| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 2-1/9934-2 |
| Registreeritud | 07.05.2025 |
| Sünkroonitud | 08.05.2025 |
| Liik | Kiri VÄLJA |
| Funktsioon | 2 Teabehaldus |
| Sari | 2-1 Kirjavahetus ja pöördumised üld-ja administratiivsetes küsimustes |
| Toimik | 2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Kaido Põlluste (SKA, Erivajadustega inimeste heaolu osakond, Ekspertiisitalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Kaido Põlluste
Sent: Sun, 13 Apr 2025 17:24:00 +0000
To: Brit Tammiste <[email protected]>
Subject: Re: Nägemispuudega inimeste puude otsused
Tere!
Vastan 06.04.2025 saadetud järelepärimisele, mis puudutas nägemispuudega inimestel tuvastatud puude raskusastme kestust.
Sotsiaalkindlustusameti andmete analüüs näitas, et nägemispuude tuvastamisel kujunes puude raskusastme kestus pikemaks, kui kõiki puude liike hõlmanud võrdlusgrupis. Sama tähelepanek kehtib kõikide vanusegruppide osas tehtud puude raskusastme otsuste kohta. 2024. aasta lõpu seisuga tuvastatud puude raskusastmete kestuse võrdlus näitas, et tuvastatud nägemispuude kestused olid selgelt pikemad kui muude puude liikide puhul.
Alljärgnevates tabelites on esitatud võrdlevalt erineva kestusega puude raskusastmete osakaal protsentides nägemispuude ja kõiki puude liike hõlmava üldvalimi korral:
LAPSED | ||
| Puude raskusastme kestus (osakaalu %) | |
Puude kestus | nägemispuude korral | kõigi puude liikide korral |
üks aasta | 3,1% | 5,9% |
kaks aastat | 19,7% | 34,8% |
kolm aastat | 57,6% | 42,4% |
kuni 16-aastaseks saamiseni | 19,7% | 16,9% |
| Puude raskusastme kestus (osakaalu %) | |
Puude kestus | nägemispuude korral | kõigi puude liikide korral |
kuus kuud kuni neli aastat | 7,7% | 16,3% |
viis aastat | 73,3% | 63,7% |
vanaduspensionini | 19% | 20% |
VANADUSPENSIONIEALISED ISIKUD | ||
| Puude raskusastme kestus (osakaalu %) | |
Puude kestus | nägemispuude korral | kõigi puude liikide korral |
üks kuni neli aastat | 1,3% | 5% |
viis aastat | 65,8% | 72,9% |
eluaegne või tähtajatu | 32,9% | 22,1% |
Silmaarsti külastamise aktiivsus sõltub väga palju nägemispiirangu põhjusest ja prognoosist. Kui inimene on ühest silmast pime ja teise silma nägemisvõime on vähenenud, siis külastab ta reeglina regulaarselt silmaarsti, kuna kardab nägeva silma nägemisvõime edasist halvenemist. Olukord on teistsugune, kui isik on kaotanud nägemise juba palju aastaid tagasi, näiteks lapseeas, ning nägemisvõime kaotuse põhjus on selline, mille puhul raviarstid nägemisvõime paranemist ei prognoosi. Arusaadavalt puudub taotlejal sel puhul motivatsioon eriarsti külastamiseks. Enamasti pöördub ta siis puude raskusastme taotlemise eel perearsti poole, kes teeb ise terviseandmetesse sissekande nägemispiirangu püsimisest, tsiteerides mõnikord ka viimast kättesaadavat silmaarsti epikriisi.
Töötava isiku nägemisvõimet võidakse hinnata ka töötervishoiu tervisekontrolli käigus. Kuigi töötervishoiu teenuseosutajatel on nägemisfunktsiooni hindamiseks enamasti olemas nii väljaõppega personal kui ka tehniline aparatuur, et talletu neil uuritud isikute kohta pikaajalisi terviseandmeid, mis võimaldaksid hinnata terviserikke kulgu ning juhtida ravi. Töötervishoiu tervisekontrollide eesmärk on kitsalt piiritletud - anda hetkehinnangu põhjal vastus küsimusele, kas isik on võimeline antud ametis töötama, diagnoosida tööst põhjustatud või kutsehaiguseid ning vajadusel teha ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks. Kuna töötervishoiuteenuse osutaja valimine ja töötaja töötervishoiuarsti vastuvõtule suunamine toimub tööandja poolt, siis ei ole sageli võimalik tagada, et sama töötervishoiu teenuseosutaja suudaks patsienti pikaajaliselt dünaamiliselt jälgida, nagu seda teeb pere- või silmaarst. Tööealised nägemispuudega isikud satuvad töötervishoiuarsti vaatevälja pigem harva, kuna väga paljud nägemispuudega isikud ei ole tööellu kaasatud.
Lisaks toimub nägemisvõime hindamine ka perearsti poolt teostatavate mootorsõidukijuhi ja relvaloa taotleja tervisekontrollide käigus. Mootorsõidukijuhi ja relvaloa taotleja tervisekontrolli nägemispuudega isikud ei pöördu, kuna keskmise nägemispuude puhul esineva piirangu ulatus välistab vastavate tervisekontrollide eduka läbimise. SKA vaates on aga kõik terviseandmetes dokumenteeritud tervisekontrollid väärtuslikuks infoallikaks, seda eriti just negatiivse tõendusväärtuse seisukohalt. Näiteks, kui isik on puude raskusastme taotluse enesehinnangu rubriigis nimetanud keskmise või koguni raske nägemispiirangu esinemist, kuid terviseandmetes puuduvad piirangu esinemist kinnitavad raviarsti epikriisid, siis võimaldab hiljutine mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbimine kindlalt välistada puude raskusastmele vastava nägemispiirangu esinemise, ilma et SKA peaks raviarstile täiendavaid järelepärimisi tegema.
Lugupidamisega,
Kaido Põlluste
metoodik-ekspertarst
erivajadustega inimeste heaolu osakond
Sotsiaalkindlustusamet
___________________________
6121360
See kiri ja manused võivad olla konfidentsiaalsed. Kui olete saanud kirja eksikombel, ei tohi te selle alusel midagi ette võtta ega seda levitada. Palun teavitage kirja saatjat eksitusest ning kustutage kiri.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|