Arvamus

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 14.04.2025 nr 8-1/25/1703

Meie 07.05.2025 nr 1.2-1/25/2797-2

Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse

eelnõule "Nõuded statsionaarse õppega

üldhariduskooli õppe- ja

kasvukeskkonnale"

Edastasite Terviseametile arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded

statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“ eelnõu. Amet on eelnõuga

tutvunud ning edastab järgmised märkused ja tähelepanekud.

1. Eelnõu § 3. Üldnõuded. Eelnimetatud § 3 lg-s 3 on sätestatud uus nõue, et õpetajatel ja

õpetajaid abistavatel töötajatel peavad olema oskused anda esmaabi. Amet palub seletuskirjas

täpsustada, keda peetakse silmas õpetajaid abistavate töötajatena ning mil moel loetakse antud

oskuse olemasolu tõendatuks.

2. Eelnõu § 4. Õpilase ohutu kooli ja tagasi jõudmise korraldamine. Antud paragrahvis

on sätestatud õpilase ohutu kooli ja tagasi jõudmise korraldamise nõuded. Amet juhib

tähelepanu, et Eesti Vabariigi haridusseaduse 01.09.2025 kehtima hakkava redaktsiooni § 7 lg

2 p 8¹ kohaselt on põhiharidust omandava lapse sõidu haridusasutusse ja tagasi korraldamise

ülesanne kohaliku omavalitsuse pädevuses ning alates 01.09.2025 kehtiva põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 88 lg 2 kohaselt peab Tereviseamet teostama haldusjärelevalvet kooli

õppekeskkonnale ja õpilaskodu elukeskkonnale kehtestatud nõuete täitmise üle. Täiendavalt

märgime, et kooli direktoril on nimetatud määruses toodud nõuet võimatu tagada. Palume

kaaluda, kas antud regulatsioon sellises täpsusastmes on asjakohane ning kontrollitav ja kui on,

siis kas antud regulatsioon, mis ei puuduta kooli õppekeskkonda, peaks olema sätetatud

määruses, mille nõuete täitmise järelevalvepädevus ainsana on Terviseametil.

3. Eelnõu § 6. Nõuded hoonele, ruumile ja sisustusele. Eelnõu § 6 lg 1 sätestab nõude,

et ruumide seinad, uksed, trepid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks ning

olema kergesti hooldatavad, kasutamisel ohutud ja vastupidavad.

Amet juhib tähelepanu, et antud lõike tekst ja seletuskiri ei lange omavahel kokku – määruses

puudub igasugune viide akendele ning juhul, kui määruse koostaja peab vajalikuks reguleerida

kooli akende piiratud avatavust, tuleks antud nõue sätestada määruses. Täiendavalt märgib amet,

et hetkel paljudes koolides sundventilatsioon puudub, aknad on vahetatud (st ka loomulik

ventilatsioon ei toimi), kusjuures kõik aknad ei ole ka alati avatavad, mistõttu sellistes koolides

2(5)

on klassiruumide tuulutamiseks akende avamine vahetunnil ainus võimalus ning 10 cm

tuulutusava aknal ei pruugi olla piisav.

Ameti hinnangul võiks kaaluda praeguses määruses nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 6

lg 3 sätestatud nõude kehtima jätmist, mille kohaselt läbipaistvad seinad, uksed ja põrandani

ulatuvate akende klaasid ning peegelseinad peavad olema ohutust materjalist (karastatud või

löögikindla turvaklaasiga) ning õpilasele nähtavalt märgistatud või varustatud kaitsega. Antud

nõue on ameti hinnangul vajalik, kuna on märgata, et uute koolide renoveerimisel ja ehitamisel

kasutatakse klaaspindu varasemate aastatega võrreldes tunduvalt enam.

Samuti juhib amet tähelepanu, et seoses kitsastele treppidele käsipuude paigaldamisega viitab

eelnõu seletuskiri õppeasutuse koostatavale riskianalüüsile, samas eelnõu § 1 lg 3 viitab

riskianalüüsile üksnes koolide puhul, mis asuvad enne 1940. aastat kasutusele võetud ja

planeeringu kohaselt miljööväärtuslikku keskkonda kuuluvas hoones või hoones, mis on

tunnistatud mälestiseks või asub muinsuskaitsealal või kuulub UNESCO maailmapärandi

nimekirja vastavalt muinsuskaitseseadusele. Kitsad trepikoridorid, mis ei võimalda käsipuude

paigaldamist mõlemale poole treppi, ei puuduta ameti teadmisel üksnes eelnimetatud koole. Kui

määruse koostaja soovib siiski trepi mõlemal poolel oleva trepikäsipuu antud nõude kehtestada,

tuleks antud nõue kehtestada määruses.

Eelnimetatud paragrahvi 6 lõike 3 kohaselt arvestatakse kooli siseviimistlusel hea ehitustava

kohaselt lubatud järelkõla kestust ning heliisolatsiooninõudeid. Amet juhib tähelepanu, et

eelnõus on nimetatud nõuet laiendatud - määruses nr 84 kehtib nimetatud nõue õpperuumide ja

aula siseviimistlusele ning mitte kogu koolile, mis ei vasta määruse seletuskirjas toodule, milles

on märgitud, et eelnõuga ei muudeta nõudeid kehtiva redaktsiooniga võrreldes rangemaks.

4. Eelnõu § 7. Nõuded erivarustusega õpperuumidele. Eelnimetatud paragrahvi lõige 1

sätestab katsete läbiviimiseks vajalike isikukaitsevahendite olemasolu nõude. Amet juhib

tähelepanu, et lisaks isikukaitsevahendite olemasolule on vajalik ka korduvkasutatavate

isikukatsevahendite, nt müraklapid, kaitseprillid desinfitseerimine pärast iga kasutust.

Eelnõu § 7 lg 4 sätestab tehnoloogiaõppe/praktilise õpetuse klassis seadmetel ja õppekohtadele

piisava kohtäratõmbe või tsentraalse puruimemissüsteemi olemasolu vastavalt töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse alusel kehtestatud keemisiste ohutegurite piirnormidele. Amet juhib

tähelepanu, et eelnimetatud seaduses kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalve

Tööinspektsioon. Terviseametil puudub pädevus hinnata eelnimetatud seadmete turvalisust ja

nõuetele vastavust.

5. Eelnõu § 8. Nõuded hügieeniruumidele. Antud paragrahvi teise lõike kohaselt peab

koolis olema õpilaste ja koolipersonali hulga arvestavalt piisaval arvul, hästi ligipääsetavaid

hügieeniruume. Amet juhib tähelepanu, et seletuskiri ei indikeeri, mida võiks pidada piisavaks

arvuks. Samuti soovitab amet jätta kehtima määruse 84 § 9 lg 1 toodud nõue, mille kohaselt

tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö, välja arvatud eelnõu

§ 1 lg 2 nimetatud koolides.

Amet soovitab antud paragrahvi üle võtta määruse nr 84 § 9 lg-s 4 sätestatud nõue, mille kohaselt

peab igal õpilasel olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end sooja

veega puhtaks pesta. Olukorras, kus kehalise kasvatuse tund on keset päeva ja vahetud on

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele vastavalt 10 minutit, on antud võimalus õpilastele

raskendatud, mistõttu võiks ameti hinnangul kaaluda ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s

24 kehalise kasvatuse tunnile järgneva vahetunni kestuse kehtestamist.

6. Eelnõu § 11. Nõuded sisekliimale. Amet teeb ettepaneku täiendada § 11 lg 1 toodud

ruumide loetelu, lisades duširuumid ning kehtestades nimetatud lõigu järgmises sõnastuses:

„Kooliruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud duširuumi(de)s ning

tualettruumi(de)s ja keldrikorrusel asuvates ruumides.“

3(5)

Amet juhib tähelepanu, et praeguse määruse nr 84 § 13 lg 2 sätestab nõudena valgusele mh

nõude, et loomulik ja tehisvalgustus peavad tagama piisava ühtlase ja varjudeta hajutatud

valgustatuse igal õppetöökohal õpperuumis, võimaluse korral tuleb eelistada vasakpoolset

loomuliku valguse suunda õppekohale. Amet palub kaaluda antud nõude sätestamist ka

käesolevas eelnõu §-s 11, kuna sel juhul toetab loomulik valgustus aknast tehisvalgustust ruumis

ja kirjutamisel ei teki kirjutava käe poolt tekitatud varju.

Eelnimetatud paragrahvi lg-s 5 on sätestatud, et kooli õpperuumide ühes liitris siseõhus võib

süsihappegaasi- ehk süsinikdioksiidisisaldus olla kuni 1000 mikroliitrit (ppm). Amet soovitab

antud lõike sõnastuse jätta sarnaseks praeguse määruse nr 84 §-i 12 lg-s 3 toodule, et õpperuumi

ühes liitris siseõhus võib olla keskmiselt kuni 1000 mikroliitrit (ppm) süsinikdioksiidi.

Amet juhib tähelepanu, et selleks, et kool saaks eelnõus toodud arvulistele näitudele

(temperatuur, õhuniiskus, CO2) sisalduse vastavuses veenduda, peaksid õpperuumides antud

mõõteseadmed olema.

Täiendavalt märgib amet, et antud paragrahvi juures on seletuskirjas viide standardile EVS

894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Antud standard on kehtetu. Kehtiv

standard on EVS-EN 17037:2019+ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

7. Eelnõu §12. Nõuded õpilaskodu ruumidele ja sisustusele. Eelnõu § 12 lg 1 sätestab

nõuded õpilaskodule, sh on magamisruumina ette nähtud tualeti- ja dušinurgaga magamisruumi

olemasolu. Amet palub täpsustada, mida antud nurgaga magamisruumi all mõeldakse või

kaaluda „tualeti- ja dušinurgaga magamisruum“ asemel muud sõnastust, nt “magamisruum koos

tualettruumiga, kus on dušinurk“.

Antud paragrahvi lg 4 kohaselt peavad õpilaskodu magamisruumid võimaldama privaatsust ja

turvalisust. Kui õpilaskodus on ühiskasutuses olevad magamisruumid, siis peavad need üldjuhul

olema tüdrukutele ja poistele eraldi. Seletuskirjas on toodud, et tegu on uue nõudega ja viidatud,

et privaatsus on inimõigus ning on oluline, et oludes, kus õpilased võivad olla sunnitud elama

koos esialgu enda jaoks võõra inimesega, on neil oma magamisruumis võimalus privaatsusele.

Arvestades, et enamasti on õpilaskodu magamisruumid ühiskasutuses, siis palub amet

seletuskirjas täpsustada, mida antud privaatsus ja turvalisuse nõude all magamisruumis on

silmas peetud. Samuti palub selgitada, mida tähendab, et üldjuhul on magamisruumid poistele

ja tüdrukutele eraldi või kaaluda sõna „üldjuhul“ välja jätmist.

Amet palub kaaluda antud paragrahvi täiendamist lõikega 6 ning kehtestada lõige 6 määruse nr

84 sõnastuses: „Õpilaskodus võib õppimisruumidena kasutada kooli õpperuume ja õpilase

magamisruumi“.

8. Eelnõu § 15. Õpilaste liikumise ja kehalise aktiivsuse edendamine. Antud paragrahvi

lg 1 kohaselt tuleb kooli füüsilise õppe- ja kasvukeskkonna kujundamisel kasutada

mitmekülgseid ja turvalisi liikumisvõimalusi, hoida need ligipääsetavad ning pakkuda mängu-

ja spordivahendite kasutamist õues ja siseruumides. Amet palub kaaluda sellise deklaratiivse

sätte vajalikkust ning juhib tähelepanu, et sellise nõude üle järelevalve teostamine on

raskendatud. Samas on ka seletuskirjas viidatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 40 lõikes

sätestatud kooli huvitegevuse regulatsioonile, sh osas, mis reguleerib kooli rajatiste, ruumide,

tehniliste ja muude vahendite kasutamise õiguse sätestamist kooli kodukorra kaudu, mida võiks

lugeda piisavaks.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus

liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest. Selleks võib kasutada nii õuevahetundi kui ka õuesõppe

tunde. Amet palub antud nõuete seletuskirjas täpsustada, sh täpsustada, kas tõesti antud 20

minutit peaks kehtima lastele iga ilma puhul, kuna eelnõust on välja jäetud kehtivas

sotsiaalministri määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ §

4(5)

9 „Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele“, kus muuhulgas on toodud tingimused,

millal võib nt õppetunnid või ka kehalise kasvatuse tunnid õues ära jätta. Amet palub kaaluda

nimetatud regulatsiooni ülevõtmist eelnõusse.

9. Eelnõu § 16. Õpilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamine. Antud paragrahvi

kohaselt peab söögiaeg olema põhitoidukorral vähemalt 20 minutit. Amet teeb ettepaneku

täiendada PGS § 24 ning lisaks antud paragrahvis toodud vahetunni pikkusele, sätestada ka ka

söögivahetunni kestus ning kehalise kasvatuse tunnile järgneva vahetunni kestus, mis

võimaldaks lastel läbi viia vajalikud hügieenitoimingud, mis praegu on lastel 10 minutiliste

vahetundide tõttu tihti raskendatud.

10. Eelnõu § 17. Üldnõuded lähtuvalt õpilase tervislikust seisundist. Amet juhib

tähelepanu, et koolitervishoiuteenuse osutaja tegevuse regulatsioon on õigusaktides eraldi

sätestatud ning amet on seisukohal, et koolis ravimeid ei anta. Kooli tervishoiuteenuse osutaja

annab ravimeid tervishoiuteenuse osutamise käigus. Teised kooli töötajaid õpilastele ravimeid

ei manusta. Amet teeb ettepaneku arvata antud paragrahvist lõige 3 välja. Samuti on ameti

hinnangul eelnimetatud paragrahvi lg 4 üleliigne, kuna nakkushaiguste tõrje regulatsioon on

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses reguleeritud.

11. Eelnõu § 18. Üldnõuded. Antud paragrahvi lg 1 sätestab, et koolis lähtutakse

arusaamast, et õpilast toetav vaime ja sotsiaalne keskkond on eeldus turvalisuseks ja õppimiseks.

Seletuskirjas on viidatud PGS §-s 44 sätestatud koolis vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise

regulatsioonile. Amet palub kaaluda antud deklaratiivse nõude vajalikkust antud eelnõus.

12. Eelnõu § 19. Õppekorraldus. Antud paragrahvi lg 1 sätestab, et kooli õppekorraldus

peab toetama iga õppija arengut. Antud paragrahvi lg 2 kohaselt ei tohi koduste õpiülesannete

täitmise tähtajad olla esmaspäeval, koolivaheaja-järgsel ning pühadejärgsel päeval, kui

õpilastega ei ole kokku lepitud teisiti. Seletuskirjas on viidatud PGS § 37 õpilase arengu

toetamise regulatsioonile. Amet palub kaaluda antud paragrahvi vajalikkust käesolevas

Terviseameti järelevalve alla käivas eelnõus.

13. Eelnõu § 20. Kooli päevakava. Antud paragrahvi § 20 lg 3 sätestab, et koolis tuleb

koostöös kogukonnaga, kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga reguleerida isiklike nutiseadmete

kasutamine nii õppetegevustes kui väljaspool õppetegevusi. Kooli kodukorras kehtestatakse

meetmed nende kokkulepete jõustamiseks. Amet juhib tähelepanu, et väljaspool õppetegevust

nutiseadmete kasutamise reguleerimine on küsimusi tekitav ning palub kaaluda antud

regulatsiooni kehtestamise vajalikkust eelnõus.

14. Amet juhib tähelepanu, et suuremahuliste koolitööde (kehtivas määruses nr 36 nimetatud

„kontrolltööd“) planeerimine on eelnõu § 20-st täiesti välja jäetud, mis ameti hinnangul on

oluline, arvestades õpilaste vaimset koormust koolides, eriti gümnasistidel.

Samuti kehtivas määruses nr 36 on § 10 lg 3 nõue: „Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö.

Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö

toimumist.“ ja lg 6 on nõue: „Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti

õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on

tunniplaanis esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase

tunnina“. Amet teeb ettepaneku lisada eelnõusse suuremahulise koolitöö mõiste, reguleerida

eelnõuga õppepäevas ja õppenädalas lubatud suuremahuliste koolitööde arv ja nende

planeerimine nädalapäevadele. Suuremahuliste koolitööde arv õppepäevas võiks olla piiratud

selliselt, et ühes päevas võiks neid toimuda maksimaalselt kaks. Õppepäeva esimeseks tunniks

võiks sellise koolitöö planeerida, aga kindlasti mitte viimaseks tunniks. Esmaspäevad ja reeded

võiksid olla suuremahuliste koolitööde vabad.

15. Seoses eelnõus toodud järelkõla kestuse ning heliisolatsiooninõuete ja radoonimäära

nõuetega juhib amet tähelepanu, et hetkel kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses nr 84

5(5)

„Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 15 lg 3 on sätestatud, et koolid, välja arvatud pärast

käesoleva määruse jõustumist ehitusloa taotlemiseks esitatud kooli ehitusprojekti järgi

ehitatavad uued koolid, peavad end § 7 lõikes 4 (järelkõlakestus ning heliisolatsiooninõuded) ja

§ 12 lõikes 4 (radoonisisalduse lubatud maksimummäär) sätestatud nõuetega vastavusse viima

hiljemalt 1. septembriks 2030. a. Eelnõus on antud nõuded sätestatud vastavalt § 6 lg 2 ja § 11

lg 7, kuid eelnõu rakendussätte § 22 lõikes 3 antud viited puuduvad. Amet teeb ettepaneku § 22

lg 3 täiendamiseks lisades antud loetelusse § 6 lg 2 ja § 11 lg 4 sätestatud nõuete viite.

16. Samuti juhib amet tähelepanu, et määruse eelnõus (nt § 6 lg 5, § 7 lg 4, § 8 lg 2, § 9 lg

2) on sõnad „piisav“ ja/või „küllaldane“, kuid seletuskirjas ei ole täpsustatud, mida peetakse

piisavaks või küllaldaseks. Näiteks võiks olla mõni viide standardile või soovitus arvule/arvude

vahemikule, millest lähtuda. Ameti kogemusel küsitakse arhitektide poolt näiteks tihti, mitu

tualettruumi või valamut einestamisruumi on piisav.

17. Amet pöörab samuti tähelepanu asjaolule, et eelnõust on välja jäetud ranitsa (koolikoti)

raskus, mis tegelikult on just algklassides suur probleem. Rasked koolikotid on probleemiks,

sest suur koormus seljale ja õlgadele võib tekitada lastel rühihäireid, peavalusid ning skolioosi

ehk lülisamba kõverdumist. Koolikottide raskuse vähendamiseks võiks eelnõusse lisada nõude,

et kool tagab õpilasele privaatse (lukustatava) panipaiga õppevahendite koolis hoidmiseks.

Lisaks aitaks antud probleemi lahendada õppekirjandusele kaalunõuete kehtestamine,

õppekavade reguleerimine või kui koolidel oleks võimalik soetada teine komplekt nn

ühiskasutuses õpikud vähemalt alg- ja põhikooli klassidele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Raenok

jurist

Kersti Raenok

51936080 [email protected]