Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025. a istungil

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. mai

2025. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 12. mai 2025 aasta kohtumise teemadest.

Eurorühma tavaformaadi päevakorras on aruanne pangandusliidu arengutest ülevaate teevad ühtse

pangandusjärelevalve (SSM) juht ja ühtse kriisihaldusmehhanismi (SRB) juht. Valmistatakse ette

Euroopa Stabiilsusmehhanismi aastakoosolek (ESM).

Eurorühma laiendatud formaadis tehakse kokkuvõte aprillis Washingtonis toimunud globaalsetest

(IMF) ja riikide gruppide (G7, G20) kohtumistest. Lisaks saavad ministrid ülevaate digieuro

ettevalmistustööde seisust.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul kinnitavad rahandusministrid eeldatavalt imporditud

toodete ja impordi käibemaksu reeglite direktiivi uuendamise eelnõu. Kuigi 19.03.25 avaldatud

Euroopa julgeolekuinstrumendi (SAFE) kinnitamine toimub tõenäoliselt üldasjade nõukogus, toimub

poliitiline arutelu ka rahandusministrite ringis. Tavapäraselt on päevakorras Venemaa Ukraina

vastase täiemahulise agressiooni finants- ja majandusmõjude teema.

Regulaarselt korduva konkurentsivõime, lihtsustamise ja ärikeskkonna parandamise teemaline

mõttevahetus keskendub säästude ja investeeringute liidule, mille arendamise tegevuskava EL

Komisjon hiljuti üllitas.

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen

Ligi.

Eurorühm

Eurorühma tavaformaadi päevakorras on aruanne pangandusliidu arengutest, toimub ühtse

pangandusjärelevalve juhi kuulamine, ühtse kriisihaldusmehhanismi juht annab ülevaate SRB

tegevustest. Valmistatakse ette Euroopa Stabiilsusmehhanismi aastakoosolekut (ESM). Võib eeldada,

et ESM kontekstis võidakse jätkuvalt välja tulla mõtetega kasutada mehhanismi vahendeid muul

otstarbel peale kitsalt euroala rahandussüsteemi stabiilsuse, kuid midagi konkreetset

aastakoosolekuks oodata ei ole.

Eurorühma laiendatud formaadis tehakse kõigile rahandusministritele kokkuvõte aprillis

Washingtonis toimunud globaalsetest ja riikide gruppide kohtumistest. Lisaks saavad ministrid

ülevaate digieuro ettevalmistustööde seisust.

2

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN)

1. Imporditud toodete ja impordi käibemaksu reeglite direktiivi uuendamine

- Üldine lähenemine

Direktiivi ettepaneku eesmärk on suurendada impordi ühe akna süsteemi kasutust (IOSS erikord) ja

selleks kehtestada alates 2028. a 1. juulist tarnijale ja eeldatavale tarnijale (platvorm) kohustus tasuda

impordikäibemaks ka juhul, kui IOSS erikorda ei kasutata. Seega ettevõtjad, kes tegelevad

ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüügiga, kuid ei kasuta selleks IOSS erikorda, on

kohustatud tasuma impordikäibemaksu kaupade sihtkoha liikmesriikides, mis toob kaasa igas

sihtriigis registreerimisekohustuse. Võrdlusena, IOSS erikorra rakendamisel tuleb registreerida

üksnes ühes liikmesriigis. Samas jätab ettepanek võimaluse liikmesriikide kehtestatud tingimustel

impordikäibemaksu tasumiseks kauba saaja poolt, kui selleks kohustatud isik (tarnija või platvorm)

ei ole oma kohustusi täitnud.

Taust

Nõukogu võttis 11. märtsil 2025 vastu digiajastu käibemaksupaketi (VIDA). VIDA arutelude käigus

otsustati paketist välja jätta komisjoni ettepanek muuta IOSS erikord kohustuslikuks, et selle asemel

leppida kokku lahenduses, mis intensiivistab IOSS erikorra rakendamist. IOSS kohustuslikkust

enamus LR-e ei toetanud, kuna eelkõige nähti probleeme selle kohustuse täitmise tagamisega. IOSS

kohustuslikuks muutmisele alternatiivne lahendus lisati tollireformi paketis olevasse käibemaksu

ettepanekusse, mis sisaldab IOSS rakendamisel tollimaksuvaba 150 euro suuruse piirmäära kaotamist

ja IOSS-i laiendamist müügile tolliladudest. Selleks, et IOSS erikorra kasutamist stimuleeriva

muudatusega kiirelt edasi liikuda, on see teistest muudatusettepanekutest eraldatud. Ettepaneku teist

kahte osa arutatakse edasi koos tollireformi paketiga, kuna need on omavahel tihedalt seotud.

IOSS erikord kehtestati 2021. 1. juulil väikese väärtusega kaupade importimisel

käibemaksukohustuse täitmise lihtsustamiseks. Erikorra rakendamisel on import

impordikäibemaksust vabastatud ning imporditud kauba kaugmüügilt tasutud käibemaksu kogub

tarnija ja maksab selle oma registreerimisliikmesriiki, kes kannab käibemaksu üle asjaomastele

tarbimisliikmesriikidele.

Toetame nõukogu üldist lähenemist. Lähtume Vabariigi Valitsuse 16.05.2023 seisukohtadest

digiajastu käibemaksu paketi kohta:

- Eesti saab olla nõus ühendusevälisest riigist kaupade kaugmüügil impordi ühe akna süsteemi

(IOSS erikord) rakendamise kohustuslikuks muutmisega, kuid peame oluliseks, et oleks

tagatud selle erikorra kohustuslik rakendamine, sealhulgas juhtudel, kui erikorra rakendaja

on rikkunud erikorraga kehtestatud nõudeid.

2. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis, s.h. regulatiivse

koormuse vähendamise vaatenurgast

- Teave eesistujalt ja Komisjonilt

Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate eelnõude menetlusseisudest.

3

3. Konkurentsivõime, lihtsustamine ja ärikeskkonna parandamine: Säästude ja investeeringute

liit

- Komisjoni esitlus

- Arvamuste vahetus

3.1. Komisjoni teatis säästude ja investeeringute liidu kohta ja Eesti üldised seisukohad

19.03.2024 avaldas komisjon teatise säästude ja investeeringute liidu (SIU) kohta. Tegemist on

poliitilise algatusega, mis asetab varasemad (pangandusliit ja kapitaliturgude liit) ühe katuse alla ja

mille eesmärk on endiselt EL majanduse konkurentsivõime ja majapidamiste jõukuse tõstmine.

SIU on strateegia, mille eesmärk on majapidamiste säästmise ja ettevõtetesse investeerimise senisest

parem seostamine. Nii peaks inimestel tekkima rohkem säästmis- ja investeerimisvõimalusi ja ühtlasi

ettevõtetele enam rahastust kasvuks ja strateegiliste muudatuste tegemiseks (digi- ja rohepööre, aga

viimasel ajal jõuliselt ka investeerimine tööstuse kaasajastamisse ja kaitsevõimesse). SIU strateegia

läbiv teema on ka turgude parem integreerimisega killustatuse vähendamine ning tugevam ja

ühtlustatum järelevalve.

SIU võtmetegevused, kus komisjon kavatseb välja tulla ka mitmete algatustega on järgmised:

 säästmis/investeerimiskontod jaeklientidele (toetudes senistele parimatele kogemustele);

 finantskirjaoskuse parandamine;

 pensionireformide kiirendamine;

 turgude parem integreerimine.

Samal ajal peavad paranema turgude toimimise tõhusus, Euroopa investorite valmisolek investeerida

ettevõtete omakapitali (aktsiainvesteeringud). Komisjon soovib nende meetmetega suurendada

konkurentsi pangandusele.

Majapidamiste poolt vaadatuna on SIU keskmes pikaajalise säästmise julgustamine ja soodustamine

(näiteks pensioniks või eluaseme soetamiseks). Säästude abil saab rahastada üle-euroopaliste

eesmärkide saavutamist – sh rohelist üleminekut ja innovatsioonilõhe vähendamist.

Mitmed SIU raames esitatavad õiguslikud ettepanekud (väärtpaberite turu taristu, järelevalve

konvergeerumine) peavad tulema komisjonilt 2025. aasta 4. kvartalis, s.o. enne Küprose eesistumise

algust.

SIU algatused on jaotatud viite laiemalt sihistatud tegevuste plokki.

Jaeinvestorit puudutavad algatused, et suunata kodanikke hoiustel hoitavat raha enam

investeerima: Euroopa säästmis- ja investeerimiskontode standardlahendus (3. kv. 2025);

finantskirjaoskuse strateegia (3. kv. 2025), automaatse liitumisega tööandjapensioni, pensioni info-

ja seiresüsteemide teemalised soovitused (3. kv.2025), üle-euroopalise pensionitoote määruse (PEPP)

ja institutsionaalsete pensionifondide määruse (IORP) ülevaatamine, et nende toimimist parandada.

Kapitali pakkumist puudutavad algatused, et parandada ettevõtete (sh VKEde) juurdepääsu

kapitalile: institutsionaalsete investorite aktsiainvesteeringute soodustamine (4. kv. 2025), Euroopa

riskikapitalifondide (EuVECA) määruse läbivaatus (2. kv 2026), Euroopa Investeerimispanga Grupi

(EIB) kaudu tehnoloogiainvesteeringute suurendamine (TechEU ja Euroopa Innovatsiooni ja

Tehnoloogiakeskus EITC 2.0; mõlemad 2026), investorite väljumise meetmete lihtsustamine

riskikapitaliinvesteeringutest (3. kv. 2026), väärtpaberistamise teemalise raamistiku sihistatud

läbivaatus (2. kv. 2025), lihtsustamine ja koormuse vähendamine väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete (VKE) väärpaberiturul noteerimisel, arvestades hiljuti vastu võetud noteerimispaketi

(määrus (EL) 2024/2809 ja direktiiv (EL) 2024/2811) rakendamist (jätkuv tegevus).

Kapitaliturgude integratsiooni ja ulatust puudutavad algatused, et finantsturgu enam

integreerida ning kõrvaldada võimalikke takistusi piiriüleselt kapitali liikumiselt: takistustest

teatamist võimaldava suhtluskanali loomine turuosalistele (2. kv. 2025), integreeritud turgude taristut

4

häirivate takistustega tegelev õiguslik ettepanek (4. kv 2025), piiriülest investeerimisfondide müüki

ja varahalduse gruppide tegevust häirivate takistuste teemaline õiguslik ettepanek (4. kv 2025),

aktsionäride õiguste direktiivi läbivaatus (3. kv. 2026).

Kapitaliturgude järelevalvet puudutavad algatused, mis aitavad tagada et finantsturuosalisi

koheldaks sarnaselt olenemata nende asukohast ELis: ettepanek järelevalve parema ühtlustamise

(konvergentsi) teemal (4. kv. 2025) ja üleskutse olemasolevate vahendite täielikuks kasutamiseks

(jätkuv tegevus), ettepanek teatud järelevalvetegevuste EL tasemele üleviimise kohta (4. kv. 2024).

Pangandusliitu puudutavad algatused: üleskutse nõukogule minna edasi Euroopa hoiuste

tagamise skeemiga (EDIS) ja pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku (CMDI) kokkuleppe

saavutamiseks (jätkuv tegevus), ühisturu pangandussüsteemi olukorra aruanne koos

pangandussektori konkurentsivõime hindamisega (4. kv. 2026).

Seega on algatused kavandatud peamiselt 2025-2026. aastaks. SIU strateegia vaheülevaatus on

kavandatud 2027. aastale. Jooksvalt üritatakse SIU tegevusi kavandada, rakendada ja seirata Euroopa

poolaasta raames.

Lähtume varasematest sõnumitest koos täiendava tõdemusega, et USA algatatud kaubandussõjal

võivad olla pikemaajalised mõjud ka finantssüsteemile ja kapitalivoogudele, mida EL Komisjon peab

kindlasti arvestama oma algatuste kavandamisel ja esitamisel.

Säästude ja investeeringute liidu käsitlemine ja Eesti põhisõnumid varasematel SIU teemalistel

kohtumistel:

17.10.2024 euroala tippkohtumine:

Statistika näitab, et eurooplased investeerivad palju Euroopa Liidust väljapoole samal ajal kui EL

investeeringud kipuvad kiduma. Sh annavad EL ettevõtted ja majapidamised laenu välja (ostes nt

võlakirju), samas laenusaajad (näiteks USA) tulevad selle rahaga ja ostavad ELis osalusi.

Meie põhisõnumid olid:

 EL peab ettevõtete ligipääsu kapitalile parandama. Toetame eurorühma märtsi 2024

kapitaliturgude edasiarenduse tegevuskava ja peame jätkuvalt tähtsaks, et tulemusest

raporteeritaks riigijuhtide tasemel regulaarselt. Me ei pea kõige tähtsamateks kapitaliturgudel

institutsionaalseid küsimusi nagu järelevalve tsentraliseerimine vaid EL kapitalituru taristu

kuluefektiivsust ja madalaid tehingukulusid investorite jaoks. Peame väga oluliseks

investorite jaoks läbipaistvust ja ülevaatlikkust digitaalsete lahenduste abil, samuti

järjepidevat tööd finantskirjaoskuse arendamisel.

7.-8.11.2024 mitteametlik ülemkogu/ Budapesti deklaratsioon SIU kohta:

Ülemkogu avalduses rõhutatakse vajadust panna nii era- kui avaliku sektori investeeringud tööle

koosmõjus, et vähendada kasvu-, tootlikkuse- ja innovatsioonipuudujääke. Euroopa kapitaliturud

tuleb ühendada ja need peavad teenima kõigi liikmesriikide huve. Selleks jätkatakse ambitsioonikalt

SIU loomist (hõlmab nii kapitaliturgude- kui ka pangandusliitu). Avalduses sedastatakse, et edasine

koordineerimine maksuküsimustes aitaks samuti kaasa konkurentsivõimele ja kasvule. Toetudes

olemasolevatele instrumentidele, kutsutakse deklaratsioonis Euroopa Liidu nõukogu ja liikmesriike

üles jätkama tööd piiriülese hoiustamise ja investeerimise edendamiseks. Euroopa

Investeerimispanga (EIB) Grupi raames soovitakse kaaluda Euroopa Liidu suveräänsusfondi loomist,

mis tagaks Euroopa Liidu konkurentsivõimelisuse kriitiliste tehnoloogiate arendamisel.

5

Seisukohad säästude ja investeeringute liidu kohta:

 Toetame säästude ja investeeringute liidu (SIU) eesmärke ja põhimõtteid, mis aitavad

tavakodanikke enam investeerimisse kaasata, parandada ettevõtete rahastamist ning

suurendada Euroopa Liidu atraktiivsust välisturgudel. Toetame algatusi, mis aitavad

pakkuda majapidamistele mitmekesisemaid võimalusi säästude investeerimiseks. Eriti

oluliseks peame selleks finantskirjaoskuse arendamist ning investeerimiskontode laiemat

kasutamist. Kaasneda võivate maksuküsimuste juures on oluline, et sellekohaste algatuste

otsustusprotsess toimuks maksude valdkonna töörühmades.

 Toetame kapitali kättesaadavuse parandamisega ettevõtetele seonduvaid algatusi. Olulisteks

peame nii institutsionaalsete investorite tehtavate omakapitaliinvesteeringute edendamist,

riskikapitaliinvesteeringutest väljumise lihtsustamist, kui ka ettevõtete börsil noteerimise

lihtsamaks ja soodsamaks muutmist ja kogumisse koondatud varade kohta väärtpaberite

väljaandmise (väärtpaberistamise) raamistiku lihtsustamist. Väärtpaberistamise edendamisel

on oluline arvestada sellega tervikuna kaasnevaid riske ja analüüsida võimalikke

lihtsustamise ning pankade ja kindlustusseltside kapitalinõuete muutmisega kaasnevaid

mõjusid.

 Toetame tõkete tuvastamist ja kõrvaldamist Euroopa Liidu kapitaliturgude piiriüleselt

toimimiselt. Suhtume positiivselt turgude tugevamasse integreerimisse, eelkõige suurema

piiriülese mõjuga valdkondades, nagu näiteks väärtpaberite keskdepositooriumite ja

väärtpaberibörside tegutsemine. Oluline on, et selline integreerimine toimuks turupõhise

arenguna.

 Pooldame sarnastel põhimõtetel ja reeglitel põhinevat finantsjärelevalvet. Järelevalve

tsentraliseerimisele erinevates valdkondades Euroopa Liidu tasandil peaks eelnema põhjalik

mõjude hindamine, milles toodaks välja tsentraliseerimisega kaasnev efektiivsuse

suurenemine ja kaasnevad muud kasud ning kulud.

Täpsemad seisukohad strateegias välja toodud erinevate algatuste kohta kujundame Euroopa

Komisjoni konkreetsete ettepanekute avaldamise raames.

Arvestame ka varem Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kapitaliturgude liidu kohta võetud

seisukohtadega:

- Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2015. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu

Komisjoni rohelise raamatu „Kapitaliturgude liidu loomine“ kohta;

- Vabariigi Valitsuse 17. mai 2018. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 11. juuni 2018. a

istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad kapitaliturgude liidu paketi algatuste, sealhulgas Euroopa

ühisrahastamise eelnõude ning finantstehnoloogia ja jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise

tegevuskavade kohta ning Euroopa pandikirjade turu arendamise eelnõude kohta;

- Vabariigi Valitsuse 27. septembri 2018. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 22. oktoobri

2018. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni algatatud eelnõude kohta, mis

käsitlevad keskkonna jätkusuutlikkust toetavat rahastamist ning väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjate kasvuturgu;

- Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2019. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 17. juuni 2019.

a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. juuni 2019. a kohtumisel;

- Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 09. oktoobri

2020. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad pandeemia mõju leevendamise kapitaliturgude liidu

paketi kohta ning

- Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2020. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad eurorühma 30.

novembri 2020.a ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 1. detsembri 2020.

a mitteametlikul videokohtumisel;

6

3.2. Pangandusliit: Komisjoni ettepanek pankade stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR)

kohta

Märtsi lõpus esitas komisjon ettepaneku Basel III rahvusvahelistest standarditest tuleneva pankade

stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) nõude kiireloomuliseks kohendamiseks Euroopa Liidus

(pankade kapitalinõuete määruse muutmisega pikendataks üleminekukorda). Komisjoni eesmärk on

säilitada Euroopa suurtele pankadele globaalsete konkurentidega võrdsed tingimused ja vältida

piiriülese õigusliku arbitraaži võimalused. Euroopa Liit kehtestas üleminekulise 0 % (Basel III

standardites sätestatud nõude 10 % asemel) rahaliste nõuete puhul, mis tulenevad väärtpaberitega

finantseerimise kuni kuue kuu lõpptähtajaga tehingutest, kui need on tagatud kõrge

krediidikvaliteediga likviidsete varadega, näiteks riigi võlakohustustega. Sarnane üleminekukord

lepiti kokku ka lühiajaliste rahaliste nõuete puhul, mis tulenevad finantssektorisse kuuluvate

klientidega tehtud väärtpaberitega finantseerimise tehingutest, mis on tagatud muude varadega kui

kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, ja lühiajalistest tagamata tehingutest. Need põhimõtted

kaotavad kehtivuse 2025. aasta juunis, mil hakataks kohaldama Baseli standardis nõutavat NSFRi

(praeguse üleminekukorraga võrreldes konservatiivsemaid nõudeid).

Üleminekukorra eesmärk oli anda pankadele piisavalt aega Baseli standarditega kehtestatud

konservatiivsema nõudega kohanemiseks ja leevendada mõju Euroopa Liidu kapitaliturule ja

eelkõige riigivõlakirjaturule. Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Jaapan ja Šveits on vastu

võtnud ELi üleminekukäsitlusega sarnase käsitluse, kuid need riigid on teinud lähenemise komisjoni

hinnangul alaliseks.

Globaalsete konkurentidega võrreldes konservatiivsemad nõuded ja neist tulenevad võimalikud

mõjud Euroopa riigivõlakirjaturgude likviidsusele oleks tõenäoliselt kapitalikoormuse ja likviidsuse

tagamise kulude suurendamise tõttu negatiivsed. See omakorda võib pärssida Euroopa pankade

aktiivsust riigivõlakirjaturgudel, eriti turustressi või turu ebastabiilsuse korral. Kuna riigivõlakirjaturg

on tugevalt globaliseerunud, võivad ebavõrdsed tingimused otseselt mõjutada globaalselt aktiivsete

Euroopa pankade konkurentsivõimet. NSFR nõude üleminekukorra lõpetamine praeguses olukorras

võib seega kaasa tuua täiendavaid riigivõlakirjade emiteerimise rahastamiskulusid ja mõjutada

turgudel nõudlust riigivõlakirjade järele. Arvestades likviidsuse, võrdsete globaalsete tingimuste ja

rahastamiskuludega seotud põhjuseid on nii põhjendatud kui proportsionaalne pikendada ELis NSFR

nõude üleminekukorda ning need põhjused kaaluvad üles kompromissi finantsstabiilsuse tagamise

või järelevalve vaates. Seda vaadet liikmesriigid esimese arutelu põhjal aprilli alguses ka toetavad.

Siiski on riike, kes eelistaks NSFRi üleminekukorra pikendamist, kuid mitte püsivaks muutmist

(sellega väljendaks oma üldist toetust rahvusvaheliste standardite rakendamisele ELis). Seda liini

toetab ka Eesti. Liikmesriikide seisukohad kohtumisel ja järgnevad kirjalikud kommentaarid andsid

nõukogu eesistujale aluse algatada vaikiva nõusoleku menetlus, mille eesmärk on toetada komisjoni

ettepanekut ilma muudatusteta. Kui ka Euroopa Parlamendi positsioon on paigas, algavad triloogid.

Seisukoht:

- Toetame pankade stabiilse netorahastamise kordaja nõude kiireloomulist asjakohastamist, et

toetada Euroopa pankade globaalset konkurentsivõimet. Eelistame nõude üleminekukorra

pikendamist, kuid mitte püsivaks muutmist, et tagada pikas ajahorisondis rahvusvaheliste

standardite rakendamine Euroopa Liidus.

4. Nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa julgeoleku instrument (SAFE)

- Poliitiline arutelu

Eelnõu menetlus nõukogus toimub üldasjade formatsioonis. Eestis on seisukohad välja töötatud. Selle

päevakorrapunkti all on rahandusministritel võimalus oma arvamust avaldada.

19.03.2025 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku nõukogu määruse, millega luuakse

rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“,

kehtestamiseks. SAFE instrumendi määrust menetletakse Euroopa Liidu nõukogus kiirprotseduuriga,

7

läbirääkimised COREPER suursaadikute tasemel on lõpusirgel. Eesmärk on olnud määrus

liikmesriikide poolt nõukogus heaks kiita aprilli lõpuks ning meede lõplikult vastu võtta tänavu

juuniks.

Määruse eelnõu lähtub laiemast Euroopa Liidu kaitsevalmiduse tõstmise ja kaitsetööstuse

tootmismahtude suurendamise vajadusest. Liikmesriikidele luuakse EL eelarve tagatisel 150 miljardi

euro mahuga laenuinstrument kaitsekulude ühishangete toetamiseks. Laenu abil saaks rahastada

valges raamatus kajastatud ja 6. märtsi Euroopa Ülemkogu järeldustes määratletud prioriteetseid

võimeid, st õhu- ja raketikaitse; suurtükisüsteemid; laskemoon; droonid ja droonitõrje süsteemid;

strateegilised võimaldajad sealhulgas kosmose ja kriitilise taristu kaitse valdkonnas; küberkaitse,

tehisaru ja elektrooniline sõjapidamine; sõjaline liikuvus. Laenu maksavad komisjonile tagasi laenu

võtnud liikmesriigid. Eesti huvi on saavutada märkimisväärne edasiminek Euroopa kaitsevalmiduse

tõstmisel, eelkõige kaitsekulude tõstmise, täiendava ühisrahastuse ning Euroopa kaitsetööstuse

arengu abil. Seetõttu toetame komisjoni ettepanekuid, mis toetavad liikmesriike kaitsekulude

tõstmisel. Eesti jaoks on sama oluline ka Ukraina jätkuv abistamine. Arvestades, et Eesti valmistub

kaitsekulude tõstmiseks vähemalt 5%-le SKPst alates 2026. aastast, võib SAFE laenuinstrument

saada oluliseks vahendiks ka meie vajaduste katmisel. Samuti loodame, et Eesti kaitsetööstusel tekib

laenuinstrumendi rakendumisel võimalus saada täiendavaid tellimusi.

Lähtume Vabariigi Valitsuses 16.04.2025 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 28.04.2025

kinnitatud Eesti seisukohtadest nõukogu määruse, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa

julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ ettepaneku kohta.

Eesti rõhutab oma ECOFIN sõnavõtus lisaks algatuse üldisele toetamisele Vabariigi Valitsuse

seisukohta, mille kohaselt me ei pea maksuvaldkonna ja riigieelarve tulude vaatest mõistlikuks

väljapakutud ajutist käibemaksuvabastust instrumendi raames hangitavatele toodetele ning et

maksuküsimused tuleb ette valmistada ja sätestada ühehäälselt selle valdkonna õigusaktides.

5. Venemaa Ukraina vastase agressiooni majandus- ja rahandusmõjud

- Arvamuste vahetus

Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga ECOFIN päevakorras. Euroopa Komisjon teavitab

Ukraina toetusprogrammide hetkeseisust. Eesistuja külalisena teeb sõja ja sanktsioonide mõjudest

Venemaa majandusele (Financing the Russian war economy) ettekande Stockholmi

üleminekumajanduste instituudi esindaja.

Meie põhisõnumid:

- Peale Venemaa keskpanga tõkestatud varadelt teenitud erakorraliste tulude kasutusele võtmist

toetab Eesti järgmise sammuna selliste varade põhiosa kasutusele võtmist Ukraina kaitsevõime

tugevdamiseks ja taastamise rahastamiseks.

- Pooldame tugevalt kõiki piiravaid meetmeid, mis vähendavad Venemaa võimekust agressiooniga

jätkata.

6. G20 riikide ühenduse rahandusministrite ja keskpankade juhtide 23-24. aprilli ja IMF

kevadkoosoleku järelmid

- Arvamuste vahetus

G20 rahandusministrid ja keskpankade juhid kogunesid Washingtonis, et arutada maailmamajanduse

hetkeolukorda ning üleilmseid finantsküsimusi. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõdes, et

maailmamajandus on kriitilises punktis seoses oluliste kaubanduspoliitiliste muutustega, mille

tulemusel on tariifid järsult tõusnud ning poliitiline ebakindlus suurenenud. Maailma majanduskasvu

prognoosi alandas IMF 2025. aastaks 2,8% ja 2026. aastaks 3%-le. Eriti murettekitav on mõju madala

8

sissetulekuga riikidele, kes seisavad silmitsi rangemate rahastamistingimuste ja väheneva välisabiga.

IMF rõhutas vajadust kiireks kaubanduspoliitiliste pingete leevendamiseks ning makromajanduslike

tasakaalustamatuste vähendamiseks.

Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) märkis, et võlakirjaturgude volatiilsus on kõrgeim alates 2020.

aasta märtsist, kuigi turud on seni funktsioneerinud. Keskpankadele jäi peamiseks prioriteediks

inflatsiooni kontroll ja finantsstabiilsuse tagamine olukorras, kus otsused muutuvad järjest

keerulisemaks. Samuti hoiatati, et globaalse finantskriisi järgsete finantsreformide nõrgestamine

oleks riskantne ning keskpankade esindajad rõhutasid keskpankade iseseisvuse tagamise tähtsust.

Aruteludes keskenduti kõrgele poliitilisele ebakindlusele, USA tariifipoliitikale ja üleilmsetele

tasakaalustamatustele. Kuigi USA väljendas usku, et ebakindluse tipp on möödas, jäi teiste osalejate

seas skeptitsismi edasiste kaubandusläbirääkimiste suhtes.

Rahvusvahelise finantsarhitektuuri vallas kinnitati toetust tugevama IMFi rollile globaalse

finantsturvalisuse võrgustikus ning arengupankade tõhustamisele vastavalt G20 tegevuskavale.

Toetati erasektori kapitali kaasamist uuenduslike rahastamisvahendite kaudu (nt garantiid, kohalikus

vääringus laenamine, segarahastus). Suurt tähelepanu sai ka võlaküsimuste lahendamine – sooviti

tugevdada ühise võlakäsitluse raamistikku ja toetati uue juhendmaterjali kasutuselevõttu võlgade

restruktureerimiseks.

Aafrika arenguteemadel tõsteti esile vajadust pikaajalise koostööraamistiku järele, rõhutades

kooskõla seniste algatustega, nagu Compact with Africa. Lõuna-Aafrika Vabariik rõhutas eesistujana

vajadust edeneda kasvu toetamise diskussioonidelt reaalsete tegevusteni. Olulisteks kitsaskohtadeks

nimetati institutsionaalseid nõrkusi, taristupuudujääke, makromajanduslikke haavatavusi ning

kapitali kõrget hinda. Rõhutati vajadust edendada Aafrika mandriülest vabakaubandusala ja tagada

parem ligipääs energiale.

7. Euroopa majanduse taastumine. Taaste- ja vastupidavuskava (RRF) teemalised nõukogu

rakendusotsused

- Heakskiitmine

Nõukogu kinnitab Portugali, Hispaania, Slovakkia ja Hollandi taastekavade muudatused.

8. Muud teemad: Finantsteenuste valdkonna õigusaktide rakendamise seis

- Teave Komisjonilt

Komisjon teeb tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna direktiivide ülevõtmisest liikmesriikide

õigusesse.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 13. mai 2025. a istungil

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

13. mai 2025. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 12. mai 2025 aasta kohtumise

teemadest – 8 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 07.05.2025 nr 11-3.1/2176-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja mai 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025.

a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 13. mai 2025. a istungil:

1. Konkurentsivõime, lihtsustamine ja ärikeskkonna parandamine: säästude ja

investeeringute liit

 Toetame säästude ja investeeringute liidu (SIU) eesmärke ja põhimõtteid, mis aitavad

tavakodanikke enam investeerimisse kaasata, parandada ettevõtete rahastamist ning

suurendada Euroopa Liidu atraktiivsust välisturgudel. Toetame algatusi, mis aitavad

pakkuda majapidamistele mitmekesisemaid võimalusi säästude investeerimiseks. Eriti

oluliseks peame selleks finantskirjaoskuse arendamist ning investeerimiskontode

laiemat kasutamist. Kaasneda võivate maksuküsimuste juures on oluline, et sellekohaste

algatuste otsustusprotsess toimuks maksude valdkonna töörühmades.

 Toetame kapitali kättesaadavuse parandamisega ettevõtetele seonduvaid algatusi.

Olulisteks peame nii institutsionaalsete investorite tehtavate omakapitaliinvesteeringute

edendamist, riskikapitaliinvesteeringutest väljumise lihtsustamist, kui ka ettevõtete

börsil noteerimise lihtsamaks ja soodsamaks muutmist ja kogumisse koondatud varade

kohta väärtpaberite väljaandmise (väärtpaberistamise) raamistiku lihtsustamist.

Väärtpaberistamise edendamisel on oluline arvestada sellega tervikuna kaasnevaid riske

ja analüüsida võimalikke lihtsustamise ning pankade ja kindlustusseltside

kapitalinõuete muutmisega kaasnevaid mõjusid.

 Toetame tõkete tuvastamist ja kõrvaldamist Euroopa Liidu kapitaliturgude piiriüleselt

toimimiselt. Suhtume positiivselt turgude tugevamasse integreerimisse, eelkõige

suurema piiriülese mõjuga valdkondades, nagu näiteks väärtpaberite

keskdepositooriumite ja väärtpaberibörside tegutsemine. Oluline on, et selline

integreerimine toimuks turupõhise arenguna.

 Pooldame sarnastel põhimõtetel ja reeglitel põhinevat finantsjärelevalvet. Järelevalve

tsentraliseerimisele erinevates valdkondades Euroopa Liidu tasandil peaks eelnema

põhjalik mõjude hindamine, milles toodaks välja tsentraliseerimisega kaasnev

efektiivsuse suurenemine ja kaasnevad muud kasud ning kulud.

2. Komisjoni ettepanek pankade stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) kohta

- Toetame pankade stabiilse netorahastamise kordaja nõude kiireloomulist

asjakohastamist, et toetada Euroopa pankade globaalset konkurentsivõimet. Eelistame

nõude üleminekukorra pikendamist, kuid mitte püsivaks muutmist, et tagada pikas

ajahorisondis rahvusvaheliste standardite rakendamine Euroopa Liidus.    

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär