Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 1.2-1/25/2797-2 |
Registreeritud | 07.05.2025 |
Sünkroonitud | 08.05.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 1.2 Õigusteenused |
Sari | 1.2-1 Õigusloomes osalemise asjad |
Toimik | 1.2-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Kersti Raenok (TA, Peadirektori vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18
50088, Tartu
Teie 14.04.2025 nr 8-1/25/1703
Meie 07.05.2025 nr 1.2-1/25/2797-2
Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse
eelnõule "Nõuded statsionaarse õppega
üldhariduskooli õppe- ja
kasvukeskkonnale"
Edastasite Terviseametile arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded
statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“ eelnõu. Amet on eelnõuga
tutvunud ning edastab järgmised märkused ja tähelepanekud.
1. Eelnõu § 3. Üldnõuded. Eelnimetatud § 3 lg-s 3 on sätestatud uus nõue, et õpetajatel ja
õpetajaid abistavatel töötajatel peavad olema oskused anda esmaabi. Amet palub seletuskirjas
täpsustada, keda peetakse silmas õpetajaid abistavate töötajatena ning mil moel loetakse antud
oskuse olemasolu tõendatuks.
2. Eelnõu § 4. Õpilase ohutu kooli ja tagasi jõudmise korraldamine. Antud paragrahvis
on sätestatud õpilase ohutu kooli ja tagasi jõudmise korraldamise nõuded. Amet juhib
tähelepanu, et Eesti Vabariigi haridusseaduse 01.09.2025 kehtima hakkava redaktsiooni § 7 lg
2 p 8¹ kohaselt on põhiharidust omandava lapse sõidu haridusasutusse ja tagasi korraldamise
ülesanne kohaliku omavalitsuse pädevuses ning alates 01.09.2025 kehtiva põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 88 lg 2 kohaselt peab Tereviseamet teostama haldusjärelevalvet kooli
õppekeskkonnale ja õpilaskodu elukeskkonnale kehtestatud nõuete täitmise üle. Täiendavalt
märgime, et kooli direktoril on nimetatud määruses toodud nõuet võimatu tagada. Palume
kaaluda, kas antud regulatsioon sellises täpsusastmes on asjakohane ning kontrollitav ja kui on,
siis kas antud regulatsioon, mis ei puuduta kooli õppekeskkonda, peaks olema sätetatud
määruses, mille nõuete täitmise järelevalvepädevus ainsana on Terviseametil.
3. Eelnõu § 6. Nõuded hoonele, ruumile ja sisustusele. Eelnõu § 6 lg 1 sätestab nõude,
et ruumide seinad, uksed, trepid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks ning
olema kergesti hooldatavad, kasutamisel ohutud ja vastupidavad.
Amet juhib tähelepanu, et antud lõike tekst ja seletuskiri ei lange omavahel kokku – määruses
puudub igasugune viide akendele ning juhul, kui määruse koostaja peab vajalikuks reguleerida
kooli akende piiratud avatavust, tuleks antud nõue sätestada määruses. Täiendavalt märgib amet,
et hetkel paljudes koolides sundventilatsioon puudub, aknad on vahetatud (st ka loomulik
ventilatsioon ei toimi), kusjuures kõik aknad ei ole ka alati avatavad, mistõttu sellistes koolides
2(5)
on klassiruumide tuulutamiseks akende avamine vahetunnil ainus võimalus ning 10 cm
tuulutusava aknal ei pruugi olla piisav.
Ameti hinnangul võiks kaaluda praeguses määruses nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 6
lg 3 sätestatud nõude kehtima jätmist, mille kohaselt läbipaistvad seinad, uksed ja põrandani
ulatuvate akende klaasid ning peegelseinad peavad olema ohutust materjalist (karastatud või
löögikindla turvaklaasiga) ning õpilasele nähtavalt märgistatud või varustatud kaitsega. Antud
nõue on ameti hinnangul vajalik, kuna on märgata, et uute koolide renoveerimisel ja ehitamisel
kasutatakse klaaspindu varasemate aastatega võrreldes tunduvalt enam.
Samuti juhib amet tähelepanu, et seoses kitsastele treppidele käsipuude paigaldamisega viitab
eelnõu seletuskiri õppeasutuse koostatavale riskianalüüsile, samas eelnõu § 1 lg 3 viitab
riskianalüüsile üksnes koolide puhul, mis asuvad enne 1940. aastat kasutusele võetud ja
planeeringu kohaselt miljööväärtuslikku keskkonda kuuluvas hoones või hoones, mis on
tunnistatud mälestiseks või asub muinsuskaitsealal või kuulub UNESCO maailmapärandi
nimekirja vastavalt muinsuskaitseseadusele. Kitsad trepikoridorid, mis ei võimalda käsipuude
paigaldamist mõlemale poole treppi, ei puuduta ameti teadmisel üksnes eelnimetatud koole. Kui
määruse koostaja soovib siiski trepi mõlemal poolel oleva trepikäsipuu antud nõude kehtestada,
tuleks antud nõue kehtestada määruses.
Eelnimetatud paragrahvi 6 lõike 3 kohaselt arvestatakse kooli siseviimistlusel hea ehitustava
kohaselt lubatud järelkõla kestust ning heliisolatsiooninõudeid. Amet juhib tähelepanu, et
eelnõus on nimetatud nõuet laiendatud - määruses nr 84 kehtib nimetatud nõue õpperuumide ja
aula siseviimistlusele ning mitte kogu koolile, mis ei vasta määruse seletuskirjas toodule, milles
on märgitud, et eelnõuga ei muudeta nõudeid kehtiva redaktsiooniga võrreldes rangemaks.
4. Eelnõu § 7. Nõuded erivarustusega õpperuumidele. Eelnimetatud paragrahvi lõige 1
sätestab katsete läbiviimiseks vajalike isikukaitsevahendite olemasolu nõude. Amet juhib
tähelepanu, et lisaks isikukaitsevahendite olemasolule on vajalik ka korduvkasutatavate
isikukatsevahendite, nt müraklapid, kaitseprillid desinfitseerimine pärast iga kasutust.
Eelnõu § 7 lg 4 sätestab tehnoloogiaõppe/praktilise õpetuse klassis seadmetel ja õppekohtadele
piisava kohtäratõmbe või tsentraalse puruimemissüsteemi olemasolu vastavalt töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse alusel kehtestatud keemisiste ohutegurite piirnormidele. Amet juhib
tähelepanu, et eelnimetatud seaduses kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalve
Tööinspektsioon. Terviseametil puudub pädevus hinnata eelnimetatud seadmete turvalisust ja
nõuetele vastavust.
5. Eelnõu § 8. Nõuded hügieeniruumidele. Antud paragrahvi teise lõike kohaselt peab
koolis olema õpilaste ja koolipersonali hulga arvestavalt piisaval arvul, hästi ligipääsetavaid
hügieeniruume. Amet juhib tähelepanu, et seletuskiri ei indikeeri, mida võiks pidada piisavaks
arvuks. Samuti soovitab amet jätta kehtima määruse 84 § 9 lg 1 toodud nõue, mille kohaselt
tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö, välja arvatud eelnõu
§ 1 lg 2 nimetatud koolides.
Amet soovitab antud paragrahvi üle võtta määruse nr 84 § 9 lg-s 4 sätestatud nõue, mille kohaselt
peab igal õpilasel olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end sooja
veega puhtaks pesta. Olukorras, kus kehalise kasvatuse tund on keset päeva ja vahetud on
põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele vastavalt 10 minutit, on antud võimalus õpilastele
raskendatud, mistõttu võiks ameti hinnangul kaaluda ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s
24 kehalise kasvatuse tunnile järgneva vahetunni kestuse kehtestamist.
6. Eelnõu § 11. Nõuded sisekliimale. Amet teeb ettepaneku täiendada § 11 lg 1 toodud
ruumide loetelu, lisades duširuumid ning kehtestades nimetatud lõigu järgmises sõnastuses:
„Kooliruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud duširuumi(de)s ning
tualettruumi(de)s ja keldrikorrusel asuvates ruumides.“
3(5)
Amet juhib tähelepanu, et praeguse määruse nr 84 § 13 lg 2 sätestab nõudena valgusele mh
nõude, et loomulik ja tehisvalgustus peavad tagama piisava ühtlase ja varjudeta hajutatud
valgustatuse igal õppetöökohal õpperuumis, võimaluse korral tuleb eelistada vasakpoolset
loomuliku valguse suunda õppekohale. Amet palub kaaluda antud nõude sätestamist ka
käesolevas eelnõu §-s 11, kuna sel juhul toetab loomulik valgustus aknast tehisvalgustust ruumis
ja kirjutamisel ei teki kirjutava käe poolt tekitatud varju.
Eelnimetatud paragrahvi lg-s 5 on sätestatud, et kooli õpperuumide ühes liitris siseõhus võib
süsihappegaasi- ehk süsinikdioksiidisisaldus olla kuni 1000 mikroliitrit (ppm). Amet soovitab
antud lõike sõnastuse jätta sarnaseks praeguse määruse nr 84 §-i 12 lg-s 3 toodule, et õpperuumi
ühes liitris siseõhus võib olla keskmiselt kuni 1000 mikroliitrit (ppm) süsinikdioksiidi.
Amet juhib tähelepanu, et selleks, et kool saaks eelnõus toodud arvulistele näitudele
(temperatuur, õhuniiskus, CO2) sisalduse vastavuses veenduda, peaksid õpperuumides antud
mõõteseadmed olema.
Täiendavalt märgib amet, et antud paragrahvi juures on seletuskirjas viide standardile EVS
894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Antud standard on kehtetu. Kehtiv
standard on EVS-EN 17037:2019+ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
7. Eelnõu §12. Nõuded õpilaskodu ruumidele ja sisustusele. Eelnõu § 12 lg 1 sätestab
nõuded õpilaskodule, sh on magamisruumina ette nähtud tualeti- ja dušinurgaga magamisruumi
olemasolu. Amet palub täpsustada, mida antud nurgaga magamisruumi all mõeldakse või
kaaluda „tualeti- ja dušinurgaga magamisruum“ asemel muud sõnastust, nt “magamisruum koos
tualettruumiga, kus on dušinurk“.
Antud paragrahvi lg 4 kohaselt peavad õpilaskodu magamisruumid võimaldama privaatsust ja
turvalisust. Kui õpilaskodus on ühiskasutuses olevad magamisruumid, siis peavad need üldjuhul
olema tüdrukutele ja poistele eraldi. Seletuskirjas on toodud, et tegu on uue nõudega ja viidatud,
et privaatsus on inimõigus ning on oluline, et oludes, kus õpilased võivad olla sunnitud elama
koos esialgu enda jaoks võõra inimesega, on neil oma magamisruumis võimalus privaatsusele.
Arvestades, et enamasti on õpilaskodu magamisruumid ühiskasutuses, siis palub amet
seletuskirjas täpsustada, mida antud privaatsus ja turvalisuse nõude all magamisruumis on
silmas peetud. Samuti palub selgitada, mida tähendab, et üldjuhul on magamisruumid poistele
ja tüdrukutele eraldi või kaaluda sõna „üldjuhul“ välja jätmist.
Amet palub kaaluda antud paragrahvi täiendamist lõikega 6 ning kehtestada lõige 6 määruse nr
84 sõnastuses: „Õpilaskodus võib õppimisruumidena kasutada kooli õpperuume ja õpilase
magamisruumi“.
8. Eelnõu § 15. Õpilaste liikumise ja kehalise aktiivsuse edendamine. Antud paragrahvi
lg 1 kohaselt tuleb kooli füüsilise õppe- ja kasvukeskkonna kujundamisel kasutada
mitmekülgseid ja turvalisi liikumisvõimalusi, hoida need ligipääsetavad ning pakkuda mängu-
ja spordivahendite kasutamist õues ja siseruumides. Amet palub kaaluda sellise deklaratiivse
sätte vajalikkust ning juhib tähelepanu, et sellise nõude üle järelevalve teostamine on
raskendatud. Samas on ka seletuskirjas viidatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 40 lõikes
sätestatud kooli huvitegevuse regulatsioonile, sh osas, mis reguleerib kooli rajatiste, ruumide,
tehniliste ja muude vahendite kasutamise õiguse sätestamist kooli kodukorra kaudu, mida võiks
lugeda piisavaks.
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus
liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest. Selleks võib kasutada nii õuevahetundi kui ka õuesõppe
tunde. Amet palub antud nõuete seletuskirjas täpsustada, sh täpsustada, kas tõesti antud 20
minutit peaks kehtima lastele iga ilma puhul, kuna eelnõust on välja jäetud kehtivas
sotsiaalministri määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ §
4(5)
9 „Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele“, kus muuhulgas on toodud tingimused,
millal võib nt õppetunnid või ka kehalise kasvatuse tunnid õues ära jätta. Amet palub kaaluda
nimetatud regulatsiooni ülevõtmist eelnõusse.
9. Eelnõu § 16. Õpilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamine. Antud paragrahvi
kohaselt peab söögiaeg olema põhitoidukorral vähemalt 20 minutit. Amet teeb ettepaneku
täiendada PGS § 24 ning lisaks antud paragrahvis toodud vahetunni pikkusele, sätestada ka ka
söögivahetunni kestus ning kehalise kasvatuse tunnile järgneva vahetunni kestus, mis
võimaldaks lastel läbi viia vajalikud hügieenitoimingud, mis praegu on lastel 10 minutiliste
vahetundide tõttu tihti raskendatud.
10. Eelnõu § 17. Üldnõuded lähtuvalt õpilase tervislikust seisundist. Amet juhib
tähelepanu, et koolitervishoiuteenuse osutaja tegevuse regulatsioon on õigusaktides eraldi
sätestatud ning amet on seisukohal, et koolis ravimeid ei anta. Kooli tervishoiuteenuse osutaja
annab ravimeid tervishoiuteenuse osutamise käigus. Teised kooli töötajaid õpilastele ravimeid
ei manusta. Amet teeb ettepaneku arvata antud paragrahvist lõige 3 välja. Samuti on ameti
hinnangul eelnimetatud paragrahvi lg 4 üleliigne, kuna nakkushaiguste tõrje regulatsioon on
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses reguleeritud.
11. Eelnõu § 18. Üldnõuded. Antud paragrahvi lg 1 sätestab, et koolis lähtutakse
arusaamast, et õpilast toetav vaime ja sotsiaalne keskkond on eeldus turvalisuseks ja õppimiseks.
Seletuskirjas on viidatud PGS §-s 44 sätestatud koolis vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise
regulatsioonile. Amet palub kaaluda antud deklaratiivse nõude vajalikkust antud eelnõus.
12. Eelnõu § 19. Õppekorraldus. Antud paragrahvi lg 1 sätestab, et kooli õppekorraldus
peab toetama iga õppija arengut. Antud paragrahvi lg 2 kohaselt ei tohi koduste õpiülesannete
täitmise tähtajad olla esmaspäeval, koolivaheaja-järgsel ning pühadejärgsel päeval, kui
õpilastega ei ole kokku lepitud teisiti. Seletuskirjas on viidatud PGS § 37 õpilase arengu
toetamise regulatsioonile. Amet palub kaaluda antud paragrahvi vajalikkust käesolevas
Terviseameti järelevalve alla käivas eelnõus.
13. Eelnõu § 20. Kooli päevakava. Antud paragrahvi § 20 lg 3 sätestab, et koolis tuleb
koostöös kogukonnaga, kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga reguleerida isiklike nutiseadmete
kasutamine nii õppetegevustes kui väljaspool õppetegevusi. Kooli kodukorras kehtestatakse
meetmed nende kokkulepete jõustamiseks. Amet juhib tähelepanu, et väljaspool õppetegevust
nutiseadmete kasutamise reguleerimine on küsimusi tekitav ning palub kaaluda antud
regulatsiooni kehtestamise vajalikkust eelnõus.
14. Amet juhib tähelepanu, et suuremahuliste koolitööde (kehtivas määruses nr 36 nimetatud
„kontrolltööd“) planeerimine on eelnõu § 20-st täiesti välja jäetud, mis ameti hinnangul on
oluline, arvestades õpilaste vaimset koormust koolides, eriti gümnasistidel.
Samuti kehtivas määruses nr 36 on § 10 lg 3 nõue: „Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö.
Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö
toimumist.“ ja lg 6 on nõue: „Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti
õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on
tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase
tunnina“. Amet teeb ettepaneku lisada eelnõusse suuremahulise koolitöö mõiste, reguleerida
eelnõuga õppepäevas ja õppenädalas lubatud suuremahuliste koolitööde arv ja nende
planeerimine nädalapäevadele. Suuremahuliste koolitööde arv õppepäevas võiks olla piiratud
selliselt, et ühes päevas võiks neid toimuda maksimaalselt kaks. Õppepäeva esimeseks tunniks
võiks sellise koolitöö planeerida, aga kindlasti mitte viimaseks tunniks. Esmaspäevad ja reeded
võiksid olla suuremahuliste koolitööde vabad.
15. Seoses eelnõus toodud järelkõla kestuse ning heliisolatsiooninõuete ja radoonimäära
nõuetega juhib amet tähelepanu, et hetkel kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses nr 84
5(5)
„Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 15 lg 3 on sätestatud, et koolid, välja arvatud pärast
käesoleva määruse jõustumist ehitusloa taotlemiseks esitatud kooli ehitusprojekti järgi
ehitatavad uued koolid, peavad end § 7 lõikes 4 (järelkõlakestus ning heliisolatsiooninõuded) ja
§ 12 lõikes 4 (radoonisisalduse lubatud maksimummäär) sätestatud nõuetega vastavusse viima
hiljemalt 1. septembriks 2030. a. Eelnõus on antud nõuded sätestatud vastavalt § 6 lg 2 ja § 11
lg 7, kuid eelnõu rakendussätte § 22 lõikes 3 antud viited puuduvad. Amet teeb ettepaneku § 22
lg 3 täiendamiseks lisades antud loetelusse § 6 lg 2 ja § 11 lg 4 sätestatud nõuete viite.
16. Samuti juhib amet tähelepanu, et määruse eelnõus (nt § 6 lg 5, § 7 lg 4, § 8 lg 2, § 9 lg
2) on sõnad „piisav“ ja/või „küllaldane“, kuid seletuskirjas ei ole täpsustatud, mida peetakse
piisavaks või küllaldaseks. Näiteks võiks olla mõni viide standardile või soovitus arvule/arvude
vahemikule, millest lähtuda. Ameti kogemusel küsitakse arhitektide poolt näiteks tihti, mitu
tualettruumi või valamut einestamisruumi on piisav.
17. Amet pöörab samuti tähelepanu asjaolule, et eelnõust on välja jäetud ranitsa (koolikoti)
raskus, mis tegelikult on just algklassides suur probleem. Rasked koolikotid on probleemiks,
sest suur koormus seljale ja õlgadele võib tekitada lastel rühihäireid, peavalusid ning skolioosi
ehk lülisamba kõverdumist. Koolikottide raskuse vähendamiseks võiks eelnõusse lisada nõude,
et kool tagab õpilasele privaatse (lukustatava) panipaiga õppevahendite koolis hoidmiseks.
Lisaks aitaks antud probleemi lahendada õppekirjandusele kaalunõuete kehtestamine,
õppekavade reguleerimine või kui koolidel oleks võimalik soetada teine komplekt nn
ühiskasutuses õpikud vähemalt alg- ja põhikooli klassidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Raenok
jurist
Kersti Raenok
51936080 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|