Töövõtuleping

Curriculum vitae

Kontaktandmed

Nimi: Aaro Mõttus

E-post: [email protected]

Telefon: 53413405

Elukoht: Võlle talu, Võlle küla, Kose vald 75109, Harjumaa

Teenistuskäik

01.03.2022 – 28.02.2027 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond,

riigiõiguse külalislektor (1,00)

2019 – 2022 Justiitsministeerium, avaliku õiguse osakonna juhataja

2017 – 2019 Riigikogu Kantselei, asedirektor

2017 Justiitsministeerium, vanglate osakond, õiguse ja arenduse talituse juhataja

(rotatsioon)

2009 – 2016 Riigikogu Kantselei, asedirektor, õigus- ja analüüsiosakonna juhataja

2006 – 2009 Vabariigi Presidendi õigusnõunik

Enne seda töötanud Riigikogu Kantseleis eri ametikohtadel, Riigikantseleis,

Siseministeeriumis ministri nõunikuna (1999-2000), Sisekaitseakadeemias avaliku õiguse

erakorralise lektorina (2000-2002).

Teadustöö põhisuunad

ETIS VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.7. Õigusteadus;

CERCS VALDKOND: S148 Konstitutsiooniõigus

Teaduskraadid

Aaro Mõttus, magistrikraad, 1996, (juh) Kalle Merusk, Seaduse sõnastamine ja

terminoloogia., Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.

Aaro Mõttus, doktorant [Õpingud katkestatud], (juh) Paloma Krõõt Tupay,

Parlamendimenetluse põhiseaduslikud printsiibid, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond,

õigusteaduskond

Publikatsioonid

2024

Mõttus, Aaro (2024). Õiguskantsleri eelkontroll – kas põhiseaduses ettenähtud pädevuse

teostamine või lubamatu sekkumine seadusandlikku protsessi? Riigiõiguse aastaraamat, 2023,

32−53.

Mõttus, Aaro (2024). VII peatüki (§-d 102-110) kommentaar. Uno Lõhmus (peatoim.) (Toim.).

Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

2023

Mõttus, Aaro (2023). Paragrahvi 56 kommentaar. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi

põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023. Uno

Lõhmus (peatoim.) (Toim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

Mõttus, Aaro (2023). Paragrahvi 65 kommentaar. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi

põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023. Uno

Lõhmus (peatoim.) (Toim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

Mõttus, Aaro (2023). Paragrahvi 66 kommentaar. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi

põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023. Uno

Lõhmus (peatoim.) (Toim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

Mõttus, Aaro (2023). Paragrahvi 67 kommentaar. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi

põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023. Uno

Lõhmus (peatoim.) (Toim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

Mõttus, Aaro (2023). Paragrahvi 68 kommentaar. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi

põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023. Uno

Lõhmus (peatoim.) (Toim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

Mõttus, Aaro (2023). Paragrahvi 69 kommentaar. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi

põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023. Uno

Lõhmus (peatoim.) (Toim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

Mõttus, Aaro (2023). Paragrahvi 70 kommentaar. – U. Lõhmus (peatoim.). Eesti Vabariigi

põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023. Uno

Lõhmus (peatoim.) (Toim.). Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid. Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital.

2021

Mõttus, Aaro (2021). Paragrahvi 5 kommentaarid. Laos, Saale; Loom, Raina; Parrest, Nele;

Põld, Jüri (Toim.). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Kommenteeritud

väljaanne.. (103−110). Tallinn: Juura.

Jäätma, Janar; Mõttus, Aaro (2021). 3. peatüki kommentaarid. Laos, Saale; Loom, Raina;

Parrest, Nele; Põld, Jüri (Toim.). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus.

Kommenteeritud väljaanne. (212−242). Juura.

Mõttus, Aaro (2021). Paragrahvi 27 kommentaarid. Laos, Saale; Loom, Raina; Parrest, Nele;

Põld, Jüri (Toim.). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Kommenteeritud

väljaanne. (256−260). Tallinn: Juura.

2017

Mõttus, Aaro; Jäätma, Janar; Koitmäe, Arne; Madise, Lauri; Põld, Jüri; Runthal, Tiina; Sarv,

Juhan (§ 76); Tupay, Paloma Krõõt (2017). IV peatüki kommentaarid. Madise, Ülle

(peatoim.); Kalmo, Hent; Mälksoo, Lauri; Narits, Raul; Pruks, Peep; Raidla, Jüri; Vinkel, Priit

(Toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Neljas, parandatud ja

täiendatud väljaanne. (571−641). Juura.

Mõttus, Aaro; Jäätma, Janar; Kolk, Tim; Liventaal, Jüri; Oja, Liiri; Põld, Jüri; Truuväli, Eerik-

Juhan; Tupay, Paloma Krõõt (2017). VII peatüki kommentaarid. Madise, Ülle

(peatoim.); Kalmo, Hent; Mälksoo, Lauri; Narits, Raul; Pruks, Peep; Raidla, Jüri; Vinkel, Priit

(Toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Neljas, parandatud ja

täiendatud väljaanne. (715−747). Juura.

2012

Mõttus, Aaro (2012). Sissejuhatuse, 1. peatüki ja 2. peatüki kommentaarid. Mõttus, Aaro

(peatoim.); Ernits, Madis; Oja, Liiri (Toim.). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Kommentaarid. (16−55). Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Pihlak, Peep; Mõttus, Aaro (2012). 3. peatüki kommentaarid. Mõttus, Aaro (peatoim.); Ernits,

Madis; Oja, Liiri (Toim.). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. (56−83).

Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Pihlak, Peep; Mõttus, Aaro (2012). 8. peatüki ja 9. peatüki kommentaarid. Mõttus, Aaro

(peatoim.); Ernits, Madis; Oja, Liiri (Toim.). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Kommentaarid. (169−212). Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Mõttus, Aaro (2012). Paragrahvide 76-89 kommentaarid. Mõttus, Aaro (peatoim.); Ernits,

Madis; Oja, Liiri (Toim.). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. (240−271).

Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Mõttus, Aaro (2012). 12. peatüki ja 13. peatüki kommentaarid. Mõttus, Aaro (peatoim.); Ernits,

Madis; Oja, Liiri (Toim.). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. (343−373).

Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Kundla, Helgi; Mõttus, Aaro (2012). Paragrahvide 135-138 kommentaarid. Mõttus, Aaro

(peatoim.); Ernits, Madis; Oja, Liiri (Toim.). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Kommentaarid. (405−417). Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Mõttus, Aaro (2012). Paragrahvide 139-141 kommentaarid. Mõttus, Aaro (peatoim.); Ernits,

Madis; Oja, Liiri (Toim.). Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid. (418−430).

Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

2007

Mõttus, Aaro (2007). Riigiõigus: ülevaatekonspekt. Sisekaitseakadeemia.

2004

Mõttus, A. (2004). Parlamendiliikme vastutamatus. Juridica, 9, 598−608.

1996

Mõttus, Aaro; Tavits, Gaabriel (1996). Mõtteid avaliku teenistuse seadusest. Juridica, 4,

168−171.

Muu

Justiitsministeeriumi tellimusel eelnõude põhiseaduspärasuse analüüsi koolituste läbiviimine

õigusloomejuristidele 2022. ja 2023. aastal.

Curriculum vitae

Nimi Liisa Ojangu

Aadress Harju maakond, Kuusalu vald

Telefon 55636932

E-post [email protected]

Hariduskäik

09.2013 - 06.2016 Tartu Ülikool

Õigusteadus, magister

09.2009 - 06.2012 Tartu Ülikool

Õigusteadus, bakalaureus

09.1997 - 06.2009 Kadrioru Saksa Gümnaasium

üldkeskharidus

Teenistuskäik

01.04.2025 - .. Tallinna Tehnikaülikool, DPO-koolituse lector

01.02.2025 - … Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu liige

19.12.2024 - 06.02.2025 Haapsalu Kutsehariduskeskus, kutsehariduse õpetaja

Andmekaitse, andmehalduse ja ajajuhtimise ainete õpetamine

Nov – Dets 2024 TARTU ÜLIKOOL, Seminarijuhendaja

27.05.2024 - 30.09.2024 SIHTASUTUS EESTI RAHVUSVAHELISE

ARENGUKOOSTÖÖ KESKUS, Andmekaitseekspert

Projekti raames Ukraina andmekaitseasutuse nõustamine

andmekaitseküsimustes.

01.11.2022 - 09.06.2024 ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON, Menetlusvaldkonna juht

01.03.2021 - 30.10.2022 ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON, Õigusnõunik

11.03.2020 - 29.02.2021 ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON, Jurist

21.08.2018 - 07.05.2019 KUUSALU VALLAVALITSUS, vallasekretär

05.01.2017 - 19.08.2018 ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON, Vaneminspektor

Rahvusvaheline koostöö

2017-2022 Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Euroopa Andmekaitse Nõukogu

Enforcement, Fining, Social Media ja Key Provisions töögruppides

Publikatsioonid

Ojangu, Liisa (2024). Parema teeninduse huvides võtame osa teie privaatsusest. ERR:

https://www.err.ee/1609500058/liisa-ojangu-parema-teeninduse-huvides-votame-osa-teie-

privaatsusest.

Curriculum vitae

Kontaktandmed

Nimi: Monika Mikiver

E-post: [email protected]

Telefon: 5175539

Elukoht: Vainu talu, Alansi küla, Kose vald 75035, Harjumaa

Teenistuskäik

01.09.2022 – 31.08.2025 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond,

haldusõiguse külalislektor (1,00)

12.08.2019 – 30.07.2022 Justiitsministeerium, nõunik (1,00). Olulisemad tööd:

• Algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise

väljatöötamise kavatsuse („krati VTK“) koostamine

(2020).

• Analüüsi „Andmekogud ja isikuandmed: EV

Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded

regulatsioonile“ koostamine (2021)

• HMS muutmise eelnõu väljatöötamine (seoses

automaatsete haldusaktidega) (2022). Eelnõu

Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 634 SE

langes siiski Riigikogu menetlusest välja seoses

koosseisu lõppemisega.

01.01.2017 – 11.08.2019 Õiguskantsleri Kantselei, vanemnõunik (1,00)

Valdkonnad:

• Andmekaitse, avalik teave

• Korrakaitseõigus

• Haldusmenetlus, hea halduse tava

• Nendes valdkondades nii põhiseaduslikkuse järelevalve

kui ka nn ombudsmanimenetlused

01.01.2007 – 31.12.2016 Õiguskantsleri Kantselei, nõunik (1,00)

01.07.2001 – 31.12.2006 Sisekaitseakadeemia, Avaliku õiguse õppetooli juhataja-lektor

(1,00)

Õpetatavad ained:

• Sissejuhatus õigusesse

• Haldusõiguse üldosa

• Avaliku teenistuse õigus

• Korrakaitseõigus

02.11.1999 – 30.06.2001 Sisekaitseakadeemia, lektor (1,00)

09.02.1998 – 03.07.1998 Rahandusministeerium, spetsialist (1,00)

Haridus

Alates 01.09.2019 doktorantuur TÜ õigusteaduskonnas

1998 – 1999 magistriõpe Albert-Ludwigi ülikoolis Freiburgis, Saksamaa

Liitvabariigis LL.M. (magna cum laude)

1994 – 1998 Tartu Ülikool, õigusteaduskond

1994 Tallinna 32.Keskkool

Stipendiumid

1998 DAAD stipendium magistriõppeks.

2005 Baden-Württembergi liidumaa Walter Hallsteini nimeline

stipendium kahekuiseks praktikaks Saksamaal Baden-

Württembergi liidumaa ametiasutustes (sept-okt.2005)

Rahvusvaheline koostöö

2022 – 2023 Osalemine eksperdina Euroopa Nõukogu Euroopa õigusalase

koostöö komitee (CDCJ) haldusõiguse ja tehisintellekti

töörühma (CDCJ-ADMIN-AI) töös.

2005 – 2006 Osalemine Euroopa politsei (European Diploma in Policing)

magistriõppe õppekava väljatöötamise töörühmas Kenti

ülikoolis Suurbritannias

Lõppenud projektid

4.1-11/13/131 "Eluhoonete tuleohutuse riskihindamise metoodika ja tuleohutusülevaatuste

lahenduse väljatöötamine koos õigusliku analüüsiga"(5.12.2013−30.06.2014); Vastutav täitja:

Alar Valge; Sisekaitseakadeemia (partner); Finantseerija: Päästeamet; Eraldatud summa: 9 682

EUR.

ETF6676 "Informatsiooniõiguse harmoneerimine ja informatsiooni käibeõigusteoreetilised

lähtekohad" (01.01.2006−31.12.2009); Vastutav täitja: Raul Narits; Tartu Ülikool

(koordinaator), Tartu Ülikool, Õigusteaduskond (koordinaator), Tartu Ülikool,

Õigusteaduskond (koordinaator); Finantseerija: Eesti Teadusfond; Eraldatudsumma: 51 630

EUR.

RISKI6 "Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega

inimeste tuvastamiseks" (01.08.2022−31.12.2023); Vastutav täitja: Siim Espenberg; Tartu

Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut (koordinaator);

Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 85 860 EUR.

Publikatsioonid

1. Mikiver, Monika (2025). Mitte ainult kaamerad. Ka aerofotod võivad olla

jälgimisühiskonna kullaauk. Riigiõiguse blogi (Riigiõiguse sihtkapital:

https://www.akadeemia.ee/riigioiguse-sihtkapital/riigioiguse-blogi/).

2. Mikiver, Monika (2024). Isikuandmeid ristkasutav e-riik ja seadusereservatsioon.

Kasefektiivsus tõrjub põhiseaduslikud nõuded? Madis Ernits, Heiki Loot, Marju Luts

Sootak, Uno Lõhmus, Lauri Mälksoo (Toim.). Riigiõiguse aastaraamat 2023.

(54−92).Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, 2024.

3. Tupay, Paloma Krõõt; Mikiver, Monika (2024). The Estonian e-state and challenges

ofregulating public sector digitalisation. In: Public Digitalisation in a legal

perspective.Status, challenges and opportunities for Nordic-Baltic Cooperation.

(36−70). NordicCouncil of Ministers.

4. Mikiver, Monika; Siitam, Nele (2024). Data-driven Public Administration and the

GDPR: Seeing the Court of Justice's Judgement in Case C-175/20 in a Broader Context.

Juridica International, 33/2024, 52−61. DOI: 10.12697/JI.2024.33.04.

5. Mikiver, Monika (2023). § 59.[Seadusandlik võim]. U. Lõhmus (peatoimetaja)(Toim.).

Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse

Sihtkapital.

6. Mikiver, Monika; Tupay, Paloma Krõõt (2023). Has the GDPR killed e-government?

The “once-only” principle vs the principle of purpose limitation. International Data

Privacy Law, 13 (3), 194−206. DOI: 10.1093/idpl/ipad010.

7. Mikiver, Monika; Siitam, Nele (2023). Massisikuandmete sõelumine kui

haldusmenetluse ettevalmistus: õppetunnid Euroopa Kohtu otsusest asjas C-

175/20.Juridica, 7, 577−597.

8. Pilving, I.; Mikiver, M. (2020). Kratt haldusorganiks: algoritmilised otsused ja

haldusõiguse põhimõtted. Parmas, A. (Toim.). Kohtute aastaraamat 2019

https://aastaraamat.riigikohus.ee/: Riigikohus.

9. Pilving, Ivo (2020). A Kratt as an Administrative Body: Algorithmic Decisions

andPrinciples of Administrative Law. Juridica International, 29, 47−61.

DOI:10.12697/JI.2020.29.05.

10. Vanaisak, Ülle; Pars, Siiri; Mikiver,Monika; Punko,Irina; Nuka, Ele; Kostenok,

Kristi;Kiviste, Jaak; Saarits, Armin; Rahe, Ainvar; Gavrijaševa, A; Lall, Annika;

Sieberk,Eda, Kooskora, Enn; Leibur, Epp; Kukk, Germo; Lomp, Heldur; Aduson,

Jaana, Ruus,Kairi; Leppik, Kalju; Krimses, Kalmer; Sütt, Kalmer; Arumäe, Kati,

Antonov, Kirill ...Kütt, Üllar (2018). Politsei käsiraamat: e-raamat. Tallinn:

Sisekaitseakadeemia.

11. Sein, Karin; Mikiver, Monika; Tupay, Paloma Krõõt (2018). Pilguheit andmesubjekti

õiguskaitsevahenditele uues isikuandmete kaitse üldmääruses. Juridica, 2, 94−115.

12. Vanaisak, Ülle; Laaring, Mait; Nuka, Ele; Pars, Siiri; Roosve, Triin; Mikiver, Monika;

Kiviste, Jaak; Kranich, Helen (2017). Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

13. Roots, L.; Mikiver, M.; Kranich, H. (2017). Administrative Law and Procedure.

In:Kerikmäe, T.; Joamets, K.; Rodina, A.; Pleps, J.; Berkmanas, T.; Gruodyté, E.

(Ed.).The Law of the Baltic States. (50−70). Heidelberg : Springer Verlag.

14. Herm, M.; Joamets, K.; Kairjak, M.; Kerikmäe, T.; Kranich, H.; Künnapas, K.; Loik,R.;

Maripuu, M.; Mikiver, M.; Roots, L.; Teplõhh, D. (2017). Public Law. In:Kerikmäe,

T., Joamets, K., Pleps, J., Rodiņa, A., Berkmanas, T., Gruodytė, E. (Ed.).The Law of

the Baltic States. (41−100). Switzerland: Springer. DOI: 10.1007/978-3-319-54478-

6_2.

15. Mikiver, Monika (2016). Põhiõigus tasuta parkida teisele isikule kuuluval eramaal?

Eraisiku õigus saada riigilt teise isiku andmeid. Juridica, 9, 607−620.

16. Tupay, Paloma Krõõt; Mikiver, Monika (2015). Der estnische E-Staat -

Zukunftsweisendes Vorbild oder befremdlicher Einzelgänger. Osteuropa Recht,

1,2−33.

17. Tupay, Paloma Krõõt; Mikiver, Monika. (2015). E-riik ja põhiõigused. Juridica,

III,163−176.

18. Mikiver, Monika (2015). Kes on tarbija kliendiandmete peremees?

Otseturustuskrediidiasutuste näitel. Juridica, 4, 262−276.

19. Valge, Alar; Käerdi, Helmo; Luht, Kadi; Tammepuu, Ants; Karafin, Ain;

Mikiver,Monika (2014). Eluhoonete tuleohutuse riskihindamise metoodika ja

tuleohutusülevaatuste lahenduse väljatöötamine koos õigusliku analüüsiga. Tallinn:

Sisekaitseakadeemia.

20. Mikiver, Monika (2010). Õiguslikult siduvad standardid. Kaasreguleerimise õiguslikke

probleeme. Juridica, 9, 660−665.

21. Tikk, E.; Mikiver, M. (2005). Informatsioonilise enesemääramise õiguse

tagamisediskretsiooniotsused haldusmenetluses. Juridica, IV, 250−258.

22. Roosve, T.; Mikiver, M. (2004). Politsei tegevus isikute põhiõiguste riives

politseitudengite pilgu läbi. Juridica, 7, 480−486.

23. Mikiver, Monika; Põllumäe, Sander (2003). Sissejuhatus õigusesse. Tallinn:

Sisekaitseakadeemia.

24. Mikiver, Monika (2002). Avaliku teenistuse õigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.

Mikiver, Monika; Roosve, Triin (2001). Haldusõigus : üldosa. Tallinn:

Sisekaitseakadeemia.

Curriculum vitae

Paloma Krõõt Tupay

Teadustöö põhisuunad

ETIS VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.7. Õigusteadus; CERCS VALDKOND: S148 Konstitutsiooniõigus; TÄPSUSTUS: Riigiõigus; põhiõigused; EL õigus; võrdlev õigus; andmekaitse/e-riik/digitaalne põhiseaduslik kord.

Töökohad ja ametid

01.02.2023–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond, riigiõiguse kaasprofessor (1,00)

01.09.2018– 31.01.2023

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond, riigiõiguse lektor (1,00)

01.12.2016– 31.08.2018

Vabariigi Presidendi Kantselei, Presidendi õigusnõunik (1,00)

01.01.2018– 01.07.2018

University of Tartu, Konstitutiooniõigus; riigiõigus; põhiõigused. (0,50)

01.01.2017– 31.12.2017

Justiitsministeerium/Euroopa Liidu Nõukogu, Põhiõiguste, kodanikuõiguste ja isikute vaba liikumise töörühma juht (FREMP) Eesti eesistumise ajal EL Nõukogus. Täiendavad teenistusülesanded seoses Eesti EL Nõukogu eesistumisega Justiitsministeeriumis/Brüsselis. (0,50)

01.06.2014– 01.12.2016

Justiits- ja Digiministeerium, Avaliku õiguse talituse nõunik (1,00)

2011–2012 Siseministeerium, Siseministri õigusnõunik (1,00) 2010–2011 Justiits- ja Digiministeerium, Avaliku õiguse talituse nõunik

(1,00) 01.01.2008– 31.12.2008

Advokatuuribüroo, Eversheds Ots & Co. Assotsieerunud advokaat. (1,00)

Loometöö

2024 Osalemine 2024.a ICON-S konverentsil Hispaanias paneelaruteluga teemal: "Constitutionalism and AI Governance: Normativity, Risks and Regulatory Perspectives". (Madrid, International Society of Public Law). 2023 Walter Hallstein Symposium 2023 ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika - liikmesriikide perspektiivid. Ettekanne Eesti

1

perspektiivi kohta. (Frankfurt am Main, Universität Frankfurt) https://www.uni- frankfurt.de/136649105/Walter_Hallstein_Kolloquium. 2023 Tehisintellekti ja inimõiguste teemaline konverents. 23. jaanuar 2023 Vestlusring ja mõttevahetus Jaan Tallinnaga (Tallinn, Estonian Human Rights Centre) https://conference.humanrights.ee. 2022 Osalemine 2022.a ICON-S konverentsil Poolas paneelaruteluga teemal (paneeli modereerimine ja esinejana osalemine): „Constitutional design for democratic prospects - What do the examples of Bulgaria, Estonia, Hungary and Poland teach?“ (Wrocław, International Society of Public Law). 2021 Vihakõne kriminaliseerimine, video-ettekanne ja arutelu 26.05.2021 (Tallinn, Eesti Üliõpilaste Selts.) https://www.youtube.com/watch?v=FkqXoVqIvL4. 2020 TedX Tallinn. Kuhu kaob demokraatia? Ettekanne 26.09.2020. (Tallinn, TedX Tallinn) https://www.youtube.com/watch?v=qcNvFP97OHw. 2020 The Digitalization of the Estonian Administration. Video-ettekanne, 12.04.2020. (Girona, Universitat de Girona; Elsa.). 2019 Riigivõimu valvas pilk avalikus ruumis – tõhus ennetus või totaalne jälgimine? Konverentsi ettekanne 03.10.2019. (Tartu , Tartu Ülikool) https://oigus100.ut.ee/. 2019 Estonia, the digital nation – reflections on a digital citizen‘s rights (paper) (Pontifical Catholic University of Chile in Santiago, The International Society of Public Law: ICON-S Annual Conference 2019) https://www.icon-society.org/2019- conference/. 2016 Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärust tutvustav seminar (2016). Arvutivõrgus: http://www.oi.ut.ee/et/uudised/31mail-kell-1300-toimub-euroopa-liidu-andmekaitse- uldmaarust-tutvustav-seminar . 2011 Rahvusvaheline suveülikool "Dikaiosyne", Praha 2011. Ettekanded EV põhiseaduse ajaloost ning muudatustest. Arvutivõrgus: http://www.dikaiosyne.de/prag/index.php/home/willkommen-2/. .

Lisainfo

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) haldusnõukogu liige (2022-2027). Inimõiguste Keskuse Nõukogu liige https://humanrights.ee/inimesed/noukogu/

Teaduskraadid

Paloma Krõõt Tupay, doktorikraad, 2015, (juh) Lauri Mälksoo; Angelika Nussberger, Verfassung und Verfassungsänderung in Estland. Eine Analyse zu Theorie und Praxis mit vergleichenden Anmerkungen zum deutschen Recht (Põhiseadus ja põhiseaduse muutmine Eestis. Teooria ja praktika analüüs võrdlevate märkustega Saksa õiguse kohta), Universität zu Köln.

2

Teaduspreemiad ja tunnustused

2022 Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonna tunnustus silmapaistva ühiskondliku tegevuse ning arvamusliidriks olemise eest riigiõiguslike teemade kajastamisel avalikkuses.

2020 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osakonna aasta õppejõud 2015 EV Justiitsministeeriumi Era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste

teadustööde konkursi preemia 2014/2015

Lisainfo

Osalus projektis: RISKI6 "Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks" (1.08.2022−31.12.2023). Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks. Finantseerija: Sotsiaalministeerium. Eduka projekti esitamine Riigiõiguse Sihtkapitali (Teaduste Akadeemia) poolt välja kuulutatud riigiõiguse õpiku koostamise konkursile. Autorite kollektiivi juhtautor. Õpik valmib sügiseks 2022. JUDICON-EU. Rahvusvaheline võrdlev uuring kohtuotsuste mõjust seadusandjale Euroopas (2020-2022). Täpsemalt: https://judiconeu.uni-nke.hu/about JUDICON-EU. Tartu Ülikooli loengusari "Tehnoloogia ja õigus" Koostöös Prof. Karin Seinaga. https://oigus.ut.ee/et/teadus/loengusari-tehnoloogia-oigus EL Põhiõiguste Agentuuri tellitud uuring tehisintellekti, avaandmete ja nende mõju kohta põhiõigustele ELis (2019/2020). (https://www.ecorys.com/nl/netherlands/latest- news/artificial-intelligence-big-data-and-its-impact-fundamental-rights-eu) Analüüs: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus.“ Analüüs valmis Riigikaitseõiguse revisjoni raames. Tellija: EV Justiitsministeerium, 2017. Parlamentaarse demokraatia tugevdamise analüüs. Tellija: Justiitsministeerium, 2015. Osalus projektis: "The Role and Future of National Constitutions in European and Global Governance." Prof. Anneli Albi. European Research Council project No 284316, University of Kent, 2014. Arvutivõrgus: http://www.kent.ac.uk/roleofconstitutions/. Osalus projektis: "Illicit Networks and Politics in the Baltic States." (avaldatud 2013) International IDEA (Institute for Democracy and Electoral Assistance). Esitatud aruanne: Legal and policy frameworks regulating the behaviour of politicians and political parties in Estonia. Arvutivõrgus: http://www.idea.int/publications/illicit- networks-and-politics/. 01/09/2007 -15/12/2007. EV Justiitsministeerium. Projektialane töö kriminaalpoliitika valdkonnas. ÜRO Korruptsioonivastase Konventsiooni ratifitseerimise seletuskirja koostamine.

Haridustee

2005–2008 2. õigusteaduse riigieksam. Oberlandesgericht Düsseldorf 3

(Düsseldorfi Kõrgem Maakohus), Düsseldorf, Saksamaa. 2003–2005 Õigusteaduse õpingud, Albert-Ludwigs-Universität Freiburg,

Saksamaa. 1. õigusteaduse riigieksam (EQF tase 7) 2001–2003 Õigusteaduse õpingud. Universität Passau, Passau, Saksamaa. 01.11.2000– 01.02.2001

Kirjandusteaduse õpingud Universidad Surcolombiana, Neiva (Colombia)

1999–2001 Kirjandusteaduse ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni õpingud. Ludwig-Maximilians-Universität, München, Saksamaa.

Jooksvad projektid

• SSVOI24532 (5-1/127-2024) "Õigusriigi kujunemislugu Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel" (01.05.2024−15.12.2026); Vastutav täitja: Merike Ristikivi; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond (koordinaator); Finantseerija: Eesti Teaduste Akadeemia (ETA); Eraldatud summa: 25 000 EUR.

• PRG1449 "Riigihaldus vs riigihange: "teha ise või sisse osta" otsuse õiguslikud küljed" (01.01.2022−31.12.2025); Vastutav täitja: Mari Ann Simovart; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 700 350 EUR.

Lõppenud projektid

• RISKI6 "Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks" (01.08.2022−31.12.2023); Vastutav täitja: Siim Espenberg; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut (koordinaator); Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 85 860 EUR.

• SSVOI21349 "Õigusriigi taastamine: riigi- ja haldusõiguse ning kohtusüsteemi reformimine Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel" (01.07.2021−01.12.2023); Vastutav täitja: Merike Ristikivi; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond (koordinaator); Finantseerija: Eesti Teaduste Akadeemia; Eraldatud summa: 59 375 EUR.

• LSVOI19596 (RITA1/02-96-04) "Masinõppe ja AI toega teenused " (01.11.2019−28.02.2022); Vastutav täitja: Martin Ebers; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond (partner); Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 65 471 EUR.

Juhendamisel väitekirjad

• Monika Mikiver, doktorant, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Eesti digitaalne riigikorraldus pärast isikuandmete kaitse üldmäärust, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.

• Florian Groothuis, doktorant, (juh) Bettina Schöndorf-Haubold; Paloma Krõõt Tupay, Die Zweckbindung und Zweckänderung bei der polizeilichen Datenverarbeitung in Deutschland und in Estland (Eesmärgi piiramine ja muutmine andmete töötlemisel

4

politsei poolt Saksamaal ja Eestis), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.

• Margit Juhkam, doktorant, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Õigusriigi põhimõtte kindlustamine õigusloomes digitaalsel ajastul, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Kaire Jürgenstein, magistrant, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Uued õigused tulekul? Õigus sisukale inimlikule kontaktile ja õigus mitte olla profileeritud, mõõdetud, analüüsitud, juhendatud ega nügitud ning nende õiguste realiseerimisest Eesti e-riigis, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

Juhendatud väitekirjad

• Kärt Saar, magistrikraad, 2024, (juh) Mihkel Miidla; Paloma Krõõt Tupay, Olulistest leidudest teavitamine ja tulemuste avalikustamine ühtse Euroopa terviseandmeruumi määruse alusel - vastasseis isikute õiguste vahel?, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Jenny Jakobson, magistrikraad, 2024, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Andmesubjekti enda kohta käivate isikuandmete ja nende töötlemise kohta käiva teabele tutvumise õiguse piiramine politsei andmetöötluses, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Jakob Juksaar, magistrikraad, 2023, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Ajakirjandusvabaduse piiramine kriminaalmenetluse huvide kaitsmiseks Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi võrdluses, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Mari Kõrtsini, magistrikraad, 2022, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Isikuandmete kaitse seaduses reguleeritud võlasuhte rikkumisega seonduva isikuandmete töötlemise õiguspärasus isikuandmete kaitse üldmääruse kontekstis, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Kristi Värk, magistrikraad, 2021, (juh) Julia Antonova; Paloma Krõõt Tupay, Isikuandmete vastutava ja volitatud töötleja kontseptsiooni rakendamine andmekogudes, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Karin Uuselu, magistrikraad, 2021, (juh) Kristi Paron; Paloma Krõõt Tupay, Lapse õigus ja võime avaldada arvamust ja osaleda teda puudutavas tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning arengupsühholoogia osa selles, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Liina Hansen, magistrikraad, 2021, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Erakondade rahastamise järelevalve aktuaalsed õiguslikud probleemid erakonnaseaduses, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Aivi Lintnermann, magistrikraad, 2021, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Privaatsusõigusest andmekaitseõiguseni kultuuripärandi valdkonnas, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Adelayo Adenike Banjo, magistrikraad, 2020, (juh) Paloma Krõõt Tupay, The Actualization of Personal Data Protection in Nigerian Law: An Analysis of Personal Data Protection in the Nigerian and European Union Legal Systems (Isikuandmete kaitse ajakohastamine Nigeeria seadustes: Nigeeria ja Euroopa Liidu õigussüsteemide analüüs isikuandmete kaitse valdkonnas), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.

5

• Mario Antonio Alfaro Bobadilla, magistrikraad, 2020, (juh) Paloma Krõõt Tupay, The Right to Data Protection in the US:The influence of GDPR in the US Model (Õigus andmekaitsele USA-s: GDPR-i mõju USA mudelile), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.

• Anna Kure, magistrikraad, 2019, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Õpiränne kui võimalik varjatud tööränne, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond

• Ana Paula Gonzalez Villalobos, magistrikraad, 2019, (juh) Paloma Krõõt Tupay, Reinforcing Public Security Forces in Mexico: The Use of Armed Forces and Implications on Human Rights (Sisejulgeolekustruktuuride tugevdamine Mehhikos: relvastatud jõu kasutamine ja selle mõju inimõigustele), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, õigusteaduskond.

Publikatsioonid

2024

Tupay, Paloma Krõõt (2024). The Estonian Supreme Court: strength by pragmatic collegiality. In: Kálmán Pócza (Ed.). Constitutional Review in Central and Eastern Europe. Judicial-Legislative Relations in Comparative Perspective. (1−28). Abingdon, Oxfordshire, United Kingdom: Routledge. DOI: 10.4324/9781003399483-4.

Tupay, Paloma Krõõt; Mikiver, Monika (2024). The Estonian e-state and challenges of regulating public sector digitalisation. In: Public Digitalisation in a legal perspective. Status, challenges and opportunities for Nordic-Baltic Cooperation. (36−70). Nordic Council of Ministers.

Tupay, Paloma Krõõt Pukka, Sten-Marten Link, Mairo (2024). The 2023 Global Review of Constitutional Law. Albert, Richard; Landau, David; Faraguna, Pietro; De Rossi Andrade, Giulia. (Toim.). The 2023 Global Review of Constitutional Law. (118−122). 06.12.2024 University of Texas Law: Constitutional Studies Program at the University of Texas at Austin. Legal Studies Research Paper. ( Global Review of Constitutional Law). DOI: 10.2139/ssrn.5046787.

Tupay, Paloma Krõõt (2024). Lastele hääleõiguse andmisel tuleks lähtuda lapsest. Postimees, 30.08.2024.

2023

Mikiver, Monika; Tupay, Paloma Krõõt (2023). Has the GDPR killed e-government? The “once-only” principle vs the principle of purpose limitation. International Data Privacy Law, 13 (3), 194−206. DOI: 10.1093/idpl/ipad010.

Tupay, Paloma Krõõt (2023). Seadusandja otsus või kohtu sõna – kelle käes on võim Eesti õiguskorra üle? JUDICON-EU uurimisprojekti tutvustus. Juridica, 3, 195−208.

Tupay, Paloma Krõõt; Kuum, Katariina; Kuusk, Joosep (2023). The 2022 Global Review of Constitutional Law. In: Richard Albert, David Landau, Pietro Faraguna,Giulia De Rossi Andrade (Ed.). The 2022 Global Review of Constitutional Law. (135−139). EUT Edizioni Università di Trieste. (Global Review of Constitutional Law).

Ebers, Martin; Tupay, Paloma Krõõt (Ed.) (2023). Ebers, Martin; Tupay, Paloma Krõõt . Artificial Intelligence and Machine Learning Powered Public Service Delivery in Estonia. Artificial Intelligence

6

and Machine Learning Powered Public Service Delivery in Estonia. (XXI−237). Springer Cham. DOI: 10.1007/978-3-031-19667-6.

Tupay, Paloma Krõõt (2023). Estonian Constitutional Court: EU Conformity as a Supra-Legal Goal. IACL-AIDC blog, 14.11.2023.

2022

Solvak, Mihkel; Vilo, Jaak; Reisberg, Sulev; Tamm, Sirli; Oja, Marek; Ligi, Kadri; Unt, Taavi; Võrk, Andres; Leets, Peeter; Kamm, Liina; Ostrak, Andre; Kaminaga, Hiroki; Siil, Triin; Tammet, Tanel; Vaarandi, Risto; Nõmm, Sven; Lepik, Toomas; Lember, Veiko; Nõmmik, Steven; van Noordt, Colin ... Kerikmäe, Tanel (2022). Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Masinõppe ja AI toega teenused“ lõpparuanne. 1−97.

Tupay, Paloma Krõõt; Kuum, Katariina; Kuusk, Joosep (2022). Country report Estonia in: The 2021 Global Review of Constitutional Law. In: Richard Albert, Šimon Drugda, Pietro Faraguna, Rocío De Carolis, David Landau (Ed.). The 2021 Global Review of Constitutional Law. (124−128). Edizioni Università di Trieste (EUT).

2021

Ebers, Martin; Juksaar, Jakob; Kohv, Kea (2021). Is European data protection toxic for innovative AI? – An Estonian perspective. Juridica International, 99−110. DOI: 10.12697/JI.2021.30.12.

Tupay, Paloma Krõõt; Kuum, Katariina; Raud, Linell (2021). Country report Estonia in: I·CONnect- Clough Center: 2020 Global Review of Constitutional Law (Edited by Richard Albert, Šimon Drugda, Pietro Faraguna and David Landau). In: Richard Albert, David Landau, Pietro Faraguna and Šimon Drugda (Ed.). I·CONnect-Clough Center 2020 Global Review of Constitutional Law. (105−110). 14.10.2021 The Clough Center for the Study of Constitutional Democracy.

Tupay, Paloma (2021). Erakond Eesti moodi. Postimees, 16.02.2021.

2020

Tupay, Paloma Krõõt (2020). Estonia, the Digital Nation: Reflections on a Digital Citizen’s Rights in the European Union. European Data Protection Law Review, 6 (2), 294−300. DOI: 10.21552/edpl/2020/2/16.

Tupay, Paloma Krõõt (2020). Riigivõimu otsused koroonaviiruse ohjeldamiseks: kas garantiikiri Eesti riigi püsimiseks või demokraatia lõpp? Juridica, 3, 163−179.

Tupay, Paloma Krõõt; Kuum, Katariina; Raud, Linell. (2020). Country report Estonia in: I·CONnect- Clough Center: 2019 Global Review of Constitutional Law (Edited by Richard Albert, Šimon Drugda, Pietro Faraguna and David Landau). In: Richard Albert, Šimon Drugda, Pietro Faraguna, David Landau (Ed.). I·CONnect-Clough Center: 2019 Global Review of Constitutional Law. (112−117). The Clough Center for the Study of Constitutional Democracy. (I·CONnect-Clough Center Global Review of Constitutional Law).

Tupay, Paloma Krõõt (2020). <p>https://leht.postimees.ee/6903195/paloma-kroot-tupay-presidendi- punane-joon</p>. Postimees.

2019

7

Tupay, Paloma Krõõt (2019). Opositsioon kui demokraatia. Kas Eesti õigusel on Saksa Bundestag&#39;ilt õppida? Juridica, 2, 105−120.

Ernits, Madis; Ginter, Carri; Laos, Saale; Allikmets, Marje; Tupay, Paloma Krõõt; Värk, René; Laurand, Andra (2019). The Constitution of Estonia: The Unexpected Challenges of Unlimited Primacy of EU Law. In: Anneli Albi, Samo Bardutzky (Ed.). National Constitutions in European and Global Governance: Democracy, Rights, the Rule of Law. (887−950). The Hague: T.M.C. Asser Press. DOI: 10.1007/978-94-6265-273-6.

Tupay, Paloma Krõõt (2019). Paloma Krõõt Tupay: riiki ei saa juhtida nagu ettevõtet. Postimees, 25.03.2019.

2018

Sein, Karin; Mikiver, Monika; Tupay, Paloma Krõõt (2018). Pilguheit andmesubjekti õiguskaitsevahenditele uues isikuandmete kaitse üldmääruses. Juridica, 2, 94−115.

Tupay, Paloma Krõõt (2018). Sa ei põgene, vaba laps. Postimees, 17−17.

Tupay, Paloma Krõõt (2018). Ükskord me muudame põhiseadust niikuinii. Postimees, 18−18.

2017

Aaro Mõttus; Janar Jäätma; Tim Kolk; Jüri Liventaal; Liiri Oja, Jüri Põld; Eerik-Juhan Truuväli; Paloma Krõõt Tupay (2017). Põhiseaduse VII peatüki kommentaarid. Ülle Madise (peatoimetaja) (Toim.). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne Juura OÜ.

2016

Tupay, Paloma Krõõt (2016). Õigusest eraelule kuni andmekaitse üldmääruseni ehk tundmatu õigus isikuandmete kaitsele. Juridica, IV, lk. 227−240 .

2015

Tupay, Paloma Krõõt; Mikiver, Monika (2015). Der estnische E-Staat - Zukunftsweisendes Vorbild oder befremdlicher Einzelgänger. Osteuropa Recht, 1, 2−33.

Tupay, Paloma Krõõt; Mikiver, Monika. (2015). E-riik ja põhiõigused. Juridica, III, 163−176.

Tupay, Paloma Krõõt (2015). Verfassung und Verfassungsänderung in Estland. Eine Analyse zu Theorie und Praxis mit vergleichenden Anmerkungen zum deutschen Recht. (Universität zu Köln). Berlin: Berliner Wissenschafts-Verlag.

2014

Tupay, Paloma Krõõt (2014). Das befristete Arbeitsverhältnis als Ausdruck der Flexicurity nach estnischem Modell. Europäische Zeitschrift für Arbeitsrecht, 4, 468−493.

2013

Tupay, Paloma Krõõt (2013). Verfassungsinterpretation für Europa - das Ende estnischen Verfassungsrechts? Osteuropa Recht, 1, 28−53.

8

Õigusteaduslik analüüs vabatahtlike valdkonnas

kavandatavatele teenuse muudatustele

PAKKUMUS

Tellija: Siseministeerium

Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073)

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

Pakkuja kontaktisik: Monika Mikiver (tel: 51 755 39; e-post: [email protected])

aprill 2025

2

Pakkuja tutvustus

Tartu Ülikoolis tehakse teadustööd humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste,

meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. 32 instituudis töötab enam kui 1000

teadlast, kes teevad teadustööd nii rahvusvahelistes projektides kui ka Eesti riigis vajalike

lahenduste väljatöötamisel. Õigusteaduskonnas on isikuandmete ja e-riigiga seonduvad küsimused

olnud oluline uurimissuund, samuti on teaduskond korraldanud nendel teemadel avalikku

loengusarja „Tehnoloogia ja õigus“ ja konverentse (2024 „Andmekaitse seminar „E-riik –

privaatsuse eestkostja või ohutegur?“ 14. veebruaril Tallinnas).

Õigusteaduskonna teadlased osalesid 2019 – 2022 projektis „Masinõppe ja AI toega teenused“,

mille raames analüüsiti ka isikuandmete kaitse küsimusi, sh ka esialgsest erineval eesmärgil

toimuvat andmetöötlust. Senistest projektidest on hangitava õigusanalüüsiga kõige sarnasem

„Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste

tuvastamiseks“ (2022–2023), milles Sotsiaalministeerium soovis välja töötada tehnilist lahendust

65+ vanuste abivajavate inimeste väljaselgitamiseks. Õigusanalüüs keskendus andmekaitsenõuete

ning põhiõiguste riivest tuleneva konteksti mõtestamisele.

Tellija: Sotsiaalministeerium

Meeskond: Siim Espenberg, Andres Võrk, Paloma Krõõt Tupay, Triin Siil, Monika Mikiver, Maris

Juha, Age Toomla, Minni Saapar

Koostööpartnerid: Haap Consulting OÜ, Cybernetica AS

Lõpparuanne

Meeskonna kirjeldus ja rollide jaotus

Analüüsi teostab meeskond, kellel on teadmised ja kogemused andmekaitse, põhiõiguste,

infotehnoloogiaõiguse ja haldusõiguse ning eelnevaga seonduva rahvusvahelise õiguse

valdkonnas.

Uuringumeeskonna juht on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse kaasprofessor dr Paloma

Krõõt Tupay, kellel on doktorikraad õigusteaduses. Dr Tupay on avaldanud mitmeid

teadusartikleid Eesti digiriigi arengutest nii põhiõiguste kui ka Euroopa Liidu õiguse kontekstist

lähtuvalt.

Dr Tupay juhib meeskonna tööd, tagades analüüsi teadusliku taseme ning panustades vajadusel ka

sisuliselt põhiõiguste käsitlusse.

Monika Mikiver on õigusteaduskonna doktorant ja haldusõiguse külalislektor, kes uurib oma

doktoritöös mh isikuandmete ühekordse küsimise põhimõtet ja selle reguleerimisele EL

andmekaitseõigusest ja EV PS-st tulenevaid nõudeid. Nii dr Tupay kui Mikiver on osalenud

projektis “Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega

inimeste tuvastamiseks” õigusalase analüüsi väljatöötamisel.

Liisa Ojangu on praktiseeriv andmekaitsespetsialist, kes õpetab mitmetes haridusasutustes

andmekaitseõigust. Ojangu on töötanud aastaid Andmekaitse Inspektsioonis, mh õigusnõunikuna,

kelle ülesandeks on eelnõudele arvamuste andmine andmekaitse ja avaliku teabe seaduse vaatest.

Lisaks andmekaitseõigusele, on Ojangul põhjalikud teadmised Eesti ja EL-i avaliku teabe

regulatsioonidest ja seonduvast infotehnoloogiaõigusest.

Mikiver ja Ojangu koostavad ühiselt isikuandmete töötlemise õiguspärasuse küsimuste analüüsi.

Aaro Mõttus on õigusteaduskonna riigiõiguse külalislektor, põhiseaduse kommentaaride autor,

kes on avaldanud ka mitmeid riigiõigusteaduslikke teadusartikleid; Riigiõiguse Sihtkapitali

nõukogu liige. Oma eelmises töökohas Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhatajana

3

juhtis ta riigi- ja haldusõiguse üldosa küsimusi, samuti andmekaitset puudutavate õigusnormide

väljatöötamist, ühtlustamist ja kooskõlastamist.

Aaro Mõttus roll seisneb põhiõigustega seotud küsimuste analüüsimises ning osalemises

õigusaktide muutmisvajaduste sõnastamisel, samuti ettepanekute ja nende selgituste koostamisel.

Meeskonnaliikmete CV-d on lisatud pakkumusele eraldi failidena.

Pakkuja arusaam töö sisust ja metoodika kirjeldus

Siseministeerium soovib viia infotehnoloogiliselt uuele tasemele sisekaitse valdkonna

vabatahtlikuks kandideerimise ja vabatahtlike edasise haldamise. Et vabatahtlik kaasatakse

sisekaitseliste ülesannete täitmisele, on vabatahtlikuks saamine reguleeritud vastavates seadustes.

Abipolitseiniku, vabatahtliku päästja staatuse omistamine toimub haldusõiguse mõttes

haldusaktiga. Vabatahtlikuks soovija esitab taotluse ning tema nõuetele vastavuse hindamine

toimub haldusmenetluses.

Selle haldusmenetluse läbiviimiseks loob Siseministeerium veebikeskkonna, milles isik saab

esitada oma taotluse eeltäidetud andmevormis, mis täidetakse inimese eest andmepäringute abil

erinevatesse riigi andmekogudesse. Siseministeeriumi eesmärk on seejuures rakendada andmete

ühekordse küsimise põhimõtet.

Samuti soovib Siseministeerium, et ka avalduse edasine menetlus kuni menetluse lõpuni

(vabatahtliku staatuse andmine või sellest keeldumine) toimuks veebikeskkonnas, ilma, et see

kanduks üle dokumendihaldussüsteemi. Seejuures ei planeerita automaatse haldusakti andmist,

vaid küsimus on menetluses tähendust omavate andmete ja menetluslike ja lõppotsuste asukohas,

mis teenib bürokraatia vähendamist.

Lisaks soovib Siseministeerium, et andmetöötlus võimaldaks kontrollida vabatahtliku nõuetele

vastavust igakordselt enne vabatahtliku sündmusele kaasamist. Hetkel on kontroll pisteline ja

ebapiisav, mistõttu võib juhtuda, et sündmusele kaasatakse vabatahtlikke, kellel on nõuded

täitmata (nt on aegunud tervisetõend, peatatud juhtimisõigus või läbimata koolitus).

Siseministeerium vajab täiendavalt võimalust üksik- ja masspäringute teostamiseks ka teistel

eesmärkidel kui kaasamine (nt ressursi kaardistamiseks, õppuste ettevalmistamiseks;

aegumistähtaegadest teavitamiseks).

Analüüs peab võtma aluseks uue soovitud olukorra ning võrdlema seda kehtiva õigusega.

Õigusanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas ja kuidas tuleb täiendavalt reguleerida

siseturvalisuse vabatahtlike ja vabatahtlikuks saada soovivate inimeste isikuandmete töötlemist, et

eelnevalt kirjeldatud veebikeskkonna saaks Siseministeeriumi kavandatavatel eesmärkidel

kasutusele võtta.

Siseministeerium on lähteülesandes esitanud ka konkreetsemad uurimisküsimused, millele

analüüs peab vastama.

Analüüsi koostamisel kasutatakse põhiliselt õigusdogmaatilist meetodit, millega selgitatakse välja

kehtivate õigusaktide sisu. Analüüsi keskmes on vabatahtlike ja vabatahtlikuks saada soovivate

isikute isikuandmete töötlemine, mistõttu tuleb analüüsida nii riigisisest õigust (eeskätt vastavate

vabatahtlike kohta käivaid regulatsioone) kui ka EL õigust (isikuandmete kaitse üldmäärust) ning

asjakohaste põhiõiguste (nii EV Põhiseaduse kui ka EL põhiõiguste harta) riivest tulenevaid

nõudeid, arvestades ka asjakohase kohtupraktikaga, Euroopa Andmekaitsenõukogu ja

Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadega. Kasutatakse ka teaduskirjandust. IKÜMi sätete

tõlgendamiseks kasutatakse ka asjakohaseid võõrkeelseid teadusartikleid ja IKÜMi

kommenteeritud väljaandeid. Kriitilise õiguspoliitilise meetodiga selgitatakse välja, milline kehtiv

õigus tulevikus olema peaks. Õigusajalooline meetod ei ole kõnealuse analüüsi puhul asjakohane.

Ka võrdlev-õiguslik meetod ei tule kõne alla, sest teadaolevalt ei ole sarnast vabatahtlike

veebikeskkonda mujal riikides loodud.

4

Kokkuvõttes lähtutakse sellest, et tehniliselt võimalik lahendus on praktikas väärtuslik ainult siis,

kui see on kooskõlas nii EL kui Eesti õigusaktidega ja kui asjaomaste isikute õiguste võimalik

piiramine ei ole seatud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

Tellija poolt soovitatud uurimisküsimuste sisustamine

1. Kas ja milliseid õiguslikke muudatusi on vaja teha ja milline on muudatustega kaasnev

mõju sihtrühmadele?

Kõnealune küsimus on analüüsi tuum, vastused tulenevad muude uurimisküsimuste analüüs

tulemustest. Juhul, kui muudatused õigusaktides on vajalikud, tuleb esitada muudatusettepanekud,

analüüsides samas, millised mõjud kaasnevad vabatahtlikele ja esitada mõjude analüüs.

2. Kas andmepõhine menetlus riivab isikute põhiõiguseid rohkem kui tänased tööprotsessid

ning kas inimesele peab jääma õigus muul viisil esitada vabatahtlikuks saamisel

nõutavad andmed?

Esmalt uuritakse üldisemal tasandil, mis ulatuses ja tingimustel saab väljatöötatavat lahendust

realiseerida nii, et see vastab põhiõiguste kaitse nõuetele, sealhulgas isiku õigusele andmekaitsele,

eraelu puutumatusele. Isikuandmete töötlemine, mis on vajalik väljatöötatava tehnilise lahenduse

rakendamiseks, kujutab endast sekkumist põhiõiguskandja eraellu. Eraelu ei piirdu üksnes isiku

sisemise sfääriga, vaid see hõlmab ka võimude poolt isiku kohta käiva informatsiooni kogumise

ja talletamise. Seega hõlmab eraelu puutumatus ka õigust isikuandmete kaitsele.

Informatsiooniline enesemääramisõiguse põhiline tähendus on iga isiku võimalus ise otsustada,

kas ja millises ulatuses tema enda kohta käivaid andmeid kogutakse ja salvestatakse.

Analüüsis selgitatakse, miks peetakse automatiseeritud andmetöötlust, eriti masspäringuid,

põhiõigusi riivavamaks, võrreldes sellega, kui isikuandmeid töötleb haldusorgani nimel tegutsev

ametnik, kandes piltlikult öeldes käsitsi kokku asjakohaseid isikuandmeid. Analüüsis võetakse ka

seisukoht, kas vabatahtlikuks kandideerijale peab jääma õigus suhelda riigiga “analoogkanalite”

kaudu. Olulist tähendust omab analüüsis ka hiljutine Riigikohtu halduskolleegiumi lahend, milles

selgitati nõudeid relvaloa taotlemise elektroonilisele keskkonnale.

3. Kas vabatahtlikuna panustamise eelduste kehtivust on asutusel õigus regulaarselt

kontrollida, teostades üksik- ja masspäringuid vastavatesse andmekogudesse.

Iga uus andmetöötlus on põhiõiguse riive, mis vajab proportsionaalsuse põhimõttele vastavat

seaduslikku alust. Analüüsis tuleb välja selgitada, kas regulaarsete kontrollide iga eesmärk on

piisavalt kaalukas, et üles kaaluda eraelupuutumatuse riive. Kui eesmärk on kaalukas, tuleb

analüüsis välja selgitada ka võimalikud riivet tasakaalustavad meetmed.

4. Milliseid riiveid toob endaga kaasa, kui vabatahtlikuna panustamise eelduste kehtivust

kontrollitakse regulaarselt teostades üksik- ja massipäringuid andmekogudesse

väljaspool kaasamisolukorda (nt ressursi kaardistamiseks, õppusteks ettevalmistumisel

vmt eesmärgil).

5

Mida tihedamalt toimub andmepäring, seda intensiivsem on eraelupuutumatuse riive. Mida

intensiivsem riive, seda rohkem tuleb leida tasakaalustavaid meetmeid riive kergendamiseks.

Olulist rõhku tuleb panna läbipaistvusele ja andmesubjektide informeerimisele.

5. Milline on siseriiklik ja Euroopa Liidu kohtupraktika uurimise eesmärgist tulenevates

isikuandmete töötlemise küsimustes, arvestades, et tegemist on osaliselt eriliigiliste

isikuandmetega?

Euroopa Liidus on alates 2018, mil jõustus IKÜM, kogunenud märkimisväärne kohtupraktika

IKÜMi erinevate aspektide sisustamiseks. Euroopa Kohus on ka märkinud, et üldjuhul tuleb

arvestada ka varasemat kohtupraktikat, millega sisustati enne IKÜMit kehtinud

andmekaitsedirektiivi. Siiski tuleb kohtupraktika uurimisel tähelepanu pöörata asjaolule, et

olemasolevate isikuandmete teisel eesmärgil kasutamise regulatsioon IKÜM-s on uus. Analüüsis

tuuakse välja olulisemad kohtupraktika seisukohad, sh ka eriliigiliste isikuandmetega seoses, mis

on asjakohase Siseministeeriumi kavandatava projekti suhtes.

6. Millised on võimalused muul eesmärgil kogutud isikuandmete teiseseks kasutamiseks

vabatahtlikuks saamisel sh millised on võimalused eriliigiliste isikuandmete puhul?

Andmekaitseõiguse üheks nurgakiviks peetakse eesmärgipiirangu põhimõtet, mille kohaselt tohib

isikuandmeid töödelda üksnes sel täpselt ja konkreetselt sõnastatud eesmärgil, milleks need koguti.

Eesmärgipiirangu põhimõte teenib andmete konfidentsiaalsust ning inimese kontrolli teda ennast

puudutavate isikuandmete üle. Siiski on ka IKÜM-s ette nähtud võimalus liikmesriigil reguleerida,

et olemasolevaid isikuandmeid võib töödelda ka uutel eesmärkidel (IKÜM art 6 lg 4, art 23) ning

see on kinnitust leidnud ka Euroopa Kohtu kohtupraktikas. Samal ajal kujutab (ühel haldusorganil

olemasolevate) isikuandmete uus töötlemine teise haldusorgani poolt ka puudutatud isikute eraelu

puutumatuse riivet, mistõttu vajab see ka EV PS-st tuleneva seaduslikkuse põhimõtte järgi (PS §

3) seaduslikku alust.

Analüüsis tuleb välja selgitada, millised nõuded tulenevad olemasolevate isikuandmete teisel

eesmärgil (vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimiseks) nii IKÜM art 6 lg 4 ja art-st 23,

arvestades sh asjakohast EL kohtupraktikat, kui ka põhiseadusest.

Eraldi tuleb analüüsida eriliiki isikuandmete teisese kasutamise lubatavust, arvestades seejuures

ka asjaoluga, et põhiõiguse riive on eriliiki isikuandmete puhul vaieldamatult intensiivsem.

7. Millises osas vajab andmepõhine menetlus uue andmekogu loomist ja kuidas seda oleks

otstarbekas lahendada (nt liites mõne olemasoleva andmekogu põhimäärusega)?

Vastus tuleb leida, analüüsides haldusmenetluse seaduse elektroonilise menetluse sätteid, aga ka

avaliku teabe seadust, Valitsuse 28.2.2008 määrust nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem” ning

AKI ja RIA juhendmaterjali. Kui plaanis on kasutada riigi teiste andmekogude andmeid, peab

andmevahetus igal juhul toimuma läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (X-tee).

8. Milliseid võimalusi annab õiguslikult riigiportaali andmenõusolekuteenuse

funktsionaalsus riigi andmekogudest päringute teostamisel nii ühekordse kui korduva

päringu teostamisel?

Nõusolekuteenus käivitus praktikas enne, kui see oli korrektselt õigusaktidega reguleeritud. Seega

tuleb enne nõusolekuteenuse kasutamise kaalumist kontrollida, kas teenus on nüüdseks piisavalt

reguleeritud. Seega antud küsimust ei ole võimalik asjakohaselt hinnata enne, kui seadusandja on

6

piisavalt selgelt reguleerinud andmenõusoleku teenuse sisu. Analüüsi teostamisel on selles osas

võimalik lähtuda vaid kehtivast praktikast, andes selle pinnalt soovitusi.

Uurimismeeskonna täiendused

Uurimismeeskond pakub välja täiendavaid uurimisküsimusi:

1. Millised on antud juhul tõhusad ja sobivad kaitsemeetmed, mille rakendamist nõuab

IKÜM eriliigiliste isikuandmete töötlemisel siseriikliku õiguse alusel?

Kaitsemeetmete näol on tegemist täiendavate meetmetega lisaks IKÜM-i enda nõuete täitmisele.

Seega tuleb otsida Eestis ja välisriikides sarnasel töötlemisel kasutatavaid ja toimivaid

kaitsemeetmeid, mis tasakaalustavad andmesubjektidele osaks saava riive võimalikke negatiivseid

tagajärgi.

2. Mis on andmepäringute tegemiseks sobivaim õiguslik alus?

Kuivõrd tellija kaalub andmepäringute tegemise õigusliku alusena andmesubjekti nõusolekut (see

nähtub andmenõusolekuteenust puudutavast uurimisküsimusest), tuleb täiendavalt uurida, kas

nõusolek on kohane õiguslik alus andmepäringute tegemiseks. Andmesubjekti nõusoleku kui

õigusliku aluse probleem on olukord, kus andmesubjekt kasutab oma õigust nõusolek tagasi võtta.

Nõusoleku tagasivõtmine ei tohi aga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Nõusolek peab olema ka

vabatahtlik - see eeldab reaalse valikuvariandi olemasolu, seega tuleb analüüsida, kas

andmesubjektil on võimalik vabatahtlikuks saada ja tegutseda ilma regulaarseid andmepäringuid

tegemata. Eelneva tõttu tuleks kaaluda nõusoleku asemel ka muid õiguslikke aluseid. Muu

õigusliku aluse kasuks räägib ka andmesubjektide lihtsam teavitamiskohustuse täitmine – IKÜM

art 14 lg 5 punkti 5 kohaselt ei pea andmesubjekte eraldi teavitama, kui isikuandmete saamine või

avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või

liikmesriigi õiguses.

3. Mis on sobiv andmete säilitamise tähtaeg?

Siinkohal tuleb leida tasakaal töötlemise eesmärgi saavutamise ja andmesubjektide õiguste vahel.

Kahtlemata muudab andmete pikem säilitustähtaeg ka eraelupuutumatuse riivet intensiivsemaks.

Seetõttu tuleb analüüsi käigus välja selgitada (sh vesteldes Siseministeeriumi ametnikega), mis on

vähim võimalik aeg, mis võimaldab andmetöötlusele seatud eesmärgid täita.

Ajakava

Pakume välja järgmise ajakava. Meeskond on valmis I ja II etapi lõpus esitama vahearuande.

01.05 – 01.07.2025 I etapp.

Ülesannete täpsem jaotamine, ettevalmistavad tegevused, kehtiva õiguse kaardistamine,

asjakohase kohtupraktika analüüs, põhiõigustest tulenev kontekst.

01.07 – 15.08.2025 II etapp.

Sisuline analüüs, ettepanekute sõnastamine. Mustandi valmimine.

15.08 – 26.09.2025 III etapp.

Analüüsiraporti lõpliku versiooni viimistlemine ja edastamine

7

Pakkumuse maksumus

Analüüsi läbiviimise maksumus on 29 000 eurot, millele lisandub käibemaks vastavalt kehtivale

käibemaksumäärale.

Pakkuja: Tartu Ülikool

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

/allkirjastatud digitaalselt/

Pakkumuse lisad: meeskonnaliikmete CV-d

TÖÖVÕTULEPING nr 7-3/1081-1

07.05.2025

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

kantsleri 11.07.2022 käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest vastutavale

asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi tellija),

ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab rektori

29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi töövõtja),

eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled,

sõlmivad järgmise töövõtulepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu ese 1.1. Lepinguga tellija tellib ja töövõtja kohustub kokkulepitud tingimustel ja korras

analüüsima siseturvalisuse vabatahtlike ja vabatahtlikuks saada soovijate isikuandmete

töötlemise aspekte, sealhulgas andmete ühekordse põhimõtte rakendamist isiku kohta

teabe saamiseks ja kogumiseks ning vabatahtliku nõuetele vastavuse kontrollimisel enne

vabatahtliku sündmusele kaasamist (edaspidi töö).

1.2. Leping sõlmitakse tellija 24.03.2025 saadetud väikeostu pakkumuse kutse ja töövõtja

04.04.2025 esitatud pakkumuse alusel.

1.3. Töö peab sisaldama pakkumuse kutses ja pakkumuses kirjeldatud tulemusi ja olema

vormistatud kirjaliku aruandena, hõlmates uuringu tulemuste analüüsi koos järelduste,

soovituste ja ettepanekutega ning kokkuvõtet uuringu kõige olulisematest tulemustest.

1.4. Töövõtja tagab projekti kandmise Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) hiljemalt lõppraporti

tellijale üleandmise ajaks.

1.5. Lepingu juurde kuuluvad lepingu sõlmimise ajal järgmised dokumendid:

1.5.1. lisa 1 – üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;

1.5.2. lisa 2 – lähteülesanne;

1.5.3. lisa 3 - Tartu Ülikooli pakkumus „Õigusteaduslik analüüs vabatahtlike valdkonnas

kavandatavatele teenuse muudatustele“.

2. Lepingu täitmine

2.1. Pooled on kokku leppinud töö tegemise perioodiks 1.05.2025 – 26.09.2025.

2.2. Töövõtja kohustub andma lepingutingimustele vastava töö tellijale üle hiljemalt

15.09.2025.

2.3. Töövõtja on kohustatud tegema lepingu punktis 1 nimetatud töö isiklikult. Teised isikud

võib töö tegemisse kaasata vaid poolte eelneval kokkuleppel.

2.4. Lepingus ja selle lisades sätestatud tähtajad ja tähtpäevad on lõplikud ning neid võib

muuta üksnes poolte eelneval kirjalikul kokkuleppel.

2.5. Töö kvaliteet peab vastama tavaliselt sellistele töödele esitatavatele nõuetele, välja

arvatud juhul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2.6. Tellija kontaktisik juhendab töö tegemist, tagab töövõtjale vajaliku teabe andmise ja

kontrollib töö kvaliteeti.

2.7. Tellijal on õigus töö tegemise käiku jooksvalt kontrollida. Töövõtja on kohustatud tellijat

töö tegemise käigus tekkinud probleemidest kohe teavitama ning küsima tellijalt juhiseid

ja teavet.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja esitab töö tellijale vastuvõtmiseks hiljemalt lepingu punktis 2.2 nimetatud

tähtpäeval. Seejärel on tellijal 10 (kümme) tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks

esitatud töö lepingutingimustele vastavust.

3.2. Kui tellijal ei ole vastuvõtmiseks esitatud töö suhtes pretensioone, vormistatakse

digitaalselt töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Töö üleandmise-vastuvõtmise aktis

fikseeritakse töövõtja tehtud töö ning lepingu punktis 4.1 nimetatud töövõtjale makstav

tasu.

3.3. Kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud töös vigu, puudusi või muu

lepingutingimustele mittevastavuse, on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata, teavitades

töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest (edaspidi vastuväited).

3.4. Töövõtja on kohustatud töös või töö etapis ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse

likvideerima viivitamata, kuid 5 tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates. Lisatähtaeg

töö lepinguga vastavusse viimiseks ei vabasta töövõtjat punktis 5.2 sätestatud leppetrahvi

tasumise kohustusest ega kohustusest anda töö tellijale üle punktis 2.2 sätestatud

tähtpäevaks.

3.5. Töö vastuvõtmise ajaks loetakse lepingutingimustele vastava töö üleandmise aega, mille

kohta on pooled allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti.

3.6. Kui tellija on töö vastu võtnud, läheb töö omandiõigus tellijale üle ja töövõtjal tekib õigus

saada lepingus kokkulepitud tasu.

4. Töövõtjale makstav tasu

4.1. Tellija maksab töövõtjale lepingutingimustele vastava töö eest tasu summas 29 000

(kakskümmend üheksa tuhat eurot) (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub

seaduses sätestatud käibemaks.

4.2. Töövõtja esitab tellijale pärast [üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist arve.

4.2.1. Töövõtja esitab tööandjale Eesti e-arve standardile vastava e-arve. E-arves peab

lisaks standardis nimetatud andmetele esitama ka tööandja kontaktisiku ees- ja

perekonnanime.

4.3. Töövõtja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama

käibemaksuseaduse nõuetele ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama nende

osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei tasuta.

4.4. Töö eest tasutakse 21 päeva jooksul pärast nõuetekohase arve saamist. Lepingust

tulenevad maksed tasutakse arvel märgitud arvelduskontole.

4.5. Punktis 4.1 sätestatud tasu suurus on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või

mistahes muu põhjuse tõttu.

4.6. Töövõtjale makstav tasu makstakse välja Siseministeeriumi eelarvest.

5. Poolte vastutus

5.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest.

5.2. Kui töövõtja ei anna tööd üle lepingu punktis 2.2 kokkulepitud tähtpäevaks, on tellijal

õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus on 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud

päeva eest, kuid kokku kõige rohkem 50% lepingu hinnast. Tellijal on õigus vähendada

töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.

5.3. Tellijal on õigus nõuda punktis 5.2 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja

teeb töös tellija vastuväidete tõttu parandusi.

5.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja töövõtjal kohustus

maksta leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast tasust iga sellise juhtumi korral.

5.5. Kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal

õigus nõuda viivist summas 0,2% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega

viivitatud päeva eest, kuid kõige rohkem 50% tasumisega viivitatud summast.

5.6. Kui töövõtja ei täida lepingus sätestatud autoriõigustega seotud kohustusi, on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 50% töövõtjale makstavast lepingu hinnast iga sellise

juhtumi korral.

5.7. Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjale mõistliku aja jooksul

arvates päevast, mil tellija sai teada või pidi teada saama leppetrahvi nõude esitamise

õigusest.

5.8. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

5.9. Töövõtja vastutab oma tegevusse kaasatud kolmandate isikute eest lepingu täitmisel.

Töövõtja vastutab tellija ees lepingu täitmise käigus tema töötajate tekitatud kahju eest.

5.10. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, välja arvatud

juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et hoida

ära teisele poolele kahju tekkimine, ja tagama võimalikult suures ulatuses lepingu

täitmise.

5.11. Vääramatu jõuna käsitavad pooled asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga

arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu

esinemine peab olema tõendatud selle poole poolt, kes soovib sellele asjaolule viidata kui

alusele, et vabaneda seadusest tulenevast või lepingus sätestatud vastutusest endale

lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest.

5.12. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu tõttu,

on kohustatud sellest viivitamata teisele poolele kirjalikult teatama. Teavitamiskohustuse

mittetäitmisel vastutab pool oma lepingujärgsete kohustuste rikkumise eest lepingus

sätestatud korras.

6. Töö kvaliteedi tagamine

6.1. Töövõtja kohustub tegema töö, kasutades oma parimaid teadmisi ja oskusi.

6.2. Tellijal on õigus kontrollida töö kvaliteeti lähtuvalt lähteülesandes kirjeldatud eesmärgist

ja soovitavatest tulemustest ning lepingu tingimustest kinnipidamist.

6.3. Töövõtjal on kohustus teavitada viivitamata tellijat probleemidest, mis võivad mõju

avaldada töö nõuetekohasele täitmisele, ning nõuda vajaduse korral tellijalt juhiseid ja

teavet.

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud

konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

7.2. Töövõtja täidab kõiki kehtivaid andmekaitset ja infoturvet puudutavaid õigusakte.

Töövõtja ja tellija edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes on

lepingu täitmisega otseselt seotud, ja kindlustavad, et need isikud on

konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda.

7.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning

muud teavet, mis on selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne.

7.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub töövõtjal kõigi isikute eest, kelle

ta on lepingu täitmisse kaasanud.

7.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist.

8. Autoriõigused

8.1. Lepinguga loovutab töövõtja tellijale kõik talle lepingu täitmisel tekkivad või loovutatud

varalised autoriõigused. Töövõtja tagab, et tellijale lähevad lepingu lõppedes üle kõik

lepingu täitmisel töövõtja töötajatele või töövõtja kasutatud kolmandatele isikutele

tekkinud varalised autoriõigused.

8.2. Töövõtja annab üle või tagab tellijale lepingu täitmisel tekkinud varaliste autoriõiguste

ainuõigused töö tulemit vabalt ilma geograafilise piirangu ja tähtajata kasutada,

sealhulgas õigus seda muuta ja töödelda, avalikustada ja täiendada. Töö muudatuste,

lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saadav, et nende autoriks ei ole

töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma talle

võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

8.3. Tasu autoriõiguste eest sisaldub lepingu hinnas.

8.4. Pool on kohustatud intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamisel hoiduma teise

poole õiguste ja huvide kahjustamisest.

8.5. Töövõtjal on õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes

publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel, et selline

kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale.

9. Lepingu kehtivus ja muutmine

9.1. Leping jõustub alates lepingule allakirjutamisest mõlema poole poolt. Leping kehtib

poolte kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

9.2. Tellija võib lepingu igal ajal põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest töövõtjat

vähemalt 30 päeva ette. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu

ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt töö eest, välja arvatud juhul, kui lepingu ülesütlemise

põhjuseks on töövõtja poolt lepingu rikkumine. Töövõtja on kohustatud andma tellijale

üle lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt tehtud töö. Käesolevas punktis sätestatud

lepingu ülesütlemise korral jäävad lepingu täitmisel tekkinud varalised autoriõigused

töövõtjale ja tellija saab faktiliselt tehtud ja tellijale üleantud töö osas autori varaliste

õiguste lihtlitsentsi.

9.3. Kui töövõtja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt ühe kuu möödumisel punktis 2.2

kokkulepitud tähtpäevast arvates, on tellijal õigus ilma töövõtjale kokkulepitud tasu

maksmata lepingust taganeda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja

tekitatud kahju.

9.4. Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes tellijalt lepingu ülesütlemise

ajaks faktiliselt tehtud ja tellijale üleantud töö maksumuse tasumist, kui tellija viivitab

töövõtjale tasu maksmisega rohkem kui 30 päeva.

9.5. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused

tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

10. Pooltevahelised teated ja kontaktisikud

10.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud

juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei

ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks:

10.1.1. kontaktisiku või tööandja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul

samal päeval, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud

elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval;

10.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja

postitamisest on möödunud viis päeva.

10.2. Tellija kontaktisik lepingu täitmisel on Karina Madis, elanikkonnakaitse osakond,

projektijuht, 5667 6014, [email protected].

10.3. Tellija kontaktisik annab juhiseid töö tegemiseks, tagab töövõtjale vajaliku teabe,

kontrollib töö kvaliteeti, allkirjastab üleandmise-vastuvõtmise akti.

10.4. Töövõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on Paloma Krõõt Tupay, riigiõiguse

kaasprofessor, e-post [email protected].

10.5. Pooled kohustuvad mistahes kontaktandmete muudatustest teist poolt viivitamata

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kuni teate kättesaamiseni

loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud.

11. Lõppsätted

11.1. Töövõtja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas nõudeid,

kolmandale isikule üle anda ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellija nõusolek

ei vabasta töövõtjat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega üleandmata

kohustuste osas.

11.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on

lepingu ettevalmistamise käigus teinud.

11.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast neile allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte

kirjalikult määratud tähtpäeval.

11.4. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste

teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

12. Poolte rekvisiidid

Siseministeerium nimi Tartu Ülikool

Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu

612 5008 telefoninumber 737 6215

[email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

(allkirjastatud digitaalselt)

Siret Rutiku

Lisa 1. Töövõtulepinguga 07.05.2025 nr 7-3/1081-1 tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise

akt [nr]

Tellija: Siseministeerium

Töövõtja:

Üleantavate tööde kirjeldus

 …

 …

Töö on tehtud nõuetekohaselt.

Töös esinevad järgmised puudused:

 …

 …

Puuduste kõrvaldamiseks antakse lisatähtaeg kuni (kuupäev).

Puuduste tõttu alandatakse hinda (summa) võrra.

Muude õiguskaitsevahendite kohaldamine

Maksumus

Rahastamisallikas Osakaal %

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

[tellija nimi]

[kuupäev]

[töövõtja nimi]

[kuupäev]

Lisa 2. Lähteülesanne

Tellitava analüüsi tehniline kirjeldus

Taust

Proaktiivsete ja personaliseeritud avalike teenuste arendamine on muutumas kaasaegse avaliku

halduse eesmärgiks. Riigid püüavad olemasolevaid andmeid tõhusamalt kasutada, et pakkuda

mugavamaid ja sujuvamaid teenuseid. Sündmusteenuste kontspetsioon nähtamatust, taustal

toimivast avalikust teenusest, mis on inimesele kättesaadav sellel ajahetkel kui ta seda vajab

ning selles kanalis kus ta seda soovib, ilma bürokraatlike barjäärideta, on ka käesoleva analüüsi

lähtekoht.

Arenguseire Keskus oma raportis "Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040"

toob esile, et proaktiivsete teenuste edukaks rakendamiseks on vajalik inimeste

andmekirjaoskuse kasv, et paremini mõista milliseid andmeid nende kohta kasutatakse, kuidas

need otsuseid mõjutavad ning millised võimalused on andmete kasutamise kontrolliks.

Inimesed kardavad andmetöötlusega kaasnevaid riske, nagu andmete leppimine või väärkasutus

ning otsuste läbipaistmatus. Seega on proaktiivsete ja personaliseeritud teenuste arendamine

seotud mitmete õiguslike ja eetiliste väljakutsetega, mis pakuvad huvi ka õigusteadusliku

uurimustöö aspektist.

2024. aasta juuli keskel saadeti kooskõlastusringile avaliku teabe seaduse muutmise seaduse

eelnõu1, mis teeb võimalikuks sündmusteenuste järgmisesse arenguetappi jõudmise. Eelnõuga

sõnastatakse selgemalt õiguslik alus isikustatud teabe kuvamiseks Eesti teabeväravas (edaspidi

eesti.ee), mis loob õigusselgust ning võimaldab pakkuda ja arendada sündmusteenuseid.

Kõnealune eelnõu ei loo õiguslikku alust e-teenuseid proaktiivselt osutada.

Vabatahtlikuks saamine on käsitletav elusündmusena, mille raames on Siseministeeriumis välja

töötamisel vabatahtlikuks saamise andmevahetuslahendus riigiportaalis eesti.ee. Inimesele, kes

soovib saada siseturvalisuse vabatahtlikuks2, luuakse lihtsustatud võimalus liitumissoovi

esitamiseks läbi andmevormi, mis täidetakse inimese eest andmepäringute abil erinevatesse

riigi andmekogudesse. Nii toetame andmete ühekordse küsimise ja ristkasutamise põhimõtet.

Arendustöö teise etapina on kavas sooviavalduste andmepõhine menetlus. Siseturvalisuse

vabatahtliku staatuse andmine on haldusmenetlus, mida täna viiakse läbi

dokumendihaldussüsteemides. Tulevikus soovime vältida andmete muutumist dokumendiks

menetluse käigus, et säilitada nende digitaalne masinloetav formaat. NB! Silmas ei ole peetud

automaatotsuseid, otsuseid teeb teenistuja teatud ulatuses automaatkontrolli läbinud andmete

alusel.

Kolmanda arendustöö etapina on plaanis vabatahtliku nõuetele vastavuse kontroll viia sisse

igakordselt enne vabatahtliku sündmusele kaasamist. Praegu kontrollitakse vabatahtliku

nõuetele vastavust pisteliselt ja pole võimalik tagada, et sündmusele ei kaasata vabatahtlikke,

kellel on nõuded täitmata (nt on aegunud tervisetõend, peatatud juhtimisõigus või läbimata

koolitus). Andmevahetusteenuse lahendus sisenemisteekonnal võimaldab tulevikus teha

kontrolli kiiresti ja tõhusalt ka igakordselt enne vabatahtliku sündmusele kaasamist.

Lisaks on vaja asutusele õigust üksik- ja masspäringute teostamiseks ka kaasamise väliselt (nt

ressursi kaardistamiseks, õppuste ettevalmistamiseks. Samuti võimaldab see teavitada

vabatahtlikke täiendavalt aegumistähtaegadest ning vältida vabatahtliku panustamise

võimaluse katkemist.

1 Kättesaadav: Avaliku teabe seaduse § 32 1 muutmise seadus – EIS 2 PPA: abipolitseinik, vabatahtlik merepäästja; Päästeamet: vabatahtlik päästja, abidemineerija; Häirekeskus:

1247 vabatahtlik (tulevikus lisandub ka elanikkonnakaitse kriisireservi vabatahtlik)

Töö teostaja peab lähtuma analüüsi teostamisel uuest soovitud olukorrast ning võrdlema seda

kehtiva õigusega.

Eesmärk

Uurimistöö eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas on Eesti õiguses vaja täiendavalt reguleerida

siseturvalisuse vabatahtlike ja vabatahtlikuks saada soovivate inimeste isikuandmete

töötlemist. Andmekoosseis vabatahtlikuks saamisele ja vabatahtlikuna panustamise esitatavate

nõuete osas on esitatud lisas (lisa 1).

Analüüsi sisuks on siseturvalisuse vabatahtlikuks saamisele ja vabatahtlikuna tegutsemisele

esitatud nõuetest ning planeeritud andmete töötlemise põhimõtetest lähtuvalt:

1) uurimisküsimuste püstitus;

2) õigusteaduslik analüüs uurimisküsimuste alusel ja

3) ettepanekute esitamine õigusliku regulatsiooni muutmiseks või täiendamiseks.

Välja tuleb tuua võimalikud õiguslikud takistused ja pakkuda välja alternatiivseid lahendusi

nende ületamiseks.

Uurimisküsimuste püstitamisel tuleb lähtuda analüüsi tehnilisest kirjeldusest täiendades seda ja

uurimismeeskonna õigusteaduslikust kompetentsist. Uurimisküsimustele tuleb vastata,

võrreldes Eesti asjakohaseid õigusnorme rahvusvaheliste normidega (eelkõige Euroopa Liidu

regulatsioonid, sh kohtulahendid). Töö analüüsi ja ettepanekute osas võib osutuda vajalikuks

regulatsioonide sõnastusettepanekute välja toomine koos selgitava ja põhjendava

argumentatsiooniga (võib sisaldada nii olemasolevate õigusaktide muudatusi kui ettepanekuid

uue regulatsiooni välja töötamiseks). Kehtiva õiguse muutmiseks tehtud ettepanekutes tuleb

arvestada nii regulatsiooni terviklikkust, selgust kui ka pakutavate lahenduste otstarbekust.

Vajadusel tuleb välja pakutud lahenduste juurde tuua välja ka Andmekaitse Inspektsiooni

seisukohad.

Soovitavad tulemused ja ülesanded

Tellija poolt soovitatud uurimisküsimused:

1. Kas ja milliseid õiguslikke muudatusi on vaja teha ja milline on muudatustega kaasnev mõju

sihtrühmadele?

2. Kas andmepõhine menetlus riivab isikute põhiõiguseid rohkem kui tänased tööprotsessid

ning kas inimesele peab jääma õigus muul viisil esitada vabatahtlikuks saamisel nõutavad

andmed?

3. Kas vabatahtlikuna panustamise eelduste kehtivust on asutusel õigus regulaarselt

kontrollida, teostades üksik- ja masspäringuid vastavatesse andmekogudesse.

4. Milliseid riiveid toob endaga kaasa, kui vabatahtlikuna panustamise eelduste kehtivust

kontrollitakse regulaarselt teostades üksik- ja massipäringuid andmekogudesse väljaspool

kaasamisolukorda (nt ressursi kaardistamiseks, õppusteks ettevalmistumisel vmt

eesmärgil).

5. Milline on siseriiklik ja Euroopa Liidu kohtupraktika uurimise eesmärgist tulenevates

isikuandmete töötlemise küsimustes, arvestades, et tegemist on osaliselt eriliigiliste

isikuandmetega?

6. Millised on võimalused muul eesmärgil kogutud isikuandmete teiseseks kasutamiseks

vabatahtlikuks saamisel sh millised on võimalused eriliigiliste isikuandmete puhul?

7. Millises osas vajab andmepõhine menetlus uue andmekogu loomist ja kuidas seda oleks

otstarbekas lahendada (nt liites mõne olemasoleva andmekogu põhimäärusega)?

8. Milliseid võimalusi annab õiguslikult riigiportaali andmenõusolekuteenuse funktsionaalsus

riigi andmekogudest päringute teostamisel nii ühekordse kui korduva päringu teostamisel?

Töö tulemused esitatakse tellijale analüüsiraportina .pdf ja .doc failina. Raportis ja selle lisades

on olulised nii vormistuslik ja keeleline korrektsust kui korrektne viitamine asjakohastele

õigusaktidele. Tellija eeldab, et raporti fookus on analüüsil ning ettepanekutel, olemasolevat

olukorda on kirjeldatud nii palju kui vajalik ning nii vähe kui võimalik.

Pakkuja hoiab Tellijat jooksvalt kursis töö arengutega (peab sisalduma välja pakutud aja- ja

tegevuskavas) lühikeste regulaarsete infokoosolekute kaudu.

Pakkuja esitleb töö tulemusi ühel koosolekul (kestus ca 90 minutit), mille sihtrühmaks on

Siseministeeriumi valitsemisala esindajad ning vajadusel koostööpartnerid sündmusteenuste

meeskonnast. Töö esitlusel kasutatavad slaidid antakse pärast esitluse tegemist üle tellijale.

Tellijal on õigus kohtumist salvestada.

Analüüsi tegevustega saab alustada hiljemalt mai kuus peale lepingu allkirjastamist, Töövõtja

annab tulemid Tellijale üle hiljemalt 26.09.2025.

Nõuded meeskonnale

Analüüsi teostaval meeskonnal peab olema sarnaste analüüside teostamise kogemus, mida

tõendavad varasemate projektide referentsid. Vajalik meeskond peab olema kompetentne

andmekaitse, põhiõiguste, infotehnoloogiaõiguse ja haldusõiguse ning eelnevaga seonduva

rahvusvahelise õiguse valdkonnas. Pakkuja peab tõendama oma kompetentsust vabas vormis,

kuid põhjalikkusega, mis võimaldab tellijal ühemõtteliselt hinnata selle vastavust tehnilises

kirjelduses nõutule. Kõik meeskonnaliikmed, v.a assisteerivates jmt tugirollides olevad

liikmed, peavad omama vähemalt õigusteaduse magistrikraadi (või sellega võrdsustatud

teaduskraad), vastutaval meeskonnaliikmel peab olema õigusteaduses doktorikraad.

Pakkuja esitab uuringumeeskonna liikmete kogemuse kohta vabas vormis CV, kus andmed on

esitatud põhjalikkusega, mis võimaldab tellijal ühemõtteliselt hinnata meeskonna liikmete

kogemuse ja pädevuse vastavust tehnilises kirjelduses nõutule.

Lisainfo

Pakkumuse koostamisel tuleb pakkujal arvestada asjaoluga, et tellija ei paku hankelepingu

täitmiseks ja töö teostamiseks omalt poolt töökohta ega -vahendeid ning ei kindlusta pakkujat

kontaktidega. Tellija tagab omalt poolt hankelepingu täitmiseks kontaktisiku, eesmärgiga

tagada tellija ainupädevuses olevate lepingu täitmisega seotud küsimuste lahendamine (tellija

ei taga omapoolset projektimeeskonda).