Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (635 SE)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.04.2025 / 1-1/15-635; Riigikantselei / 23.04.2025 / 2-5/25-00770

Resolutsiooni teema: Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (635 SE)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.

Tähtaeg: 15.05.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0428.

Kontroll: Peeter Papstel

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Vabariigi Valitsus

.04.2025 nr 1-1/15-635/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning

Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova

k.a 21. aprillil algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (635

SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu kuuel lehel

2) seletuskiri 57 lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ l. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seaduses tehaksejärgmised muudatused:

l) seadust täiendatakse §-ga 13 järgmises sönastuses:

㤠131. Viivitamatu ohuteate edastamine

(l) Paljude inimeste elu voi tervist ohustava vahetult eelseisva vöijuba toimuva sundmuse voi selle löppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks voi ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse susteemi EE-ALARIVI (edaspidi EE- ALARM).

(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.

(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine hölmab ohuteavituse kanalite kasutamise uldpöhimötete väljatöötamistja ajakohastamist ning avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja isikuga.

(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma: l) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevötjajariiklikumobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 löppkasutajat; 2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane eeldatav kontaktide arv uletab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).

(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise vöib otsustada valitsusasutus, eriolukorrajuht, eriolukorra tööde juhtja körgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra voi söjaseisukorra ajal ka peaminister.

(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate uldjuhul EE-ALARM-i kaudu. EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning edastaja edastab selle avalikkusele muul kokkulepitud viisil tasuta, muutmata kujul ja viivitamata.

(7) Viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side vörgus kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale kohaldatakse elektroonilise side seaduse §-s 105 sätestatut.

(8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise vöib otsustada Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning körgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra voi söjaseisukorra ajal ka peaminister.

Riigikogu KantseieE Kuupaev"^LO/i^£^51 w^ils^5-

l

(9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on omavahel uhendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.

(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevöttu.

(l l) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: l) viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ning korra; 2) EE-ALARM-iga liitumiseja sellega seotud kulude huvitamise tingimused ning korra; 3) sireeniseadme kasutuselevötu, haldamiseja testimise tingimused ning korra.";

2) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sönastuses:

㤠161. Varjumine

(l) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hölmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse uksuse, asjaomase asutuse ja isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada.

(2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu körgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine umberpaiknemine sobivasse ruumi voi ehitisse voi seal pusimme elu voi tervise kaitseks.

(3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet vöivad varjumise tagamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestahid riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu vöib kohaldada ule 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi voi Politsei-ja Piirivalveameti prefekti loal.

(4) Päästeamet vöib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata läbi uksnes isiku riidedja riietes oleva voi kehal kantava asja. Isiku kehä ja kehaöönsuste läbivaatus on keelatud.

(5) Päästeameti täpsemad ulesanded varjumise korraldamisel kehtestab sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister määrusega.";

3) seadust täiendatakse §-dega 162-164järgmises sönastuses:

㤠162. Varjend

(l) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse voi selle vahetusse lähedusse.

(2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone voi selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja öhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.

(3) Avalik varjend rajatakse, kui pustitatakse hoone, mille kasutusotstarbe töttu kulastavad seda rahvahulgadja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.

(4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui pustitatakse:

2

l) elamu, majutus- voi toitlustushoone, buroohoone, kaubandus- voi teenindushoone voi meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- voi muu avalik hoone voi erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit; 2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.

(5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi löikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend.

(6) Avalikule varjendile tagatakse igauhele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette nähtud eelköige konkreetse hoone kasutajale.

(7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevötu 72 tunnijooksul Vabariigi Valitsuse otsusest arvates. Edasilukkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele vötmise Päästeamet voi Kaitsevägi.

(8) Sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister kehtestab määmsega: l) nöuded varjendile, selle suuruseleja mahutavusele ning kontrollileja hooldusele; 2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvujärgi.

§ 163. Varjumiskoht

(l) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on olemasolev ehitis voi selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

(2) Varjumiskohadjagunevad avalikeksja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse igauhele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelköige konkreetse hoone kasutajale.

(3) Varjumiskoht vöetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse §16 löike 7 kohaselt.

(4) Sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister kehtestab määmsega varjumiskoha kohandamise pöhimötted.

§ 164. Varjumisplaani koostamme

(l) Hoone omanik koostab varjumisplaani varjendi rajamise kohustusega hoone kohta.

(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise vöimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimistjavarjumiskindluse suurendamist.

(3) Nöuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise korra kehtestab sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister määmsega.";

4) seadust täiendatakse §-ga 17 järgmises sönastuses:

㤠171. Elanikkonnakaitse koolitus

(l) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla.

3

(2) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse.

(3) Nöuded elanikkonnakaitse koolituseleja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise eest vastutav minister määrusega.";

5) paragrahvi 38 löike 3 punkt 73 muudetakseja sönastatakse järgmiselt:

,,73) korraldama regulaarselt töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras voi muus sarnases olukorras voi nende ohu korraljakäesoleva seaduse § 171 tähenduses elanikkonnakaitsest;";

6) paragrahvi 45 löiget l täiendatakse punktiga 6järgmises sönastuses:

,,6) riiklikkujärelevalvet käesoleva seaduse § 16 löigete 3 ja 4, § 164 löike l nöuete ning § 162 löike 8, § 163 löike 4ja § 164 löike 3 alusel kehtestatud nöuete täitmise ule teeb Päästeamet.";

7) paragrahvi 53 täiendatakse löikega 21 järgmises sönastuses:

,,(21) Käesoleva seaduse § 131 löikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga liituma hiljemalt 2028. aasta l. jaanuariks.";

8) paragrahvi 53 täiendatakse löigetega 22 ja 23 järgmises sönastuses:

,,(22) Käesoleva seaduse § 16 löikes 3 ja 4 sätestatud varjendi rajamise nöuet ei kohaldata hoonele, mis on pustitatud voi mille ehitusloa taotlus voi ehitusteatis pustitamiseks on esitatud enne 2026. aasta l. jaanuari.

(23) Varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on ptistitatud voi mille ehitusloa taotlus voi ehitusteatis pustitamiseks on esitatud enne 2026. aasta l. jaanuari, omanik: l) koostab § 164 löikes l sätestatud varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta l. jaanuariks; 2) varjumiskoha kohandamise vöimaluse korral kohandab hoone voi selle osa varjumiskohaks hiljemalt2028. aasta l.jaanuariks.".

§ 2. Asjaöigusseaduse § 1581 täiendamine

Asjaöigusseaduse § 158' löike l1 kolmandat lauset täiendatakse pärast söna ,,ehitis" tekstiosaga ,,ning Päästeameti sireeniseade hädaolukorra seaduse § 131 löike 9 tähenduses".

§ 3. Atmosföäriöhu kaitse seaduse § 55 täiendamine

Atmosfääriöhu kaitse seaduse § 55 löiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sönastuses:

,,5) hädaolukorra seaduse § 131 löike 9 tähenduses sireeniseadme mura.".

§ 4. Ehitusseadustiku täiendamine

Ehitusseadustikus tehaksejärgmised täiendused:

l) paragrahvi 11 löiget 2 täiendatakse punktiga 2 järgmises sönastuses:

,,2!) varjendi rajamist;";

4

2) paragrahvi 130 löiget l O täiendatakse pärast söna ,,tuleohutusnöuete" sönadega Ja varjendile esitatavate nöuete".

§ 5. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehaksejärgmised muudatused:

l) paragrahvi 2 punktis 29 asendatakse söna »hädaabiteenistuse" sönaga ,,häirekeskuse";

2) paragrahvi 1051 löiget l täiendatakse punktiga 4järgmises sönastuses:

,,4) mitte rohkem kui uks kord aastas Päästeameti otsusel hädaolukorra seaduse §13 loike 2 tähenduses riikliku ohuteavituse susteemi EE-ALARM-i terviktestimiseks.".

§ 6. Seaduse jöustumine

Käesoleva seaduse § l punktid 3, 5, 6 ja 8 ning § 4jöustuvad 2026. aasta l.jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Tanel Kiik, JaakAab, Andre Hanimägi, Ester Karuse ja Zuleyxa Izmailova 21.04.2025

, / % ^rvj

Lauri Lääneiiiets

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees

5

Tanel Kiik

Riigikogu liige

Jaak Aab

Riigikogu liige

!/ a

Andre Hanimägi

Riigikogu liige

Failova

Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Karuse

Riigikogu liige

6

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvöte

Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnöu (edaspidi eelnöu) eesmärk on arendada elanikkonnakaitset.

Hetket ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust, nöudeid varjendile ega varjumiskoha kohandamise pöhimötteid. Venemaa Ukraina-vastase söja töttu muutunud julgeolekuolukorras on vaja parandada varjumise senist korraldust ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et kaitsta vahetu körgendatud ohu korral ohustatud alal viibivate isikute elu ja tervist. Varjendite rajamine vötab aastaid. Seepärast tuleb sellega alustada vöimalikult kiiresti. Varjumise korraldus on vajalik kogu Eestis.

Toimiv ja efektiivne ohuteavitus on varjumise eelduseks, aga Eesti öigusmumis on senini reguleerimata riiklik ohuteavituse susteem EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM), mille uks osa on sireeniseadmete susteem. Sireeniseadmete paigaldamine ja kasutusele vötmine on öiguslikult reguleerimata ning sellega seotud öigused ja vastutus määratlemata. Tegemist on riigi vöetava kohustusega, millel peab olema öiguslikult selge omanik ning vastutaja.

Nii ohuteavituse kui varjumise parima vöimaliku toimimise eelduseks on aga inimeste teadlikkus ning käitumisoskused, mistöttu on vajalik vöimalikult suurel hulgal inimeste koolitamine.

Hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS): määratletakse terminid viivitamatu ohuteade, riiklik ohuteavituse susteem EE- ALARM, sireeniseade, varjumine, varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan; kohustatakse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevötjat, avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajat ja riikliku mobiilirakenduse valdajat (edaspidi edastaja) liituma EE-ALARM-iga; määratakse asutuste ja isikute ring, kellel on öigus otsustada viivitamatu ohuteate edastamiseks EE-ALARM-i kasutamine; Päästeametile antakse ulesanne koordineerida viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist; Häirekeskusele antakse ulesanne vahendada edastajale viivitamatu ohuteade EE- ALARM-i kaudu;

sätestatakse asutusedja isikud, kellel on öigus otsustada sireeniseadme käivitamine; kehtestatakse nöue rajada avalik varjend, kui pustitatakse hoone, mida kulastavad rahvahulgadja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m2; kehtestatakse nöue rajada mitteavalik varjend, kui pustitatakse elamu, majutus- voi toitlustushoone, buroohoone, kaubandus- voi teenindushoone voi meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- voi muu avälik hoone voi erihoone, mille suletud netopind on

•

l

vähemalt 1200 m2, voi tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ,2.

5

•

•

m"

kehtestatakse nöue vöimalusel kohandada avalik varjumiskoht juba olemas olevas hoones, mida kulastavad rahvahulgadja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m ; kehtestatakse nöue voimalusel kohandada mitteavalik varjumiskoht juba olemasolevas elamus, majutus- voi toitlustushoones, buroohoones, kaubandus- voi teenindushoones voi meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- voi muus avalikus hoones voi erihoones, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m , voi tööstus-ja laohoones, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2; antakse Päästeametile ulesanne korraldada varjumist, mis hölmab varjumiseks valmistumist, avalikkuse teadlikkuse töstmistja teavitamist; avaliku sektori asutuse ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse osutaja töötajale kehtestatakse elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus; volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega Päästeameti täpsemad ulesanded varjumise korraldamisel, nöuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstushoone tavapärase kasutajate arvu järgi, varjumiskoha kohandamise pöhimötted ning varjumisplaani koostamise nöudedja korra; volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ja korra, sireeniseadmele esitatavad nöuded, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadme haldamise ja testimise tingimused ja korra; volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega nöuded elanikkonnakaitse koolituseleja koolitajale; antakse Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) öigus kohaldada varjumise tagamiseks teatud korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) riikliku järelevalve erimeetmeid.

Asjaöigusseaduses (edaspidi AOS) täiendatakse avalikes huvides ehitatud tehnovörgu voi - rajatise käsitlust sireeniseadmega.

Atmosfääriöhu kaitse seaduses (edaspidi AOKS) täiendatakse välisöhu mura hulka mitte kuuluvate tegevuste loetelu sireeniseadme tekitatud muraga.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS): täiendatakse ehitisele esitatavate nöuete loetelu varjendi rajamisega, et anda öiguskindel öigus arvestada ehitamisel asjakohasel juhul varjendile esitatavate nöuetega; antakse Päästeametile öigus teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nöuete täitmise ule.

Elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS): täiendatakse aluseid, millal vöib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale edastada ohuteavitust ning lisatakse Päästeameti öigus edastada ohuteavitus mitte rohkem kui uks kord aastas EE- ALARM-i terviktestimiseks; korrigeeritakse liihinumbri moiste definitsiooni vastavalt elektroonilise side seadustikus kasutatavtele möistetele asendades söna ,,hädaabiteenistus" sönaga »häirekeskus".

2

Viivitamatu ohuteate edastamise regulatsioon sekkub kohustatud isikute äritegevusse ning seda saavate inimeste eraellu, kuid antud regulatsioon on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks. Antud juhul kaalub inimeste elu ja tervise kaitse ules viivitamatu ohuteate edastamisega kaasneva öiguste riive. Viivitamatu ohuteate edastamiseks sireeniseadmete susteemi rajamme peab pöhinema vöimalikult ökonoomsel asukohtade valikul, mistöttu on vajalik tagada sobiliku hoone voi rajatise kasutamine sireeniseadme paigaldamiseks. Samuti toob sireeniseadme kasutamine kaasa lisaks sundmuste puhui mura tekitamisele ka sireeniseadmete testimisega tekitatava mura, mis vöib häirida luhiajaliselt inimeste igapäevaseid tegevusi.

Varjendi rajamise nöue vöib tuua kaasa ehitushinna töusu, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja tervist kriisi, sealhulgas relvakonflikti korral. Ehitushinna töus möjutab nii erä- kui ka avalikku sektorit, kes peavad teatud hoone pustitamise korral arvestama varjendi rajamise nöudega. Päästetud elud kaaluvad ules varjendi rajamise kulud.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustuse seadmisega suurendatakse inimeste individuaalset ta-iisivalmidust ning oskust kriisides toime tulla. Tegemist on kuli täiendava kohustusega avaliku sektori asutuste ametnikele ja töötajatele ning elutähtsa teenuse osutaja töötajatele, kuid kokkuvöttes omab see pigem positiivset möju nii koolituse läbinutele, kui nende tööandjatele, kuna suurendab inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt hakkama saada ning see läbi olla paremini valmis kriisi korral töökohal panustama. Koolituse läbimine on tehtud kohustatud isikutele vöimalikult mugavaksja paindlikuks.

1.2. Eelnöu ettevalmistajad

Eelnöuja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nöunikud Priit Laaniste fteenistussuhe löppenud), Kadi Luht-Kallas (kadi.luht-kallas(a),sisemimsteerium.ee) ja Mari Tikan (mari.tikan(ai,sisemmisteerium.ee). Eelnöu ja seletuskirja juriidiUst kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi öigusnounik Kaidi Kulp (kaidi.kulp(a),sisemmisteerium.ee). Eelnöu on keeleliselt toimetanud Luisa Tölkebiiroo keeletoimetaja Tiina Alekörs.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos teiste saadikutega algatavad käesoleva Siseministeeriumi poolt väljatöötatud ja avalikule kooskölastusringile saadetud eelnöu, et kavandatavate muudatustega saaks kiiremini edasi liikuda. Tänases julgeolekukorras on varjendite rajamine ja varjumiskohtade tegemine kriitilise tähtsusega kusimus. Algselt pidi käesolev eelnöu parlamendi menetlusse jöudma käesoleva aasta 13. märtsil, kuid vahetult enne seda valitsus lagunes ja uus valitsus ei ole suutnud enam kui kuu otsustada, kas toetada avaliku sektori kohustuslikku kriisikoolitust. Valitsuse tegevuse viivitamine on viinud selleni, et eelnöuga kavandatavaid muudatusi ei jöuta enne suve vastu vötta, mis lukkab varjumisvöimaluste loomise veel pool aastat edasi. Kaitseväe ohuhinnangutest lähtuvalt tuleb varjumisvalmidus saavutadajärgmise kolme aastajooksul. Eelnöu algatajad leiavad, et kui on poliitilist tahet, siis suudab riigikogu käesoleva eelnöu enne jaanipäeva seadustada, et oleks vöimalik astuda järgmised hädavajalikud sammud, mis tagavad meie riigi toimimise söjaolukorras ja kaitsevaa Eesti elanikke.

1.3. Märkused

Eelnöuga muudetakse:

3

l) HOS-i avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 11; 2) AÖS-i avaldamismärkega RT I, 17.03.2023, 58; 3) AÖKS-i avaldamismärkega RT I, 11.06.2024, 2; 4) EhS-i avaldamismärkega RT I, 02.01.2025, 22; 5) EhSRS-i avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 8; 6) ESS-i avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 10.

Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öiguse rakendamisega.

Eelnöu aitab kaasa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aluspöhimöttele tugevdada elanikkonnakaitse ja ulatusliku evakuatsiooni vöimekust.

Osaliselt on eelnöus kajastatud kusimusi käsitletud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnöu väljatöötamise ja koostamise käigus.

Eelnöu on seotud:

Eelnöu on seotud Riigikogu 22. veebmari 2023. aasta otsusega1 heakskiidetud ,,Eestijulgeoleku poliitika aluste"jajärgmiste arengukavadega: l) siseturvalisuse arengukava 2020-203 O2; 2) riigikaitse arengukava 2022-2031 3.

Nendes dokumentides on nimetatud olulise eesmärgina arendada siseturvalisust, sealhulgas elanikkonnakaitset, mis hölmab nii elanikkonna valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla kui ka riigi ja uhiskonna valmisolekut ohuteavituseks ja varjumiseks. Samuti on käsitletud konkreetseid tegevusi, sealhulgas varjendite ja varjumiskohtade rajamist, sireeniseadmete paigaldamist, Päästeameti ulesandeid.

Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadusi, mille vastuvötmiseks on Eesti Vabariigi pöhiseaduse (edaspidi PS) §104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnöu vajadus, eesmärkja pöhilahendused

Eelnöu eesmärk on arendada elanikkonnakaitset. Selleks: vöetakse kasutusele terminid viivitamatu ohuteade., riiklik ohuteavituse susteem EE- ALARM, sireeniseade, varjumine, varjend, varjumiskoht ]a varjumisplaan; kehtestatakse viivitamatu ohuteate edastajale kohustus liituda EE-ALARM-iga; täpsustatakse Häirekeskuse rolli viivitamatu ohuteate edastamisel; määratletakse asutus, kes koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist ja korraldab sireeniseadmete kasutusele vötmist;

1 Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsus 28.02.2023, l. 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse areneukava 2020-2030. 3 Riigikantselei 2021. Riieikaitse arengukava 2022-2031.

,,,,Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmine". - RT III.

4

kehtestatakse varjendi rajamise, vöimalusel varjumiskoha kohandamise ja varjumisplaani koostamise nöue; määratakse asutus, kes korraldab varjumistja teeb riiklikku järelevalvet varjendi nöuete täitmise ule, ning volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega Päästeameti täpsemad ulesanded varjumise korraldamisel, nöuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstushoone tavapärase kasutajate arvujärgi, varjumiskoha kohandamise pöhimötted ning varjumisplaani koostamise nöudedja korra; volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määmsega viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ja korra, sireeniseadmele esitatavad nöuded, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamise ja testimise tingimused ja korra.

Eelnöu on vajalik, et luuajärk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise vöimalus, reguleerida viivitamatu ohuteate edastamist, sh sireeniseadmete kasutamist ning suurendada elanikkonna kriisideks valmisolekut läbi elanikkonnakaitse koolituse kohustuslikuks muutmise avaliku sektori ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse osutaja töötajatele.

2.2. Senine ja hetkeolukord

2.2.1. Viivitamatu ohuteate edastamine Tuginedes Vabariigi Valitsuse poolt 15. veebruaril 2018 heaks kiidetud elanikkonnakaitse kontseptsioonile moodustati 07. veebmaril 2019 ettevötlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga uleriigilise asukohapöhise kiire ohuteavituse siisteemi AKOS käivitamise tööriihm. 2020. aastal sai Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ulesande arendada väljä tehniline lahendus koos kaardirakendusega, kus saab piiritleda ohupiirkonnad ja edastada etteantud mobiiltelefoni numbritele teavitusi SMS sönumi vahendusel söltumata kodaniku valitud operaatorist.

Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu suurönnetustele vastupidavuse eesmärkide dokumendi kolmas eesmärk on suunatud otseselt varajasele hoiatusele (Early Warning - EW) ning uks Euroapa Komisjoni soovituste eri-eesmärkidest on parandada uldsuse hoiatamist (Public Warning-PW)]^^ms^:

Liikmesriigid peaksid töhustama iildsuse hoiatamise susteeme, et parandada riski-, hädaolukordade ja h-iisikommunikatsiooni, tekes teatavaks tagajärgede eeldatava ulatuse ning vöetavaä meetmed. Edendada tuleks asjaomaste asutuste ja teenistuste vahelist koordineerimist. Teabevood ja vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrätä. Piiriuleste onnetuste puhui peaks uldsuse hoiatamine liikmesrukides pöhinema tohustatud hoiatuskorral.

Liikmesriigid peaksid tagama, et iildsuse hoiatamisel vöetakse arvesse elanike keeleoskust ning et hoiatused on kaasavad ja kohandatud haavatavate ruhmade, sealhulgas puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele. Hoiatusedpeaksidjöudma ohustatud elanikkonnani öigeaegseltja tulemuslikult. Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond saab uldsusele möeldud hoiatussignaalidest ja -sönumitest öigesti aru.

4 Euroapa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurönnetustele vastupidavuse eesmäreid: uhistegevus tulevastes hädaolukordades.

5

Esimese etapi tehniline lahendus ohuteavituse luhisönumi saatmiseks valmis 15. detsembril 2022 ning 19. jaanuaril 2023 jöustus ESS § 105 ehk muudatus, mis vöimaldab saata elu, tervist voi riigi julgeolekut ohustavate sundmuste ja Vabariigi Valitsuse öppuste puhui ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohualapöhist ohuteavituse luhisönumit saatja nimega EE- ALARM (välisriigi mobiiltelefoni numbri kasutajatele numbrilt +372 5950 0000). Alates l. maist 2024 on kasutamist laiendatud söjaväelise väljaöppe läbiviimisele. 2022. aasta lisaeelarvega eraldati Päästeametile 4,572 miljonit eurot sireeniseadmetel pöhineva ohuteavituse susteemi (edaspidi sireeniseadmed ning sireeniseadmete susteem) loomiseks. 2024. aasta löpuks peab olema sireeniseadmetega kaetud 22 asulat. 2023. aasta löpust on loodud lahendus, et vajadusel jöuab ohuteavituse sönum kiiresti ka ETV ja ETV+ tele-eetrisse ning Vikerraadio kanalit kuulates raadioseadme ekraanile.

Lisaks eelnimetatuile on loodud vöimekus uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutuselevötul edastada ohuteavitust selliselt, et ohuteavitus edastatakse mi automaatselt massiteabevahendi valdaja, multipleksimisteenuse osutaja vmt vahendusel ilma meediateenuse osutaja igakordse nöusoleku ja tegevuseta. Kui sellisel ohuteavituse edastamisel suunatakse kasutama Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) kanaleid, siis on juba tänaseks susteemis tagatud ERR-i teavitamine ning kaasamine ohuteavituse edastamisse. Lahendust toetab Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 löike l punkt 10, mille kohaselt on ERR-i ulesaime tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda voi riiklust ohustavates olukordades. Samut! toetab lahendust ESS § 902 löige 2 punkt 3 ja 4, mille kohaselt sideettevötjale, kes edastab voi taas edastab ESS § 4 löikes l nimetatud audio visuaalmeedia teenuseid, ei kohaldata hoiatustele ja avalikes huvides pakutavale teabele keeldu audiovisuaalmeedia teenuste luhendamise, katkestamise, muul viisil muutmise voi ulekatmise osas ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nöusolekuta.

2022. aasta löpus viidi enne ohualapöhise luhisönumi kasutusele vötmist läbi uuring , mille tulemustele tuginedes on ellu kutsutud liihisönumiga ohuteavituse edastamise susteemi täiendav arendus edastada ohuteavitust vastavalt numbri omaniku poolt operaatori juures tehtud keele-eelistusele, mis vöimaldab ohuteavitust edastada luhemalt (mis tähendab, et edastatavate sönumite hulk on väiksem ja seega koormus mobiilsideoperaatorite sönumikeskustele on väiksem, mis omakorda tagab suurema edastuskiiruse), aga tagab samas arusaadavuse olles koheselt teavituse saajale sobivas keeles (mitte ei pea kolmes keeles sönumist omale sobivat otsima). Luhisönumi kasutamise suurimaks probleemiks on asjaolu, et luhisönumiga edastatud ohuteavitus on kuli saatja nime järgi eristatav, aga saabub nii nagu köik luhisönumid ning seega märkab inimene seda vastavalt oma telefoni kasutamise harjumustele (nt hääletu voi mitte segada seadistuse puhui ei märkä enne kui on tegelikult seadet vaadanud). Samuti ilmnes, et inimesed ei jälgi oma mobiiltelefoni kogu aeg, eriti viibides tool, autoroolis voi ka kodus televiisorit vaadates voi muul vaba aja veetmise tegevuses. Seega on vajalik leida täiendavaid lahendusi, mis ohuteavituse märkamist suurendaks, nt vahetaks raadio- voi telekanalit voi oleks avalikus ruumis sireeaidena kuuldav. Seetöttu on teostatud ja planeeritud mitmeid uusi arendusi, mis vajavad ka öigusmumi ajakohastamist. 2023. aasta CREVEX öppusel testiti samuti ohuteavituse kanaleid ning läbi viidud uuringu6 tulemustel on algatatud täiendavaid arendusi ning ellu kutsutud uusi lahendusi. Ohuteavituse arendamisel lähtutakse Siseministeeriumi poolt koostatud dokumendist ,,Riiklik avalikkuse hoiatamise susteem ja ohuteavitus Eestis - hetkeseisuja arendustegevuste ulevaade"7.

5 Siseministeerium 2022. Ohuteavituse SMSi märeatavuse ia arusaadavuse hindamise uuring. 6 Siseministeerium 2023. CREVEX 2023 ohuteavituse tagasiside uurin^. 7 Siseministeerium 2024. Riikliku avalikkuse hoiatamise susteem ia ohuteavitus Eestis.

6

Ohuteavituseks kasutatavad vahendid ja kanalid on seotud ohuteavitust iseloomustavate tegevuste ja peamise eesmärgiga, milleks valdavalt on tähelepanu haaramine/alarmeerimine ja/vöi hoiatussönumi tekstiline edastamine8 .

Häire voi sönum ise on ainult uks osa hoiatamise susteemist, luhidalt kokku vöttes läbitakse teavitamise ajaljärgmised etapid9:

l) oht peab olema tuvastatud; 2) tuleb otsustada, kas/kuidas avalikkust hoiatada voi mitte; 3) avalikkus peab hoiatuse vastu vötma ja seda möistma; 4) avalikkusel peab olema vöimalus midagi ette vötta ja kohad kuhu minna; 5) avalikkus peab otsustama tegutseda.

Täiendavalt tuuakse 2024. aastal avaldatud Niinistö raportis10 olulise hea praktikana väljä, et ohuteavituse susteem peab olema mitmeid kanaleid kasutav, et jouda vöimalikult paljude inimesteni ja vähendada möne kanali rikke ohtu teavituse edastamisele.

Tuginedes eeltoodule on vajalik, et viivitamatu ohuteate edastamise siisteem oleks tervikuna kirjeldatud ja erinevate osapoolte rollia öiguses määratletud, kuna ainult ohualapöhise luhisönumi kasutamine ohuteate edastamiseks ei ole piisav ning ei voimalaa igakordselt ohualas viibivate inimeste kiiret teavitamist.

2.2.2. Varjumine Varjumisele ei ole Eestis viimastel aastakumnetel olulist tähelepanu pööratud. 1993. aastal vöttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse, et endisi varjendeid ei säilitataja uusi varjendeidjuurde ei ehitata. Seetöttu alates 1993. aastast varjumise valdkonnaga ei tegeletudja seda öiguslikult ei reguleeritud. Krimmi okupeerimine ja söjategevus Ida-Ukrainas töstatasid Eestis kiisimuse elanikkonnakaitse vöimelunkade kohta, sh varjumise kohta. Seetöttu koostati 2018. aastal Riigikantseleija Siseministeeriumi koostöös elanikkonnakaitse kontseptsioon , mis toi väljä varjumise olulisuse ning selle eelduseks oleva öigeaegse ohuteavituseja elanikkonna harimise. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni täpsustamiseks moodustati 2018. aastal Riigikantseleijuurde varjumise ekspertruhm, mis töötas läbi varjumiskoha tuubia ning esitas pöhjaliku aruande ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

31. jaanuaril 20 19 otsustas Vabariigi Valitsus esitatud materjali pöhjal kabinetinöupidamisel: ,,pidada vajalikuks arendada avalike varjumiskohtade vöimet olemasoleva taristu baasil; toetada varjumise ekspertruhma ettepanekut, et varjumiskohtade vöime eest vastutavaks asutuseks on Päästeamet".

Uhtlasi anti otsusega Siseministeeriumile ulesanne töötada väljä öigusaktide eelnöud, millega kehtestada Päästeametile öigusedja kohustused avalike varjumiskohtadega tegelemiseks.

8 Nugraheni, Dinar Mutiara Kusumo 2015. Improving the Effectiveness of the Dissemination Method in Disaster Early Warning Messages - International Conference on Information Technology & Society. Kuala Lumpur, Malaysia. 9 National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine, et al., 2018. Understanding Public Response to Alerts and Warnings - Emergency Alert and Warning Systems: Current Knowledge and Future Research Directions. Washington, DC: The National Academies Press. 1k 19. 10 Niinistö, Sauli 2024. SaferTpgether Strengthening Europe's Civilian and Military Preparedness and Readiness. n Riigikantselei, Siseministeerium 2018. Elanikkonnakaitse kontseptsioon.

7

Siseministeerium esitas 2019. aastal Rahandusministeeriumile varjumisvöime arendamiseks vajaliku raha taotluse Vabariigi Valitsuse otsuses märgitud mahus, kuid raha ei eraldatud. Siseministeerium analuusis kehtivat öigust, et hinnata Päästeametile öiguste ja kohustuste kehtestamist avalike varjumiskohtadega tegelemiseks, ning analuus näitas, et takistusi selleks ei ole ja kehtiv öigus vöimaldab kokkuleppel ehitise omanikuga teatud määral varjumist korraldada.

Siseministeerium töötas analtiusi pöhjal väljä HOS muutmise seaduse eelnöu väljatöötamise kavatsuse . Eelnöu ei koostatud, sest poolte kokkuleppel otsustati kusimus lahendada väljatöötatavas tsiviilkriisija riigikaitse seaduses.

Pärast täiemahulise söja algust Ukraina vastu esitas Siseministeerium Riigikantseleile ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjaliku ettepaneku ning palus vaadata läbi Riigikantselei ettepanekud varjumise korralduse kohta ja kaaluda varjumiskoha rajamise nöuet uusehitistele.

Venemaa agressioon Ukrainas näitab, et vastupidi meie ootusele eijärgi Venemaa söjategevuse ajal rahvusvahelist öigust ega kokkuleppeid, mistöttu peame Eestis hindama timber senised kriisideks valmistumise, sealhulgas varjumise korralduse ja elanikkonnakaitseks varjumis- vöimaluste loomise aluspöhimötted. Hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust ega nöudeid varjendile voi varjumiskohale (olemas on juhendmaterjal varjumiskohtade rajamise kohta13).

Muutunud julgeolekuolnkorra töttuja vöttes arvesse, et l) kehtivas öiguses ei ole reguleeritud varjumistja 2) puudub piisav rahastus, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal arutada teemat uuesti ning analuusida, kas ja kuidas muuta 2019. aasta otsust.

Ulesande eest vastutas siseminister. Kaasvastutajad olid riigisekretär ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Analilusi ja ettepanekute koostamiseks moodustas Sise- ministeerium tööruhma, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Päästeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei esindajad. Ohuhinnangu, riski- piirkondade ja pikaajalise prognoosi ule peeti nöu Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajatega. Ruumilise planeerimise ule peeti nöu Rahandusministeeriumi esindajatega.

Siseminister tutvustas tööruhma ettepanekuid, sealhulgas varjumise reguleerimist seaduses, Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. aasta kabinetinöupidamisel. Info vöeti teadmiseks. Siseminister tutvustas uuesti ettepanekuid varjumise öiguslikuks korraldamiseks 7. märtsil 2024 ja käesolev eelnöu on koostatud antud ettepanekute pöhjal.

Koostöös kohaliku omavalitsuse uksustega (edaspidi KOV) on Päästeamet hakanud määrama ja tähistama avalikke varjumiskohti ningjätkab sellega ka edaspidi. 2024. aastajaanuari seisuga on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligi 160 000 inimesele, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pämus, Narvas, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares, aga ka väiksemates KOV-ides. Avalike varjumiskohtade nimekiri on kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses14, mobiilirakenduses ,,01e valmis!" ning Päästeameti ja KOV-ide kodulehel.

12 Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnöu väljatöötamise kavatsus. 13 Päästeamet. Varjumine. 14 Maa-ameti kaardirakendys. Vaadatud 06. 11.2023.

8

Kuivörd puuduvad nöuded varjumiskohale, on Päästeamet avaliku varjumiskoha valikul seni lähtunud tuleohutus- ja ventilatsiooninöuetest ning tunnetuslikust hinnangust, et valitud varjumiskoha konstruktsioon kaitseb inimest plahvatusega kaasneva lööklaine ja lendavate esemete eest. Avalik varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga kooskölas 12. august! 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta15 artikliga 66.

2.2.3. Elanikkonnakaitse koolitus

Päästeameti tellitud ja Kantar Emori 2023. aastal tehtud indeksuuring näitas, et Eesti elanike valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama madal nagu 2019. aastal. Kuigi ohtude, sealhulgas söjaliste ohtude, tajumine ja möningad oskused on varasemaga vörreldes paranenud, hindavad inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks. Hädaolukorras toimetuleku esmaseid tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud. Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on hädaolukorraks olemas köik vajalikud vahendidja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%.16 Vabariigi Valitsuses on kokku lepitud, et aastaks 2027 peaks meil olema vähemalt 25% inimestest kriisideks valmis.

Senise elanike kriisivalmiduse suurendamiseks on Päästeamet teinud peamiselt erinevaid ennetuskampaaniad, teavitusi ning kontaktkoolitusi, kuid uuringu tulemused naitavaa, et pelgalt sellisest lähenemisest ei piisa, et valmistada inimesi ette kriisides iseseisvalt toime tulema. Vajalik on sihistada konkreetseid sihtrilhmi ja läheneda neile erinevalt. Käesoleva muudatuse raames otsustati sihtruhmaks valida avaliku sektori ametnikud ja töötajad ning elutähtsa teenuse osutaja töötajad, kuna nende personaalne kriisivalmidus vöimaldab neil töenäoliselt kiiremini asuda kriisi ajal täitma oma teenistusulesandeid. Tegemist kullalt suure hulga inimeste kriisivalmiduse suurendamisega, mis omakorda parandab ka elanike uldist kriisivalmidust, kuna elanikkonnakaitse koolituse läbimine vöimaldab suurendada mitte ainult konkreetse sihtgrupi personaalset kriisivalmidust, vaid ka nende pere oma (nt kodused varud, tegutsemine elektri- voi veekatkestuse korral jne). Esiti oli kaalumisel kontaktkoolituste kohustuse kehtestamine, kuid et selle susteemi loomine on äärmiselt aja- ja ressursimahukas (ja seda ka koolitatavatele), jouti kiiresti tödemuseni, et parim vahend inimeste teadlikkuse ja kriisivalmiduse töstmiseks on veebikoolitus. Veebikoolituse loomisel lähtuti öpiväljunditest, mis peavad tagama inimese iseseisva hakkamasaamise j a vajaliku teadmise toimimiseks ohu- ja kriisiolukorras. Veebikoolituse läbimine on sihtruhmale paindlik, mis tagab igale inimesele teadmiste omandamise just talle sobivas tempos. Samas jätab eelnöu vöimaluse kollektiividel läbida elanikkoimakaitse koolitus ka kontaktkoolitusena. Opiväljundid saavutatakse nii veebikoolituse kui kontaktkoolituse läbimisega.

2.3. Eelnöu väljatöötamise kavatsus

Eelnöu koostamisele eelnes HOS muutmise seaduse eelnöu väljatöötamise kavatsus, mille Siseministeerium esitas eelnöude infosusteemi kaudu kooskölastusringile 9. veebruaril 2021. Välisministeerium kooskölastas märkusteta. Märkusi esitasid Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. HOS muutmise seaduse eelnöu väljatöötamise kavatsus hölmas peale varjumise ja inimeste kriisivalmiduse töstmist ka teisi teemasid, esitatud märkused varjumist ja inimeste kriisivalmiduse töstmist suuresti ei puudutanud.

15 RT II1999.21.121. 16 Päästeamet 2023. Värske uurins: Eesti elanikkonna valmisolek kriisideks on sama kehv nasu neli aastat tasasi.

9

Eelnöus on varjumise osas lahtutud väljatöötamiskavatsuses käsitletud regulatiivsetest lahendustest. Elanike kriisivalmiduse töstmist ning teavitamist puudutav osa oli väljatöötamiskavatsuses eelnöus planeeritust uldisem. Viivitamatu ohuteate edastamist väljatöötamiskavatsuses sellisel kujul ei käsitletud. Eelnöus reguleeritakse elanike kriisivalmiduse töstmist ning viivitamatu ohuteate edastamist, kuna mölemad on varjumisega väga tihedalt seotud - varjumise eelduseks on öigeaegselt edastatud viivitamatu ohuteade ning eelnevalt omandatud teadmised, kuidas viivitamatu ohuteate saamisel käituda.

3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

3.1. Eelnöu sisu

Eelnöu koosneb kuuest paragrahvist: l) §-ga l täiendatakse HOS-i; 2) §-ga 2 täiendatakse AOS-i; 3) §-ga 3 täiendatakse AÖKS-i; 4) §-ga 4 täiendatakse EhS-i; 5) §-ga 5 muudetakse ESS-i; 6) §-ga 6 sätestatakse eelnöujöustumisaeg.

Eelnöu §-ga l täiendatakse HOS-i.

Eelnöu § l punktiga l täiendatakse HOS-i §-iga 131, millega reguleeritakse viivitamatu ohuteate edastamist.

Löige l sätestab viivitamatu ohuteate definitsiooni. Paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustava sundmuse esinemise korral edastatakse elanikkonnale viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks voi ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteade edastamiseks kasutatakse uldjuhul EE-ALARM-i, eelköige selle meediateenuste, elektroonilise side teenuste ja sireeniseadmetega seotud komponenti. Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on vöimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida paljude inimeste eluja tervist vahetult ohustavale sundmusele, sealhulgas tagada varjumine voi ulatuslik evakuatsioon ning andajuhiseid ohutuks tegutsemiseks.

Viivitamatu ohuteate adressaadilt ehk teate saajalt eeldatakse kohest tegutsemistja reageerimist paljude inimeste eluja tervist vahetult ohustavale sundmusele ning sellise teate edastamine ei eelda erikorra olemasolu. Viivitamatu ohuteate edastamine reguleeritakse eelnöu kohaselt eriliiki teavitusenaja eraldiseisvalt erikorras kohaldatavatest piiravatest meetmetest, olles seega rakendatav nii erikorra ajal kui ka enne seda mistahes paljude inimeste eluja tervist vahetult ohustava sundmuse korral. Viivitamatu ohuteade edastatakse eelköige meediateenuse, elektroonilise side teenuse kasutamise teel voi helisignaalina sireeniseadmete kaudu. Viivitamatut ohuteade edastatakse mitmes erinevas kanalis, kuid seda ei pea edastama köigi käesolevas paragrahvis nimetatud kanalite kaudu (ohuteate edastamise kanalite tervikloetelu nimetatud löikes 4). Viivitamatu ohuteate edastamise kanalla valitakse lähtuvalt konkreetsest sundmusest ning selle levikust.

Löikega 2 defineeritakse EE-ALARM. Viivitamatu ohuteade edastatakse iildjuhul riikliku ohuteavituse susteemi EE-ALARM kaudu, et tagada ohuteate kiire edastamine uhetaoliselt

10

uksköik millise sundmust lahendava asutuse ja susteemi liidestatud edastuskanali vahel, söltumata nädalapäevast voi kellaajast ning ilma köigi osapoolte igakordse tegevuseta. Riikliku ohuteavituse siisteemi koondnimetuse kasutamine on rahvusvaheliselt levinud praktika (nt AT- Alert, BE-Alert, FR-Alert), mis toetab avaliku kommunikatsiooni lihtsust kampaaniategevustes ja vöimaldab erinevate kanalite vahendusel edastatavate ohuteadete uhetaolist nimetamist.

EE-ALARM-is kasutatakse ohuteavituse edastamiseks enneköike rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid (nt CAP) ja viivitamatu ohuteate edastajate susteemides kasutatavaid hadaolukorra hoiatusfunktsioone. EE-ALARM-i rikke korra kasutatakse viivitamatu ohuteate edastamiseks muid eelnevalt kokkulepitud viise.

Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvötlikult järgmine. Kui toimunud sundmuse lahendamise käigus ilmneb viivitamatu ohuteate edastamise vajadus, siis langetab vastava otsuse valitsusasutus, eriolukorrajuht, eriolukorra töödejuht voi körgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja söjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister. Sundmuse lahendamist juhtiv isik voi asutus valmistab ette ohuteate sisu koos käitumisjuhistega ja määratleb ohupiirkonna. Edasi edastatakse ohuteade vastavasse ohuteavituse platvormi, kus Häirekeskus kinnitab teavituse teksti ja susteem edastab vastavaid IT protokolle kasutades ohuteavituse löppkasutaja seadmesse kanalile vastavas vormingus (tekst, tele- voi raadiokanali vahetus koos tekstiga, alarmeerimine vmt). Sireeniseadme käivitamise puhui on juhis alati tihene - kui kuuled sireene, siis varju koheselt lähimasse siseruumi ning alles siis otsi lisäinfot kriisiinfo kanalitest. Täpsemad protsessi reeglid ning nöuded kajastatakse löike 11 alusel antavas ministri määruses ja iga otsustusöigust omava asutuse voi edastamiseks kohustatud isikuga vastavalt kasutatavale ohuteavituse susteemi osale Päästeameti voi Häirekeskusega sölmitavas koostöökokkuleppes.

Löike 3 kohaselt koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist Päästeamet. Koordineerimine hölmab ohuteavituse kanalite kasutamise uldpöhimötete väljatöötamist ning ajakohastamist. Lisaks ka avalikkusele kampaaniate, koolitusteja teavitustegevuste läbiviimist, et tösta elanike teadlikkust ohuteavitusestja selleks kasutatavatest kanalitest. Päästeamet teeb viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumisel koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse (näiteks Terviseamet, PPA, Transpordiamet, kakku ligi 20 ametkonda) ja isikuga (näiteks ERR, Levira, Telia).

Uhe vastutava asutuse määramist ohuteate edastamiseks valmistumisel toetab Euroopa Komisjoni soovitus , milles on väljä toodud soovitus asjaomaste asutuste ja teenistuste vahelise koordineerimise edendamiseks ning teabevoogude ja vastutusalade selgelt kindlaks määramine. Rahvusvaheline ISO standard toob väljä, et ohuteavituse susteemi puhui on vajalik luua, dokumenteerida, rakendada, hooldadaja pidevalt täiustada riiklikku ohuteavituse silsteemi, mis koosnevad nii ohu monitoorimise kui hoiatuste levitamise funktsioonidest kui ka vastutavate ametkondade tegevuste koordineeritusest.

Euroapa Komisjoni19 soovitustes on ka väljä toodud hoiatuste öigeaegse ja tulemusliku kohale toimetamise vajadus, sönumitest ja helisignaalidest öigesti am saamine (sh keeleoskuse ja erivajadustega inimestega arvestamine). Samadele teemadele on pööratud tähelepanu ka

17 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurönnetustele vastupidavuse eesmäreid: uhistegevus tulevastes hädaolukordades.

18 ISO 22322:2022 »Security and resilience — Emergency management — Guidelines for public warning". 19 Euroapa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurönnetustele vastupidavuse eesmärgid: uhistegevus tulevastes hädaolukordades.

11

Niinistö raportis , kus muu hulgas on väljä toodud, et ohuteavitus peab olema selge, sisutihe, konkreetsetejuhistega, vältima segadust tekitavat keelekasutust ning samuti olema ligipääsetav (sh erivajadustega inimestele ja vöörkeelsele auditooriumile). Lisaks toob eelnimetatud ISO standard väljä vajaduse teha pidevalt jöupingutusi avalikkuse teadlikkuse töstmiseks ja säilitamiseks - köik inimesed peavad olema teadlikud eksisteerivatest riskidest, ohuteavituse tupoloogiastja tasemetest ning individuaalsetest käitumisjuhistest.

Päästeamet saab eelnöu kohaselt illesande koondada sundmust lahendava asutuse vaates ohuteavituse uldpöhimötete tervikpilt - selleks antakse talle volitused ohuteavitusega seotud instmmentide kasutamise, ohuteavituse valideerimise jmt pöhimötete kokku leppimiseks koostöös Häirekeskuse ning muude asjaomaste asutuste ja isikutega vastavalt sundmust lahendavate asutuste vajadustele. Eesmärk on tagada elanikkonna uhtne teavitamine, et inimesed oleks kriisiolukordadeks paremini valmistunud ning saaksid kiiresti vajaliku info ootamatult tekkinud ohust oma elule, tervisele voi varale ning juhised, kuidas sellises olukorras käituda uhetaoliseltja söltumata sundmust lahendavast asutusest. Lisaks tagada, et mitut asutust hölmavate sundmuste puhui ei edastatakse dubleerivaid ohuteavitusi ega vastuskäivaid käitumisjuhiseid.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerijana omab Päästeamet tervikpilti kasutaja vaates ohuteavituse kanalite (ohualapöhine luhisönum, sireeniä, mobiilirakendus, meedia, sotsiaalmeedia jne) ja nende kasutamise uldpöhimötete kohta. Samuti on Päästeameti ulesanne tagada, et ohuteavituse kasutamise kriteeriumid on haldusalade uleselt kokku lepitud.

Löike 4 kohaselt kohustatakse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevötjat (s.h. multipleksimisteenuse osutajat), avalikus mumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajat, riikliku mobiilirakenduse vai daj at (edaspidi edastaja) liituma EE-ALARM-iga, et tagada ohuteate kiire jöudmine maksimaalselt suure hulga ohustatud inimesteni ja tagada uhetaoline kiims söltumata erinevate osapoolte tööajast. EE-ALARM-iga liituma kohustakse ainult suuremaid edastajaid. Ilma EE-ALARM-i kasutamata oleks vajalik viivitamatu ohuteavituse sisuga tekst edastada sundmust lahendavast asutusest otse igale viivitamatu ohuteate edastamiskohustuslikule ettevöttele, mis tähendaks, et iga siindmust lahendav asutus peaks ise vötma uhendust köigi edastavate ettevötetega ning iga edastaja peaks saadud teavituse oma kanalisse ise edastama. Selline lahendus oleks väga ajamahukas ning ei tagaks ohuteate viivitamatut edastamist.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatavad kanalid peavad tagama ohule vastava ohuteate edastamise kiiruse, mistöttu on edastajate puhui tegemist konkreetsete isikutega, keda kohustatakse susteemiga liituma. Osaliselt on juba loodud, ning laiendamisel on vöimekus, uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutusele vötul edastada ohuteade selliselt, et ohuteade edastatakse nn automaatselt meediateenuse edastaja, multipleksimisteenuse osutaja vmt vahendusel ilma massiteabevahendi valdaja igakordse nöusolekuta ja söltumata löpptarbija hetkeljälgitavast meediumist (s.t. ei pea vaatama konkreetselt näiteks ETV kanalit voi kuulama Vikerraadiot, sest edastamine toimub susteemis söltumatajälgitavast kanalist).

Edastaja kaasamise vajalikkust kinnitab Kantar Emori21 poolt regulaarselt läbi viidav teleauditooriumi möödikuuring, millest lähtuvalt on telekanalite vaatamises 2024. aasta esimese kumne kuu keskmise arvestuses suurima osakaaluga ,,muu vaatamine" (39,4%), millele järgneb 14,9 %-ga ETV kanali ja 14,5%-ga järelvaatamisele kulutatud aeg. Kanal 2

20 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe's Civilian and Military Preparedness and Readiness. 21 Kantar Emor. Teleauditooriumi ulevaade.

12

vaatamisele kulutati 11,0% ning TV3 vaatamisele 4,7% kogu vaatamisajast, teiste kanalite vaatamise osakaalud on alla 3%.

Viivitamatu ohuteate edastamise vaatest on oluline eristada igapäevast no tavapärast elu-olu, milles inimesed ei kasuta kriisiinformatsiooni edastamiseks ette nähtud kanaleidja kriisiaegseid kommunikatsioonikanaleid. Seetöttu on ootamatult tekkivate olukordade puhui ohuteate edastamiseks vajalik kasutada lahendusi, mida inimesed igapäevaselt kasutavad, aga mille puhui ei ole eelduseks elutähtsa teenuse osutamine, sest ohuteade edastatakse nii varases sundmuse faasis, et eeldatavalt on enamik teavituslahendusi veel kasutatavad ja ohuteate edastamise abil on vöimlaik inimesi suunata edaspidi kasutama kriisikindlaid infokanaleid. Riiklikult on kokku lepitud, et ametlikud kriisinfo kanalid on ETV, ETV+ ning Vikerraadio ja Raadio 4. Sellest lähtuvalt on ka elutähtsa teenuse osutajatena määratud Leviraja ERR , kuid eelnöus nähakse edastajate ringi laiemana. Liitumise kohustus seotakse massiteabevahendi osutaja, elektroonilise side ettevötjaja riikliku mobiilirakenduse valdajate puhui löppkasutajate hulgaga.

Käesolevas sättes toodud kohustus on erinevalt HOS §-s 13 sätestatud teadetest piiratum (nt ei ole viivitamatu ohuteade oigusakti avaldamine voi muu selline, mis ei eelda adressaadilt viivitamatut tegutsemist) ning vajab rakendamiseks erinevate osapoolte poolseid tehnilisi ja protseduurilisi arendusi ning kokkuleppeid. Susteemi liidestamise kulud kannab riik, seega löike 4 alusel susteemiga liituma kohustatud isikutel sellega täiendavaid kulusid ei kaasne.

Reeglina ei ole viivitamatu ohuteate igakordse edastamise eest kohustatud isikule tasu ette nähtud, kuna selle edastamisega edastajal otseseid kulusid ei teki. Erandiks on siinkohal käesoleva paragrahvi löikes 7 sätestatu ehk viivitamatu ohuteate edastamine elektroonilise side vörgus.

Löikes 5 sätestatakse pädevad asutused ja isikud, kelle otsusel vöib EE-ALARM-i kasutada viivitamatu ohuteate edastamiseks. Nendeks on valitsusasutus23, eriolukorra juht, eriolukorra töödejuht ning körgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra voi söjaseisukorra ajal ka peamimster.

Otsustusöiguse määratlemisel on lähtutud ESS §105 -le sarnasest pädevusest, mis pöhineb kohustuste jäävuse printsiibil ja lähtub päästeseaduses, HOS-is, erakorralise seisukorra seaduses ja riigikaitseseaduses sätestatud pädevustest. Valitsusasutuse öigus viivitamatu ohuteate edastamiseks säilib ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, körgendatud kaitsevalmiduse ja söjaseisukorra ajal.

Löike 6 kohaselt vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate EE-ALARM-i kaudu. EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate viivitamata muul viisil, mis lepitakse kokku edastajaja Häirekeskuse vahelises koostöökokkuleppes. Antud löike kohaselt on uldjuhul Häirekeskuse roll olla viivitamatu ohuteate vahendaja läbi EE- ALARM-i. Häirekeskus ise viivitamatu ohuteate sisu ei muuda egaparanda, vaid edastab löikes 5 nimetatud asutusteja isikute antud informatsiooni.

Häirekeskusele rolli andmist toetab Päästeseaduse § 3 löige 4, mille järgi on kriisiinfo teenus erakorralise sundmuse töttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus. Viivitamatu

22 Alates 18.10.2024 jöustunud HOS-i muudatusega korraldab Kultuuriministeerium järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: l) avalik-öigusliku meediateenuse toimimine; 2) avalik-öigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvörgu teenuse toimimise tagamine. 23 Vabariigi Valitsuse seaduse §-i 39 löike 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivöimu volitusi omavad asutused.

13

ohuteate vahendajana on Häirekeskus kohustatud tagama koostöölepete asjakohasuse, kriisiinfo telefoni (edaspidi KRIT) ja ohuteavituse koostoime, ohuteavituste löppkontrolli ja ohuteadete vahendamise ning vajadusel ohuteavituse kasutamise ettepanekute tegemise. Uhtlasi koordineerib Häirekeskus ohuteavituse edastamiseks tehtavaid arendus- ja koolitustegevusi koostöös ohuteavitust rakendavate ja arendavate asutustega. Häirekeskuse rolli viivitamatu ohuteate edastamisel ning selleks valmistumisel on täpsustatud löike 11 alusel kehtestatud määruses.

Loike 7 kohaselt kohaldatakse viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side vörgus kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ESS-is ohualapöhise kiire ohuteavituse kohta sätestatut. See tähendab, et löikes l nimetatud eesmärgil viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefoni saadetava SMSi (Short Message Service) teel on reguleeritud ESSi vastavate sätetega ja nende edastamisel juhindutakse ESSis sätestatud korrast (vt ESSI § 1051).24

Loikes 8 sätestatakse pädevad asutused, kes vöivad otsustada ja aktiveerida viivitamatu ohuteate edastamise sireeniseadme kaudu (Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning körgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra voi söjaseisukorra ajal lisaks ka peaminister). Sireeniseadme kaudu antav viivitamatu ohuteade on oma sisult korraldus sireeni käivitamise piirkonnas viivitamatult varjuda. Sireeniseadme käivitamise öigus antakse konkreetsetele valitsusasutustele lähtuvalt nende ulesannetest. Valitsusasutuste nimekirja määramisel on arvestatud, et tegemist on valitsusasutustega, kelle lahendamisel voib olla sundmus, mis tingib inimeste viivitamatu varjumise vajaduse. Valitsusasutuse oigus sireeniseadme kaudu viivitamatut ohuteadet edastada säilib ka eriolukorra, erakorralise seisukorra, körgendatud kaitsevalmiduseja söjaseisukon-a ajal.

Täpsemad nöuded ja kord sireeniseadmete kasutamiseks ja selle kaudu viivitamatu ohuteate edastamiseks (helisignaali andmiseks) reguleeritakse löike 11 alusel kehtestatava määrusega.

Löikega 9 defineeritakse sireeniseade. Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mille eesmärk on heliga viivitamatu ohuteate esitamine. Sireeniseade koosneb seadmete kogumist, millesse kuulub alati valjuhääldi, mis esitab heli. Lisaks kuuluvaa kogumisse ka valjuhääldi paigaldamiseks vajalik fuusiline taristu, mille komponendid söltuvad konkreetsest paigalduskohast (nt juba olemasolevasse elektroonilise side vörgu masti valjuhääldi Iisamme nöuab vaid kinnitusvahendeidjajuhtseadmeid, kuid hoone katusele paigaldamisel vöib osutuda vajalikuks valjuhääldit kanava konstruktsiooni paigaldamine, mille eesmärk valjuhääldi hoidmine ja suunamine). Lisaks valjuhääldile ning selle paigaldamiseks vajalikule fuusilisele taristule kuulub kogumisse heliga ohuteate esitamiseks vajalikejuhtseadmete kasutamine, mille too tagatakse olemasolevate elektroonilise side vörkude (nt telefonivörk, andmesidevörk, mobiiltelefonivörk, ringhäälinguvörk) abil ning sellega seoses ei looda täiendavaid elektroonilise vörke elektroonilise side seaduse tähenduses, väljä arvatud juhul kui sireeniseadmega kaetava ala asukohas sireeniseadme paigaldamiseks sobiv olemasolev ehitis puudub ja on vajalik rajada uus maapinnale toetuv körge mast. Sireeniseadmete toimepidevuse tagamiseks vöidakse ehitise olemasolevat elektrisusteemi sireeniseadme teenindamiseks täiendada alternatiivsete toiteallikate (nt aku, generaator) voi täiendava vörguliitumisega.

Loikega 10 seatakse sireeniseadme kasutuselevötmise korraldamise kohustus Päästeametile, muuhulgas otsustab Päästeamet, millistesse kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed

24 RT I. 20.12.2022. 2.

14

paigaldatakse. Eelnöu §-iga 2 tehtavast muudatusest lähtuvalt on Päästeamet AÖS § l581löikes l sätestatud tehnovörgu voi -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse esitamiseks pädev asutus.

AÖS § 1581 löike l kohaselt tekib avalikes huvides vajaliku tehnovörgu ja -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (edaspidi KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. KAHOS §39 löike l kohaselt otsustab sundvalduse seadmise KOV ehitusloa kohustuse puudumise korral. Seega sireeniseadme paigaldamise korral otsustab sundvalduse seadmise KOV, kuid oluline on uheselt määratleda, kes on pädev vastava taotluse esitamiseks.

Tänaseks paigaldatud sireeniseadmed on paigaldatud hoone omanikega sölmitud kokkuleppe alusel. AÖS § 1581 löike 3 kohaselt ei ole välistatud talumiskohustuse seadmine kokkuleppe teel. Seega tänä kehtivate kokkulepete osas ei ole vajalik eraldi sundvalduse seadmise menetluse läbiviimine, vaid nende osas on vöimalik seada talumiskohustus ka AÖS § 1581 löike 3 alusel.

Kokkuvöttes tähendab eeltoodu, et eelnöu kohaselt saab Päästeametist sireeniseadmete susteemi kasutuselevötmise eest vastutav asutus.

Eelnöu §-iga 2 tehakse sireeniseadmete kasutuselevötmisega seonduvalt muudatus asjaöigusseaduse §158' löikes l1 ning sätestatakse, et avalikes huvides ehitatud tehnovörk voi -rajatis on ka sireeniseade.

Löikega 11 antakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja EE-ALARM- iga liitumisega seotud kulude huvitamise tingimused ja korra. Samuti spetsiifiliselt sireeniseadmeid puudutavad nöuded nagu sireeniseadmetega kaetavad alad, millest peab Päästeamet oma otsustes konkreetsesse asukohta seadmete paigaldamisel juhinduma. Ministri määrusega kehtestatakse nöuded helisignaalile, seadmete testimisele, side- ja vooluuhendusele jms tehnilised nöuded. Samuti kehtestatakse tingimusedja kord selleks, kuidas sireeniseadmete kaudu helisignaal viivitamatuks reageerimiseks antakse (rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale).

Eelnou § l punktiga 2 täiendatakse HOS-i §-ga 161, millega reguleeritakse HOS-is varjumist ja selle korraldust.

Loike l kohaselt korraldab varjumist Päästeamet. Varjumise korraldus hölmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse töstmist ja teavitamist. Päästeameti ulesanne on tösta inimeste teadlikkust varjumise osas järgmiste teemade osas: kuhu ja kuidas varjuda, kus asuvaa avalikud varjumiskohadja varjendid, millistele tingimustele peab vastama nii avalik kui ka mitteavalik varjendja varjumiskoht, kuidas erinevates hoonetes tösta varjumiskindlust jne. Teavitamine hölmab avalike varjendite ja varjumiskohtade nimekirja pidamist, selle avaldamistja uuendamist. Päästeamet korraldab Vabariigi Valitsuse otsuse (vt lisaks § 16 löike 7 selgitust) korral elanikkonna teavitamise, et varjendid ja varjumiskohad valmistataks kasutamiseks ette.

Päästeamet kontrollib avalike varjendite ja varjumiskohtade rajamist, korraldab nende tähistamise, teavitab nende asukohast ja annab varjumise korraldamiseks vajalikke suuniseid. Samuti lepib Päästeamet sama paragrahvi löike 5 alusel kehtestatava ministri määruse kohaselt kokku avaliku varjendi ja varjumiskoha korralduslikud kusimused, näiteks kasutusoigused, kontaktisikud ja -andmed, avamiskriteeriumid ning toimepidevuse tagamine. Samut! teeb Päästeamet järelevalvet nii avalikule kui mitteavalikule varjendile esitatavate nöuete täitmise

15

ule. Päästeameti täpsemad ulesanded varjumise korraldamisel kehtestatakse samuti eelnimetatud ministri määruses.

Varjiunise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd KOV-ide, asjaomaste asutusteja isikutega, näiteks Kaitsevägi, Kaitseliit, erinevad ulikoolid, esindusorganisatsioonid, avalikiiks varjumiskohaks sobivat ehitist omavad juriidilised isikud jne, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada. Koostööpartneritelt oodatakse varjumise korraldamisele kaasa aitamist just nende pädevuse piires, kellelegi ei seata lisaulesandeid voi kohustusi. Nil on näiteks KOV oma territooriumil vastutav mumilise planeerimise eestja saab olla heaks partneriks varjendite ja varjumiskohtade märgistuse paigaldamisel (mones kohas on Päästeamet koostöös KOV- idegajuba hakanud määramaja tähistama avalikke varjumiskohti ning loodetavasti jätkatakse sellega ka edaspidi).

Löikes 2 määratletakse termin varjumine olukorrana, kus ohustatud alal viibiv isik paikneb vahetu körgendatud ohu korral oma elu voi tervise kaitseks ajutiselt umber sobivasse ruumi voi ehitisse voi ptisib seal. Varjumise eesmärk on kaitsta inimest väliskeskkonna ohtude eest. Vahetust ohust ning vajadusest varjuda teavitatakse inimesi viivitamatu ohuteate edastamise teel. Inimesel on alati öigus varjuda ka ilma viivitamatut ohuteadet saarnata, kui ta tunneb, et ta on ohustatud.

—> Millal ja miks on varjumine vajalik?

Varjumine vöib olla vajalik söjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemsete ilmastikuolude, suure pölengu, ioniseeriva kiirguse, keemiarunnaku voi -önnetuse ja massirahutuste korral. Olenevalt ohust on käitumisjuhised erinevad, näiteks piisab ekstreemsete ilmastikuolude korral siseruumi minekust voi seal pusimisest ja akende-uste sulgemisest. Varjumiseks sobiv mum voi ehitis söltub samuti ohust, mis tingib varjumisvajaduse. Olenevalt ohust vöib varjiimiseks sobida nii hoone sisemum kui ka rajatis, näiteks tuimel, viadukt ja sillaalune. Samas ei käsitata viimaseid HOS §16 möistes varjumiskohtadena. Varjuma ei pea ilmtingimata varjendisse voi varjumiskohta, köige kiiremja eesmärgipärasem on leida kindel koht seal hoones, kus ollakse - selleks vöib olla ka igauhe kodu, kus tuleks voimalusel liikuda akendeta ruumi.

Varjumisega tagatakse inimese elu voi tervise kaitse ohuolukon-as, kus on vaja isoleeruda saastunud väliskeskkonnast voi saada fuiisilist kaitset lööklaine, kuumuse voi lendavate esemete eest voi leevendust läbistava kiirguse kahjustava möju eest. Varjumine on eluliselt kriitiline meede, et päästä inimese elu olukorras, kus tai ei ole piisavalt varajase hoiatuse puudumise töttu vöimalik ohtlikust piirkonnast lahkuda voi teda ei saa tema elu voi tervist ohtu seadmata evakueerida.

Samas vöib varjumine ise pakkuda piisavalt kaitset, mistöttu lahkumine ei ole alati otstarbekas ega vajalik. Sisemumi varjumine nii, et liilitatakse vöimalusel väljä tavaventilatsioon, suletakse köik avad ja pilsitakse hoone akendeta seesmises ruumis, on peamine meede, mis kaitseb inimese elu voi tervist näiteks pölengusuitsust tekkiva keemilise voi radioaktiivse saastumise, aga ka plahvatuse möju eest. Sellist kaitsetegevust peetakse töhusaks ka olukorras, kus inimest on vaja kaitsta kiirgus- voi keemiaohu eest relvakonfliktiaegse runnaku korral. Kui relva- konflikti ajal ei ole inimest vöimalikust ohupiirkonnast evakueeritud, on runnaku korral kriitilise tähtsusega varjuda. Relvakonflikti korral on enim ohustatud inimesed, kes viibivad tiheasustusalal väljaspool ehitisi.

16

Varjumine pakub kaitset vaid eeldusel, et viivitamatu ohuteate edastamisega on inimesi öigel ajal hoiatatud. Viivitamatu ohuteate edastamine vöimaldab varjuda enne ohtu sattumist. Varjuda tuleb lähimasse sobivasse kohta. Kui söjalise runnaku korral puuduvad varjumiseks piisava kaitsetasemega varjendid voi varjumiskohad, tagavad ka muudesse ehitistesse varjumine ja olulisemad tegutsemisoskused inimestele uldjuhul vajaliku esmase kaitse löhkekehade vahetu ohu eest, kuid see vöib olla ebapiisav kaitse lisaohtude eest, näiteks varing, tulekahju ja muud avariid. Siseruumi varjumine on parim viis, et kaitsta ennast ohtliku väliskeskkonna eest. Ohu korral tuleb pusida varjendis, varjumiskohas voi siseruumis kuni ohu möödumiseni.

Löikega 3 antakse Päästeametile ja PPA-le öigus kohaldada varjumise tagamiseks KorS-i §-des 30,32,44,45, 46,47,48,49, 50, 51 ja 52 sätestatud riiklikujärelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras.

Tabel. Päästeametile ja PPA-le järelevalve erimeetmed

varjumise tagamiseks eelnöu kohaselt lubatud KorS-i riikliku

w^ vssss

•äUUM^fefaB

Päästeametil voi PPA-1 vöib olla vaja ohualal inimesi peatada ja kusitleda, et veenduda, kas seal vöib olla inimesi, kes ei ole ise vöimelised varjumiskohta liikumaja vajavad selleks abi, samuti on vöimalik, et köik inimesed ei ole kas ohuteavitust saanud voi ei moista näiteks sireeniseadmete heli tähendust. Meede vöib olla vajalik ka ohu piirkonnas viibivatelt inimestelt varjumiseks sobivate ehitiste ning nende omanike kohta teabe saamiseks, et oleks kiiresti vöimalik leida täiendavaid varjumiskohti ohupiirkonnas tänaval liikuvatele inimestele.

SlKorS-jenmeedljs -fw

§ 30. Kiisitlemine ja dokumentide nöudmine

.«»«f ^Kphaldamiseyajadi

§ 32. Isikusamasuse tuvastamme

Päästeametil voi PPA-1 vöib olla vaja tuvastada isiku- samasust, et teha kindlaks, kas inimesed, kes vajasid varjumiskohta liikumiseks abi, on seda saanud. Samuti vöib tekkida vajadus tuvastada nende isikusamasust, kes ei ole ise vöimelised oma isikuandmeid esitama.

§ 44. Viibimiskeeld Viibimiskeeld vöib olla vajalik näiteks selleks, et piirata ohtlikuks muutunud varjendi voi varjumiskohakasutamist. Samut! vöib see olla vajalik selleks, et hoida mingite tegevuste juurest körvalised isikud eemal.

§ 45. Soiduki peatamine

Söiduki peatamise vajadus vöib tekkida näiteks seetöttu, et on vöimalik, et söidukiga ohualal viibija ei ole saanud kätte viivitamatut ohuteadet ning tema enda ohutuse tagamiseks on vajalik teavitada teda viivitamatust varjumise vajadusest ning vöimalusel suunata ta varjendisse voi varjumiskohta.

§ 46. Isiku kinnipidamine

Varjendis voi varjumiskohas viibimine vöib inimestejaoks olla väga stressirohke ning vöib tekkida olukordi, kus inimese käitumine muutub seal ohtlikuks nil tema enda kui teiste varjendis voi varjumiskohas viibijate jaoks ning selleks et kaitsta nii tema enda elu voi tervist kui ka teiste varjendis voi varjumiskohas olevate inimeste elu voi tervist vöib olla vajalik isik ajutiselt kinni pidada.

17

§ 47. Turvakontroll § 48. Isiku läbivaatus

§ 49. Vallasasja läbivaatus § 52. Vallasasja hoiulevotmine

Varjendisse voi varjumiskohta vöib koguneda suur hulk inimesi. Seetöttu vöib seal suureneda ka erinevate

korrarikkumiste oht. Varjendis ja varjumiskohas on turvalisuse tagamiseks vaja, et Päästeametil voi PPA-1 oleks öigus teha vajadusel inimesele turvakontroll, voi vaadata tema (v.a kehä ja kehaöönsused) voi tema vallasasi läbi. Samuti vöib turvalisuse tagamiseks olla vaja vötta hoiule vallasasjad, mis vöivad olla teistele varjendis ja varjumiskohas viibijatele ohtlikud, näiteks terariistad voi kergesti suttivad vedelikud.

§ 50. Valdusesse sisenemine § 51. Valduse läbivaatus

Suur osatänaseks märgistatud avalikest varjumiskohtadest ei ole ööpäev läbi avatud ning ligipääsetavad. Päästeametil on avalike varjumiskohtade omanikega solmitud koostöökokkulepped täpsustamaks, kuidas ja millal toimub avaliku varjumiskoha avamine. Valdusesse sisenemise öigus on Päästeametile vajalik, kui avaliku varjumiskoha omanik ei ole möistliku aja jooksul kättesaadav ning on oht, et avalik varjumiskohtjääb öigel hetkel inimeste jaoks avamata. Avalikud varjumiskohad on linnapildis tähistatud ning nende info on kattesaadav Maa-ameti kaardirakendusest. Avamata jäänud avalikud varjumiskohad vöivad kaasa tuua inimeste vigastada saamise voi hukkumise. Samuti vöib see vajadus tekkida mitteavaliku varjumiskoha osas, kui hoone kasutajatele ei vöimaldata juurdepääsu hoones olevale mitteavalikule varjumiskohale. Avalike ja mitteavalike varjendite tekkimisel kehtib sama ka nende osas.

Valduse läbivaatamise öigus on Päästeametile vajalik selleks, et kontrollida, kas avatud varjend voi varjumiskoht on pärast HOS § 162 löikes 7 nimetatud ja § 163 löikes 3 viidatud Vabariigi Valitsuse otsust varjumiseks ette valmistatud ning kasutamiseks ohutud.

Samuti vöib vahetu ohu korral olla vajalik siseneda mönda hoonesse voi ehitisse, et tagada öues liikuvatele inimestele kiiresti ohutu koht varjumiseks. Selline vajadus vöib tekkida näiteks ootamatu öhuriinnaku korral, kui inimestel on vajalik kiiresti leida koht, kuhu avatud tänavalt ära minua, kuna avatud tänaval on köige suurem oht saada vigastada voi hukkuda. Päästeametil on kehtiva seaduse kohaselt öigus tuleohutuskontrolli tegemiseks valdusesse siseneda ja valdus läbi vaadata. Seega on Päästeametil olemas teadmine ja kogemus antud meetme rakendamiseks.

-^ Viibimiskeelu kohaldamine

Eelnöu kohaselt vöib KorS-i § 44 alusel kohaldada viibimiskeeldu ule 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi voi PPA prefekti loal. See vöib osutuda vajalikuks, kui varjumisvajadus

18

pusib ning inimeste eluja tervise kaitseks on vaja keelata nende liikumine ohustatud piirkonnas. KorS-i § 44 löike 5 kohaselt vöib viibimiskeeldu ule 12 tiinni kohaldada uksnes prefekti voi muu korrakaitseorgani juhi loal. Öigus anda luba kohaldada ule 12-tunnist viibimiskeeldu antakse ka Päästeameti päästekeskuse juhile, kuna ta on selle regiooni juht, kus viibimiskeeldu kohaldatakse, jajuhib vahetult sundmuse lahendamist.

HOS § 3 lg 3 sätestab, et kriisireguleerimisulesandeid täidetakse lähimuse pöhimötte kohaselt vöimalikult madalal vajalikul tasandil. Lisaks on hädaolukorra uks olulisemaid tunnuseid see, et selle lahendamiseks on vaja mitme asutuse kiire kooskölastatud tegevus (HOS § 2 Ig l). Hädaolukord on oma olemuselt kiire arenguga ja kulgemisega sundmus, mis nöuab lahendamise seisukohast kiiret reageerimist. Seega arvestades hädaolukorra olemust ja lähimuse pöhimötet, siis on hädaolukorra lahendamisel olulise tähtsusega kiire tegutsemine. Varjumise korraldamisel vo ib viibimiskeelu kohaldamise rakendamise vajadus tekkida näiteks mittekasutuskölblike hoonete tähistamisel ja söjaolukorras vöib selliseid hooneid olla palju. Näiteks kui mones regioonis on selgunud hooned, kus on kuli tähistatud varjumiskohad, kuid nendes viibimine on ohtlik, siis saab päästekeskuse tasandil keelata nendes viibimise. Peadirektori tasandil otsustamine vötaks liigselt aegaja ei tagaks kiiret tegutsemist. Samas, kui on vajalik kehtestada viibimiskeeld selleks, et mingi tegevuse juurest inimesi eemal hoida, siis seda saab teha ametnik ka suuliselt, kuid see peab löppema vajaduse äralangemisegajapiirang saab olla vähem kui 12 tundi.

Löikega 4 nähakse ette piirang, et Päästeamet vöib isiku läbivaatusel vaadata läbi uksnes isiku riided ja riietes oleva voi kehal kantava asja. Vöimaliku riive intensiivsuse töttu röhutatakse öigusselguse huvides teises lauses, et isiku kehä ja kehaöönsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse tema filusilist ja kehalist puutumatust. Seetöttu on vaja tagada, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks vöimalikult minimaalne ja läbivaatus piirduks eelköige riietuse kui vähem riivava osaga. Varjumise tagamiseks isiku kehä ja kehaöönsuste läbivaatamine ei ole pöhjendatud. Silmas tasub pidada, et Päästeametile lubatud läbivaatus ei saa olema tavapärane osa varjumisest, kuid vajadusel peab Päästeametil olema vöimalus veenduda, et isikul ei oleks kaasas asju, mis kujutavad ohtu teistele varjunud inimestele.

Loikega 5 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega Päästeameti täpsemad ulesanded varjumise korraldamisel. Määrusega täpsustatakse Päästeameti sama paragrahvi löikes l nimetatud ulesandeid.

Eelnöu § l punktiga 3 täiendades HOS-i §-dega 162 -164, millega sätestatakse varjendi rajamise, varjumiskoha kohandamiseja varjumisplaani koostamise pöhimöttedja kohustus.

HOS-i §-ga 162 sätestatakse varjendi rajamise nöue.

Löike l kohaselt peab varjendi rajama hoone omanik hoonesse voi selle vahetusse lähedusesse. Uldjuhul rajatakse varjend hoonesse, kuid kui see ei ole vöimalik voi otstarbekas, vöib selle raj ada ka hoone vahetusse lähedusesse näiteks eraldi hoonena. Varjendi rajamine hoone lähedusse on siiski möeldud erandina, et lisada nöudesse paindlikkust.

Oluline on siinkohal röhutada, et kehtestatav nöue kohaldub vaid neile hoonetele, mis pustitatakse peale 2026. aasta l. jaanuari. Olemasolevates hoonetes tuleb varjumisplaanis hinnata varjumise vöimalusi ja nende olemasolul kohandada varjumiskoht.

19

Löike 2 kohaselt on varjend hoone voi selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning öhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

Varjend peab vastama käesoleva paragrahvi löike 8 alusel sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri kehtestatud määmses kindlaksmääratud ehitusnöueteleja olema tähistatud. Varjendi nöuetega tagatakse, et see pakub kaitset erinevate ohtude eest, sh: l. Kaitset plahvatuse eest - nöuded konstruktsioonile ja selle vastupidavusele (seinapaksus, koormustaluvus, survekoormus, vibratsioonikoormus, vastupidavus hoone varingu korral), nöuded uksele.

2. Kaitse lööklaine eest - vastupidavus survelainele, öhutihedus, ventilatsiooniklapid. 3. Kaitse öhusaaste eest - murgiste ainete filtreerimine ventilatsioonist, uleröhu hoidmine varjendis, uksetihendid, tihendatud läbiviigud. 4. Toimepidevus ja varulahendused - varuväljapääs, öhuvahetuse toimimine elektrikatkestuse korral, joogivee varud, kuivkäimlad, avariivalgustus, esmaabivahendid.

Varjendi rajamise nöuejanöuded varjendile kehtestatakse alates 2026. aasta l.jaanuarist.

Tsiviilelanikkonna kaitseks vaj alike varjendite haldamine on olulise humanitaarulesandena toodud esile ka 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 61. Riikides, nagu Sveits, Soome ja Rootsi, kus on totaalkaitse pöhimötetest lähtudes arendatud ulatuslikke varjendiprogramme, on lähtutud enneköike tuumariinnaku ohust ja rajatud selle eest kaitseks varjendid. Riikides, nagu Ukraina, Gruusia ja lisrael, mis on viimasel kumnendil olnud haaratud relvakonflikti, on elanike kaitseks konventsionaalsete runnakute eest antud soovitusi varjuda keldritesse ning kasutatud olemasolevate ruumide käepärase kohandamise vöimalusi voi rajatud kiirkorras ajutisi uhiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud mobiilseid varjendeid.

Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks pöhimöttel, et: • avalikud ehk kuhu tagatakse igaiihele ligipääs varjumiseks ning • mitteavalikud ehk eelköige konkreetse hoone kasutajatele ettenähtud varjendid.

Selline jaotus loob seaduse tasandil selge arusaama ja ootused, et varjendid on rajatud nii avalikus ruumis viibijatele kui ka eelköige koiikreetse hoone kasutajatele varjumisvajaduse korral.

Mitteavalikud varjendid rajatakse vöttes arvesse eelköige koiikreetse hoone eripärasid ning selles tavapäraselt viibivate isikute arvu. Vt ka löike 6 selgitust.

Loike 3 kohaselt tuleb rajada avalik varjend, kui piistitatakse hoone: mida kulastavad rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m .

Avaliku varjendi suumse määramisel on lähtutud Soomes pikka aega kehtinud nöuetest.

Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mölemad kriteeriumid. Avaliku varjendi rajamise nöue kehtestatakse, arvestades, et eelkirjeldatud hoones voi selle läheduses liigub korraga palju inimesi, kes vöivad vajada ohuolukorras kiiresti kohta varjumiseks. Sama paragrahvi löike 8 alusel täpsustatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri

20

määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab avaliku varjendi rajama. Avaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.

Avalik varjend on möeldud selleks, et kaitsta inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning saastunud välisöhu eest. See ei ole möeldud pikemalt varjumiseks, mistöttu ei ole avalikus varjendis ka varusid. Avaliku varjendi rajamise nöudega luuakse vöimalus varjuda kohtades, kus liiguvad rahvahulgad.

Terminit rahvahulgad kasutatakse EhS-i eeskujul. Kehtivas öiguses ei ole määratletud, mitu inimest on rahvahulk. Eelköige on eesmärk sätestada, et silmas on peetud hooneid, kus inimesed kogunevad. Seetöttu ei ole oluline kogunevate inimeste miinimumhulk, vaid asjaolu, et hoone on möeldud paljude inimeste kogunemiseks ja nad vöivad vahetu ohu korral vajada kohta, kuhu varjuda. Hoonete konkreetsed kasutusotstarbed täpsustatakse löike 8 alusel kehtestatavas määruses.

Löike 4 kohaselt tuleb rajada mitteavalik varjend, kui pustitatakse: elamu, majutus- voi toitlustushoone, biiroohoone, kaubandus- voi teenindushoone voi meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- voi muu avalik hoone voi erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2; tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2.

Löikes 4 on lähtutud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määrusest nr 51 »Ehitise kasutamise otstarvete loetelu". Lähtutud on ehitise kasutamise uldotstarbest, mille kood löppeb kahe nulliga. Sama paragrahvi löike 8 alusel täpsustatakse ministri määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab varjendi rajama. Seega ei kehti nöue köigi sama uldise kasutusotstarbega hoonete kohta.

Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik, lähtudes HOS-ist ja selle rakendusaktidest. Mitteavaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.

Varjendi rajamise nöuet ei kehtestata köigi uute hoonete kohta. Varjendi rajamise nöude sätestamisel on arvestatud, et see seatakse hoonele, kus viibib korraga suur hulk inimesi.

Varjendi regulatsiooni loomisel on arvestatud, et ohuolukorras on varjumiseks väga vähe aega, mistöttu tuleb eelköige varjuda lähimas sobivas hoones voi ruumis. Suurema osa inimestejaoks on seega köige möistlikum vöimalusel varjuda oma kodus voi töökohas. Näiteks on öhuhäire korral kodus viibijal köige otstarbekam varjudagi seal, kui see tagab piisava varjumiskindluse.

Päästeamet on avaldanud oma kodulehel varjumiskoha rajamise soovitused . Hoolimata sellest, et väiksemasse hoonesse ei pea varjendit rajama ega varjumiskohta kohandama, on seda vöimalik teha Päästeameti soovituste pöhjal vabatahtlikult.

Löike 5 kohaselt tulebjuhul, kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise nöude kriteeriumidele, rajada avalik varjend. Sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määrusega kehtestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi. Ka kasutusotstarbe järgi mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega hoonete seas on hooneid, mida kiilastavad rahvahulgad, naiteks muuseum. Loike eesmark on luua öigusselgus, kas selliste hoonete pustitamise korral tuleb rajada avalik voi mitteavalik

25 Päästeamet. Variumine.

21

varjend. Sellistel juhtudel lähtutakse hoone suletud netopinnast. Näiteks, kui pustitatakse muuseumihoone, mille suletud netopind on ule 10 000 m2, tuleb rajada avalik varjend, aga kui pustitatakse muuseumihoone, mille suletud netopind on alla 10 000 m2, tuleb rajada mitteavalik varjend.

Löike 6 kohaselt tagatakse avalikule varjendile igauhele ligipääs varjumiseks, seevastu kui mitteavalik varjend on ette nähtud eelköige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt tähendab see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral voimalus varjuda.

Lisaks on oluline siinkohal tahele panna, et igauhe ligipääs avalikele varjenditele tähendab, et igauhel peab olema vajadusel vöimalik varjuda. Seda siis ka neil inimestel kes vöivad vajada körvalist abi - lapsevankriga inimesed, karkudega voi ratastooliga liikuvad inimesed, nägemislangusega inimesed jt. Varjend peab seega olema amsaadavalt tähistatud, avatud ja sinna peab olema vöimalik minna köigil pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust (vt löige 7 selgitust) igal ajal. Ilma nimetatud otsuseta ei ole vajalik varjendit kasutada varjendinaja see vöib olla ka suletud voi kasutusel möne muu otstarbega. Varjendi igapäevane kasutamine muul eesmärgil on igati möistlik ja naaberriikide praktikas hästi toimiv. Varjend ehitatakse hoone osana ja seda ei pea hoone igapäevases kasutuses hoidma kinni, vastupidi on igati praktiline, kui igapäevases kasutuses on varjend loomulik hoone osa. Hoone omanikul on muidugi vöimalus varjendit hoida kinni ja puutumatuna, aga kindlasti on asjakohasem sinna igapäevaselt leida moni muu kasutusotstarve - mängutuba, hoiuruum, jöusaal, koosolekuruum jm. Silmas tuleb pidada aga, et varjendi kohandamine varjumiseks peab olema vöimalik 72 tunnijooksul.

Löike 7 kohaselt otsustab varjendi eesmärgipärase kasutusele vötmise Vabariigi Valitsus, andes varjendi omanikule aega maksimaalselt 72 tundi varjend kasutusele vötmise korraldamiseks. Tegemist on sisuliselt eelhoiatusega, mis annab uhiskonnale selge sönumi, et relvastatud konflikti voi muu sundmuse oht on lähipäevil töenäoline ja seetöttu tuleb valmistuda varjumiseks. Tegemist on suure möjuga uhiskondliku sönumiga ja seetöttu on otsustustasand määratud Vabariigi Valitsuse tasandile. Varjendeid on lubatud igapäevaselt kasutada muul eesmärgil, selleks et tagada hoonetes ruumi maksimaalselt efektiivne kasutamine. Antud säte reguleerib Vabariigi Valitsuse tasandil nn eelhoiatuse andmist et oleks aega varjend kohandada varjumiseks. Kui tekib reaalne vajadus koheselt varjuda, siis teavitatakse sellest elanikke läbi ohuteavituse.

Edasilukkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele vötmise Päästeamet voi Kaitsevägi. Juhtudel, kui otsus varjendi varjumiseks kasutusele vötmiseks on aja poolest kriitiline, siis teeb vastava otsuse Päästeamet voi Kaitsevägi.

Loikega 8 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega nöuded varjendile, selle suumsele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele, varjendi kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvujärgi. See on otstarbekas, sest nöuete koostamise pädevus on eeskätt Päästeametis. Kui kehtestada nöuded sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määrusega, on neid vöimalik paindlikult vajadusel muuta voi täiendada söltuvalt muutunud ehitustehnoloogiast, ohupildist voi uhiskondliku kaitse eesmärkidest. Sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määmsega on samas valdkonnas kehtestatud ka muid nöudeid, näiteks ehitise tuleohutusnöuded, nöuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele, tuleohutusamande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid, tuleohutusulevaatuse toimingud ja erisused ning tuleohutusulevaatuse akti sisu ja teabevahetuse kord. Kuna määrus kehtestatakse kahe volitusnormi - HOS-i § 162 löike 8 ja EhS-i § 11 löike 4 - alusel,

22

täpsustatakse öigusselguse huvides ka, millise valdkonna eest vastutav minister on pädev määrust kehtestama.

HOS §-is 163 sätestatakse varjumiskoha kohandamisega seotud nöuded.

Löike l kohaselt on varjumiskoht ehitis voi selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskoht ei ole eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilikja kasutamiseks ohutu.

Peamine erinevus varjendiga on see, et varjumiskohale ei esitata nöudeid, vaid antakse pöhimötted, millele peaks varjumiskoht vastama ning ei seata ka automaatset kohustust varjumiskoha kohandamiseks, vaid varjumiskoha kohandamise vöimalusi hindab hoone omanik varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt.

Varjumiskoht kohandatakse vöimalusel hoonesse, mis on rajatud enne varjendi nöude kehtestamist ning mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, ntjuba olemasolev kortermaja voi buroohoone. See, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskoha rajadaja milline ta siis löpuks tuleb, kirjeldatakse varjumisplaanis.

Eelnöu kohase HOS §-i 53 löike 23 kohaselt kohandatakse varjumiskoht vöimalusel varjendi rajamise kohustusega hoonesse, mis on pustitatud voi mille ehitusloa taotlus voi ehitusteatis pustitamiseks on esitatud eime 2026. aasta 1. jaanuari. Vt lisaks eelnou § 1 punkti 8 selgitusi.

Löike 2 kohaselt tuleb tagada, sarnaselt varjenditega, avalikule varjumiskohale igauhele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelköige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt tähendab see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral vöimalus varjuda. Selle satte juures kehtivad samad pöhimötted, mis on toodud § 16 löike 6 selgitustes.

Löikega 3 sätestatakse, et varjumiskoha eesmärgipärane kasutusele vötmine toimub varjendiga samadel pöhimötetel ehk kasutusele vötmise otsustab Vabariigi Valitsus. Vt ka § 162 löike 7 selgitusi.

Löikega 4 volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega varjumiskoha kohandamise pöhimötted.

HOS §-ga 164 sätestatakse varjumisplaani koostamisega seotud nöuded.

Löikega l sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus. Varjumisplaan tuleb koostada varjendi kohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb koostada nii uutele hoonetele, kiihu tuleb raj ada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on piistitatud voi mille ehitusloa taotlus voi ehitusteatis pustitamiseks on esitatud enne 2026. aasta l. jaanuari ning mis vastavad käesoleva seaduse paragrahvi 16 löikele 3 voi 4 (vt ka § 53 löike 23 selgitust).

Oluline on varjumise korralduslikud kusimused läbi möelda nil uutes hoonetes, kuhu rajatakse varjendid, kui ka samadele kriteeriumidele vastavates olemasolevates hoonetes ning viimaste puhui tuleks siis vöimalusel kohandada varjumiskoht. Hoones varjumiskoha kohandamise vöimaluse puudumine ei välistä varjumisplaani koostamist, sest teadmine, et varjumiskohta

23

pole vöimalik kohandada tulebki läbi varjumisplaani koostamise. Ka see teave, et hoonesse ei ole vöimalik varjumiskohta kohandada, peab olema varjumisplaanis kajastatud.

Kui hoonesse rajatakse varjend, tuleb varjumisplaanis kajastada sellega seonduv: asukoht, suums, juurdepääs jm oluline teave.

Löikega 2 antakse varjumisplaanile sisu. Varjumisplaanis hinnatakse esmalt hoones varjumise vöimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist.

Varjumisplaan tuleb koostada hoonespetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja vöimalusi. Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise pöhimötteid, hoones olevat varjumiskohta ja selle vöimalikku ettevalmistamist: näiteks panipaikade tuhjendamine, akende katmine liivakottidega jm varjumiskindluse töstmise meetmeid. Varjendi olemasolul hoones, tuleb anda selle kohta vajalik teave - asukoht, sinua liikumise ohutu marsmut hoones, selle suums ja avamise korraldus. Viimane on eriti oluline juhul, kui varjend on tavapäraselt kasutuses möne muu otstarbega ja avatakse varjendina peale vastavat otsust. Samuti kirjeldab varjumisplaan, millised muid tegevusi on vaja hoones varjumise ajaks teha (näiteks gaasitrassi sulgemine vms). Varjumisplaani koostamise tulemusel vöib ka selguda, et antud hoones ei olegi vöimalik varjuda (seda just olemasolevate hoonete puhui). Sellisel juhul tuleb aga läbi möelda, kuidas antud hoones viibijad vajadusel varjuvad, näiteks kas on läheduses moni avalik varjend voi varjumiskoht, kuhu on vöimalik ohu korral liikuda.

Loikega 3 antakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile valitus kehtestada nöuded varjumisplaanileja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord.

Eelnöu § l punktiga 4 täiendatakse HOS-i §-ga 171, millega reguleeritakse elanikkonnakaitse koolitusega seonduvat.

Löiked l ja 2 sätestavad elanikkonnakaitse koolituse eesmärgi, sihtriihma ja koolituse regulaarse läbimise kohustuse. Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla.

Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitstaja vajaduse korral uksteist aidata. Selle saavutamine on iihiskonna eri osaliste uhine joupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse uksustel ja erinevatel riigiasutustel. Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sojaolukorras, ning suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja uhiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psuhhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.26

Elanikkonnakaitse koolitus tuleb avaliku sektori asutuse ametnikelja töötajatel läbida uks kord kahe aasta jooksul. Avalik sektor peab erinevates kriisides suutma erineva vöimekusega oma ulesandeid jätkuvalt taita, mistöttu on äärmiselt oluline, et ametnikud ja töötajad oleksid oma koduse ettevalmistuse läbimöelnud, et vajadusel vöimalikult kiiresti asuda oma tööiilesandeid täitma. Koolituse kaudu antakse inimestele teadmisi erinevatest ohuolukordadega seotud

z6 Riigikogu 22. veebruari 2023. aasta otsus. 28.02.2023, l,

,,Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmme". - RT III,

24

käitumistest ja valmisolekust. Pöhimötteliselt saab eelnöus nimetatud regulaarse koolituskohustusega hölmata köik avaliku sektori ametnikud ja töötajad. Avalikus sektoris töötab kokku pea 10 % Eesti elanikest ehk ligikaudu 135 tuhat inimest, sh valitsussektoris 55 tuhat ja KOV sektoris 65 tuhat.

Rahandusministeeriumijaotuse27 kohaselt loetakse avaliku sektori asutusteks:

riigi ameti- ja hallatav asutus, avalik-öiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriuhing ja tulundusasutus, riigi asutatud mittetulundusuhing - nt ministeeriumid, kohtua, Oiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Maksu- ja Tolliamet, Prokuratuur, Tööinspektsioon, Riigilaevastik, AS Valga Haigla, AS Eesti Liinirongid, SA Tartu Ulikooli Kliinikum; kohaliku omavalitsuse ameti- ja hallatav asutus, äriuhing, tulundusasutus, kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusuhing - nt Marjamaa Haigla AS, AS Ida-Tallinna Haigla, Pärnu Lasteaed Mai, Röuge Väliä Raamatukogu, Jöhvi Pöhikool; sotsiaalkindlustusfond - nt Eesti Töötukassa, Tervisekassa; riigi voi kohaliku omavalitsuse osalusega kaupa voi teenust tootev avaliku sektori ettevöte - nt AS Tallinna Soojus, AS Levira, Estonia Spa Hotels AS, SA Tartu Teaduspark, Eesti Pank.

Siseministeerium kaalus vöimalust koolituse läbimine jätta vabatahtlikuks, kuid see ei aitaks kaasa nii kiiresti elanikkonna teadlikkuse kasvatamisele, kui see on nimetatud elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024-2027. Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal - hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatudjätkuv koolituse läbimine. Lisaks kannavad avaliku sektori töötajad körgeid väärtusija on eeskujuks köigile teisele, mistöttu on asjakohanejust neile koolituskohustus seada.

Vähim vajalik ettevalmistus tagatakse veebikoolituse kaudu, mille on partneritega koostöös koostanud Sisekaitseakadeemiaja Päästeamet. Selle läbimine vötab aega keskmiselt 4 kuni 6 tundi. Veebikoolitus on väga paindlik ja vöimaldab köigil öppida enda valitud ajal ja tempos, koolitust on vöimalik igal hetkel poolel jätta ning omale sobival hetkel samast kohastjätkata. Veebikoolitus on koosneb erinevatest opetlikest videotest, iseseisvast lugemisest, interaktiivsetest harjutustest ning löpeb valikvastustega testiga, mida on vöimalik läbida piiramatu arv kordi. Veebikoolituse edukas läbimine ei eelda eelnevaid teadmisi elanikkonnakaitsest, köik vajalikud teadmised on koondatud veebikoolitusse. Veebikoolitust on vöimalik läbida nii arvuti, tahvelarvuti kui ka mobiiliga.

Veebikoolitus:

• tagab minimaalse vajaliku ettevalmistuse, st teoreetilised teadmised elanikkonnakaitsest; • on tasutaja koolituse tegijale talle sobival ajal kattesaadav.

Veebikoolitus avaliku sektori ametnikele ja töötajatele asub Digiriigi Akadeemias, kus koolituse läbija saab ennast identifitseerides siseneda koolitusmoodulisse. Selline samm on oluline, et tagada logi koolituse läbinute kohta. Veebikoolitus on köigile tasuta kättesaadav ja seda ajakohastatakse vastavalt vajadusele Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia poolt. Koolituskohustus loetakse täidetuks, kui töötajad on läbinud elanikkonnakaitse veebikoolituse.

27 Rahandusministeerium. Avaliku sektori statistika, Vaadatud 28.10.2024.

25

Samas on tööandjatel alati vöimalus lisaks veebikoolitusele voi ka selle asemel tellida h-iisivalmiduse suurendamiseks erisisulisi kontaktkoolitusi - tegutsemine kriiside eel ja ajal, iseseisev hakkamasaamine, fuusiline esmaabi, psilhholoogiline esmaabi jm. Kontaktkoolitusi pakuvad nii Päästeamet kui tema koostööpartnerid: Punane Rist, Sotsiaalkindlustusamet jt.

Kontaktkoolituste korraldamise eest tuleb igal tööandjal ise hoolt kanda: leida koolitajad, sölmida nendega kokkulepped ja vajadusel olla valmis koolituste eest tasuma. Päästeameti koolitused on soovijatele tasuta, teiste koolitajate vöimalike koolituste maksumuste kohta eelnöu koostajatel hetkel teadmine puudub. Kontaktkoolituste abil on vöimalik tagada valmisoleku suurendamine ka konkreetse asutuse eripärasid arvestavalt. Sarnaselt veebikoolitusega saavaa kontaktkoolitusi tellida ka asutused, kellel seda kohustust otseselt pole.

Veebikoolitus hakkab olema kättesaadav ka identifitseerimist mittenöudval kujul olevalmis.ee veebilehel. Kui eelnöus nimetatud sihtriihmale on koolituse läbimine kohustuslik, siis köik teised, kelle seda kohustust ei ole, saavad samuti seda koolitust läbida, sellega suureneb meie elanike hulk, kes on erinevateks voimalikeks kriisideks valmistunud.

Koolituskohustuse panemisega kehtivat HO S järelevalve meKhanismi ei muudeta ehk see j ääb selline, nagu praegu on. Ministeeriumid teevadjärelevalvet oma allasutuste tilejä Päästeamet HOS § 45 löike l punkti 5 kohaselt KOVide ule (lisandub KOV koolituskohustusejärelevalve). Teisisönu, valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikkujärelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg l) ning seda teostatakse alluvuse korras (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 Ig 4). Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse ule (Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 Ig l) ning minister valvab ministeeriumi struktuuriuksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse ule (Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 Ig l).

Löikes 3 antakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile öigus kehtestada määmsega nöuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale. Määrusega täpsustatakse koolituse öpiväljundid ning nöudeid koolitajatele.

Eelnou § l punktiga 5 muudetakse paragrahvi 38 löike 3 punkti 73 sönastust ning täpsustatakse elutähtsateenuse osutajajuba kehtivat koolituskohustust. Punkti sönastusse lisatakse kohustus koolitada oma töötajaid regulaarselt ning lisatakse ka kohustus oma töötajatele korraldada elanikkonnakaitse koolituse läbimine. Nii nagu avalikule sektorile on eeldus, et oma ulesannete täitmist tuleb jätkata kriisi ajal, on see ka elutähtsateenuse osutajatele. Seetöttu on äärmiselt oluline, et elutähtsa teenuse osutaja töötajad oleksid oma koduse ettevalmistuse läbimöelnud, et vajadusel vöimalikult kiiresti asuda oma tööulesandeid täitma. Koolituse kaudu soovitakse inimestele andateadmisi erinevatest ohuolukordadega seotud käitumistestja valmisolekust.

Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagadajätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal - hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatudjätkuv koolituse läbimine.

Vähim vajalik elanikkonnakaitsealane ettevalmistus tagatakse eespool kirjeldatud veebikoolituse kaudu, mis asub Digiriigi Akadeemias.

26

Samas on alati vöimalik selle asemel tellida kontaktkoolitusi.

Silmas tuleb pidada, et tööandjal tuleb töötajale vöimaldada koolituse läbimiseks aeg töötaja tööaja sees ning vajadusel, kui valitakse veebikoolitus, ka vajalikud vahendid (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon).

Vt lisaks ka §-i 17 selgitust.

Erisus vörreldes avaliku sektori koolituskohustusega on elutähtsa teenuse osutajal aga see, et koolituse läbimise regulaarsuse ja koolituskohutusega hölmatud personali määrab elutähtsa teenuse osutaja ise. Elutähtsa teenuse osutaja koostab tulenevalt HOS § 39 löikest l toimepidevuse riskianaliiusi, kus muu hulgas, tuginedes HOS §39 löike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse määrusele, selgitab iga kriitilise tegevuse kohta väljä selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid personal! osas, ning ka seda, millised oskused ja teadmised peavad personalil olema. Selle tegevuse käigus määrab elutähtsa teenuse osutaja need töötajad, kellel on kohustus läbida elanikkonnakaitse koolitus. Riskianaluusi ajakohasust hinnatakse vähemalt uks kord kahe aasta jooksul voi siis, kui elutähtsa teenuse osutamist möjutavad olulised asjaolud muutuvad ning selle tegevuse käigus saab ka hinnata, milline oleks möistlik regulaarsus, millega töötajad elanikkonnakaitsealaseid teadmisi uuendavad. Eelnöu koostajate soovitus on, et köik uued töötajad, kes asuvad tööle kriitiliste tegevustega seotud töökohtadele, vöiksid elanikkonnakaitsealase koolituse läbida. Regulaarsus juba töötavate inimeste jaoks vöiks olla sama, mis on riskianaluusi ajakohasuse hindamine, aga sisuliselt määrab selle siiski elutähtsa teenuse osutaja ise.

Eelnöu § l punktiga 6 täiendatakse HOS-i § 45 loiget l punktiga 6. Päästeamet määratakse tegema riiklikku järelevalvet avaliku ja mitteavaliku varjendi rajamise, varjumiskoha kohandamiseja varjumisplaani koostamise kohustuse täitmise iile.

Eelnöu § l punktiga 7 täiendatakse HOS-i § 53 löikega 21, millega kehtestatakse uleminekuperiood EE-ALARM-iga liitumise osas. Viivitamatu ohuteate edastajate EE- ALARM-iga liitmine eeldab täiendavate tehniliste lahenduste loomist. Edastajad, kelle osas on vastavad tehnoloogilised lahendused juba olemas, need on vöimalik kohe liidestada EE- ALARM-iga, kuid teiste osas jäetakse piisav uleminekuperiood vaj alike tehnoloogilste lahenduste väljatöötamiseks.

Eelnöu § l punktiga 8 täiendatakse HOS-i § 53 löiketega 22-23.

Löike 22 kohaselt ei kohaldata käesoleva eelnöu kohase HOS § 162 löikes 3 ja 4 sätestatud varjendi rajamise nöuet hoonele, mis on pfistitatud voi mille ehitusloa taotlus voi ehitusteatis pustitamiseks on esitatud enne 2026. aasta l. jaanuari. Kui inimene esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tai pöhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud öigus kehtib ka taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab inimene, et ehitis, mis on ehitatud ehitusloa saanud ehitusprojekti kohaselt, vastab nöueteleja riik ei esitä selle kohta tagasiulatuvalt lisanöudeid.

Loike 23 kohaselt on varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on pustitatud voi mille ehitusloa taotlus voi ehitusteatis pustitamiseks on esitatud enne 2026. aasta l. jaanuari, omanik kohustatud koostama hiljemalt 2027. aasta l. jaanuariks. Siin kohal on möeldud nii hooneid, mis vastavad avaliku varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele kui ka mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele.

27

Varjumisplaanis hinnata varjumiskoha kohandamise vöimalust ning vastava vöimaluse olemasolul kohandada hoonesse varjumiskoht. Kui varjumisplaani koostamisel selgub, et hoones on moni sobiv mum, mis on varjumiskohaks kohandatav, siis tuleb see vastavaks kohandada. Varjumiskoha kohandamine ei eelda olulisi ehitustöid, vaid juba olemasoleva ruumi parendamist. Näiteks olemasoleva majaaluse keldri koristamist, täiendavat toestamist, liivakottide varumist akende katmiseks jms.

Varjumiskoha kohandamise eesmärk on tagada, et ka olemasolevatesse hoonetesse tekiks inimeste jaoks olemasolevast parema kaitsetasemega kohti ohu korral varjumiseks.

Seda, kas hoones on varjumiskoha kohandamise vöimalus olemas, hindab hoone omanik varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel vöib ka selguda, et sellesse hoonesse ei ole vöimalik kohandada varjumiseks sobivat ruumi - ja see on igati aktsepteeritav. Ka see info, et mingis hoones puudub nöuetele vastav varjumiskoht, on väärtuslik. Antud sättega ei kohustata hoone omanikku vastavat ruumi ehitama hakkama, vaid pigem suunatakse hoone omanik varjumisega seonduvat läbi mötlema.

Varjumisplaani regulatsiooni osas vt § 16 selgitust.

Hoonele ei kohaldu samaaegselt nii varjendi kui ka varjumiskoha kohandamise kohustus. Eelnöu kohasele HOS § 16 löike 3 ja 4 tunnustele vastavale hoonele kohandub kas varjendi rajamise kohustus voi varjumiskoha kohandamise kohustus olenevalt, millal on hoone pustitatud voi millal on esitatud ehitusloa taotlus voi ehitisteatis pustitamiseks.

Hoonetes, kuhu on vöimalik varjumiskohta kohandada, tuleb seda teha 2028. aasta l. jaanuariks. Seega esmalt tuleb koostada varjumisplaan, kus hinnatakse varjumise vöimalusi hoones ning pärast seda tuleb hakata kohandama hoonesse varjumiskohta. Varjumiskoha kohandamise korraldab ehitise omanik. Antud sättega antakse piisav uleminekuaeg nii varjumisplaani koostamiseks kui varjumiskoha kohandamiseks.

Eelnöu §-ga 2 täiendatakse AÖS-i. Eelnöuga täiendatakse AÖS § 1581 löike l1 kolmandat lauset ning sätestatakse, et avalikes huvides ehitatud tehnovörk voi -rajatis on ka HOS-is sätestatud Päästeameti sireeniseade. HOS-is sätestatakse sireeniseadme kasutusele vötmine uhe viivitamatu ohuteate edastamise viisinä. Sireeniseadme kasutuselevötmine on avalikes huvides. Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on vöimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida paljude isikute elu ja tervist vahetult ohustavale sundmusele, sealhulgas tagada varjumise voi ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ning andajuhiseid ohutiiks tegutsemiseks. Sireeniseadme kasutuselevötmist korraldab ja viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Samuti antakse seadusega Päästeametile volitus otsustada, millistesse kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed paigaldatakse.

AÖS-i muudatus on vajalik, et tekiks talumiskohustus, mis on sireeniseadme paigaldamiseks ja sireeniseadmete susteemi kasutuselevötmiseks vajalik. AÖS § 158 löike l kohaselt tekib avalikes huvides ehitatud tehnovörgu voi -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (edaspidi KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Sireeniseadme paigaldamise osas puudub ehitusloa kohustus, seega KAHOS § 39 löike l kohaselt otsustab sundvalduse seadmise kohaliku omavalitsuse uksus. Taotluse sundvalduse seadmiseks esitab Päästeamet.

28

Vt ka eelnöu kohase HO S § 131 löike 8 selgitust.

Esialgu on eelistatud ehitised sireeniseadmete paigaldamisseks olemasolevad korgrajatised (sidemastid, korstnad jms), riigile ja KOV-ile kuuluvaa ehitised, riiklikele ettevötetele kuuluvaa ehitised. Siiski ei pmugi köigis vajalikes piirkondades olla sobivat riigile voi kohaliku omavalituse uksusele kuuluvat ehitist, mistöttu on vajadus vöimalike asukohtadena ette näha ka muid ehitisi, et tagada sireeniseadmete paigaldamine nendesse asukohtadesse, mis on sireeniseadmete katvuse tagamiseks köige efektiivsemad ja paigaldamiseks ehitustehniliselt sobivaimad. Sireeniseadmete asukohad määratakse Päästeameti poolt tellitud akustilise analuusiga ning tegeliku asukoha oluline muutus tekitab vajaduse uueks modelleerimiseks ning töenäoliselt ka teiste sireeniseadmete asukoha muutmiseks ja/vöi sireeniseadme lisamiseks, millega kaasneb täiendav kulu.

Eluliselt ei ole vöimalik tagada, et köik paigalduseks sobivad hooned on riigi voi kohaliku omavalitsuse omandis, mistöttu on kriitilise tähtsusega sireeniseadme paigaldamiseks sobiva ehitise omanikuga kokkuleppe saavutamine. Kuna seni ei ole olnud sireeniseadmete paigaldamise öiguslik alus ning talumiskohustus Eesti öigusruumis sätestatud, on 2024. aasta löpuks valmivas sireeniseadmete osas objektidega sölmitud (sölmimisel) uurilepingud, mille saavutamine tähendab näiteks, suure omanikeringi puhui pikka kooskölastust ja ilmselt loobumist (nt korteriuhistu, välisriigi omanikega ettevöte), sest ei saada köigi omanike nöusolekut. Ourilepingutega on vöimalik kokkuleppe puhui saavutada ehitise kasutamine seadmete paigaldamiseks ja hooldamiseks, kuid mitte kasutamiseks (helisignaali edastamiseks). Sireeniseadmete ning nende juhtseadmete paigaldamiseks kasutatakse uldjuhul, kas hoone katust voi seinä ja katusealust tehnoruiuni, korstnat voi masti ja teenindamiseks möeldud pindu. Sireeniseadmete kasutamiseks peavad olema tagatud elektri- ja sideiihendused, mis tagatakse kas koostöös ehitise omanikuga voi täiendavate uhenduste loomise teel.

Lisaks eeltoodule ei taga uurileping loodud sireeniseadme säilimise osas kindlust, kuna uurileping on tähtajaline ning mölemal poolel öigus söltumata pöhjusest leping uldkorras ennetähtaegselt ules öelda teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud.

Eelnou §-ga 3 täiendatakse AOKS-i. AOKS §55 löike l kohaselt on välisöhus leviva mura pöhjendamatu tekitamine keelatud. Sama paragrahvi löige 3 sätestab erandid, mida välisöhus leviva mura hulka ei loeta: olmemura, meelelahutusiirituste mura, töökeskkonna mura ning riigikaitselise tegevusega tekitatud mura.

Eelnöuga täiendatakse AOKS § 55 löiget 3 punktiga 5 ning lisatakse HOS-is sätestatud sireeniseadme tekitatud mura juba olemasolevate erandite nimekirja. Sireeniseadmete kasutamise peamine eesmärk on selgelt taustmurast eristuva helisignaaliga saavutada inimeste tähelepanu elu ja tervist vahetult ohustava sundmuse puhui varjumise algatamiseks. Peamise eesmärgi saavutamiseks on vajalik sireene regulaarselt testi da nii tehniliste parameetrite kontrollimiseks kui ka elanike harimiseks ja suuröppustel kasutamiseks. Sireeniseadme kasutamisel tekkiv heli uletab seejuures uldjuhul mura normtaset, on paljusid inimesi häiriv helisignaal ning ei ole uldjuhul ehitise omaniku poolt tekitatud.

Eelnöu §-ga 4 täiendatakse EhS-i.

Eelnöu § 4 punktiga l täiendatakse EhS-i § 11 löiget 2 punktiga 21.

28 Akustiline analuUs on teostatud 2024 aastal paigaldatud sireeniseadmete asukohtade määramiseks ning sama tehakse ka alade laiendamisel.

29

EhS-i §11 löikes 2 on loetletud, midanöuded ehitisele asjakohaseljuhul holmavad. Punktiga 2 lisatakse nende hulka varjendi rajamise nöue. Kuigi loetelus on hetkel ka mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus ning tuleohutus, mida vo ib tölgendada viisil, mis katab varjendi, on siiski tarvilik lisada varjendi rajamme Öigusselguse huvides loetelusse eraldi. Kuna EhS-i § 11 löige 2 määrab ära ka löikes 4 sätestatud volitusnormi piiriä, tuleks löikes 2 sätestatud ehitisele esitatavaid nöudeid tölgendada pigem kitsalt, et ei tekiks olukorda, kus ministri määrusega mitte ei täpsustata löiget 2, vaid kehtestatakse lisapiiranguid.

EhS-i § 11 löige 2 vastab määruse (EL) nr 305/2011291 lisale. Seega tuleks löikes 2 sätestatud nöuete sisustamiset ja tölgendamisel vaadata ka määruse (EL) nr 305/20111 lisas toodud nöuete kirjeldust. Näiteks on kasutamise ohutusejajuurdepääsu kohta, mis on nimetatud ka EhS-i § 11 löike 2 punktis 4, märgitud, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nil, et selle kasutamisel ja käitamisel ei esineks lubamatuid önnetusriske voi kahjustusi, nagu libisemine, kukkumine, kokkupörge, pöletus, elektrilöök, plahvatusest pöhjustatud vigastus ja sisse- murdmine. Eelköige peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on vöetud arvesse, kuidas pääsevää sellele juurde ja kasutavad seda puudega isikud.

Seega lähtuvad köik EhS-i § 11 löikes 2 ja määruse (EL) nr 305/2011 I lisas sätestatud nöuded mingil viisil vajadusest körvaldada voi vähendada ehitisestja selle kasutamisest lähtuvaid ohte ning luua tingimused, mis vöimaldavad kasutada ehitist ettenähtud otstarbel. Varjumine on pigem eraldi, mistöttu on seda keemline EhS-i §11 löike 2 punkti 4 tölgendades tuletada. Arvestades, et ehitis peab vastama selle kasutamise nöuetele kogu oma kasutusea vältel, mis on iildjuhul vähemalt mitukummend aastat, ja et nöuded ehitisele vöivad muutuda, kehtestatakse varjendi rajamise nöue EhS-i § 11 löikes 2 ja täpsustatakse seda sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määruses EhS-i § 11 löike 4 alusel.

Eelnöu § 4 punktiga 2 täiendatakse EhS-i § 130 löiget 10 öigusega teha riiklikkujärelevalvet varjendile esitatavate nöuete täitmise ule. EhS-i § 130 löike 10 kohaselt teeb Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnöuete täitmise ule. Täiendus on vajalik, sest eelnöu §-ga l antakse Päästeametile ulesanne korraldada varjumist. Et ulesannet oleks vöimalik taita, on tarvilik anda Päästeametile öigus lisaks ehitise tuleohutusnouetele teha riiklikkujarelevalvet ka varjendile esitatavate nöuete täitmise ule.

Eelnöu § 5 punktiga l asendatakse ESS § 2 punktis 29 söna ,,hädaabiteenistuse" sönaga ,,häirekeskuse". ESS § 2 punktis 29 on ,,luhinumbri" möiste defineerimisel elektroonilise side seaduse § 2 punktis 29 järgmiselt: luhinumber on kolme- kuni kuuekohaline kumnendnumber, mida vöib kasutada uldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks voi sideettevötja voi muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Vastavalt Euroopa sidedirektiivile on avatud möiste ,,hädaabiteenistus" 3 - teenistus, mida liikmesriik sellisena tunnustab ning mis annab kooskölas siseriikliku öigusega viivitamatutja kiiret abi olukordades, kus on eelköige vahetu oht inimeste elule voi tervisele, rahvatervisele voi avalikule ohutusele,

29 Euroapa Parlamendi ja nöukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete uhtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nöukogu direktiiv 89/106/EMU. - ELTL 88. 04.04.2011, lk 5^3.

30 Euroapa Parlamendi ja nöukogu direktiiv (EL) 2018/1972, l l. detsember 201 8, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sonastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 39 - ELT L 321, 17.12.2018.D.36-214

30

era- voi riigivarale voi keskkonnale. Möiste »häirekeskus"31 - fuusiline koht, kus ametiasutuse voi liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaolukorra side esimesena vastu vöetakse.

Eeltoodust lähtuvalt on ESS § 2 punktis 29 silmas peetud fuusilist kohta, kus hädaolukorra side vastu vöetakse, mitte viivitamatutja kiiret abi osutavat teenistust uldisemalt.

Eelnöu § 5 punktiga 2 täiendatakse ESS § 1051 löike l punktiga 4. ESS § 105' löige l sätestab, millal vöib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale edastada ohutuks tegutsemiseks juhised. Nendeks on järgnevadjuhud: l) valitsusasutuse, eriolukorrajuhi voi eriolukorratöödejuhi otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse kliendija rändlusteenuse kasutaja elule voi tervisele esineb oht voi sellise ohu löppemise korral, arvestades, et oht elule voi tervisele on eelköige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev voi juba toimuv päästesundmus, katastroof voi muu ootamatu olukord; 2) körgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra voi söjaseisukorra ajal valitsusasutuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi voi peaministri otsusel riigi julgeolekut ohustava sundmuse voi selle löppemise korral; 3) Vabariigi Valitsuse voi tema määratud valitsusasutuse otsusel HOS §18 löikes 3 nimetatud öppuse ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 löigetes 3 ja 31 nimetatud söjaväelise väljaöppe läbiviimisel.

Ohuteavituse susteemi loomisel on rahvusvaheliselt väljä toodud mitmete erinevate kanalite kasutamise olulisus, nt Niinistö (2024) raportis on toodud, et edukas kriisikommunikatsioon vajab muu hulgas mitmete kanalite kasutamist, et jouda vöimalikult paljude inimesteni ja vähendada uhe rikketest tulenevat ohtu. Samuti on Niinistö raportis väljä toodud siisteemi regulaarse testimise olulisus ja elanikkonna harimine hoiatussusteemidest ning ohutust käitumisest hoiatuste saamisel. Ohuteavituse susteemi testimine on riigiti lahendatud erinevalt ning samuti on testimiste lahendused ja regulaarsus otseselt seotud kasutatava kanali tööpöhimöteteja testimise eesmärgiga.

Näiteks sireenisusteeme testitakse:

kord kuus (nt Soome, Sloveenia, Prantsusmaa); kord kvartalis (nt Rootsi); kaks korda aastas (nt Läti, Norra); uks kord aastas (nt Austria, Belgia, Leedu, Taani).

Samas on mitmed riigid on ka seoses mobiilipöhistele teavitustele ule minekule sireenidest loobunud voi loobumas (nt Rumeenia).

Sagedaste testimiste puhui on peamiselt tegemist susteemi tehnilise testimisega, sest tegemist on vanade seadmetega j a testimiseks kasutatakse eraldi helisignaali. Kord aastas toimuvad testimised on uldiselt ka elanikkonna harimise eesmargiga ning sellesse on kaasatud ka teiste teavitusviiside samaaegne testimine. Väga luhiajalist tehnilist testimist tehakse sagedamini näiteks Austrias (v.a. Viin), kus kord nädalas sireeniä käivitatakse 15. sekundiks.

31 EuroopaPariamendijanöukogudirektiiv(EL)2018/1972, 11. detsember2018,millegakehtestatakseEuroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sonastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 36 - ELT L 321. 17.12.2018.p.36-214 32 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe's Civilian and Military Preparedness and Readiness.

31

Mobiiltelefoni puhui on testimiste sageduses oluline väljä tuua erinevus vörgupöhise teavituse (cell-broadcasf) ja luhisönumi (LB-SMS) pöhise lahenduse tehniliste testimiste vöimalustes. Vörgupöhise ohuteavituse puhui on standardist tulenevalt vöimalik kasutada erinevaid teavituse tasemeid, millest testimisel ja öppustel kasutatakse madalamaid tasemeid, mis eeldavad löppkasutajalt spetsiaalselt funktsionaalsuse sisse lulitamist, mistöttu tehnilised testimised ei häiri köiki löppkasutajaid. Vörgupöhiste teavituste testimine on seega oluliselt vähem häirivja ka väiksema riivega ning seda testitakse tavapäraselt sireenidega riikides koos sireenidega. Luhisönumi pöhistel lahendustel on vöimalik testimist lahendada teavituste edastamisega susteemis konkreetsetele eelnevalt sisestatud mobiiltelefoni numbritele voi nn varjatud luhisönumite edastamist (silent SMS), mida reaalselt ei kuvata löppkasutaja seadmes ning, mis seeläbi vöimaldab tehnilisi testimis teostada, aga ei tekita löppkasutajale ebamugavust. Selliste testimiste sagedus on näiteks kord nädalas.

Ohualapöhist luhisönumit ohuteavituseks kasutatavates riikides viiakse testimised läbi kord kvartalis (nt Belgia), kord aastas (nt Ungari). Islandil on susteem kuli köige kauem olnud kasutusel, aga testitud vaid kord (kuna on väga sagedases kasutuses seoses reaalsete sundmustega) ning ka Portugal ei ole näinud vajadust testimiseks, kuna on piisavalt kasutuskordi33. Eestis on ohualapöhist luhisönumit saadetud 2023. aastal seoses neljä sundmuse34 ja uhe öppusega ning 2024. aastal seoses kolme sundmuse35 ja uhe öppusega.

Eestis viiakse 2025. aasta esimeses kvartalis läbi ohuteavituse luhisönumi edastamise silsteemi uuendus, mis vöimaldab ohuteavituse edastamisel viib läbi täiendava sorteerimise, edastades ohuteavituse luhisönumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust ei ole uheski teises riigis seni kasutusel. Erinevates riikides (sh Eestis) seni kasutuses olev susteem vöimaldab saata erinevate riikide SIM-kaartidele erinevates keeltes, aga ei voimalaa sorteerida oma riigi SIM- kaarte. Belgias saadetakse erinevates keeltes, kas vastavalt piirkonnale voi eelregistreerimisega listide kasutamisel. Eestis loodava lahenduse testimine keeleelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab fiiusiliselt löppkasutajale luhisönumi edastamist, et veenduda sorteerimise korrektsuses ja anda löppkasutajale vajalik indikatsioon, et vöimaldada eelistatud keele määramine ilma reaalselt ohtliku olukorrata.

Praegune regulatsioon ei voimalaa ohuteavitussusteemi terviklikku testimist, et valmistuda paremini Eesti inimeste eluja tervist voi riigi julgeolekut ohustavate sundmuste lahendamiseks. Seetöttu täiendatakse ESS § 105 löiget l uue punktiga ning lisatakse Päästeameti öigus edastada ohuteavitus ohuteavitussusteemi terviklikuks testimiseks. Testimise öigus antakse Päästeametile seoses käesoleva eelnöuga HOS §131 löikes 3 seatava ohuteate edastamiseks koordineeriva rolli täitmiseks vajalike ulesannete täitmisega. Mitmete riikide kogemuse pöhjal on eelnöu eesmärk testida ohuteavituse terviklahendust kuni uks kord aastas ja tuginedes EL-i Elanikkonnakaitse eesmärkidele vöiks see aset leida rahvusvahelisel suurönnetusteks valmisoleku kuul, milleks on oktoober.

Täiendava aluse reguleerimine seaduse tasandil on vajalik isikuandmete kaitse tagamiseks, kuna viivitamatu ohuteate edastamisel luhisönumiga toimub ka ohualas olevate isikute

33 Islandil tavapäraselt 10-20 korda aastas, aga 2023 oluliselt rohkem. Portugalis viimastel aastatel edastatud ca 10 korda aastas. 34 Joe tn gaasiavarii, Maardu angaari tulekahju, Suur-Söjamäejäätmejaama pöleng, Kuressaare joogivee reostus ning CREVEX23 öppus. 35 Tallmna rmgtee avarii, Uikala tulekahju, Pöhja-Tallinna mahuti plahvatus ning Kevadtormi öppusel Pärnus koos sireenide käivitamisegaja Valga-Uulu maantee sulgemisega. 36 Euroapa Komisjon 2023. Eyroopa Liidu suurönnetustele vastupidavuse eesmärgid: uhistegevus tulevastes hädaolukordades.

32

isikuandmete töötlemine Seetöttu on vajalik selgelt määratleda köik juhud, mille puhui on olemas öiguslik alus ohuteavituse saatmiseks. Ohuteavitussusteemi tervikliku testimise aluse lisamisega ei muudeta regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus vöimaldab elu ja tervist voi riigi julgeolekut ohustavate sundmuste lahendamiseks paremini valmistuda. Ohuteavitamise susteemi terviklikkuse testimisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on avalikkuse teavitamise ja kriisikommunikatsiooni tegevusvöime testimine. Sellistel puhkudel eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon, et tegemist ei ole tegelikult asetleidva sundmusega. Täiendava aluse loomine on vajalik, et testida kriisikommunikatsiooni tegevusvöimet nii söjaliste kui ka elanikkonnakaitseliste kriiside ettevalmistamisel nii organisatsiooni kui ka elanike vajaduste vaates.

Osa ohuteavituse susteemist on sireeniseadmed, mille eripära on see, et need ei anna iseseisvalt edasi infot ohu kohta ega detailseid käitumisjuhiseid. Sireeniseadmed käivitatakse viimasel vöimalusel. See tähendab, et sireeniheli kuulmisel peavad inimesed kohe a) saama aru, millega on tegu ning mis veel olulisem b) käituma öigesti (varjumaja alles siis otsima infot). Peamiseks info allikaks ohu kohta on ette nähtud sireenide käivitamisega alati kaasnev ohualapöhise luhisönumi saatmine, sireeniseadme kasutamisel on alati tegemist ohuteate edastamise kanalite kombinatsiooniga.

Praegu pole Eesti elanikel praktilist kogemust, kuidas ja mida sireenide käivitumine tähendab ning kuidas sellisel juhul käituda ning kust infot saada. Ohuteavituse susteemi terviku testides kasutataks samu kanaleid kui seda tehtaks päris sundmuse puhui, seega ei oleks asjakohane kasutada uhe komplektina töötavaid ohuteavituse edastamise viise ilma teisi kasutamata, st sireeni helisignaaliga kaasneb teavitus luhisönumiga ning ERR kanalites. Luhisönumi saatmine on kriitiline, et tagada teavitus ka koige haavatavamate ja sotsiaal-demograafiliselt keerulisematele sihtriihmadele, kes ei pruugi olla igapäevases meediamumis. Otseteavitus on ka b'iitiline tagamaks infomanipulatsioonide riskide maandamine ning realistliku viivitamatu ohuteavituse olukorra loomine elanikele.

Eelnöu §-ga 6 sätestatakse, et eelnöu § l punktid 3, 5, 6 ja 8 ning §-d 4jöustuvad 2026. aasta l. jaanuaril. Jöustumise aja osas vt seletuskirja punkti 9.

3.2. Eelnöu koosköla PS-iga

3.2.1. Ohuteavitus

Järgnev PS §-ide 19, 26, 31 ja 45 analiius on koostatud TalTech Legal Lab poolt. Siseministeeriumi tellitud ning TalTech Legal Lab poolt koostatud öigusanaliiiis teemat

,0igusanalilus automaatse ohuteavituse kohta" on tervikuna kättesaadav Siseministeeriumi veebilehel37. M

Viivitamatu ohuteate edastamine meediateenuste vahendusel ja helisignaalina sireeniseadme kaudu riivab järgmiste isikute öigust vabale eneseteostusek ja eraelu puutumatusele (PS §19 ja 26): l) hädaolukorra ohus voi hädaolukorras viibivad inimesed; 2) inimesed, kes saavad automaatse ohuteavituse, kuid ei viibi hädaolukorra ohu voi hädaolukorra piirkonnas.

37 TalTech Legal Lab 2024. Öieusanaluus automaatse ohuteavituse kohta.

33

Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb luhidalt järgmises. Nii ohustatud kui mitteohustatud inimesed saavad televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteavituse, mida nad ei valinud saada ning sireeniseadme puhui kuulevaa häirivat heli. Näiteks inimene vois plaanida vaadata mönd saadet (kuulata autos oma esitusloendit) voi hoopis mitte televiisorit vaadata, viibida vabas öhus vaikusesjalutades. Kui riik edastab inimesele massiteabevahendi voi ka sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada. Piiratakse inimese autonoomiat.

Ohustatud ja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive on pöhiseaduse alusel lubatav. - Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus voi hädaolukorras viibivate inimeste tervise ja elu kaitse. - Riive on proportsionaalne:

^ viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi, milleks on ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani voi sireeniseadme kaudu ohuteate, saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnastjne).

^ viivitamatu ohuteavite edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid, mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti informeerida sama paljusid ohustatud inimesi. Viivitamatu ohuteavituse edastamine on ohustatud ja mitteohustatud inimesi väga vähe koormav. Susteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.

^ Viivitamatu ohuteate edastamine on möödukas. Omavahel kaalutakse (i) ohustatudja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riivet ning (ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral voi hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse olukorras, kus reaalne oht on märkimisväärselt olulisem, kui vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse pöhiöiguste riive, mis tekitatakse meediateenuse tarbimise luhiajalise (uldjuhul uhe minuti pikkuse) häirega. Kuigi Eesti pöhiseaduses puudub konkreetne pöhiöiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud öigus elule öigusriigis uheks väärtuslikumaksja enim kaitset väärivaks ning vajavaks öigushuveks.

Meediateenuste osutaja vahendusel ilma igakordse nöusolekuta viivitamatu ohuteate edastamine riivab ettevotlusvabadust PS § 31 lause l ja väljendusvabadust § 45 lause l.

Köige vähem koormaks massiteabevahendi valdajaid vaieldamatult see, kui riik ei avaldaks automaatset ohuteavitust nende kaasabil uldse. Teisisönu riik ei avaldaks televisioonis, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse tarbimise ajal, raadios ning elektroonilistel teabeekraanil ohuteavituse teksti. Selline lahendus oleks aktsepteeritav uksnes juhul, kui sama palju inimesi saaks teavitada ohust sama kiiresti ja efektiivselt muul viisil. Seega kusimuseks on, kas televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ning elektrooniliste teabeekraanide körval on muid kanaleid, mille kaudu saaks aval dada ohuteavituse sama kiiresti ja samaaegselt sama paljudele inimestele. Olemasolev luhisönumi teel ohuteavitus edastamine on kuli eeldatavalt köige suurema inimeste katvusega, aga senised uuringud ja analuusid on väljä toonud, et mobiiltelefon on sageli seadistatud hääletule, mitte segada vmt funktsioonile ning teatud ajaperioodidel uldse väljä lulitaud (nt öösel, autoroolis jmt). Samuti ei ole otstarbekas kogu ohuteavitust tagada inimese vaates uhe seadme, mobiiltelefoni, pöhiselt. Ei ole teada, et sellised kanalla, mis lisaks mobiiltelefonile saaksid täielikult televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ning elektroonilised teabeekraanid asendada, oleksid olemas. Kindlasti ei ole Eestis samaväärseteks kanaliteks riigi sotsiaalmeedia kanalid nagu

34

näiteks riigi Instagram, X ja Facebook, mis samuti uldjiihul on kasutatavad mobiiltelefonides. Pole teada, et nimetatud riigi sotsiaalmeedia kanaleid tarbiks mistahes ajahetkel aktiivselt vähemalt sama palju inimesi, kui televisiooni, tellitavat audiovisuaalmeedia teenust, ja raadiot kokku. Viimasele tuleb lisada veel inimesed, kes näevad avalikus ruumis teabeekraane. Samuti ole vöimalik eeldada, et loodav sireenivörgustik kataks tulevikus kogu riigi territooriumi ning juba oma tehnilistest aspektidest lähtuvalt oleks see kasutatav vaid kuulderaadiuses oleva Sues viibivate inimeste teavitamiseks.

Teiseks ei ole teada, et viivitamatu ohuteate edastamist saaks muuta massiteabevahendi valdaja jaoks vähem koormavaks. Viivitamatu ohuteate edastamise otsustajate ring on selgelt piiritletud kehtivas öiguses ning seda kinnitatakse protseduuriliselt Häirekeskuse poolt. Lisaks ei oleks edastaval massiteabevahendi valdajal vöimalik hinnata viivitamatu ohuteate kasutamise vajalikkust, st kohustus on viivitamatult edastada.

Ettevötlusvabaduse riive seisneb eelköige selles, et riik sekkub ettevötluse uksikasjadesse. Massiteabevahendi valdaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud sisuga pilti, videot ja/vöi teksti. Ettevötjad on otsustanud viia aritegevust ellu mingil konkreetsel viisil. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise teadetahvli omanik ei ole sealjuures otsustanud sellel ajahetkel avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab saate ajal, elektroonilisel teabeekraanil vmt ohuteavituse teksti, siis otsustab riik ettevötja asemel ettevötluse uksikasju. Televisiooniteenust voi tellitavat audiovisuaalmeedia teenust tarbiv inimene näeb saate ääres ohuteavituse teksti. Raadioteenust tarbiva inimese raadio pannakse luhiajaliselt, nt uheks minutiks vaikima. Raadio ekraanil kuvatakse ohuteavituse tekst. Inimene näeb elektroonilisel teabeekraanil ohuteavituse teksti. Inimene saab selliselt massiteabevahendist planeeritust erineva sisu. Kuna ohuteavitus kuvatakse uksnes elektroonikaseadme ääres voi raadio ekraanil, siis visuaalselt ei saa pidada ohuteavituse möju märkimisväärseks. Elektrooniliste teadetahvlite puhui vöib ohuteavitus kättä kogu teabeekraani, milliseljuhul on visuaalne möju suurem. Kuid arvestades ohuteavituse sisu, vöib inimese tähelepanu saatelt voi teabeekraanilt hajuda. Ohuteavitus vöib osutuda vörreldes samal ajal kaiva saatega, teabeekraani sisuga domineerivaks. Ohuteavitus vöib motiveerida inimest saate vaatamist / kuulamist löpetama.

Väljendusvabaduse riive seisneb luhidaltjärgmises. Massiteabevahendi valdaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud pilti, videot ja/vöi teksti. Massiteabevahendi valdajaja elektrooniliste teadetahvli omanik ei ole otsustanud avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab nimetatud massiteabevahendites ohuteavituse teksti, siis möjutatakse saate ning elektroonilistel teabeekraanil avaldamisele kuuluva sisu. Riik riivab massiteabevahendi valdajate ja teabeekraanide omanike vabadust otsustada, mida avaldada.

Ettevötja ettevötlusvabaduseja väljendusvabaduse riive on pöhiseaduse alusel lubatav. - Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus voi hädaolukorras viibivate inimeste tervise ja elu kaitse. - Riive on proportsionaalne.

^ Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi, milleks on ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse, saavutamist. Saades televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio voi elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteavituse, saavaa ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne).

35

^ Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid, mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti informeerida sama paljusid ohustatud inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine on ettevötjaid väga vähe koormav. Riik huvitab susteemi väljatöötamise kulud. Susteemi kasutatakse loodetavasti haruharva.

^ Viivitamatu ohuteate edastamine on möödukas. Omavahel kaalutakse (i) ettevötja ettevötlusvabaduse ja väljendusvabaduse riivet ning (ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral voi hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on olulisem, kui ettevötjate pöhiöiguste riive. Kuigi Eesti pöhiseaduses puudub konkreetne pöhiöiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud öigus elule öigusriigis uheks väärtuslikumaksja enim kaitset väärivaks ning vajavaks öigushuveks.

3.2.2. Sireeniseadme talumiskohustus Sireeniseadme talumiskohustuse seadmine riivab omandipohiöigust.

PS kommentaarides on selgitatud:

PS §-st 32 tulenevat hooneomaniku

Riigikohus on oma lahendites röhutanud, et PS § 32 Ig 2 teine lause näeb ette omandiöiguse piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega vöib omandiöigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-ga vastuolus (vt ntRKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37). Sisuliselt saavaa kitsendused olla uksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist. Omandipöhiöiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamöistlikult. Omandipöhiöiguse kitsendused ei tohi vastuollu minna ka uldiste vördsuspöhimötetega.

Riigikohus on talumiskohustuse vaidlust lahendades märkinud, et piirang isiku oigusele oma omandit vabalt kasutada on PS §-ga 32 tagatud omandiöiguse riive (RKPJKo 17.04.2012, 3-4- 1-25-11, p 35).39

Omandipöhiöiguse riive on PS-st tulenevalt lubatud sireeniseadme talumiskohustuse seadmiseks.

- Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus voi hädaolukorras viibivate inimeste tervise ja elu kaitse.

- Riive on proportsionaalne:

^ sireeniseadme talumiskohustuse seadniine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi, milleks on ohustatud inimeste tervise j a elu kaitse, saavutamist. Saades sireeniseadme kaudu ohuteate, saavad ohustatud piirkonnas olevaa inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Talumiskohustuse seadmine vöimaldab sireeniseadmeid paigaldada kohtadesse, kus see tagab nende köige efektiivsema kasutuse ning vöimalikult paljude inimeste teavitamise.

^ sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on vajalik, kuna puuduvad muud viisiä, kuidas tagada sireeniseadmete sobivatesse kohtadesse paigaldamine. Tänä paigaldatakse sireeniseadmeid ainult kokkuleppel hooneomanikega, kuid ainult kokkuleppele tuginemine ei voimalaa paigaldada sireeniseadmeid köigisse vajalikesse

38 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 32. - Eesti Vabariiei pöhiseadus. Kommenteeritud valjaanne. 5., parandatudja täiendatud valjaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 24 39 Sealsamas, komm 15

36

piirkondadesse. Kokkulepet on vöimalik ka igal ajal ules öelda, seega ei taga see kindlust, et sireeniseadmeid saab antud kohas pusivalt hoida.

^ sireeniseadme talumiskohustuse seadmine on möödukas. Talumiskohustuse seadmise eesmärki on kaitsta ohustatud inimeste tervist j a elu hädaolukorra ohu korral voi hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on märkimisväärselt olulisem, kui omandipuutumatuse pöhiöiguste riive. Kuigi Eesti pöhiseaduses puudub konkreetne pöhiöiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud öigus elule öigusriigis uheks väärtuslikumaks ja enim kaitset väärivaks ning vajavaks öigushuveks. Sireeniseadme kasutamine on köige kiirem viis ohupiirkonnas viibijate ohust teavitamiseks ning vöimalike vigastuste ja elukaotuse vältimiseks. Seadmeid kasutatakse loodetavasti haruharva.

3.2.3. Ohuteavitussiisteemi teryiktestimine

Ohuteavitussusteemi terviktestimine riivab isikute öigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele (PS § 19 ja 26). Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb luhidalt selles, et köik terviktestimise piirkonnas asuvad inimesed saavaa televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani, luhisönumi kaudu ohuteavituse, mida nad ei valinud voi viibides välisöhus testitaval alal kuulevaa sireeniseadme puhui häirivat helisignaali. Näiteks inimene vois plaanida vaadata mönd saadet, kuulata autos oma esitusloendit voi viibida vabas öhus vaikuses jalutades. Kui riik edastab inimesele ohuteavitussusteemi terviktestimisel massiteabevahendi, mobiiltelefoni teenuse vahendusel voi ka sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada, lisaks vöib inimene saada häiritud olukorras, kus tegelikult oht tema elule ja tervisele puudub. Sellega piiratakse inimese autonoomiat.

Ohuteavitussusteemi terviktestimise piirkonnas viibivate inimeste vaba eneseteostuseja eraelu puutumatuse riive on pöhiseaduse alusel lubatav. - Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on testimise abil ohuteavituse öigeaegne j a tulemuslik kohale toimetamine, sealhulgas inimeste poolt sönumitest ja helisignaalidest öigesti aru saamine. Peamine eesmärk on kaitsta inimeste eluja tervist. - Riive on proportsionaalne:

^ Ohuteavitussusteemi terviktestimine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi saavutamist. Terviktestimisega on vöimalik kontrollida ohuteavitussusteemi kui terviku toimimist tagamaks viivitamatu ohuteate öigeaegne edastaminejakohalejöudmine ning samuti koolitada inimesi, et päris olukorras saadetud sönumitest ja helisignaalidest saadaks öigesti am ning nendele osatakse ka reageerida. Erinevate kanalite kasutamine on oluline, et testimisel kasutada sundmusele sarnast olustikku j a seeläbi kujundada inimestes kindlustunne ja teadlikkus ohuteate edastamise ja täiendava informatsiooni kanalitest (nt saadetakse sireeni käivitamisel alati mobiiltelefonidele luhisönum, aga sönumi koostamine ning edastamine vötab helisignaali käivitamisega vörreldes rohkem aegaja seetöttu ei saabu luhisönum päris samal hetkel kui kuuldakse heli). Ainult ohuteavituse kohaletoimetamisest ei piisa selleks, et tagada inimeste eluja tervis, oluline on ka et, inimesed teaksid, kuidas ohuteavituse saamisel tegutseda. Inimeste tegutsemine ohuteate saamisel söltub väga otseselt nende teadlikkusest, milliseid kanaleid ohuteate edastamisel kasutatakse, ohuteate möistmisest, selle usutavusest ning usaldusväärsusest, endaga seostamisest ning tegutsemisoskusestja -vöimalustest.

^ Ohuteavitussusteemi terviktestimine on vaj alik, kuna puuduvad muud sama efektiivsed meetodid soovitud eesmärgi täitmiseks. Ohuteavitussusteem koosneb mitmest erinevast

37

komponendist, nt luhisönum, sireeniseadmed, teated raadios ja televisioonis. Tegemist on uue ning järkjärguliselt täieneva susteemiga, selleks et jouda vöimalikult kiiresti vöimalikult suure hulga inimesteni. Terviktestimine on vajalik ohuteavituse susteemi reaalelulise toimivuse hindamiseks, vigade ja puuduste avastamiseks. See omakorda tagab selle, et ohuteavitus toimiks ohuolukorras nii nagu vaja ja oleks rakendatav ehk elanikkonnale on antud selged juhised ohutuks tegutsemiseks paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustava siindmuse puhui, sealhulgas varjumiseks voi ulatuslikuks evakuatsiooniks. Eestis ei ole ohuteavituse susteemi iga-aastane reaaleluline kasutuskoormus (3-4 sundmust ja l öppus, mis on uldjuhul erinevatel ja väikestel aladel) susteemi toimimises veendumiseks piisav, mistöttu on ka elanike praktiline teadlikkus nende elementidest ja käitumisoskustest vähene. Sireeniseadmete käivitamisega koos on vajalik edastada ka luhisönum, kuna sireeniseadme heli ei anna ise teavet selle kohta, miks see käivitati. Pärast taasiseseisvumist ei ole Eestis ohuolukorras riiklikke sireene kasutusel olnud (v.a. ohtlikud ettevötted) aing sireenisusteem on alles valmimisel, mistottu ei ole terviklikku testimist seni toimunud. Arvestades meie julgeolekuolukorda, siis tuleb tagada, et testimisega ei vöimendataks hirme ega antaks vöimalust leviää desinformatsioonil. Samuti on oluline, et testimistega ei devalveeritaks ohuteatele kiiret reageerimist (nt sage ilma ohuolukorrata ohuteate funktsionaalsuse kasutamine vöib tekitada olukorra, kus inimene reaalse ohu korral peab seda testimiseks). Ohuteavitussusteemi komponentide osas tehakse regulaarseid tehnilisi testimisi lähtuvalt konkreetse komponendi eripärast. Tehnilise testimisega on vöimalik kontrollida koiikreetse komponendi tehnilist korrasolekut, kuid see ei voimalaa testida erinevate kanalite samaaegsest kasutamisest tekkida vöivaid möjusid (nt elanikule erinevate kanalite vahendusel saabuvate ohuteadete ajalisi nihkeid, kanali märgatavust) ega harida elanikkonda. Eestis viiakse 2025. aasta esimeses kvartalis läbi ohuteavituse luhisönumi edastamise siisteemi uuendus, mis vöimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi täiendava sorteerimise, edastades ohuteavituse liihisönumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust ei ole uheski teises riigis seni kasutusel. Eestis loodava lahenduse testimine keeleelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab fuusiliselt löppkasutajale luhisönumi edastamist, et veenduda sorteerimise korrektsuses ja anda löppkasutajale vajalik indikatsioon, et vöimaldada eelistatud keele määrämme ilma reaalselt ohtliku olukorrata. No öiges keeles saadud ohuteavitus vöimaldab inimestel paremini ja kiiremini saadud juhistele reageerida.

^ Ohuteavitussusteemi terviktestimine on möödukas, kuna selle pöhjus kaalub ules pöhiöiguse riive. Ohuteavitussusteemi terviktestimist tehakse mitte rohkem kui uks kord aastas, et mitte devalveerida ohuteate kasutamist. Testimisega kaasneb avalik kommunikatsioon, mis aitab kaasa voimalike hairivate mojude leevendamisele (nt voib sireeniseadme hell tänaval viibivat inimest ehmatada, mida tuleb eelneva teavitustööga maandada) ning testimiseks valitakse inimesi vähim segav aeg. Ilma terviktestimiseta ei ole vöimalik tagada, et kriitilises olukorras, kus paljude inimeste eluja tervis on ohus, et ohuteavitus jöuaks läbi erinevate kanalite vöimalikult paljude inimesteni ning ohuteavituse saanud inimesed teaksid, kuidas saadud teavitusele reageerida. Iga inimese sisukohast on vajalik, et hoiatusteade sisaldab endas nii kognitiivseid kui emotsionaalseid aspekte, millest enamus on teadvustamataja liigitatavadjärgmiselt: l) hoiatuse vastuvötmine (kuulmine/nägemine vmt), 2) teavituse möistmine, 3) uskumine selle töesusesse, 4) hoiatuse isikustamine, 5) hoiatuse kinnitamine ja 6) kaitsemeetmete

38

kasutusele vötmine.40 Otseteavitus on ka kriitiline tagamaks infomanipulatsioonide riskide maandamine ning realistliku viivitamatu ohuteavituse olukorra loomine elanikele, mis omakorda inimestel reaalselt tekkinud olukorras kiiresti reageerida ning seeläbi vähendada ohtu eluleja tervisele. Kuigi Eesti pöhiseaduses puudub konkreetne pöhiöiguste hierarhia, on PS §-s 16 sätestatud öigus elule öigusriigis uheks väärtuslikumaks ja enim kaitset väärivaks ning vajavaks öigushuveks.

3.2.4. Varjumine

Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustuse seadmine riivab PS §-st 31 tulenevat ettevötlusvabadust ning PS §-st 32 tulenevat omandipöhiöigust.

PS-i §31 kohaselt on Eesti kodanikel öigus tegeleda ettevötlusega ning koonduda tulundus- ilhingutesseja -liitudesse. Seaduses vöib sätestada selle öiguse kasutamise tingimusedja korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see öigus vördselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

PS-i §31 teises lauses on nähtud ette seadusreservatsiooni pöhimöte, nagu on selgitatud PS-i kommenteeritud väljaandes:

Riigikohtu selgituse kohaselt annab §31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevotlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevötlusvabaduse piiramiseks piisab igast möistlikust pöhjusest (RKHKo 11.04.2016. 3-3-1-75-15). See pohjus peab johtuma avalikust huvist voi teiste isikute öiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukasja enesestmöistetavalt öiguspärane.41

[-]

Ettevotlusvabadust riivab iga abinöu, mis takistab, kahjustab voi körvaldab möne ettevötlusega seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). Ettevötlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik vöim möjutab seda vabadust ebasoodsalt - nt halvendatakse varem kehtinud öigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002. 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013. 3-4-1-27-13).42

PS-i § 32 kohaselt on igauhel öigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandipöhiöigus on samuti lihtsa seadusreservatsiooniga pöhiöigus, mida vöib seadusega piirata.

Mölema puhui peavad piirangud olema kooskölas PS-i §-ga 11, mille kohaselt tohib oigusi ja vabadusi piirata ainult kooskölas PS-iga. Piirangud peavad olema demokraatlikus uhiskonnas vajalikudja ei tohi moonutada piiratavate öigusteja vabaduste olemust.

Kuna PS-i §-s 31 sätestatud ettevötlusvabadus ja §-is 32 sätestatud omandipöhiöigus on lihtsa seadusreservatsioonigapöhiöigused, vöib seadusandjapöhjendatudjuhul neid piirata. Riive on pöhiseaduspärane uksnes siis, kui see on pöhjendatud. Selleks, et riive oleks pöhjendatud, peab riivav meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede juhul, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see on:

40 Bean, H., Sutton, J., Liu, B. F., Madden, S., Wood M. M., Mileti, D. S. 2015. The Study of Mobile Public Warning Messages: A Research Review and Agenda - Review of Communication, Volume 15, Issue 1. 41 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 31. - Eesti Vabariigi pöhiseadus. Kommenteeritud valjaanne. 5., parandatudja täiendatud valjaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 22. 42 Sealsamas, komm 23.

39

l) kohane ehk sobiv; 2) vajalikja 3) proportsionaalne kitsamas tähenduses.

Varjendi rajamise nöue seatakse teatud hoonete ehitamisel, varjumiskoha kohandamise kohustus seatakse peamiseltjuba olemasolevatele hoonetele. Varjendi rajamiseja varjumiskoha kohendamise nöude legitiimne eesmärk on tagada inimeste eluja tervise kaitse.

^ Meede on kohane ehk sobiv, kui see vähemalt soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist. See tähendab, et meede ei pea viima absoluutse kindlusega sihini ega olema köige parem voi kohasem, vaid piisab, kui see aitab legitiimse eesmärgi saavutamisele kaasa. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nöue aitab kahtlemata legitiimset eesmärki saavutada, sest tänu sellele tekib juurde kohti, kuhu on inimestel vöimalik vahetu ohu korral oma eluja tervise kaitseks varjuda.

v^ Meede on vajalik, sest muutunud julgeolekuolukorra töttu on tekkinud vajadus varjendite ja varjumiskohtade järele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nöue on vajalik, sest see loob järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise vöimaluse. Mölemad nöuded aitavad kaasa sellele, et inimesed tunneksid enda turvalisemalt. Mölema nöude kehtestamisel lähtutakse avalikust huvistja inimeste kaitse vajadusest körgendatud vahetu ohu korral. Varjendi eesmärk on tagada inimesele kaitse plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja saastunud välisöhu eest. Varjumiskoha eesmärk on tagada inimestele esmane kaitse vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate esemete eest. Sama eesmärgi täitmiseks puudub teine sobiv meede, mis riivaks pöhiöigusi vähem.

v^ Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk möödukas, kui selle pöhjus kaalub files pöhiöiguse riive. Varjendi rajamise nöue toob kaasa lisanöuded teatud hoone pustitamisel. Kohustus ei möjuta ehitussektorit tervikuna, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja tervist kohtades, kus on korraga koos palju inimesi. Varjumiskoha kohandamise nöue toob kaasa lisanöuded teatud peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjumiskoha kohandamise nöude puhui on arvestatud asjaoluga, et see oleks rakendatav eriilmeliste hoonete puhui ning ei tooks kaasa ulemääraseid kulusid omanikule, lisaks ka seda,et seda ei ole vöimalik köigis hoonetes rakendada. Nöuetekohase varjendi ja varjumiskoha kohandamine toob möningaid rahalisi kulutus!, kuid varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nöude kehtestamine köige efektiivsem viis kaitsta ohustatud alal vahetu ohu korral viibivaid inimesi, kes ei ole sealt lahkunud voi saanud lahkuda. Meede on seega möödukas: päästetud elud kaaluvad ules varjumiskoha rajamise nöude ja nöuded varjumiskohale.

Analuusi pöhjal saab seega öelda, et eelnöu on proportsionaalne, vajalik seatud eesmärgi saavutamiseksja kooskölas PS-iga.

4. Eelnöu terminoloogia

Eelnöuga vöetakse HOS-is kasutusele järgmised terminid.

40

l) Varjumine on vahetu körgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine umberpaiknemine sobivasse ruumi voi ehitisse voi seal pusimine isiku elu voi tervise kaitseks.

2) Varjend on hoone voi selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning öhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

Avalik varjend on varjend, millele tagatakse igauhele ligipääs varjumiseks. • Mittavalik varjend on varjumiskoht, mis nähtud ette eelköige konkreetse hoone

kasutajale.

3) Varjumiskoht on hoone voi selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstmktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

Avalik varjumiskoht on varjumiskoht, millele tagatakse igauhele ligipääs varjumiseks. Mitteavalikvarjumiskoht on varjumiskoht, mis nahtud ette eelköige konkreetse hoone kasutajale.

4) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise vöimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimistjavarjumiskindluse suurendamise vöimalusi.

5) Viivitamatu ohuteade edastatakse elanikkonnale paljude inimeste elu voi tervist vahetult ohustava sundmuse esinemise korral, sellega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks voi ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse uldjuhul EE-ALARM-i.

6) Riikliku ohuteavituse susteem EE-ALARM on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks

7) Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mis koosneb omavahel uhendatud seadmete j a vahendite kogumistja mille eesmärk on heliga viivitamatu ohuteate esitamine. Kogumisse kuuluvaa valjuhääldi ning köik selle paigaldamiskomponendid ja juhtseadmed, sealhulgas juhtimis-, elektri- ning sidevarustuse seadmed.

5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele

Eelnöul ei ole Euroopa Liidu öigusega otsest puutumust.

6. Seaduse möjud

6.1. Viivitamatu ohuteate edastamine

6.1.1. Möju siseturvalisusele

Sihtruhm: Eestis viibivad inimesed

41

Sihtruhm on suur, sest kaudselt möjutab eelnöu köiki Eesti elanikke43 ja siin viibivaid inimesi. Otsene möju on nendele inimestele, kes viibivad ohualas ning kellele edastatakse viivitamatu ohuteade. Kiire info ohust voi hädaolukorrast vöimaldab inimestel ohule kiiremalt reageerida (nt varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Kui ohuteate edastamine ei toimi piisavalt kiiresti, siis ohuteate viibimine hädaolukorra ohu voi hädaolukorra piirkonnas asuvatele inimestele vöib tuua kaasa enamate inimeste tervise kahjustamise voi hukkumise. Viivitamatu ohuteate edastamine vöimaldab viia inimesteni köige kiiremini info vöimalikust ohust ning anda vajalikud käitumisjuhised, et tagada vöimalikult paljude inimeste eluja tervise kaitse.

Kui viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse kanalit, mis ei ole seotud konkreetse geograafilise alaga (nt edastamine teleekraanile), siis sellega vöib kaasneda möningane ebasobiv möju (nt raadio- voi telekanali vahetus ja ohuteavituse edastamine uldjuhul kuni uhe minuti jooksul) inimestele, kes ise tegeliKkuse ei viibi ohualas ning kelle elu ja tervis vahetult ohus ei ole. Siiski kaalub ohualas viibivate inimeste eluja tervise kaitse ules sellise vöimaliku ebasobiva möju.

Pikas plaanis on muudatuse möju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Seega on möju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava möju kaasnemise risk väikesed. Kokkuvöttes on möju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.2.2. Möju majandusele

Sihtruhm. I: ehitise omanikud

Sihtruhm on väike, sest sireeniseadmete paigaldamisega möjutatakse esimeses etapis suurusjärgus 122 ehitist, laiendamise vaates ei ole töenäoline, et see uletaks 200 ehitist. Seega kokku vöimalik möjutatud ehitiste arv on pisut ule 300. Oldjuhul on eelisatud paigalduskohtadeks riigi voi kohaliku omavalitsuse ehitisedja körgemad rajatised (nt mastid), siis omanike arv on eelduslikult oluliselt väiksem ehitiste hulgast.

Sireeniseadme paigaldamisel hoone voi rajatise kulge möjutatakse: ehitise välisilmet, söltuvalt ehitisest vöivad sireeniä olla nähtävää ka tänavapildis; kandekonstruktsioonidele möjuvat koormust, söltuvalt ehitisest vöib paigaldatav sireeniseade omada kandekonstruktsioonile olulist möju; elektri- ja sideuhenduste töttu vöidakse tekitada pusikulusid; sireeniseade vajab hooldust, mistöttu on vajalik tagada sireeniseadmete susteemi omaniku esindajale regulaarneja erakorraline ligipääs;

• sireeniseadme kasutamisel (nil testimistel, öppustel kui ka sundmuse puhui) tekitatakse valju heli, mis samuti möjutab kuulderaadiuses olevaid inimesi, kelleks vöivad olla ka ehitise kliendid, töötajad jne, mistöttu vöib olla möjutatud klientide huvi konkreetse objekti kasutamise osas; söltuvalt ehitisest vöib sireeniseadme paigaldamisel tekkida olukord, kus sama voi

sarnase vajadusega on teisi konkureerivaid rentnike, nt sidesusteemidele sobilikud paigalduskohad.

Eelnevalt nimetatud möjud on negatiivsed, aga pigem väheolulised, sest konkreetse ehitise tuvastamisel tutvutakse objekti ehitus-tehniliste vöimalustega ning vajadusel teostatakse tugevusarvutused ja ehitusprojekt ning vajalikud lisatööd. Kui tuvastatakse, et hoone ei ole

43 2024. aasta seisuga elab Eestis l 374 687 inimest. Statistikaamet 2024. Rahvaarv. Vaadatud 08.01.2025.

42

ehitus-tehniliselt sireeniseadme paigaldamiseks sobiv, otsitakse alternatiivne objekt, mistöttu ehitise koormustaluvusele olulist möju ei ole. Köik sireeniseadme paigaldamise, hooldamise ning talumisega seotud kulud kannab riik ja objektil läbi viidavad hooldustegevused kooskölastatakse eelnevalt objekti esindajaga. Sireeniseadme paigaldamisega kaasneb ehitisele väiksem voi suurem esteetiline riive, kuid paigaldamisel puutakse jäädä vöimalikult märkamatuks ja arvestatakse maksimaalselt palju objekti poolsete ootustega. Sireeniseade ei ole visuaalselt suur ning seega on negatiivne möju pigem väike. Sireeniseadme testimised ning öppustel kasutamised planeeritakse pikalt ette ning need toimuvad ajal, mis on eeldatavalt köige vähem häiriv (nt tööajal). Sireeniseadmete kasutamine reaalsete sundmuste puhui on eeldatavalt väga harv. Talumiskohustusega kaasnevate kulude huvitamisel lähtutakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatust. EE-ALARM-i kasutamisega tagatakse keskselt hallatav susteem, mis vöimaldab sireene käivitada ainult vastavat öigust omavatel isikutel konkreetse ohu olemasolu korral voi eelnevalt planeeritud öppusel voi terviktestimisel. Sellega minimeeritakse vöimalikud susteemi väärkasutused.

Kokkuvöttes on möju ulatus ja avaldumise sagedus ehitise omanikele väikesed. Kokkuvöttes on negatiivne möju väheoluline.

Sihtruhm II: EE-ALARM-iga liituma kohustatud ning viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud isikud (massiteabevahendi valdajad, elektroonilise side ettevötjad, multipleksimisteenuse osutajad, avalikus ruumis paiknevate elektroonilise teabeekraani valdajad)

Susteemi kasutusele vötmine ei ole massiteabevahendi valdajale liigselt koormav, sest riik huvitab viivitamatu ohuteate edastamise IT-lahenduse/protokolli väljatöötamise kulu. Teiseks toimub viivitamatu ohuteate edastamine uksnes paljude inimeste elu voi tervist ohustava vahetult eelseisva voi juba toiminud sundmuse voi selle löppemise korral, mis eelduslikult leiab aset haruharva. Automaatse ohuteavituse tekst ilmub koos massiteabevahendi valdaja saatega voi elektroonilisel teabeekraanil uliharva. Lisaks käib uldjuhul televisioonis, audiovisuaalmeedia teenuse ajal ning raadios saade ohuteavituse edastamise ajal tausta! edasi. Häirekeskus ei vöta nimetatud kanaleid ule, vaid uksnes lisab ohuteavituse teksti saate äärde voi raadio ekraanile. Ka suuremate elektrooniliste teabeekraanide puhui ei kata ohuteavitus kogu teadetahvli väljä. Köik eeltoodud tegevused on luhiajalised. Liitumiskohustus on eelnöus seotud täiendava tähtajaga, millega tagatakse liitumiseks möistlik aeg.

Uheks sihtruhmaks on elektroonilise side ettevötjad, kes edastavad teleteenuseid. TT JA andmete alusel on hetkel Eestis neli teenuse osutajat (maapealne digilevi, kaabellevi, internetipöhine teleteenus), kelle teenuse tarbijate hulk on suurem kui 10 000.

Ohuteate edastamiseks digitaalsetel platvormidel on vajalik lisaks juba lahendatud ERR-i portaalidele kaasata teised meediateenuste platvormid. Tuginedes Meedialiidu avalikule statistikale ja ettevötete infole puudutab eelnöuga planeeritav muudatus neljä digitaalset platvormi.

Avalikus ruumis rohkem kui 10 000 igapäevase kontaktiga paiknevate elektrooniliste teabeekraani valdajate hulk on samuti suhteliselt väike, sest teenusosutajaid on vähe j a

44 Meedialiit. Statistika 2024.

43

kasutuses olevaa susteemid on uldjuhul uhetaolised. Hetkel teadaolevalt puudutab liidestamine vähem kui kummet teabeekraani valdajat.

Viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud meediateenuste ja multipleksimisteenuste osutajate öiguste möjutamine toimub luhidalt selliselt, et Häirekeskus edastab saate ajal viivitamatu ohuteate. Teabeekraanide omanike öiguste möjutamine toimub selliselt, et Häirekeskus edastab elektroonilisel teabeekraanil ohuteate. Kui elektrooniline teabeekraan on väikeste möötudega, vöib ohuteate tekst kättä kogu teabeekraani. Riikliku mobiilirakenduse valdaja öigusi möjutatakse edastades mobiilirakenduse kasutajatele teavituse, mis ei ole otseselt mobiilirakenduse valdaja poolt koostatud.

Kokkuvöttes on möju ulatusja avaldumise sagedus viivitamatut ohuteadet edastama kohustatud isikutele väikesed. Kokkuvöttes on negatiivne moju väheoluline.

6.2. Varjumine

6.2.1. Moju siseturvalisusele

Sihtmhm: Eelköige Eesti linnalistes piirkondades viibivad inimesed

Sihtruhm on suur, sest eelnöu vöib möjutada köiki Eesti elanikke45 ja siin viibivaid inimesi. Otsene möju on neile, kes elavad suuremates korterelamutes, viibivad eelnöus nimetatud hoonetes voi kulastavad neid ja liiguvad tiheasustusalal piirkonnas, kus avalikus ruumis on rohkem jalakäijaid. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes ja väikelinnalistes asustuspiirkondades peaaegu 70% Eesti elanikest.46 Rahvaarvu aluseks vöttes on eelnöul oluline möju nendes asustuspiirkondades elavale umbes 950 000 inimesele.

Eelnöu möjul kasvab Eesti elanike eluja tervise kaitstus, kuivörd rajatakse nil avalikke kui ka mitteavalikke varjendeid ja varjumiskohti, mis aitavad elada ule ohuolukordi. Eelnöuga kehtestatakse konkreetsed nöuded varjendile, mis tähendab, et varjendid vastavad kindlatele tehnilistele nöuetele ja tagavad Eesti elanikele suurema töenäosusega turvalise viibimiskoha vöimalikus ohuolukonras. Lisaks rajatakse tänu eelnöule juurde avalikke varjendeid siruna, kus liiguvad rahvahulgad.

Lisaks varjenditele tekivad juba olemasolevatesse hoonetesse mitteavalikud varjumiskohad. Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega tuleb koostada ka varjumisplaan, tänu millele on suuremates hoonetes läbi möeldud, kuidas varjumine hoones läbi viiakse ning inimesed on vöimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.

Pikas plaanis on möju Eesti elanikele oluline, kuid see avaldub harva. Eelnöu möjutab Eesti elanikke valdavalt positiivselt. Koostoimes ohuteavitussusteemi arendamise ja evakuatsiooni ettevalmistamisega aitab eelnöu oluliselt töhustada elanikkoiinakaitset.

Seega on möju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus ja ebasoovitava möju kaasnemise risk väikesed. Kokkuvöttes on möju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

45 2024. aasta seisuga elab Eestis l 374 687 inimest. Statistikaamet 2024. Rahvaarv. Vaadatud 08.01.2025. 46 Loik, Kristjan Erik 2022, Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase rahvaloenduse näitel. - Statistikaamet. Vaadatud 24.10.2023.

44

6.2.2. IVIöju majandusele

Sihtruhm I: juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus-ja kinnisvaraarendusega

Möjutatud juriidiliste isikute arv on vörreldes juriidiliste isikute koguarvuga väike. E-äriregistri kohaselt on l. juuli 2023. aasta seisuga umbes 4000 juriidilist isikut, kelle pöhitegevusala on kinnisvara ost-muuk. Suur osa sellistest juriidilistest isikutest on seejuures loodud uhe hoone voi kinnisvaraprojektijaoks. Ehituse on märkinud oma pöhitegevusalaks ule 27 000 juriidilise isiku. Juriidilisi isikuid on l. juuli 2023. aasta seisuga kokku ule 352 000. Köigist juriidilistest isikutest on seega möjutatud alla 9%, sealhulgas umbes 1% on kinnis- varaarendusettevötj ad.

Ehitus- ja kinnisvarasektoris vo ib eelnöu tösta mönevörra ehitus- ja kinnisvarahinda, kuna projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada varjendile esitatavate nöuetega. Eelnöus arvestatakse öiguskindluse pöhimöttega: varjendile esitatavaid nöudeid olemasolevatele ehitistele ei kohaldata. Uusehitistele kehtestatakse möistlik uleminekuaeg. Eelnöu möju juriidilistele isikutele on pigem väheoluline, kuna varjendi rajamise nöuet ei kohaldata köigile hooneteleja seega ei avaldu möju iga kord, kui hoone pustitatakse.

Väike- ja keskmise suurusega ettevötteid möjutab varjendi rajamise nöue vähesel määral, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevötted pigem ei kasuta nii suuri hooneid (ale 1200 m2 suuruseid buroohooneid voi ule 1500 m suuruseid tööstushooneid), millele hakkab kehtima varjendi rajamise nöue.

Varjendi rajamisega seotud lisakulude hindamisel on lähtunud Soomes kehtivatest nöuetestja Soome analtiusidest varjendi maksumuse hindamisel. Soome pikaajaline kogemus toob väljä, et eluhoone varjendi rajamise kohustus lisab ehitushinnale keskmiselt l-2 %48. Varjendi nöue tähendab sisuliselt, et kortermaja kasutatavast pinnast 2% tul eb teha tugevama konstruktsiooniga.

Varjendi konstruktsiooniga ruumi ehitushind söltub ruumi suurusest, kuid see j ääb vahemikku 1600 eurot/m (135m2 suurusega ruumil) kuni 3200 eurot/m2 (20 m2 suumsega ruumil), st mida suurem varjend raj ada, seda soodsam on hind ruutmeetri kohta.

Eeltoodud lisanduva maksumuse hinnang on tehtud kortermaja varjendi kohta, mida saab rajada ka maapealsena, st l. korrusele.

Lisäkulu hindamisel on vöetud eelduseks, et see jääb uldjuhul 2% piiresse, kui varjendi rajamine ehitisse on planeeritud kohe algusest (st projekte ei pea umber tegema) ja varjendile on planeeritud tavaolukorraks kasutusotstarve (st tegemist ei ole eraldi lisanduva tuhja pinnaga, mida ehitatakse muu uldpinna arvelt).

Maa-ameti 2023.a detsembri kinnisvaraturu ulevaade toob väljä, et Tallinnas maksis uue korteri ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot. Kui arvestada keskmist ruutmeetri hinda 1200 suletud netopinna peale (1200 * 4141 = 4 969 200 eurot), siis lisanduv 2% on 99 384 eurot. Seega saab öelda, et kortermajade puhui lisandub maksumusele ca 100 000 eurot ja suurtel hoonetel siis vastavalt lisanduvate ruutmeetrite arvule rohkem (2400 m2 puhui ca 200 000 eurot ja 5000 m2

47 E-äriregister. Juriidilised isikud pöhitegevusalajärgi seisuga l. juuli 2023. Vaadatud 24.10.2023. Rajajärvi, Pekka 2020. S 1-luokan väestönsuojien rakentamiskustannukset 2020.

45

puhui ca 414 000 eurot). Varjendi rajamise kulu ei erine Eestis piirkondlikult, kiill aga vöib kulu erineda konkreetse ehitise ja selle asukoha eripäradest, mis vöivad ehitamist muuta keerukamaks.

Statistikaameti andmetel on pärast viimast rahvaloendust alates 2012. aastast lisandunud 17 167 tavaelumumiga hoonet, millest 82,1% on eramud ning 11,2% kolme ja enamakorteriga kortermajad. Eelnöu möjutab ainult väikest osa edasisest elamumajandusest. Seega on vähe- töenäoline, et see pidurdaks uute hoonete piistitamist. Arvestades muutunud julgeoleku- olukorda vöib varjendi rajamise nöue muuki pigem soodustada kui pärssida, kuna varjendi olemasolu maj as parandab elanike toimetulekut ohuolukorras.

Seega on möju ulatus ja avaldumise sagedus möjutatud juriidilistele isikutele väikesed. Ebasoovitava möju kaasnemise risk on samuti väike. Kokkuvöttes on möju juriidilistele isikutele, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega, väheoluline.

Sihtruhm II: kohustusega hölmatud hoonete omanikud

Sihtmhm on väike, sest eelnöu ei kohaldata köigile hoonetele ja seega ei avaldu möju köigile hoone omanikele. 2023. aasta august! seisuga on ehitisregistris andmed ule 750 000 hoone kohta, millest alla 67 000 on kasutusotstarbejärgi kolme voi enama korteriga elamud, majutus- voi toitlustushooned, buroohooned, kaubandus- voi teenindushooned, meelelahutus-, haridus- voi tervishoiuhooned voi tööstushooned ehk möjutatud sihtruhm. Alates 2022. aastast on pustitatud pisut ule saja sellise hoone, millele tuleb eelnöujärgi rajada mitteavalik varjend, ning pisut ule kumne sellise hoone, millele tuleb rajada avalik varjend. Kuna uhes hoones vöib olla mitu omanikku (eriti korterelamutes), siis hoone omanike arv on suurem, kui eelnimetatud hoonete arv. Uute varjendite ehitamise nöue möjutab aastas alla 1000 isiku (hoone omaniku).

Kasutusse lubatud eluruumide arv on alates 2022. a algusest olnud5 :

2022 l kv

2022 II kv

2022 m kv

2022 IV kv

2023 l kv

2023 II kv

2023 m kv

2023 IV kv

2024 l kv

2024 II kv

2024 Ill kv

Eluruumide arv

1247 1882 1563 1829 2225 2113 1599 2487 1764 1221 1088

Kasutusse lubatud mitteelumumide arv on alates 2022.a algusest olnud:

2022 2023

Hoonete arv 977 1036

Eelnöu töttu kasvavaa hoone pustitamise kulud. Möju on pigem väheoluline, kima vörreldes ehituse kogumaksumusega on varjendi rajamise lisäkulua väikesed. Samuti vöib prognoosida, et varjendi olemasolu hoones on positiivne lisategur, mis töstab korteri voi muu hoone turuväärtust.

Nil ehitus- ja kinnisvaraarendusettevötjatele kui ka hooneomanikele, sealhulgas KOV-idele, kehtestatakse varjendi rajamise nöue uhtlaselt kogu sektoris analoogselt muude ehitus-, ohutus, tervisekaitse- ja turvalisusnöuetega, nagu tuleohutus-, mura-, ventilatsiooni-, vibratsiooni-,

49 Statistikaamet. Eluruumidja eluruumidega hooned. Vaadatud 24.10.2023. 50 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload.

46

parkimis- ja haljastusnöuded. Varjendi rajamine ei välistä uldjuhul selle kasutamist samal ajal äri- voi muul eesmärgil.

Juba olemasolevatele hoonetele tekib varjumiskoha kohandamise kohustus. Varjiuniskoha kohandamise kohustuse rakendamine ei eelda hoones umberehitustööde tegemist, vaid juba hoones olemasolevate vöimaluste paremat rakendamist, nt olemasoleva keldrikorruse korrastamine. Seega ei kaasne sellega suuri kulusid (miinimumnöuete täitmise keskmine kulu vöib jäädä kuni 5000 EUR piiresse). Kohustus rakendub uksnes hoonetes, kus on selliseid ruume, mida on vöimalik varjumiseks sobivaks kohandada. Samuti ei rakendu kohustus köigile olemasolevatele hoonetele.

Varjumiskoha kohandamisega kaasnevad kulud olenevad konkreetsest hoonest ning seal planeeritavatest töödest. Kaasnevad kulud vöivad olla nt liivakottide soetamine akende katmiseks, prussid voi muu materjal lagede toestamiseks. Lisaks tuleb nil varjendi rajamise kui ka varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetele koostada varjumisplaan, kus on läbimöeldud köik oluline seoses varjumisega antud hoones. Varjumisplaan on oma olemuselt piisavalt lihtsasti koostatav, et see ei eelda eriteadmistega inimese palkamist.

Seega on möju ulatus ja avaldumise sagedus hoone omanikele väikesed. Seega on moju hoone omanikele väheoluline.

6.3. Elanikkonnakaitse koolituse kohustus

6.3.1. Möju majandusele

Sihtruhm: elutähtsa teenuse osutajad

HOS-i muudatuste tulemusena suurenes 2024. aastal elutähtsa teenuse osutajate arv 315 ettevötte vörra, st elutähtsa teenuse osutajaid on 422. Kokku tegutses Eestis 2022. aasta seisuga 144 449 ettevötet. Muudatus puudutab 422 ettevötet, kes moodustavad 0,3% Eestis tegutsevatest ettevötetest. Seega vörreldes kogu ettevötjate arvuga Eestis on sihtmhm pigem väike.

Käesoleva muudatuse tulemusel täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja töötajatele juba kehtivat koolituskohustust elanikkonnakaitse koolitusega, kusjuures koolituskohuslased määrab elutähtsa teenuse osutaja ise oma riskianaluusiga. Koolituskohustus loetakse täidetuks, kui töötaja on läbinud veebikoolituse Digiriigi Akadeemias, kuid soovi korral saab kasutada ka kontaktkoolitusi veebikoolituse asemel. Veebikoolituse läbimise möju saab mööta pigem sellele kuluvas ajas, kuid et koolitust saab teha osade kaupa, siis kogumöju on raske väljä tuua. Kogu koolituse läbimisele kulub keskmiselt 4-6 tundi ning see tuleb läbida elutähtsa teenuse osutaja määratud regulaarsusega. Nii on ajaline kulu vörreldes kogu töötundidega väga väike. Kontaktkoolituste osas peab arvestama kindlasti ka tööaegadega, koolituse mumidega, töötajate valmisolekuga jm. Päästeamet pakub kontaktkoolitusi tasuta. Erasektori koolitajad vöivad kusida koolituste eest tasu. Kui koolitus tellitakse sisse eraturul tegutsevalt koolitajalt, siis vo ib sellega kaasneda elutähtsa teenuse osutajatele möningane täiendav rahaline kulu. Koolitus, mis toimub Digiriigi Akadeemia platvormil veebikoolitusena on köigile osalejatele tasuta.

51 RT I. 08.10.2024. 1 52 Statistikaamet. Ettevötete maiandusnäitaiad.

47

Elanikkonnakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne möju on elutähtsateenuse osutajatele väheoluline. Koolituskohustusega kaasneb elutähtsateenuse osutajale pigem positiivne möju, kuna kriisiks valmistunud töötaja on paremini valmis töökohal oma ulesandeid täitma. Kokkuvöttes kaasnev möju on väheoluline, kuid pigem positiivne.

6.3.2. Möju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtruhm: avaliku sektori teenistujad

Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks (keskvalitsus, kohalik omavalitus, sotsiaalkindlustusfondid) ja muuks avalikuks sektoriks. 2023. aasta seisuga oli avaliku sektori töötajate arv 137 644 inimest53, tööga höivatute arv 2023. aasta esimese kvartali seisuga oli 694 800 inimeseni5 . Seega avaliku sektori teenistujad moodustavad köigist tööga höivatud inimestest ligi 20%, seega vöib öelda, et tegemist on pigem keskmise suurusega sihtruhmaga.

koolituskohustust saab taita veebikoolituse läbimisega, mida saab teha endale valitud aj al ja kohas, mis omakorda lisab omakorda kohustuse taitmisele paindlikkust. Kontaktset koolitust, nt esmaabis, saavad praegu juba need, kes asutustes esmaabi eest vastutavad j a need, kes taotlevad juhilube - seega on meil olemas juba ka selliste teadmiste ja oskustega inimesed, mis omakorda suurendab meie kogukondade kriisivalmidust. Lisaks, viimastel aastatel tellivad asutused liha enam erinevaid elanikkonnakaitse teemalisi koolitusi erinevatelt koolitajatelt, seega ei saa uue regulatsiooniga harjumme olla keeruline.

Tegemist on kuli teenistujatele lisanduva kohustusega, kuid seda on vöimalik taita paindlikult vastavalt teenistuja enda ajaplaneerimisele. Samas töstab koolituse läbimine asutuse töötajate valmisolekut erinevates kriisides toime tulle ning seeläbi on ka asutuse enda ulesannete täitmine kriisiolukorras paremini tagatud.

Möjutatud isikute ring on kuli keskmise suurusega, kuid puuduvad olulised ebasoovitavad möjud, elanikkoimakaitse koolituskohustuse seadmisega kaasnev negatiivne moju on avaliku sektori teenistujatele väheoluline

6.3.3. Möju siseturvalisusele

Sihtruhm: avaliku sektori asutused, elutähtsa teenuse osutajad

31. detsember 2022. aasta seisuga on avaliku sektori asutusi 2426 ning alates 2024. aasta oktoobri seisuga elutähtsa teenuse osutajaid 422. Vöib öelda, et tegemist on pigem keskmise suumsega sihtruhmaga.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimisega kasvab nende asutuste töötajate valmisolek saada hakkama erinevates kriisiolukordades, suureneb teadmine vöimalikest ohtudest ja nendega toime tulemisest ning paranevaa esmaabi oskused. Seeläbi kasvab ka asutuste enda valmisolek kriisidega paremini toime tulla, kuna nende töötajad on erinevateks kriisideks paremini valmistunud ning vöimelised ka kriisiolukorras jatkama tööulesannete täitmist.

53 Rahandusministeerium 2024. Avaliku sektori töötaiate arv. Vaadatud 28.10.2024 54 ERR 2023. Töötute arv uletas teise kvartali löpus 50 000 inimese piiri.

48

Kaudset positiivset möju omab see kogu uhiskonnale, kuna uhiskonnas on suur hulk inimesi, kellel on oskused kriisisituatsioonis toime tulla ning vajadusel abistada ka oma lähedasi ning kogukonda.

Elanikkonnakaitse veebikoolitusega kaasneb sihtruhmale keskmine, kuid positiivne möju.

6.4. ESS-i muutmine

6.4.1. Möju siseturvalisusele

Sihtruhm I: Eestis viibivad inimesed

Ohuteavitussusteemi terviktestimine vöimaldab senisest paremini valmistuda erinevateks kriisideks köigil Eestis viibivatel inimestel. Sellisel kujul ohuteavituse terviklahendus on Eestis uus, mistöttu on vajalik, et inimestel tekiksid teadmised, kuidas erinevates situatsioonides käituda. Selliste oskusteja teadmiste olemasolu tagab, et inimesed teavad reaalses ohuolukorras vajalikke esmaseid käitumisjuhiseid ning seeläbi on tagatud vöimalikult suure hulga inimeste elu ja tervise kaitse ohu olukorras. Eelduslikult väheneb abivajavate inimeste hulk ning tekib väiksem surve ja pääste- ja kiirabiressursile ning vajalik abi jöuab abivajajateni kiiremini. Ohuteavitussusteemi terviktestimine toimub mitte rohkem kui uks kord aastas eelduslikult inimesi köige vähem häirival ajal. Ohuteavituse testimisel on väga oluline eelnev avalik kommunikatsioon ja mitmete kanalite samaaegne testimine täidab kogu ohuteavituse susteemile esitatavat eesmärki jouda maksimaalselt suure isikute kaetuseni (sh erivajadustega inimesed).

Seega on möju ulatus Eesti elanikele suur, kuid avaldumise sagedus on väike. KokkuvÖttes on möju Eesti elanikele oluline, kuid positiivne.

6.4.2. Möju majandusele

Sihtruhm: sideettevötjad

Eelnöu omab otsest möju mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevötjatele. Selliseid sideettevötjaid on Eestis eelnöuja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ning Telia Eesti AS. Sideettevötjatel lasub kohustus edastada sireenide möjualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina, mistöttu suureneb koormus nende sönumikeskustele. Ohuteavituse SMS-id edastatakse prioriteetsena vörreldes muude SMS-idega, suure hulga ohuteavituse SMS-ide saatmine vöib pöhjustada luhiajalisi viivitusi ettevötja teiste SMS-ide edastamisel. Eelnöu ei möjuta ettevötete konkurentsi, kuna nimetatud kohustus lasub vördselt köigil sideettevötjatel. SMS-i saatmise kulud hilvitatakse sideettevötjatele siseministri määruses sätestatud kohaselt.

Kokkuvöttes on möju ulatusja avaldumise sagedus sideettevötjatele väikesed. Kokkuvöttes on möju väheoluline.

6.5. Koondmoju kodanike ja ettevötjate halduskoormusele

Ettevötjatele kaasnevad riikliku ohuteavituse susteemiga liitumisel tegevused ja osaliselt ka kulud, kuid need on pigem uhekordsedja seotud kaasaegsete telekommunikatsiooni lahenduste kasutusele vötuga, st liidestatakse ettevötted, kellel onjuba olemas voi kes liiguvad suunas, mis

49

omavad kaasaegseid liidestusvöimalusi pakkuvaid tehnoloogiaid. Liidestamisega vöivad vastavuskuludena kaasneda eelköige ajakulu seoses uute lahenduste kasutusele vötmisega. Liidestamise tehnilise lahenduse loomisega seotud kulud kannab riik.

Eelnou töttu ei suurene oluliselt kodanike ega ettevötjate halduskoormus. Eelnöu varjendi rajamise regulatsiooni ei kohaldata iga kord, kui pustitatakse hoone, vaidjuhul, kui pustitatakse hoone, mis eeldab ehitusloa taotlemist voi ehitisteatise esitamist ning vastab eelnöus sätestatud parameetritele. Samuti ei rakendata varjendi rajamise nöuet tagasiulatuvalt olemasolevatele hoonetele. Seega ei pea tegema eraldi kulutus! ega töendama, et hoone vastab eelnöuga kehtestatavatele nöuetele. Hoone vastavust varjendi rajamise nöudele ja varjendile esitatavate nöuete täitmist hiimatakse senistes menetlustes: ehitusloa ja kasutusloa menetlustes. Uusi menetlusi voi menetlusse kaasatud asutusi ei lisandu. Vastavuskulud, mis kaasnevad varjendi nöude kehtestamisega on eelköige rahalised, nende suurust on hinnatud möjude analuusis konkreetsete sihtruhmade juures.

Varjumiskoha kohandamise nöudega ei kaasne täiendavad halduskoomiust, kuna kohandamiseks vajalikud tööd on uldjuhul vöimalik teha ilma ehitusloamenetluseta ning ilma ehitusteatise esitamise kohustuseta. Loamenetluse kohustus vöib kaasneda, kui hoones kavandatakse varjumiskindluse suurendamiseks rohkem tegevusi, kui ainult olemasoleva mumi korrastamine. Varjumiskoha kohandamise nöude täitmise ule hakkab järelevalvet tegema Päästeamet. Nöude täitmist kontrollib Päästeamet koos oma muude ulesannete täitmisega.

Peamised vastavuskulud, mis varjumiskoha nöude täitmisega kaasnevad on ajakulu ja vöimalikud rahalised kulud (hinnatud möjude analuusis), mis on vajalikud varjumiskoha kohandamiseks.

Lisandub varjumisplaani koostamise kohustus, mille täitmise ule hakkab järelevalvet tegema Päästeamet. Koostatud varjumisplaani esitamise kohustust ei teki. Varjumisplaani olemasolu kontrollib Päästeamet koos oma muude ulesannete täitmisega. Varjumisplaani koostamise peamine vastavuskulu on ajakulu, kuna tegemist on juhendiga, mille koostamiseks ei ole vaja eriteadmisi ehk seda ei ole vajalik eraldi teenusena sisse osta.

Elanikkonnakaitse koolituse kohustuse Iisamme olulist halduskoormuse töusu ei teki. Päästeamet hakkab tegemajärelevalvet KOV-ide osas, kes igakordselt andmeid Päästeametile esitama ei pea. Päästeamet saab esmased vajalikud andmed kätte Digiriigi Akadeemialt. Andmete ning selgituste esitamise vajadus vöib tekkida, kui selgub, et koolituse läbimise osas on asutusel olulised puudujäägid. Päästeamet saab juurdepääsu uksnes statistilistele andmetele, mitte koolituse läbinud isikute nimekirjaleja tulemustele.

Samuti ei teki elutähtsateenuse osutajal kohustust igakordselt koolituse läbimise osas andmeid edastada. Selline vajadus vöib tekkida, kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus neid kusib. Siiski tekib vajadus koolituse läbimise kohta andmeid hoida, kuna koolituse kon-aldamise kohustus on tööandjal, siis peab ka tööandja ise omama infot koolituse läbimise osas. Olulisi vastavuskulusid kohustus kaasa ei too, kuna koolituskohustus on vöimalik taita tasuta kättesaadava veebikoolitusega, seega peamine tekkiv kulu on sellisel juhul ajaline kulu. Kui koolituskohustus otsustatakse taita kontaktkoolitustena, siis vöib tekkida täiendavaid rahalisi kulusid seoses koolituse korraldamisega.

50

6.6. Moju riigiasutuste ja KOV-ide korraldusele

Sihtruhm I: Päästeamet

Muudatus avaldab köige suuremat möju Päästeametile köigi eelnöus toodud muudatuste osas.

Viivitamatu ohuteate edastamise valmistumise koordineerimiseks on Päästeametil loodud ning täidetud ametikoht, et töötada väljä ohuteate kanalite kasutamise uldpöhimötted ning koostöös partnerasutustega päärata senisest suuremat tähelepanu avalikkuse ohuteavitusest teadlikkuse töstmisele. Möju kogu isikkoosseisule on väike, sest puudutab uksikuid töökohti ning teavituskampaaniate läbi viimise kogemus on Päästeametil olemas. Möningal määral suureneb Päästeameti töökoormus seoses AÖS § 1581 löike l1 lisatava sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmisest tulenevate tegevustega. Kuna suurel osal sireeniseadmetest on olemas hetkel kehtivad uurilepingud, siis ei kaasne seaduse muudatusega ootamatult suurt täiendavat töökoormust ning uute sundvalduste seadmise ning olemasolevate uurilepingute uhtlustamine on vöimalik hajutada uurilepingute kehtivuse ajale (5 aastat sölmimisest).

Varjumise korraldamise ulesande täitmiseks tuleb Päästeametil tagada tööjöud, et töötada väljä juhised varjumise korralduse kohta, tösta avalikkuse teadlikkust varjumise korraldusestjateha riiklikkujärelevalvet varjendile esitatavate nöuete täitmise ning varjumisplaani koostamise ule. Riiklikjärelevalve eeldab alaliselt rahastatud ametikohti. Päästeameti töökoormuse kasv on aga kokkuvöttes väike, kuna Päästeamet täidab osaliselt juba praegu varjumise korralduse ulesannet. Hetkel on Päästeametis viis varjumise valdkonna ametikohta, mis on vörreldes Päästeameti koosseisuga (2100 teenistujat) väike.

Ka elanikkonnakaitse koolituste läbimisejöudlusejälgimine toob Päästeametile kaasa ilmselge töökoormuse kasvu. Ehkki teatud ulesandeid saab jagada Sisekaitseakadeemia ja Digiriigi Akadeemiaga tähendab see siiski igapäevast toimetamist elanike kriisiteadlikkuse ja - valmisoleku suurendamisel. Kontaktkoolitusi viib Päästeamet juba praegu läbi, kuid elanikkonnakaitse koolituste lisandumisega vöib ette näha möningast kontaktkoolituste läbiviimise mahu töusu.

Sihtruhm II: Häirekeskus

Viivitamatu ohuteate edastamisel Häirekeskuse edastaja roll ei too asutusele senisega vörreldes olulist töökoormuse kasvu, sest KRIT teenus on juba tegevustesse liidestatud ja ralli täitmine omab täiendavat töökoormust vaid reaalse sundmuse korra ning on arendustegevusteja öppuste puhui planeeritav.

Sihtruhm III: PPA

Varjumist korraldab Päästeamet, kuid vajadusel osaleb varjumise läbiviimisel ka PPA. Möju PPA-le on väike, kuna PPA abistab Päästeametit ja sellist vajadust esineb harva. Eelnöu ei möjuta kogu PPA koosseisu, vaid eelköige neid PPA teenistujaid, kesosalevad varjumise läbiviimisel. Seega on möjutatud isikuid vörreldes kogu PPA koosseisuga vähe. 2022. aasta andmetel töötas PPA-s 4838 inimest.

Sihtruhm IV: Sisekaitseakadeemia

51

Sisekaitseakadeemia koostöös Digiriigi Akadeemiaga on uhekordse tegevusena loonud elanikkonnakaitse veebikursuse. Hilisem kursuse hooldamine nöuab ilmselt personal! poolt väiksemat pingutust, kuid sellega vöib kaasneda iga-aastane rahavajadus Sisekaitseakadeemiale. Sisekaitseakadeemia koolitab lisaks ka elanikkonnakaitse koolitajaid. Tegemist on ulesannetega, mida Sisekaitseakadeemia juba täidab, seega eelnöu jöustumisega Sisekaitseakadeemiale olulist möju ei kaasne.

Sihtruhm V: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)

SMIT-i ulesanne on paigaldada sireeniseadmed, koos seadmete paigaldamisega kaasneb SMIT- i jaoks ka sireeniseadmete hooldamise kohutus. Sireeniseadmete paigaldamise ja hooldamise seotud ulesarmete täitmiseks on SMIT-is loodud 3 töökohta. Tegemist on ulesandega, mida SMITjubatänatäidab ning mille täitminejätkub eelduslikult kapärast eelnöujöustumist. Seega eelnöu SMIT-i töökorraldusele olulist möju kaasa ei too.

Sihtruhm VI: Digiriigi Akadeemia

Loodud elanikkonnakaitse veebikursus on majutatud Digiriigi Akadeemia öppeplatvormile, millega kasvab oluliselt koolitatavate maht, mis vöib omakorda tuua kaasa platvormi tehnilise ulalhoiu ning hooldamisega seotud kulude kasvu. Veebikursuse majutamise järgselt on Digiriigi Akadeemia platvormiga seotud aastane eelarvevajadus hinnanguliselt kuni 350 000 eurot, mis katab lisaks elanikkonnakaitse veebikursusele ka teiste avaliku sektori asutuste poolt loodud veebikursuste majutuse platvonnil ning tagab koolituste korgkäideldavuse ehk vöimaluse köigil koolituskohuslastel kasvoi uheaegselt koolitust läbida.

SihtruhmVII:KOV-id

Eelnöu möjutab köiki 79 KOV-i ja nende töökoormust, kuid see pole märkimisväärne ega igapäevane. Eelnöuga täpsustatakse eelköige, kuidas seoses varjumisega korraldada abivajajate toetamist ohuolukorras. Juba praegu teeb Päästeamet KOV-idega koostööd avalike varjumiskohtade planeerimisel ja kasutuselevötul. Seoses sireeniseadmete paigaldamiseks sundvalduse kehtestamise öiguse lisandumisega vöib suureneda sundvalduse seadmised menetluste hulk, mis KAHOS kohaselt on KOV- padevuses. Hinnanguliselt voib selliseid menetlusi tulla köigi KOV-ide peale kokku 20-30.

Kokkuvöttes on muudatuse möju KOV-ide korraldusele väike.

Möju ulatusja avaldumise sagedus vörreldes nende köigi ulesannetega on riigiasutusteja KO V- ide töökorraldusele pigem väikesed. Kokkuvöttes on moju riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kehtivas riigi eelarvestrateegias on eelnöu rakendamise kuludega arvestatud kuni aastani 2027. Eelnöu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvöimaluste ule amtatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel.

-> Päästeameti kulud

52

Päästeametis on loodud ohuteavituse uldkoordinaatori ametikoht, kelle ulesanne on viivitamatu ohuteate edastamise teenuse standardite loomine ning kasutuskordade koordineerimine ohuteavituse terviksusteemi kasutajatega koostöös. Lisaks tekivad Päästeametile kulud ohuteavituse terviksusteemi testimisel, mis huvitatakse Päästeameti eelarvest. Ohuteavituse terviksusteemi testimisega kaasnevad peamiselt SMSide saatmise ja avalikkuse teavitamise kulu. Arvestusega, et adressaadile on vöimalik saata keele eelistusest tulenevalt uks sobivas keeles SMS ning sönumeid saadetakse vähemalt kaks korda - uks testimise alguses ja teine löpus - u 1,3 miljonile saajale ule kogu Eesti. Sönumite edastamise kulu koos teavituskampaaniaga, mis hölmaks erinevate infotarbimise harjumustega uhiskonnakihte, on kokku ligikaudu 265 000 eurot. Päästeametile kaasnevad ka kulud seoses sireeniseadme talumiskohustuse seadmisega, mis kaetakse Siseministeeriumi haldusalale ettenähtud eelarveliste vahendite arvelt.

Päästeametis tuleb tagada ka personal, et töötada väljä ja avaldadajuhised varjumise korralduse kohta, vajadusel nöustada asjaosalisi varjumise korralduse osas ja teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nöuete täitmise ule. Päästeametis on juba loodud viis varjumise valdkonna ametikohta. Päästeamet on ka selgitanud väljä varjumisvöime arendamise lisavajadused. Eelnöu rakendatakse vajadusel ka lisarahata.

Lisaks peab Päästeamet suurendama oma personal! tagamaks elanikkonnakaitse koolituse igakulgne ja sujuv korraldus. Elanikkonnakaitse koolituste korraldamisega seotult on vaja lisaks veel uhte ametikohta, mis lahendatakse laiapindse riigikaitse 2025-2027 rahastusest.

^ SMIT-ikulud

SMIT tegeleb sireeniseadmete paigaldamise ja hooldusega. Sireeniseadmete ulalpidamise, hoolduse ja arendusega seotud tegevusteks on SMIT-is loodud 3 töökohta. Sireeniseadmete ulalpidamisega kaasnevad hetkel lisaks tööjöukulule rendi-, elektri-, side- ja hoolduskulu ning kulu kesksele IKT-le. Nende osas on saadud rahastus 2028. aastani 610 885 eurot aastas.

-> PPAkulud

PPA-le kulusid ei kaasne. PPA kaasatakse vajadusel varjumise tagamisse, kus tai on öigus kohaldada KorS-is sätestatud riiklikujärelevalve erimeetmeidja vahetut sundi. PPA tegevusja meetmed on varjumise läbiviimisel sellised, mille kohaldamise öigus on PPA-1 juba praegu. Seega puudub vajadus lisaväljaöppe voi -personali järele.

-^ KOV-idekulud

KOV-i ulesanne on korraldada kohaliku elu kusimusi, kaasa arvatud kriisiolukorras. Eelnouga täpsustatakse KOV-i rolli seoses varjumise korraldamisel Päästeametiga koostöö tegemisel. KOV-id teevad juba praegu nil kriisireguleerimises kui ka hädaolukorra ennetamisel ja lahendamisel Päästeametiga koostööd. Vöivad tekkida lisäkulua, kui KOV-il on vaja pustitada eelnöus nimetatud hoone voi kohandada olemasolevas hoones varjumiskoht. Arvestades, et varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise lisäkulua on vörreldes ehituse kogumaksumusega väikesed, on möju KOV-ide ja ka riigiasutuste eelarvele pigem väike. Varjumisplaani koostamine eelduslikult olulisi lisakulusid kaasa ei too. Varjumisplaani koostamise peamine kulu on KOV töötaja tööajakulu plaani koostamiseks, kuna varjumisplaani koostamine ei eelda eriteadmisi voi plaani koostamise töö sisse ostmist.

53

-> Digiriigi Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia kulud

Elanikkoimakaitse veebikoolitus on pöhiosas 2024. aasta oktoobri alguseks valmis ning järk- järgult sihtgmpile avatud. Eelnöu jöustumise ajaks on veebikoolitus juba kogu sihtgmpile kättesaadav. Veebikoolitusega kaasnevad hooldus ning muud pusikulud kaetakse Digiriigi Akadeemiaja Sisekaitseakadeemia eelarvelistest vahenditest.

—> Toetusmeetmed korteriuhistutele ja KOV-idele »

Söltuvalt raha olemasolustja uhiskondliku kaitse eesmärkidest on vöimalik toetada varjumis- kohtade rajamist toetusmeetmetega, näiteks toetused korteriuhistutele ja KOV-idele elamute renoveerimiseks, mille käigus rajatakse ka varjumiskoht voi suurendatakse hoone varjumis- kindlust, voi toetused teatud piirkondades varjumiskohtade rajamiseks. Näiteks avas Päästeamet 2023. aasta mais taotlusvooru korteriuhistutele keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Samuti saab varjumiskohtade kohandamiseks kasutada KredEx hoonete renoveerimistoetust. Lisaks on planeeritud 2025. aastaks toetusmeede nii KOV-idele kui korteriuhistutele kriiskindluse suurendamiseks.

Lisaks eraldab Siseministeerium aastatel 2025-2027 kohaliku omavalitsuse uksustele 2,25 miljonit eurot kriisispetsialistide palkamiseks ning 750 000 eurot Päästeametile kriisispetsialistide väljaöppe toetamiseks. Eraldatava toetuse eesmärk on kohaliku omavalituse ilksuste kriisivalmiduse töstmine.

—> Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud

Eelnöuga kaasneb EE-ALARM-iga uhekordne liidestamise kulu edastajatele, mis kaetakse riigi poolt, pusivat halduskulu ette ei nähta. Esialgsete prognooside kohaselt ei kaasne täiendavaid hfivitamist vajavaid kulusid riikliku mobiilirakenduse valdajatele. Samuti ei kaasne eelduslikult kulutusi teenustele, mis on veel arendamisel (nt dab+), kuna need arendatakse eelduslikult juba vastava vöimekusega. Meediateenuse ning avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajatele hiivitatavad kulud on prognoositud suurusjärku 200 000 eurot. Suurimad kulutused kaasnevad elektroonilise side ettevötjatel, kes edastavad teleteenuseid väga erinevatel erinevate sidevörkude vahendusel (maapealne digilevi, kaabellevi, intemetipöhine teleteenus) ning kasutades mobiilirakendusi juba olemasolevates lahendustes (kaasnevad kulud olemasoleva lahenduse täiustamiseks). Liidestamiskulude prognoositav vajadus kuni 1,5 miljonit eurot, mis on planeeritud kättä lisaks riigieelarves ohuteavitusele eraldatud rahastusele kaasates välisrahastust (nt ELi elanikkonnakaitse mehhanism ja Norra fond).

8. Rakendusaktid

Eelnöu rakendamiseks kehtestatakse viis uut siseministri määrust: ,,Päästeameti täpsemad ulesanded varjumise korraldamisel";9?-

55 Taotlusvooru eelarve oli l 200 000 eurot. 56 Ettevötluseja Innovatsiooni Sihtasutus. Rekonstrueerimistoetus 2022-2027.

54

•

55

59

??

,,N6uded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha kohandamise pöhimötted"; ,,Nöuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord"; ,,Viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja EE-ALARM-iga liitumisega seotud kulude katmise tingimused ja kord ning nöuded sireeniseadmele, sireeniseadmetega kaetavad alad, sireeniseadmete haldamiseja testimise tingimusedja kord"; ,,Nöuded elanikkonnakaitse koolituseleja koolitajale".

Uute määruste kehtestamine on vajalik, sest hetkel ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust ega nöudeid varjendile, varjumiskohale, varjumisplaanile, viivitamatu ohuteate edastamisele, sireeniseadmetele ega elanikkonnakaitse koolitustele. Tegemist on Eesti öiguses uute valdkondadega. Eelnöu rakendamiseks kehtestatakse viis siseministri määrust, sest riigi sisejulgeoleku, avaliku korra tagamise ja päästega seotud tegevuse korraldamine kuulub Siseministeeriumivalitsemisalasse.

Määruste eelnöude kavandid on seletuskirja lisas l. Määruste eelnöude koostamisse kaasatakse eri poolte esindajad, et leida vöimalikult paljusid pooli rahuldavad lahendused. Määruste otsest möju analuusitakse määruste eelnöude koostamisel.

Eelnöuga ei kaasne vajadust muuta voi kehtetuks tunnistada olemasolevaid rakendusakte.

9. Seaduse jöustumine

Eelnöu §-i l punktid 3, 5, 6, 8 ning § 4 jöustuvad 2026. aasta l. jaanuaril, et oleks piisavalt aega uute ministri määruste vastuvötmiseks ja eelnöu nöuetega kohanemiseks.

Eelnöu § l punkt l, 2, 4ja 7 jöustuvad uldises korras, sest kavandatud muudatused ei nöua uleminekuaega. Viivitamatu ohuteate edastamise regulatsioon ei vaja tervikuna uleminekuperioodi. Uleminekuperiood kehtestatakse EE-ALARM-iga liitmiseks, kunavajalike IT-susteemide arendamine onjuba käimas ja kohustatud isikute liitmine EE-ALARM-iga käib järkjärguliselt ning vöimaldab EE-ALARM-i viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutada koheselt nende osas, kes on juba liitunud. Lisaks paigaldatakse juba praegu ule Eesti sireeniseadmeid ehitiseomanikega sölmitud kokkulepete alusel, seega ka nende kasutusele vötmiseks puudu vajadus uleminekuperioodi jaoks. Sireeniseadmete osas on pigem vajalik regulatsioonijöustumine esimesel vöimalusel, kuna suiir osa sireeniseadmeid on tänaseksjuba paigaldatud, kuid nende kasutamist reguleerivad öiguslikud alused puuduvad.

Päästeametile ja Häirekeskusele eelnöuga lisanduvad ulesanded ei vaja kohanemiseks täiendavat uleminekuperioodi, kuna tegemist on ulesannetega, mida praktikas juba täidetakse. Eelnöuga luuakse öigusselgus juba täidetavate ulesannete ning kohustuste osas. Päästeamet koordineerib juba praegu viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist ning korraldab varjumist.

Samuti puudub vajadus uleminekuperioodi jaoks avaliku sektori asutustele elanikkonnakaitse koolituse kohustuse rakendamiseks, kuna elanikkonnakaitse koolituse e-kursus on eelnöu

55

jöustumise ajaks juba valmis ning kohustatud isikute jaoks kättesaadav. Eelnöu kohaselt tuleb koolitus läbida kahe aastajooksul, seega on normi adressaatidele antud piisav aeg uue nöudega kohanemiseks. Elutähtsa teenuse osutajatele antakse eelnöuga koolituskohustuse täitmiseks pikem periood, et vöimaldada elutähtsa teenuse osutajatel sujuvat uleminekut arvestades muuhulgas 2024. aastal lisandunud kohustusi ning uusi elutähtsa teenuse osutajaid.

10. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnöu esität! eelnöude infosusteemi (EIS) kaudu kooskölastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevötjate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Korteriilhistute Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Turvaettevötete Liidule, Eesti Pangale, PPA-le, Päästeametile, Päästeliidule, Sisekaitseakadeemiale ja Öiguskantsleri Kantseleile.

Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeenum, Regionaal- ja Pöllumajandusministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigikantselei kooskölastasid eelnöu märkustega, arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Ravimihulgimuujate Liitja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Lauri Lääneme

^

Sotsiaaldemokr^atliku E-rakonna fraktsiooni esimees

Tanel Kiik

Riigikogu liige

56

Jaak Aab

Riigikogu liige

Andre Hanimägi

Riigikoguliige j£M^

Zuleyxa Izmailova

Riigikogu liige

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Karuse

Riigikogu liige

57