Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 11-3.1/2176-1 |
Registreeritud | 07.05.2025 |
Sünkroonitud | 08.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ |
Sari | 11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 11-3.1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Priit Potisepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
.
1
SELETUSKIRI
Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. mai
2025. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 12. mai 2025 aasta kohtumise teemadest.
Eurorühma tavaformaadi päevakorras on aruanne pangandusliidu arengutest ülevaate teevad ühtse
pangandusjärelevalve (SSM) juht ja ühtse kriisihaldusmehhanismi (SRB) juht. Valmistatakse ette
Euroopa Stabiilsusmehhanismi aastakoosolek (ESM).
Eurorühma laiendatud formaadis tehakse kokkuvõte aprillis Washingtonis toimunud globaalsetest
(IMF) ja riikide gruppide (G7, G20) kohtumistest. Lisaks saavad ministrid ülevaate digieuro
ettevalmistustööde seisust.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul kinnitavad rahandusministrid eeldatavalt imporditud
toodete ja impordi käibemaksu reeglite direktiivi uuendamise eelnõu. Kuigi 19.03.25 avaldatud
Euroopa julgeolekuinstrumendi (SAFE) kinnitamine toimub tõenäoliselt üldasjade nõukogus, toimub
poliitiline arutelu ka rahandusministrite ringis. Tavapäraselt on päevakorras Venemaa Ukraina
vastase täiemahulise agressiooni finants- ja majandusmõjude teema.
Regulaarselt korduva konkurentsivõime, lihtsustamise ja ärikeskkonna parandamise teemaline
mõttevahetus keskendub säästude ja investeeringute liidule, mille arendamise tegevuskava EL
Komisjon hiljuti üllitas.
Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja
Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross
Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen
Ligi.
Eurorühm
Eurorühma tavaformaadi päevakorras on aruanne pangandusliidu arengutest, toimub ühtse
pangandusjärelevalve juhi kuulamine, ühtse kriisihaldusmehhanismi juht annab ülevaate SRB
tegevustest. Valmistatakse ette Euroopa Stabiilsusmehhanismi aastakoosolekut (ESM). Võib eeldada,
et ESM kontekstis võidakse jätkuvalt välja tulla mõtetega kasutada mehhanismi vahendeid muul
otstarbel peale kitsalt euroala rahandussüsteemi stabiilsuse, kuid midagi konkreetset
aastakoosolekuks oodata ei ole.
Eurorühma laiendatud formaadis tehakse kõigile rahandusministritele kokkuvõte aprillis
Washingtonis toimunud globaalsetest ja riikide gruppide kohtumistest. Lisaks saavad ministrid
ülevaate digieuro ettevalmistustööde seisust.
2
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN)
1. Imporditud toodete ja impordi käibemaksu reeglite direktiivi uuendamine
- Üldine lähenemine
Direktiivi ettepaneku eesmärk on suurendada impordi ühe akna süsteemi kasutust (IOSS erikord) ja
selleks kehtestada alates 2028. a 1. juulist tarnijale ja eeldatavale tarnijale (platvorm) kohustus tasuda
impordikäibemaks ka juhul, kui IOSS erikorda ei kasutata. Seega ettevõtjad, kes tegelevad
ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüügiga, kuid ei kasuta selleks IOSS erikorda, on
kohustatud tasuma impordikäibemaksu kaupade sihtkoha liikmesriikides, mis toob kaasa igas
sihtriigis registreerimisekohustuse. Võrdlusena, IOSS erikorra rakendamisel tuleb registreerida
üksnes ühes liikmesriigis. Samas jätab ettepanek võimaluse liikmesriikide kehtestatud tingimustel
impordikäibemaksu tasumiseks kauba saaja poolt, kui selleks kohustatud isik (tarnija või platvorm)
ei ole oma kohustusi täitnud.
Taust
Nõukogu võttis 11. märtsil 2025 vastu digiajastu käibemaksupaketi (VIDA). VIDA arutelude käigus
otsustati paketist välja jätta komisjoni ettepanek muuta IOSS erikord kohustuslikuks, et selle asemel
leppida kokku lahenduses, mis intensiivistab IOSS erikorra rakendamist. IOSS kohustuslikkust
enamus LR-e ei toetanud, kuna eelkõige nähti probleeme selle kohustuse täitmise tagamisega. IOSS
kohustuslikuks muutmisele alternatiivne lahendus lisati tollireformi paketis olevasse käibemaksu
ettepanekusse, mis sisaldab IOSS rakendamisel tollimaksuvaba 150 euro suuruse piirmäära kaotamist
ja IOSS-i laiendamist müügile tolliladudest. Selleks, et IOSS erikorra kasutamist stimuleeriva
muudatusega kiirelt edasi liikuda, on see teistest muudatusettepanekutest eraldatud. Ettepaneku teist
kahte osa arutatakse edasi koos tollireformi paketiga, kuna need on omavahel tihedalt seotud.
IOSS erikord kehtestati 2021. 1. juulil väikese väärtusega kaupade importimisel
käibemaksukohustuse täitmise lihtsustamiseks. Erikorra rakendamisel on import
impordikäibemaksust vabastatud ning imporditud kauba kaugmüügilt tasutud käibemaksu kogub
tarnija ja maksab selle oma registreerimisliikmesriiki, kes kannab käibemaksu üle asjaomastele
tarbimisliikmesriikidele.
Toetame nõukogu üldist lähenemist. Lähtume Vabariigi Valitsuse 16.05.2023 seisukohtadest
digiajastu käibemaksu paketi kohta:
- Eesti saab olla nõus ühendusevälisest riigist kaupade kaugmüügil impordi ühe akna süsteemi
(IOSS erikord) rakendamise kohustuslikuks muutmisega, kuid peame oluliseks, et oleks
tagatud selle erikorra kohustuslik rakendamine, sealhulgas juhtudel, kui erikorra rakendaja
on rikkunud erikorraga kehtestatud nõudeid.
2. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis, s.h. regulatiivse
koormuse vähendamise vaatenurgast
- Teave eesistujalt ja Komisjonilt
Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate eelnõude menetlusseisudest.
3
3. Konkurentsivõime, lihtsustamine ja ärikeskkonna parandamine: Säästude ja investeeringute
liit
- Komisjoni esitlus
- Arvamuste vahetus
3.1. Komisjoni teatis säästude ja investeeringute liidu kohta ja Eesti üldised seisukohad
19.03.2024 avaldas komisjon teatise säästude ja investeeringute liidu (SIU) kohta. Tegemist on
poliitilise algatusega, mis asetab varasemad (pangandusliit ja kapitaliturgude liit) ühe katuse alla ja
mille eesmärk on endiselt EL majanduse konkurentsivõime ja majapidamiste jõukuse tõstmine.
SIU on strateegia, mille eesmärk on majapidamiste säästmise ja ettevõtetesse investeerimise senisest
parem seostamine. Nii peaks inimestel tekkima rohkem säästmis- ja investeerimisvõimalusi ja ühtlasi
ettevõtetele enam rahastust kasvuks ja strateegiliste muudatuste tegemiseks (digi- ja rohepööre, aga
viimasel ajal jõuliselt ka investeerimine tööstuse kaasajastamisse ja kaitsevõimesse). SIU strateegia
läbiv teema on ka turgude parem integreerimisega killustatuse vähendamine ning tugevam ja
ühtlustatum järelevalve.
SIU võtmetegevused, kus komisjon kavatseb välja tulla ka mitmete algatustega on järgmised:
säästmis/investeerimiskontod jaeklientidele (toetudes senistele parimatele kogemustele);
finantskirjaoskuse parandamine;
pensionireformide kiirendamine;
turgude parem integreerimine.
Samal ajal peavad paranema turgude toimimise tõhusus, Euroopa investorite valmisolek investeerida
ettevõtete omakapitali (aktsiainvesteeringud). Komisjon soovib nende meetmetega suurendada
konkurentsi pangandusele.
Majapidamiste poolt vaadatuna on SIU keskmes pikaajalise säästmise julgustamine ja soodustamine
(näiteks pensioniks või eluaseme soetamiseks). Säästude abil saab rahastada üle-euroopaliste
eesmärkide saavutamist – sh rohelist üleminekut ja innovatsioonilõhe vähendamist.
Mitmed SIU raames esitatavad õiguslikud ettepanekud (väärtpaberite turu taristu, järelevalve
konvergeerumine) peavad tulema komisjonilt 2025. aasta 4. kvartalis, s.o. enne Küprose eesistumise
algust.
SIU algatused on jaotatud viite laiemalt sihistatud tegevuste plokki.
Jaeinvestorit puudutavad algatused, et suunata kodanikke hoiustel hoitavat raha enam
investeerima: Euroopa säästmis- ja investeerimiskontode standardlahendus (3. kv. 2025);
finantskirjaoskuse strateegia (3. kv. 2025), automaatse liitumisega tööandjapensioni, pensioni info-
ja seiresüsteemide teemalised soovitused (3. kv.2025), üle-euroopalise pensionitoote määruse (PEPP)
ja institutsionaalsete pensionifondide määruse (IORP) ülevaatamine, et nende toimimist parandada.
Kapitali pakkumist puudutavad algatused, et parandada ettevõtete (sh VKEde) juurdepääsu
kapitalile: institutsionaalsete investorite aktsiainvesteeringute soodustamine (4. kv. 2025), Euroopa
riskikapitalifondide (EuVECA) määruse läbivaatus (2. kv 2026), Euroopa Investeerimispanga Grupi
(EIB) kaudu tehnoloogiainvesteeringute suurendamine (TechEU ja Euroopa Innovatsiooni ja
Tehnoloogiakeskus EITC 2.0; mõlemad 2026), investorite väljumise meetmete lihtsustamine
riskikapitaliinvesteeringutest (3. kv. 2026), väärtpaberistamise teemalise raamistiku sihistatud
läbivaatus (2. kv. 2025), lihtsustamine ja koormuse vähendamine väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtete (VKE) väärpaberiturul noteerimisel, arvestades hiljuti vastu võetud noteerimispaketi
(määrus (EL) 2024/2809 ja direktiiv (EL) 2024/2811) rakendamist (jätkuv tegevus).
Kapitaliturgude integratsiooni ja ulatust puudutavad algatused, et finantsturgu enam
integreerida ning kõrvaldada võimalikke takistusi piiriüleselt kapitali liikumiselt: takistustest
teatamist võimaldava suhtluskanali loomine turuosalistele (2. kv. 2025), integreeritud turgude taristut
4
häirivate takistustega tegelev õiguslik ettepanek (4. kv 2025), piiriülest investeerimisfondide müüki
ja varahalduse gruppide tegevust häirivate takistuste teemaline õiguslik ettepanek (4. kv 2025),
aktsionäride õiguste direktiivi läbivaatus (3. kv. 2026).
Kapitaliturgude järelevalvet puudutavad algatused, mis aitavad tagada et finantsturuosalisi
koheldaks sarnaselt olenemata nende asukohast ELis: ettepanek järelevalve parema ühtlustamise
(konvergentsi) teemal (4. kv. 2025) ja üleskutse olemasolevate vahendite täielikuks kasutamiseks
(jätkuv tegevus), ettepanek teatud järelevalvetegevuste EL tasemele üleviimise kohta (4. kv. 2024).
Pangandusliitu puudutavad algatused: üleskutse nõukogule minna edasi Euroopa hoiuste
tagamise skeemiga (EDIS) ja pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku (CMDI) kokkuleppe
saavutamiseks (jätkuv tegevus), ühisturu pangandussüsteemi olukorra aruanne koos
pangandussektori konkurentsivõime hindamisega (4. kv. 2026).
Seega on algatused kavandatud peamiselt 2025-2026. aastaks. SIU strateegia vaheülevaatus on
kavandatud 2027. aastale. Jooksvalt üritatakse SIU tegevusi kavandada, rakendada ja seirata Euroopa
poolaasta raames.
Lähtume varasematest sõnumitest koos täiendava tõdemusega, et USA algatatud kaubandussõjal
võivad olla pikemaajalised mõjud ka finantssüsteemile ja kapitalivoogudele, mida EL Komisjon peab
kindlasti arvestama oma algatuste kavandamisel ja esitamisel.
Säästude ja investeeringute liidu käsitlemine ja Eesti põhisõnumid varasematel SIU teemalistel
kohtumistel:
17.10.2024 euroala tippkohtumine:
Statistika näitab, et eurooplased investeerivad palju Euroopa Liidust väljapoole samal ajal kui EL
investeeringud kipuvad kiduma. Sh annavad EL ettevõtted ja majapidamised laenu välja (ostes nt
võlakirju), samas laenusaajad (näiteks USA) tulevad selle rahaga ja ostavad ELis osalusi.
Meie põhisõnumid olid:
EL peab ettevõtete ligipääsu kapitalile parandama. Toetame eurorühma märtsi 2024
kapitaliturgude edasiarenduse tegevuskava ja peame jätkuvalt tähtsaks, et tulemusest
raporteeritaks riigijuhtide tasemel regulaarselt. Me ei pea kõige tähtsamateks kapitaliturgudel
institutsionaalseid küsimusi nagu järelevalve tsentraliseerimine vaid EL kapitalituru taristu
kuluefektiivsust ja madalaid tehingukulusid investorite jaoks. Peame väga oluliseks
investorite jaoks läbipaistvust ja ülevaatlikkust digitaalsete lahenduste abil, samuti
järjepidevat tööd finantskirjaoskuse arendamisel.
7.-8.11.2024 mitteametlik ülemkogu/ Budapesti deklaratsioon SIU kohta:
Ülemkogu avalduses rõhutatakse vajadust panna nii era- kui avaliku sektori investeeringud tööle
koosmõjus, et vähendada kasvu-, tootlikkuse- ja innovatsioonipuudujääke. Euroopa kapitaliturud
tuleb ühendada ja need peavad teenima kõigi liikmesriikide huve. Selleks jätkatakse ambitsioonikalt
SIU loomist (hõlmab nii kapitaliturgude- kui ka pangandusliitu). Avalduses sedastatakse, et edasine
koordineerimine maksuküsimustes aitaks samuti kaasa konkurentsivõimele ja kasvule. Toetudes
olemasolevatele instrumentidele, kutsutakse deklaratsioonis Euroopa Liidu nõukogu ja liikmesriike
üles jätkama tööd piiriülese hoiustamise ja investeerimise edendamiseks. Euroopa
Investeerimispanga (EIB) Grupi raames soovitakse kaaluda Euroopa Liidu suveräänsusfondi loomist,
mis tagaks Euroopa Liidu konkurentsivõimelisuse kriitiliste tehnoloogiate arendamisel.
5
Seisukohad säästude ja investeeringute liidu kohta:
Toetame säästude ja investeeringute liidu (SIU) eesmärke ja põhimõtteid, mis aitavad
tavakodanikke enam investeerimisse kaasata, parandada ettevõtete rahastamist ning
suurendada Euroopa Liidu atraktiivsust välisturgudel. Toetame algatusi, mis aitavad
pakkuda majapidamistele mitmekesisemaid võimalusi säästude investeerimiseks. Eriti
oluliseks peame selleks finantskirjaoskuse arendamist ning investeerimiskontode laiemat
kasutamist. Kaasneda võivate maksuküsimuste juures on oluline, et sellekohaste algatuste
otsustusprotsess toimuks maksude valdkonna töörühmades.
Toetame kapitali kättesaadavuse parandamisega ettevõtetele seonduvaid algatusi. Olulisteks
peame nii institutsionaalsete investorite tehtavate omakapitaliinvesteeringute edendamist,
riskikapitaliinvesteeringutest väljumise lihtsustamist, kui ka ettevõtete börsil noteerimise
lihtsamaks ja soodsamaks muutmist ja kogumisse koondatud varade kohta väärtpaberite
väljaandmise (väärtpaberistamise) raamistiku lihtsustamist. Väärtpaberistamise edendamisel
on oluline arvestada sellega tervikuna kaasnevaid riske ja analüüsida võimalikke
lihtsustamise ning pankade ja kindlustusseltside kapitalinõuete muutmisega kaasnevaid
mõjusid.
Toetame tõkete tuvastamist ja kõrvaldamist Euroopa Liidu kapitaliturgude piiriüleselt
toimimiselt. Suhtume positiivselt turgude tugevamasse integreerimisse, eelkõige suurema
piiriülese mõjuga valdkondades, nagu näiteks väärtpaberite keskdepositooriumite ja
väärtpaberibörside tegutsemine. Oluline on, et selline integreerimine toimuks turupõhise
arenguna.
Pooldame sarnastel põhimõtetel ja reeglitel põhinevat finantsjärelevalvet. Järelevalve
tsentraliseerimisele erinevates valdkondades Euroopa Liidu tasandil peaks eelnema põhjalik
mõjude hindamine, milles toodaks välja tsentraliseerimisega kaasnev efektiivsuse
suurenemine ja kaasnevad muud kasud ning kulud.
Täpsemad seisukohad strateegias välja toodud erinevate algatuste kohta kujundame Euroopa
Komisjoni konkreetsete ettepanekute avaldamise raames.
Arvestame ka varem Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kapitaliturgude liidu kohta võetud
seisukohtadega:
- Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2015. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu
Komisjoni rohelise raamatu „Kapitaliturgude liidu loomine“ kohta;
- Vabariigi Valitsuse 17. mai 2018. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 11. juuni 2018. a
istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad kapitaliturgude liidu paketi algatuste, sealhulgas Euroopa
ühisrahastamise eelnõude ning finantstehnoloogia ja jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise
tegevuskavade kohta ning Euroopa pandikirjade turu arendamise eelnõude kohta;
- Vabariigi Valitsuse 27. septembri 2018. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. oktoobri
2018. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud eelnõude kohta, mis
käsitlevad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega
ettevõtjate kasvuturgu;
- Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2019. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17. juuni 2019.
a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. juuni 2019. a kohtumisel;
- Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 09. oktoobri
2020. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad pandeemia mõju leevendamise kapitaliturgude liidu
paketi kohta ning
- Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2020. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad eurorühma 30.
novembri 2020.a ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 1. detsembri 2020.
a mitteametlikul videokohtumisel;
6
3.2. Pangandusliit: Komisjoni ettepanek pankade stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR)
kohta
Märtsi lõpus esitas komisjon ettepaneku Basel III rahvusvahelistest standarditest tuleneva pankade
stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) nõude kiireloomuliseks kohendamiseks Euroopa Liidus
(pankade kapitalinõuete määruse muutmisega pikendataks üleminekukorda). Komisjoni eesmärk on
säilitada Euroopa suurtele pankadele globaalsete konkurentidega võrdsed tingimused ja vältida
piiriülese õigusliku arbitraaži võimalused. Euroopa Liit kehtestas üleminekulise 0 % (Basel III
standardites sätestatud nõude 10 % asemel) rahaliste nõuete puhul, mis tulenevad väärtpaberitega
finantseerimise kuni kuue kuu lõpptähtajaga tehingutest, kui need on tagatud kõrge
krediidikvaliteediga likviidsete varadega, näiteks riigi võlakohustustega. Sarnane üleminekukord
lepiti kokku ka lühiajaliste rahaliste nõuete puhul, mis tulenevad finantssektorisse kuuluvate
klientidega tehtud väärtpaberitega finantseerimise tehingutest, mis on tagatud muude varadega kui
kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, ja lühiajalistest tagamata tehingutest. Need põhimõtted
kaotavad kehtivuse 2025. aasta juunis, mil hakataks kohaldama Baseli standardis nõutavat NSFRi
(praeguse üleminekukorraga võrreldes konservatiivsemaid nõudeid).
Üleminekukorra eesmärk oli anda pankadele piisavalt aega Baseli standarditega kehtestatud
konservatiivsema nõudega kohanemiseks ja leevendada mõju Euroopa Liidu kapitaliturule ja
eelkõige riigivõlakirjaturule. Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Jaapan ja Šveits on vastu
võtnud ELi üleminekukäsitlusega sarnase käsitluse, kuid need riigid on teinud lähenemise komisjoni
hinnangul alaliseks.
Globaalsete konkurentidega võrreldes konservatiivsemad nõuded ja neist tulenevad võimalikud
mõjud Euroopa riigivõlakirjaturgude likviidsusele oleks tõenäoliselt kapitalikoormuse ja likviidsuse
tagamise kulude suurendamise tõttu negatiivsed. See omakorda võib pärssida Euroopa pankade
aktiivsust riigivõlakirjaturgudel, eriti turustressi või turu ebastabiilsuse korral. Kuna riigivõlakirjaturg
on tugevalt globaliseerunud, võivad ebavõrdsed tingimused otseselt mõjutada globaalselt aktiivsete
Euroopa pankade konkurentsivõimet. NSFR nõude üleminekukorra lõpetamine praeguses olukorras
võib seega kaasa tuua täiendavaid riigivõlakirjade emiteerimise rahastamiskulusid ja mõjutada
turgudel nõudlust riigivõlakirjade järele. Arvestades likviidsuse, võrdsete globaalsete tingimuste ja
rahastamiskuludega seotud põhjuseid on nii põhjendatud kui proportsionaalne pikendada ELis NSFR
nõude üleminekukorda ning need põhjused kaaluvad üles kompromissi finantsstabiilsuse tagamise
või järelevalve vaates. Seda vaadet liikmesriigid esimese arutelu põhjal aprilli alguses ka toetavad.
Siiski on riike, kes eelistaks NSFRi üleminekukorra pikendamist, kuid mitte püsivaks muutmist
(sellega väljendaks oma üldist toetust rahvusvaheliste standardite rakendamisele ELis). Seda liini
toetab ka Eesti. Liikmesriikide seisukohad kohtumisel ja järgnevad kirjalikud kommentaarid andsid
nõukogu eesistujale aluse algatada vaikiva nõusoleku menetlus, mille eesmärk on toetada komisjoni
ettepanekut ilma muudatusteta. Kui ka Euroopa Parlamendi positsioon on paigas, algavad triloogid.
Seisukoht:
- Toetame pankade stabiilse netorahastamise kordaja nõude kiireloomulist asjakohastamist, et
toetada Euroopa pankade globaalset konkurentsivõimet. Eelistame nõude üleminekukorra
pikendamist, kuid mitte püsivaks muutmist, et tagada pikas ajahorisondis rahvusvaheliste
standardite rakendamine Euroopa Liidus.
4. Nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa julgeoleku instrument (SAFE)
- Poliitiline arutelu
Eelnõu menetlus nõukogus toimub üldasjade formatsioonis. Eestis on seisukohad välja töötatud. Selle
päevakorrapunkti all on rahandusministritel võimalus oma arvamust avaldada.
19.03.2025 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku nõukogu määruse, millega luuakse
rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“,
kehtestamiseks. SAFE instrumendi määrust menetletakse Euroopa Liidu nõukogus kiirprotseduuriga,
7
läbirääkimised COREPER suursaadikute tasemel on lõpusirgel. Eesmärk on olnud määrus
liikmesriikide poolt nõukogus heaks kiita aprilli lõpuks ning meede lõplikult vastu võtta tänavu
juuniks.
Määruse eelnõu lähtub laiemast Euroopa Liidu kaitsevalmiduse tõstmise ja kaitsetööstuse
tootmismahtude suurendamise vajadusest. Liikmesriikidele luuakse EL eelarve tagatisel 150 miljardi
euro mahuga laenuinstrument kaitsekulude ühishangete toetamiseks. Laenu abil saaks rahastada
valges raamatus kajastatud ja 6. märtsi Euroopa Ülemkogu järeldustes määratletud prioriteetseid
võimeid, st õhu- ja raketikaitse; suurtükisüsteemid; laskemoon; droonid ja droonitõrje süsteemid;
strateegilised võimaldajad sealhulgas kosmose ja kriitilise taristu kaitse valdkonnas; küberkaitse,
tehisaru ja elektrooniline sõjapidamine; sõjaline liikuvus. Laenu maksavad komisjonile tagasi laenu
võtnud liikmesriigid. Eesti huvi on saavutada märkimisväärne edasiminek Euroopa kaitsevalmiduse
tõstmisel, eelkõige kaitsekulude tõstmise, täiendava ühisrahastuse ning Euroopa kaitsetööstuse
arengu abil. Seetõttu toetame komisjoni ettepanekuid, mis toetavad liikmesriike kaitsekulude
tõstmisel. Eesti jaoks on sama oluline ka Ukraina jätkuv abistamine. Arvestades, et Eesti valmistub
kaitsekulude tõstmiseks vähemalt 5%-le SKPst alates 2026. aastast, võib SAFE laenuinstrument
saada oluliseks vahendiks ka meie vajaduste katmisel. Samuti loodame, et Eesti kaitsetööstusel tekib
laenuinstrumendi rakendumisel võimalus saada täiendavaid tellimusi.
Lähtume Vabariigi Valitsuses 16.04.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 28.04.2025
kinnitatud Eesti seisukohtadest nõukogu määruse, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa
julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ ettepaneku kohta.
Eesti rõhutab oma ECOFIN sõnavõtus lisaks algatuse üldisele toetamisele Vabariigi Valitsuse
seisukohta, mille kohaselt me ei pea maksuvaldkonna ja riigieelarve tulude vaatest mõistlikuks
väljapakutud ajutist käibemaksuvabastust instrumendi raames hangitavatele toodetele ning et
maksuküsimused tuleb ette valmistada ja sätestada ühehäälselt selle valdkonna õigusaktides.
5. Venemaa Ukraina vastase agressiooni majandus- ja rahandusmõjud
- Arvamuste vahetus
Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga ECOFIN päevakorras. Euroopa Komisjon teavitab
Ukraina toetusprogrammide hetkeseisust. Eesistuja külalisena teeb sõja ja sanktsioonide mõjudest
Venemaa majandusele (Financing the Russian war economy) ettekande Stockholmi
üleminekumajanduste instituudi esindaja.
Meie põhisõnumid:
- Peale Venemaa keskpanga tõkestatud varadelt teenitud erakorraliste tulude kasutusele võtmist
toetab Eesti järgmise sammuna selliste varade põhiosa kasutusele võtmist Ukraina kaitsevõime
tugevdamiseks ja taastamise rahastamiseks.
- Pooldame tugevalt kõiki piiravaid meetmeid, mis vähendavad Venemaa võimekust agressiooniga
jätkata.
6. G20 riikide ühenduse rahandusministrite ja keskpankade juhtide 23-24. aprilli ja IMF
kevadkoosoleku järelmid
- Arvamuste vahetus
G20 rahandusministrid ja keskpankade juhid kogunesid Washingtonis, et arutada maailmamajanduse
hetkeolukorda ning üleilmseid finantsküsimusi. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõdes, et
maailmamajandus on kriitilises punktis seoses oluliste kaubanduspoliitiliste muutustega, mille
tulemusel on tariifid järsult tõusnud ning poliitiline ebakindlus suurenenud. Maailma majanduskasvu
prognoosi alandas IMF 2025. aastaks 2,8% ja 2026. aastaks 3%-le. Eriti murettekitav on mõju madala
8
sissetulekuga riikidele, kes seisavad silmitsi rangemate rahastamistingimuste ja väheneva välisabiga.
IMF rõhutas vajadust kiireks kaubanduspoliitiliste pingete leevendamiseks ning makromajanduslike
tasakaalustamatuste vähendamiseks.
Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) märkis, et võlakirjaturgude volatiilsus on kõrgeim alates 2020.
aasta märtsist, kuigi turud on seni funktsioneerinud. Keskpankadele jäi peamiseks prioriteediks
inflatsiooni kontroll ja finantsstabiilsuse tagamine olukorras, kus otsused muutuvad järjest
keerulisemaks. Samuti hoiatati, et globaalse finantskriisi järgsete finantsreformide nõrgestamine
oleks riskantne ning keskpankade esindajad rõhutasid keskpankade iseseisvuse tagamise tähtsust.
Aruteludes keskenduti kõrgele poliitilisele ebakindlusele, USA tariifipoliitikale ja üleilmsetele
tasakaalustamatustele. Kuigi USA väljendas usku, et ebakindluse tipp on möödas, jäi teiste osalejate
seas skeptitsismi edasiste kaubandusläbirääkimiste suhtes.
Rahvusvahelise finantsarhitektuuri vallas kinnitati toetust tugevama IMFi rollile globaalse
finantsturvalisuse võrgustikus ning arengupankade tõhustamisele vastavalt G20 tegevuskavale.
Toetati erasektori kapitali kaasamist uuenduslike rahastamisvahendite kaudu (nt garantiid, kohalikus
vääringus laenamine, segarahastus). Suurt tähelepanu sai ka võlaküsimuste lahendamine – sooviti
tugevdada ühise võlakäsitluse raamistikku ja toetati uue juhendmaterjali kasutuselevõttu võlgade
restruktureerimiseks.
Aafrika arenguteemadel tõsteti esile vajadust pikaajalise koostööraamistiku järele, rõhutades
kooskõla seniste algatustega, nagu Compact with Africa. Lõuna-Aafrika Vabariik rõhutas eesistujana
vajadust edeneda kasvu toetamise diskussioonidelt reaalsete tegevusteni. Olulisteks kitsaskohtadeks
nimetati institutsionaalseid nõrkusi, taristupuudujääke, makromajanduslikke haavatavusi ning
kapitali kõrget hinda. Rõhutati vajadust edendada Aafrika mandriülest vabakaubandusala ja tagada
parem ligipääs energiale.
7. Euroopa majanduse taastumine. Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) teemalised nõukogu
rakendusotsused
- Heakskiitmine
Nõukogu kinnitab Portugali, Hispaania, Slovakkia ja Hollandi taastekavade muudatused.
8. Muud teemad: Finantsteenuste valdkonna õigusaktide rakendamise seis
- Teave Komisjonilt
Komisjon teeb tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna direktiivide ülevõtmisest liikmesriikide
õigusesse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Eesti seisukohad Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 13. mai 2025. a istungil
Austatud härra Kasemets
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025. a istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
13. mai 2025. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 12. mai 2025 aasta kohtumise
teemadest – 8 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Priit Potisepp 53018156
Meie 07.05.2025 nr 11-3.1/2176-1
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja mai 2025 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025.
a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025. a istungil:
1. Konkurentsivõime, lihtsustamine ja ärikeskkonna parandamine: säästude ja
investeeringute liit
Toetame säästude ja investeeringute liidu (SIU) eesmärke ja põhimõtteid, mis aitavad
tavakodanikke enam investeerimisse kaasata, parandada ettevõtete rahastamist ning
suurendada Euroopa Liidu atraktiivsust välisturgudel. Toetame algatusi, mis aitavad
pakkuda majapidamistele mitmekesisemaid võimalusi säästude investeerimiseks. Eriti
oluliseks peame selleks finantskirjaoskuse arendamist ning investeerimiskontode
laiemat kasutamist. Kaasneda võivate maksuküsimuste juures on oluline, et sellekohaste
algatuste otsustusprotsess toimuks maksude valdkonna töörühmades.
Toetame kapitali kättesaadavuse parandamisega ettevõtetele seonduvaid algatusi.
Olulisteks peame nii institutsionaalsete investorite tehtavate omakapitaliinvesteeringute
edendamist, riskikapitaliinvesteeringutest väljumise lihtsustamist, kui ka ettevõtete
börsil noteerimise lihtsamaks ja soodsamaks muutmist ja kogumisse koondatud varade
kohta väärtpaberite väljaandmise (väärtpaberistamise) raamistiku lihtsustamist.
Väärtpaberistamise edendamisel on oluline arvestada sellega tervikuna kaasnevaid riske
ja analüüsida võimalikke lihtsustamise ning pankade ja kindlustusseltside
kapitalinõuete muutmisega kaasnevaid mõjusid.
Toetame tõkete tuvastamist ja kõrvaldamist Euroopa Liidu kapitaliturgude piiriüleselt
toimimiselt. Suhtume positiivselt turgude tugevamasse integreerimisse, eelkõige
suurema piiriülese mõjuga valdkondades, nagu näiteks väärtpaberite
keskdepositooriumite ja väärtpaberibörside tegutsemine. Oluline on, et selline
integreerimine toimuks turupõhise arenguna.
Pooldame sarnastel põhimõtetel ja reeglitel põhinevat finantsjärelevalvet. Järelevalve
tsentraliseerimisele erinevates valdkondades Euroopa Liidu tasandil peaks eelnema
põhjalik mõjude hindamine, milles toodaks välja tsentraliseerimisega kaasnev
efektiivsuse suurenemine ja kaasnevad muud kasud ning kulud.
2. Komisjoni ettepanek pankade stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) kohta
- Toetame pankade stabiilse netorahastamise kordaja nõude kiireloomulist
asjakohastamist, et toetada Euroopa pankade globaalset konkurentsivõimet. Eelistame
nõude üleminekukorra pikendamist, kuid mitte püsivaks muutmist, et tagada pikas
ajahorisondis rahvusvaheliste standardite rakendamine Euroopa Liidus.
Kristen Michal
Peaminister Keit Kasemets
Riigisekretär