalt mõju hindamise kriteeriumidest. Tuletame meelde ka, et

juhul kui samas valdkonnas avaldub mõju erinevatele sihtrühmadele, tuleb sihtrühmad eraldi

välja tuua ning nendele avalduvat mõju ja selle olulisust mõju kirjelduse juures eristada.

Mõjude hinnang tuleb esitada muudatuste kaupa, eristades iga muudatuse all erinevaid

mõjuvaldkondi ja sihtrühmi ning lähtudes sisustatud mõju hindamise kriteeriumidest.

10. Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisana esitatud VTK dokumendis tehtud ülejäänud

täienduste, paranduste ja märkustega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa. VTK dokument Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi märkustega

Stella Vogt

+372 5886 4172, [email protected]