Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/2735 |
| Registreeritud | 07.05.2025 |
| Sünkroonitud | 08.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harku Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Harku Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kirill Nimtšuk (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND
Margo Klaos
Päästeamet
kuupäev digiallkirjas nr 12-1/445-25
Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala
detailplaneering
Austatud peadirektor
Harku Vallavolikogu 29. veebruar 2024 otsusega nr 11 algatati Harku alevikus Pikk tn 6
(katastritunnus 19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ning
lähiala detailplaneeringu koostamine.
Planeeritav ala, suurusega u 4,62 ha, paikneb Harku alevikus Metsa tee, Klubi tänava, Pikk tänava
ja Aia tänava ning endise Harku naistevangla territooriumi vahelisel alal, Tallinn-Paldiski maantee
ja Instituudi tee ristmikust linnulennult u 400 m kaugusel kagu suunas.
Pikk tn 6 maaüksus, suurusega 26969 m2, on 100% sihtotstarbeta maa, millest haritav maa
moodustab 16921 m2, looduslik rohumaa 8559 m2, õuemaa 104 m2 ning muu maa 1385 m2.
Maaüksusel paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Maaüksusele on juurdepääs Pikalt
tänavalt.
Pikk tn 6 kinnistu läänepoolses osas on Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel
registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9105264)
esinemine.
Pikk tn 6 kinnistu loodenurgas paikneb ehitismälestis Harku linnuse säilmed.
Pikk tn 17 maaüksus, suurusega 12436 m2, on riigiomandis olev 100% sihtotstarbeta maa, millest
haritav maa moodustab 10521 m2, looduslik rohumaa 1766 m2 ning muu maa 149 m2. Maaüksusel
paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Maaüksusele on juurdepääs Aia tänavalt ja Pikalt
tänavalt.
Aia tänav, suurusega 15320 m2, on 100% transpordimaa.
Pikk tänav, suurusega 5930 m2, on 100% transpordimaa.
Pikk tänav L1, suurusega 365 m², on 100% transpordimaa.
Pikk tänav L2, suurusega 329 m2, on 100% transpordimaa. Pikk tänav L3, suurusega 561 m2, on
100% transpordimaa.
Metsa tee 15, suurusega 25471 m², on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa moodustab
22874 m², metsamaa 286 m², õuemaa 63 m² ja muu maa 2248 m². Maaüksusel paiknevad õigusliku
aluseta püstitatud ehitised. Maaüksusele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Metsa tee 17, suurusega 1963 m², on 100% sihtotstarbeta maa, millest metsamaa moodustab 1668
m² ja muu maa 295 m². Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele on juurdepääs Metsa teelt.
Planeeritav ala paikneb keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse kuuluva (väline
tunnus KLO1200583) ja kultuurimälestise (registri number 2697) Harku mõisa pargi naabruses.
Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates
(Muinsuskaitseseadus §25 lg 1) ning seega paikneb planeeritav ala osaliselt mälestise
kaitsevööndis.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal
ning kaugküttepiirkonnas.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel. Üldplaneeringu seletuskirja
peatükk 2.1 kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad
ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 %
ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või
üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda
tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms.
Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja
jaotistes 2.1-2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud
planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu
seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja
projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal
paikneval elamumaal“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud
tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega
aladel. Teemaplaneeringu kohaselt võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal
elamukrundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-,
toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad
asuda ka üldkasutatava hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise
sihtotstarbega krundid. Elamumaa juhtotstarbega alal võib asuda ka üksik ärihoone krunt, kuid
selle osakaal konkreetsest tänavate ja kõlviku piiridega ümbritsetud elamukvartalist ei või olla üle
25%. Samuti võib elamumaa juhtotstarbega alal asuda tehnorajatise krunt.
Detailplaneeringuga soovitakse Harku alevikus Pikk tn 6 maaüksusele kavandada korterelamumaa
sihtotstarbega krundid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 on määratud tingimused
detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks
detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, kus muuhulgas on märgitud järgmist.
• Uusi korterelamuid võib rajada ainult Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga
piirnevates asustusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külad) elamumaa juhtotstarbega aladel.
• Korterelamute puhul peab olema iga planeeritava korteri kohta minimaalselt 400 m² elamukrundi
pindala. Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonetega. Uue korterelamu
või ridaelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu või
muu kahe korteriga väikeelamu vahele, mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või muule kahe
korteriga elamule vajaliku privaatsuse.
• Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb hoone juurde planeerida eraldiseisev
(soovitatavalt varikatusega) rattaparkla või hoone koosseisus olev lukustatav jalgrataste ja
lastekärude hoiuruum hoone I korrusel.
Kuivõrd korterelamud kavandatakse Harku alevikku, siis on detailplaneeringu eesmärgid
kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja
väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse
ja tingimustega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pikk tn 6 maaüksuse
jagamiseks 6-ks korterelamumaa, 1-ks üldkasutatava haljasala maa ja 2-ks tee- ja tänavamaa
krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu püstitamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse
Pikk tn 6 maaüksusele kavandada 52 elamuühikut (viis 8 korteriga korterelamut ja üks 12 korteriga
korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta
vallale. Detailplaneeringuga soovitakse välja selgitada võimalused Pikk tn 17 maaüksuse
sihtotstarbe muutmiseks haridus- ja lasteasutuse maaks ning määrata ehitusõigus lasteaed-algkooli
rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja
juurdepääsude lahendamine.
Detailplaneeringuga määratakse korterelamu kruntidele ehitusõigus ühe korterelamu ja ühe
abihoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga vastavalt 475 m2 kuni 720 m².
Korterelamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2
maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m
ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-10°.
Detailplaneeringuga määratakse ühiskondlike ehitiste maa krundile ehitusõigus lasteaed-algkooli
püstitamiseks maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 5500 m². Hoone suurimaks lubatud kõrguseks
maapinnast on planeeritud kuni 15 m ja kuni 3 maapealset korrust. Lubatud katuse kalle on
määratud vahemikus 0-10°.
Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Aia tänavalt ja Pikalt tänavalt.
Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni baasil.
Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi
Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks
Ruum ja Maastik OÜ (rg-kood 11038715) poolt koostatud Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6
(katastritunnus 19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ja
lähiala detailplaneering, töö nr 02/22 (Plan ID 125332).
Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Ott-Rätsepp
Planeerimis- ja ehitusosakonna
juhataja
Lisad: 1) Seletuskiri
2) Põhijoonis
3) Tehnovõrkude koondplaan
Laine Vain
planeeringute spetsialist
[email protected], 5887 2860
MÄRKUSED: 1. Topo-geodeetilise alusplaani Geoalus OÜ 08.04.2024, töö nr 23-G262.
Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; 2. Joonisel on kasutatud Maa-ameti Geoportaali andmeid
Teede laiused ja parkimiskohtade paiknemine täpsustatakse ehitusprojektis3. 4. Teede, tehnovõrkude ja haljastuse lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel 5. Olemasolevad piirdeaiad ja aiamaade abihooned on planeeritud likvideerida 6. Olemasolev elektri maakaabel, mis läbib positsioone nr 2, 3 ja 4 on planeeritud ümber tõsta
LEGEND
PLAN. ALA PIIR
OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLAN. KRUNDI PIIR
PLAN. KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
PLAN. HOONESTUSALA
OLEMASOLEV HOONE
PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
PLAN. SÕIDUTEE, PARKIMISE MANÖÖVERDUSALA (ASFALTKATE)
PLAN. KÜNNIS LIIKLUSE RAHUSTAMISEKS
PLAN. PARKIMISALA VÕIMALIK ASUKOHT JA KOHTADE ARV
PLAN. KERGLIIKLEJATE ALA
PLAN. KÕRG- JA MADALHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLAN. MÄNGUVÄLJAK VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLAN. ELEKTRI KÕRGEPINGE MAAKAABEL
PLAN. ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL JA LIITUMISKILP
PLAN. TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL
PLAN. VEETORUSTIK JA LIITUMISPUNKT
PLAN. KANALISATSIOONITORUSTIK JA LIITUMISPUNKT
PLAN. KAUGKÜTTETORUSTIK
PLAN. SIDEKANALISATSIOON JA LIITUMISPUNKT
PLAN. HÜDRANT JA KUJA RAADIUS (75 m)
OLEMASOLEV TÄNAVAKAITSEVÖÖND(10m) / PLAN. TÄNAVAKAITSEVÖÖND (7m)
OLEMASOLEV TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND
OLEMASOLEVA ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABLI ÜMBERTÕSTMISE VAJADUS
PLAN. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
PLAN. TULETÕRJEVEEMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. SADEMEVEE IMMUTUSMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT
Pikk
3K
P3
1
XW1 XW1 XW1
XW2 XW2 XW2 XW2
/ /
AJ
XW2 XW2 XW2 XW2
W1.1 W1.1 W1.1
V1 V1 V1 V1 V1
K1 K1 K1 K1 K1
15
7
9
5
8
10
19
6
6
15
3K
Klub i
P3
2K
2K
2K
2K
3.5
2.7
P5 P4 5
7
7 2.7
5
P5 P5
P5 P4
P5
P4
P5
P5
7
5
2.7
2.7
7
5
2
Metsa tee
1.5
15
P6
P4
P4
5
P4
P1
P5 P4
P4
P4
P5
P5
7
2K
2K
P5
P9
14
P6 2,7
5
P4
6
5
2, 7
12
8
4
3
2
1
Olemasolev Jäätmemaja
10
5
AJ
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
W1.1 W1.1
W1.1 W1.1
W1.1 W1.1
W1.1 W1.1
W1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
/ /
/ /
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
XW2
XW2
XW2
XW2
XW2
XW2
XW 1
7
P2
P2
P2 P2
3 6
Pikk
Põhja
W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1
W 1.
1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.1
W 1.1
W 1.
1
XW2
XW2
XW2
XW2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
P10
7
P9
7
P9P7
P4
P4
P3
11
3
10
15
Aia
XW2 XW2
XW2XW2 XW2
XW2 XW2XW2
K2
K2
K2
→
va rem
pr oj
De 16
0 P VC
L= 37
,3m i=
5
K2→ varem proj De160 PVC
L=15,5mi=5 13
2 ←
De160 PVC L=8,1mi=7
1
2
K1 K1 ←De160 PVC L=28,0m i=7
1 2
1
3
K1 K1 ←De160 PVC L=27,8m i=7
2
1
3
K1←De160 PVC L=17,2m i=72
1
2
K1 → De
16 0
PV C
L= 12
,7 m
i= 7
1
2
K1 → De
16 0
PV C
L= 16
,5 m
i= 7
1 2
K1
K1
K1
K1
K1
→ De
16 0
PV C
L= 50
,6 m
i= 7
3
1 2
→ De
16 0
PV C
L= 9,
0m i=
10
3
1
2
13
2
12
V2 V2varem proj De110 PE L=27,3
V2 V2varem proj De110 PE L=27,8
V1 → De
11 0
PE L
=1 2,
8 V1
←
De110 PE L=12,9
V1→ De
11 0
PE L
=1 6,
8
V1
V1
V1
V1
V1
→ De
11 0
PE L
=5 0,
7
V1
→ De
11 0
PE L=
8, 7
V1
V1
V1
V1
V1
→ De110 PE L=52,1
De110 PE L=0,7
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
De 11
0 P E
L= 71
,3
V2V2V2V2V2V2V2V2V2
varem proj De110 PE L=93,1
De160 PVC L=3,7 7
De160 PVC L=3,4 4
De160 PVC L=2,6 6
K1
←
De160 PVC L=12,9m i=7
1
2
2
1
K1 → De
16 0
PV C
L= 10
,4 m
i= 7
K1 → De
16 0
PV C
L= 13
,2 m
i= 7
1
3
V1 → De
11 0
PE L
= 10
,4
V1 ← De
11 0
PE L
= 13
,6
2 V1
De40 PE L=10,0
De160 PVC L=9,5 42
De32 PE L=2,6
De32 PE L=2,9 0
Pos1 K33,00 1) 31,00 De160 PVC 2,00
De40 PE L=9,4
De160 PVC L=8,9 10
De160 PVC L=9,2 10
De40 PE L=9,8
De40 PE L=2,8
De160 PVC L=3,3 10
De50 PE L=2,8
De160 PVC L=3,3 10
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
→
va rem
pr oj
De 16
0 P VC
L= 38
,7m i=
5
K2
K2
1
3 2
De160 PVC L=6,2
De63 PE L=7,7
Pikk17 V32,20 1) 30,40 De63 PE 1,86
V1-1 32,30 1) 30,50 De160 PE 2) 30,50 De63 PE 3) 30,50 De160 PE 1,96
Pikk17 K32,20 1) 30,20 De160 PVC 2,00
V2
V2
varem proj De110 PE
V2
V2
varem proj De40 PE
KS 2
KS 2
varem proj De63 PE
KS2
KS2
KS2
varem proj De63 PE
KS2
V2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
→ va
re m
p ro
j D e1
60 P
L L=
10 9,
0m i=
18
D 2
D 2
← va
re m
p ro
j D e1
60 P
L L=
20 ,8
m i=
12
D2
→varem proj De160 PL L=12,2m
i=7
D2 D2 D2 D2 D2 D2
D2
D2
D2
D2
D2
D2
→ varem proj De160 PL L=138,2m i=7
1
2
D2 D2 D2 D2 D2
→varem proj De160 PL L=59,5m i=6
3
D2 D2 →
varem proj De160 PL
L=11,3m i=13
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
→ va
re m
p ro
j D e1
60 P
L L=
11 3,
7m i=
16
V2
varem proj De160 PL L=8,1
varem proj De110 PE L=5,1
V1
De 11
0 P E L
=1 0,8
De110 PE L=3,5
K2
K2
K2
V2
V2
V2
V2
DVK-21 33,55 33,15 1) 32,43 varem proj De160 PL 2) 32,43 varem proj De160 PL 3) 32,43 varem proj De160 PL 1,32
4
De32 PE L=3,0
De160 PVC L=3,5 14
K1
K1
→
De 16
0 P VC
L= 27
,0m i=
10
K1 →
De 16
0 P VC
L= 12
,4m i=
10
1
3
V1→ De
11 0 P
E L =1
5,1
V1 →
De 11
0 P E L
=13 ,4 V1
2 De40 PE L=9,9
De110 PE L=0,7
De160 PVC L=9,4 10
Pos4 K35,20 1) 33,75 De160 PVC 1,45
Pos3 K34,75 1) 32,75 De160 PVC 2,00
Pos6 K 35,60 1) 34,15 De160 PVC 1,45
PIkk4 K 34,00 1) 32,60 De160 PVC 1,40
Pos2 K33,95 1) 31,95 De160 PVC 2,00
V1
← De
11 0 P
E L =15
,0
V1 → De
11 0
PE L
=1 6,
2
K1 →
De 16
0 P VC
L= 15
,4m i=
10
K1 → De
16 0
PV C
L= 15
,7 m
i= 10
1
2
K1-1 36,15 1) 34,67 De160 PVC 2) 34,67 De160 PVC 1,48
Pos5 K 36,15 1) 34,70 De160 PVC 1,45
K1-16 34,05 1) 30,76 De160 PVC 2) 30,76 De160 PVC 3,29
K1-15 34,07 1) 30,82 De160 PVC 2) 30,82 De160 PVC 3,25
K1-1333,50 1) 31,21 De160 PVC 2) 31,21 De160 PVC 3) 31,74 De160 PVC 2,29
K1-1233,25 1) 31,33 De160 PVC 2) 31,33 De160 PVC 1,92 Ø400
K1-1133,40 1) 31,40 De160 PVC 2) 31,40 De160 PVC 3) 31,40 De160 PVC 2,00
K1-1033,50 1) 31,49 De160 PVC 2) 31,49 De160 PVC 2,01
K1-933,60 1) 31,58 De160 PVC 2) 31,58 De160 PVC 2,02
K1-833,80 1) 31,67 De160 PVC 2) 31,67 De160 PVC 2,13
K1-734,00 1) 31,79 De160 PVC 2) 31,86 De160 PVC 3) 32,29 De160 PVC 4) 32,55 De160 PVC 2,21
K1-634,95 1) 32,65 De160 PVC 2) 32,66 De160 PVC 3) 33,09 De160 PVC 2,30
K1-535,00 1) 33,18 De160 PVC 2) 33,18 De160 PVC 1,82
K1-435,20 1) 33,45 De160 PVC 2) 33,66 De160 PVC 3) 33,78 De160 PVC 1,75
K1-335,60 1) 33,90 De160 PVC 2) 34,16 De160 PVC 3) 34,12 De160 PVC 1,70
K1-235,88 1) 34,31 De160 PVC 2) 34,51 De160 PVC 1,56
Pos5 V 36,15 1) 34,35 De40 PE 1,84
Pos4 V35,20 1) 33,40 De40 PE 1,84
Pos3 V34,75 1) 32,95 De40 PE 1,84
Pos2 V33,95 1) 32,15 De40 PE 1,84
Pos1 V33,00 1) 31,20 De40 PE 1,84
Pikk 4 V 34,00 1) 32,20 De32 PE 1,83
Pos6 V 35,60 1) 33,80 De50 PE 1,85
V2 varem
proj De110 PE L=13,2
V2
V2
V2
V2
V2
varem proj De110 PE L=50,2 V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
va re
m p
ro j D
e1 10
P E
L= 78
,7
V2
V2
varem proj De110 PE L=60,9
V2
V2
V2
va re
m p
ro j D
e1 10
P E
L= 33
,8
Võimalik tuletõrjeveemahutite (2 x 54 m³) koos kuiva hüdrandiga asukoht
V2
varem proj De110 PE L=19,5
V2 V2
varem proj De110 PE L=24,5
V2varem proj De110 PE L=17,6
V2
V2
V2
varem proj De110 PE L=31,0
V2
V2
V2 V2
V2 V2
V2
V2
V2
V2
varem proj De110 PE
L=10,9
varem proj De110 PE
L=10,1
varem proj De110 PE L=48,2
varem proj De110 PE
L=12,5
varem proj De110 PE
va re
m pr
oj De
11 0
PE L=
31 ,2
K101008 33,95 1) 30,04 varem proj De160 PVC 2) 30,73 De160 PVC 3) 30,04 varem proj De160 PVC 3,91
K101005 32,30 1) 29,55 varem proj De160 PVC 2) 30,14 De160 PVC 3) 29,55 varem proj De160 PVC 2,75
KS2
KS2 KS2
KS2
KS2
KS2
KS 2
KS 2
KS 2
KS 2
KS 2
KS 2
K2
K2
K2
K2
K2
Toru ots 33,05 1) 32,47 varem proj De160 PL 0,58
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
7.20
3. 00
3.00
7. 20
3. 60
9.60
24.00
6. 60
Sademevee immutusmahuti võimalik asukoht
95 m³
1.5
K1-14 33,70 1) 31,01 De160 PVC 2) 31,01 De160 PVC 3) 32,19 De160 PVC 2,69
DVK-22 34,00 33,55 1) 32,80 varem proj De160 PL 1,40
35
2
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
3. 007.20
3. 007.20
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
7.20 3. 00
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
6
4 4
8
2
Pikk
5
2
6
2.6
4.5
4.5
4.5
2
2
2
7 2
7
5
5
10
10
10
14
8
11
8
6
12
6
12
13
13
7
7
6 10
9
9 8
8
10
4
4
16
4
10
10
11
11
5
7
8
7 16
13
8 4
4
4
4 8
7
5
8
8
8
8
8
7
4
Huvitatud isik: OÜ IMMOMAN
Projekti juht: Maarja Zingel
Planeerija: Maarja Zingel
Marek Konsa
Projekt: Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Joonis: Tehnovõrkude koondplaan Töö nr: 04/22 Mõõtkava: 1:1000 Joonise nr: 5 Kuupäev: 26.02.2025
VÄIKE- AMEERIKA 19 , T A L L I N N 10129 T E L 5 2 2 4 2 9 2 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü
krundi sihtotstarve
hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)
krundi suurus (m²)
hoonete kõrgus kuni (m) (põhihoone/abihoone)
põhihoone korruselisus kuni (maapealne/maa-alune)
parkimiskohtade arv
hoonete maapealne ehitisealuste pindade summa kuni (m²)
EHITUSÕIGUS EP100%
9/5 300m² 1/2
2/1 5487m² P3
Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, vt manuses.
Lugupidamisega
Laine Vain
planeeringute spetsialist
________________________________________
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 5887 2860
www.harku.ee
Digiallkirjad
Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658
HARKU VALLAVALITSUS
PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND
Margo Klaos
Päästeamet
kuupäev digiallkirjas nr 12-1/445-25
Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala
detailplaneering
Austatud peadirektor
Harku Vallavolikogu 29. veebruar 2024 otsusega nr 11 algatati Harku alevikus Pikk tn 6
(katastritunnus 19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ning
lähiala detailplaneeringu koostamine.
Planeeritav ala, suurusega u 4,62 ha, paikneb Harku alevikus Metsa tee, Klubi tänava, Pikk tänava
ja Aia tänava ning endise Harku naistevangla territooriumi vahelisel alal, Tallinn-Paldiski maantee
ja Instituudi tee ristmikust linnulennult u 400 m kaugusel kagu suunas.
Pikk tn 6 maaüksus, suurusega 26969 m2, on 100% sihtotstarbeta maa, millest haritav maa
moodustab 16921 m2, looduslik rohumaa 8559 m2, õuemaa 104 m2 ning muu maa 1385 m2.
Maaüksusel paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Maaüksusele on juurdepääs Pikalt
tänavalt.
Pikk tn 6 kinnistu läänepoolses osas on Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel
registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9105264)
esinemine.
Pikk tn 6 kinnistu loodenurgas paikneb ehitismälestis Harku linnuse säilmed.
Pikk tn 17 maaüksus, suurusega 12436 m2, on riigiomandis olev 100% sihtotstarbeta maa, millest
haritav maa moodustab 10521 m2, looduslik rohumaa 1766 m2 ning muu maa 149 m2. Maaüksusel
paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised. Maaüksusele on juurdepääs Aia tänavalt ja Pikalt
tänavalt.
Aia tänav, suurusega 15320 m2, on 100% transpordimaa.
Pikk tänav, suurusega 5930 m2, on 100% transpordimaa.
Pikk tänav L1, suurusega 365 m², on 100% transpordimaa.
Pikk tänav L2, suurusega 329 m2, on 100% transpordimaa. Pikk tänav L3, suurusega 561 m2, on
100% transpordimaa.
Metsa tee 15, suurusega 25471 m², on 100% maatulundusmaa, millest haritav maa moodustab
22874 m², metsamaa 286 m², õuemaa 63 m² ja muu maa 2248 m². Maaüksusel paiknevad õigusliku
aluseta püstitatud ehitised. Maaüksusele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Metsa tee 17, suurusega 1963 m², on 100% sihtotstarbeta maa, millest metsamaa moodustab 1668
m² ja muu maa 295 m². Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusele on juurdepääs Metsa teelt.
Planeeritav ala paikneb keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse kuuluva (väline
tunnus KLO1200583) ja kultuurimälestise (registri number 2697) Harku mõisa pargi naabruses.
Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates
(Muinsuskaitseseadus §25 lg 1) ning seega paikneb planeeritav ala osaliselt mälestise
kaitsevööndis.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal
ning kaugküttepiirkonnas.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel. Üldplaneeringu seletuskirja
peatükk 2.1 kohaselt võivad elamumaa kompaktse asustusega aladele jääda elamuid teenindavad
ehitised, sh teed ja tehnorajatised. Elamumaadel on võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25 %
ulatuses kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majandushoone või büroohoone maa ja/või
üldkasutatava hoone maa ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Elamumaadele võivad jääda
tehnoehitise maad nagu alajaamad, pumplad jms.
Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja
jaotistes 2.1-2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud
planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu
seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja
projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal
paikneval elamumaal“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud
tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega
aladel. Teemaplaneeringu kohaselt võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal
elamukrundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-,
toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad
asuda ka üldkasutatava hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise
sihtotstarbega krundid. Elamumaa juhtotstarbega alal võib asuda ka üksik ärihoone krunt, kuid
selle osakaal konkreetsest tänavate ja kõlviku piiridega ümbritsetud elamukvartalist ei või olla üle
25%. Samuti võib elamumaa juhtotstarbega alal asuda tehnorajatise krunt.
Detailplaneeringuga soovitakse Harku alevikus Pikk tn 6 maaüksusele kavandada korterelamumaa
sihtotstarbega krundid. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis nr 3.2.1 on määratud tingimused
detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks
detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal, kus muuhulgas on märgitud järgmist.
• Uusi korterelamuid võib rajada ainult Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga
piirnevates asustusüksustes (Harkujärve, Tiskre ja Laabi külad) elamumaa juhtotstarbega aladel.
• Korterelamute puhul peab olema iga planeeritava korteri kohta minimaalselt 400 m² elamukrundi
pindala. Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonetega. Uue korterelamu
või ridaelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu või
muu kahe korteriga väikeelamu vahele, mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või muule kahe
korteriga elamule vajaliku privaatsuse.
• Korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb hoone juurde planeerida eraldiseisev
(soovitatavalt varikatusega) rattaparkla või hoone koosseisus olev lukustatav jalgrataste ja
lastekärude hoiuruum hoone I korrusel.
Kuivõrd korterelamud kavandatakse Harku alevikku, siis on detailplaneeringu eesmärgid
kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja
väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse
ja tingimustega.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pikk tn 6 maaüksuse
jagamiseks 6-ks korterelamumaa, 1-ks üldkasutatava haljasala maa ja 2-ks tee- ja tänavamaa
krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu püstitamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse
Pikk tn 6 maaüksusele kavandada 52 elamuühikut (viis 8 korteriga korterelamut ja üks 12 korteriga
korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta
vallale. Detailplaneeringuga soovitakse välja selgitada võimalused Pikk tn 17 maaüksuse
sihtotstarbe muutmiseks haridus- ja lasteasutuse maaks ning määrata ehitusõigus lasteaed-algkooli
rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja
juurdepääsude lahendamine.
Detailplaneeringuga määratakse korterelamu kruntidele ehitusõigus ühe korterelamu ja ühe
abihoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga vastavalt 475 m2 kuni 720 m².
Korterelamute suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2
maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m
ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-10°.
Detailplaneeringuga määratakse ühiskondlike ehitiste maa krundile ehitusõigus lasteaed-algkooli
püstitamiseks maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 5500 m². Hoone suurimaks lubatud kõrguseks
maapinnast on planeeritud kuni 15 m ja kuni 3 maapealset korrust. Lubatud katuse kalle on
määratud vahemikus 0-10°.
Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Aia tänavalt ja Pikalt tänavalt.
Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni baasil.
Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi
Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 10, edastame kooskõlastamiseks
Ruum ja Maastik OÜ (rg-kood 11038715) poolt koostatud Harku vallas Harku alevikus Pikk tn 6
(katastritunnus 19801:001:3897) ja Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuste ja
lähiala detailplaneering, töö nr 02/22 (Plan ID 125332).
Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Ott-Rätsepp
Planeerimis- ja ehitusosakonna
juhataja
Lisad: 1) Seletuskiri
2) Põhijoonis
3) Tehnovõrkude koondplaan
Laine Vain
planeeringute spetsialist
[email protected], 5887 2860
MÄRKUSED: 1. Topo-geodeetilise alusplaani Geoalus OÜ 08.04.2024, töö nr 23-G262.
Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; 2. Joonisel on kasutatud Maa-ameti Geoportaali andmeid
Teede laiused ja parkimiskohtade paiknemine täpsustatakse ehitusprojektis3. 4. Teede, tehnovõrkude ja haljastuse lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel 5. Olemasolevad piirdeaiad ja aiamaade abihooned on planeeritud likvideerida 6. Olemasolev elektri maakaabel, mis läbib positsioone nr 2, 3 ja 4 on planeeritud ümber tõsta
LEGEND
PLAN. ALA PIIR
OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLAN. KRUNDI PIIR
PLAN. KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
PLAN. HOONESTUSALA
OLEMASOLEV HOONE
PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
PLAN. SÕIDUTEE, PARKIMISE MANÖÖVERDUSALA (ASFALTKATE)
PLAN. KÜNNIS LIIKLUSE RAHUSTAMISEKS
PLAN. PARKIMISALA VÕIMALIK ASUKOHT JA KOHTADE ARV
PLAN. KERGLIIKLEJATE ALA
PLAN. KÕRG- JA MADALHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLAN. MÄNGUVÄLJAK VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. ALAJAAMA VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLAN. ELEKTRI KÕRGEPINGE MAAKAABEL
PLAN. ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABEL JA LIITUMISKILP
PLAN. TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL
PLAN. VEETORUSTIK JA LIITUMISPUNKT
PLAN. KANALISATSIOONITORUSTIK JA LIITUMISPUNKT
PLAN. KAUGKÜTTETORUSTIK
PLAN. SIDEKANALISATSIOON JA LIITUMISPUNKT
PLAN. HÜDRANT JA KUJA RAADIUS (75 m)
OLEMASOLEV TÄNAVAKAITSEVÖÖND(10m) / PLAN. TÄNAVAKAITSEVÖÖND (7m)
OLEMASOLEV TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND
OLEMASOLEVA ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABLI ÜMBERTÕSTMISE VAJADUS
PLAN. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
PLAN. TULETÕRJEVEEMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT
PLAN. SADEMEVEE IMMUTUSMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT
Pikk
3K
P3
1
XW1 XW1 XW1
XW2 XW2 XW2 XW2
/ /
AJ
XW2 XW2 XW2 XW2
W1.1 W1.1 W1.1
V1 V1 V1 V1 V1
K1 K1 K1 K1 K1
15
7
9
5
8
10
19
6
6
15
3K
Klub i
P3
2K
2K
2K
2K
3.5
2.7
P5 P4 5
7
7 2.7
5
P5 P5
P5 P4
P5
P4
P5
P5
7
5
2.7
2.7
7
5
2
Metsa tee
1.5
15
P6
P4
P4
5
P4
P1
P5 P4
P4
P4
P5
P5
7
2K
2K
P5
P9
14
P6 2,7
5
P4
6
5
2, 7
12
8
4
3
2
1
Olemasolev Jäätmemaja
10
5
AJ
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2 XW2
XW2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
W1.1 W1.1
W1.1 W1.1
W1.1 W1.1
W1.1 W1.1
W1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
/ /
/ /
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
XW2
XW2
XW2
XW2
XW2
XW2
XW 1
7
P2
P2
P2 P2
3 6
Pikk
Põhja
W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1W1.1
W 1.
1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.
1
W 1.1
W 1.1
W 1.
1
XW2
XW2
XW2
XW2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
XW 2
P10
7
P9
7
P9P7
P4
P4
P3
11
3
10
15
Aia
XW2 XW2
XW2XW2 XW2
XW2 XW2XW2
K2
K2
K2
→
va rem
pr oj
De 16
0 P VC
L= 37
,3m i=
5
K2→ varem proj De160 PVC
L=15,5mi=5 13
2 ←
De160 PVC L=8,1mi=7
1
2
K1 K1 ←De160 PVC L=28,0m i=7
1 2
1
3
K1 K1 ←De160 PVC L=27,8m i=7
2
1
3
K1←De160 PVC L=17,2m i=72
1
2
K1 → De
16 0
PV C
L= 12
,7 m
i= 7
1
2
K1 → De
16 0
PV C
L= 16
,5 m
i= 7
1 2
K1
K1
K1
K1
K1
→ De
16 0
PV C
L= 50
,6 m
i= 7
3
1 2
→ De
16 0
PV C
L= 9,
0m i=
10
3
1
2
13
2
12
V2 V2varem proj De110 PE L=27,3
V2 V2varem proj De110 PE L=27,8
V1 → De
11 0
PE L
=1 2,
8 V1
←
De110 PE L=12,9
V1→ De
11 0
PE L
=1 6,
8
V1
V1
V1
V1
V1
→ De
11 0
PE L
=5 0,
7
V1
→ De
11 0
PE L=
8, 7
V1
V1
V1
V1
V1
→ De110 PE L=52,1
De110 PE L=0,7
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
De 11
0 P E
L= 71
,3
V2V2V2V2V2V2V2V2V2
varem proj De110 PE L=93,1
De160 PVC L=3,7 7
De160 PVC L=3,4 4
De160 PVC L=2,6 6
K1
←
De160 PVC L=12,9m i=7
1
2
2
1
K1 → De
16 0
PV C
L= 10
,4 m
i= 7
K1 → De
16 0
PV C
L= 13
,2 m
i= 7
1
3
V1 → De
11 0
PE L
= 10
,4
V1 ← De
11 0
PE L
= 13
,6
2 V1
De40 PE L=10,0
De160 PVC L=9,5 42
De32 PE L=2,6
De32 PE L=2,9 0
Pos1 K33,00 1) 31,00 De160 PVC 2,00
De40 PE L=9,4
De160 PVC L=8,9 10
De160 PVC L=9,2 10
De40 PE L=9,8
De40 PE L=2,8
De160 PVC L=3,3 10
De50 PE L=2,8
De160 PVC L=3,3 10
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
→
va rem
pr oj
De 16
0 P VC
L= 38
,7m i=
5
K2
K2
1
3 2
De160 PVC L=6,2
De63 PE L=7,7
Pikk17 V32,20 1) 30,40 De63 PE 1,86
V1-1 32,30 1) 30,50 De160 PE 2) 30,50 De63 PE 3) 30,50 De160 PE 1,96
Pikk17 K32,20 1) 30,20 De160 PVC 2,00
V2
V2
varem proj De110 PE
V2
V2
varem proj De40 PE
KS 2
KS 2
varem proj De63 PE
KS2
KS2
KS2
varem proj De63 PE
KS2
V2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
→ va
re m
p ro
j D e1
60 P
L L=
10 9,
0m i=
18
D 2
D 2
← va
re m
p ro
j D e1
60 P
L L=
20 ,8
m i=
12
D2
→varem proj De160 PL L=12,2m
i=7
D2 D2 D2 D2 D2 D2
D2
D2
D2
D2
D2
D2
→ varem proj De160 PL L=138,2m i=7
1
2
D2 D2 D2 D2 D2
→varem proj De160 PL L=59,5m i=6
3
D2 D2 →
varem proj De160 PL
L=11,3m i=13
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
D 2
→ va
re m
p ro
j D e1
60 P
L L=
11 3,
7m i=
16
V2
varem proj De160 PL L=8,1
varem proj De110 PE L=5,1
V1
De 11
0 P E L
=1 0,8
De110 PE L=3,5
K2
K2
K2
V2
V2
V2
V2
DVK-21 33,55 33,15 1) 32,43 varem proj De160 PL 2) 32,43 varem proj De160 PL 3) 32,43 varem proj De160 PL 1,32
4
De32 PE L=3,0
De160 PVC L=3,5 14
K1
K1
→
De 16
0 P VC
L= 27
,0m i=
10
K1 →
De 16
0 P VC
L= 12
,4m i=
10
1
3
V1→ De
11 0 P
E L =1
5,1
V1 →
De 11
0 P E L
=13 ,4 V1
2 De40 PE L=9,9
De110 PE L=0,7
De160 PVC L=9,4 10
Pos4 K35,20 1) 33,75 De160 PVC 1,45
Pos3 K34,75 1) 32,75 De160 PVC 2,00
Pos6 K 35,60 1) 34,15 De160 PVC 1,45
PIkk4 K 34,00 1) 32,60 De160 PVC 1,40
Pos2 K33,95 1) 31,95 De160 PVC 2,00
V1
← De
11 0 P
E L =15
,0
V1 → De
11 0
PE L
=1 6,
2
K1 →
De 16
0 P VC
L= 15
,4m i=
10
K1 → De
16 0
PV C
L= 15
,7 m
i= 10
1
2
K1-1 36,15 1) 34,67 De160 PVC 2) 34,67 De160 PVC 1,48
Pos5 K 36,15 1) 34,70 De160 PVC 1,45
K1-16 34,05 1) 30,76 De160 PVC 2) 30,76 De160 PVC 3,29
K1-15 34,07 1) 30,82 De160 PVC 2) 30,82 De160 PVC 3,25
K1-1333,50 1) 31,21 De160 PVC 2) 31,21 De160 PVC 3) 31,74 De160 PVC 2,29
K1-1233,25 1) 31,33 De160 PVC 2) 31,33 De160 PVC 1,92 Ø400
K1-1133,40 1) 31,40 De160 PVC 2) 31,40 De160 PVC 3) 31,40 De160 PVC 2,00
K1-1033,50 1) 31,49 De160 PVC 2) 31,49 De160 PVC 2,01
K1-933,60 1) 31,58 De160 PVC 2) 31,58 De160 PVC 2,02
K1-833,80 1) 31,67 De160 PVC 2) 31,67 De160 PVC 2,13
K1-734,00 1) 31,79 De160 PVC 2) 31,86 De160 PVC 3) 32,29 De160 PVC 4) 32,55 De160 PVC 2,21
K1-634,95 1) 32,65 De160 PVC 2) 32,66 De160 PVC 3) 33,09 De160 PVC 2,30
K1-535,00 1) 33,18 De160 PVC 2) 33,18 De160 PVC 1,82
K1-435,20 1) 33,45 De160 PVC 2) 33,66 De160 PVC 3) 33,78 De160 PVC 1,75
K1-335,60 1) 33,90 De160 PVC 2) 34,16 De160 PVC 3) 34,12 De160 PVC 1,70
K1-235,88 1) 34,31 De160 PVC 2) 34,51 De160 PVC 1,56
Pos5 V 36,15 1) 34,35 De40 PE 1,84
Pos4 V35,20 1) 33,40 De40 PE 1,84
Pos3 V34,75 1) 32,95 De40 PE 1,84
Pos2 V33,95 1) 32,15 De40 PE 1,84
Pos1 V33,00 1) 31,20 De40 PE 1,84
Pikk 4 V 34,00 1) 32,20 De32 PE 1,83
Pos6 V 35,60 1) 33,80 De50 PE 1,85
V2 varem
proj De110 PE L=13,2
V2
V2
V2
V2
V2
varem proj De110 PE L=50,2 V2
V2
V2
V2
V2
V2
V2
va re
m p
ro j D
e1 10
P E
L= 78
,7
V2
V2
varem proj De110 PE L=60,9
V2
V2
V2
va re
m p
ro j D
e1 10
P E
L= 33
,8
Võimalik tuletõrjeveemahutite (2 x 54 m³) koos kuiva hüdrandiga asukoht
V2
varem proj De110 PE L=19,5
V2 V2
varem proj De110 PE L=24,5
V2varem proj De110 PE L=17,6
V2
V2
V2
varem proj De110 PE L=31,0
V2
V2
V2 V2
V2 V2
V2
V2
V2
V2
varem proj De110 PE
L=10,9
varem proj De110 PE
L=10,1
varem proj De110 PE L=48,2
varem proj De110 PE
L=12,5
varem proj De110 PE
va re
m pr
oj De
11 0
PE L=
31 ,2
K101008 33,95 1) 30,04 varem proj De160 PVC 2) 30,73 De160 PVC 3) 30,04 varem proj De160 PVC 3,91
K101005 32,30 1) 29,55 varem proj De160 PVC 2) 30,14 De160 PVC 3) 29,55 varem proj De160 PVC 2,75
KS2
KS2 KS2
KS2
KS2
KS2
KS 2
KS 2
KS 2
KS 2
KS 2
KS 2
K2
K2
K2
K2
K2
Toru ots 33,05 1) 32,47 varem proj De160 PL 0,58
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
7.20
3. 00
3.00
7. 20
3. 60
9.60
24.00
6. 60
Sademevee immutusmahuti võimalik asukoht
95 m³
1.5
K1-14 33,70 1) 31,01 De160 PVC 2) 31,01 De160 PVC 3) 32,19 De160 PVC 2,69
DVK-22 34,00 33,55 1) 32,80 varem proj De160 PL 1,40
35
2
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
3. 007.20
3. 007.20
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
7.20 3. 00
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
Sademevee immutusmahuti
võimalik asukoht 13 m³
6
4 4
8
2
Pikk
5
2
6
2.6
4.5
4.5
4.5
2
2
2
7 2
7
5
5
10
10
10
14
8
11
8
6
12
6
12
13
13
7
7
6 10
9
9 8
8
10
4
4
16
4
10
10
11
11
5
7
8
7 16
13
8 4
4
4
4 8
7
5
8
8
8
8
8
7
4
Huvitatud isik: OÜ IMMOMAN
Projekti juht: Maarja Zingel
Planeerija: Maarja Zingel
Marek Konsa
Projekt: Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Joonis: Tehnovõrkude koondplaan Töö nr: 04/22 Mõõtkava: 1:1000 Joonise nr: 5 Kuupäev: 26.02.2025
VÄIKE- AMEERIKA 19 , T A L L I N N 10129 T E L 5 2 2 4 2 9 2 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü
krundi sihtotstarve
hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)
krundi suurus (m²)
hoonete kõrgus kuni (m) (põhihoone/abihoone)
põhihoone korruselisus kuni (maapealne/maa-alune)
parkimiskohtade arv
hoonete maapealne ehitisealuste pindade summa kuni (m²)
EHITUSÕIGUS EP100%
9/5 300m² 1/2
2/1 5487m² P3
PlanID: 125332 Töö nr: 02/22 Huvitatud isik: OÜ Immoman Andrus Olop +372 5027226 [email protected]
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Detailplaneeringu koostaja:
RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 19
10129 Tallinn Reg. number: 11038715
Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92 maastikuarhitekt
ruumilise keskkonna planeerija [email protected]
Tallinn 2025
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
1
Sisukord
I MENETLUSDOKUMENDID ....................................................................................................... 2
II SELETUSKIRI ........................................................................................................................... 3
1. Eesmärk ........................................................................................................................... 3
2. Koostamise alused ............................................................................................................ 3
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid ............................................... 3 2.2 Uuringud ......................................................................................................................... 3 2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused ............................................................................. 4
3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Kõrgema taseme planeeringud ...................... 4
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................ 9
4. Lahenduse idee kirjeldus ................................................................................................. 12
4.1 Lahenduse idee kirjeldus ............................................................................................... 12 4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused ...................................................................... 12 4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ...................................................... 15 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ....................................................................... 17
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus............................................................................... 17
5.1 Elektrivarustus ............................................................................................................... 17 5.2 Tänavavalgustus ............................................................................................................ 18 5.3 Veevarustus ................................................................................................................... 18 5.4 Tuletõrje veevarustus .................................................................................................... 20 5.5 Reoveekanalisatsioon .................................................................................................... 21 5.6 Sademeveekanalistsioon, drenaaž ................................................................................ 22 5.7 Sidevarustus .................................................................................................................. 24 5.8 Soojusvarustus .............................................................................................................. 25
6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ............................................................... 25
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele..................................................................... 25 Kavandatava hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, arvestama piirkonna ruumiliste kvaliteetidega ja seda parandama. ..................................................... 25 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .......................................... 25 6.3 Muinsuskaitse nõuded Harku linnuse säilmetega seotud tegevustele .......................... 26
7. Tuleohutuse tagamine .................................................................................................... 26
8. Keskkonnakaitse abinõud ................................................................................................ 27
9. Kuritegevuse ennetamine ............................................................................................... 28
10. Servituutide vajadus ..................................................................................................... 28
11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ....................................... 29
11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ..................................................... 29
12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .............................. 31
III LISAD .................................................................................................................................. 31
IV JOONISED ........................................................................................................................... 31
V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ ............................................................................................. 32
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
2
I MENETLUSDOKUMENDID
2022.05.11_Algatamise taotlus 2022.05.26_Algatamise taotlus_HVT.pdf 2022.05.26_Algatamise taotlus_MailChimp.pdf 2022.06.02_vastuskiri dp algatamise taotlusele.pdf 2022.06.09_Arvamuse küsimine KKA-lt.asice 2022.06.09_lähteseisukohtade küsimine_MKA-lt.asice 2022.07.11_Keskkonnaameti vastus.asice 2022.07.21_MKA lähteseisukohad.asice 2023.01.03_vastuskiri algatamise eelsele eskiisile.pdf 2023.06_Strantum OY tehnilised tingimused.asice 2024.01.26_Leping algatamise eelne_Pikk tn 6 ja Pikk tn 17.asice 2024.02.29_Algatamise otsus nr 11.asice 2024.03.11_Algatamise teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2024.03.12_Algatamise teade_AT.pdf 2024.03.12_Algatamise teade_RUPO.pdf 2024.03.12_Algatamise teade_veebileht.pdf 2024.03.13_Algatamise teade_MailChimp.pdf 2024.03.13_Algatamise teade_piirinaabritele.asice 2024.03.14_Algatamise teade_HVT.pdf 2024.03.15_Algatamise teade_HE.pdf 2024.03.18_Algatamise teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2024.04.15_Eskiislahenduse arutelu teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2024.04.16_Eskiislahenduse arutelu teade_veebileht.pdf 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_korteriühistutele e-postiga.JPG 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_Korteriühistutele.asice 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_MailChimp.pdf 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele.asice 2024.04.17_Vastuskiri eskiislahenduse arutelu teatele_Elektrilevi.asice 2024.04.25_Eskiislahenduse arutelu teade_HVT.pdf 2024.04.26_Eskiislahenduse arutelu teade_HE.pdf 2024.05.23_eskiislahenduse avaliku arutelu_PROTOKOLL.pdf
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
3
II SELETUSKIRI
1. Eesmärk
Planeeritud ala paikneb Harku alevikus Metsa tee, Klubi tänava, Pikk tänava ja Aia tänava ning endise Harku naistevangla territooriumi vahelisel alal. Planeeritud ala suurus on u 4,62 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pikk tn 6 maaüksuse jagamiseks 6-ks korterelamumaa, 1-ks üldkasutatava haljasala maa ja 2-ks tee- ja tänavamaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse Pikk tn 6 maaüksusele kavandada u 52 elamuühikut (viis 8 korteriga korterelamut ja üks 12 korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Detailplaneeringuga soovitakse välja selgitada võimalused Pikk tn 17 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks haridus- ja lasteasutuse maaks ning määrata ehitusõigus lasteaed-algkooli rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine.
2. Koostamise alused
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid
- Planeerimisseadus;
- Harku Vallavolikogu Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise otsus 29. veebruaril 2024 nr 11;
- Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrus nr 15;
- Harku valla üldplaneering, kehtestatud 17.10.2013 otsusega nr 138;
- Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneering, kehtestatud 31.05.2018 Harku Vallavolikogu otsusega nr 51;
- Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
- Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine;
- Eesti Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides;
- Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
- Eesti Standard EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus;
- ja teised kehtivad õigusaktid ja Eesti standardid.
2.2 Uuringud
Planeeritud ala topo-geodeetiline mõõdistamise teostas Geoalus OÜ, töö nr 23-G263.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
4
2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused
Planeeritud ala maaüksuste kitsendused on seotud olemasolevate tehnovõrkudega. Pikk tn 6 kinnistu lääneosas on Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi suurkõrv (Plecotus auritus; KLO09105264) esinemine. Pikk tn 6 kinnistu loodenurgas paikneb ehitismälestis Harku linnuse säilmed, 15 saj reg nr 2695. Mälestise ümber kehtib 50m ulatuses kaitsevöönd. Samuti kehib Harku mõisapargi 50 meetrine kaitsevöönd. Klubi, Pikk, Aia tänavatele ja Metsa teele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 10m äärmise sõiduraja servast, planeeritava pos nr 7 ja 8 sõiduteele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 7m äärmise sõiduraja servast.
3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Kõrgema taseme planeeringud
Planeeritud ala, suurusega u 4,62 ha, paikneb Harku alevikus Metsa tee, Klubi tänava, Pikk tänava ja Aia tänava ning endise Harku naistevangla territooriumi vahelisel alal, Tallinn-Paldiski maantee ja Instituudi tee ristmikust linnulennult u 400 m kaugusel kagu suunas, piirnedes põhjast ja läänest Aia tänav (katastritunnus 19814:001:0322) transpordimaaga, põhjast Aia tn 2 (katastritunnus 19814:001:0212) tootmis- ja ärimaaga, idast Päikese tn 2 (katastritunnus 19801:001:4999) elamumaaga, Pikk tn 21 (katastritunnus 19801:001:4992) üldkasutatava maaga, Pikk tn 19c (katastritunnus 19801:001:2524) tootmismaaga, Pikk tn 19b (katastritunnus 19814:001:0143) tootmismaaga, Kuu tn 2 (katastritunnus 19801:001:4973), Kuu tn 4 (katastritunnus 19801:001:4975) ja Kuu tn 6 (katastritunnus 19801:001:4977) elamumaadega, lõunast Metsa tee 15 (katastritunnus 19801:001:3656) maatulundusmaaga, Metsa tee 13 (katastritunnus 19814:001:0244) ja Metsa tee 11 (katastritunnus 19814:001:0217) elamumaadega, ning läänes Metsa tee 7 (katastritunnus 19814:001:0296) ja Klubi tn 1 (katastritunnus 19814:001:0221) elamumaadega, Klubi tänav (katastritunnus 19814:001:0319) ja Pikk tänav (katastritunnus 19814:001:0318) transpordimaadega. Kavandatava planeeringuala keskel paiknevad elamumaa sihtotstarbega Pikk tn 2 (katastritunnus 19814:001:0109) ja Pikk tn 4 (katastritunnus 19814:001:0103) maaüksused ning sihtotstarbeta maa Pikk tn 2a (katastritunnus 19801:001:3891), mis jäävad kavandatud planeeringualast välja.
Planeeritud alaga piirnevas osas on teedesüsteem valdavalt välja kujunenud, planeeringu koostamise üks eesmärkidest on Pika tänava sidumine läbi planeeringu ala Metsa tänavaga. Planeeritud alale on juurepääs tagatud Pikalt tänavalt.
Planeeritud ala lähipiirkond on tiheasustusega Harku alevik, mis on piirkonna teeniduskeskuseks.
Üldplaneeringu kohaselt on tegemist kaugkütte piirkonnaga.
Lähipiirkonnas on maakasutuse sihtotstarbed tiheasustusalale omaselt mitmekesised.
Vt. joonis nr 2 `Ruumilise keskkonna analüüs´.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
5
Vastavus Harju maakonnaplaneeringule
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.
Detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringu ruumilise arengu põhimõtetega.
Maakonnaplaneeringus on Harku alevik:
- I tasandi keskus (lähikeskus); - Linnalise asustusega ala (kompaktse asustuse arenguks sobiv ala).
Maakonnaplaneering on ruumilise arengu suunamisel pidanud vajalikuks vältida valglinnastumise täiendavat levikut. Eesmärgiks on seatud ruumilist arengut suunata hajalinnastunud ruumi mudeli järgi, milles on rõhk linnalise ruumi kompaktsuse suurendamisel (tihendamine). Harku alevik on linnalise asustusega ala, kus on võimalik parandada ühistranspordi kasutajasõbralikku korraldamist ning ka kergliikluslahenduste pakkumist. Harku alevik on lähikeskus, kus on hea teenuste kättesaadavus ning maakonnaplaneering näeb ette kohalike keskuste tugevdamist. Maakonnaplaneering on pidanud oluliseks ka asustuse kompaktsuse tõstmist pealinnaregioonis. Lähikeskuse rolliks maakonnaplaneeringu mõttes on üksikute kodulähedaste teenuste pakkumine (toidu- ja esmatarbekauplus, lastehoid, algkool, postipunkt, haruraamatukogu).
Planeeritud ala ei paikne maakonnaplaneeringu kohases rohevõrgustiku alas ega väärtuslikul maastikul.
Vastavus Harku valla üldplaneeringule ja teemaplaneeringule
Harku valla üldplaneering on kehtestatud 17.01.2013 Harku Volikogu otsusega nr 138. Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering on kehtestatud Harku Vallavolikogu 31. mail 2018 otsusega nr 51.
Harku valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Harku valla üldplaneeringu kohaselt on tiheasustusalad alad, kus kõrge asustustihedus tingib lahendamist vajavate teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute rohkuse. Detailplaneeringu kohustus on nendel aladel kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil.
Planeeringus peab arvestama elamumaa arendamisel üldplaneeringu seatud tingimusi:
• Korterelamumaa on korterelamute ehitamiseks kasutatava maa Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga piirnevates asustus-üksustes elamumaa juhtotstarbega aladel;
• Korterelamu puhul peab olema iga planeeritava korteri kohta minimaalselt 400m2 elamukrundi pindala. Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonetega. Uue korterelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu või muu kahe korteriga väikeelamu vahele., mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või muule kahe korteriga elamule vajaliku privaatsuse;
• Korterelamu planeerimisel ja projekteerimisel tuleb hoone juurde planeerida eraldiseisev (soovitatavalt varikatusega) rattaparkla või hoone koosseisus olev lukustatav jalgrataste ja lastekärude hoiuruum hoone I korrusel;
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
6
• Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale elamuühikule, millele 3 ja enama korteriga hoone puhul peab lisanduma kõlaliste tarbeks 0,4 parkimiskohta iga elamuühiku kohta.
Planeeritud ala
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
7
Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Teemaplaneeringu kohaselt võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal elamukrundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad asuda ka üldkasutatava hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise sihtotstarbega krundid. Elamumaa juhtotstarbega alal võib asuda ka üksik ärihoone krunt, kuid selle osakaal konkreetsest tänavate ja kõlviku piiridega ümbritsetud elamukvartalist ei või olla üle 25%. Samuti võib elamumaa juhtotstarbega alal asuda tehnorajatise krunt.
Detailplaneering lahendus on koostatud elamumaa arendamiseks üldplaneeringus ja teemaplaneeringus seatud tingimustel.
Kavandatav tegevus (maa sihtotstarbe muutmine ning korterelamu- ja haridus- ja lasteasutuse
maa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole
vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1
punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6
lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti ei ole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud
juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik
KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
8
Planeeritud ala ruumiline keskkond
Asukoht. Harku alevik, linnaline tiheasustusala. Planeeritud ala on endine aiamaade piirkond, mis põhjaosas piirneb Pika ja Aia tänavate ning lõunaosas Metsa teega. Alevikus paiknevad erinevad teenindusasutused, bussipeatus.
Välisruum. Endine aiamaade piirkond, ala läbib Pikk tänav. Teed on avaliku kasutusega. Alal paiknevad Harku linnuse varemed. Ala piirneb olemasolevate korterelamutega ning kehtiva detailplaneeringu alusel on võimalik endise naistevangla territooriumile elamupiirkonna väljaarendamine.
Funktsionaalsus ja hoonestus. Aleviku tiheasustusala tihendamine elamutega ning lasteaed- algkooli hoone kavandamine piirkonna laste teenindamiseks. Planeeringus kavandatakse avaliku kasutusega teede ühendamine uue tee rajamisel Pika ja Metsa teede vahelises lõigus.
Muinsuskaitse. Alal paiknevad Harku linnuse varemed, reg. number 2695. Planeeringu lahendus on pärandit väärtustav, linnuse alale nähakse ette avaliku kasutusega üldkasutatava maa krunt, mis võõrandatakse Harku vallale.
Looduskaitse. Planeeritud ala lõunaosas, väljaspool planeeritud ala, paikneb kaitsealune Harku mõisa park (KLO01200583). Ala on nahkhiirte toitumisala. Planeeringus on seatud tingimused nahkhiirte sõbraliku lahenduse koostamiseks.
Keskkonnasäästlikum lahendus on tiheasustusala laiendamine, liitumised võrkudega on lähialal tagatud. Planeeritud ala paiknemine alevikus on valla ruumilise arenguga kooskõlas, ala arendamine ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga.
Kontaktala detailplaneeringud (skeem allpool):
1. Betooni, Betooni 1, Betooni 2, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 22.12.2005 otsusega nr 137;
2. Pikk tn 19 ja 19a kinnistute ning lähiala detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 82;
3. AS Trianita (Aia tn 2) piirkonna detailplaneering kehtestatud Harku Vallavalitsuse 16.05.2000 korraldusega 607;
4. Mõisamüüri detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91;
5. Metsa tee 1 ja Instituudi tee 5 kinnistute detailplaneering kehtestatud 30.06.2005 Harku Vallavolikogu otsusega 59;
6. Metsa tee kvartali detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 24.08.2000 otsusega nr 61;
7. Metsa tee 11 maaüksuse ning lähiala detailplaneering kehtestatud Harku Vallavalitsuse 31.10.2023 korraldusega nr 618.
8. Harku kaubanduskeskuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering kehtestatud Harku Vallavalitsuse 10.10.2016 korraldusega nr 831.
9. Instituudi tee 1 ja 1a maaüksuse detailplaneering. Algatatud Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsusega nr 31;
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
9
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Planeeritud maa- ala, suurus on vastavalt algatamise otsusele u 4,62 ha. Planeeritud alal paiknevad Pikk tn 6 (katastritunnus 19801:001:3897), Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuseid ning lisaks on planeeringu alas ka Pikk tn L1 (katastritunnus 19801:001:4116) transpordimaa maakasutusega kinnistu ning osaliselt ka Aia tänav (katastritunnus 19814:001:0322), Pikka tänav (katastritunnus 19814:001:0318), Pikk tänav L2 (katastritunnus 19801:001:3879), Pikk tänav L3 (katastritunnus 19801:001:4070), Metsa tee 15 (katastritunnus 19801:001:3656) ja Metsa tee 17 (katastritunnus 19801:001:3748) maaüksused.
Planeeritud ala paikneb aleviku endisel aiamaade territooriumil. Planeeringuala lääne- ja idapoolsetel äärealadel asub kõrg- ja madalhaljastust. Alal kavavad looduslikul teel paljunenud lehtpuud (h. Saar, sookask, h. Toomingas, h. Vaher jm), üksikud okaspuud (h. kuusk) ja endisele
3
6
5 4
1
7
8
2
9
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
10
aiandusalale iseloomulikult kasvavad alal erinevad viljapuud ja -põõsad. Suur osa alast on haritud põllulapid. Ehitatud on kasvuhooneid ja väiksemaid kuure. Linnusealal kasvavad tihedalt suuremad lehtpuud ja nende looduslik järelkasv, eemal üksikud suuremad tammed.
Planeeritud maaüksused:
Pikk tn 6:
• Kinnistu suurus 26 964 m²
• Maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%
• Katastritunnus 19801:001:3897
• Hoonestus ehr andmebaasis hooned puuduvad
• Omandivorm eraomand
Pikk tn 17:
• Kinnistu suurus 12 436 m²
• Maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%
• Katastritunnus 19801:001:4051
• Omandivorm riigiomand
Metsa tee 15:
• Kinnistu suurus 25 471 m²
• Maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
• Katastritunnus 19801:001:3656
• Omandivorm munitsipaalomand
Metsa tee 17:
• Kinnistu suurus 1963 m²
• Maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%
• Katastritunnus 19801:001:3748
• Omandivorm munitsipaalomand
Sõidukite juurdepääs planeeritud alale toimub Pikk tänavalt, planeeritud ala on suurendatud Metsa teeni eesmärgiga ühendada Pikk tänav Metsa teega. Tehnovõrgud paiknevad transpordimaa kinnistul.
Kinnistu loodeosas paikneb muinsuskaitse alune kinnismälestis Harku linnus (2695). Linnus on pärit 15 sajandist ning tugevasti kahjustatud.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
11
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (koostanud: V. Petersell, K. Täht-Kok ja M. Karimov; 2008) on piirkond kõrge radoonisisaldusega pinnase territooriumil (vt skeem nr 1).
Skeem nr 1:
Planeeritud ala
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
12
4. Lahenduse idee kirjeldus
4.1 Lahenduse idee kirjeldus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu põhimõtetest lähtuva detailplaneeringu koostamine.
Planeeringulahenduses on kavandatud krundid lasteaed-algkooli ja kuue korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering näeb ette transpordimaa kruntide moodustamise kruntidele juurdepääsu tagamiseks ning sidusa jalgteede võrgustiku rajamiseks. Planeeritud alal paikneva Harku linnuse säilmete säilimise tagamiseks on moodustatud üldkasutatava maa krunt.
4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused
Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Pikk tn 6 kinnistust elamumaa- üldkasutatava – ja transpordimaa krundid. Üldkasutatava maa krunt moodustatakse endiseaegse Harku linnuse territooriumile, krunt on avalikuks kasutamiseks. Moodustatud pos nr 7 transpordimaa krunt teenindab elamumaa krunte ja tagab juurdepääsu Pikk tänavale ning loob teede ühendamise võimaluse Metsa teega. Transpordimaa on avalik tänav.
Pikk tn 17 krundile pos nr 9 on kavandatud uus 3- korruseline lasteaed-algkooli koolihoone, krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud ühiskondlike ehitiste maa. Detailplaneering on aluseks maa munitsipaliseerimise taotluse esitamiseks.
Elamumaa krundid on moodustatud kuue korterelamu ehitamiseks. Kavandatud korterelamumaa krundid lähtuvad üldplaneeringus seatud nõudest, et vähemalt 400m2 krundi pinda on vajalik ette näha ühe elamuühiku kohta. Korterelamute korruselisus on 2 korrust.
Kavandatud korterite arv on kokku 52. Korterelamu igale korterile tuleb kavandada vähemalt 1 panipaik, mis kuulub kortermaja koosseisu, abiruumid peavad samuti paiknema korterelamus. Korterelamu krundile on kavandatud ehitusõigus elamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Abihoonena käsiteltakse kuni 60m2 ehitisealuse pinnaga hoonet, mille lubatav kõrgus on kuni 5 m, abihooneks võib olla elanike ühine siseruumiga istumisala, grillmaja või rattamaja. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja abihoonete arv). Lisaks abihoonele võib korterelamu krundile rajada kuni 3 max 5 meetri kõrgust rajatist, nagu näiteks prügimaja, jalgrataste varjualune, autode varjualune, lehtla, varikatusega väliköök ja mänguväljak. Ühiskondlike ehitiste maa krundile võib rajada spordi- ja puhkerajatisi (sh mänguväljakuid), kuni 5 meetri kõrguseid jalgrataste varjualuseid ja kuni 5 meetri kõrgust prügimaja. Rajatiste rajamine on lubatud hoonestusalale, välja arvatud mänguväljak ja prügimaja, mille rajamine on lubatud ka hoonestusalast välja. Naaberkinnistute rajatiste vahel tuleb tagada vähemalt 8m tuleohutuskuja. Rajatiste ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud ehitisealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga rajatiste arv ja ehitisealune pind kuuluvad samuti planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja rajatiste arv). Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda hoone arhitektuurinõuetest. Detailplaneeringus moodustatud üldkasutatava maa krundile on kavandatud alajaam.
Planeeritud pos nr 7 (3641 m²) transpordimaa krunt ja pos nr 10 (2656 m2) üldkasutatava maa krunt võõrandatakse tasuta Harku vallale.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
13
Planeeritud krundi kasutamise tingimused:
P o
s n
r
Kr u
n d
i p la
n ee
ri tu
d s
u u
ru s
(m ²)
H o
o n
et e
su u
ri m
lu b
at u
d e
h it
is ea
lin e
p in
d, m
aa pe
al n
e/ m
aa -a
lu n
e (m
²)
P õ
h ih
o o
n et
e su
u ri
m k
o rr
u se
lis us
, m
aa p
ea ln
e/ m
aa -a
lu ne
P õ
h ih
o o
n e
kõ rg
u s
(m ee
tr it
es )
o le
m as
o le
va d
m aa
p in
n as
t
A b
ih o
o ne
s u
u ri
m m
aa p
ea ln
e
ko rr
u se
lis u
s
A b
ih o
o ne
k õ
rg u
s (m
ee tr
it es
)
H o
o n
et e
ar v
kr u
nd il
,
p õ
h ih
o o
ne /a
b ih
o o
ne
M aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
u %
( D
P
lii ki
de k
au p
a)
Su le
tu d
b ru
to p
in d
K Ü
s ih
to ts
ta rv
et e
ka u
p a
m ²
(m aa
p ea
ln e)
Tä is
eh it
u se
%
1 3225 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
2 3213 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
3 3370 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 14%
4 3220 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
5 3208 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
6 4800 720/
720 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E1400 15%
7 3641 - - - - - - LT100 - -
8 1107 - - - - - - LT 100 - -
9 12329 5500/ 5500
3/-1 15 - - 2/- Üh100 Üh8250 45%
10 2656 20 - - 1 4 -/1 Üm95
T5 T20 1%
11 5496 - - - - - LT 100 - -
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
14
Ko kk
u
46265 8615 19%
E-elamumaa, L- transpordimaa, Üh- ühiskondlike ehitiste maa, Üm- üldkasutatav maa; EK- korterelamu maa, LT- tee ja tänava maa, T -tootmismaa.
Andmed kruntide moodustamiseks:
p o
s. N
r kr
u n
d i p
la ne
er it
u d
si
h to
ts ta
rv e
(k ü
lii k)
kr u
n d
i p la
ne er
it u
d
su u
ru s
m ²
aj u
ti se
k ru
n d
i p o
s n
r
m o
o du
st at
ak se
ki
n n
is tu
te st
( n
r)
aj u
ti st
es t
kr u
n ti
d es
t
lii d
et av
at e,
la h
u ta
ta va
te
o sa
d e
su u
ru se
d m
²
o sa
d e
se ni
n e
si
h to
ts ta
rv e
(k ü
lii k)
1 E100 3225 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3225 S100
2 E100 3213 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3213 S100
3 E100 3370 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3370 S100
4 E100 3220 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3220 S100
5 E100 3208 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3208 S100
6 E100 4800 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 4800 S100
7 L100 3641 7a
Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus 26964 m²) 3276 S100
7b Pikk tänav L1 (19801:001:4116,
suurus 365 m²) 365 L100
8 L100 1107 8a
Metsa tee 15 (19801:001:3656, suurus 25471 m²) 954 M100
8b Metsa tee 17 (19801:001:3748,
suurus 1963 m²) 153 S100
9 Üh100 12329
- Pikk tn 17 (19801:001:4051, suurus
12436 m²) 12329 S100
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
15
10 Üm100 2656
- Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 2656 S100
11 L100 5496
11a Pikk tänav (19814:001:0318, suurus
5930 m²) 2308 L100
11b Pikk tänav L2 (19801:001:3970,
suurus 329 m²) 329 L100
11c Pikk tänav L3 (19801:001:4070,
suurus 561 m²) 561 L100
11d Aia tänav (19814:001:0322, suurus
15320 m²) 2191 L100
KOKKU
46265 46265
E-elamumaa, L- transpordimaa; Üh- ühiskondlike ehitiste maa; Üm- Üldkasutatav maa.
4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud piirkonna väljakujunenud liiklusskeem. Planeeringulahendus näeb ette Aia ja Pika tänava tänavamaade laiendamist ning uue sisetänava kavandamist.
Ette on nähtud üldine kiirusepiirang 30 km/h läbival teel pos nr 7 ja 8. Liiklusmärgid näha ette alumiiniumlehel, suurusklass 1, II klassi valgustpeegeldava kilega. Liikluse rahustamiseks on kavandatud ülekäigurajad ja künnised.
Koolihoone teenindamiseks on kavandatud 45 parkimise kohta. Kavandatud on kaks parkimisala (16+16 kohalised) ning mõned kohad peatumiseks paiknevad Aia tänaval (3 kohta) ja Pikk tänava (10 kohta) ääres. Pos nr 7 parkimiskohad on planeeritud korterelamu kruntide külaliskohtadeks. Parkimisalad on kavandatud murukivi sillutisega.
Parkimislahendus, sõidu- ja kõnniteede paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse teeprojekti koostamisel.
Ette on nähtud jalgratta- ja jalgtee kavandamine Aia ja Pikale tänavale ning Aia tänavale ka jalgtee. Planeeritud pos nr 7 krundi transpordimaale on kavandatud sõidu- ja kõnnitee. Planeeritud pos nr 7 ja 8 transpordimaa krundid loovad ühenduse Pika tänava ja Metsa tee vahel ning tagavad juurdepääsud elamumaa kruntidele pos nr 1-6. Juurdepääs krundile Pikk tn 4 (katastritunnus: 19814:001:0103) on tagatud krundilt pos nr 7. Korterelamute külalistele ettenähtud parkimiskohtadele peab olema vaba ja takistusteta (piirdeaed, väravad või tõkkepuu vms) juurdepääs.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
16
Parkimisnormi arvutus:
Linnatänavad EVS 843:2016 standardi tabeli 9.1 (korruselamute ala)
pos. nr.
elamu tüüp parkimis- normatiiv
korterite arv
normatiivne parkimiskohtade
arv
planeeritud parkimiskohti
1 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 18
2 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 18
3 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 19
4 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 19
5 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 19
6 korterelamu 8*2+8*0,4 12 29 28
7 - - 8
8 - - -
9 lasteaed/algkool 1/200 - 8250/200=42 32
10 - - -
11 - - 13
KOKKU 52 171 174
Korterelamu kruntide külaliste parkimiskohad paiknevad pos nr 7 transpordimaa krundil.
Pos nr 9 normatiivist puuduolevad parkimiskohad paiknevad pos nr 11 transpordimaa krundil.
Pos nr 7 tänavamaa laiuseks on 15 meetrit. Parkimiskohtasid on kokku kavandatud 174.
Jalgrataste parkimisnormi arvutus
pos. nr.
Objekt rattaparkimis-
normatiiv
korterite arv /
õpilaste arv
normatiivne rattaparkimiskohtade
arv
planeeritud rattaparkimiskohti
1 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
2 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
3 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
4 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
5 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
6 Elamu 2 kohta /korter
12 24 24
9 lasteaed/algkool 1/5 töötaja; 1/5 õpilane
50 550
120 120
KOKKU
224 224
Pos nr 9 jalgrataste parkimiskohtade paiknemine (õueala, varjualuses, hoones) täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Tagatud peab olema vähemalt normatiivsed parkimiskohad.
Korterelamu jalgrataste parkimiskohtade paiknemine täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
17
4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeritud positsioonide nr 1-6 elamumaa krundi välisruumi lahendus koostatakse ehitusprojekti staadiumis hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Parkimiskohad liigendada haljastusega vältimaks soojasaarte teket. Kruntide piiridele visuaalse eraldatuse tagamiseks istutada soovitatavalt looduslikke puu- ja põõsaliike. Piirkonna elurikkuse suurendamiseks luua võimalused lisaks niidetavatele murualadele ka vähest niitmist vajavavad niidutaimede kasvualad. Puu- ja põõsaliikide valikul valida õitsvaid ja söödavate viljadega liike ja sorte. Elamukrundi aeda istutada võimalusel viljapuid ja -põõsaid, kavandada maitsetaime- ja köögiviljapeenraid. Väliruumi kavandamisel, kui on võimalik ja see on lahendust toetav, säilitada olemasolevaid viljapuid- ja põõsaid.
Uue korterelamu planeerimisel tuleb jätta piisav haljastatud puhverala olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu või muu kahe korteriga väikeelamu vahele, mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või muule kahe korteriga elamule vajaliku privaatsuse. Tootmismaa ja ühiskondlike ehitiste maa vahele tuleb kavandada haljastatud puhverala.
Enne projekteerimise alustamist koostada kinnistutele puittaimestiku dendroloogiline hinnang, milles nimetatud väärtuslikumad puud võtta arvesse projekteerimisel ja need maksimaalselt säilitada. Positsioon nr 6 krundil säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja harilikud tammed.
Tagada tingimused nahkhiirte elukeskkonna säilimiseks. Oluline on üldkasutatava maa krundil ja sellega piirneval alal kõrghaljastuse säilimine. Positsioon nr 10 krundil paikneva Harku linnuse säilmete võsast puhastamine ja säilmete konserveerimisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga.
Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik.
Olmejäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt Harku valla jäätmehoolduskirjadele. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult, konteinerid tuleb paigaldada lihtsasti ligipääsetavasse asukohta sõidutee kõrval kõvakattelisele alusele.
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub tööprojekti koostamisel.
Tehnoseadmed (sh ventilatsiooniseadmed) on lubatud paigaldada hoone katusele. Tehnoseadmete värvitoon peab ühtima katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Lisaks peavad tehnoseadmed olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga.
5.1 Elektrivarustus
Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 06.05.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 472123.
Planeeritud alale on kavandatud alajaama ehitamine pos nr 10 krundile. Alajaamale on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga, sisselõikega olemasolevasse keskpinge kaablisse 14410 Aia tänav kinnistul. Planeeritud pos 9 hoonestuse elektriga teenindamine on kavandatud 0,4 kV maakaabelliiniga uuest alajaamast, teiste planeeritud kruntide hoonestuse teenindamiseks on kavandatud 0,4 kV ringtoitega
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
18
maakaabelliinid olemasolevast Harku-1:(Tabasalu) alajaamast. Planeeritud on jaotus- ja liitumiskilbid kruntidel. Vajaduse korral on lubatud päikesepaneelide paigaldamine ainult hoone katusele.
Ehitusprojektis lahendada iga korterelamu ja ühiskondlike ehitiste krundile elektriautode laadimistaristu autode parkimiskohtade alale. Laadimispunktide arvu täpsustatakse ehitusprojekti käigus.
5.2 Tänavavalgustus
Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.
Valgusreostuse vältimiseks:
- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks kõrge.
- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid.
- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust.
- Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi tänavavalgustuse projektiga, mille koostamise aluseks on Harku vallavalitsuselt taotletud tehnilised tingimused.
5.3 Veevarustus
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud Strantum OÜ 08.05.2024 tehnilised tingimused.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Olemasolevad De160 mm veetorustik paikneb Pikk tänaval (Pikk ja Aia tn ristmik) ning De110 mm torustik Metsa tänaval (Klubi tn 5 kohal).
Triangulum OÜ tööga nr 155/24 „Harku aleviku Metsa tee, Klubi tn, Pikk tn, Aia tn ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööde projekteerimistööd“, mis on saanud 31.07.2024 ehitusluba nr 2412271/05348, on lahendatud Metsa, Klubi, Pikk ja Aia tänava veevarustus.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
19
Lisaks sellele VP Projekt OÜ töös nr 202324 „Pikk tn 19 ja 19a kinnistute DP järgsed teed ja tehnovõrgud“, mis on koostatud 11.10.2023, on projekteeritud veevarustus piki Pikk tänavat. Eespool nimetatud projekt ei ole käesolevaks ajaks ehitusluba saanud.
Planeeringualal on seni puudunud ühendus ühisveevarustusega.
Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 24.09.2019 sotsiaalministri määrusega nr. 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Piirkonnas tagab Strantum OÜ normaalolukorras vabarõhu 1,0 bar.
Veevarustuse lahendamisel on lähtutud Strantum OÜ poolt väljastatud tehnilistes tingimustest. Ühisveevarustuse planeerimisel on arvestatud varem koostatud töödega (Triangulum OÜ töö nr 155/24 ja VP Projekt OÜ töö nr 202324).
Piki Pikk tänavat on varem VP Projekt OÜ tööga nr 202324 projekteeritud De110 mm veetoru koos Pikk tn koos Pikk tn 2 ja Pikk tn 2a liitumispunktide ja tuletõrjehüdrandiga. Veetoru asukoha planeerimisel ei ole arvestatud tee servas paikneva olemasoleva sidekanalisatsiooniga, seega varem projekteeritud toru antud lõigus (ehk Pikk tänav) on nihutatud kaablist eemale tee peale.
Piki Metsa teed on varem projekteeritud ja käesolevaks ajaks ehitusluba väljastatud Triangulum OÜ tööga nr 155/24 De110 mm veetoru.
Planeeringuala veevarustus tuleb ringistata Pikk ja Metsa tee vahel. Planeeritud veetoru läbimõõt on De110 mm. Planeeritava toru pikkus on ca 325 m.
Peaveetorust on projekteeritud väljavõtted ja liitumispunktid kõikidele kinnistutele. Liitumispunktiks on toru läbimõdule vastav maakraan spindlipikenduse ja kapega. Kape kandevõime on 40 t. Spindlipikendustele näha kape alla ette kaitsetoru, mis ulatub min 40 cm allapoole ja spindli ots võib tööde järgselt jääda mitte sügavamale kui 30 cm maapinnast (kaitsetoruna kasutada nt De160 PVC toru).
Täpne torude paiknemine, läbimõõt, vajalikud sõlmed ja armatuurid täpsustatakse järgmistes projekti staadiumites.
Veetorustik näha ette PE materjalist, kasutades torude omavaheliseks ühendamiseks põkk- või muhvkeevitust, vältida mehaanilisi liitmikke. Veetorustikule paigaldada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad näha ette tuua tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “VESI”. Veetorustiku minimaalne projekteeritud rajamissügavus on 1,8 m toru peale.
Planeeringu arvutuslikud vooluhulgad on EVS 921:2022 kohaselt järgmised:
Planeeringu alale on plaanis rajada 6 kortermaja, kokku 52 korterit. Eeldatav elanikke arv on 156 inimest. Lisaks tuleb üks lastead / kool ning 3 liitumispuntki olemasolevatele kinnistutele.
Tabel 1. Planeeringu ala veetarbimine
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
20
5.4 Tuletõrje veevarustus
Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on:
⎯ Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010;
⎯ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
⎯ EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus;
⎯ Siseministri 18.02.2021 määrusel nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
⎯ Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“;
Detailplaneeringu alale on lubatud ehitada kuus kuni 2-korruselist korterelamut (maksimaalne kõrgus 9 m). Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3.
Vastavalt standardi EVS 812-6:2012/A2:2017 tabelile 1 on kuni 8-korruselisel I ja III kasutusviisiga hoonete, põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 800 m², vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks on 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h. Antud tulekustutusvesi tagatakse olemasolevate ja uute planeeritud hüdrantidega.
Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant paikneb Pikk tänaval. Hüdrandid on projekteeritud ehitusloa saanud Triangulum OÜ tööga nr 155/24.
Detailplaneeringuga on ettenähtud rajada vähemalt üks maapealne tuletõrjehüdrant.
Lisaks on lubatud ehitada üks kuni 3-korruseline lasteaed/kood (maksimaalne kõrgus 15 m). Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigitub krundile planeeritud ehitis tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi hooneks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP1.
Pikk tn 17 kinnistu nõutud väline tulekustutusvesi 20 l/s 3h jooksul. 10 l/s on tagatud võrgust ja ülejäänud 10 l/s tagatakse kinnistule paigaldatava tuletõrjeveemahutiga mahuga 108 m3. Täpne mahuti asukoht ja maht selgitatakse kinnistu arendamisel järgmises projekti staadiumis.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
21
Maapealne tuletõrjehüdrant peab paiknema max 2,5 m kaugusel tee servast. Hüdrandi automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažitoruga, millega tagatakse püsttoru tühjenemine peale siibri sulgemist. Hüdrandi drenaažtoru ümbritseda dreeniva killustikupadjaga, mille paksus drenaažtoru alla jääb minimaalselt 200 mm. Killustikupadja alla paigaldada filterkangas.
Tuletõrjehüdrandi märgistus peab vastama siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §8 toodud tingimustele
Tehnovõrkude joonisel on toodud olemasolevate hüdrantide asukohad ja nende tegevusraadiused. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Ka tuletõrjeveevarutuse lõplik ehituslik lahendus valitakse ehitusprojekti koostamise käigus.
5.5 Reoveekanalisatsioon
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud Strantum OÜ 08.05.2024 tehnilised tingimused. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Olemasolevad DN300 isevoolne kanalisatsioon paikneb Pikk tänaval (Pikk ja Aia tn ristmiku lähedal).
Triangulum OÜ tööga nr 155/24 „Harku aleviku Metsa tee, Klubi tn, Pikk tn, Aia tn ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööde projekteerimistööd“, mis on saanud 31.07.2024 ehitusluba nr 2412271/05348, on lahendatud Metsa, Klubi, Pikk ja Aia tänava kanalisatsioon.
Lisaks sellele VP Projekt OÜ töös nr 202324 „Pikk tn 19 ja 19a kinnistute DP järgsed teed ja tehnovõrgud“, mis on koostatud 11.10.2023, on projekteeritud kanalisatsioon piki Pikk tänavat. Eespool nimetatud projekt ei ole käesolevaks ajaks ehitusluba saanud.
Planeeringualal on seni puudunud ühendus ühiskanalisatsiooniga.
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu juures +10cm.
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2021 esitatud nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab olema vähemalt kord ööpäevas ≥0,7 m/s.
Kanalisatsiooni lahendamisel on lähtutud Strantum OÜ poolt väljastatud tehnilistes tingimustest. Ühiskanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud varem koostatud töödega (Triangulum OÜ töö nr 155/24 ja VP Projekt OÜ töö nr 202324).
Piki Pikk tänavat on varem VP Projekt OÜ tööga nr 202324 projekteeritud De160 mm kanalisatsioon koos Pikk tn koos Pikk tn 2 ja Pikk tn 2a liitumispunktidega. Kanalisatsiooni toru asukoha planeerimisel ei ole arvestatud tee servas paikneva olemasoleva sidekanalisatsiooniga, seega varem projekteeritud toru antud lõigus (ehk Pikk tänav) on nihutatud kaablist eemale tee peale. Vastavalt varem koostatud projektile, kanalisatsioon voolas endise valgla territooriumi, kuid antud töös on näidatud lahendus, kus kanalisatsioon on suunatud isevoolselt Aia tn poole.
Planeeritava toru pikkus on ca 285 m. Torustiku läbimõõt on De160 mm.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
22
Kõikidele kinnistutele on ette nähtud nõuetele vastav liitumispunkt. Liitumispunkt tuleb paigaldada kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist. Liitumispunktiks on plastkaev.
Kuna Pikk tn 17 kinnistu maapind ei võimalda kinnistut isevoolselt Pikk tänavale kanaliseerida, siis Pikk tn 17 kinnistu liitumispunkt on planeeritud Aia tn poolt.
Kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus peab olema selline, et oleks välditud torustiku külmumine ja oleks tagatud torustiku kaitstus mehaaniliste ning dünaamiliste vigastuste eest. Kui ei õnnestu ala isevoolselt kanalisaarida, siis tuleb kaaluda ülepumpamise variant.
Planeeringuga arvutuslikud vooluhulgad on EVS 848:2021 kohaselt järgmised:
q (ilma Pikk tn 17 kinnistuta) = 2,86 l/s
Q d (ilma Pikk tn 17 kinnistuta) = 16,5 m3/d
5.6 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž
Teeprojekti koostamisel lahendatakse sademevee- ja drenaaži lahendus. Lubatud ei ole vete suunamine naaberkinnistutele.
Piki Pikk tänavat kulgeb olemasolev kraav, mis truubiga suundub Pikk tn 17 kinnistule, kraav on ette nähtud likvideerida.
Planeeringualal puuduvad sademeveesüsteemid.
VP Projekt OÜ töös nr 202324 „Pikk tn 19 ja 19a kinnistute DP järgsed teed ja tehnovõrgud“, mis on koostatud 11.10.2023, on projekteeritud drenaaž piki Pikk tänavat. Eespool nimetatud projekt ei ole käesolevaks ajaks ehitusluba saanud.
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett.
Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik. Detailplaneeringu alale planeeritud hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele.
Soovitav võtta kasutusele säästlikud looduslähedased sademeveesüsteemid.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
23
Tabel 2: Arvutuslik sademevee vooluhulk
Pinnakate Koefitsent Pindala m2 Kyi*Ai Vooluhulk, l/s
Vooluhulk kinnistu kohta, l/s
Kinnistu 1 10,82
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 220,00 220,00 2,51
murukivi parkla 0,40 218,00 87,20 1,24
Kinnistu 2 12,59
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 255,00 204,00 2,91
murukivi parkla 0,80 229,00 183,20 2,61
Kinnistu 3 10,80
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 213,00 170,40 2,43
murukivi parkla 0,40 228,00 91,20 1,3
Kinnistu 4 10,80
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 212,00 169,60 2,42
murukivi parkla 0,40 231,00 92,40 1,32
Kinnistu 5 11,32
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 265,00 212,00 3,02
murukivi parkla 0,40 216,00 86,40 1,23
Kinnistu 6 16,67
katus 1,00 705,00 705,00 10,05
parkla 0,80 440,00 352,00 5,02
murukivi parkla 0,40 281,00 112,40 1,60
Kinnistu 7 79,11
katus 1,00 5092,00 5092,00 72,58
parkla 0,80 378,00 302,40 4,31
murukivi parkla 0,40 389,00 155,60 2,22
ky=S(kji*Ai)/100 0,89 12052,00 0,89 152,11
Looduslähedased süsteemid on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevee tõhusat ja keskkonnasõbralikku käitlemist. Säästlike lahenduste peamine eesmärk on vähendada sademevee äravoolu kogust ja voolukiirust, hajutades, immutades ning kasutades sademevett selle tekkekohas nii palju kui võimalik. Selleks
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
24
rajatakse sademevee kogumissüsteeme, rohekatuseid ja -seinu, immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid jne.
Eelised, mida looduslähedane sademeveesüsteem võimaldab saavutada, jagunevad nelja kategooriasse: äravoolava vee koguse reguleerimine, vee kvaliteedi parandamine, meeldiva elukeskkonna loomine ja elurikkuse toetamine.
Vastavalt geoloogilisele uuringule, alal ca 0,2 ... 0,6 m sügavusel paiknev lubjakivi. Pinnas ei võimalda immutamist, kuid sademevesi saab liikuda mööda lubjakivi pinda majadest eemale.
Tee alla on projekteeritud võrkude ehitamisel (nt. vee - ja kanalisatsioonitorustikud, kaugküttetrass jne) vahetatakse pinnas ehk kaevik täidetakse sobiliku mineraalse pinnasega. Seega trasside kaevik võib muutuda samuti liigveekollektoriks ning aitab juhtida üleliigsed sademevett alast eemale.
Iga kinnistu peab järgmises projekti staadiumites lahendama sademevee lahenduse. Eelistatuks variandiks on immutamine. Immutusmahutid/väljakud hoiavad ära üleujutused ja vabastavad kogutud vee järk-järgult pinnasesse, tagades hüdraulilise stabiilsuse ja aidates kaasa põhjavee säilimisele.
Ühe kinnistu kohta on planeeritud ca 13 m3 sademevee mahuti immutuskastidest. Kinnistul nr 7 ehk kool/lasteaed sademevett tekib rohkem, seega vajaliku mahuti maht on suurem. Eeldatava maht on ca 96 m3.
Kastmisvee kogumiseks on võimalik paigaldada krundile vihmavee kogumise süsteemi, näiteks vihmaveetünn või -mahuti.
Kastmisveena ei tohi kasutada ühisveevärgi vett.
Soovituslikud miinimumkaugused immutusplokkide ning hoonete ja muude objektide vahel:
- 2,0 m isoleeritud vundamendiga hoonest, - 5,0 m isoleerimata vundamendiga hoonest, - Immutusplokkide ja hoone vaheline kaugus peab olema vähemalt võrdne hoone
vundamendi 1,5-kordse sügavusega, - 3,0 m puudest, - 2,0 m krundi piirist, - 1,5 m vee- või gaasivarustuse torudest, - 0,8 m elektrikaablitest, - 0,5 m sidekaablitest, - 0,5 – 1,0 m põhjavee tasemest (soovituslik).
Tööprojekti koostamisel arvestada sademevee osas nn Vangla arenduse perspektiivsete sademeveesüsteemidega. Kaaluda võimalust nende rajatavatesse kraavidesse ülevoolu juhtimist. Eriti tuleks arvestada sellega pos nr 9 krundi suurema veehulgaga.
5.7 Sidevarustus
Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 22.05.2024 tehnilistele tingimustele nr 38881810.
Planeeringulahendus näeb ette kruntidele liitumispunktid sidevarustuse tagamiseks olemasolevast 11454 sidekaevust. Planeeritud on liitumispunktid kruntidele.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
25
5.8 Soojusvarustus
Kaugküte
Planeeritud ala soojusvarustuse lahendus on koostatud vastavalt SW Energia tehnilistele tingimustele.
Planeeritud kaugküttetorustiku liitumine toimub olemasolevast soojustrassi DN125 magistraalist Pikal tänaval.
6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele
Kavandatava hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, arvestama piirkonna ruumiliste kvaliteetidega ja seda parandama.
Olulisemad arhitektuurinõuded on:
- arvestada piirkonna hoonestuslaadiga;
- välisviimistlusmaterjalidena kasutada piirkonda ja hoone funktsioonile sobivaid materjale. Soovitavalt kombineerida krohvitud pindasid puiduga. Materjalidest ei tohi kasutada odavailmelisi materjale, vältida tuleb ekstravagantseid tehislikke toone;
- abihoonete välisviimistluse peab sobituma peahoonega ja looma ühtse arhitektuurse lahenduse;
- katuse tüüp: lamekatus- või kaldkatus. Katusekalle 0-100;
- piirete püstitamine on lubatud ainult pos nr 9 krundil. Piirete lubatud kõrgus kuni 1,5 meetrit. Plankaedade püstitamine on keelatud. Piirdeaia püstitamiseks sobilikud materjalid oleks näiteks puit või kombineeritud haljaspiirdega. Puitaed on turvaline ja naturaalse välimusega, mis sobib hästi looduskeskkonda;
- piirdeaedade rajamine ei ole lubatud korterelamu krunditele;
- nahkhiire-sõbralikud hoonestuse lahendused (alale tuleks luua võimalusi nii talvitumiseks kui ka suvisteks varjepaikadeks).
Hoone arhitektuurne eskiislahendus kooskõlastada eelnevalt valla arhitektiga.
Lasteaed-algkool hoone ja väliruumi parima lahenduse leidmiseks on soovitav viia läbi arhitektuurivõistlus. Lasteaed-algkool tuleb projekteerida võimalikult pikaealiseks. See tähendab muuhulgas, et hoone peab võimaldama kasutusviiside olulist muutumist tulevikus (nt vajadusel muuta noortekeskusteks, hooldekoduks vms).
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
- Koostada dendroloogiline uuring;
- Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused;
- Haljastuse rajamisel valida piirkonna looduslikku eripära arvestavalt sobivad liigid;
- Trasside kaitsevööndisse on ehitamine lubatud üksnes kaitsevööndit arvestades või trasside ümbertõstmisel.
- Elektrilevi OÜ tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;
- Strantum OÜ tingimus: detailplaneeringu realiseerimisel tuleb koostada ja kooskõlastada OÜ Strantumiga kinnistusiseste VK välisvõrkude projekt vähemalt põhiprojekti detailsuses
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
26
hiljemalt koos ehitusõiguse taotlemisega. Kinnistusisesed VK välisvõrgud peavad olema valmis ehitatud ja OÜ Strantum poolt vastu võetud hiljemalt kasutusloa taotluse esitamisel;
- Projekti staadiumis tuleb kaasata nahkhiirte eksperte, kes aitavad lahendused välja töötada.
- Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §7 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendist
- Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
6.3 Muinsuskaitse nõuded Harku linnuse säilmetega seotud tegevustele
- Harku linnuse mälestise ümber kehtib 50 m ulatuses kaitsevöönd;
- Pos 10 juures roheala planeerides arvestada, et puhke- ja virgestusalana kasutusele võtmiseks tuleks ala korrastada ning varemete ala võimalikult turvaliseks muuta – nt märgistada ohtlikud kohad või koostöös Muinsuskaitseameti ja keskaegsete müüride spetsialistidega säilinud müürid konserveerida ja ohutuks muuta;
- Detailplaneeringu juures arvestada, et enne ehitus- või kaevetöid kogu Pos nr 10 alal ning Lisas 1 sinisega tähistatud alal (leitav Muinsuskaitseameti kirjast 20.07.2022 nr 5.1-17.5/966-1) tuleb läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Eeluuringu ala on kantud joonisele nr 4 „Põhijoonis“. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad hooned planeerida, et kahju mälestisele oleks minimaalne;
- Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised);
- Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka aladel väljaspool linnuse ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
7. Tuleohutuse tagamine
Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale
konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste
turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja
peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on
alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
27
Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:
- Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.
- Projekteerimisel võtta arvesse Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ EVS 812-6:2012+A1:2013 _Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele.
- Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt. Projekteeritava hoone tuleohutuse osas lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nt 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja Standardisari EVS 812 või uuem.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav.
Tuletõrjeveevarustuse lahendus tagatakse olemasoleva tuletõrjevee hüdrandilt Aia tänavalt Pikk tn 9 kinnistu vahetus läheduses.
Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Abihoonete püstitamist krundi piirile ei kavandata, naaberkinnistute ja planeeritud krundi hoonestusalade vaheline kaugus on ≥8,0 m.
8. Keskkonnakaitse abinõud
Kavandatud ehitusõigusega krundid tuleb varustada prügikogumise konteineritega. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine tuleb korraldada vastavat tegevusluba omava ettevõtte poolt. Ehituse kui ka hoonete kasutamise käigus tuleb vältida jäätmeteket ja kõik tekkivad jäätmed koguda liigiti, et neid oleks võimalik uuesti ringlusesse suunata. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale.
Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega, lähtudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonitõrje kohapealt on oluline korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade suletud liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne.
Pikk tn 6 (19801:001:3897) läänepoolses osas on Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9105264) esinemine. Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud. Samuti on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Haljastuse rajamisel järgida, et valitaks keskkonda sobivad puud ja/või põõsad.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
28
9. Kuritegevuse ennetamine
Hoone paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab toetada efektiivselt naabrivalve piirkonda. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske.
Lasteaed-algkooli krunti on lubatud piirata piirdeaiaga.
Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.
10. Servituutide vajadus
Kehtivad servituudid:
- Pikk tn 6 asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud servituudid (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikk tn 6 asuva sidekaabliga seotud servituut (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikal tänaval asuva sidekaabliga seotud servituut (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikal tänaval asuva elektrimaakaabelliiniga seotud servituut (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikal tänaval asuva maa-aluse vee ja kanali survetorustikuga seotud servituut (2m torustiku keskteljest mõlemale poole);
- Aia tänaval asuva maa-aluse vee ja kanali survetorustikuga seotud servituut (2m torustiku keskteljest mõlemale poole);
- Aia tänaval asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud servituudid (1m kaabli keskteljest mõlemale poole).
Planeeritud servituudid:
- Plan pos nr 11 ning pos nr 7 ja 8 seatav servituut vee- ja kanalitorustikele (2m torustike keskteljest mõlemale poole).
- Plan pos nr 10 seatav servituut elektri kõrgepingekaablile (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Kõigile planeeritud elamumaa ühisele krundi piirile ja ühiskondlike ehitiste maa krundi piirile planeeritava elektri liitumiskilbiga seatav servituut (1m kilbi ümber).
Klubi, Pikk, Aia tänavatele ja Metsa teele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 10 m äärmise sõiduraja servast, planeeritava pos nr 7 ja 8 sõiduteele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 7 m äärmise sõiduraja servast.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
29
11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped
Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud esitatud järjekorras:
- pärast detailplaneeringu kehtestamist toimub maaüksuste jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringus kehtestatud maakasutuse otstarbele;
- vajalike servituutide seadmine;
- planeeritud pos nr 7 (3641 m²) transpordimaa krunt ja pos nr 10 (2656 m²) üldkasutatava maa krunt võõrandatakse tasuta Harku vallale;
- detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine;
- peale eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringus kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringus kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist maaüksusel.
- kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.
11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
• Elanikkonna kasv ja mitmekesistumine: Korterelamud loovad võimaluse uute elanike lisandumiseks, mis rikastab kogukonda. See toob kaasa rohkem sotsiaalseid sidemeid ja uusi suhtlusvõimalusi elanike vahel;
• Haridus- ja lastehoiuvõimaluste paranemine: Lasteaed ja algkool annab piirkonnale haridusasutuse, mis toetab laste arengut ja haridust. See vähendab vajadust kaugemal asuvate koolide ja lasteaedade kasutamiseks;
• Kogukonnatunne: Detailplaneeringus on kavandatud ka ühiskasutatav roheala ja mänguväljakuid korterelamu kruntidel, mis soodustavad kohtumis- ja tegevuspaiku, kus pered saavad vaba aega veeta, tugevdades sellega kogukonnatunnet;
• Planeeringu elluviimisega on tagatud turvaline keskkond ja tänavaruum;
Mõju majanduslikule keskkonnale
• Eluasemeturule mõju: Uued korterelamud laiendavad kohaliku elamispinna pakkumist, mis võib aidata piirkonna eluasemeturu nõudlusele vastata ja hinnakasvu kontrollida. Samas võib see tõsta ka piirkonna atraktiivsust ja kinnisvaraväärtust;
• Töökohtade loomine ja kohalikud teenused: Ehitusperioodil luuakse ajutisi töökohti ehitus- ja arendusvaldkonnas. Pikaajalised töökohad tekivad eelkõige kooli ja lasteaia rajamisel (pedagoogid, personal), mis omakorda rikastab kohalikku tööturgu;
• Kohaliku majanduse elavnemine: Uued elanikud suurendavad piirkonna kaupade ja teenuste tarbimist, mis toob kasu kohalikele ettevõtetele ning võib soodustada uute poodide, kohvikute või muude teenuste rajamist piirkonnas;
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
30
Mõju kultuurilisele keskkonnale
• Kogukondliku identiteedi tugevdamine: Haridusasutus (lasteaed-algkool) võib kujuneda piirkonna kultuurilise identiteedi keskpunktiks, aidates kogukonda integreerida ja pakkuda ruumi traditsioonide hoidmiseks ning kultuuriürituste korraldamiseks;
• Kultuurilise mitmekesisuse suurendamine: Elanike arvu kasv ja uued pered võivad tuua piirkonda kultuurilist mitmekesisust;
• Avaliku ruumi ja väärtuslike maastikuelementide säilitamine: lahendus võimaldab kavandada turvalise tänavaruumi. Planeeringus on seatud nõuded nahkhiirte toitumisalade säilimisele. looduslike elementide ja nahkhiirte elupaiga säilitamine, mis aitab kaasa piirkonna ajaloolise ja loodusliku ilme säilimisele;
• Harku linnuse varemed säilivad, võimalik on nende konserveerimine ja võsast puhastamine koostöös Muinsuskaisteametiga. Kaitsealuse linnuse krundile on ette nähtud moodustada eraldi avalik kasutusega üldkasutatava maa krunt. Ala looduslik ilmse säilib.
Mõju looduskeskkonnale
• Korterelamute ja haridusasutuse rajamine endisaegsele aiandusala territooriumile ei vähenda oluliselt rohealade pindala, kuna tegemist on suures osas haritava maaga. Planeeritud ala elamumaa krundid on haljastatavad, võimaldades taastada looduse tasakaalu. Lasteaed-algkooli krundile luuakse läbimõeldud väliruumi lahendus, kus on nii mänguväljakud kui madal- ja kõrghaljastus;
• Planeeringulahendus näeb ette sademevee lokaalse kogumise ja alal immutamise.
• Liikluskoormuse suurenemine ja õhukvaliteet: Elanike ja kooli-lasteaia tõttu võib suureneda piirkonnas liikluskoormus, mis võib kaasa tuua nii õhusaaste kui ka mürataseme tõusu. Kavandatud tänavamaad on eraldatud sõidukite- ja jalakäijate/jalgratturite liiklusega ja turvalised. Lasteaed- algkool teenindab piirkonna elanike ja eeldatavasti ei kasutata isiklikke sõidukeid, vaid valitakse meeldivad jalutuskäigud lasteaeda ja algkooli. Elamumaa krundile on kavandatud optimaalne parkimiskohtade arv ning avalikule tänavale on võimalik parkida nii korteri külalistel kui lasteaia-algkooli lastevanematel kui laps tuuakse isikliku sõidukiga;
• Lahendus soodustab jalgsi ja jalgratastega liikumist.
Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on ehitusperioodil, pikemaajalised mõjud puuduvad.
Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
31
12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.
III LISAD
1. Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38881810 2. Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused 08.05.2024.a 3. Elektrilevi tehnilised tingimused nr 472123 4. SW energia tehnilised tingimused
IV JOONISED
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüs
Joonis nr 3 Tugiplaan
Joonis nr 4 Põhijoonis
Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
32
V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ
Jrk. nr
Isik või asutus, kellega on tehtud koostööd või kes on kaasatud dp menetlusse
Arvamuse või kooskõlastuse kuupäev
Arvamuse või kooskõlastuse täielik ärakiri
Arvamuse või kooskõlastuse asukoht
Planeerija märkused arvamuse või kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta
1
Telia Eesti AS
Dmitri Kirsanov
19.06.2024
Nr 38964507
Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §7 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2025) „Ehitise kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale
-maaomanikule/ juhendist
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
Kooskõlastus kehtib kuni 18.06.2025
Lisa 5.1 Tingimus seatud p.6.2
2 SW Energia
Juri Frorip 20.06.2024 Lisa 5.2
3
Elektrilevi OÜ
Maie Erik
26.06.2024
Nr 8152567534
Kooskõlastatud tingimusel:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Lisa 5.3
Tingimus seatud p.6.2
4
Strantum OÜ
Toomas Tutt
04.10.2024
OÜ Strantum kooskõlastab esitatud Detailplaneeringu Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osa järgmiste märkustega:
1.detailplaneeringu realiseerimisel tuleb koostada ja kooskõlastada OÜ Stratumiga kinnistusiseste VK välisvõrkude projekt vähemalt põhiprojekti detailsuses hiljemalt koos ehitusõiguse taotlemisega. Kinnistusisesed VK välisvõrgud
Lisa 5.4 Tingimus seatud p.6.2
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
33
peavad olema valmis ehitatud ja OÜ Stratumi poolt vastu võetud hiljemalt kasutusloa taotluse esitamisel.
Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendustasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus. DP kooskõlastamise hetkel kohalduvad DP piirkonnale vähemalt järgmised arendustasud: 1.Harku aleviku veetöötluse arendamise tasu. 2.Harku aleviku ÜVK rekonstrueerimise ja laiendamise arendustasu.
Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP lahenduses kavandatud ÜVK ja sademeveelahenduse muutmiseni. Detailplaneeringu kaugkütte osa kooskõlastab piirkonna kaugkütte võrguettevõtja OÜ SW Energia.
5. Keskkonna-
amet Lisa 5.5
6. Muinsus-
kaitseamet Lisa 5.6
7. Päästeamet Lisa 5.7
8. Maaomanik 21.01.2025 Detailplaneeringu materjalid on heaks kiidetud ja allkirjastatud
Lisa 5.8
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 07.05.2025 11:20
Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: 12-1/445-25 2025.05.07_DP edastamine kooskõlastamiseks Päästeametisse_Harku
alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Manused: 2025.05.07_DP edastamine kooskõlastamiseks Päästeametisse_Harku .asice;
Seletuskiri.pdf; 4_Põhijoonis.pdf; 5_Tehnovõrkude koondplaan.pdf
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere!
Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, vt manuses.
Lugupidamisega
Laine Vain
planeeringute spetsialist
________________________________________
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 5887 2860
www.harku.ee
PlanID: 125332 Töö nr: 02/22 Huvitatud isik: OÜ Immoman Andrus Olop +372 5027226 [email protected]
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneering
Detailplaneeringu koostaja:
RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 19
10129 Tallinn Reg. number: 11038715
Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92 maastikuarhitekt
ruumilise keskkonna planeerija [email protected]
Tallinn 2025
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
1
Sisukord
I MENETLUSDOKUMENDID ....................................................................................................... 2
II SELETUSKIRI ........................................................................................................................... 3
1. Eesmärk ........................................................................................................................... 3
2. Koostamise alused ............................................................................................................ 3
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid ............................................... 3 2.2 Uuringud ......................................................................................................................... 3 2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused ............................................................................. 4
3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Kõrgema taseme planeeringud ...................... 4
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................ 9
4. Lahenduse idee kirjeldus ................................................................................................. 12
4.1 Lahenduse idee kirjeldus ............................................................................................... 12 4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused ...................................................................... 12 4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted ...................................................... 15 4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ....................................................................... 17
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus............................................................................... 17
5.1 Elektrivarustus ............................................................................................................... 17 5.2 Tänavavalgustus ............................................................................................................ 18 5.3 Veevarustus ................................................................................................................... 18 5.4 Tuletõrje veevarustus .................................................................................................... 20 5.5 Reoveekanalisatsioon .................................................................................................... 21 5.6 Sademeveekanalistsioon, drenaaž ................................................................................ 22 5.7 Sidevarustus .................................................................................................................. 24 5.8 Soojusvarustus .............................................................................................................. 25
6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ............................................................... 25
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele..................................................................... 25 Kavandatava hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, arvestama piirkonna ruumiliste kvaliteetidega ja seda parandama. ..................................................... 25 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .......................................... 25 6.3 Muinsuskaitse nõuded Harku linnuse säilmetega seotud tegevustele .......................... 26
7. Tuleohutuse tagamine .................................................................................................... 26
8. Keskkonnakaitse abinõud ................................................................................................ 27
9. Kuritegevuse ennetamine ............................................................................................... 28
10. Servituutide vajadus ..................................................................................................... 28
11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ....................................... 29
11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ..................................................... 29
12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .............................. 31
III LISAD .................................................................................................................................. 31
IV JOONISED ........................................................................................................................... 31
V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ ............................................................................................. 32
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
2
I MENETLUSDOKUMENDID
2022.05.11_Algatamise taotlus 2022.05.26_Algatamise taotlus_HVT.pdf 2022.05.26_Algatamise taotlus_MailChimp.pdf 2022.06.02_vastuskiri dp algatamise taotlusele.pdf 2022.06.09_Arvamuse küsimine KKA-lt.asice 2022.06.09_lähteseisukohtade küsimine_MKA-lt.asice 2022.07.11_Keskkonnaameti vastus.asice 2022.07.21_MKA lähteseisukohad.asice 2023.01.03_vastuskiri algatamise eelsele eskiisile.pdf 2023.06_Strantum OY tehnilised tingimused.asice 2024.01.26_Leping algatamise eelne_Pikk tn 6 ja Pikk tn 17.asice 2024.02.29_Algatamise otsus nr 11.asice 2024.03.11_Algatamise teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2024.03.12_Algatamise teade_AT.pdf 2024.03.12_Algatamise teade_RUPO.pdf 2024.03.12_Algatamise teade_veebileht.pdf 2024.03.13_Algatamise teade_MailChimp.pdf 2024.03.13_Algatamise teade_piirinaabritele.asice 2024.03.14_Algatamise teade_HVT.pdf 2024.03.15_Algatamise teade_HE.pdf 2024.03.18_Algatamise teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2024.04.15_Eskiislahenduse arutelu teade_planeerija, huvitatud isik.pdf 2024.04.16_Eskiislahenduse arutelu teade_veebileht.pdf 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_korteriühistutele e-postiga.JPG 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_Korteriühistutele.asice 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_MailChimp.pdf 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele e-postiga.pdf 2024.04.17_Eskiislahenduse arutelu teade_piirinaabritele.asice 2024.04.17_Vastuskiri eskiislahenduse arutelu teatele_Elektrilevi.asice 2024.04.25_Eskiislahenduse arutelu teade_HVT.pdf 2024.04.26_Eskiislahenduse arutelu teade_HE.pdf 2024.05.23_eskiislahenduse avaliku arutelu_PROTOKOLL.pdf
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
3
II SELETUSKIRI
1. Eesmärk
Planeeritud ala paikneb Harku alevikus Metsa tee, Klubi tänava, Pikk tänava ja Aia tänava ning endise Harku naistevangla territooriumi vahelisel alal. Planeeritud ala suurus on u 4,62 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pikk tn 6 maaüksuse jagamiseks 6-ks korterelamumaa, 1-ks üldkasutatava haljasala maa ja 2-ks tee- ja tänavamaa krundiks ning määrata ehitusõigus 6 korterelamu püstitamiseks. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse Pikk tn 6 maaüksusele kavandada u 52 elamuühikut (viis 8 korteriga korterelamut ja üks 12 korteriga korterelamu). Kavandatavad transpordimaa ja üldkasutatava maa krundid võõrandatakse tasuta vallale. Detailplaneeringuga soovitakse välja selgitada võimalused Pikk tn 17 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks haridus- ja lasteasutuse maaks ning määrata ehitusõigus lasteaed-algkooli rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine.
2. Koostamise alused
2.1 Detailplaneeringu koostamise alus- ja lähtedokumendid
- Planeerimisseadus;
- Harku Vallavolikogu Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise otsus 29. veebruaril 2024 nr 11;
- Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrus nr 15;
- Harku valla üldplaneering, kehtestatud 17.10.2013 otsusega nr 138;
- Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneering, kehtestatud 31.05.2018 Harku Vallavolikogu otsusega nr 51;
- Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
- Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine;
- Eesti Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides;
- Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
- Eesti Standard EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus;
- ja teised kehtivad õigusaktid ja Eesti standardid.
2.2 Uuringud
Planeeritud ala topo-geodeetiline mõõdistamise teostas Geoalus OÜ, töö nr 23-G263.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
4
2.3 Maakasutust kitsendavad tingimused
Planeeritud ala maaüksuste kitsendused on seotud olemasolevate tehnovõrkudega. Pikk tn 6 kinnistu lääneosas on Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi suurkõrv (Plecotus auritus; KLO09105264) esinemine. Pikk tn 6 kinnistu loodenurgas paikneb ehitismälestis Harku linnuse säilmed, 15 saj reg nr 2695. Mälestise ümber kehtib 50m ulatuses kaitsevöönd. Samuti kehib Harku mõisapargi 50 meetrine kaitsevöönd. Klubi, Pikk, Aia tänavatele ja Metsa teele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 10m äärmise sõiduraja servast, planeeritava pos nr 7 ja 8 sõiduteele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 7m äärmise sõiduraja servast.
3. Planeeritud ala seosed külgnevate aladega. Kõrgema taseme planeeringud
Planeeritud ala, suurusega u 4,62 ha, paikneb Harku alevikus Metsa tee, Klubi tänava, Pikk tänava ja Aia tänava ning endise Harku naistevangla territooriumi vahelisel alal, Tallinn-Paldiski maantee ja Instituudi tee ristmikust linnulennult u 400 m kaugusel kagu suunas, piirnedes põhjast ja läänest Aia tänav (katastritunnus 19814:001:0322) transpordimaaga, põhjast Aia tn 2 (katastritunnus 19814:001:0212) tootmis- ja ärimaaga, idast Päikese tn 2 (katastritunnus 19801:001:4999) elamumaaga, Pikk tn 21 (katastritunnus 19801:001:4992) üldkasutatava maaga, Pikk tn 19c (katastritunnus 19801:001:2524) tootmismaaga, Pikk tn 19b (katastritunnus 19814:001:0143) tootmismaaga, Kuu tn 2 (katastritunnus 19801:001:4973), Kuu tn 4 (katastritunnus 19801:001:4975) ja Kuu tn 6 (katastritunnus 19801:001:4977) elamumaadega, lõunast Metsa tee 15 (katastritunnus 19801:001:3656) maatulundusmaaga, Metsa tee 13 (katastritunnus 19814:001:0244) ja Metsa tee 11 (katastritunnus 19814:001:0217) elamumaadega, ning läänes Metsa tee 7 (katastritunnus 19814:001:0296) ja Klubi tn 1 (katastritunnus 19814:001:0221) elamumaadega, Klubi tänav (katastritunnus 19814:001:0319) ja Pikk tänav (katastritunnus 19814:001:0318) transpordimaadega. Kavandatava planeeringuala keskel paiknevad elamumaa sihtotstarbega Pikk tn 2 (katastritunnus 19814:001:0109) ja Pikk tn 4 (katastritunnus 19814:001:0103) maaüksused ning sihtotstarbeta maa Pikk tn 2a (katastritunnus 19801:001:3891), mis jäävad kavandatud planeeringualast välja.
Planeeritud alaga piirnevas osas on teedesüsteem valdavalt välja kujunenud, planeeringu koostamise üks eesmärkidest on Pika tänava sidumine läbi planeeringu ala Metsa tänavaga. Planeeritud alale on juurepääs tagatud Pikalt tänavalt.
Planeeritud ala lähipiirkond on tiheasustusega Harku alevik, mis on piirkonna teeniduskeskuseks.
Üldplaneeringu kohaselt on tegemist kaugkütte piirkonnaga.
Lähipiirkonnas on maakasutuse sihtotstarbed tiheasustusalale omaselt mitmekesised.
Vt. joonis nr 2 `Ruumilise keskkonna analüüs´.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
5
Vastavus Harju maakonnaplaneeringule
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.
Detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringu ruumilise arengu põhimõtetega.
Maakonnaplaneeringus on Harku alevik:
- I tasandi keskus (lähikeskus); - Linnalise asustusega ala (kompaktse asustuse arenguks sobiv ala).
Maakonnaplaneering on ruumilise arengu suunamisel pidanud vajalikuks vältida valglinnastumise täiendavat levikut. Eesmärgiks on seatud ruumilist arengut suunata hajalinnastunud ruumi mudeli järgi, milles on rõhk linnalise ruumi kompaktsuse suurendamisel (tihendamine). Harku alevik on linnalise asustusega ala, kus on võimalik parandada ühistranspordi kasutajasõbralikku korraldamist ning ka kergliikluslahenduste pakkumist. Harku alevik on lähikeskus, kus on hea teenuste kättesaadavus ning maakonnaplaneering näeb ette kohalike keskuste tugevdamist. Maakonnaplaneering on pidanud oluliseks ka asustuse kompaktsuse tõstmist pealinnaregioonis. Lähikeskuse rolliks maakonnaplaneeringu mõttes on üksikute kodulähedaste teenuste pakkumine (toidu- ja esmatarbekauplus, lastehoid, algkool, postipunkt, haruraamatukogu).
Planeeritud ala ei paikne maakonnaplaneeringu kohases rohevõrgustiku alas ega väärtuslikul maastikul.
Vastavus Harku valla üldplaneeringule ja teemaplaneeringule
Harku valla üldplaneering on kehtestatud 17.01.2013 Harku Volikogu otsusega nr 138. Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering on kehtestatud Harku Vallavolikogu 31. mail 2018 otsusega nr 51.
Harku valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Harku valla üldplaneeringu kohaselt on tiheasustusalad alad, kus kõrge asustustihedus tingib lahendamist vajavate teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute rohkuse. Detailplaneeringu kohustus on nendel aladel kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil.
Planeeringus peab arvestama elamumaa arendamisel üldplaneeringu seatud tingimusi:
• Korterelamumaa on korterelamute ehitamiseks kasutatava maa Tabasalu ja Harku alevikes ning Tallinna linnaga piirnevates asustus-üksustes elamumaa juhtotstarbega aladel;
• Korterelamu puhul peab olema iga planeeritava korteri kohta minimaalselt 400m2 elamukrundi pindala. Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonetega. Uue korterelamu planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu või muu kahe korteriga väikeelamu vahele., mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või muule kahe korteriga elamule vajaliku privaatsuse;
• Korterelamu planeerimisel ja projekteerimisel tuleb hoone juurde planeerida eraldiseisev (soovitatavalt varikatusega) rattaparkla või hoone koosseisus olev lukustatav jalgrataste ja lastekärude hoiuruum hoone I korrusel;
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
6
• Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale elamuühikule, millele 3 ja enama korteriga hoone puhul peab lisanduma kõlaliste tarbeks 0,4 parkimiskohta iga elamuühiku kohta.
Planeeritud ala
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
7
Kehtestatud teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.1-2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Seega on teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.2.1 esitatud tabelis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal“ täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 esitatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – väike- ja korterelamumaa kompaktse asustusega aladel. Teemaplaneeringu kohaselt võib üldplaneeringus määratud elamumaa juhtotstarbega alal elamukrundi kasutamise kõrvalsihtotstarbeks olla kuni 25 % ulatuses ärimaa (sh kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, majutushoone või büroohoone maa). Elamumaa juhtotstarbega alal võivad asuda ka üldkasutatava hoone maa ja/või üldmaa (haljasala ja parkmetsa maa) kasutamise sihtotstarbega krundid. Elamumaa juhtotstarbega alal võib asuda ka üksik ärihoone krunt, kuid selle osakaal konkreetsest tänavate ja kõlviku piiridega ümbritsetud elamukvartalist ei või olla üle 25%. Samuti võib elamumaa juhtotstarbega alal asuda tehnorajatise krunt.
Detailplaneering lahendus on koostatud elamumaa arendamiseks üldplaneeringus ja teemaplaneeringus seatud tingimustel.
Kavandatav tegevus (maa sihtotstarbe muutmine ning korterelamu- ja haridus- ja lasteasutuse
maa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole
vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1
punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6
lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti ei ole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise
keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud
juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik
KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
8
Planeeritud ala ruumiline keskkond
Asukoht. Harku alevik, linnaline tiheasustusala. Planeeritud ala on endine aiamaade piirkond, mis põhjaosas piirneb Pika ja Aia tänavate ning lõunaosas Metsa teega. Alevikus paiknevad erinevad teenindusasutused, bussipeatus.
Välisruum. Endine aiamaade piirkond, ala läbib Pikk tänav. Teed on avaliku kasutusega. Alal paiknevad Harku linnuse varemed. Ala piirneb olemasolevate korterelamutega ning kehtiva detailplaneeringu alusel on võimalik endise naistevangla territooriumile elamupiirkonna väljaarendamine.
Funktsionaalsus ja hoonestus. Aleviku tiheasustusala tihendamine elamutega ning lasteaed- algkooli hoone kavandamine piirkonna laste teenindamiseks. Planeeringus kavandatakse avaliku kasutusega teede ühendamine uue tee rajamisel Pika ja Metsa teede vahelises lõigus.
Muinsuskaitse. Alal paiknevad Harku linnuse varemed, reg. number 2695. Planeeringu lahendus on pärandit väärtustav, linnuse alale nähakse ette avaliku kasutusega üldkasutatava maa krunt, mis võõrandatakse Harku vallale.
Looduskaitse. Planeeritud ala lõunaosas, väljaspool planeeritud ala, paikneb kaitsealune Harku mõisa park (KLO01200583). Ala on nahkhiirte toitumisala. Planeeringus on seatud tingimused nahkhiirte sõbraliku lahenduse koostamiseks.
Keskkonnasäästlikum lahendus on tiheasustusala laiendamine, liitumised võrkudega on lähialal tagatud. Planeeritud ala paiknemine alevikus on valla ruumilise arenguga kooskõlas, ala arendamine ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga.
Kontaktala detailplaneeringud (skeem allpool):
1. Betooni, Betooni 1, Betooni 2, Betooni 3, Betooni 5, Betooni 7 kinnistute detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 22.12.2005 otsusega nr 137;
2. Pikk tn 19 ja 19a kinnistute ning lähiala detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.08.2009 otsusega nr 82;
3. AS Trianita (Aia tn 2) piirkonna detailplaneering kehtestatud Harku Vallavalitsuse 16.05.2000 korraldusega 607;
4. Mõisamüüri detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91;
5. Metsa tee 1 ja Instituudi tee 5 kinnistute detailplaneering kehtestatud 30.06.2005 Harku Vallavolikogu otsusega 59;
6. Metsa tee kvartali detailplaneering kehtestatud Harku Vallavolikogu 24.08.2000 otsusega nr 61;
7. Metsa tee 11 maaüksuse ning lähiala detailplaneering kehtestatud Harku Vallavalitsuse 31.10.2023 korraldusega nr 618.
8. Harku kaubanduskeskuse maaüksuse ja lähiala detailplaneering kehtestatud Harku Vallavalitsuse 10.10.2016 korraldusega nr 831.
9. Instituudi tee 1 ja 1a maaüksuse detailplaneering. Algatatud Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsusega nr 31;
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
9
3.1 Olemasoleva olukorra analüüs
Planeeritud maa- ala, suurus on vastavalt algatamise otsusele u 4,62 ha. Planeeritud alal paiknevad Pikk tn 6 (katastritunnus 19801:001:3897), Pikk tn 17 (katastritunnus 19801:001:4051) maaüksuseid ning lisaks on planeeringu alas ka Pikk tn L1 (katastritunnus 19801:001:4116) transpordimaa maakasutusega kinnistu ning osaliselt ka Aia tänav (katastritunnus 19814:001:0322), Pikka tänav (katastritunnus 19814:001:0318), Pikk tänav L2 (katastritunnus 19801:001:3879), Pikk tänav L3 (katastritunnus 19801:001:4070), Metsa tee 15 (katastritunnus 19801:001:3656) ja Metsa tee 17 (katastritunnus 19801:001:3748) maaüksused.
Planeeritud ala paikneb aleviku endisel aiamaade territooriumil. Planeeringuala lääne- ja idapoolsetel äärealadel asub kõrg- ja madalhaljastust. Alal kavavad looduslikul teel paljunenud lehtpuud (h. Saar, sookask, h. Toomingas, h. Vaher jm), üksikud okaspuud (h. kuusk) ja endisele
3
6
5 4
1
7
8
2
9
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
10
aiandusalale iseloomulikult kasvavad alal erinevad viljapuud ja -põõsad. Suur osa alast on haritud põllulapid. Ehitatud on kasvuhooneid ja väiksemaid kuure. Linnusealal kasvavad tihedalt suuremad lehtpuud ja nende looduslik järelkasv, eemal üksikud suuremad tammed.
Planeeritud maaüksused:
Pikk tn 6:
• Kinnistu suurus 26 964 m²
• Maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%
• Katastritunnus 19801:001:3897
• Hoonestus ehr andmebaasis hooned puuduvad
• Omandivorm eraomand
Pikk tn 17:
• Kinnistu suurus 12 436 m²
• Maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%
• Katastritunnus 19801:001:4051
• Omandivorm riigiomand
Metsa tee 15:
• Kinnistu suurus 25 471 m²
• Maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%
• Katastritunnus 19801:001:3656
• Omandivorm munitsipaalomand
Metsa tee 17:
• Kinnistu suurus 1963 m²
• Maakasutuse sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%
• Katastritunnus 19801:001:3748
• Omandivorm munitsipaalomand
Sõidukite juurdepääs planeeritud alale toimub Pikk tänavalt, planeeritud ala on suurendatud Metsa teeni eesmärgiga ühendada Pikk tänav Metsa teega. Tehnovõrgud paiknevad transpordimaa kinnistul.
Kinnistu loodeosas paikneb muinsuskaitse alune kinnismälestis Harku linnus (2695). Linnus on pärit 15 sajandist ning tugevasti kahjustatud.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
11
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (koostanud: V. Petersell, K. Täht-Kok ja M. Karimov; 2008) on piirkond kõrge radoonisisaldusega pinnase territooriumil (vt skeem nr 1).
Skeem nr 1:
Planeeritud ala
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
12
4. Lahenduse idee kirjeldus
4.1 Lahenduse idee kirjeldus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu põhimõtetest lähtuva detailplaneeringu koostamine.
Planeeringulahenduses on kavandatud krundid lasteaed-algkooli ja kuue korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering näeb ette transpordimaa kruntide moodustamise kruntidele juurdepääsu tagamiseks ning sidusa jalgteede võrgustiku rajamiseks. Planeeritud alal paikneva Harku linnuse säilmete säilimise tagamiseks on moodustatud üldkasutatava maa krunt.
4.2 Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused
Detailplaneeringu eesmärk on moodustada Pikk tn 6 kinnistust elamumaa- üldkasutatava – ja transpordimaa krundid. Üldkasutatava maa krunt moodustatakse endiseaegse Harku linnuse territooriumile, krunt on avalikuks kasutamiseks. Moodustatud pos nr 7 transpordimaa krunt teenindab elamumaa krunte ja tagab juurdepääsu Pikk tänavale ning loob teede ühendamise võimaluse Metsa teega. Transpordimaa on avalik tänav.
Pikk tn 17 krundile pos nr 9 on kavandatud uus 3- korruseline lasteaed-algkooli koolihoone, krundi maakasutuse sihtotstarbeks on määratud ühiskondlike ehitiste maa. Detailplaneering on aluseks maa munitsipaliseerimise taotluse esitamiseks.
Elamumaa krundid on moodustatud kuue korterelamu ehitamiseks. Kavandatud korterelamumaa krundid lähtuvad üldplaneeringus seatud nõudest, et vähemalt 400m2 krundi pinda on vajalik ette näha ühe elamuühiku kohta. Korterelamute korruselisus on 2 korrust.
Kavandatud korterite arv on kokku 52. Korterelamu igale korterile tuleb kavandada vähemalt 1 panipaik, mis kuulub kortermaja koosseisu, abiruumid peavad samuti paiknema korterelamus. Korterelamu krundile on kavandatud ehitusõigus elamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Abihoonena käsiteltakse kuni 60m2 ehitisealuse pinnaga hoonet, mille lubatav kõrgus on kuni 5 m, abihooneks võib olla elanike ühine siseruumiga istumisala, grillmaja või rattamaja. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja abihoonete arv). Lisaks abihoonele võib korterelamu krundile rajada kuni 3 max 5 meetri kõrgust rajatist, nagu näiteks prügimaja, jalgrataste varjualune, autode varjualune, lehtla, varikatusega väliköök ja mänguväljak. Ühiskondlike ehitiste maa krundile võib rajada spordi- ja puhkerajatisi (sh mänguväljakuid), kuni 5 meetri kõrguseid jalgrataste varjualuseid ja kuni 5 meetri kõrgust prügimaja. Rajatiste rajamine on lubatud hoonestusalale, välja arvatud mänguväljak ja prügimaja, mille rajamine on lubatud ka hoonestusalast välja. Naaberkinnistute rajatiste vahel tuleb tagada vähemalt 8m tuleohutuskuja. Rajatiste ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud ehitisealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga rajatiste arv ja ehitisealune pind kuuluvad samuti planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja rajatiste arv). Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda hoone arhitektuurinõuetest. Detailplaneeringus moodustatud üldkasutatava maa krundile on kavandatud alajaam.
Planeeritud pos nr 7 (3641 m²) transpordimaa krunt ja pos nr 10 (2656 m2) üldkasutatava maa krunt võõrandatakse tasuta Harku vallale.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
13
Planeeritud krundi kasutamise tingimused:
P o
s n
r
Kr u
n d
i p la
n ee
ri tu
d s
u u
ru s
(m ²)
H o
o n
et e
su u
ri m
lu b
at u
d e
h it
is ea
lin e
p in
d, m
aa pe
al n
e/ m
aa -a
lu n
e (m
²)
P õ
h ih
o o
n et
e su
u ri
m k
o rr
u se
lis us
, m
aa p
ea ln
e/ m
aa -a
lu ne
P õ
h ih
o o
n e
kõ rg
u s
(m ee
tr it
es )
o le
m as
o le
va d
m aa
p in
n as
t
A b
ih o
o ne
s u
u ri
m m
aa p
ea ln
e
ko rr
u se
lis u
s
A b
ih o
o ne
k õ
rg u
s (m
ee tr
it es
)
H o
o n
et e
ar v
kr u
nd il
,
p õ
h ih
o o
ne /a
b ih
o o
ne
M aa
s ih
to ts
ta rv
e ja
o sa
ka al
u %
( D
P
lii ki
de k
au p
a)
Su le
tu d
b ru
to p
in d
K Ü
s ih
to ts
ta rv
et e
ka u
p a
m ²
(m aa
p ea
ln e)
Tä is
eh it
u se
%
1 3225 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
2 3213 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
3 3370 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 14%
4 3220 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
5 3208 475/
475 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E900 15%
6 4800 720/
720 2/-1 9 1 5 1/1 EK100 E1400 15%
7 3641 - - - - - - LT100 - -
8 1107 - - - - - - LT 100 - -
9 12329 5500/ 5500
3/-1 15 - - 2/- Üh100 Üh8250 45%
10 2656 20 - - 1 4 -/1 Üm95
T5 T20 1%
11 5496 - - - - - LT 100 - -
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
14
Ko kk
u
46265 8615 19%
E-elamumaa, L- transpordimaa, Üh- ühiskondlike ehitiste maa, Üm- üldkasutatav maa; EK- korterelamu maa, LT- tee ja tänava maa, T -tootmismaa.
Andmed kruntide moodustamiseks:
p o
s. N
r kr
u n
d i p
la ne
er it
u d
si
h to
ts ta
rv e
(k ü
lii k)
kr u
n d
i p la
ne er
it u
d
su u
ru s
m ²
aj u
ti se
k ru
n d
i p o
s n
r
m o
o du
st at
ak se
ki
n n
is tu
te st
( n
r)
aj u
ti st
es t
kr u
n ti
d es
t
lii d
et av
at e,
la h
u ta
ta va
te
o sa
d e
su u
ru se
d m
²
o sa
d e
se ni
n e
si
h to
ts ta
rv e
(k ü
lii k)
1 E100 3225 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3225 S100
2 E100 3213 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3213 S100
3 E100 3370 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3370 S100
4 E100 3220 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3220 S100
5 E100 3208 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 3208 S100
6 E100 4800 - Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 4800 S100
7 L100 3641 7a
Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus 26964 m²) 3276 S100
7b Pikk tänav L1 (19801:001:4116,
suurus 365 m²) 365 L100
8 L100 1107 8a
Metsa tee 15 (19801:001:3656, suurus 25471 m²) 954 M100
8b Metsa tee 17 (19801:001:3748,
suurus 1963 m²) 153 S100
9 Üh100 12329
- Pikk tn 17 (19801:001:4051, suurus
12436 m²) 12329 S100
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
15
10 Üm100 2656
- Pikk tn 6 (19801:001:3897, suurus
26964 m²) 2656 S100
11 L100 5496
11a Pikk tänav (19814:001:0318, suurus
5930 m²) 2308 L100
11b Pikk tänav L2 (19801:001:3970,
suurus 329 m²) 329 L100
11c Pikk tänav L3 (19801:001:4070,
suurus 561 m²) 561 L100
11d Aia tänav (19814:001:0322, suurus
15320 m²) 2191 L100
KOKKU
46265 46265
E-elamumaa, L- transpordimaa; Üh- ühiskondlike ehitiste maa; Üm- Üldkasutatav maa.
4.3 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Liikluslahenduse koostamisel on aluseks võetud piirkonna väljakujunenud liiklusskeem. Planeeringulahendus näeb ette Aia ja Pika tänava tänavamaade laiendamist ning uue sisetänava kavandamist.
Ette on nähtud üldine kiirusepiirang 30 km/h läbival teel pos nr 7 ja 8. Liiklusmärgid näha ette alumiiniumlehel, suurusklass 1, II klassi valgustpeegeldava kilega. Liikluse rahustamiseks on kavandatud ülekäigurajad ja künnised.
Koolihoone teenindamiseks on kavandatud 45 parkimise kohta. Kavandatud on kaks parkimisala (16+16 kohalised) ning mõned kohad peatumiseks paiknevad Aia tänaval (3 kohta) ja Pikk tänava (10 kohta) ääres. Pos nr 7 parkimiskohad on planeeritud korterelamu kruntide külaliskohtadeks. Parkimisalad on kavandatud murukivi sillutisega.
Parkimislahendus, sõidu- ja kõnniteede paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse teeprojekti koostamisel.
Ette on nähtud jalgratta- ja jalgtee kavandamine Aia ja Pikale tänavale ning Aia tänavale ka jalgtee. Planeeritud pos nr 7 krundi transpordimaale on kavandatud sõidu- ja kõnnitee. Planeeritud pos nr 7 ja 8 transpordimaa krundid loovad ühenduse Pika tänava ja Metsa tee vahel ning tagavad juurdepääsud elamumaa kruntidele pos nr 1-6. Juurdepääs krundile Pikk tn 4 (katastritunnus: 19814:001:0103) on tagatud krundilt pos nr 7. Korterelamute külalistele ettenähtud parkimiskohtadele peab olema vaba ja takistusteta (piirdeaed, väravad või tõkkepuu vms) juurdepääs.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
16
Parkimisnormi arvutus:
Linnatänavad EVS 843:2016 standardi tabeli 9.1 (korruselamute ala)
pos. nr.
elamu tüüp parkimis- normatiiv
korterite arv
normatiivne parkimiskohtade
arv
planeeritud parkimiskohti
1 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 18
2 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 18
3 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 19
4 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 19
5 korterelamu 8*2+8*0,4 8 20 19
6 korterelamu 8*2+8*0,4 12 29 28
7 - - 8
8 - - -
9 lasteaed/algkool 1/200 - 8250/200=42 32
10 - - -
11 - - 13
KOKKU 52 171 174
Korterelamu kruntide külaliste parkimiskohad paiknevad pos nr 7 transpordimaa krundil.
Pos nr 9 normatiivist puuduolevad parkimiskohad paiknevad pos nr 11 transpordimaa krundil.
Pos nr 7 tänavamaa laiuseks on 15 meetrit. Parkimiskohtasid on kokku kavandatud 174.
Jalgrataste parkimisnormi arvutus
pos. nr.
Objekt rattaparkimis-
normatiiv
korterite arv /
õpilaste arv
normatiivne rattaparkimiskohtade
arv
planeeritud rattaparkimiskohti
1 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
2 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
3 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
4 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
5 Elamu 2 kohta /korter
8 16 16
6 Elamu 2 kohta /korter
12 24 24
9 lasteaed/algkool 1/5 töötaja; 1/5 õpilane
50 550
120 120
KOKKU
224 224
Pos nr 9 jalgrataste parkimiskohtade paiknemine (õueala, varjualuses, hoones) täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Tagatud peab olema vähemalt normatiivsed parkimiskohad.
Korterelamu jalgrataste parkimiskohtade paiknemine täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
17
4.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeritud positsioonide nr 1-6 elamumaa krundi välisruumi lahendus koostatakse ehitusprojekti staadiumis hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Parkimiskohad liigendada haljastusega vältimaks soojasaarte teket. Kruntide piiridele visuaalse eraldatuse tagamiseks istutada soovitatavalt looduslikke puu- ja põõsaliike. Piirkonna elurikkuse suurendamiseks luua võimalused lisaks niidetavatele murualadele ka vähest niitmist vajavavad niidutaimede kasvualad. Puu- ja põõsaliikide valikul valida õitsvaid ja söödavate viljadega liike ja sorte. Elamukrundi aeda istutada võimalusel viljapuid ja -põõsaid, kavandada maitsetaime- ja köögiviljapeenraid. Väliruumi kavandamisel, kui on võimalik ja see on lahendust toetav, säilitada olemasolevaid viljapuid- ja põõsaid.
Uue korterelamu planeerimisel tuleb jätta piisav haljastatud puhverala olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu või muu kahe korteriga väikeelamu vahele, mis tagab üksikelamule, kaksikelamule või muule kahe korteriga elamule vajaliku privaatsuse. Tootmismaa ja ühiskondlike ehitiste maa vahele tuleb kavandada haljastatud puhverala.
Enne projekteerimise alustamist koostada kinnistutele puittaimestiku dendroloogiline hinnang, milles nimetatud väärtuslikumad puud võtta arvesse projekteerimisel ja need maksimaalselt säilitada. Positsioon nr 6 krundil säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ja harilikud tammed.
Tagada tingimused nahkhiirte elukeskkonna säilimiseks. Oluline on üldkasutatava maa krundil ja sellega piirneval alal kõrghaljastuse säilimine. Positsioon nr 10 krundil paikneva Harku linnuse säilmete võsast puhastamine ja säilmete konserveerimisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga.
Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik.
Olmejäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavalt Harku valla jäätmehoolduskirjadele. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult, konteinerid tuleb paigaldada lihtsasti ligipääsetavasse asukohta sõidutee kõrval kõvakattelisele alusele.
5. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub tööprojekti koostamisel.
Tehnoseadmed (sh ventilatsiooniseadmed) on lubatud paigaldada hoone katusele. Tehnoseadmete värvitoon peab ühtima katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Lisaks peavad tehnoseadmed olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga.
5.1 Elektrivarustus
Planeeritud elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 06.05.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 472123.
Planeeritud alale on kavandatud alajaama ehitamine pos nr 10 krundile. Alajaamale on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga, sisselõikega olemasolevasse keskpinge kaablisse 14410 Aia tänav kinnistul. Planeeritud pos 9 hoonestuse elektriga teenindamine on kavandatud 0,4 kV maakaabelliiniga uuest alajaamast, teiste planeeritud kruntide hoonestuse teenindamiseks on kavandatud 0,4 kV ringtoitega
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
18
maakaabelliinid olemasolevast Harku-1:(Tabasalu) alajaamast. Planeeritud on jaotus- ja liitumiskilbid kruntidel. Vajaduse korral on lubatud päikesepaneelide paigaldamine ainult hoone katusele.
Ehitusprojektis lahendada iga korterelamu ja ühiskondlike ehitiste krundile elektriautode laadimistaristu autode parkimiskohtade alale. Laadimispunktide arvu täpsustatakse ehitusprojekti käigus.
5.2 Tänavavalgustus
Ala välisvalgustuse lahendamiseks on planeeritud tänavavalgustuse maakaabel.
Valgusreostuse vältimiseks:
- Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) juures on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb seda varjestada.
- Valgusallikad peavad olema varustatud eredust vähendavate kontrollseadmetega.
- Valgusallika intensiivsus ei tohi olla liiga suur, et silma kohanemisvõime pimedatel aladel oleks kõrge.
- Valgustid peavad väljastama silmale sobiva spektraaljaotusega valgust.
- Ükski valgustusseade ei tohi olla paigaldatud selliselt, et tekib pimestumise oht, et see häirib kohalikke elanikke või seda pole tehtud efektiivselt.
- Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid.
- Keelatud on kasutada energiat raiskavaid ja liiga suure võimsusega lampe, kerakujulise kupliga lampe, mille ülemine poolsfäär pole läbipaistmatu.
- Ehitiste valgustamine peab toimuma suunaga ülevalt alla. Kui seda pole võimalik teha, siis peab valgustatud ala piir asuma kuni 1 meetri kaugusel objekti servast.
- Hoonete valgustamiseks ei tohi kasutada pöörlevaid, liikuvaid ja vilkuvaid valgusallikaid.
- Kõik välisvalgustid peavad olema päevasel ajal välja lülitatud.
- Kuna piirkond on oluline nahkhiirte toitumisala, siis vältimaks valgustuse negatiivset mõju, tuleks kõnniteedel, tee äärtes ja haljasaladel kasutada madalama asetusega nõrku lampe, mis valgustavad piisavalt inimeste jalgradu, aga mitte puude võrasid ja eemalolevaid põõsaid.
- Puuvõrasid ja põõsaid ei tohi valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil.
- Eelistada „nupukaid“ liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt valgustamise aega ja valguse tugevust.
- Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi tänavavalgustuse projektiga, mille koostamise aluseks on Harku vallavalitsuselt taotletud tehnilised tingimused.
5.3 Veevarustus
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud Strantum OÜ 08.05.2024 tehnilised tingimused.
Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Olemasolevad De160 mm veetorustik paikneb Pikk tänaval (Pikk ja Aia tn ristmik) ning De110 mm torustik Metsa tänaval (Klubi tn 5 kohal).
Triangulum OÜ tööga nr 155/24 „Harku aleviku Metsa tee, Klubi tn, Pikk tn, Aia tn ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööde projekteerimistööd“, mis on saanud 31.07.2024 ehitusluba nr 2412271/05348, on lahendatud Metsa, Klubi, Pikk ja Aia tänava veevarustus.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
19
Lisaks sellele VP Projekt OÜ töös nr 202324 „Pikk tn 19 ja 19a kinnistute DP järgsed teed ja tehnovõrgud“, mis on koostatud 11.10.2023, on projekteeritud veevarustus piki Pikk tänavat. Eespool nimetatud projekt ei ole käesolevaks ajaks ehitusluba saanud.
Planeeringualal on seni puudunud ühendus ühisveevarustusega.
Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 24.09.2019 sotsiaalministri määrusega nr. 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Piirkonnas tagab Strantum OÜ normaalolukorras vabarõhu 1,0 bar.
Veevarustuse lahendamisel on lähtutud Strantum OÜ poolt väljastatud tehnilistes tingimustest. Ühisveevarustuse planeerimisel on arvestatud varem koostatud töödega (Triangulum OÜ töö nr 155/24 ja VP Projekt OÜ töö nr 202324).
Piki Pikk tänavat on varem VP Projekt OÜ tööga nr 202324 projekteeritud De110 mm veetoru koos Pikk tn koos Pikk tn 2 ja Pikk tn 2a liitumispunktide ja tuletõrjehüdrandiga. Veetoru asukoha planeerimisel ei ole arvestatud tee servas paikneva olemasoleva sidekanalisatsiooniga, seega varem projekteeritud toru antud lõigus (ehk Pikk tänav) on nihutatud kaablist eemale tee peale.
Piki Metsa teed on varem projekteeritud ja käesolevaks ajaks ehitusluba väljastatud Triangulum OÜ tööga nr 155/24 De110 mm veetoru.
Planeeringuala veevarustus tuleb ringistata Pikk ja Metsa tee vahel. Planeeritud veetoru läbimõõt on De110 mm. Planeeritava toru pikkus on ca 325 m.
Peaveetorust on projekteeritud väljavõtted ja liitumispunktid kõikidele kinnistutele. Liitumispunktiks on toru läbimõdule vastav maakraan spindlipikenduse ja kapega. Kape kandevõime on 40 t. Spindlipikendustele näha kape alla ette kaitsetoru, mis ulatub min 40 cm allapoole ja spindli ots võib tööde järgselt jääda mitte sügavamale kui 30 cm maapinnast (kaitsetoruna kasutada nt De160 PVC toru).
Täpne torude paiknemine, läbimõõt, vajalikud sõlmed ja armatuurid täpsustatakse järgmistes projekti staadiumites.
Veetorustik näha ette PE materjalist, kasutades torude omavaheliseks ühendamiseks põkk- või muhvkeevitust, vältida mehaanilisi liitmikke. Veetorustikule paigaldada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad näha ette tuua tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “VESI”. Veetorustiku minimaalne projekteeritud rajamissügavus on 1,8 m toru peale.
Planeeringu arvutuslikud vooluhulgad on EVS 921:2022 kohaselt järgmised:
Planeeringu alale on plaanis rajada 6 kortermaja, kokku 52 korterit. Eeldatav elanikke arv on 156 inimest. Lisaks tuleb üks lastead / kool ning 3 liitumispuntki olemasolevatele kinnistutele.
Tabel 1. Planeeringu ala veetarbimine
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
20
5.4 Tuletõrje veevarustus
Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on:
⎯ Tuleohutuse seadus, vastu võetud 05.05.2010;
⎯ Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
⎯ EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus;
⎯ Siseministri 18.02.2021 määrusel nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
⎯ Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“;
Detailplaneeringu alale on lubatud ehitada kuus kuni 2-korruselist korterelamut (maksimaalne kõrgus 9 m). Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3.
Vastavalt standardi EVS 812-6:2012/A2:2017 tabelile 1 on kuni 8-korruselisel I ja III kasutusviisiga hoonete, põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 800 m², vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks on 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h. Antud tulekustutusvesi tagatakse olemasolevate ja uute planeeritud hüdrantidega.
Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant paikneb Pikk tänaval. Hüdrandid on projekteeritud ehitusloa saanud Triangulum OÜ tööga nr 155/24.
Detailplaneeringuga on ettenähtud rajada vähemalt üks maapealne tuletõrjehüdrant.
Lisaks on lubatud ehitada üks kuni 3-korruseline lasteaed/kood (maksimaalne kõrgus 15 m). Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigitub krundile planeeritud ehitis tuleohutusest tulenevalt IV kasutusviisi hooneks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP1.
Pikk tn 17 kinnistu nõutud väline tulekustutusvesi 20 l/s 3h jooksul. 10 l/s on tagatud võrgust ja ülejäänud 10 l/s tagatakse kinnistule paigaldatava tuletõrjeveemahutiga mahuga 108 m3. Täpne mahuti asukoht ja maht selgitatakse kinnistu arendamisel järgmises projekti staadiumis.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
21
Maapealne tuletõrjehüdrant peab paiknema max 2,5 m kaugusel tee servast. Hüdrandi automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažitoruga, millega tagatakse püsttoru tühjenemine peale siibri sulgemist. Hüdrandi drenaažtoru ümbritseda dreeniva killustikupadjaga, mille paksus drenaažtoru alla jääb minimaalselt 200 mm. Killustikupadja alla paigaldada filterkangas.
Tuletõrjehüdrandi märgistus peab vastama siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §8 toodud tingimustele
Tehnovõrkude joonisel on toodud olemasolevate hüdrantide asukohad ja nende tegevusraadiused. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Ka tuletõrjeveevarutuse lõplik ehituslik lahendus valitakse ehitusprojekti koostamise käigus.
5.5 Reoveekanalisatsioon
Planeeringu VK osa koostamisel on aluseks võetud Strantum OÜ 08.05.2024 tehnilised tingimused. Detailplaneeringu lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Olemasolevad DN300 isevoolne kanalisatsioon paikneb Pikk tänaval (Pikk ja Aia tn ristmiku lähedal).
Triangulum OÜ tööga nr 155/24 „Harku aleviku Metsa tee, Klubi tn, Pikk tn, Aia tn ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööde projekteerimistööd“, mis on saanud 31.07.2024 ehitusluba nr 2412271/05348, on lahendatud Metsa, Klubi, Pikk ja Aia tänava kanalisatsioon.
Lisaks sellele VP Projekt OÜ töös nr 202324 „Pikk tn 19 ja 19a kinnistute DP järgsed teed ja tehnovõrgud“, mis on koostatud 11.10.2023, on projekteeritud kanalisatsioon piki Pikk tänavat. Eespool nimetatud projekt ei ole käesolevaks ajaks ehitusluba saanud.
Planeeringualal on seni puudunud ühendus ühiskanalisatsiooniga.
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu juures +10cm.
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2021 esitatud nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab olema vähemalt kord ööpäevas ≥0,7 m/s.
Kanalisatsiooni lahendamisel on lähtutud Strantum OÜ poolt väljastatud tehnilistes tingimustest. Ühiskanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud varem koostatud töödega (Triangulum OÜ töö nr 155/24 ja VP Projekt OÜ töö nr 202324).
Piki Pikk tänavat on varem VP Projekt OÜ tööga nr 202324 projekteeritud De160 mm kanalisatsioon koos Pikk tn koos Pikk tn 2 ja Pikk tn 2a liitumispunktidega. Kanalisatsiooni toru asukoha planeerimisel ei ole arvestatud tee servas paikneva olemasoleva sidekanalisatsiooniga, seega varem projekteeritud toru antud lõigus (ehk Pikk tänav) on nihutatud kaablist eemale tee peale. Vastavalt varem koostatud projektile, kanalisatsioon voolas endise valgla territooriumi, kuid antud töös on näidatud lahendus, kus kanalisatsioon on suunatud isevoolselt Aia tn poole.
Planeeritava toru pikkus on ca 285 m. Torustiku läbimõõt on De160 mm.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
22
Kõikidele kinnistutele on ette nähtud nõuetele vastav liitumispunkt. Liitumispunkt tuleb paigaldada kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist. Liitumispunktiks on plastkaev.
Kuna Pikk tn 17 kinnistu maapind ei võimalda kinnistut isevoolselt Pikk tänavale kanaliseerida, siis Pikk tn 17 kinnistu liitumispunkt on planeeritud Aia tn poolt.
Kanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus peab olema selline, et oleks välditud torustiku külmumine ja oleks tagatud torustiku kaitstus mehaaniliste ning dünaamiliste vigastuste eest. Kui ei õnnestu ala isevoolselt kanalisaarida, siis tuleb kaaluda ülepumpamise variant.
Planeeringuga arvutuslikud vooluhulgad on EVS 848:2021 kohaselt järgmised:
q (ilma Pikk tn 17 kinnistuta) = 2,86 l/s
Q d (ilma Pikk tn 17 kinnistuta) = 16,5 m3/d
5.6 Sademeveekanalisatsioon, drenaaž
Teeprojekti koostamisel lahendatakse sademevee- ja drenaaži lahendus. Lubatud ei ole vete suunamine naaberkinnistutele.
Piki Pikk tänavat kulgeb olemasolev kraav, mis truubiga suundub Pikk tn 17 kinnistule, kraav on ette nähtud likvideerida.
Planeeringualal puuduvad sademeveesüsteemid.
VP Projekt OÜ töös nr 202324 „Pikk tn 19 ja 19a kinnistute DP järgsed teed ja tehnovõrgud“, mis on koostatud 11.10.2023, on projekteeritud drenaaž piki Pikk tänavat. Eespool nimetatud projekt ei ole käesolevaks ajaks ehitusluba saanud.
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett.
Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik. Detailplaneeringu alale planeeritud hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele.
Soovitav võtta kasutusele säästlikud looduslähedased sademeveesüsteemid.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
23
Tabel 2: Arvutuslik sademevee vooluhulk
Pinnakate Koefitsent Pindala m2 Kyi*Ai Vooluhulk, l/s
Vooluhulk kinnistu kohta, l/s
Kinnistu 1 10,82
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 220,00 220,00 2,51
murukivi parkla 0,40 218,00 87,20 1,24
Kinnistu 2 12,59
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 255,00 204,00 2,91
murukivi parkla 0,80 229,00 183,20 2,61
Kinnistu 3 10,80
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 213,00 170,40 2,43
murukivi parkla 0,40 228,00 91,20 1,3
Kinnistu 4 10,80
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 212,00 169,60 2,42
murukivi parkla 0,40 231,00 92,40 1,32
Kinnistu 5 11,32
katus 1,00 496,00 496,00 7,07
parkla 0,80 265,00 212,00 3,02
murukivi parkla 0,40 216,00 86,40 1,23
Kinnistu 6 16,67
katus 1,00 705,00 705,00 10,05
parkla 0,80 440,00 352,00 5,02
murukivi parkla 0,40 281,00 112,40 1,60
Kinnistu 7 79,11
katus 1,00 5092,00 5092,00 72,58
parkla 0,80 378,00 302,40 4,31
murukivi parkla 0,40 389,00 155,60 2,22
ky=S(kji*Ai)/100 0,89 12052,00 0,89 152,11
Looduslähedased süsteemid on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevee tõhusat ja keskkonnasõbralikku käitlemist. Säästlike lahenduste peamine eesmärk on vähendada sademevee äravoolu kogust ja voolukiirust, hajutades, immutades ning kasutades sademevett selle tekkekohas nii palju kui võimalik. Selleks
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
24
rajatakse sademevee kogumissüsteeme, rohekatuseid ja -seinu, immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid jne.
Eelised, mida looduslähedane sademeveesüsteem võimaldab saavutada, jagunevad nelja kategooriasse: äravoolava vee koguse reguleerimine, vee kvaliteedi parandamine, meeldiva elukeskkonna loomine ja elurikkuse toetamine.
Vastavalt geoloogilisele uuringule, alal ca 0,2 ... 0,6 m sügavusel paiknev lubjakivi. Pinnas ei võimalda immutamist, kuid sademevesi saab liikuda mööda lubjakivi pinda majadest eemale.
Tee alla on projekteeritud võrkude ehitamisel (nt. vee - ja kanalisatsioonitorustikud, kaugküttetrass jne) vahetatakse pinnas ehk kaevik täidetakse sobiliku mineraalse pinnasega. Seega trasside kaevik võib muutuda samuti liigveekollektoriks ning aitab juhtida üleliigsed sademevett alast eemale.
Iga kinnistu peab järgmises projekti staadiumites lahendama sademevee lahenduse. Eelistatuks variandiks on immutamine. Immutusmahutid/väljakud hoiavad ära üleujutused ja vabastavad kogutud vee järk-järgult pinnasesse, tagades hüdraulilise stabiilsuse ja aidates kaasa põhjavee säilimisele.
Ühe kinnistu kohta on planeeritud ca 13 m3 sademevee mahuti immutuskastidest. Kinnistul nr 7 ehk kool/lasteaed sademevett tekib rohkem, seega vajaliku mahuti maht on suurem. Eeldatava maht on ca 96 m3.
Kastmisvee kogumiseks on võimalik paigaldada krundile vihmavee kogumise süsteemi, näiteks vihmaveetünn või -mahuti.
Kastmisveena ei tohi kasutada ühisveevärgi vett.
Soovituslikud miinimumkaugused immutusplokkide ning hoonete ja muude objektide vahel:
- 2,0 m isoleeritud vundamendiga hoonest, - 5,0 m isoleerimata vundamendiga hoonest, - Immutusplokkide ja hoone vaheline kaugus peab olema vähemalt võrdne hoone
vundamendi 1,5-kordse sügavusega, - 3,0 m puudest, - 2,0 m krundi piirist, - 1,5 m vee- või gaasivarustuse torudest, - 0,8 m elektrikaablitest, - 0,5 m sidekaablitest, - 0,5 – 1,0 m põhjavee tasemest (soovituslik).
Tööprojekti koostamisel arvestada sademevee osas nn Vangla arenduse perspektiivsete sademeveesüsteemidega. Kaaluda võimalust nende rajatavatesse kraavidesse ülevoolu juhtimist. Eriti tuleks arvestada sellega pos nr 9 krundi suurema veehulgaga.
5.7 Sidevarustus
Planeeritud kruntide sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 22.05.2024 tehnilistele tingimustele nr 38881810.
Planeeringulahendus näeb ette kruntidele liitumispunktid sidevarustuse tagamiseks olemasolevast 11454 sidekaevust. Planeeritud on liitumispunktid kruntidele.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
25
5.8 Soojusvarustus
Kaugküte
Planeeritud ala soojusvarustuse lahendus on koostatud vastavalt SW Energia tehnilistele tingimustele.
Planeeritud kaugküttetorustiku liitumine toimub olemasolevast soojustrassi DN125 magistraalist Pikal tänaval.
6. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele
Kavandatava hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, arvestama piirkonna ruumiliste kvaliteetidega ja seda parandama.
Olulisemad arhitektuurinõuded on:
- arvestada piirkonna hoonestuslaadiga;
- välisviimistlusmaterjalidena kasutada piirkonda ja hoone funktsioonile sobivaid materjale. Soovitavalt kombineerida krohvitud pindasid puiduga. Materjalidest ei tohi kasutada odavailmelisi materjale, vältida tuleb ekstravagantseid tehislikke toone;
- abihoonete välisviimistluse peab sobituma peahoonega ja looma ühtse arhitektuurse lahenduse;
- katuse tüüp: lamekatus- või kaldkatus. Katusekalle 0-100;
- piirete püstitamine on lubatud ainult pos nr 9 krundil. Piirete lubatud kõrgus kuni 1,5 meetrit. Plankaedade püstitamine on keelatud. Piirdeaia püstitamiseks sobilikud materjalid oleks näiteks puit või kombineeritud haljaspiirdega. Puitaed on turvaline ja naturaalse välimusega, mis sobib hästi looduskeskkonda;
- piirdeaedade rajamine ei ole lubatud korterelamu krunditele;
- nahkhiire-sõbralikud hoonestuse lahendused (alale tuleks luua võimalusi nii talvitumiseks kui ka suvisteks varjepaikadeks).
Hoone arhitektuurne eskiislahendus kooskõlastada eelnevalt valla arhitektiga.
Lasteaed-algkool hoone ja väliruumi parima lahenduse leidmiseks on soovitav viia läbi arhitektuurivõistlus. Lasteaed-algkool tuleb projekteerida võimalikult pikaealiseks. See tähendab muuhulgas, et hoone peab võimaldama kasutusviiside olulist muutumist tulevikus (nt vajadusel muuta noortekeskusteks, hooldekoduks vms).
6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
- Koostada dendroloogiline uuring;
- Tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused;
- Haljastuse rajamisel valida piirkonna looduslikku eripära arvestavalt sobivad liigid;
- Trasside kaitsevööndisse on ehitamine lubatud üksnes kaitsevööndit arvestades või trasside ümbertõstmisel.
- Elektrilevi OÜ tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;
- Strantum OÜ tingimus: detailplaneeringu realiseerimisel tuleb koostada ja kooskõlastada OÜ Strantumiga kinnistusiseste VK välisvõrkude projekt vähemalt põhiprojekti detailsuses
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
26
hiljemalt koos ehitusõiguse taotlemisega. Kinnistusisesed VK välisvõrgud peavad olema valmis ehitatud ja OÜ Strantum poolt vastu võetud hiljemalt kasutusloa taotluse esitamisel;
- Projekti staadiumis tuleb kaasata nahkhiirte eksperte, kes aitavad lahendused välja töötada.
- Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §7 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendist
- Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
6.3 Muinsuskaitse nõuded Harku linnuse säilmetega seotud tegevustele
- Harku linnuse mälestise ümber kehtib 50 m ulatuses kaitsevöönd;
- Pos 10 juures roheala planeerides arvestada, et puhke- ja virgestusalana kasutusele võtmiseks tuleks ala korrastada ning varemete ala võimalikult turvaliseks muuta – nt märgistada ohtlikud kohad või koostöös Muinsuskaitseameti ja keskaegsete müüride spetsialistidega säilinud müürid konserveerida ja ohutuks muuta;
- Detailplaneeringu juures arvestada, et enne ehitus- või kaevetöid kogu Pos nr 10 alal ning Lisas 1 sinisega tähistatud alal (leitav Muinsuskaitseameti kirjast 20.07.2022 nr 5.1-17.5/966-1) tuleb läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Eeluuringu ala on kantud joonisele nr 4 „Põhijoonis“. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad hooned planeerida, et kahju mälestisele oleks minimaalne;
- Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised);
- Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka aladel väljaspool linnuse ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
7. Tuleohutuse tagamine
Hooned tuleb rajada arvestades nõutud tuleohutuse kujasid. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kastutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale
konkreetsele hoonele või rajatisele. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste
turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete vaheline kuja
peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on
alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
27
Projekteeritavate hoonete tuleohutuse osa lahendada vastavalt:
- Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt.
- Projekteerimisel võtta arvesse Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ EVS 812-6:2012+A1:2013 _Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus või vastab samalaadsele nõudele.
- Hoone projekteerida siseministri 30.03.2017 määrusel nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ määratud tulepüsivusklassile vastavalt. Projekteeritava hoone tuleohutuse osas lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nt 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja Standardisari EVS 812 või uuem.
Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurepääsuteed peavad olema vähemalt 3,5 m laiad. Ehitise kustutamiseks vajalik informatsioon veevarustuse kohta peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav.
Tuletõrjeveevarustuse lahendus tagatakse olemasoleva tuletõrjevee hüdrandilt Aia tänavalt Pikk tn 9 kinnistu vahetus läheduses.
Hoonete projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Abihoonete püstitamist krundi piirile ei kavandata, naaberkinnistute ja planeeritud krundi hoonestusalade vaheline kaugus on ≥8,0 m.
8. Keskkonnakaitse abinõud
Kavandatud ehitusõigusega krundid tuleb varustada prügikogumise konteineritega. Jäätmed kogutakse kokku sorteeritult. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine tuleb korraldada vastavat tegevusluba omava ettevõtte poolt. Ehituse kui ka hoonete kasutamise käigus tuleb vältida jäätmeteket ja kõik tekkivad jäätmed koguda liigiti, et neid oleks võimalik uuesti ringlusesse suunata. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale.
Detailplaneeringulahenduse kohasel tegevusel ei ole ette näha ehitisi, millele ehitusprojekti koostamise etapis tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Ehitusprojekti koostamisel arvestada radooni vähendamise meetmetega, lähtudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonitõrje kohapealt on oluline korralik ehituskvaliteet, mille all peetakse silmas ühtlast vundamenti, seinaosade suletud liitekohti, korralik ventilatsioonisüsteem jne.
Pikk tn 6 (19801:001:3897) läänepoolses osas on Keskkonnaagentuuri Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud II kaitsekategooria kaitsealuse liigi suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9105264) esinemine. Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud. Samuti on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Haljastuse rajamisel järgida, et valitaks keskkonda sobivad puud ja/või põõsad.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
28
9. Kuritegevuse ennetamine
Hoone paiknemine ja alade vaadeldavus ning juurepääsu teede valgustatus võimaldab toetada efektiivselt naabrivalve piirkonda. Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Autode parkimine krundil (tagatud on normidele vastav parkimine) vähendab autodega seotud kuritegevuse riske.
Lasteaed-algkooli krunti on lubatud piirata piirdeaiaga.
Kruntide välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja nende korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.
10. Servituutide vajadus
Kehtivad servituudid:
- Pikk tn 6 asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud servituudid (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikk tn 6 asuva sidekaabliga seotud servituut (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikal tänaval asuva sidekaabliga seotud servituut (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikal tänaval asuva elektrimaakaabelliiniga seotud servituut (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Pikal tänaval asuva maa-aluse vee ja kanali survetorustikuga seotud servituut (2m torustiku keskteljest mõlemale poole);
- Aia tänaval asuva maa-aluse vee ja kanali survetorustikuga seotud servituut (2m torustiku keskteljest mõlemale poole);
- Aia tänaval asuvate elektrimaakaabelliinidega seotud servituudid (1m kaabli keskteljest mõlemale poole).
Planeeritud servituudid:
- Plan pos nr 11 ning pos nr 7 ja 8 seatav servituut vee- ja kanalitorustikele (2m torustike keskteljest mõlemale poole).
- Plan pos nr 10 seatav servituut elektri kõrgepingekaablile (1m kaabli keskteljest mõlemale poole);
- Kõigile planeeritud elamumaa ühisele krundi piirile ja ühiskondlike ehitiste maa krundi piirile planeeritava elektri liitumiskilbiga seatav servituut (1m kilbi ümber).
Klubi, Pikk, Aia tänavatele ja Metsa teele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 10 m äärmise sõiduraja servast, planeeritava pos nr 7 ja 8 sõiduteele on määratud tänavakaitsevööndi ulatus kuni 7 m äärmise sõiduraja servast.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
29
11. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped
Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud esitatud järjekorras:
- pärast detailplaneeringu kehtestamist toimub maaüksuste jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringus kehtestatud maakasutuse otstarbele;
- vajalike servituutide seadmine;
- planeeritud pos nr 7 (3641 m²) transpordimaa krunt ja pos nr 10 (2656 m²) üldkasutatava maa krunt võõrandatakse tasuta Harku vallale;
- detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine;
- peale eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringus kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringus kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist maaüksusel.
- kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.
11.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
• Elanikkonna kasv ja mitmekesistumine: Korterelamud loovad võimaluse uute elanike lisandumiseks, mis rikastab kogukonda. See toob kaasa rohkem sotsiaalseid sidemeid ja uusi suhtlusvõimalusi elanike vahel;
• Haridus- ja lastehoiuvõimaluste paranemine: Lasteaed ja algkool annab piirkonnale haridusasutuse, mis toetab laste arengut ja haridust. See vähendab vajadust kaugemal asuvate koolide ja lasteaedade kasutamiseks;
• Kogukonnatunne: Detailplaneeringus on kavandatud ka ühiskasutatav roheala ja mänguväljakuid korterelamu kruntidel, mis soodustavad kohtumis- ja tegevuspaiku, kus pered saavad vaba aega veeta, tugevdades sellega kogukonnatunnet;
• Planeeringu elluviimisega on tagatud turvaline keskkond ja tänavaruum;
Mõju majanduslikule keskkonnale
• Eluasemeturule mõju: Uued korterelamud laiendavad kohaliku elamispinna pakkumist, mis võib aidata piirkonna eluasemeturu nõudlusele vastata ja hinnakasvu kontrollida. Samas võib see tõsta ka piirkonna atraktiivsust ja kinnisvaraväärtust;
• Töökohtade loomine ja kohalikud teenused: Ehitusperioodil luuakse ajutisi töökohti ehitus- ja arendusvaldkonnas. Pikaajalised töökohad tekivad eelkõige kooli ja lasteaia rajamisel (pedagoogid, personal), mis omakorda rikastab kohalikku tööturgu;
• Kohaliku majanduse elavnemine: Uued elanikud suurendavad piirkonna kaupade ja teenuste tarbimist, mis toob kasu kohalikele ettevõtetele ning võib soodustada uute poodide, kohvikute või muude teenuste rajamist piirkonnas;
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
30
Mõju kultuurilisele keskkonnale
• Kogukondliku identiteedi tugevdamine: Haridusasutus (lasteaed-algkool) võib kujuneda piirkonna kultuurilise identiteedi keskpunktiks, aidates kogukonda integreerida ja pakkuda ruumi traditsioonide hoidmiseks ning kultuuriürituste korraldamiseks;
• Kultuurilise mitmekesisuse suurendamine: Elanike arvu kasv ja uued pered võivad tuua piirkonda kultuurilist mitmekesisust;
• Avaliku ruumi ja väärtuslike maastikuelementide säilitamine: lahendus võimaldab kavandada turvalise tänavaruumi. Planeeringus on seatud nõuded nahkhiirte toitumisalade säilimisele. looduslike elementide ja nahkhiirte elupaiga säilitamine, mis aitab kaasa piirkonna ajaloolise ja loodusliku ilme säilimisele;
• Harku linnuse varemed säilivad, võimalik on nende konserveerimine ja võsast puhastamine koostöös Muinsuskaisteametiga. Kaitsealuse linnuse krundile on ette nähtud moodustada eraldi avalik kasutusega üldkasutatava maa krunt. Ala looduslik ilmse säilib.
Mõju looduskeskkonnale
• Korterelamute ja haridusasutuse rajamine endisaegsele aiandusala territooriumile ei vähenda oluliselt rohealade pindala, kuna tegemist on suures osas haritava maaga. Planeeritud ala elamumaa krundid on haljastatavad, võimaldades taastada looduse tasakaalu. Lasteaed-algkooli krundile luuakse läbimõeldud väliruumi lahendus, kus on nii mänguväljakud kui madal- ja kõrghaljastus;
• Planeeringulahendus näeb ette sademevee lokaalse kogumise ja alal immutamise.
• Liikluskoormuse suurenemine ja õhukvaliteet: Elanike ja kooli-lasteaia tõttu võib suureneda piirkonnas liikluskoormus, mis võib kaasa tuua nii õhusaaste kui ka mürataseme tõusu. Kavandatud tänavamaad on eraldatud sõidukite- ja jalakäijate/jalgratturite liiklusega ja turvalised. Lasteaed- algkool teenindab piirkonna elanike ja eeldatavasti ei kasutata isiklikke sõidukeid, vaid valitakse meeldivad jalutuskäigud lasteaeda ja algkooli. Elamumaa krundile on kavandatud optimaalne parkimiskohtade arv ning avalikule tänavale on võimalik parkida nii korteri külalistel kui lasteaia-algkooli lastevanematel kui laps tuuakse isikliku sõidukiga;
• Lahendus soodustab jalgsi ja jalgratastega liikumist.
Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke mõjusid kultuurilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja looduskeskkonnale. Lühiajalised negatiivsed mõjud on ehitusperioodil, pikemaajalised mõjud puuduvad.
Planeeringu elluviimisel ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
31
12. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne otseseid kahjusid. Planeeringus realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele.
III LISAD
1. Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38881810 2. Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused 08.05.2024.a 3. Elektrilevi tehnilised tingimused nr 472123 4. SW energia tehnilised tingimused
IV JOONISED
Joonis nr 1 Asukohaskeem
Joonis nr 2 Ruumilise keskkonna analüüs
Joonis nr 3 Tugiplaan
Joonis nr 4 Põhijoonis
Joonis nr 5 Tehnovõrkude koondplaan
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
32
V KOOSKÕLASTUSED. KOOSTÖÖ
Jrk. nr
Isik või asutus, kellega on tehtud koostööd või kes on kaasatud dp menetlusse
Arvamuse või kooskõlastuse kuupäev
Arvamuse või kooskõlastuse täielik ärakiri
Arvamuse või kooskõlastuse asukoht
Planeerija märkused arvamuse või kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta
1
Telia Eesti AS
Dmitri Kirsanov
19.06.2024
Nr 38964507
Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §7 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2025) „Ehitise kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale
-maaomanikule/ juhendist
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
Kooskõlastus kehtib kuni 18.06.2025
Lisa 5.1 Tingimus seatud p.6.2
2 SW Energia
Juri Frorip 20.06.2024 Lisa 5.2
3
Elektrilevi OÜ
Maie Erik
26.06.2024
Nr 8152567534
Kooskõlastatud tingimusel:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Lisa 5.3
Tingimus seatud p.6.2
4
Strantum OÜ
Toomas Tutt
04.10.2024
OÜ Strantum kooskõlastab esitatud Detailplaneeringu Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osa järgmiste märkustega:
1.detailplaneeringu realiseerimisel tuleb koostada ja kooskõlastada OÜ Stratumiga kinnistusiseste VK välisvõrkude projekt vähemalt põhiprojekti detailsuses hiljemalt koos ehitusõiguse taotlemisega. Kinnistusisesed VK välisvõrgud
Lisa 5.4 Tingimus seatud p.6.2
Harku alevikus Pikk tn 6 ja Pikk tn 17 RUUM JA MAASTIK OÜ maaüksuste ning lähiala detailplaneering 2025
33
peavad olema valmis ehitatud ja OÜ Stratumi poolt vastu võetud hiljemalt kasutusloa taotluse esitamisel.
Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendustasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus. DP kooskõlastamise hetkel kohalduvad DP piirkonnale vähemalt järgmised arendustasud: 1.Harku aleviku veetöötluse arendamise tasu. 2.Harku aleviku ÜVK rekonstrueerimise ja laiendamise arendustasu.
Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP lahenduses kavandatud ÜVK ja sademeveelahenduse muutmiseni. Detailplaneeringu kaugkütte osa kooskõlastab piirkonna kaugkütte võrguettevõtja OÜ SW Energia.
5. Keskkonna-
amet Lisa 5.5
6. Muinsus-
kaitseamet Lisa 5.6
7. Päästeamet Lisa 5.7
8. Maaomanik 21.01.2025 Detailplaneeringu materjalid on heaks kiidetud ja allkirjastatud
Lisa 5.8