Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 07/05/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

06/05/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1330657.6 ES

Eelotsuse asi C-235/25

Zabrano 1

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Cataluña -

Hispaania)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23

nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes

isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Leticia Carrasco Marco

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 07/05/2025

Kokkuvõte C-235/25 – 1

Kohtuasi C-235/25 [Zabrano]i

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

27. märts 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia autonoomse

piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

10. märts 2025

Apellant:

CG

Vastustaja:

Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS) (riiklik

sotsiaalkindlustusamet, Hispaania)

Põhikohtuasja ese

Teise astme töövaidlus, mille ese on püsiva täieliku töövõimetusega

politseiametnikule määratud pensioni tühistamine.

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

ELTL artikkel 267. Hispaania kohtupraktika nõukogu 27. novembri 2000. aasta

direktiivile 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks

kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) vastavuse analüüsimine.

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse

üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,

artikli 3 lõike 1 punkti c ja artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et nimetatud

direktiiv on kohaldatav juhul, kui kohalik politseiametnikult, kellele on füüsilise

puude tekkimise tõttu määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension ja kes on

viidud üle vähendatud koormusega tegevteenistusse, kus ta täidab

haldusülesandeid ja tegeleb kodanike teenindamisega ning tema ülesanded

erinevad puude määramise põhjustanud tööülesannetest, nõutakse, et ta lõpetaks

nimetatud pensioni saamiseks kohaliku politseiametniku teenistussuhte?

2. Kas direktiivi 2000/78 artiklit 5 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta

artiklitest 21 ja 26 ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklist 2

ja artikli 27 lõikest 1 lähtuvalt tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi

kohtupraktika, mille kohaselt vähendatud koormusega tegevteenistuses töötav

kohalik politseiametnik, kellele on määratud püsiva täieliku töövõimetuse

pension, peab lõpetama nimetatud pensioni saamiseks kohaliku politseiametniku

teenistussuhte, kui ta on juba viidud üle täitma tööülesandeid, mis erinevad puude

määramise põhjustanud tööülesannetest ja sellega on kaasnenud palgavähendus?

Viidatud liidu õigusnormid

Euroopa Liidu põhiõiguste harta: artikli 21 lõige 1 ja artikkel 26.

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse

üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel:

artikli 3 lõiked 1 ja 3 ning artikkel 5. Nimetatud direktiiviga seoses viidatakse

13. detsembril 2006 New Yorgis allkirjastatud puuetega inimeste õiguste

konventsioonile, mis sõlmiti liidu nimelt nõukogu 26. novembri 2009. aasta

otsusega 2010/48/EÜ, eelkõige selle artikkel 2 (mõisted „diskrimineerimine puude

alusel“ ja „põhjendatud ümberkorraldused“) ning artikli 27 lõige 1.

Viidatud riigisisesed õigusnormid

10. juuli 1991. aasta Kataloonia autonoomse piirkonna seadus 16/1991 kohaliku

politsei kohta (Ley 16/1991 de las Policías Locales, de Cataluña).

Seaduse artiklis 43 on sätestatud:

„1. Kohalikud politseiametnikud, kelle tavateenistuses osalemise võime on

meditsiinilise arvamuse kohaselt või vanuse tõttu, mis on vähemalt 57 aastat,

vähenenud, viiakse vastavalt omavalitsuse määruses sätestatule üle vähendatud

koormusega tegevteenistusse.

ZABRANO

3

2. Üldjuhul tegutsevad kohalikud politseiametnikud vähendatud koormusega

tegevteenistuses samas üksuses, kuhu nad kuuluvad, täites olenevalt oma

ametiastmest teisi tööülesandeid; kui see ei ole kas töökohtade puudumise või

töövõimetuse laadi tõttu võimalik, võivad nad täita oma ametiastmele vastavaid

täiendavaid ülesandeid sama kohaliku omavalitsuse teistes töökohtades.

3. Vähendatud koormusega tegevteenistusse üleviimisega ei kaasne mõjutatud

isiku põhipalga ega ametiastme alandamist.“

Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandlik dekreet 8/2015, millega kiidetakse

heaks üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud redaktsioon (Real Decreto

Legislativo 8/2015 por el que se aprueba el texto refundido de la Ley General de

la Seguridad Social).

Üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 914 lõige 4 on üleminekusätte 26ª

kohaselt sõnastatud järgmiselt: „Püsivaks täielikuks töövõimetuseks loetakse

tavapärase kutseala puhul võimetust, mis takistab töötajal täita kõiki selle

tavapärase kutsealaga seotud ülesandeid või enda olulisi ülesandeid, samas võib ta

töötada muul kutsealal.“

Tavapärase kutseala mõiste sisaldub üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 194

lõikes 2, mis on üleminekusätte 26ª kohaselt sõnastatud järgmiselt:

„Õnnetusjuhtumi korral, olenemata sellest, kas tegemist on tööõnnetusega või

mitte, loetakse tavapäraseks kutsealaks seda tööd, mida töötaja tavaliselt

õnnetusjuhtumi ajal teeb. Haiguse korral, olenemata sellest, kas tegemist on

kutsehaigusega või mitte, loetakse tavapäraseks kutsealaks seda tööd, mida töötaja

põhiliselt tegi enne töövõimetuse tekkimist, nii nagu see on kindlaks määratud

õigusnormidega.“

Püsiva täieliku töövõimetuse eest makstav pension on sätestatud üldise

sotsiaalkindlustusseaduse artikli 195 lõike 2 esimeses lõigus: „Püsiva täieliku

töövõimetuse korral makstav rahaline hüvitis on eluaegne pension, mis võidakse

erandkorras asendada kindlasummalise hüvitisega, kui pensionisaaja on alla 60-

aastane.“ Sellega seoses moodustab vastavalt 15. aprilli 1969. aasta määruse,

millega kehtestatakse üldise sotsiaalkindlustusskeemi raames invaliidsushüvitiste

rakendamist ja väljatöötamist reguleerivad õigusnormid (Orden por la que se

establecen normas para la aplicación y desarrollo de las prestaciones por invalidez

en el Régimen General de la Seguridad Social), artiklile 15 püsiva töövõimetuse

pension 55% baassummast. Nimetatud baassumma arvutatakse harilike riskide

puhul järgmiselt: kahju põhjustanud sündmusele eelnenud 96 kuu jooksul

huvitatud isiku poolt tasutud osamaksete baassummad jagatakse 112-ga.

Püsiva täieliku töövõimetuse pensioni kokkusobivus palgaga on omakorda

sätestatud üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 198 lõike 1 esimeses lõigus:

„Püsiva täieliku töövõimetuse korral on asjaomane eluaegne pension kooskõlas

palgaga, mille töötaja võib saada samas äriühingus või mõnes muus äriühingus

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25

4

tingimusel, et tema tööülesanded ei lange kokku tööülesannetega, mis põhjustasid

püsiva täieliku töövõimetuse.“

Asjaolude ja põhikohtuasja lühikokkuvõte

1 Apellant, kelle tavapärane kutseala on kohalik politseiametnik, saab alates

14. juunist 2018 tööga mitteseotud haiguse tõttu püsiva täieliku töövõimetuse

pensioni. Apellant viidi füüsiliste võimete vähenemise tõttu 1. detsembril 2020 üle

vähendatud koormusega kohaliku politseiametniku tegevteenistusse, mille raames

säilisid kontoritöö ja kodanike teenindamise ülesanded, aga välistati füüsilist

pingutust nõudvad ülesanded, mistõttu ta ei täida enam kodanike julgeoleku

tagamisega seotud ülesandeid.

2 Apellant saab vähendatud koormusega tegevteenistuses väiksemat palka kui

tavapäraste politseiametniku ülesannete täitmise eest, sest ta ei saa enam

öövahetuste ja nädalalõppude eest lisatasu. Samuti on tema ametiaste nüüd C1,

mis on tema algsest ametiastmest madalam.

3 Instituto Nacional de la Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusamet, INSS)

esitas 10. märtsil 2021 hagi, et tuvastada püsiva täieliku töövõimetuse pensioni

vastuolu vähendatud koormusega tegevteenistuse ülesannetega.

4 Juzgado de lo Social n.º 3 de Girona (Girona töökohus nr 3, Hispaania) otsusega

rahuldati INSSi hagi ning otsustati, et toetuse saajale määratud püsiva täieliku

töövõimetuse hüvitis on ühitamatu kohaliku politseiametniku tavapärase kutseala

ja vähendatud koormusega tegevteenistuse ülesannetega.

5 Apellant esitas nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse Tribunal Superior de

Justicia de Cataluñale (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus,

Hispaania).

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

6 Apellant möönab, et riigisiseseid sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme käsitleva

Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktika kohaselt ei ole

püsiva täieliku töövõimetuse pension politseiametnike puhul ühildatav tasustatud

tööga vähendatud koormusega tegevteenistuses. Apellant väidab siiski, et

nimetatud kohtupraktika on vastuolus direktiivi 2000/78 artiklitega 1, 5 ja 7 ning

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO konventsioon“)

artiklitega 5 ja 27.

7 INSS väidab, et Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) on juba õigusliku vaidluse

lahendanud nii, et püsiva täieliku töövõimetuse pension ei ole ühildatav palgaga,

mida politseiametnikele vähendatud koormusega tegevteenistuses makstakse.

ZABRANO

5

Eelotsusetaotluse põhjenduste kokkuvõte

Esimene eelotsuse küsimus

8 Euroopa Kohus on töölt vabastamise mõiste puhul direktiivi 2000/78

kohaldatavuse tuvastamiseks sedastanud, et selle mõiste puhul peetakse eelkõige

silmas direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud mis tahes tegevuse

ühepoolset lõpetamist (12. jaanuari 2023. aasta kohtuotsus TP (monteerija avalik-

õiguslikus televisioonis), C-356/21, EU:C:2023:9, punkt 62). Seda mõistet tuleb

tõlgendada nii, et see hõlmab kõiki töölepingu lõpetamise juhtumeid, mida töötaja

ei ole soovinud ja millele ta seega oma nõusolekut ei ole andnud (11. novembri

2015. aasta kohtuotsus Pujante Rivera, C-422/14, EU:C:2015:743, punkt 48).

9 Sotsiaalkindlustushüvitiste välistamise kohta nimetatud direktiivi kohaldamisalast

selgitatakse 19. septembri 2018. aasta kohtuotsuses (C-312/17, EU:C:2018:734,

punkt 30), et arvestades direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c ja lõiget 3

koosmõjus direktiivi põhjendusega 13, tuleb direktiivi kohaldamisala mõista nii,

et see ei hõlma sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitseskeeme, millega antavaid

soodustusi ei loeta tasuks selles tähenduses, mis sellele mõistele on antud ELTL

artikli 157 lõike 2 kohaldamisel.

10 Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb mõistet „tasu“ ELTL artikli 157 lõike 2

tähenduses tõlgendada laialt. See hõlmab eelkõige igasugust tasumoodust kas

rahas või loonusena, mida makstakse kohe või tulevikus, tingimusel et töötaja

saab seda tööandjalt kas või kaudselt oma töö eest, olenemata sellest, kas seda

makstakse töölepingu või õigusnormide alusel või vabatahtlikult. Ühtlasi ei välista

asjaolu, et teatud hüvitisi makstakse pärast töösuhte lõppemist, et neil võivad olla

tasule omased tunnused ülalnimetatud sätete tähenduses (6. detsembri 2012. aasta

kohtuotsus Dittrich jt, C-124/11, C-125/11 ja C-143/11, EU:C:2012:771,

punkt 35, ning 2. juuni 2016. aasta kohtuotsus C, C-122/15, EU:C:2016:391,

punkt 21).

11 Hüvitise ELTL artikli 157 (endine artikkel 119) kohaldamisalasse kuuluvuse

hindamisel on ainus määrav kriteerium see, kas töötajale on hüvitist makstud tema

töösuhte tõttu, mis seob teda endise tööandjaga, see tähendab nimetatud sätte

sõnastusel põhinev töösuhte kriteerium (6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus

Dittrich jt, C-124/11, C-125/11 ja C-143/11, EU:C:2012:771, punkt 37, ning

24. novembri 2016. aasta kohtuotsus Parris, C-443/15, EU:C:2016:897, punkt 34).

12 Euroopa Kohtu 7. jaanuari 2004. aasta kohtuotsuses K. B. (C-117/01,

EU:C:2004:7, punkt 25) võeti asjaomane kohtupraktika kokku sedastades, et

pensionikindlustussüsteemi väljamaksed, mis sõltuvad peamiselt huvitatud isiku

varasemast tööst, on seotud selle isiku saadud tasuga ning kuuluvad EÜ artikli 141

reguleerimisalasse.

13 Sotsiaalkindlustuspensionite kohta märkis Euroopa Kohus 12. septembri

2002. aasta otsuses Niemi (C-351/00, EU:C:2002:480, punkt 45), et hindamaks,

kas vanaduspension jääb aluslepingu artikli 119 kohaldamisalasse, on

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25

6

kohtupraktikas kasutatud määrava kriteeriumina seda, kas töösuhte ja

vanaduspensioni vahel on seos ning ei ole leitud, et pensionihüvitiste süsteemi

struktuurielementidel on otsustav tähtsus. Asjaolu, et seaduses sätestatud

pensionisüsteem kuulub ühtlustatud süsteemi nii, et kindlustatud isiku saadav

kogupension kajastab kogu karjääri jooksul tehtud tööd olenemata asjaomasest

tööst ja tegevusvaldkonnast, ei saa välistada aluslepingu artikli 119 kohaldamist

ainult selle tõttu, et pension on seotud töösuhtega ja seetõttu maksab riik seda kui

tööandja.

14 Sellele eeldusele tuginedes märgiti nimetatud kohtuasja punktis 47, et

sotsiaalpoliitilised, riigikorralduslikud või eetilised kaalutlused või

eelarvekaalutlused, mida riigi seadusandja arvestas või võis arvestada sellise

skeemi kehtestamisel nagu põhikohtuasjas, ei saa siiski prevaleerida, kui pension

puudutab vaid üht erilist töötajate kategooriat, sõltub otseselt töötatud ajast ning

kui pensionisumma arvutatakse ametniku viimase palga alusel. Sellisel juhul on

avaliku sektori tööandja makstav pension täiesti võrreldav pensioniga, mida

erasektori äriühing maksaks oma endistele töötajatele.

15 Euroopa Kohus järeldas neid parameetreid rakendades, et selline pensionisüsteem

nagu käsitletakse Soome seaduses 280/1966, mis hõlmab kõiki riigi töötajaid

(ametnikud või erasektori töötajad), mille lähtepunktiks on töötatud ajal põhinev

tööea ülempiir ja mille puhul arvutatakse pensioni summa välja vahetult

pensionile jäämisele eelnenud aastatel saadud keskmise palga põhjal, jääb endise

artikli 119 kohaldamisalasse, mistõttu on direktiiv 2000/78 kohaldatav.

16 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi käesolevas kohtuasjas

direktiivi 2000/78 kohaldamise kohta. Riigisisese kohtupraktika kohaselt on

kohustuslik, et töötaja, kellele on määratud püsiva täieliku töövõimetuse eest

pension, lõpetab nimetatud hüvitise saamiseks politseiametnikuna töötamise, mis

lõpetab tema teenistussuhte. Töölt lahkumist nõutakse, kui politseiametnik on

viidud üle vähendatud koormusega tegevteenistusse ja ta täidab teistsuguseid

tööülesanded kui need, mille tõttu puue tuvastati. See on nõutud isegi juhul, kui

tööülesannete muutmisega on kaasnenud palgavähendus nagu käesolevas

kohtuasjas. Kuna töötajale määratud püsiva täieliku töövõimetuse pensioni

saamiseks on ta kohustatud lõpetama teenistussuhte, leiab eelotsusetaotluse

esitanud kohtus, et direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud

tagatised võivad olla kohaldatavad, sest tegemist on tegevusega, mis mõjutab

töötingimusi, sealhulgas töölt vabastamine, mida käsitatakse töölepingu

lõpetamisena, mida töötaja pole soovinud.

17 Riigisiseses õiguses on püsiva täieliku töövõimetuse eesmärk hüvitada sissetuleku

kaotus, mis on tingitud sellest, et töötaja, kellele on määratud puue, ei saa jätkata

tavapärase kutseala ülesannete täitmist. Selline riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi

eluaegne pension arvutatakse, võttes lähtepunktiks töötaja poolt viimasel 96 kuul

saadud töötasu, mis jagatakse 112-ga. Pensioni suurus on (üldreeglina) 55%

kirjeldatud viisil arvutatud baassummast. Seetõttu võib direktiivi 2000/78 artikli 3

lõike 3 alusel asuda seisukohale, et püsiva täieliku töövõimetuse pensioni

ZABRANO

7

makstakse hüvitise saajale tööandja juures töötamise tõttu, mistõttu on nimetatud

direktiiv kohaldatav.

Teine eelotsuse küsimus

18 Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) on eespool ära toodud

sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme tõlgendades tõdenud, et töötajale määratud

püsiva täieliku töövõimetuse pension on palga saamisega ühitamatu, kui töötaja

täidab vähendatud koormusega tegevteenistuses teistsuguseid tööülesandeid kui

need, mida ta enne kahju põhjustanud sündmust täitis ning millest tingituna

määrati tavapärasel kutsealal töötamiseks püsiv töövõimetus. See kohtupraktika

tuleneb 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsusest nr 356/2017 (kohtuasi 2050/2015) ja

seda ei ole hilisemate otsustega muudetud. Lisaks on seda laiendatud mitte üksnes

vähendatud koormusega tegevteenistuse võimalusega ametitele, näiteks politsei,

vaid ka töötajatele, kes viiakse üle teisele töökohale, mille tööülesanded on

erinevad ning mille puhul tööpäeva pikkus ja palk vähenevad (16. juuli

2024. aasta kohtuotsus nr 1022/2024, kohtuotsus 3993/2021).

19 Sellise riigisisese kohtupraktika tulemusena on töötajal, kellele on määratud

püsiva täieliku töövõimetuse pension, kohustus lõpetada nimetatud hüvitise

saamiseks tavapärasel kutsealal töötamine, millega kaasneb teenistus- või töösuhte

lõpetamine, isegi juhul, kui ta on viidud üle täitma teistsuguseid tööülesandeid kui

need, mis tingisid nimetatud puude määramise ja palgavähenduse.

20 Kuigi liikmesriik on ainsana pädev korraldama oma sotsiaalkindlustussüsteemi ja

määrama kindlaks sotsiaalkindlustushüvitiste andmise tingimused, peab

liikmesriik selle pädevuse teostamisel järgima liidu õigust (30. juuni 2022. aasta

kohtuotsus INSS (täieliku töövõimetuse hüvitiste maksmine kumulatiivselt),

C-625/20, EU:C:2022:508).

21 Direktiiviga 2000/78 täpsustatakse harta artiklis 21 sätestatud

diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet, mille kohaselt on keelatud igasugune

diskrimineerimine, eelkõige puude tõttu (Euroopa Kohtu 10. veebruari 2022. aasta

otsus HR Rail, C-485/20, EU:C:2022:85, punkt 27). Samuti võib

direktiivi 2000/78 sätete tõlgendamisel tugineda ÜRO konventsiooni sätetele,

mistõttu tuleb seda direktiivi tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas

selle konventsiooniga (21. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Komisia za zashtita ot

diskriminatsia, C-824/19, EU:C:2021:862, punkt 59).

22 Niisiis tuleb mõistet „puue“ tõlgendada nii, et see hõlmab patoloogilist seisundit,

mille on põhjustanud arstlikult diagnoositud ajutine haigus või ravimatu haigus,

kui selle haigusega kaasneb füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest

tingitud piirang, mis võib koostoimes erinevate takistustega tõkestada asjaomase

isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel, ja

see piirang on pikaajaline (Euroopa Kohtu 18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Z.,

C-363/12, EU:C:2014:159; 18. detsembri 2014. aasta kohtuotsus FOA, C-354/13,

EU:C:2014:2463; 1. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Daouidi, C-395/15,

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-235/25

8

EU:C:2016:917; 9. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Milkova, C-406/15,

EU:C:2017:198; 18. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus Ruiz Conejero, C-270/16,

EU:C:2018:17 ja 11. septembri 2019. aasta kohtuotsus Nobel Plastiques Ibérica,

C-397/18, EU:C:2019:703).

23 Mõiste „mõistlikud abinõud“ tähendab omakorda seda, et töötaja, kes on

tunnistatud puude tõttu võimetuks täitma oma töökohaga seotud olulisi

ülesandeid, tuleb ümber paigutada teisele töökohale, mille jaoks tal on vajalikud

oskused, võimed ja võimalused, tingimusel et selline meede ei põhjusta tööandjale

ebaproportsionaalselt suurt koormust (10. veebruari 2022. aasta kohtuotsus HR

Rail, C-485/20, EU:C:2022:85, punkt 49).

24 18. jaanuari 2024. aasta kohtuotsuses Ca Na Negreta (C-631/22, EU:C:2024:53)

on selles analüüsitud Hispaania tööõigust ja sotsiaalkindlustusalaseid õigusnorme,

mille kohaselt peab puudega töötaja lõpetama püsiva täieliku töövõimetuse

pensioni saamiseks töösuhte olenemata sellest, et ta saaks ühitada nimetatud

pensionit teiste ametitega. Nimetatud kohtuotsuse punktis 49 on sedastatud, et

asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide kohaselt

tunnistati töötaja tema taotlusel püsivalt täielikult töövõimetuks ja see annab talle

õiguse saada sotsiaalkindlustushüvitist, st igakuist pensioni, säilitades samas

võimaluse täita muid tööülesandeid, ei ole asjakohane selleks, et tuvastada, kes

mõistlike abinõude võtmise kohustus on täidetud.

25 Sama arutluskäiku järgides on kohtuotsuse punktis 50 märgitud, et sellised

riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on puudega töötaja sunnitud riskeerima

töökoha kaotamisega, et saada sotsiaalkindlustushüvitist, kahjustavad nimelt

direktiivi 2000/78 artikli 5 soovitavat toimet, arvestades ÜRO konventsiooni

artikli 27 lõiget 1, mille kohaselt tuleb kaitsta ja edendada õigust tööle, kaasa

arvatud nende isikute puhul, kes on saanud puude töötamise käigus, ning töökoha

säilitamist. Kuna kõnealused riigisisesed õigusnormid samastavad „püsiva täieliku

töövõimetuse“, mis puudutab üksnes tavapäraseid tööülesandeid, töötaja surma

või „püsiva üldise töövõimetusega“, mis Hispaania valitsuse kirjalike

seisukohtade kohaselt tähendab igasuguse töövõime puudumist, siis on need

õigusnormid vastuolus puuetega inimeste tööalase integratsiooni eesmärgiga,

mida mainitakse harta artiklis 26.

26 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlus selle osas, kas riigisisene

kohtupraktika on nimetatud direktiivi artikli 5 eesmärgiga vastuolus.

27 Esiteks võib selline töötaja nagu käesoleva kohtuasja apellant, kellele on määratud

püsiv töövõimetus tavapärase kutseala (kohalik politseiametnik) ülesannete

täitmiseks, võib jääda mõiste „puudega inimene“ kohaldamisalasse Euroopa

Kohtu praktika tähenduses. Apellandil on krooniline füüsiline piirang, mis

takistab kodanike julgeolekuga seotud tavapäraste tööülesannete täitmist, mistõttu

on talle määratud püsiva täieliku töövõimetuse pension.

ZABRANO

9

28 Teiseks viiakse apellant pärast talle nimetatud pensioni määramist üle vähendatud

koormusega kohaliku politseiametniku tegevteenistusse, mille raames ta lõpetab

kodanike julgeolekuga seotud tööülesannete täitmise, mille tõttu talle püsiv

töövõimetus määrati. Selle tulemusena piirdub vähendatud koormusega

tegevteenistus haldusülesannete täitmise ja kodanike teenindamisega, eelmainitud

ülesanded välistatakse, apellant ei saa enam teatavaid lisatasusid ja ametiastme

alanemisega väheneb tema täispalk.

29 Kolmandaks pärast töötaja tööülesannete muutmist, millega kaasneb töötasu

vähenemine, määratakse liikmesriigi kirjeldatud kohtupraktika kohaselt pensioni

maksmise peatamine ja antakse korraldus kõik hüvitisena saadud summad tagasi

maksta. Kuigi ülesanded, mida apellant vähendatud koormusega tegevteenistuses

täidab, erinevad tööülesannetest, mis tingisid püsiva täieliku töövõimetuse, ja ta

saab nende täitmise eest väiksemat töötasu, leitakse, et nimetatud pension on

palgaga ühitamatu. Seetõttu kohustatakse puudega töötajat lõpetama uute

tööülesannetega avalik-õiguslik töösuhe, kui ta soovib talle määratud hüvitist

saada. Ei saa eirata tõsiasja, et püsiva täieliku töövõimetuse pension, mille

eesmärk on hüvitada sissetuleku vähenemist, mis on tingitud sellest, et töötaja ei

saa oma tavapärasel kutsealal töötada, moodustab eelnevalt saadud palgast ainult

umbes poole.

30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab neid asjaolusid arvestades, et kirjeldatud

riigisisene kohtupraktika võib kahjustada soovitavat toimet, mis on

direktiivi 2000/78 artiklil 5, tõlgendatuna koostoimes harta artiklitega 21 ja 26

ning ÜRO konventsiooni artikli 2 ja artikli 27 lõikega 1. Kui nimetatud Euroopa ja

rahvusvaheliste normide lõppeesmärk on võimaldada nii palju kui võimalik

puuetega inimeste sotsiaalset lõimimist, nii et nad ei kannata puude tõttu kahju ja

neid ei tõrjuta seetõttu tööturult välja, siis võib liikmesriigi kohtupraktika, mis

kohustab puudega töötajal, kes on tööülesandeid vahetanud ja kelle palk on

vähenenud, lõpetama talle määratud püsiva täieliku töövõimetuse pensioni

saamiseks nimetatud töösuhte, olla nimetatud õigusnormiga vastuolus.