Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-1/24/4736-4 |
Registreeritud | 07.05.2025 |
Sünkroonitud | 08.05.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
Toimik | 9.3-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Vastutaja | Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Teie 04.04.2025 nr 3-2/904 - 1
Meie 07.05.2025 nr 9.3-1/24/4736-4
Suur-Ameerika tn 14 ja 14c kinnistu
detailplaneering
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Suur-Ameerika tn 14 kinnistu ja Suur-
Ameerika tn 14c kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk algatamise korralduse järgi on muuta planeeritavale alale
jäävate kinnistute ja maaüksuste piire ning kavandada kahele moodustatavale krundile kokku
kaks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega vähemalt 20% äriruumide ja kuni 80%
eluruumide osakaaluga hoonet ja ühele krundile kuni 6 maapealse korrusega vähemalt 80%
äriruumide ja kuni 20% eluruumide osakaaluga hoone. Ülejäänud seitsmele krundile
kavandatakse tänavarajatised või jalgteed ja haljastus. Detailplaneeringu koostamisel on jõutud
arusaamisele, et pole mõistlik tihedalt omavahel seotud hoonekompleksi eraldi kinnistuteks
jagada. Seetõttu on muutunud kavandatud kruntide arv. Moodustatud on üks hoonestatav krunt,
millele on kavandatud äriruumidega eluhoone(d) ning kolm uut transpordimaa sihtotstarbega
krunti jalgteede ning haljastuse rajamiseks. Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu kohane
juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda
saastavaid ettevõtteid. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:
Suur-Ameerika tn 14 kinnistu ja Suur-Ameerika tn 14c kinnistu detailplaneeringu
mürahinnang (Hendrikson & Ko, töö nr 20003576, 30.04.2024). Olemasoleva olukorra
liikluskoormuste lähteandmetena kasutati ajakohaseid Stratum OÜ liiklusmudeli
andmeid (seisuga jaanuar 2024). Müra modelleerimisel võeti liikluskoormuseks
mõnevõrra suurem väärtus. Mürahinnangust selgus, et olemasolevas olukorras levib
planeeritavate hooneteni päevasel ajal liiklusmüra kuni 65 dB (teepoolsel küljel kuni 69
dB) ning öösel kuni 54 dB (teepoolsel küljel kuni 59 dB).
Planeeringu alale rakenduvad keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud III kategooria liiklusmüra
piirväärtused, mis on päeval 65 dB (teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel
küljel 60 dB). Eeltoodust tulenevalt vastavad planeeritavate hooneteni levivad
liiklusmüra tasemed olemasolevas olukorras päevasel ning öisel ajaperioodi KeM
määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud liiklusmüra normtasemetele.
2(3)
Suur-Ameerika tn 14, Kesklinna LO, Tallinn radoonitaseme määramine ning
radooniohtlikkuse hinnang pinnasest (Tulelaev OÜ, 13.02.2020), mille kohaselt Suur-
Ameerika tn 14 kinnistu radoonisisaldus pinnaseõhus jäi vahemikus 50-250 kBq/m3,
paiknedes kõrge radooniriski piirkonnas.
Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:
Tehnosüsteemid tuleb projekteerida nii, et need ei põhjustaks häiringuid naaberkruntidel
paiknevates eluruumides või lasteasutustes. Tehnosüsteemid projekteerida hoone mahtu.
Projekteeritavates ja naaberhoonetes asuvates eluruumides tuleb tagada vähemalt
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni
kestuse arvutamise juhendi kohane piisav insolatsiooni kestus. Naaberhoonete
eluruumides ei tohi insolatsiooni kestus väheneda üle 50% olemasolevast insolatsiooni
kestusest. Esitada ehitusprojekti koosseisus vastavad insolatsiooni kestuse analüüsid.
Hooned on kavandatud nii, et kõikides korterites on võimalik tagada piisav
insolatsioonikestus. Lähialal ei paikne elamuid, mille eluruumide insolatsioonikestust
planeeritud hoonestus võiks mõjutada. Toom-Kuninga tn 13 // 13a kinnistul paikneva
lastaia hoone ja mänguväljakud on piisavalt kaugel kavandatud hoonetest. Uus
hoonestus ei varjuta mänguväljakuid laste õuesviibimise ajal.
Kõikides projekteeritavates korterites tuleb tagada piisav insolatsioonikestus vastavalt
projekteerimise ajal kehtivatele normidele.
Planeeringuala objekti elektrivarustus on ettenähtud uue sisseehitatud trafoalajaama
baasil (10/0.4 kV trafod kuni 2x1000 kVA). Alajaama 10 kV elektrivarustus on
ettenähtud maakaabelliiniga alajaamast nr 1559. Hoonesisese alajaama ruumide kohal
asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad
avanema tänavale või parkla korrusele. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel
tuleb arvestada Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded alajaama ruumile
ehitises (ehitatavas hoones)"
Kuuekorruseline hoone(osa) Suur-Ameerika tänava ääres projekteerida valdavalt
äriotstarbega, kortereid võib projekteerida ülemistele korrustele.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku
otstarbega hoonete ja ruumide projekteerimisel järgida asjakohast
heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit, mille kohaselt projekteerimisel vajalik
kasutada müra leevendavaid meetmeid.
Kõrgema mürafooniga aladel (eelkõige Suur-Ameerika tänava äärde kavandatud
hoonestusrida) on soovitav maksimaalselt ette näha üldkasutatavaid ning müra suhtes
vähem tundlikke ruume (esik, koridorid, köök, WC, vannituba jm abiruumid).
Magamisruumid on võimalusel soovitav paigutada hoonete hoovipoolsele küljele.
Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head
tingimused ka teepoolsetele külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka
liiga rangeid piiranguid seada.
Tugevdatud heliisolatsiooniga kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head
akustilised tingimused ning elukvaliteet. Samuti on tänu tänavaga paralleelselt
kavandatud hoonemahule, mis moodustab efektiivse müratõkke, planeeringuala siseselt
võimalik ette näha headele tingimustele vastavad mänguväljakud ja puhkealad.
Enne hoone(te) projekteerimist on soovitav viia läbi reaalsed müra mõõtmised, et oleks
võimalik vajadusel leevendusmeetmeid rakendada.
Kergliiklusteede valgustus projekteerida nii, et ei põhjustataks valgushäiringuid
naaberhoonetes paiknevates eluruumides.
Hoonete projekteerimisel on tuleb arvestada radoonivastaste meetmete kasutamisega
lähtudes Eesti standardist EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes
ja olemasolevates hoonetes“.
3(3)
Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu
materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:
Tehnoseadmete (sh kavandatava alajaama) müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega
aladel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” (edaspidi SoM määrus nr 42) kehtestatud
normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS
842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr
73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja
jaotusseadmete ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende
puudumisel seadmest. Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb tagada, et alajaamast
lähtuvad müratasemed ei ületaks SoM määrus nr 42 kehtestatud normtasemeid. Lisaks
arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määruses nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse
piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides
ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ tooduga.
Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel müratundlikel aladel ajavahemikul
21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.
Täiendavalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei
ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud
piirväärtuseid.
Liiklusmüra puhul tuleks mõõtmistel uurida ka maksimaalseid tasemeid, et oleks
võimalik paremini valida eluhoonete heliisolatsiooni, arvestades, et SoM määruses nr 42
on magamisruumides ööseks sätestatud liiklusmüra normtase uutes hoonetes tingimusel,
et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax
on ületatud.
Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et insolatsiooni hindamisel on aluseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese
päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend. Ameti hinnangul tuleks
edaspidi juhinduda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Põld
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Karmen Põld
54840193 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Edastuskiri | 07.04.2025 | 1 | 9.3-1/24/4736-3 | Sissetulev dokument | ta | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |