Seisukoha küsimine Variku detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu algatamata jätmise kohta

Eco Consult OÜ Lao 2a-15, Tartu 51010, Eesti

Tel: +372 5207704

[email protected] www.ecoconsult.ee

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku

katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Vardi küla, Variku maaüksus (katastritunnus: 62903:002:0573)

KSH eelhinnangu koostaja tellija: Bioforce Infra OÜ

KSH eelhinnangu koostaja: Eco Consult OÜ

Tartu 2024

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Töö tellija: Bioforce Infra OÜ

Registrikood: 14772628

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Paldiski mnt 96, 13522

Telefon: +372 56566425

E-post: [email protected]

Töö teostaja: Eco Consult OÜ

Registrikood: 16866084

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Lao tn 2a-15, 51010

Telefon: +372 5207704

E-post: [email protected]

Koostaja(d):

Kerli Leetsaar, MSc

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ------------------------------------------------------------------------------------- 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA TEGEVUSE KIRJELDUS -------------------------- 5

2.1. Kavandatava tegevuse asukoht ......................................................................................................... 5

2.2. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus .......................................................................................... 7

2.3. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ............................................................................................... 11

3. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ------------------------------------------------------------------------------------------------- 15

3.1. Looduskeskkonna kirjeldus .............................................................................................................. 15

3.1.1. Maastik ja geoloogia ................................................................................................................. 15

3.1.2 Põhja- ja pinnavesi ................................................................................................................ 15

3.1.3. Looduslik mitmekesisus ........................................................................................................ 17

3.2. Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid .................................................................................. 19

3.3. Sotsiaalmajanduslik keskkond ......................................................................................................... 19

3.4. Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ................................................................................ 19

3.5. Muud kitsendused ........................................................................................................................... 20

4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU -- 21

4.1. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................................. 21

4.2. Mõju õhukvaliteedile ....................................................................................................................... 21

4.3. Mõju müratasemele ......................................................................................................................... 22

4.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 22

4.5. Mõju loomastikule ja taimestikule ................................................................................................... 23

4.6. Mõju looduskaitsealustele ja muinsuskaitsealustele aladele ja objektidele ................................... 23

4.7. Kumulatiivne ja piiriülene mõju ....................................................................................................... 23

4.8. Maastiku ja visuaalne mõju ............................................................................................................. 24

4.9. Vibratsioon, valgushäiring, soojus- ja kiirgushäiring ........................................................................ 24

4.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 25

4.11. Sotsiaalne mõju .............................................................................................................................. 25

4.12. Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 25

4.13. Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ...................................................... 26

5. KOKKUVÕTE --------------------------------------------------------------------------------------- 27

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

1. SISSEJUHATUS

Bioforce Infra OÜ soovib algatada detailplaneeringu Variku kinnistu (katastritunnus: 62903:002:0573)

osas, määramaks kinnistule ehitusõigus ja tootmismaa sihtotstarve 4000 m2 ulatuses. Hoonestusalale

planeeritakse rajada biometaani sisestuspunkt Eleringi ülekandevõrku.

PlanS § 142 lõike 6 järgi tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava

detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatuslikku muutmist või punkti 3 kohaselt, kui toimub muu kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja

juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määrusega nr 224

kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise

metoodika täpsustamine“. Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal

koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja

„Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane

menetlus“.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eesmärk on selgitada välja Viljandi valla

üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) algatamise ja koostamise vajalikkus.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta

tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6..

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA TEGEVUSE KIRJELDUS

2.1. Kavandatava tegevuse asukoht

Variku (katastrinumber: 62903:002:0573) maaüksus asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardi külas.

Tegemist on maatulundusmaaga. Krundi pindalaks on 5,68 ha, millest 0,28 ha on looduslik rohumaa, 4,49

ha on metsamaa ja 0,91 ha on muu maa (Joonis 1).

Joonis 1. Detailplaneeringuala paiknemine Viljandi vallas (Allikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus,

06.05.2024)

Krunt on hoonestamata, juurdepääs krundile on tagatud Sabaku teelt (katastrinumber: 62903:002:0058).

Juurdepääs planeeritavale alale (4000 m2-le osale Variku krundist) on tagatud mööda Variku maaüksusel

asuvat erateed. Variku maaüksus piirneb maatulundusmaade, ärimaa ja transpordimaadega, Variku

maaüksuse piires asub tootmismaa (Joonis 2).

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis 2. Detailplaneeringuala ümbritsevate maade iseloomustus (Allikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus,

06.05.2024)

Variku maaüksust ümbritsevate maade/kruntide iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Detailplaneeringuala ümbritsevate maade iseloomustus1

Katastritunnus Nimi Pindala, ha Sihtotstarve

62903:002:1100 Masti 2,10 Ärimaa 100%

62903:003:0820 Saariku 8,03 Maatulundusmaa, 100%

62903:003:0102 Oru 25,26 Maatulundusmaa, 100%

62903:002:0550 Ramsi gaasijaotusjaam 0,98 Transpordimaa 100%

89901:001:0113 Kuuse 2,58 Maatulundusmaa, 100%

62903:002:0310 Matsi 5,52 Maatulundusmaa, 100%

62903:002:0058 Sabaku tee 1,36 Transpordimaa 100%

62903:002:0940 Vardi jaotuspunkt 0,03 Tootmismaa, 100%

Hoonestusalale planeeritakse rajada biometaani sisestuspunkt Eleringi ülekandevõrku. Eleringi

infrastruktuur asub planeeritava käitise kõrval ning on otseselt seotud planeeritava biometaani

sisestuspunktiga (Joonis 3).

1 MAA-AMETI KAARDIREGISTER, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis 3. Detailplaneeringuala paiknemine Viljandi gaasijaotusjaama (GJJ) suhtes

2.2. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus

Detailplaneeringu eesmärgiks on määramaks Variku kinnistule ehitusõigus ja tootmismaa sihtotstarve

4000 m2 ulatuses. Antud hoonestusala moodustab kinnistu pindalast vaid 7%. Hoonestusala suurus ja

paiknemine on täpsustatud järgneval asendiskeemil (Joonis 4).

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

Joonis 4. Planeeritava hoonestusala skeem

Bioforce Infra OÜ kavandab rajada Variku kinnistule biometaani sisestuspunkti Eleringi D-kategooria

ülekandevõrku. Lisaks rajatakse rajatist teenindavad kommunikatsioonid. Elering on väljastanud

ülekandevõrguga liitumiseks liitumislepingu.

Biometaan hakatakse transportima Variku kinnistule autotranspordiga, mis ühendatakse

mahalaadimispunktis rõhu alandamise ja gaasi soojendamise seadmetega. Gaas juhitakse konteinerist läbi

Eleringi sisestussõlme gaasitorustikku. Seadmed hakkavad asuma soojustatud ja isoleeritud konteinerites,

mis minimeerib seadmetest tulenevat võimalikku müra. Kinnistu territooriumil ei hakka esinema lõhna-

ega mürahäiringuid.

Planeeritava rajatise seadmetes jääb gaasi kogus alla 5 tonni, seega ei ole biometaani sisestuspunkti puhul

tegemist ohtliku ettevõttega.

Ligipääs rajatistele hakkab toimuma mööda olemasolevat Variku kinnistusisest teed, uusi mahasõite

avalikult teelt ei rajata. Orienteeruv lisanduv transpordikoormus on umbes 4 - 5 veokit ööpäevas.

Vett käitises kasutama ei hakata, seega tegevuse käigus ei teki ka reovett. Sademevesi suunatakse

maakallete kaudu haljasaladele.

Elektriliitumisleping sõlmitakse Elektrileviga.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

Järgnevalt on toodud loetelu ning skeem, millised ehitised/seadmed hakkavad planeeritaval

hoonestusalal olema (Joonis 5). Lisaks biometaani tootmisseadmetele on vajalikud ehitised biometaani

võrku sisestamiseks alljärgnevad seadmed (joonisel 5 märgistatud kollase värviga):

1) biometaani konteineri ühenduse seadmed;

2) vähemalt kaheastmeline rõhualanduse seadmed;

3) rõhukontrolli seadmed;

4) kontroller, mida juhitakse Eleringi liinikraanisõlmest edastatava rõhusignaali alusel;

5) biometaani soojenduse seadmed, kompenseerimaks rõhualandamisest tingitud biometaani

jahtumist.

Sinise värviga märgistatud sisestussõlm hakkab asuma Eleringi enda kinnistul ja see Variku maaüksuse

detailplaneeringut ei puuduta.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis 5. Biometaani sisestussõlme skeem

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

2.3. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimis-

dokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Viljandi valla arengukava2

Viljandi valla (2022-2030) arengukava on strateegilise juhtimise instrument, mis loob laiapõhjalise

raamistiku Viljandi valla tuleviku kujundamiseks. Selles on majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja

looduslikku keskkonda arvestades kokku lepitud valla tulevikuvisioonis, eesmärkides ning nende

saavutamise viisides.

Valla arengukava on samuti kooskõlas maakonna arengustrateegiaga, milles on määratletud neli

prioriteetset arengusuunda:

1) inimkapitali arendamine;

2) ettevõtluskeskkonna ja majanduse arendamine;

3) maine tõstmine;

4) elukeskkonna, tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine.

Valla arengukava väärtused on puhas loodus, areng ja kestmine, uuemeelsus, koostöö ja sidusus.

Bioforce Infra OÜ kavandab rajada Variku kinnistule biometaani sisestuspunkti Eleringi ülekandevõrku,

millel on seos biometaanijaamadega, mis aitavad ellu viia ressursside jätkusuutliku kasutuse eesmärki.

Biometaani tootmise toetamisega aidatakse vähendada kasvuhoone- ja maapinnalähedaste gaaside

heidet, jäätmete ja jääkide keskkonnaohtlikkust ning asendatakse fossiilseid kütuseid.

Viljandi valla üldplaneering (vastuvõetud)3

Viljandi valla üldplaneeringuga määratakse ruumilise arengu suundumused kooskõlas Viljandimaa

maakonnaplaneeringuga 2030+ ja seatakse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks

maakasutustingimused. Selles planeeringus on kõiki teemasid läbivaks ruumilise arengu põhimõtteks

keskkonnakaalutluste integreerimine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisse ning nende

arvestamine planeeringu elluviimisel ja dokumentide kehtestamisel. Keskkonnakaalutluste eesmärgiks on

vältida ökosüsteemi taastus- ning taluvusvõime piiride ületamist. Ruumilise arengu otsuste tegemisel

tuleb ette näha looduskeskkonnale kahjulike mõjude leevendamise ja looduse taastamise meetmed.

Ruumilise arengu põhimõtted on oluliseks aluseks maakasutuse juhtotstarvete määramisel.

Viljandi valla üldplaneeringus pole kavandatava tegevuse asukohas juhotstarvet välja toodud (Joonis 6).

Maakasutustingimuste mõistes tuleb selliseid valgeid alasid käsitleda aladena, kus üldplaneeringuga ei ole

maakasutustingimusi seatud ja/või kaitsetingimusi määratud või seatud tingimused kehtivad üldistena

kogu planeeringualal.

2 VILJANDI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2022-2030, HTTPS://WWW.RIIGITEATAJA.EE/AKTILISA/4071/0202/2004/VILJANDI_VALLA_ARENGUKAVA_%202022-2030.PDF# 3 VILJANDI VALLA ÜLDPLANEERING, HTTPS://WWW.VILJANDIVALD.EE/VILJANDI-VALLA-ULDPLANEERING-KOOSTAMISEL

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Joonis 6. Variku maaüksuse ja selle lähipiirkonna maakasutus ja maakasutuse juhtosttarbed (väljavõte Viljandi

valla üldplaneeringust (vastuvõetud), 07.05.2024)

Bioforce Infra OÜ soovib Variku maaüksusest eraldatavale 4000 m2-le osale määrata sihtotstarbeks

tootmismaa. Tootmismaa on üldplaneeringuga määratud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud

hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja transpordiettevõtete maaks.

Tootmismaa-ala on samuti tehnorajatiste maa, mis on seotud kütte-, vee, gaasi-, ja elektrivarustusega.

Kavandatav tegevus on ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega.

Üldplaneering sätestab, et tootmismaa otstarbega krundi moodustamisel tuleb selle ehitusõiguse

määramisel arvestada tootmisprotsessi võimaliku kinnistupiiriülese mõju ulatusega piirnevatele alale ja

ümbritsevale keskkonnale tervikuna ning ette näha meetmed selle mõju vähendamiseks. Oluliste mõjude

avaldumise võimalust hinnatakse käesolevas eelhinnangus.

Üldplaneeringus on toodud üldised põhimõtted ja tingimused, millel on eeldatavalt seosed kavandatava

tegevusega (biometaani sisestuspunkti rajamisega ülekandevõrku):

• planeerimisel ja projekteerimisel on hoonete ja rajatiste paigutamise määramisel aluseks

maakasutuse juhtotstarve, maastiku struktuur ja väljakujunenud keskkond;

• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada võimalikult optimaalset juurdepääsu hoonetele,

vältida põhjendamatult uute liikluspindade rajamisega, mis killustavad olemasolevat

maakasutust;

• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada olemasolevat haljastust ja kaaluda alati alternatiivseid

asukohti, kui eesmärgi saavutamiseks on võimalik minimeerida kahju loodusele.

Omavalitsusel on õigus looduskeskkonnale tekitatud kahju kompenseeriva meetmena nõuda

asendusistutamist valla poolt määratud kohta vms;

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

• ehitiste asukohavalikul tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkudega ja uute rajamisel luua

eeldused nende ühiskasutuseks;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist on

elukondlike hoonetel kümme meetrit hoone projektsioonist maapinnale. Muude hoonete

puhul neli meetrit hoone projektsioonist maapinnale, kui naaberkruntide omanikud ei lepi

kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus eelloetletud põhimõtetega. Asukoht on seotud olemasoleva taristuga

(teedega ja tehnovõrkudega), kavandatav tegevus ei hõlma maad, mis kuuluks rohelisse võrgustikku või

oleks tegemist näiteks väärtusliku põllumajandusmaaga. Samuti ei piirne planeeringuala elamumaadega.

Pärsti valla üldplaneering4

Pärsti valla üldplaneeringu kohaselt tuleb planeerimisel arvestada, et maastiku struktuur ja maakasutuse

põhikasutusotstarve peavad olema hoonete ja rajatiste paigutamise määramise aluseks. Ehitise

paigutamisel tuleb vältida suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsuteede rajamisel või hoonete

paigutamisel nõlvadele. Arvestada tuleb ehitise arhitektuurilist sobivust nii lähiümbruses, kui kogu

vaateväljas. Ehitis peab olema kestev, otstarbekas ja ilus, hoonestuskompleks vormikujunduslikult

harmoneeritud, paikkonna looduslikku atraktiivsust säilitav.

Tootmis- ja tööstushooneid rajatakse juba väljakujunenud või valla üldplaneeringuga määratud aladele.

Vältida tuleb rohelise võrgustiku tuumala ja koridoridesse ning väärtuslikele maastikualadele olulise

ruumimõjuga ehitiste kavandamist.

Ehitise püstitamisel tuleb arvestada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) ei

muudaks maastiku esteetilist väärtust. Soovitav on eelistada vanade teede ja sihtide korrastamist uute

rajamisele. Teede ja ehitusalade ning toomismaade ja elamualade vahele on otstarbekas jätta piisav ala

maad kaitsehaljastusvööndi rajamise võimaldamiseks liiklusest tuleneva müra ja muu reostuskoormuse

vähendamiseks.

Pärsti valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava biometaani sisestuspunkti asukoht

metsamajandusmaa (Joonis 7). Üldplaneeringu kohaselt saab üldplaneeringus maaüksuse

põhikasutusotstarve metsamajandusmaa katastriüksuse sihtotstarbena olla nii maatulundusmaa,

kaitsealune maa kui ka sihtotstarbeta maa (Pärsti valla üldplaneering, tabel 15). Variku maaüksuse

sihtotstarve on eelhinnangu koostamisel ajal maatulundusmaa.

4 PÄRSTI VALLA ÜLDPLANEERING, HTTPS://WWW.VILJANDIVALD.EE/PARSTI-ULDPLANEERING

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

Joonis 7. Variku maaüksuse ja selle lähipiirkonna maakasutus ja maakasutuse juhtosttarbed (väljavõte Pärsti valla

üldplaneeringust, 07.05.2024)

Määratav katastriüksuse sihtotstarve või sihtotstarbed ei tohi minna vastuollu maakasutuse

põhikastusotstarbega. Vastasel juhul on katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks kohustuslik

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine. Käesolev KSH eelhinnang on üks osa Viljandi valla

üldplaneeringut muutvast detailplaneeringust.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

3. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1. Looduskeskkonna kirjeldus

3.1.1. Maastik ja geoloogia

Planeeringuala paikneb Sakala kõrgustikul lainja reljeefiga alal. Maapinna kõrgus merepinnast on u 73 m.

Maa-ameti geoloogiliste kaartide andmetel on planeeringualal pinnakatte settetüübiks moreen.

Aluspõhja moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestik (D2AR – Aruküla lademe liivakivi, aleuroliit).

Hüdrogeoloogilisest seisukohast moodustavad planeeringualal aluspõhjakivimid liivakivid, mille

veeandvus on 0,1…0,5 l/s*m. Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on ala kaetud nii kahkjate leetunud

gleimuldadega kui ka leostunud gleimuldadega.5

Nimetatud piirkonna geoloogiast annab aimu planeeritava tegevuse asukohale lähima puurkaevu

(PRK0058073) geoloogiline läbilõige (vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)6:

• saviliiv ja liivsavi kruusaga – kihi tüsedus 5 m, kihi lamami sügavus 5 m;

• liivakivi savi vahekihtidega – kihi tüsedus 43 m, kihi lamami sügavus 48 m.

Kavandatava tegevuse maa-ala on kaetud osaliselt metsaga. Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse

alusel ei jää planeeritava biometaanijaama alale või selle lähipiirkonda maavarade leiukohti.

3.1.2 Põhja- ja pinnavesi

Variku maaüksus ja seda ümbritsev ala asub, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi

looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest suhteliselt kaitstud alal (Joonis 8).

Planeeringuala piirkonnas saadakse põhjavett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas

(tuginedes planeeringualale lähima puurkaevu andmetele), mis on veemajanduskavas toodu kohaselt

heas seisundis. Vardi külas toimub veevõtt 8-st puurkaevust, millest planeeringualale lähim asub u 400 m

kaugusel (puuraugu registrikood: PRK0058073), mida kasutatakse olmevee saamiseks.

5 MAA-AMETI KAARDIREGISTER, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE 6 VEKA. PUURKAEVU ARVESTUSKAART, HTTPS://VEKA.KESKKONNAINFO.EE/VEKA.ASPX?PKARVESTUS=722720326

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

Joonis 8. Põhjavesi ja pinnavesi Variku planeeringuala ümbruses

Planeeringuala territooriumil looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Variku maaüksus piirneb lääne,

põhja ja ida suunast 2-4 m laiuse kraaviga. Läänepoolsem kraav kuulub Vardi maaparandussüsteemi

eesvoolu (id 234). hulka. Variku maaüksus maaparandussüsteemi reguleerivasse võrku ei kuulu, küll aga

ümbritsevad seda maaüksust Ramsi ja Vardi maaparandussüsteemi maa-alad (Joonis 10).

Planeeringualast u 1,2 km kaugusel ida suunas asuvad Sinialliku oja (registrikood: VEE1139900) ja Ramsi

tehisjärv (registrikood: VEE2083630). Sinialliku oja valgala on 52,5 km2 ning pikkus 15,5 km. Tegemist on

avalikult kasutatava veekoguga. Järve veepeegli pindala on 2,9 ha. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult

kasutatava järvega.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Planeeringualast u 950 m kaugusel põhja suunas asuvad allikad (registrikood: VEE4712100; VEE4712000,

VEE4711900).7

3.1.3. Looduslik mitmekesisus

Planeeringualale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole arvatud ka

planeeringutega määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Kinnistul asub mets.

Planeeringualal ei asu LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte, alal ei paikne teadaolevalt

loodusdirektiivi elupaigatüüpe ega ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti (Joonis 9).

Joonis 9. Looduskaitselised objektid Variku planeeringuala ümbruses (Allikas: Maa-ameti maainfo

kaardirakendus, 09.05.2024)

7 MAA-AMETI KAARDIREGISTER, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Keskkonnaportaali ja maa-ameti andmetel on planeeringualale lähim kaitstav loodusobjekt u 160 m

kaugusel kirde suunas asuv üksikobjekt – loodusmälestis Sabaku pärnad (registrikood: KLO4000381).

Planeeringualast umbes 350 m kaugusel põhja suunas asub Loodi looduspark (elupaigatüübi

nimetus/kood: KLO1000241). Tegemist on maastikukaitsealaga, mille maismaa pindala on 3440,8 ha ja

veeosa pindala 44,2 ha. Loodi looduspargi kaitse-eesmärk on:

1) Sakala kõrgustiku eriilmelise maastiku kaitse;

2) Loodi mõisapargi kaitse;

3) Heimtali mõisapargi kaitse;

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega

järvede (3130)3, looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130), lamminiitude

(6450), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*),

rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning rusukallete ja

jäärakute metsade (9180*) kaitse;

5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik,

kaitse.

Loodi looduspargis kasvavad kaitsealustest taimeliikidest: suur käopõll, harilik köoraamat, kahelehine

köokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp ja vööthuul-sõrmkäpp. Pesitsevatest liikidest leidub

seal musträhn, laanerähn ja hallpea-rähn. Looduspark on ka rabakonna elupaigaks.

Loodi looduspark kattub osaliselt Heimtali loodusalaga (EELIS kood: RAH0000274), mis kuulub Natura

2000 alade hulka. Heimtali loodusala maismaa pindala on 218,2 ha ja veeosa pindala 1,6 ha. I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika

kaitstakse, on tiigilendlane8.

Planeeritav ala, Variku maaüksus, ei jää Natura 2000 aladele. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi välja

antud keskkonnamõju hindamise hinnangu andmise juhendile, tuleb eelhinnang anda Natura 2000 alale

juhul, kui kavandatava tegevuse mõjualasse jääb mõni nimetatud aladest. Kuna eeldatavalt planeeritava

tegevuse mõjualasse Natura 2000 alasid ei jää, siis Natura eelhindamist läbi ei viida.

8 KESKKONNAPORTAAL, HTTPS://REGISTER.KESKKONNAPORTAAL.EE/REGISTER/PROTECTED-NATURE-OBJECT/7352986

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

3.2. Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid

Pärandkultuuriobjekte Variku maaüksusel ei asu. Lähim pärandkultuuriobjekt asub planeeringuala kõrval

maaüksusel umbes 200 m kaugusel lääne suunas ning selleks on Moonakamajad (registreerimisnumber:

629:MOM:004). Planeeringualast 250 m kaugusele jääb Sabaku talukoht (registreerimisnumber:

629:TAK:040) ning 630 m kaugusele Moonakamaja (registreerimisnumber: 629:MOM:005) ja 760 m

kaugusele Koopad (registreerimisnumber: 629:PAP:001).

Planeeringualale lähimad kultuurimälestised asuvad maaüksusest umbes 1,2 km kaugusel põhja suunas

ning nendeks on Heimtali mõisa park, 19.saj. (registrinumber: 14737) koos seal asuvate teiste

mälestistega.9

3.3. Sotsiaalmajanduslik keskkond

Variku maaüksus asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vardi külas. Vardi külas on 2020. a seisuga 213

elanikku.10

Planeeringualale lähimad elumajad jäävad u 200 m kaugusele ning nendeks on Saariku (katastrinumber:

62903:003:0820), Sabaku (katastrinumber: 62903:003:0520), Matsi (katastrinumber: 62903:002:0310) ja

Kuuse (katastrinumber: 89901:001:0113) maaüksustele jäävad elamud.11

Lähimad haridusasutused, kultuurikeskus jms hooned asuvad Ramsi alevikus, mis asub planeeringualast

umbes 1 km kaugusel.

3.4. Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus

Ligipääs rajatistele hakkab toimuma mööda olemasolevat Variku kinnistusisest teed, uusi mahasõite

avalikult teelt (Sabaku tee, tee number: 6290025) ei rajata. Orienteeruv lisanduv transpordikoormus on 4

- 5 veokit ööpäevas.

Sabaku teele saab mööda Raudna-Loodi kõrvalmaanteed (tee number 24157), mis asub Variku

maaüksusest 500 m kaugusel.

Liiklussagedust Sabaku teel pole mõõdetud. Raudna-Loodi liiklustihedus antud piirkonnas on 382 autot

ööpäevas (2023. a seisuga), millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 99% ja veoautod ja autobussid 1%.

Maaparandussüsteeme planeeritavale maaüksusele ei jää, küll aga läbib Variku maaüksust kraav, mis

kuulub Vardi maaparandussüsteemi eesvoolu (id 234). hulka.

Variku kinnistusiseselt asub Vardi jaotuspunkt (katastrinumber: 62903:002:0940), mis on seotud nii

elektrimaakaabelliinide kui ka elektriõhuliinidega. Samuti asub Ramsi gaasijaotusjaama maaüksusel

(katastrinumber: 62903:002:0550), kuhu kõrvale planeeringu kohaselt biometaani sisestuspunkti

planeeritakse, Elektri katoodkaitsejaam. Samal kinnistul asub ka Viljandi gaasijaotusjaam ning gaasiehitise

9 MAA-AMETI KAARDIREGISTER, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE 10 VIKIPEEDIA, HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/VARDI 11 MAA-AMETI KAARDIREGISTER, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

kraanisõlm/sondisõlm, kust kaudu juhitakse gaas gaasitorustikku (T425 Viljandi LKS - Puiatu LKS).

Gaasitorustik läbib ka Variku maaüksust.

3.5. Muud kitsendused

Variku maaüksust ümbritsevad Ramsi ja Vardi maaparandussüsteemi maa-alad, millele kohalduvad

Maaparandushoiutööde nõuded §2 ; Maaparandusseadus §4,44-47,49-51 toodud nõuded. Kraav, mis

läbib Variku maaüksust, kuulub maaparandussüsteemi eesvoolu alla, seega ka sellele kohalduvad nõuded

(12 m) - Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord § 2-4; Maaparandusseadus §4;

Maaparandusseadus §44-51. Lisaks kohalduvad ranna ja kalda veekaitsevööndi (1 m) nõuded

Veeseadusest tulenevalt (Veeseadus § 118).

Variku maaüksust läbivad elektriõhuliinid, mis on ümbritsetud elektripaigaldise kaitsevööndiga (10 m)

ning D-kategooria gaasitorustik (T425 Viljandi LKS - Puiatu LKS), millel on gaasipaigaldise kaitsevöönd (10

m). Eelmainitud kaitsevöönditele kehtib järgnev seadusandlus: Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik §70; Ehitusseadustik

§77; Seadme ohutuse seadus §2; Seadme ohutuse seadus §3 (Joonis 10).

Joonis 10. Muud kitsendused Variku planeeringuala ümbruses (Allikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, 09.05.2024)

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

4.1. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Kavandatava tegevusega kaasneb muuhulgas ka ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse

loodusvarasid. Tulenevalt planeeritud tegevuse iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav

ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks ning kavandatava tegevuse elluviimisjärgselt vajalikust

ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega ning

on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on majanduslik

kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki

tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete

taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks või

kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Jäätmete teket käitise kasutusperioodil ei teki, seega mõju keskkonnale on ebaoluline.

4.2. Mõju õhukvaliteedile

Planeeringu teostamise alguses toimub ehitustegevus. Ehitustööde käigus mõjutavad õhukvaliteeti

ehitusmasinad ja ehitusmaterjale transportivad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja tolmuosakesi.

Kavandatava tegevusega kaasneva ehitustegevuse mõjualas pikemaajaliselt viibivaid elanikke ei asu, kuna

lähimad elumajad asuvad rohkem kui 200 m kaugusel planeeringualast, kuhuni eeldatavalt saasteainete

osakesed ei levi. Lühemaajaliselt mõjutab ehitustegevus läheduses asuvate teedel liiklejaid.

Ehitustööde puhul on tegemist pigem lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lakkab ehitustööde lõppemisel.

Ehitustegevuse aegsete mõjude vähendamiseks tuleb tagada kasutatavate sõidukite ja seadmete

tehniline korrasolek.

Biometaani sisestuspunkti käitamisperioodil on olulisemaks õhukvaliteedi mõjutajaks tegevusega kaasnev

transport. Liikluskoormuse kasv tuleneb biometaani transportivate autode igapäevasest liiklemisest. Siiski

on lisanduv liikluskoormus võrreldes olemasoleva liikluskoormusega eeldatavalt väga väike ning see ei

põhjusta õhukvaliteedi märgatavat halvenemist, mida võiks klassifitseerida olulise negatiivse mõju alla.

Kui ehitustegevuse perioodil kasutatakse õhusaaste teket ja levikut vähendavaid meetmeid, siis ei ole

kavandatava tegevuse puhul oodata olulist negatiivset mõju piirkonna õhukvaliteedile.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

4.3. Mõju müratasemele

Kavandatava tegevusega kaasneb biometaani sisestuspunkti rajamisel mürarikas ehitustegevus. Müra ja

teataval määral ka vibratsioon, olenevalt kasutatavatest töövõtetest, tekivad ehitusperioodil peamiselt

erinevate ehitusmasinate kasutamisel.

Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. See tähendab, et detailplaneeringualast väljapoole

normtaset ületavat müra levida ei tohi. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodust

rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Arvestades, et ehitusmüra on teatud ehitusperioodil kestev müra ning

ehitustööde eripärast tingitult ei ole mõistlik sellele päevaseks ajaks kehtestada normtasemeid, siis on

need kehtestatud üksnes öiseks ajaks, kusjuures ehitusmüra tasemeid tuleb võrrelda tööstusmüra

normtasemetega. See tähendab, et planeeringualalt lähtuv ehitusmüra ei tohi vahemikul kl 21.00-7.00

ümbritsevatel maa-aladel ületada 45 dB(A). Sellest tulenevalt on soovitatav kõik ehitustööd, sh pinnase

vedamistööd ja kaevetööd, teostada kella 07.00 ja 21.00 vahelisel ajal.

Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides

asjatut müra teket.

Tegevusperioodil on suurimaks müraallikaks liiklus, mis tuleneb varustajate igapäevasest liikumisest

piirkonnas.

Kui intensiivse ehitustegevuse puhul järgitakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 öiseks

ajaks seatud mürataseme piiranguid ning välditakse asjatut müra teket, siis ei ole kavandatava tegevuse

puhul oodata olulist häiringut põhjustavat müra teket. Eeldatav lisanduv liikluskoormus ei põhjusta

tõenäoliselt olulist mürataseme suurenemist naaberkinnistutel, millega võiks kaasneda lubatud

piirväärtuste ületamine.

4.4. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning asendatakse seda

täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et kasvupinnast oleks hiljem

võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi kujundamisel ja planeerimisel.

Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale ehitustöid taastatakse esialgne olukord

võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-

ja ohutuse vms). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse, kuid pinnasereostust töö- ja

keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes, pinnasele olulist negatiivset mõju ei

teki.

Ehitustegevuse käigus on oht põhjavee saastamiseks planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega ning ehitusjäätmetega, kuid planeeringualal on põhjavesi suhteliselt kaitstud ning

reostusohtlikkus madal. Põhjavee reostumise riski saab veelgi maandada, kui peetakse kinni kemikaalide

ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses ja

selle alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee kaitseks.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

23

Tegevusperioodil vett ei kasutata, seega ei teki ka reovett, mida oleks vaja näiteks suublasse juhtida.

Sademeveed suunatakse teekallete kaudu kinnistu haljastatud osadesse, kus see imbub loomulikul teel

pinnasesse.

Pole ette näha, et kavandatava tegevuse tagajärjel toimuks negatiivset mõju põhja- või pinnavee

veekvaliteedile või põhjaveetasemele, kuna ei planeerita saasteainete juhtimist pinnasesse või

veekogusse ning põhjavett ei kasutata.

Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole

varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase-

või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringu kehtestamisele.

4.5. Mõju loomastikule ja taimestikule

Biometaani sisestuspunkti ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne.

Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja

pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne

säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju taimestikule

on ehitiste alla jääval alal eeldatavalt negatiivne.

Biometaani sisestuspunkti asukohas asub aruande koostamise ajal mets ja rohumaa. Planeeringuala

asukohas puuduvad kõrgendatud loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua

olulise negatiivse mõju taimestikule või loomastikule, seega negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule

biometaani sisestuspunkti rajamisel ei ole eeldatavalt oluline.

Biometaani sisestuspunkti käitamisel eeldatavalt puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna

kavandatava tegevuse käigus ei muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku

ega eemaldata taimestikku.

4.6. Mõju looduskaitsealustele ja muinsuskaitsealustele aladele ja objektidele

Planeeringualal kaitsealuseid alasid ja objekte ei asu. Planeeringuala tegevuse võimalikud mõjud on pigem

lokaalse iseloomuga, mistõttu ei kaasne planeeritud tegevusega kaitstavate loodusalade kaitse-

eesmärkide täitmist segavaid mõjusid. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus eeldatavas mõjualas asuvate

kaitstavate loodusalade kaitse-eeskirjades sätestatuga.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulist mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh Natura 2000

aladele. Samuti pole ette näha, et kavandatava tegevuse tagajärjel toimuks otsest negatiivset mõju

kultuurimälestistele. Otsene mõju kultuuriväärtustele detailplaneeringu realiseerimisel eeldatavalt

puudub.

4.7. Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Planeeringualal on ehitamisaegne mõju ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning tegevusi

ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

24

Ehitamisega kaasnev mõju algab tegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus

toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või puhkepäevadel, tuleb sellest

eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest samalaadsetest

tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt piirväärtusi ega põhjusta

pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele.

Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks

jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale jne.

Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest.

Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise

tõenäosus väike.

Ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju.

Planeeringualal toimuv tegevusaegne otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud asukohaga ning

tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport.

Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi, samuti ei põhjusta planeeritav

tegevus piiriülest mõju.

4.8. Maastiku ja visuaalne mõju

Rajatiste ja tehnovõrkude asukohtade valikul ja kasutamisel tuleb arvestada maastiku ja looduskeskkonna

eripära.

Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis

kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju.

Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral maastikuilmet, kuna biometaani sisestuspunkti

rajamiseks on vajalik osaliselt metsa mahavõtmine. Samas on planeering planeeritud asukohta, kus

ümbruses juba asuvad erinevad tehnosüsteemid - gaasijaotusjaam, gaasitorustik ning raadiosidemast.

4.9. Vibratsioon, valgushäiring, soojus- ja kiirgushäiring

Vibratsiooni teke on eeldatavalt ainult ehitusperioodil ja on mööduv. Teataval määral on vibratsiooni

allikaks käitise käitamise perioodil ka transport.

Mõningane valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse

vähendamiseks peaks valima keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutada valgusallikate nutikat juhtimist

ja vältida valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata.

Planeeritaval alal ei ole eeldatavalt ette näha soojuse ja kiirguse eraldumist, kuna krundile planeeritakse

rajada biometaani sisestuspunkt Eleringi ülekandevõrku.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

25

4.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel üldiselt esineda võivate

olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete kasutamisest ning riketest,

ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja keskkonnaohutuse nõuete

rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust

eksitusest tulenevaid avariiolukordi.

Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et

enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes ka

keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate

materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita. Ennetav

tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise.

Tegevusperioodil võib esineda oht inimese tervisele ja keskkonnale tulekahjude võimalikkuse tõttu, mida

on võimalik vähendada planeerimisstaadiumis tuleohutuse läbimõeldud käsitlemisega ning

tegevusperioodil nõuetekohase tulekustutusvahendite olemasolu tagamise ja vajalike koolituste

läbiviimisega.

Kavandatavast tegevusest tuleneva liikluskoormuse kasvuga kaasneb liiklusohtlike olukordade esinemise

võimalikkus, mida on võimalik vähendada planeerimisstaadiumis liikluskorralduslike lahenduste

läbimõeldud käsitlemisega.

4.11. Sotsiaalne mõju

Planeeringu kavandatava tegevusega avalduvad mõjud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, mis

on oma iseloomult subjektiivsed ning sõltuvad paljuski elanike ootustest piirkonna arengu suhtes.

Planeeritavate tegevuste käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele

keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi koormusega.

Ehitusprotsessiga kaasnev transpordi-koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike, seega negatiivne

mõju sotsiaalsele keskkonnale ei ole eeldatavasti oluline. Puudub eeldatavalt mõju sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale eeldatavalt ka pärast planeeringus kavandatu elluviimist.

4.12. Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega

Biometaani sisestuspunkti ehitamisel puudub eeldatavalt seos teiste samalaadsete olemasolevate ja

kavandatavate tegevustega, kuna teadaolevalt samalaadseid tegevusi eeldatavas koosmõju piirkonnas ei

ole ega kavandata.

Biometaani sisestuspunkti tegevus on lisaks teistele käitistele (biometaanijaamad, kust biometaani

transporditakse) seotud Variku maaüksuse kõrval kinnistul asuva Viljandi gaasijaotusjaama ning

gaasiehitise kraanisõlm/sondisõlmega, kust kaudu juhitakse gaas gaasitorustikku (T425 Viljandi LKS -

Puiatu LKS). Biometaani kasutamine energiavarustuses vähendab taastumatute energiaallikate

kasutamist.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

26

4.13. Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks

Biometaani sisestuspunkti ehitamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude

vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:

• olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;

• eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks

ja haljastustöödeks;

• jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga

käitlejale;

• kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;

• vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja

õhusaaste teket;

• ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna prügistumist;

• töötamine ainult argipäevadel, tööajal;

• õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine.

Biometaani sisestuspunkti käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele

võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:

• tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;

• käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise

planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks;

• õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;

• koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele

keskkonnale.

Viljandi valla üldplaneeringut muutva Variku katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

27

5. KOKKUVÕTE

Käesoleva KSH eelhinnangus käsitleti Viljandi vallas Vardi külas Variku kinnistul planeeritava tegevuse

keskkonnamõjusid. Nimetatud maaüksusel kehtib Pärsti valla (Viljandi valla) üldplaneering. Antud

detailplaneeringuga soovitakse muuta Variku maaüksuse maakasutuse sihtotstarvet 4000 m2 ulatuses

(soovitakse moodustada tootmismaa) ja määrata ehitusõigus biometaani sisestuspunkti rajamiseks

Eleringi ülekandevõrku.

Arvestades kavandatud tegevust, mahtu ja iseloomu, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja

rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

• detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi,

millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustamine;

• detailplaneeringu alal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte, kaitsealasid ja Natura

2000 võrgustiku alasid, mistõttu detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta

keskkonna vastupanuvõime ületamist

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneva liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste suurenemist ei saa pidada oluliseks. Ülenormatiivsete saastetasemete

esinemist ette ei ole näha ei ole;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse,

valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis detailplaneeringu rakendamisel kujutaks endast olulist

negatiivset mõju keskkonnale, mis omakorda eeldaks KSH algatamist.

KSH algatamise või mittealgatamise lõpliku otsuse saab teha kohalik omavalitsus. Enne KSH üle

otsustamist tuleb omavalitsusel küsida detailplaneeringu algatamisotsuse eelnõu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

VILJANDI VALLAVALITSUS

Kauba tn 9 5303 5482 Registrikood 75038606

Viljandi linn [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank

71020 Viljandimaa www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank

Keskkonnaamet Meie: 03.07.2024 nr 7-2/24/5-4

Seisukoha küsimine Vardi külas Variku

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Edastame Teile seisukoha saamiseks Vardi külas Variku detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6

kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse

tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks

käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel

tehtud otsuse eelnõu.

Juhindudes KeHJS § 33 lg 3 p 3 palume Teie seisukohta strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks

planeeringu algatamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Paistu

ehitusosakonna juht

Lisad: 1. KSH eelhinnang_Viljandi_valla_Variku_DP.pdf

2. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, DP355_algat_Variku.docx

Sama: Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet

Merilin Merirand 53014621

[email protected]