Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.4-1.4/1250-1 |
Registreeritud | 07.05.2025 |
Sünkroonitud | 08.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
Sari | 1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused |
Toimik | 1.4-1.4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Välisministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
Vastutaja | Kantsleri vastutusvaldkond |
Originaal | Ava uues aknas |
Vastuvõtmise kuupäev : 07/05/2025
EUROOPA LIIDU KOHUS
Kantselei
06/05/25
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus
E-mail : [email protected] Kantselei
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1330657.6 ES
Eelotsuse asi C-235/25
Zabrano 1
(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Cataluña -
Hispaania)
Eelotsusetaotluse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL
artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.
Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes
Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,
liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud
küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse
korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või
tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke
seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,
kusjuures seda tähtaega ei pikendata.
Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus
esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule
kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja
jooksul.
Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse
lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.
1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.
-2-
Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele
juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate
kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis
„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele
Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23
nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes
isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.
Leticia Carrasco Marco
Ametnik
Vastuvõtmise kuupäev : 07/05/2025
Kokkuvõte C-235/25 – 1
Kohtuasi C-235/25 [Zabrano]i
Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98
lõikele 1
Saabumise kuupäev:
27. märts 2025
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia autonoomse
piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
10. märts 2025
Apellant:
CG
Vastustaja:
Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) (riiklik
sotsiaalkindlustusamet, Hispaania)
Põhikohtuasja ese
Teise astme töövaidlus, mille ese on püsiva täieliku töövõimetusega
politseiametnikule määratud pensioni tühistamine.
Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus
ELTL artikkel 267. Hispaania kohtupraktika nõukogu 27. novembri 2000. aasta
direktiivile 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks
kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) vastavuse analüüsimine.
i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.
ET
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25
2
Eelotsuse küsimused
1. Kas 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse
üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,
artikli 3 lõike 1 punkti c ja artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud
direktiiv on kohaldatav juhul, kui kohalik politseiametnikult, kellele on füüsilise
puude tekkimise tõttu määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension ja kes on
viidud üle vähendatud koormusega tegevteenistusse, kus ta täidab
haldusülesandeid ja tegeleb kodanike teenindamisega ning tema ülesanded
erinevad puude määramise põhjustanud tööülesannetest, nõutakse, et ta lõpetaks
nimetatud pensioni saamiseks kohaliku politseiametniku teenistussuhte?
2. Kas direktiivi 2000/78 artiklit 5 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta
artiklitest 21 ja 26 ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklist 2
ja artikli 27 lõikest 1 lähtuvalt tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi
kohtupraktika, mille kohaselt vähendatud koormusega tegevteenistuses töötav
kohalik politseiametnik, kellele on määratud püsiva täieliku töövõimetuse
pension, peab lõpetama nimetatud pensioni saamiseks kohaliku politseiametniku
teenistussuhte, kui ta on juba viidud üle täitma tööülesandeid, mis erinevad puude
määramise põhjustanud tööülesannetest ja sellega on kaasnenud palgavähendus?
Viidatud liidu õigusnormid
Euroopa Liidu põhiõiguste harta: artikli 21 lõige 1 ja artikkel 26.
Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse
üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel:
artikli 3 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 5. Nimetatud direktiiviga seoses viidatakse
13. detsembril 2006 New Yorgis allkirjastatud puuetega inimeste õiguste
konventsioonile, mis sõlmiti liidu nimelt nõukogu 26. novembri 2009. aasta
otsusega 2010/48/EÜ, eelkõige selle artikkel 2 (mõisted „diskrimineerimine puude
alusel“ ja „põhjendatud ümberkorraldused“) ning artikli 27 lõige 1.
Viidatud riigisisesed õigusnormid
10. juuli 1991. aasta Kataloonia autonoomse piirkonna seadus 16/1991 kohaliku
politsei kohta (Ley 16/1991 de las Policías Locales, de Cataluña).
Seaduse artiklis 43 on sätestatud:
„1. Kohalikud politseiametnikud, kelle tavateenistuses osalemise võime on
meditsiinilise arvamuse kohaselt või vanuse tõttu, mis on vähemalt 57 aastat,
vähenenud, viiakse vastavalt omavalitsuse määruses sätestatule üle vähendatud
koormusega tegevteenistusse.
ZABRANO
3
2. Üldjuhul tegutsevad kohalikud politseiametnikud vähendatud koormusega
tegevteenistuses samas üksuses, kuhu nad kuuluvad, täites olenevalt oma
ametiastmest teisi tööülesandeid; kui see ei ole kas töökohtade puudumise või
töövõimetuse laadi tõttu võimalik, võivad nad täita oma ametiastmele vastavaid
täiendavaid ülesandeid sama kohaliku omavalitsuse teistes töökohtades.
3. Vähendatud koormusega tegevteenistusse üleviimisega ei kaasne mõjutatud
isiku põhipalga ega ametiastme alandamist.“
Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandlik dekreet 8/2015, millega kiidetakse
heaks üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud redaktsioon (Real Decreto
Legislativo 8/2015 por el que se aprueba el texto refundido de la Ley General de
la Seguridad Social).
Üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 914 lõige 4 on üleminekusätte 26ª
kohaselt sõnastatud järgmiselt: „Püsivaks täielikuks töövõimetuseks loetakse
tavapärase kutseala puhul võimetust, mis takistab töötajal täita kõiki selle
tavapärase kutsealaga seotud ülesandeid või enda olulisi ülesandeid, samas võib ta
töötada muul kutsealal.“
Tavapärase kutseala mõiste sisaldub üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 194
lõikes 2, mis on üleminekusätte 26ª kohaselt sõnastatud järgmiselt:
„Õnnetusjuhtumi korral, olenemata sellest, kas tegemist on tööõnnetusega või
mitte, loetakse tavapäraseks kutsealaks seda tööd, mida töötaja tavaliselt
õnnetusjuhtumi ajal teeb. Haiguse korral, olenemata sellest, kas tegemist on
kutsehaigusega või mitte, loetakse tavapäraseks kutsealaks seda tööd, mida töötaja
põhiliselt tegi enne töövõimetuse tekkimist, nii nagu see on kindlaks määratud
õigusnormidega.“
Püsiva täieliku töövõimetuse eest makstav pension on sätestatud üldise
sotsiaalkindlustusseaduse artikli 195 lõike 2 esimeses lõigus: „Püsiva täieliku
töövõimetuse korral makstav rahaline hüvitis on eluaegne pension, mis võidakse
erandkorras asendada kindlasummalise hüvitisega, kui pensionisaaja on alla 60-
aastane.“ Sellega seoses moodustab vastavalt 15. aprilli 1969. aasta määruse,
millega kehtestatakse üldise sotsiaalkindlustusskeemi raames invaliidsushüvitiste
rakendamist ja väljatöötamist reguleerivad õigusnormid (Orden por la que se
establecen normas para la aplicación y desarrollo de las prestaciones por invalidez
en el Régimen General de la Seguridad Social), artiklile 15 püsiva töövõimetuse
pension 55% baassummast. Nimetatud baassumma arvutatakse harilike riskide
puhul järgmiselt: kahju põhjustanud sündmusele eelnenud 96 kuu jooksul
huvitatud isiku poolt tasutud osamaksete baassummad jagatakse 112-ga.
Püsiva täieliku töövõimetuse pensioni kokkusobivus palgaga on omakorda
sätestatud üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 198 lõike 1 esimeses lõigus:
„Püsiva täieliku töövõimetuse korral on asjaomane eluaegne pension kooskõlas
palgaga, mille töötaja võib saada samas äriühingus või mõnes muus äriühingus
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25
4
tingimusel, et tema tööülesanded ei lange kokku tööülesannetega, mis põhjustasid
püsiva täieliku töövõimetuse.“
Asjaolude ja põhikohtuasja lühikokkuvõte
1 Apellant, kelle tavapärane kutseala on kohalik politseiametnik, saab alates
14. juunist 2018 tööga mitteseotud haiguse tõttu püsiva täieliku töövõimetuse
pensioni. Apellant viidi füüsiliste võimete vähenemise tõttu 1. detsembril 2020 üle
vähendatud koormusega kohaliku politseiametniku tegevteenistusse, mille raames
säilisid kontoritöö ja kodanike teenindamise ülesanded, aga välistati füüsilist
pingutust nõudvad ülesanded, mistõttu ta ei täida enam kodanike julgeoleku
tagamisega seotud ülesandeid.
2 Apellant saab vähendatud koormusega tegevteenistuses väiksemat palka kui
tavapäraste politseiametniku ülesannete täitmise eest, sest ta ei saa enam
öövahetuste ja nädalalõppude eest lisatasu. Samuti on tema ametiaste nüüd C1,
mis on tema algsest ametiastmest madalam.
3 Instituto Nacional de la Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusamet, INSS)
esitas 10. märtsil 2021 hagi, et tuvastada püsiva täieliku töövõimetuse pensioni
vastuolu vähendatud koormusega tegevteenistuse ülesannetega.
4 Juzgado de lo Social n.º 3 de Girona (Girona töökohus nr 3, Hispaania) otsusega
rahuldati INSSi hagi ning otsustati, et toetuse saajale määratud püsiva täieliku
töövõimetuse hüvitis on ühitamatu kohaliku politseiametniku tavapärase kutseala
ja vähendatud koormusega tegevteenistuse ülesannetega.
5 Apellant esitas nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse Tribunal Superior de
Justicia de Cataluñale (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus,
Hispaania).
Põhikohtuasja poolte peamised argumendid
6 Apellant möönab, et riigisiseseid sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme käsitleva
Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktika kohaselt ei ole
püsiva täieliku töövõimetuse pension politseiametnike puhul ühildatav tasustatud
tööga vähendatud koormusega tegevteenistuses. Apellant väidab siiski, et
nimetatud kohtupraktika on vastuolus direktiivi 2000/78 artiklitega 1, 5 ja 7 ning
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO konventsioon“)
artiklitega 5 ja 27.
7 INSS väidab, et Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) on juba õigusliku vaidluse
lahendanud nii, et püsiva täieliku töövõimetuse pension ei ole ühildatav palgaga,
mida politseiametnikele vähendatud koormusega tegevteenistuses makstakse.
ZABRANO
5
Eelotsusetaotluse põhjenduste kokkuvõte
Esimene eelotsuse küsimus
8 Euroopa Kohus on töölt vabastamise mõiste puhul direktiivi 2000/78
kohaldatavuse tuvastamiseks sedastanud, et selle mõiste puhul peetakse eelkõige
silmas direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud mis tahes tegevuse
ühepoolset lõpetamist (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus TP (monteerija avalik-
õiguslikus televisioonis), C-356/21, EU:C:2023:9, punkt 62). Seda mõistet tuleb
tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki töölepingu lõpetamise juhtumeid, mida töötaja
ei ole soovinud ja millele ta seega oma nõusolekut ei ole andnud (11. novembri
2015. aasta kohtuotsus Pujante Rivera, C-422/14, EU:C:2015:743, punkt 48).
9 Sotsiaalkindlustushüvitiste välistamise kohta nimetatud direktiivi kohaldamisalast
selgitatakse 19. septembri 2018. aasta kohtuotsuses (C-312/17, EU:C:2018:734,
punkt 30), et arvestades direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c ja lõiget 3
koosmõjus direktiivi põhjendusega 13, tuleb direktiivi kohaldamisala mõista nii,
et see ei hõlma sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitseskeeme, millega antavaid
soodustusi ei loeta tasuks selles tähenduses, mis sellele mõistele on antud ELTL
artikli 157 lõike 2 kohaldamisel.
10 Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb mõistet „tasu“ ELTL artikli 157 lõike 2
tähenduses tõlgendada laialt. See hõlmab eelkõige igasugust tasumoodust kas
rahas või loonusena, mida makstakse kohe või tulevikus, tingimusel et töötaja
saab seda tööandjalt kas või kaudselt oma töö eest, olenemata sellest, kas seda
makstakse töölepingu või õigusnormide alusel või vabatahtlikult. Ühtlasi ei välista
asjaolu, et teatud hüvitisi makstakse pärast töösuhte lõppemist, et neil võivad olla
tasule omased tunnused ülalnimetatud sätete tähenduses (6. detsembri 2012. aasta
kohtuotsus Dittrich jt, C-124/11, C-125/11 ja C-143/11, EU:C:2012:771,
punkt 35, ning 2. juuni 2016. aasta kohtuotsus C, C-122/15, EU:C:2016:391,
punkt 21).
11 Hüvitise ELTL artikli 157 (endine artikkel 119) kohaldamisalasse kuuluvuse
hindamisel on ainus määrav kriteerium see, kas töötajale on hüvitist makstud tema
töösuhte tõttu, mis seob teda endise tööandjaga, see tähendab nimetatud sätte
sõnastusel põhinev töösuhte kriteerium (6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus
Dittrich jt, C-124/11, C-125/11 ja C-143/11, EU:C:2012:771, punkt 37, ning
24. novembri 2016. aasta kohtuotsus Parris, C-443/15, EU:C:2016:897, punkt 34).
12 Euroopa Kohtu 7. jaanuari 2004. aasta kohtuotsuses K. B. (C-117/01,
EU:C:2004:7, punkt 25) võeti asjaomane kohtupraktika kokku sedastades, et
pensionikindlustussüsteemi väljamaksed, mis sõltuvad peamiselt huvitatud isiku
varasemast tööst, on seotud selle isiku saadud tasuga ning kuuluvad EÜ artikli 141
reguleerimisalasse.
13 Sotsiaalkindlustuspensionite kohta märkis Euroopa Kohus 12. septembri
2002. aasta otsuses Niemi (C-351/00, EU:C:2002:480, punkt 45), et hindamaks,
kas vanaduspension jääb aluslepingu artikli 119 kohaldamisalasse, on
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25
6
kohtupraktikas kasutatud määrava kriteeriumina seda, kas töösuhte ja
vanaduspensioni vahel on seos ning ei ole leitud, et pensionihüvitiste süsteemi
struktuurielementidel on otsustav tähtsus. Asjaolu, et seaduses sätestatud
pensionisüsteem kuulub ühtlustatud süsteemi nii, et kindlustatud isiku saadav
kogupension kajastab kogu karjääri jooksul tehtud tööd olenemata asjaomasest
tööst ja tegevusvaldkonnast, ei saa välistada aluslepingu artikli 119 kohaldamist
ainult selle tõttu, et pension on seotud töösuhtega ja seetõttu maksab riik seda kui
tööandja.
14 Sellele eeldusele tuginedes märgiti nimetatud kohtuasja punktis 47, et
sotsiaalpoliitilised, riigikorralduslikud või eetilised kaalutlused või
eelarvekaalutlused, mida riigi seadusandja arvestas või võis arvestada sellise
skeemi kehtestamisel nagu põhikohtuasjas, ei saa siiski prevaleerida, kui pension
puudutab vaid üht erilist töötajate kategooriat, sõltub otseselt töötatud ajast ning
kui pensionisumma arvutatakse ametniku viimase palga alusel. Sellisel juhul on
avaliku sektori tööandja makstav pension täiesti võrreldav pensioniga, mida
erasektori äriühing maksaks oma endistele töötajatele.
15 Euroopa Kohus järeldas neid parameetreid rakendades, et selline pensionisüsteem
nagu käsitletakse Soome seaduses 280/1966, mis hõlmab kõiki riigi töötajaid
(ametnikud või erasektori töötajad), mille lähtepunktiks on töötatud ajal põhinev
tööea ülempiir ja mille puhul arvutatakse pensioni summa välja vahetult
pensionile jäämisele eelnenud aastatel saadud keskmise palga põhjal, jääb endise
artikli 119 kohaldamisalasse, mistõttu on direktiiv 2000/78 kohaldatav.
16 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi käesolevas kohtuasjas
direktiivi 2000/78 kohaldamise kohta. Riigisisese kohtupraktika kohaselt on
kohustuslik, et töötaja, kellele on määratud püsiva täieliku töövõimetuse eest
pension, lõpetab nimetatud hüvitise saamiseks politseiametnikuna töötamise, mis
lõpetab tema teenistussuhte. Töölt lahkumist nõutakse, kui politseiametnik on
viidud üle vähendatud koormusega tegevteenistusse ja ta täidab teistsuguseid
tööülesanded kui need, mille tõttu puue tuvastati. See on nõutud isegi juhul, kui
tööülesannete muutmisega on kaasnenud palgavähendus nagu käesolevas
kohtuasjas. Kuna töötajale määratud püsiva täieliku töövõimetuse pensioni
saamiseks on ta kohustatud lõpetama teenistussuhte, leiab eelotsusetaotluse
esitanud kohtus, et direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud
tagatised võivad olla kohaldatavad, sest tegemist on tegevusega, mis mõjutab
töötingimusi, sealhulgas töölt vabastamine, mida käsitatakse töölepingu
lõpetamisena, mida töötaja pole soovinud.
17 Riigisiseses õiguses on püsiva täieliku töövõimetuse eesmärk hüvitada sissetuleku
kaotus, mis on tingitud sellest, et töötaja, kellele on määratud puue, ei saa jätkata
tavapärase kutseala ülesannete täitmist. Selline riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi
eluaegne pension arvutatakse, võttes lähtepunktiks töötaja poolt viimasel 96 kuul
saadud töötasu, mis jagatakse 112-ga. Pensioni suurus on (üldreeglina) 55%
kirjeldatud viisil arvutatud baassummast. Seetõttu võib direktiivi 2000/78 artikli 3
lõike 3 alusel asuda seisukohale, et püsiva täieliku töövõimetuse pensioni
ZABRANO
7
makstakse hüvitise saajale tööandja juures töötamise tõttu, mistõttu on nimetatud
direktiiv kohaldatav.
Teine eelotsuse küsimus
18 Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) on eespool ära toodud
sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme tõlgendades tõdenud, et töötajale määratud
püsiva täieliku töövõimetuse pension on palga saamisega ühitamatu, kui töötaja
täidab vähendatud koormusega tegevteenistuses teistsuguseid tööülesandeid kui
need, mida ta enne kahju põhjustanud sündmust täitis ning millest tingituna
määrati tavapärasel kutsealal töötamiseks püsiv töövõimetus. See kohtupraktika
tuleneb 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsusest nr 356/2017 (kohtuasi 2050/2015) ja
seda ei ole hilisemate otsustega muudetud. Lisaks on seda laiendatud mitte üksnes
vähendatud koormusega tegevteenistuse võimalusega ametitele, näiteks politsei,
vaid ka töötajatele, kes viiakse üle teisele töökohale, mille tööülesanded on
erinevad ning mille puhul tööpäeva pikkus ja palk vähenevad (16. juuli
2024. aasta kohtuotsus nr 1022/2024, kohtuotsus 3993/2021).
19 Sellise riigisisese kohtupraktika tulemusena on töötajal, kellele on määratud
püsiva täieliku töövõimetuse pension, kohustus lõpetada nimetatud hüvitise
saamiseks tavapärasel kutsealal töötamine, millega kaasneb teenistus- või töösuhte
lõpetamine, isegi juhul, kui ta on viidud üle täitma teistsuguseid tööülesandeid kui
need, mis tingisid nimetatud puude määramise ja palgavähenduse.
20 Kuigi liikmesriik on ainsana pädev korraldama oma sotsiaalkindlustussüsteemi ja
määrama kindlaks sotsiaalkindlustushüvitiste andmise tingimused, peab
liikmesriik selle pädevuse teostamisel järgima liidu õigust (30. juuni 2022. aasta
kohtuotsus INSS (täieliku töövõimetuse hüvitiste maksmine kumulatiivselt),
C-625/20, EU:C:2022:508).
21 Direktiiviga 2000/78 täpsustatakse harta artiklis 21 sätestatud
diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet, mille kohaselt on keelatud igasugune
diskrimineerimine, eelkõige puude tõttu (Euroopa Kohtu 10. veebruari 2022. aasta
otsus HR Rail, C-485/20, EU:C:2022:85, punkt 27). Samuti võib
direktiivi 2000/78 sätete tõlgendamisel tugineda ÜRO konventsiooni sätetele,
mistõttu tuleb seda direktiivi tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas
selle konventsiooniga (21. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Komisia za zashtita ot
diskriminatsia, C-824/19, EU:C:2021:862, punkt 59).
22 Niisiis tuleb mõistet „puue“ tõlgendada nii, et see hõlmab patoloogilist seisundit,
mille on põhjustanud arstlikult diagnoositud ajutine haigus või ravimatu haigus,
kui selle haigusega kaasneb füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest
tingitud piirang, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase
isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel, ja
see piirang on pikaajaline (Euroopa Kohtu 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Z.,
C-363/12, EU:C:2014:159; 18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FOA, C-354/13,
EU:C:2014:2463; 1. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Daouidi, C-395/15,
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25
8
EU:C:2016:917; 9. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Milkova, C-406/15,
EU:C:2017:198; 18. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus Ruiz Conejero, C-270/16,
EU:C:2018:17 ja 11. septembri 2019. aasta kohtuotsus Nobel Plastiques Ibérica,
C-397/18, EU:C:2019:703).
23 Mõiste „mõistlikud abinõud“ tähendab omakorda seda, et töötaja, kes on
tunnistatud puude tõttu võimetuks täitma oma töökohaga seotud olulisi
ülesandeid, tuleb ümber paigutada teisele töökohale, mille jaoks tal on vajalikud
oskused, võimed ja võimalused, tingimusel et selline meede ei põhjusta tööandjale
ebaproportsionaalselt suurt koormust (10. veebruari 2022. aasta kohtuotsus HR
Rail, C-485/20, EU:C:2022:85, punkt 49).
24 18. jaanuari 2024. aasta kohtuotsuses Ca Na Negreta (C-631/22, EU:C:2024:53)
on selles analüüsitud Hispaania tööõigust ja sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme,
mille kohaselt peab puudega töötaja lõpetama püsiva täieliku töövõimetuse
pensioni saamiseks töösuhte olenemata sellest, et ta saaks ühitada nimetatud
pensionit teiste ametitega. Nimetatud kohtuotsuse punktis 49 on sedastatud, et
asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide kohaselt
tunnistati töötaja tema taotlusel püsivalt täielikult töövõimetuks ja see annab talle
õiguse saada sotsiaalkindlustushüvitist, st igakuist pensioni, säilitades samas
võimaluse täita muid tööülesandeid, ei ole asjakohane selleks, et tuvastada, kes
mõistlike abinõude võtmise kohustus on täidetud.
25 Sama arutluskäiku järgides on kohtuotsuse punktis 50 märgitud, et sellised
riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on puudega töötaja sunnitud riskeerima
töökoha kaotamisega, et saada sotsiaalkindlustushüvitist, kahjustavad nimelt
direktiivi 2000/78 artikli 5 soovitavat toimet, arvestades ÜRO konventsiooni
artikli 27 lõiget 1, mille kohaselt tuleb kaitsta ja edendada õigust tööle, kaasa
arvatud nende isikute puhul, kes on saanud puude töötamise käigus, ning töökoha
säilitamist. Kuna kõnealused riigisisesed õigusnormid samastavad „püsiva täieliku
töövõimetuse“, mis puudutab üksnes tavapäraseid tööülesandeid, töötaja surma
või „püsiva üldise töövõimetusega“, mis Hispaania valitsuse kirjalike
seisukohtade kohaselt tähendab igasuguse töövõime puudumist, siis on need
õigusnormid vastuolus puuetega inimeste tööalase integratsiooni eesmärgiga,
mida mainitakse harta artiklis 26.
26 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlus selle osas, kas riigisisene
kohtupraktika on nimetatud direktiivi artikli 5 eesmärgiga vastuolus.
27 Esiteks võib selline töötaja nagu käesoleva kohtuasja apellant, kellele on määratud
püsiv töövõimetus tavapärase kutseala (kohalik politseiametnik) ülesannete
täitmiseks, võib jääda mõiste „puudega inimene“ kohaldamisalasse Euroopa
Kohtu praktika tähenduses. Apellandil on krooniline füüsiline piirang, mis
takistab kodanike julgeolekuga seotud tavapäraste tööülesannete täitmist, mistõttu
on talle määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension.
ZABRANO
9
28 Teiseks viiakse apellant pärast talle nimetatud pensioni määramist üle vähendatud
koormusega kohaliku politseiametniku tegevteenistusse, mille raames ta lõpetab
kodanike julgeolekuga seotud tööülesannete täitmise, mille tõttu talle püsiv
töövõimetus määrati. Selle tulemusena piirdub vähendatud koormusega
tegevteenistus haldusülesannete täitmise ja kodanike teenindamisega, eelmainitud
ülesanded välistatakse, apellant ei saa enam teatavaid lisatasusid ja ametiastme
alanemisega väheneb tema täispalk.
29 Kolmandaks pärast töötaja tööülesannete muutmist, millega kaasneb töötasu
vähenemine, määratakse liikmesriigi kirjeldatud kohtupraktika kohaselt pensioni
maksmise peatamine ja antakse korraldus kõik hüvitisena saadud summad tagasi
maksta. Kuigi ülesanded, mida apellant vähendatud koormusega tegevteenistuses
täidab, erinevad tööülesannetest, mis tingisid püsiva täieliku töövõimetuse, ja ta
saab nende täitmise eest väiksemat töötasu, leitakse, et nimetatud pension on
palgaga ühitamatu. Seetõttu kohustatakse puudega töötajat lõpetama uute
tööülesannetega avalik-õiguslik töösuhe, kui ta soovib talle määratud hüvitist
saada. Ei saa eirata tõsiasja, et püsiva täieliku töövõimetuse pension, mille
eesmärk on hüvitada sissetuleku vähenemist, mis on tingitud sellest, et töötaja ei
saa oma tavapärasel kutsealal töötada, moodustab eelnevalt saadud palgast ainult
umbes poole.
30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab neid asjaolusid arvestades, et kirjeldatud
riigisisene kohtupraktika võib kahjustada soovitavat toimet, mis on
direktiivi 2000/78 artiklil 5, tõlgendatuna koostoimes harta artiklitega 21 ja 26
ning ÜRO konventsiooni artikli 2 ja artikli 27 lõikega 1. Kui nimetatud Euroopa ja
rahvusvaheliste normide lõppeesmärk on võimaldada nii palju kui võimalik
puuetega inimeste sotsiaalset lõimimist, nii et nad ei kannata puude tõttu kahju ja
neid ei tõrjuta seetõttu tööturult välja, siis võib liikmesriigi kohtupraktika, mis
kohustab puudega töötajal, kes on tööülesandeid vahetanud ja kelle palk on
vähenenud, lõpetama talle määratud püsiva täieliku töövõimetuse pensioni
saamiseks nimetatud töösuhte, olla nimetatud õigusnormiga vastuolus.