Teade

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Ministeeriumid Kohtunike töökoormuse ühtlustamine jt ettepanekud Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtunike töökoormuse ühtlustamise, asenduskohtunike ametisse nimetamise, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamise jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigikogu Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

Meie 25.04.2025 nr 8-3/3802-1

1

21.04.2025

Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse

nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud

kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks

Väljatöötamiskavatsus

Sissejuhatus

Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) on üheks osaks kohtureformist, mille eesmärk on

kujundada kohtutest kaasaaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja

kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele.

Kohtute töökoormus kasvab aasta-aastalt. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele

kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1

Riigikohtu esimees esitas 14. novembril 2024 Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute

seaduse (KS) ja teiste seaduste muutmiseks. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.2 Töögrupi

ettepanekute eesmärk on ajakohastada ja reformida Eesti kohtusüsteemi struktuuri, juhtimist ja

haldusmehhanisme, sealhulgas muuta kohtute organisatsioonilist ja menetluslikku korraldust.

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) toetab muudatuste tegemist etappide kaupa. Esimeses

etapis tuleb muuta kohtuhaldusmudelit ja eelarve koostamise põhimõtteid.3 Kohtute

ühendamist, asenduskohtunike ametisse nimetamist ja teisi muudatusi tuleb analüüsida ning

need ellu viia teises etapis.4

Muudatuste tulemusel peaks kohtusüsteem muutuma kohtusse pöördujate jaoks

tõhusamaks, kvaliteetsemaks, ettearvatavamaks ja kiiremaks.

VTK lähtub järgmistest töögrupi ettepanekutest.

1. Samaliigiliste kohtute ühendamine, kohtu eestseisuse moodustamine

2. Asenduskohtunike süsteemi loomine

3. Kohtuniku ametist vabastamine ja lisatasu maksmine

4. Kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivus

5. Kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll

1 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus, 2023. 2 Töögrupi koosseis: Villu Kõve (Riigikohtu esimees), Üllar Kaljumäe (Riigikohtu direktor), Urmas Volens

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik), Kristjan Siigur (Tallinna Ringkonnakohtu esimees), Kaupo Kruusvee

(Tallinna Halduskohtu esimees), Priit Kama (Harju Maakohtu kohtunik) ja Martin Tuulik (Harju Maakohtu

kohtunik). 3 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprillil 2025 heaks Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu. 4 KHN-i 6. detsembri 2024. a istungi protokoll. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-haldamise-

noukoda

2

6. Rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine

VTK on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute

talituse nõunikud Marilin Reintamm, Mari Kirs ja Karl-Erik Ansmann ning sama talituse

analüütik Külli Luha. Justiits- ja Digiministeerium esitab töögrupi ettepanekutele lisaks kaks

järgmist alternatiivset lahendust.

1. Kohtuid ei liideta. Eestis säilib senine kohtusüsteem ehk neli maakohut, kaks halduskohut ja

kaks ringkonnakohut, samuti ei muudeta kohtute tööpiirkondi. Eri piirkondade kohtunike

erineva töökoormuse probleemi lahendamiseks lisandub reegel, et kohtualluvust muutmata

jagatakse teatud liiki kohtuasjad lahendamiseks teise maa- või halduskohtusse.

2. Tõhustatakse rahvakohtuniku institutsiooni. Rahvakohtunikud osaleksid edaspidi ainult

isikuvastaste esimese astme kuritegude menetlemisel, kus kogemuspõhine arusaam inimlikest

aspektidest on eriti oluline. Muudesse, nt spetsiifilistesse majandusvaldkonna ja

maksukuritegude asjadesse rahvakohtunikke enam ei kaasata.

Kohtu arengukava eesmärk on, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru on vastutustundlikult

juhitud terviklik kaasaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja

kvaliteetselt.5 Arengukavas rõhutatakse, et kohtutest kujundatakse organisatsioon, mis tagab

stabiilselt võrdse töökoormuse, kõrge kvaliteedi ja soodustab spetsialiseerumist, kaaludes

erinevaid võimalusi, tagamaks ühetaoline ja ühtlase kvaliteediga õigusemõistmine üle Eesti, sh

kohtuasjade üleriigilist jagamist, valdkonnapõhiste eksperdivõrgustike tugevdamist,

kohtuasutuste ühendamist, kohtunike reservi (asenduskohtunike) loomist jne. Samuti

rõhutatakse arengukavas, et kohus peab olema igaühele mõistlikult kättesaadav. Igas olulisemas

tõmbekeskuses, milleks on üldjuhul maakonnakeskus, asub kohtumaja või ruumid, kus saab

pidada kohtuistungit, ning kus igaühel on võimalik esitada kohtule dokumente ja saada kohtuga

asjaajamiseks esmavajalikku teavet ja tuge.

Kohtu arengukava järgi on kohtusüsteemi väärtused ja eesmärgid:

1) inimesekeskne lähenemine. Iga juhtumi taga on inimene ja tema mure, kohus vastab kõigi

ühiskonnaliikmete ootustele ja vajadustele;

2) kiire ja kvaliteetne õigusemõistmine. Õigusemõistmine toimub mõistliku aja jooksul,

õigusemõistmise kvaliteedi ja kiiruse vahel on tasakaal;

3) ettenähtav ja järjepidev kohtumenetlus. Järjepidevalt parimaid praktikaid rakendav

kohtumenetlus tagab kohtupraktika ühetaolisuse ja vähendab õiguslikku ebakindlust;

4) digitaalsed lahendused. Kiiret ja tõhusat menetlust toetavad kasutajasõbralikud digitaalsed

lahendused;

5) võimekus tööandjana. Kohus on atraktiivne ja toetav tööandja, pakkudes oma töötajatele

professionaalseks arenguks ja rahuloluks vajalikke tingimusi;

6) organisatsiooni avatus. Kohus on valmis muutusteks ja innovatsiooniks ning tegutseb

sotsiaalselt vastutustundlikult;

5 Kohtu arengukava. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf

3

7) kohtuvõimu ühtsus ja sidusus. Kohtuvõim on tervik, selle erinevate osade vahelised suhted

on koostöised ja ühist visiooni järgivad.

VTK peamine eesmärk on luua võimalused eri piirkondade kohtunike ühtlase

töökoormuse saavutamiseks. Kohtud saavad kasutada parimal viisil inimeste

valdkondlikke eksperditeadmisi ja materiaalseid ressursse võimalikult ühetaoliselt üle

kogu kohtusüsteemi. Riigi areng on suunatud ressursside tsentraliseerimisele ja tõhusale

kasutamisele ning kohtusüsteem ei saa siin jääda erandiks.

VTK ettepanekute eesmärk:

1) võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest spetsialiseerumist;

2) soodustada üleriigiliste valdkonnapõhiste osakondade loomist;

3) ühtlustada eri piirkondade kohtunike töökoormust;

4) ühendada kogu kohtusüsteemis olev ressurss ja teha selle kasutamine paindlikuks;

5) tagada kohtunikele huvitavate ja väljakutset pakkuvate asjade lahendamine üle riigi;

6) ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid üle riigi;

7) tagada paremini kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine;

8) leevendada kohtunike ajutist töökoormuse kasvu, nimetades ametisse asenduskohtunikud;

9) tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust;

10) näha ette tervise, isikuomaduste või ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu ametisse sobimatu

kohtuniku ametist vabastamise kord.

1. Samaliigiliste kohtute ühendamine, kohtu eestseisuse moodustamine

1.1. Probleem ja eesmärk

Eestis on praegu neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu

Maakohus, kaks halduskohut: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning kaks

ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.

Kehtiva seaduse kohaselt põhineb kohtualluvus kohtute tööpiirkondadel, mis on geograafiliselt

kindlaks määratud.6 Näiteks Harju Maakohtu tööpiirkond on Harju maakond ja Tartu Maakohtu

tööpiirkond on Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Viljandi ja Valga maakond. Tallinna Halduskohtu

tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Pärnu, Saare, Rapla ja Lääne maakond. Menetlusseadustikes

on sätestatud, milline kohus konkreetse vaidluse lahendab. Arvestada tuleb poolte asukohta

(isiku elukoht või ettevõtja asukoht) või muid olulisi asjaolusid, näiteks vara asukoht. Alates

01.05.2023. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega täpsustati

kohtualluvuse põhimõtteid menetlusosalise jaoks, et kui hagi esitatakse kostja elu- või asukoha

järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas, mis asub

kõige lähemal kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik

kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.

Ringkonnakohtu kui apellatsiooniastme kohtu tööpiirkonna sätestavad KS-i § 22 lg-d 3 ja 4.

6 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45. Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad – Riigi Teataja

4

Kohtute seaduse § 37 lg 2 p 4 näeb ette, et kohtuasjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase

töökoormuse kohtu piires.

Alates viimasest ulatuslikust kohtuvõrgustiku reformist 2006. aastal, mil piirkondlikest

väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut, on ühiskonnas toimumas olulised

demograafilised muutused: inimesed ja majandustegevus ning koos nendega ka vaidlused

koonduvad keskustesse. See tendents süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades

väheneb eeldatavasti veelgi. Kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike töökoormuse

ühtlustamise keeruliseks. Kohtute tööpiirkonnad on eri suurusega ja seetõttu on eri suurusega

ka kohtud, mis tähendab, et sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg on eri kohtutes erinev.

Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja

vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja

teise astme kohtuniku ametikohad määratud justiitsministri määrusega7. Määrust on alates selle

kehtestamisest 27. oktoobrist 2005 muudetud kolmekümnel korral, mis näitab, et töökoormuse

mõjutamiseks on pidevalt vaja muuta kohtunikukohtade arvu kohtutes. Määruse muutmiseks

peab justiits- ja digiministrile nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda, lisaks tuleb enne

ära kuulata asjaomaste kohtute esimeeste arvamus. Selline lahendus on aeganõudev ega

võimalda töökoormuse muutustele kiiresti reageerida.

Et kohtuniku töökoormusest sõltub otseselt kohtumenetluse kestus, tähendab, et kohtusüsteemi

praegune korraldus toob kaasa kohtute erineva koormuse ja menetlusaja, näiteks oli

tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg 2024. aastal Viru Maakohtus 97 päeva, kuid Harju

Maakohtus 134 päeva ja kriminaalasjade keskmine üldmenetluses arutamise aeg Pärnu

Maakohtus 263 päeva, kuid Harju Maakohtus 345 päeva. Ka haldusasjade keskmine

menetlusaeg on erinev: Tallinna Halduskohtus 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva.

Alljärgnevas tabelis on esitatud keskmine menetlusaeg 2023. ja 2024. aastal.

Tabel 1. Keskmine menetlusaeg (päevades) esimese astme kohtutes aastatel 2023–2024

Kohus Tsiviilasjad

Üldmenetluses arutatavad

kriminaalasjad Haldusasjad

2023 2024 2023 2024 2023 2024

Harju Maakohus 116 134 340 345

Pärnu Maakohus 124 139 203 263

Tartu Maakohus 88 97 311 303

Viru Maakohus 93 115 358 269

Tallinna Halduskohus

153 139

Tartu Halduskohus 177 175

Keskmine 107 123 315 299 162 153

7 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide

arv ning jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja

5

Kohtutega seotud rahulolu-uuringutes8 nimetatakse ühe läbiva probleemina pikki

menetlusaegu, aga ka muud menetluslikku ebaühtlust. Selline olukord ei vasta ilmselgelt

ühiskonna ootustele. Kiiruse kõrval häirib inimesi ka kohtupraktika kohatine ettenähtamatus,

ebaühtlus ja menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Suur töökoormus, mis tekib asjade jaotuse

ebaühtlusest ja mis on eriti tuntav ning aastatepikkuse mõjuga, on üks kõige olulisem

töökorralduslik probleem ka kohtunike endi arvates.9

Kuigi kohtute seaduse § 37 lg 2 p 31 näeb ette, et asjade jaotamine peab tagama kohtunike

spetsialiseerumise, on see säte alates seadusesse lisamisest10 2017. aastal olnud kohtusüsteemile

selle praeguses korralduses probleemne. Esiteks on ka spetsialiseerumine kohtuspetsiifiline, iga

kohtu üldkogu otsustab, milliste kohtuasjade või kitsamate õigusvaldkondade kaupa

spetsialiseerumine toimub. Teiseks mõjutab kohtunike spetsialiseerumist kohtu suurus.

Kolmandaks on spetsialiseerumine põhimõtteliselt vabatahtlik. Selle tulemusena on näiteks

kõige suurema maakohtu, Harju Maakohtu tööjaotusplaani põhjal tsiviilvaldkonna kohtunikel

võimalik spetsialiseeruda 22 valdkonna kaupa, kuid väikestes maakohtutes vaid kuni kuue või

seitsme valdkonna kaupa.11 Süüteovaldkonna puhul on maakohtu kohtunike spetsialiseerumise

ulatus ühtlasem (keskmiselt neli kuni viis kitsamat valdkonda). Kahe halduskohtu piires erineb

spetsialiseerumisvaldkondade arv kolmekordselt: vastavalt kuus ja 18 kitsamat valdkonda.

Ringkonnakohtutes on kolleegiumid: tsiviil, haldus- ja kriminaalkolleegium. Apellatsioon- ja

määruskaebused jagatakse eraldi arvestuses nii, et need jaguneksid vastava kolleegiumi

kohtunike vahel võimalikult võrdselt.

Kohtute seaduse 1. mai 2023. aasta muudatustega nähti ette kohtunike spetsialiseerumine

haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Seadusemuudatusega minetasid kohtumajad varasema

õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, aga säilisid avalikkuse jaoks kohtuistungi

pidamise, kohtukantselei asukoha ja kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtunike tsiviil- või

süüteoosakonnasisese spetsialiseerumise ja lisaosakondade loomise vajaduse otsustab kohtu

üldkogu. Ainsa kohtuna on lisaosakonna loonud Tartu Maakohus, kes lõi maksejõuetuse- ja

äriregistriasjade osakonna. Lisaks on Pärnu Maakohtusse loodud eestkoste järelevalve osakond,

mille ülesanne on ühtlustada eestkostjate üle peetava järelevalve nõudeid. Kuigi Harju

Maakohtusse ei ole loodud eraldi kitsamalt spetsialiseerunud osakondi, on selle kohtu

kohtunikud põhimõtteliselt spetsialiseerunud näiteks maksejõuetus-, perekonna- ja

tarbijakrediidi asjade lahendamisele.

Teiste riikide praktikast nähtub, et kohtunike spetsialiseerumisega kaasneb efektiivsem

kohtumenetlus, paraneb kohtuotsuste ettenähtavus ja suureneb kohtunike kompetentsus.12

8 Menetlusosaliste rahuolu uuring 2021. MORU aruanne 2021 (professionaalsed menetlusosalised) (002).pdf 9 Uuringu „Kohtunikuameti kuvand Eestis“ aruanne (2023). Kohtunikuameti kuvand Eestis_aruanne.pdf 10 Kohtuasjade jagamisele seati kohtunike spetsialiseerumist võimaldav tingimus karistusseadustiku muutmise

käigus ja selle eesmärk oli tõhustada alaealiste õigusrikkujatega seotud tegevust. 11Kohtute tööjaotusplaanid. 12 Specialize the Judge, Not the Court: A Lesson from the German Constitutional Court. SV Damle. Virginia Law

Review, 2013; Advantage and Risks of the Specialiszation of Courts in Social and Labor Disputes. Buribayev Y

et al. International Journal for Court Administaration 2023, 3.

6

Harju Maakohtu 2023. aastal lahendatud tsiviilasjade menetlusaja analüüs näitas, et eelkõige

kahele kuni kolmele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud menetlevad asju kiiremini.13

Kohtunike spetsialiseerumine eeldab piisavat tööhulka, kuid praeguses struktuurilises

korralduses ja tööjaotuses ei ole ühetaoline spetsialiseerumine tihti võimalik. Ebaühtlane

spetsialiseerumine seevastu võimendab kohtunike töötulemuste erinevusi ja eelkirjeldatud

mõjusid kohtumenetlusele.

VTK ettepanekute eesmärk on luua võimalused eri piirkondade kohtunike ühetaolise

töökoormuse saavutamiseks ja võimaldada kitsamat valdkonnasisest spetsialiseerumist.

1.2. Esimene võimalik lahendus: sama astme kohtute ühendamine

Kohtute ühendamise mõte ei ole uus. Varem on kohtuid liidetud korduvalt, tagamaks suuremat

paindlikkust ja ressursside koondumist. Viimati tehti seda ulatuslikult aastal 2006. Pärast seda

on toimunud mitmesugused muutused, mille tõttu on mõistlik kohtuid veelgi ühendada ehk viia

lõpule kohtute ühendamine kohtuastmete kaupa.

Põhiseaduse (PS) § 148 sätestab, et kohtusüsteem koosneb maa- ja linnakohtutest ning

halduskohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kuigi PS-i § 148 lg-s 1 räägitakse

maakohtutest, halduskohtutest ja ringkonnakohtutest mitmuses, ei saa ainuüksi selle põhjal

järeldada, et PS keelaks kohtuastmete kaupa kohtute ühendamise. PS-i §-s 148 on kirjeldatud

toonast kohtusüsteemi, ilma et seeläbi oleks soovitud seda igaveseks ajaks säilitada.

Põhiseaduses on sätestatud kaks põhimõttelist otsust, millest kohtusüsteem peab lähtuma.

Esiteks on meie kohtusüsteem kolmeastmeline ja teiseks on maakohtutest eraldi ette nähtud

halduskohtud. Sarnane küsimus tõstatati, kui valmistati ette kohtute tööpiirkondade ühendamise

eelnõu, millega kaotati linnakohtud, mida PS senimaani siiski nimetab. Eelnõu seletuskirjas on

märgitud, et asjaolu, et kohtute struktuurireformi käigus ei jäänud alles ühtegi linnakohut, ei

tekitanud vastuolu põhiseadusega, kuna maa- ja linnakohtute funktsioonid on samased ja

põhiseaduse mõte ei seisne selles, et mõned kohtud oleksid nimetatud linnakohtuks14.

Samamoodi võib väita, et kohtute õigusemõistmise funktsiooni toimimine ei sõltu sellest, kas

samaliigilisi kohtuid on riigis üks või mitu.

Kohtute ühendamine kohtunike suurema spetsialiseerumise, menetluspraktika ühtlustamise ja

töö tõhustamise eesmärgil on kooskõlas põhiseadusega. Eesti kohtute väiksust arvesse võttes

on spetsialiseerumine piiratud. Ühiskond areneb pidevalt. Põhiseaduse kehtestamisest alates on

märgatavalt muutunud rahvastik ja selle paiknemine riigis ning jõudsalt on paranenud avalike

teenuste kättesaadavus, seda eelkõige tänu digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmisele.

Kohtute ühendamist ei takista ka PS-i § 24 lg 1.15 Kohtualluvus säilib, tegemist on üleriigilise

kohtualluvusega. Oluline on, et kohtualluvus oleks seadusega määratud. Seaduseelnõu

koostamisel tuleb muuta kõigis menetlusseadustikes ja teistes seadustes sisalduvaid

13 KHN-i 130. istungi 19.–20. septembri 2024. a protokoll. 130. protokoll 19.-20.09.24.pdf 14 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohtute tööpiirkondade ühinemiseks.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ec36e1e-4e22-3e8a-8183-323c246ad572/kohtute-seaduse-ja-

teiste-seaduste-muutmise-seaduse-kohtute-toopiirkondade-uhinemiseks/ 15 PS § 24: kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu

alluvusse.

7

kohtualluvust reguleerivaid sätteid. Edaspidi puudub piirkondlik kohtualluvus, kohtuasi allub

Eesti kohtule. Kohtute tööpiirkondade ühendamise puhuks tuleb kindlasti kehtestada

üleminekusätted, mis tagaksid, et juba algatatud kohtuasjad menetletakse lõpuni algselt

määratud kohtualluvuse alusel.

Suureneb kohtu juhtimise paindlikkus, st suurenevad kohtu esimehe võimalused tagada

korrakohane õigusemõistmine. Kohtute ühendamise tulemusel on töökorralduslik paindlikkus

suurem kui kõikides kohtutes eraldi võetuna. See hõlmab eelkõige tugiteenuste puhul paremat

asenduste tagamist, dubleerimiste vältimist ja seeläbi võimalusi suurema efektiivsuse

saavutamiseks. Samuti saaks suuremate kohtuasutuste piires haldus- ja tugiressursse

kohtuüksuste vahel paindlikumalt jagada ning eelarvevahendeid otstarbekamalt kasutada.

Alternatiivsed korralduslikud lahendused, nt kohtute ühisosakonnad (või ühistalitused),

millesse kuuluksid kohtunikud ja kohtujuristid spetsialiseerumisvaldkondade kaupa, looks

konkureeriva juhtimisüksuse, mille juhtimine oleks tõenäoliselt korraldatud sarnaselt praeguste

ühiste tugiteenustele16 ja antud eri kohtuesimeeste pädevusse. Iga kohtuesimees oleks

administratiivne juht kuni n-hulgale horisontaalsetele ühisosakondadele. Selline struktuuriline

lahendus tooks lisaks keerulisele juhtimiskorraldusele ja komplitseeritud alluvussuhetele kaasa

nii suurema aja kui ka rahakulu, samuti suurendaks märgatavalt õigusemõistmisega seotud

vastutuse hajumise riski.

Ühe maakohtu loomine

Muudatuse tulemusena ühendatakse Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ja

Pärnu Maakohus ning Eestisse jääks üks maakohus.

Maakohus lahendab tsiviil- ja süüteoasju. Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse

maakohtusse. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana ja jäävad alles oma

senistesse asukohtadesse: kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis

teenindatakse kohtusse pöördujaid. Sõltumata oma alalisest teenistuskohast menetleb iga

kohtunik kohtuasju lähtudes oma spetsialiseerumisvaldkonnast kogu maakohtu piires.

Kohtuniku teise kohtumaja teenistusse asumine ei too kaasa muutusi talle kohtuasjade

jagamises. Kohtunik lahendab ka edaspidi kohtuasju vastavalt oma spetsialiseerumisele.

Suureneb paindlikus kohtuniku töölaua asukoha osas. See tähendab, et kohtuasjade hulk ja

koosnevus (st millise piirkonna ja valdkonna kohtuasjad) ei mõjuta kohtunike alaliste

teenistuskohtade jaotust kohtumajade vahel. Tuleb siiski arvestada, et teatavad piirid seab

kohtumajade mahutavus, samuti tugipersonali (nt sekretärid) asukoht. Kehtiva korra järgi (KS-

i § 57 lg 1) saab kohtuniku viia tema sooviavalduse alusel üle teise kohtusse juhul, kui soovitud

kohtus on lähtudes kohtuniku spetsialiseerumisvaldkonnast sobiv vaba ametikoht. Üleviimise

otsustab Riigikohtu üldkogu, kuid justiits- ja digiministril on siinjuures kaalukas roll, kuna tema

on pädev Riigikohtu üldkogule sellekohast ettepanekut tegema. Ühe maakohtu loomisega

suureneb kohtusüsteemi paindlikkus, sest kohtunik, kes teenistuse jooksul soovib asuda tööle

teise piirkonda, saab seda teha eelkirjeldatud üleviimise protseduuri läbimata.

16 Näiteks on I ja II astme kohtute ühine tõlketeenistus Viru maakohtu struktuuriüksus, mis allub Tartu

Ringkonnakohtu struktuuri kuuluvale kohtudirektorile.

8

Menetlusosaline ja/või kohtusse pöörduja saab kohtuga suhelda ükskõik millise kohtumaja

kaudu. Kavandatud muudatusega seniseid kohtumaju ei likvideerita.

Kohtuasjad alluvad maakohtule ja esitatakse lahendamiseks maakohtusse ning jagatakse

kohtunikule maakohtu tööjaotusplaani põhjal, arvestades kohtunike spetsialiseerumist ja

töökoormust, aga ka vajadust istungite järele vms piirkondlikkuse nõuet. Kohtunike kitsam

spetsialiseerumine on määratud maakohtu tööjaotusplaanis. Kohtuasjade jagamine peab tagama

kohtunike võimalikult ühetaolise töökoormuse kogu maakohtu piires, seejuures võetakse

arvesse kõigi kohtunike koormust, kes asjaomast liiki nõuet menetlevad. Menetlus jagatakse

kohtunikule, kellel on maakohtu kohtunikest kõige väiksem koormus. Süüteo- ja

tsiviilkohtunike menetluses olevates asjades peetakse eraldi koormusearvestust.

Tsiviilkohtumenetlus. Ühe maakohtu loomisel ei tohiks välja kujuneda praktikat, et kohtuasju

jagatakse üle riigi kohtuniku asukohast täiesti sõltumatult. Selline praktika kinnistaks

soovimatut tendentsi, et kohtuistungite korraldamist välditakse või asja püütakse igal juhul

lahendada videoistungitega, mis halvendab menetluse kvaliteeti ja vähendab leppimise

võimalust. Küll aga võimaldab üks maakohus paremini tagada kohtunike ühtlast töökoormust,

mis muudab kohtumenetlused kvaliteetsemaks ja menetlused lühemaks.

Maakohtutele laekus 2024. aastal kokku 35 238 tsiviilasja (156 715, 78 TKP väärtuses17), mis

jagati lahendamiseks 93 kohtunikule18. Alljärgnevas tabelis kajastub 2024. aastal

maakohtutesse saabunud tsiviilasjade arv ja töökoormus ning selle jagunemine tsiviilasju

menetlenud kohtunike vahel.

Tabel 2. Maakohtutesse 2024. aastal saabunud tsiviilasjade arv ja kohtuniku keskmine

koormus

Kohus Saabunud

asjade arv

Saabunud

asjade

väärtus

TKP-des

Kohtuniku-

ressurss

Asjade arv

kohtuniku

kohta

Koormus

kohtuniku

kohta

TKP-des

Harju Maakohus 17 187 77 737,14 44,5 386,2 1746,9

Pärnu Maakohus 4298 19 907,68 12,6 341,1 1580,0

Tartu Maakohus 9324 38 761,84 22,7 410,7 1707,6

Viru Maakohus 4429 20 309,12 13,2 335,5 1538,6

Koond/keskmine 35 238 156 715,78 93,0 378,9 1685,12

Iga kohtuniku tegeliku aastase koormuse määrab maakohtu tööjaotusplaan, kuid kohtuniku

keskmise koormuse alusel saab võrrelda maakohtute keskmist koormust. 2024. aasta

menetlusstatistikat aluseks võttes oli tsiviilasju lahendanud kohtunike keskmine koormus

maakohtuti erinev, 1538,6 TKP-st Viru Maakohtus kuni 1746,9 TKP-ni Harju Maakohtus.

17 Maa- ja halduskohtute töökoormuse arvestamisel lähtutakse kohtute töökoormusmetoodikast, mille aluseks on

kohtuasjade lahendamise keskmine ajakulu kohtuniku kohta. Metoodika võtab arvesse, et kohtuasja lahendamisel

toetavad kohtunikku kohtuametnikud, kuid metoodika mõõdab ainult kohtuniku aega. Tulemused (koormus)

näidatakse koormuspunktides (TKP). 18 Tegemist on statistilise näitajaga, mis arvestab kohtunike ametisse asumist, ametist lahkumist ja pikemaajalisi

töölt eemalolekuid (kohtunikuressurss).

9

Lähtudes 2024. aasta menetlusandmetest tagaks üks maakohus tsiviilasju lahendanud kohtunike

ühtlase keskmise aastase koormuse, milleks on 1685,12 TKP-d. Küll aga ei lahenda üks

maakohus üldist tsiviilkohtunike koormatuse probleemi. Lähtudes töökoormusmetoodikas

kokku lepitud kohtuniku normaalsest asjade lahendamise töökoormusest 1600 TKP-d aastas,

oleks eelmisel aastal pidanud tsiviilasju jagama 98 täiskoormusega kohtunikule.

Süüteomenetlus. Ühe maakohtu loomine peab jätkuvalt võimaldama, et süüteomenetlusasjade

lahendamine toimuks selles piirkonnas või sellele piirkonnale lähimas piirkonnas, kus süütegu

toime pandi. Ühe maakohtu loomine võimaldab aga ka süüteoasjades rohkem spetsialiseeruda,

näiteks on võimalik luua majandus- ja korruptsiooniasjadele spetsialiseerunud kohtunikest

eraldi osakond või alaealiste süütegudele spetsialiseerunud osakond. Ka ühes maakohtus tuleb

kohtuasjade jagamisel lähtuda juhuslikkuse pritsiibist, kuid ühes maakohtus on võimalik

paremini tagada kohtunike ühetaolist töökoormust, mis muudab kohtumenetlused

kvaliteetsemaks ja kriminaalasjade üldmenetluses lahendamise lühemaks.

2024. aastal laekus maakohtutele kokku 15 753 süüteoasja 53 971,0 TKP väärtuses, mis jagati

lahendamiseks 50 kohtunikule19. Alljärgnevas tabelis kajastub 2024. aastal maakohtutesse

saabunud süüteoasjade arv ja kohtunike töökoormus ning asjade jagunemine süüteoasju

menetlenud kohtunike vahel. Iga kohtuniku tegeliku aastase koormuse määrab maakohtu

tööjaotusplaan, kuid kohtuniku keskmise koormuse alusel saab võrrelda maakohtute keskmist

koormust. 2024. aasta menetlusstatistika andmeid aluseks võttes oli süüteoasju lahendanud

kohtunike keskmine koormus maakohtuti erinev, 1000,6 TKP-st Pärnu Maakohtus kuni 1178,3

TKP-ni Harju Maakohtus.

Tabel 3. Maakohtutesse 2024. aastal saabunud süüteoasjade arv ja kohtuniku keskmine

koormus

Kohus Saabunud

asjade arv

Saabunud

asjade väärtus

TKP-des

Kohtuniku-

ressurss

Asjade arv

kohtuniku

kohta

Koormus

kohtuniku

kohta

TKP-des

Harju Maakohus 6771 23 448,0 19,9 340,3 1178,3

Pärnu Maakohus 1927 7004,0 7 275,1 1000,6

Tartu Maakohus 3717 12 609,0 12,4 299,8 1016,8

Viru Maakohus 3338 10 910,0 10,7 311,8 1019,6

Koond/keskmine 15 753 53 971,0 50 315,0 1079,4

Üks maakohus tagaks süüteoasju lahendanud kohtunike ühtlase keskmise koormuse 1079,4

TKP-d 2024. aasta andmete alusel. Samuti võimaldaks maakohus kitsamalt spetsialiseeruda,

mille tulemusel oleks võimalik kohtunikuressurssi paremini kasutada ja võimaliku vabaneva

ressursi saaks suunata tsiviilvaldkonda, mis tooks leevendust tsiviilkohtunike suurele

töökoormusele.

19 Tegemist on statistilise näitajaga, mis arvestab kohtunike ametisse asumist, ametist lahkumist ja pikemaajalisi

töölt eemalolekuid (kohtunikuressurss).

10

Ühe halduskohtu loomine

Muudatuse tulemusena ühendatakse Tallinna ja Tartu halduskohus ning Eestisse jääks üks

halduskohus. Halduskohus lahendab haldusasju. Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse

halduskohtusse. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana ning jäävad alles oma

senistesse asukohtadesse: kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis

teenindatakse kohtusse pöördujaid. Sõltumata oma alalisest teenistuskohast menetleb iga

kohtunik kohtuasju lähtudes oma spetsialiseerumisvaldkonnast kogu halduskohtu piires.

Kohtuniku teise kohtumajja teenistuse asumine ei too kaasa muutusi talle kohtuasjade

jagamises. Kohtunik lahendab ka edaspidi kohtuasju vastavalt oma spetsialiseerumisele. Nii

nagu maakohtus suureneb ka halduskohtus paindlikus kohtuniku töölaua asukoha osas. See

tähendab, et kohtuasjade hulk ja koosnevus (st millise piirkonna ja valdkonna kohtuasjad) ei

mõjuta kohtunike alaliste teenistuskohtade jaotust kohtumajade vahel. Tuleb siiski arvestada,

et teatavad piirid seab kohtumajade mahutavus, samuti tugipersonali (nt sekretärid) asukoht.

Kehtiva korra järgi (KS-i § 57 lg 1) saab kohtuniku viia tema sooviavalduse alusel üle teise

kohtusse juhul, kui soovitud kohtus on sobiv vaba kohtunikukoht. Üleviimise otsustab

Riigikohtu üldkogu, kuid justiits- ja digiministril on siinjuures kaalukas roll, kuna tema on

pädev Riigikohtu üldkogule sellekohast ettepanekut tegema. Ühe halduskohtu loomisega

suureneb kohtusüsteemi paindlikkus, sest kohtunik, kes teenistuse jooksul soovib asuda tööle

teise piirkonda, saab seda teha eelkirjeldatud üleviimise protseduuri läbimata.

Menetlusosaline ja/või kohtusse pöörduja saab halduskohtuga suhelda kas Tallinna, Tartu või

Jõhvi kohtumaja kaudu. Kavandatud muudatusega seniseid kohtumaju ei likvideerita.

Kohtuasjad alluvad halduskohtule ja esitatakse lahendamiseks halduskohtusse ning jagatakse

halduskohtu tööjaotusplaani põhjal, arvestades kohtunike spetsialiseerumist ja töökoormust,

aga ka vajadust istungite järele vm piirkondlikkuse nõuet. Kohtunike kitsam spetsialiseerumine

on määratud halduskohtu tööjaotusplaanis. Kohtuasjade jagamisel võetakse arvesse kõigi

kohtunike koormust, kes asjaomast liiki nõuet menetlevad. Kohtuasi jagatakse kohtunikule,

kellel on halduskohtu kohtunikest kõige väiksem koormus. Üks halduskohus võimaldab

kitsamat spetsialiseerumist ja kohtunike ühetaolisemat töökoormust, mis muudab

kohtumenetlused kvaliteetsemaks ja menetlused lühemaks.

Halduskohtutele laekus 2024. aastal kokku 3377 haldusasja 43 267,1 TKP väärtuses, mis jagati

lahendamiseks 22,1 kohtunikule.20 Alljärgnevas tabelis kajastub 2024. aastal halduskohtutesse

saabunud asjade arv ja jagunemine halduskohtunike vahel ning kohtunike töökoormus. Iga

kohtuniku tegeliku aastase koormuse määrab halduskohtu tööjaotusplaan, kuid kohtuniku

keskmise koormuse alusel saab võrrelda halduskohtute keskmist koormust.

20 Tegemist on statistilise näitajaga, mis arvestab kohtunike ametisse asumist, ametist lahkumist ja pikemaajalisi

töölt eemalolekuid (kohtunikuressurss).

11

Tabel 4. Halduskohtutesse 2024. aastal saabunud asjade arv ja kohtuniku keskmine

koormus

Kohus Saabunud

asjade arv

Saabunud

asjade

väärtus

TKP-des

Kohtuniku-

ressurss

Asjade arv

kohtuniku

kohta

Koormus

kohtuniku

kohta

TKP-des

Tallinna Halduskohus 2090 28 445,9 14,4 145,14 1975,4

Tartu Halduskohus 1295 14 821,2 7,7 168,18 1924,8

Koond/keskmine 3385 43 267,1 22,1 153,17 1957,8

Üks halduskohus tagaks kohtunike ühtlase keskmise koormuse 1957,8 TKP-d. Küll aga ei

lahenda üks halduskohus kohtunike ülekoormuse probleemi. Lähtudes töökoormusmetoodikas

kokku lepitud kohtuniku normaalsest asjade lahendamise töökoormusest (1600 TKP-d) oleks

eelmisel aastal pidanud haldusasju jagama 27 täiskoormusega kohtunikule.

Ühe ringkonnakohtu loomine

Muudatuse tulemusena ühendatakse Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning Eestisse jääks üks

ringkonnakohus. Edaspidi nimetatakse kohtunik ametisse ringkonnakohtusse.

Maa- või halduskohtu lahendi peale esitatakse ringkonnakohtule kaebus, mis jagatakse lähtudes

selle sisust ja ringkonnakohtu tööjaotusplaanist kas tsiviil- haldus- või kriminaalkolleegiumi

kohtunikule. Seniste valdkondlike kolleegiumide alusel moodustatakse tsiviilkolleegium,

kriminaalkolleegium ja halduskolleegium, iga ringkonnakohtunik kuulub ühte kolleegiumi.

Ringkonnakohtu üldkogu võib otsustada, et kolleegiumides moodustatakse kitsamalt

spetsialiseerunud osakonnad. Iga ringkonnakohtunik menetleb kohtuasju lähtudes oma

spetsialiseerumisvaldkonnast kogu ringkonnakohtu piires.

Kohtunike kitsam spetsialiseerumine on määratud ringkonnakohtu tööjaotusplaanis.

Kohtuasjade jagamisel võetakse arvesse kõigi kohtunike koormust, kes asjaomast liiki nõuet

menetlevad, aga ka vajadust istungite järele vm piirkondlikkuse nõuet. Kohtuasi antakse

menetleda kohtunikule, kellel on ringkonnakohtu kohtunikest kõige väiksem koormus.

Kehtiva korra järgi (KS-i § 57 lg 1) saab kohtuniku viia tema sooviavalduse alusel üle teise

kohtusse juhul, kui soovitud kohtus on lähtudes kohtuniku spetsialiseerumisvaldkonnast sobiv

vaba ametikoht. Üleviimise otsustab Riigikohtu üldkogu, kuid justiits- ja digiministril on

siinjuures kaalukas roll, kuna tema on pädev Riigikohtu üldkogule sellekohast ettepanekut

tegema. Ühe ringkonnakohtu loomisega suureneb kohtusüsteemi paindlikkus, sest kohtunik,

kes teenistuse jooksul soovib asuda tööle teise piirkonda, saab seda teha eelkirjeldatud

üleviimise protseduuri läbimata.

Ringkonnakohtutes jagatakse apellatsioon- ja määruskaebusi kohtunike vahel kohtuasjade

menetlusliigi alusel ja kohtunike koormust arvestatakse kohtuasjade arvu põhjal.

Ringkonnakohtutele laekus 2024. aastal apellatsioon- ja määruskaebusi läbivaatamiseks kokku

2700 tsiviilasjas, 1573 süüteoasjas ja 1831 haldusasjas. Alljärgnevas tabelis on esitatud

ringkonnakohtute kolleegiumide keskmine koormus, aga selles ei kajastu ringkonnakohtuniku

kui koosseisu liikme koormus.

12

Tabel 5. Ringkonnakohtutesse 2024. aastal saabunud asjade arv ja kohtuniku keskmine

koormus

Kohus Saabunud asjade

arv Kohtunikuressurss

Keskmine

kohtuasjade arv

kohtuniku kohta

Tsiviilasjad

Tallinna Ringkonnakohus 1881 14,8 127,1

Tartu Ringkonnakohus 819 6,5 126,0

Koond ja keskmine 2700 21,3 126,8

Süüteoasjad

Tallinna Ringkonnakohus 771 6,7 115,1

Tartu Ringkonnakohus 802 5,9 135,9

Koond ja keskmine 1573 12,6 124,8

Haldusasjad

Tallinna Ringkonnakohus 1096 5,4 203,0

Tartu Ringkonnakohus 735 4,25 172,9

Koond ja keskmine 1831 9,65 189,7

Ühe ringkonnakohtu puhul ühtlustuksid sama kolleegiumi kohtunike koormused ja nii oleks

eelmise aasta andmete alusel iga tsiviilkolleegiumi kohtuniku koormus 126,8 apellatsioon- ja

määruskaebust, halduskolleegiumi kohtuniku koormus 189,7 apellatsioon- ja määruskaebust

ning kriminaalkolleegiumi kohtuniku koormus 124,8 apellatsioon- ja määruskaebust.

Kohtu eestseisuse ja osakondade moodustamine

Kohtu arengukava järgi on kohus vastutustundlikult juhitud terviklik kaasaegne organisatsioon,

mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt.

Samaliigiliste kohtute ühendamine tekitab vajaduse töötada välja täiesti uus kohtute haldus-,

personali- ja sisulise töö juhtimise mudel. Kuna suuremate asutuste juhtimisega kaasneb alati

liigse tsentraliseerimise oht, võib siinjuures olla vaja anda suurem roll struktuuriüksuste

juhtidele (nt osakonnajuhatajatele). Samuti tuleb luua tõhusad võimalused kohtu juhtimise ja

töökorralduse toimimiseks ning võimaldada paindlikult kohtus osakondi moodustada.

Kohtu esimehel peab olema võimalus kohtuasutust juhtida, kohtunike ülesanne on esmajoones

õigusemõistmine. Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamine on kohtu juhtkonna,

kohtuhaldusteenistuse (KHT)21 ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN)22 ülesanne.

Kohtunikud saavad olulisemates küsimustes kaasa rääkida kohtunike täiskogul ja väljendada

oma seisukohta kohtu üldkogul.

Konkreetsemalt on arengukavas ette nähtud järgmised meetmed:

21 KHT pädevus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533 22 KHAN-i pädevus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533

13

 kujundada kohtu juhtimismudel, kus eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise, kohtu

osakondade moodustamise ja kohtunike osakondadesse jagunemise otsustab kohtuasutust

juhtiv eestseisus, mille liikmete hulgas on mh kohtu üldkogu valitud kohtunik(ud);

 tugevdada kohtu üldkogu rolli kohtu arengusuundade määramisel ning üldistes küsimustes

seisukohtade kujundamisel ja arvamuste andmisel;

 näha ette esimese astme kohtute jagunemine spetsialiseerumisvajadust arvestades tõhusaks

toimimiseks sobiva suurusega osakondadeks, mille tööd korraldab juhtimisülesannete täitmisel

kohtu esimehele alluv kohtunik;

 kasutada töökorralduse kujundamisel maksimaalselt spetsialiseerumise ja meeskonnatöö

eeliseid;

 korraldada menetlusgrupi tööd, lähtudes otstarbekusest ja personali motiveerimisest.

Maa- , haldus- ja ringkonnakohtus moodustatakse kohtu eestseisus. Kohtu eestseisus on kohtu

juhtimisorgan. Kohtu eestseisus kinnitab kohtu tööjaotusplaani. Kohtu eestseisus nõustab kohtu

esimeest kohtu juhtimisel ja esitab arvamuse kohtu tegevust puudutavate oluliste otsuste

tegemisel. Kohtu eestseisusesse kuuluvad esimese astme kohtutes osakondade juhatajad ja

ringkonnakohtus kolleegiumite esimehed ning lisaks kohtunike üldkogu poolt neljaks aastaks

valitud liikmed. Kohtunike üldkogu valitud liikmete arv ja valimise kord määratakse kindlaks

kohtu kodukorras. Eestseisuse töö tagamine ja korraldamine on kohtu esimehe ülesanne, kuid

eestseisuse saab kokku kutsuda vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel.

Esimese astme kohtus moodustatakse spetsialiseerumisvaldkondade järgi osakonnad.

Maakohtus on süüteo- ja tsiviilosakonnad. Osakondade arvu ja üksikasjalikumad

spetsialiseerumisvaldkonnad määrab kohtu eestseisus tööjaotusplaanis.

Tööjaotusplaanis määratakse iga kohtunik ühe osakonna koosseisu vastavalt tema

spetsialiseerumisvaldkonnale. Lähtudes õigusemõistmise vajadustest otsustab kohtuniku

üleviimise süüteoosakonnast tsiviilosakonda ja vastupidi kohtu esimees. Kohtuniku üleviimine

toimub erandjuhul ja on põhjendatud eelkõige töökoormuse märgatava muutumisega, näiteks

kui ühe valdkonna osakonnas töömaht suureneb ning teises väheneb. Kui kohtunik ei nõustu

üleviimisega teise valdkonna osakonda, võib ta kuu aja jooksul ametist lahkuda ja talle

makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

Ringkonnakohtus on haldus-, tsiviil -ja kriminaalkolleegium. Tööjaotusplaanis määratakse iga

kohtunik ühe kolleegiumi koosseisu vastavalt tema spetsialiseerumisvaldkonnale. Kohtuniku

üleviimise teise kolleegiumi otsustab kohtu esimees. Kohtuniku üleviimine toimub erandjuhul

ja on põhjendatud eelkõige töökoormuse märgatava muutumisega, näiteks kui ühes valdkonnas

töömaht suureneb ning teises väheneb. Kui kohtunik ei nõustu üleviimisega teise kolleegiumi,

võib ta kuu aja jooksul ametist lahkuda ja talle makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

Kohtu üldkogu pädevuses on kohtu kui terviku töökoormuse küsimused, st kuidas tagatakse

kohtunike töökoormuse võrdsus ja üldiste põhimõtete loomine, mis tagavad kohtuasjade võrdse

jagamise osakondade vahel.

14

Lähtudes kitsamast spetsialiseerumisest võivad ühe valdkonna osakonnad jaguneda omakorda

menetlusgruppideks, kus on üldjuhul kolm kuni seitse kohtunikku ja ülesannete olemusest

sõltuvalt erinev arv kohtujuriste ja istungisekretäre. Kohtujuristide ja istungisekretäride arv

võib vajalike ülesannete mahust sõltuvalt olla suurem. Mõnes menetlusgrupis võib tulevikus

olla peale juristide ka muu valdkonna spetsialist, nt lastetöö asjatundja, finantsaudiitori taustaga

spetsialist vms. Menetlusgruppi kuulub piisavalt palju kohtujuriste ja istungisekretäre, kes

tavaolukorras üksteist asendavad. Kohtujuristide ja istungisekretäride puhul on oluline nende

meeskonda kuuluvuse tunne ning võimalus vahetu juhiga iga päev suhelda. Menetlusgrupi tööd

koordineerib üks menetlusgruppi kuuluv kohtunik, kes on menetlusgruppi kuuluvate ametnike

vahetu juht. Menetlusgruppi juhtivale kohtunikule makstakse lisatasu.

Tööjaotusplaani koostamine. Menetlusosalistel peab säilima võimalus kohtuga suhelda ning

osaleda istungil endale lähimas kohtumajas. See aga tähendab omakorda, et lahendamist vajab

küsimus, kuidas korraldada menetlusosalise suhtlus kohtuga nii, et kohtunikke ja teisi

kohtuteenistujaid ei peaks pidevalt saatma lähetusse eri linnades asuvate kohtumajade vahel.

Kas tööjaotuspaanis või siis KHAN-i23 antud tööjaotusplaani koostamise suunistes tuleb

kindlaks määrata üldpõhimõtted, kuidas istungi pidamise kohta määrata. Üldine põhimõte

peaks olema, et mida inimkesksemal teemal, nt perekonnaasjades, füüsilise isiku

maksejõuetusasjades vms vaieldakse, seda rohkem tuleks arvestada, et menetlus toimuks

inimese jaoks võimalikult kodu lähedal. Teiste kohtuasjade puhul ei ole selline lähenemisviis

põhjendatud. Näiteks kahe juriidilise isiku vahelise kohtuvaidluse puhul ei ole põhjendatud, et

selline kohtuasi lahendataks juriidilise isiku asukohale lähimas kohtumajas. Juriidiliste isikute

või riigiasutuste esindajad peaksid üldjuhul sõitma kohtu määratud istungi toimumise kohta.

Sel juhul saab tööjaotusplaanis kindlaks määrata, et näiteks asjad, mille arutamise istung

toimuks Tartus, antakse neile kohtunikele, kelle teenistuskoht asub seal. Need asjad, mida

eeldatavasti saab lahendada kirjalikus menetluses või mille puhul on pooled avaldanud, et

nõustuvad videoistungiga, jagatakse üle Eesti, tagades kohtunike ühetaolise töökoormuse.

Kohtuasjade jagamise süsteem peab arvestama lisaks koormuse ühtlustamisele ka istungite ja

menetlusosalise ärakuulamise puhul kohtuniku läheduse ja menetlusosaliste ootustega,

vältimaks kohtunike ja menetlusosaliste ebamõistlikku sõitmist asjade lahendamisega seoses.

Istungimenetlus ei ole eesmärk omaette, vaid asjade tõhusa ja avaliku menetlemise vahend,

mille vajalikkust tuleb alati kaaluda. Eesmärk ei ole piirata kohtuistungi pidamist juhtudel, kus

see on vajalik ja põhjendatud, nt tunnistajate ülekuulamiseks, selgitamiskohustuse täitmiseks

või poolte kompromissile suunamiseks. Professionaalsete esindajate osavõtuga korralduslikke

eelistungeid peaks saama üldjuhul teha ka videosilla vahendusel, ilma et kohtuasja lahendamise

kvaliteet kannataks. Kohtuasjade jagamisel tuleb arvestada ka seda, mis liiki asjades on istung

eeldatavasti vajalik. Videosilla vahendusel tehtavate menetlustoimingute ringi tuleks laiendada,

kohtunike kaalutlusvabadust suurendada ning vastavat tehnikat, selle töökindlust ja kvaliteeti

parandada. Isegi kui jätta tehnilised probleemid kõrvale, võib kohtuniku ja menetlusosaliste

vahetu kontakt kohtuistungil olla siiski vajalik – näitena võib tuua tunnistajate küsitlemise, mis

ei pruugi videolahenduse korral vastata õiglase ja sõltumatu õigusemõistmise aluspõhimõtetele.

23 KHAN-i pädevus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533

15

Lisaks peab arvestama, et isegi kui menetlusnormid ei eelda menetlusosaliste ja kohtuniku

füüsilist viibimist samas asukohas (ka näiteks tunnistajate ülekuulamiseks), võib kohtunik seda

asja kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks vajalikuks pidada.

1.3. Teine võimalik lahendus: kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse

kohtualluvust muutmata

Kohtu arengukava näeb ette, et kohtunike tööjaotusplaan tuleb koostada selliselt, et tagatud on

eesmärgipärane ja tõhus spetsialiseerumine ning samas kohtunike ühetaoline töökoormus, mis

saavutatakse eelkõige teatavat liiki kohtuasjade jagamisega kõigile kohtunikele kohtuteüleselt.

Alternatiivse lahendusena kohtuid ei ühendata. Eestis säilib senine kohtusüsteem ehk neli

maakohut, kaks halduskohut ja kaks ringkonnakohut, ka kohtute tööpiirkondi ei muudeta.

Piirkondlik kohtualluvus, mis sõltub konkreetse kohtu tööpiirkonnast, jääb alles, st

menetlusosalise jaoks on kohtualluvus endiselt ette aimatav.

Eri piirkonna kohtunike erineva töökoormuse probleemi lahendamiseks lisandub reegel, et

kohtualluvust muutmata jagatakse teatud liiki kohtuasjad lahendamiseks teise maakohtusse või

teise halduskohtusse. Kohtuasjade liigid sätestatakse seadusega. Kohtuasi esitatakse kas maa-

või halduskohtusse. Kohtuasjade jagamisel tehakse vahet, kas esitatud kohtuasi tuleb läbi

vaadata kohtuasja saanud kohtus või tuleb kohtuasi suunata lahendamiseks teise kohtusse,

kusjuures asja kohtualluvus ei muutu. Kohtuasi antakse alluvusjärgsest kohtust välja kohtusse,

kus kohtuniku koormus on asja suunamise ajal kõige väiksem. Asja menetlema hakkava

konkreetse kohtuniku määrab kindlaks selle kohtu tööjaotusplaan.

KS-i §-s 451 on ka praegu sätestatud sarnane kord. Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel

võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste alusel

kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik

õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Selle sätte alusel on 2021. aastal Harju Maakohtu

esimehe taotlusel ja ringkonnakohtute esimeeste ühise otsuse alusel suunatud teatud hulk

tsiviilasju lahendamiseks Viru ja Pärnu Maakohtule. Selle sätte täitmine osutus praktikas aga

ajamahukaks, st Harju Maakohtu esimehe taotluse esitamisest kuni esimese kohtuasja teise

maakohtusse suunamiseni kulus üle nelja kuu. Seega vajab kohtusüsteem meedet, mis pidevalt

ühtlustaks eri piirkondade kohtunike töökoormust. VTK ettepaneku kohaselt ei suunata

kohtuasju teise kohtusse mitte erandkorras, vaid suunatavate kohtuasjade liigid on seadusega

kehtestatud ja sellise reegli kohaselt jagatakse asju pidevalt.

Kohtuasjade jagamine peab tagama kohtunike ühetaolise töökoormuse kõigi maa- või

halduskohtute piires. See tähendab, et tsiviilasju lahendavate kohtunike koormus on võrdne

kõigis neljas maakohtus ning süüteoasju lahendatavate kohtunike koormus samuti.

Halduskohtunike koormus on võrdne kahe halduskohtu piires. Kui arvestatav osa kohtuasju

jagatakse kohtuteüleselt, tekib ka väiksema piirkonna kohtunikel võimalus kitsamalt

spetsialiseeruda.

Ringkonnakohtu kohtunikele menetluste jagamisel muudatusi ette ei nähta. Kohtuasjade

jagamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse ühe ringkonnakohtu piires.

16

Tsiviilkohtumenetlus. Kohtuasja jagamisel kohtunikule võetakse arvesse maakohtute

tsiviilosakondade kohtunike koormust. Menetlusseadustikus sätestatud kohtuasi jagatakse

kohtunikule, kellel on tsiviilasju lahendavatest maakohtunikest kõige väiksem koormus.

Ka alternatiivsel juhul peab kohtuasjade jagamise põhimõtted ja süsteem tagama kohtunikele

maakohtuteülese ühetaolise koormuse. Alljärgnevas tabelis on esitatud 2024. aastal

maakohtutesse saabunud tsiviilasjade arv ja kohtunike keskmine koormus. 2024. aastal laekus

maakohtutele 35 238 tsiviilasja 156 715,78 TKP väärtuses, mis tähendab, et maakohtuniku

keskmine koormus oli 1685,12 TKP-d. Iga kohtuniku tegeliku aastase koormuse ja

spetsialiseerumise määrab kohtu tööjaotusplaan. Tööjaotusplaani peab lisanduma põhimõte,

kuidas kohtuteüleselt jagatud tsiviilasju igas maakohtus niiviisi jagada, et oleks tagatud

kohtunike ühetaoline koormus maakohtute üleselt.

Tabel 6. Maakohtutesse 2024. aastal saabunud tsiviilasjade arv ja kohtuniku keskmine

koormus

Kohus Saabunud

asjade arv

Saabunud

asjade

väärtus TKP-

des

Kohtunik

u-ressurss

Asjade arv

kohtuniku

kohta

Koormus

kohtuniku

kohta

Harju Maakohus 17 187 77 737,14 44,5 386,2 1746,9

Pärnu Maakohus 4298 19 907,68 12,6 341,1 1580,0

Tartu Maakohus 9324 38 761,84 22,7 410,7 1707,6

Viru Maakohus 4429 20 309,12 13,2 335,5 1538,6

Koond/keskmine 35 238 156 715,78 93,0 378,9 1685,12

Eelmise aasta andmete põhjal erines kohtuniku keskmine koormus 208,3 TKP võrra (1538,6

TKP-st Viru Maakohtus kuni 1746,9 TKP-ni Harju Maakohtus), mis tähendab, et statistiliselt

ei ole keskmise koormuse erinevused suured, kuid loodav reegel võimaldab kiiresti ja ilma

lisategevusteta reageerida olukorrale, kus ootamatult laekub ühte piirkonda palju asju või on

mõnes kohtus pikema aja vältel arvestatav hulk kohtunikke töölt eemal. Samuti võimaldab

osade kohtuasjade püsiv kohtuteülene jagamine kitsamalt spetsialiseeruda ka väiksema

piirkonna kohtutes.

Lähtudes maakohtute viimaste aastate menetlusstatistika andmetest, asjade lahendamise

praktikast ja töömahust on kõige sobivamad tsiviilasjad, mida alluvusjärgsest kohtust välja

jagada, tarbijakrediidilepingute asjad. Nende asjade menetlemine toimub 99% ulatuses

kirjalikult ja neid asju on umbes 15%, mis tähendab, et nende mõju kohtunike töökoormusele

on tuntav kõikides maakohtutes. Maakohtutesse saabus 4673 tarbijakrediidiasja, s.o 24 299,6

TKP väärtuses, st nende asjade hulk on piisav, et tasakaalustada ka tekkida võivat vajadust

koormuste järskude kõikumiste ühtlustamise järele.

Süüteomenetlus. Kohtuasja jagamisel menetlejale võetakse arvesse kõikide maakohtute

süüteosakondade kohtunike koormust ning kohtuasi antakse menetlusseadustiku järgi

kohtunikule, kellel on süüteoasju lahendavatest maakohtunikest kõige väiksem koormus.

17

Alljärgnevas tabelis on esitatud 2024. aastal maakohtutesse saabunud süüteoasjade arv ja

kohtunike keskmine koormus. 2024. aastal laekus maakohtutele 15 753 süüteoasja 53 971,0

TKP väärtuses, mis tähendab, et maakohtute süüteokohtuniku keskmine koormus oli 1079,4

TKP-d. Iga kohtuniku tegeliku aastase koormuse ja spetsialiseerumise määrab kohtu

tööjaotusplaan. Tööjaotusplaani peab lisanduma põhimõte, kuidas kohtuteüleselt jagatud

süüteoasju igas maakohtusi niiviisi jagada, et oleks tagatud kohtunike ühetaoline koormus

maakohtute üleselt.

Tabel 7. Maakohtutesse 2024. aastal saabunud süüteoasjade arv ja kohtuniku keskmine

koormus

Kohus Saabunud

asjade arv

Saabunud

asjade väärtus

TKP-des

Kohtuniku-

ressurss

Asjade arv

kohtuniku

kohta

Koormus

kohtuniku

kohta

Harju Maakohus 6771 23 448,0 19,9 340,3 1178,3

Pärnu Maakohus 1927 7004,0 7 275,1 1000,6

Tartu Maakohus 3717 12 609,0 12,4 299,8 1016,8

Viru Maakohus 3338 10 910,0 10,7 311,8 1019,6

Koond/keskmine 15 753 53 971,0 50 315,0 1079,4

Eelmise aasta andmete põhjal ei ole keskmise koormuse statistilised erinevused suured, 1000,6

TKP-st Pärnu Maakohtus kuni 1178,3 TKP-ni Harju Maakohtus, kuid loodav reegel võimaldab

kiiresti ja ilma lisategevusteta reageerida olukorrale, kus ootamatult laekub ühte piirkonda palju

asju või on mõnes kohtus pikema aja vältel arvestatav hulk kohtunikke töölt eemal.

Lähtudes maakohtute viimaste aastate menetlusstatistika andmetest, asjade lahendamise

praktikast ja töömahust on kõige sobivamad süüteoasjad, mida alluvusjärgsest kohtust välja

jagada, süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise asjad. Kuigi need lahendatakse 99% ulatuses

istungimenetluses, peetakse juba aastaid need istungid videoistungina ja on seega väikese

ressursikuluga. 2024. aastal saabus maakohtutele kokku 1057 eelnimetatud asja, s.o 2431,1

TKP väärtuses, st nende asjade hulk on piisav, et tasakaalustada ka tekkida võivat vajadust

koormuste ühtlustamise järele.

Seaduses sätestatud asjade pidevalt teise maakohtusse lahendada suunamine ilma kohtualluvust

muutmata võimaldab kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja ka olukorrale, kus

ootamatult on tekkinud vakantsed kohtunikukohad, mida ei õnnestu mõistliku aja jooksul täita.

Samuti võimaldab selline meede väiksemas kohtus kitsamalt spetsialiseeruda. Seega on

võimalik VTK eesmärk saavutada ilma kohtuid ühendamata, säilitades üle-eestilise kohtute

võrgustiku ja mõistliku suurusega kohtuasutused.

Halduskohtumenetlus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu24 näeb juba

ette kohtuasjade jagamise muutmise. Eelnõu kohaselt jagatakse kinnipeetavate kohtuasjad

pärast selleks vajaliku kohtute infosüsteemi arenduse elluviimist halduskohtute üleselt, mitte

kinnipeetava viibimiskoha järgi. Samamoodi muudetakse ka hankeasjade jagamist, mis ühest

24 HKMS-i eelnõu. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d4258ac-f45a-4f96-8133-acef12af9a91

18

küljest võimaldab ühtlustada kohtute koormust ning teisest küljest võimaldab kohtul

spetsialiseeruda rohkem hankeasjadele. Kinnipeetavate kaebuste eelkirjeldatud põhimõtete

järgne jagamine tagab Tallinna ja Tartu halduskohtu ühetaolise töökoormuse, säilitades

juhuslikkuse printsiibi ja võimaldades mõlema halduskohtu kohtunike spetsialiseerumist.

Praktikas tähendaks see seda, et iga uus kinnipeetava algatatud kohtuasi antakse menetleda

Tallinna või Tartu halduskohtunikule, kellel on kohtuasja menetleda andmise ajal kõige

väiksem koormus.

Kinnipeetavate kaebused moodustavad halduskohtuasjade koguarvust märkimisväärse osa.

2024. aastal oli kinnipeetavate kaebusi 824 (2024. aastal esitati halduskohtutesse 3385 kaebust,

millest kinnipeetavate kaebused moodustasid 24,3%), millest 598 saabus Tartu Halduskohtusse

ja 226 Tallinna Halduskohtusse. Kinnipeetavate kaebuste arv vanglate kaupa erineb eelkõige

seetõttu, et Tartu Halduskohtu tööpiirkonnas on nii Tartu vangla kui ka Viru vangla. Kahe

vangla olemasolu Tartu Halduskohtu tööpiirkonnas tähendab, et selle kohtu tööpiirkonnas

viibivate kinnipeetavate arv olnud aastaid suurem kui Tallinna Halduskohtu tööpiirkonnas

viibivate kinnipeetavate arv.

Kinnipeetavate kaebuste ja hankeasjades esitatud kaebuste halduskohtute ülene jagamine

mõjutab halduskohtute töökoormust positiivselt, töökoormus jaotub halduskohtute vahel

senisest ühtlasemalt, ning muudab kohtuasjade jagamise paindlikumaks ja õiglasemaks. Samuti

võimaldab kinnipeetavate kaebuste kohtuteülene jagamine spetsialiseeruda ka kaheksa

kohtunikuga Tartu Halduskohtus.

2. Asenduskohtunike süsteemi loomine

2.1. Probleem ja eesmärk

Kohtu arengukavas rõhutatakse, et õigusemõistmine peab ühiskonnas õigusrahu ja

õiguskindluse tagamiseks olema professionaalne, kättesaadav ja kiire. Ühetaolise ja ühtlase

kvaliteediga õigusemõistmise tagamiseks on arengukavas ühe meetmena ette nähtud

asenduskohtunikest koosneva kohtunikereservi loomine. Kohtusüsteemil puudub praegu võime

tulla toime töökoormuse ootamatu kasvuga. Ajutise töökoormuse kasvu leevendamiseks ja

kohtuasjade mõistliku menetlusaja tagamiseks on vaja luua regulatsioon, mis võimaldaks

määrata esimese või teise astme kohtusse asenduskohtuniku.

Praeguses julgeolekuolukorras võib potentsiaalseks ohuks kujuneda väljastpoolt Euroopat

saabuvate välismaalaste arvu järsk kasv, mistõttu võib kohtusse tulevate asjade arv lühikese aja

jooksul oluliselt suureneda ning see võib kohtute töö halvata. Euroopa Liidu ühise varjupaiga-

ja rändehalduse reformi25 raames tekib Eestile kohustus luua piirimenetluse süsteem, mis seni

meie õigussüsteemis puudub. Eesti peab olema valmis piirimenetluse suutlikkuse arvutamise

valemist26 lähtudes igal ajahetkel menetlema 27727 välismaalasega seotud kohtuasja. Euroopa

25 https://www.europarl.europa.eu/topics/en/article/20170627STO78418/reforming-the-common-european-

asylum-system 26 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401348 27 Eesti osakaalu 0,9% arvutamine: 86 ebaregulaarset piiriületust + 565 sisenemisest keeldumist 2021. aastal + 42

ebaregulaarset piiriületust + 5465 sisenemisest keeldumist 2022. aastal + 152 ebaregulaarset piiriületust + 5855

19

Komisjon korrigeerib menetlusvõimet ja see laieneb nii illegaali- kui ka rahvusvahelise kaitse

menetlustele.28

Hetkel KS-is asenduskohtuniku institutsioon puudub, mistõttu tuleb ajutiselt teenistusest eemal

viibiva (nt lapsehoolduspuhkus, pikaajalisel haiguslehel viibimine, enesetäiendamine vms) või

täitmata kohtuniku ametikoha töö jaotada teiste sama kohtu kohtunike vahel. Ajutiselt eemal

viibivale kohtunikule asendajat ei võeta, kuivõrd PS-i § 147 ja KS-i § 3 lg 1 kohaselt

nimetatakse kõik kohtunikud ametisse eluaegsetena. Praegu on Eesti 256 kohtunikukohast

täidetud 246. Pensionile läinud kohtuniku töö jagatakse teiste kohtunike vahel seni, kuni

ametisse nimetatakse uus kohtunik. Aastatel 2024–2029 tekib pensionile jäämise õigus 33

kohtunikul.29 Ühe kohtunikukoha täitmine konkursi kuulutamisest kuni ametisse nimetamiseni

võtab aega 9–10 kuud, seejuures ei ole sobivate kandidaatide puudumise tõttu välistatud ka

konkursi luhtumine. Arvestades, et kohtuasjad on muutunud üha keerukamaks ja mahukamaks

ning nende lahendamine aeganõudvamaks, tähendab see suuremat töökoormust teistele

kohtunikele ja menetluses olevate kohtuasjade menetlusaja pikenemist. Kohtute koormus on

kõikuv ja võib ajutiselt kasvada. Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika30 näitab

viimastel aastatel kohtuasjade arvu üldist kasvu, ennekõike tsiviil- ja haldusasjades. Olukorras,

kus kohtu koormus kasvab kohtuasjade arvu suurenemise või kohtuniku ajutise eemaloleku

tõttu, oleks vaja reservi isikutest, keda saaks vajadusel kiiresti kohtunikena rakendada, et tagada

kohtuasjade arutamine mõistliku aja jooksul.

VTK eesmärk on luua tingimused, et kohtusüsteem tuleks toime töökoormuse ajutise järsu

suurenemisega ja suure töökoormuse korral menetletaks asju mõistliku aja jooksul. Kehtiv

seadus ei võimalda kohtuniku ajutise teenistusest eemal viibimise korral nimetada ametisse uut

kohtunikku. Muudatus on vajalik, et kohtus oleks paindlik töökorraldus, mis säilitaks

teenistuses olevate kohtunike mõistliku töökoormuse ja asjade lahendamise jõudluse olukorras,

kus uute kohtuasjade hulk ootamatult kasvab või arvestatav hulk kohtunikukohti on täitmata

või viibivad kohtunikud pikemat aega teenistusest eemal.

2.2. Võimalik lahendus

Täiendades KS-i asenduskohtuniku institutsiooniga, on võimalik töökoormuse ajutise tõusuga

kohtus toime tulla. Asenduskohtunik on kohtunikule esitatavatele nõuetele vastav esimese või

teise astme kohtunik, kes kutsutakse kohtuteenistusse tähtajaliselt õigusemõistmise

korrakohase toimimise huvides töökoormuse ajutise kasvu tõttu. Asenduskohtunikuna võivad

töötada esiteks pensionile siirdunud kohtunikud, kes soovivad ja kellel pole takistust ajutiselt

tööle tulla, ning teiseks kohtunikud, kes on omal soovil teenistusest lahkunud, eeskätt KS-i § 99

sisenemisest keeldumist 2023. aastal = 12 165. Ebaregulaarsete piiriületuste ja sisenemisest keeldumiste koguarv

kõikides liikmesriikides perioodil 2021–2023 on 1 318 040. Seega 12 165 / 1 318 040 = 0,92296...%. 0,92296...%

× 30 000 = 276,888... ehk ligikaudu 277. 28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202402150 29 Kohtute aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-alguses 30 Kohtute menetlusstatistika.

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZThi

IiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9

20

lõike 1 punktides 1, 4, 7 ja 831 loetletud juhtudel, kui ametist vabastamise tinginud takistus on

kõrvaldatud. Vanuse tõttu ametist vabastatud kohtunik võib asenduskohtunikuna töötada juhul,

kui Riigikohtu üldkogu tõstab kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära. Asenduskohtunikuna

võivad töötada ka kohtunikule esitatavatele nõuetele vastavad isikud, kes on nimetatud ametisse

vabade kohtunikukohtade puudumise tõttu esmalt varukohtunikena32 ja kes samal ajal töötavad

nt vanemkohtujuristina. See võimaldaks neil omandada oskusi kohtunikuametiks ning ühtlasi

oleks tagatud kohtunike järelkasv.

Asenduskohtuniku saab nimetada esimese või teise astme kohtu teenistusse tähtajaliselt kuni

kolmeks aastaks ning vajaduse korral saab teenistusaega pikendada kokku viie aastani.

Asenduskohtuniku volitusi võib olla vaja pikendada, et talle jagatud kohtuasjad saaksid lõpuni

menetletud ja välditaks nende ümberjagamist teistele kohtunikele.

Asenduskohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul.

Pärast asenduskohtunikuna ametisse nimetamist otsustab teenistusse määramise KHAN33

Riigikohtu üldkogu vastava kohtu esimehe taotlusel ning asenduskohtuniku nõusolekul.

Asenduskohtunikud võivad töötada esimese astme kohtunikuna. Ringkonnakohtu kohtunikuna

võib asenduskohtunik töötada juhul, kui ta on nimetatud ametisse ringkonnakohtu kohtunikuna

või varukohtunikuna või Riigikohtu kohtunikuna. Maandamaks riski, et asenduskohtunike

kaudu moonutatakse kohtuniku kui põhiseaduse järgi eluaegse ameti olemust ning

kohtunikukohtade täitmine muutuks ettearvamatuks, tuleb ette näha, et asenduskohtunikke ei

või teenistusse nimetada rohkem kui kümme protsenti kohtunikukohtade koguarvust.

Asenduskohtuniku võib nimetada teenistusse ka osakoormusega.

Asenduskohtunikul on õigusemõistmisel kohtuniku volitused ja vastutus, tema suhtes saab

distsiplinaarmenetluse algatada ja ta ennetähtaegselt vabastada samadel alustel kohtuniku

ametist vabastamisega. Asenduskohtuniku üle teeb järelevalvet kohtu esimees.

Asenduskohtunikul on kohustus hoiduda teenistuse ajal tegevusest, mis võiks kahjustada

õigusemõistmise usaldusväärsust ja erapooletust ning kohtusüsteemi mainet.

Asenduskohtuniku sõltumatuse tagamiseks laienevad asenduskohtunikule kohtuniku

sotsiaalsed tagatised. Asenduskohtunikule tagatakse põhipalk võrdsetel alustel kohtunikega.

Tasu määramisel arvestatakse pensionit ja osakoormust. Pensionil olevale kohtunikule

makstakse tasuna riikliku pensioni ja kohtuniku töötasu vahe. Osakoormusega töötamise korral

vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega asenduskohtunikule makstavat palka.

Asenduskohtuniku teenistus lõpeb tähtaja möödumisega. Kohtuniku ametikoha vabanemise

korral võib asenduskohtuniku tema avalduse alusel ja vastava kohtu esimehe ettepanekul üle

31 KS-i § 99 lg 1 alusel kohtunik vabastatakse ametist:

1) kohtuniku enda soovil;

4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;

7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku

ametikitsendustega;

8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. 32 KrMS-i § 18 lg 4 järgi on võimalik kaasata kohtuistungile varukohtunik juhuks, kui kriminaalasja kohtulik

arutamine on aeganõudev ja võib tekkida vajadus kohtunik asendada. 33 KHAN-i pädevust vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533.

21

viia vabale kohtunikukohale ning selleks ei ole vaja Vabariigi Presidendil teda uuesti ametisse

nimetada. Samas ei välista see avaliku konkursi korraldamist ja asenduskohtuniku

kandideerimist avaliku konkursi korras.

Ettepanek on tehtud muu hulgas selliste riikide eeskujul, kus kohtusüsteemi kaasatakse esimese

ja teise astme kohtunikule esitatavatele nõutele vastavaid asenduskohtunikke, keda saaks

rakendada tähtajaliselt kohtuasjade lahendamisel eelkõige olukorras, kus kohtute koormus

ajutiselt kasvab. Rootsi asenduskohtunikud34 on kohtunikuameti ettevalmistusteenistusel

osalevad isikud, kelle ettevalmistus kestab neli aastat, mille ajal töötavad kohtunikukandidaadid

esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus. Belgias35 on asenduskohtunikud peamiselt

pikaajalise kogemusega advokaadid, notarid, ülikooli õppejõud, kes peavad enne

asenduskohtunikuna ametisse nimetamist sooritama eksami, või pensionile jäänud kohtunikud,

keda on võimalik tähtajaliselt tagasi kutsuda. Prantsusmaal36 tegutsevad asenduskohtunikena

ametist lahkunud kohtunikud, kelle volitused kestavad maksimaalselt viis aastast, mida ei ole

võimalik pikendada, ning lõpevad igal juhul kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära saabudes.

3. Kohtuniku ametist vabastamine ja lisatasu maksmine

3.1. Probleem ja eesmärk

Kohtu arengukava järgi kujundatakse kohus atraktiivseks tööandjaks, kus noorte värbamist ja

kohtunike arengut toetatakse süstemaatiliselt ning töötajatele pakutakse nüüdisaegset ja

turvalist töökeskkonda.

Kohtu arengukava järgi tuleb pöörata järjekindlalt tähelepanu kohtuniku töö kvaliteedile.

Selleks tuleb luua kohtuniku töö kvaliteedi hindamise ja tagasisidestamise süsteem. Tõhustada

tuleb järelevalvet ametikohustuste täitmise üle.

Kohtuniku ametist vabastamine

Kehtiva seaduse järgi võib kohtuniku ametist vabastada kohtuniku enda soovil; vanuse tõttu;

ametisse sobimatuse tõttu (kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist); tervise tõttu; kohtu

likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui on

lõppenud väljaspool kohut töötamise tähtaeg ja kohtunik ei ole esitanud nimetatud

tagasipöördumise teadet; kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis

ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega; kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt

välistab isiku kohtunikuks nimetamise.

Ametist vabastamist tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada (KS-i § 99 lg 1 p 4), ei ole

KS-is üksikasjalikumalt reguleeritud. Lahtiseks on jäetud, kes määrab kindlaks, kas haigus

takistab kohtunikuna töötada ja kas tegemist on püsiva takistusega. Mõistlik on siiski eeldada,

et selline hinnang antakse eelkõige kohtuniku avalduse alusel (kui ta on võimeline seda esitama)

34 https://e-

justice.europa.eu/39442/EN/initial_training_of_judges_and_prosecutors_in_the_european_union?SWEDEN&ac

tion=printMS&init=true&member=1 35 CEPEJ Evaluation Report 2024, lk 49. https://rm.coe.int/cepej-evaluation-report-part-1-en-/1680b272ac 36 https://e-justice.europa.eu/29/ET/types_of_legal_professions?FRANCE&clang=en

22

ja tema terviseandmete põhjal ning asjaomase kohtu esimehe arvamusena. KS-i § 99 lg 1 p 4

kohaldatavuse tagamiseks tuleb seaduses reguleerida ka kohtuniku terviseandmete kogumine

ilma tema nõusolekuta. Kuigi rahvusvahelistes allikates on kohtuniku võimetus täita oma

ametikohustusi toodud välja ühe n-ö aktsepteeritava kohtuniku ametist tagandamise alusena

(nt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 17.11.2010. a soovitus CM/Rec(2010)12, p 50; EKo

C-192/18, Euroopa Komisjon vs. Poola, 05.11.2019, p 113; EKo C-619/18, Euroopa

Komisjon vs. Poola, 24.06.2019, p 76), tuleb arvestada, et neis peetakse ametist tagandamise

all silmas pigem üldiselt kohtuniku ametist vabastamist ilma tema nõusolekuta, mitte kitsalt

kohtuniku n-ö väljaheitmist ametikaaslaste hulgast, nagu on ametist tagandamist käsitatud Eesti

õiguses.37

Avaliku teenistuse seaduses (ATS) on ette nähtud, et ametniku võib teenistusest vabastada

töövõime vähenemise tõttu, kui ametnik ei saa oma teenistusülesandeid täita üle nelja kuu

järjest või üle viie kuu aasta jooksul (ATS-i § 93). Kohtunikele seda sätet ei kohaldata.

Kohtunik, kes soovib tervise tõttu ametist vabastamist, võib esitada avalduse ametist

vabastamiseks omal soovil (KS-i § 99 lg 1 p 1).

Kohtusüsteemil peab olema meede kohtunike füüsilise ja vaimse terviseseisundi hindamiseks.

Praegu on ükskõik millise tervisehäirega kohtunikku võimalik ametist vabastada ainult tema

enda algatusel, muid mehhanisme kohtusüsteemil selleks ei ole. Näitena võib tuua, et kui

Soomes38 kaotab kohtunik haiguse, puude või vigastuse tõttu töövõime, on ta kohustatud

ametist lahkuma. Juhul kui töövõimetu kohtunik ise oma ametist ei loobu, otsustab tema ametist

vabastamise kiireloomulise küsimusena kõrgema astme kohus (esimese astme kohtu kohtuniku

puhul apellatsioonikohus, teise ja kõrgeima astme kohtunike puhul riigikohus, seejuures on

otsus edasikaevatav). Rootsi seadusandluses39 on antud kõrgeimale kohtule õigus suunata

kohtunikke terviseekspertiisi.

Sellise meetme loomiseks tuleb KS-is seada sisse täpsem korraldus kohtuniku ametist

vabastamiseks tervise tõttu. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses40 on kirjas, et

kohtunike ametiaeg peab olema sätestatud seadusega ning kohtuniku võib ametist tagandada

ainult juhul, kui tegemist on distsiplinaar- või kriminaalvastutust kaasa toova tõsise

rikkumisega või kui kohtunik ei suuda enam korrakohaselt täita oma ametiülesandeid.

Ennetähtaegselt pensionile jäämine peaks olema võimalik ainult kohtuniku enda soovil või

meditsiiniliste näidustuste korral.

Asjaolud, mis lubavad kohtuniku töövõimes kahelda, peavad kindlasti olema selgelt

põhjendatud ning dokumenteeritud, kuid võivad olenevalt kohtuniku tervisliku seisundi

iseloomust varieeruda. Sellistel puhkudel on kindlasti oluline mõelda läbi ka ekspertiisi järel

tehtud otsuse vaidlustamise mehhanism.

37 V. Saarmets, PS-i § 147 kommentaarid, p 19. https://pohiseadus.ee/sisu/3631/paragrahv_147 38 Vt Courts Act (Finland), Chapter 16, Section 2 (Relieving a judge of his or her office on the basis of work

disability). 673/2016 | Säädöskäännökset | Finlex 39 Vt The Swedish Code on Judicial Procedure, Chapter 3 (The Supreme Court), Section 3. ds_engelsk.PDF 40 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 17.11.2010 soovitus

CM/Rec(2010)12

23

Kohtusüsteemil peab olema võimalik vabastada kohtunikuametisse sobimatud isikud ka pärast

kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest. Esmajoones on sellist võimalust vaja siis, kui

kohtunik ei suuda pidevalt asju mõistliku aja jooksul lahendada, tema kutseoskused halvenevad

ja kohtulahendite kvaliteet ilmselgelt ei vasta enam kohtunikult oodatavale või kui ta keeldub

järjekindlalt osalemast koolitustel või muul viisil kutseoskuste täiendamisest41.

Laiendada tuleb kohtuniku ametist vabastamise aluseid ja võimaldada ka pärast kolme aasta

möödumist ametisse nimetamisest vabastada ametist kohtunik kes on kohtunikuametisse

sobimatu.

Kohtunikule lisatasu maksmine

Kohtuniku ametipalk ja lisatasude maksmine on sätestatud seadusega. Kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seadus42 näeb ette kohtuniku palgamäära ja koefitsiendi, kohtute seadus lisatasu

maksmise alused.

Praegu makstakse kohtunikule lisatasu kohtu esimehe ja osakonna või kolleegiumi esimehe

ülesannete täitmise eest, valves oldud aja eest ja kohtuniku juhendamise eest.

VTK lähtub töögrupi ettepanekust võimaldada motiveerivat lisatasu ka enam panustavatele

kohtunikele (sh menetlusgruppi juhtivale kohtunikule).

VTK eesmärk on kujundada ühtne, võimekas, hästi toimiv ning muutustega kohanev

kohtunikkond, et tagada kvaliteetne ja tõhus õigusemõistmine. Menetlusosalistele tuleb tagada

kvaliteetne õigusemõistmine, vältides olukorda, kus nende kohtuasja menetleb kohtunik, kelle

tervislik seisund ei võimalda tal tegelikult korrakohaselt õigust mõista või kes on

kohtunikuametisse sobimatu.

3.2. Võimalikud lahendused

Kui tervis takistab kohtunikuna töötada, võib kohtuniku tema nõusolekuta ametist vabastada

Riigikohtu üldkogu.

Vabastamine tervise tõttu on ametist vabastamise alus juhul, kui kohtunik ei esita ametist

lahkumise avaldust, kuid tema füüsiline või vaimne terviseseisund takistab tal kohtunikuna

nõuetekohaselt töötamast. Kohtuniku võib ametist vabastada töövõime vähenemise tõttu, kui

kohtunik ei saa oma teenistusülesandeid täita üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

Kohtuniku võib ametist vabastada, kui on alust arvata, et võimetust täita teenistusülesandeid

esineb sama aasta jooksul korduvalt ning seetõttu oleks kohtu töökorraldusele tekkiv

lisakoormus ebaproportsionaalselt suur.

Ametist vabastamise eeldus on vastava kohtu esimehe või Riigikohtu esimehe taotlus ning

Riigikohtu üldkogu ja selle ettepanekul ka Vabariigi Presidendi otsus. Seisukoha

kujundamiseks võib üldkogu määrata kolm sõltumatut eksperti, kel on õigus tutvuda kohtuniku

41 Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu

(KS-i § 6 lg 2). Koolitusnõukogu määrab igal aastal koolitusprogrammi osa, milles ettenähtud koolituse läbimine

on kohtunikule kohustuslik (KS-i § 44 lg 5). Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning

osalema koolituses (§ 74 lg 1). 42 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus – Riigi Teataja

24

terviseandmetega. Eksperdikulud tuleks kanda nii nagu ekspertide määramisel

kohtumenetluses.

Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku ametist vabastada ametisse sobimatuse tõttu ka pärast

kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest.

Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku ametisse sobimatuse tõttu vabastada ka pärast kolme aasta

möödumist ametisse nimetamisest, esmajoones juhul, kui kohtunik ei suuda pidevalt asju

mõistliku aja jooksul lahendada, tema kvalifikatsioon ja kohtulahendite kvaliteet ilmselgelt ei

vasta enam kohtunikult oodatavale või kui ta keeldub järjekindlalt osalemast koolitustel või

muul viisil oma kutseoskuste parandamisest ega ole probleemi lahendanud ka asjaomase kohtu

esimehe või Riigikohtu esimehe selleks antud lisatähtaja jooksul.

Minimeerimaks kohtuniku sõltumatuse riivet, on ametist vabastamise menetluse alustamise

lävend kõrge, ametist vabastamist peavad üheaegselt taotlema nii asjaomase kohtu esimees,

Riigikohtu esimees kui ka KHAN. Lisaks tuleb kohtunikule anda probleemi lahendamiseks ja

kutseoskuste täiendamiseks lisatähtaeg.

Kohtunikule võib maksta lisatasu teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest

märgatavalt suurema koormusega töötamise eest või lahendades suurepärast kvalifikatsiooni

nõudvaid asju kohtuasutuse eelarve piires.

VTK ettepanek võimaldab maksta kohtunikule lisaks KRAPS-i järgi fikseeritud põhipalgale

motivatsiooni suurendamiseks ja ülekoormusega töötamise hüvitamiseks lisatasu kohtu eelarve

piires.

4. Kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivus

4.1. Probleem ja eesmärk

Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises

või mittekohases täitmises (KS-i § 87). Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.

Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse.

Distsiplinaarkaristused on noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses,

ametipalga vähendamine ning ametist tagandamine (KS-i § 88).

Kehtiva seaduse kohaselt distsiplinaarkaristus kustub (KS-i § 88 lg 6), kui kohtunik pole aasta

jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.

Distsiplinaarkolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.

Kohtute arengukava rõhutab, et kohtusüsteem tajub oma vastutust õigusemõistmise kvaliteedi

tagamisel. Järelevalve ja distsiplinaarmenetluse põhimõtted on selged ja eesmärgistatud.

Samuti nähakse ette õigusemõistmise kvaliteedi süsteemne jälgimine ning kohtunike ja

kohtuteenistujate arenguvõimaluste toetamine.

VTK eesmärk on tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust ning suurendada

kohtuniku vastutust toimepandud rikkumiste eest.

25

4.2. Võimalik lahendus

Distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega pikendada ühelt aastalt kolmele ja kaotada võimalus

seda lühendada. Kohtuniku distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul

pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.

5. Kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll

5.1. Probleem ja eesmärk

Kohtunikul on ametikohajärgselt riigisaladusele juurdepääsu õigus. Kohtunikuks kandideerija

peab enne kohtunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab

kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on

kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile

riigisaladuse tasemetele (KS-i § 54).

Kohtunikukandidaat peab olema julgeolekukontrolli läbinud enne kohtunikueksamikomisjoni

hindamist. Avaliku teenistuse tippjuhtide kandidaadid läbivad julgeolekukontrolli pärast seda,

kui nad on osutunud konkursil valituks, kuid enne ametisse nimetamist.

Julgeolekukontroll on isikuandmete töötlemise protsess, mille käigus hinnatakse isiku

võimalikke julgeolekuriske, lojaalsust, ausust ja usaldusväärsust. Julgeolekukontrolli eesmärk

on tuvastada, kas isikule on võimalik anda juurdepääsuõigus ehk võimaldada isiku ligipääs

riigisaladusele. Julgeolekukontrolli on õigus teha Kaitsepolitseiametil (KAPO). Juurdepääsuloa

andmise otsustab KAPO hiljemalt kolme kuu jooksul arvates juurdepääsuloa saamiseks

nõutavate dokumentide esitamisest43.

Seega peavad kõik esimese ja teise astme kohtunikukohale kandideerijad enne Riigikohtu

üldkogu ette jõudmist olema läbinud julgeolekukontrolli. Selline korraldus on ebamõistlik,

pikendab kandideerimisprotsessi ega arvesta kohtusüsteemi tegelike vajadustega.

Esiteks on juurdepääs riigisaladusele vajalik alles tööülesannete täitmiseks, mitte

kandideerimiseks. Teiseks võtab KAPO-lt asjatult ressurssi selliste isikute kontroll, kes

üldkogu toetust tõenäoliselt kunagi ei saaks. Kolmandaks tähendab julgeolekukontrollile

allumine ainuüksi kandideerimise eeldusena kandidaadile olulist privaatsuse riivet

(mitmekuune jälgimise all olek, isikliku elu ja tegemiste uurimine), mis võib peletada

kandideerimast häid kandidaate, esmajoones nt advokaate, kelle kutsetegevus võib olla

julgeolekukontrolli ajal mõnevõrra häiritud. Praktikas on korduvalt tekkinud olukord, kus

kohtunikukonkurssi ei saa lõpule viia, sest mõnele kandidaadile on julgeolekukontroll tegemata

ning tavaliselt kestab see mitu kuud.

Kandidaatide isikuomadusi saab hinnata ka julgeolekukontrollita. Kui julgeolekukontroll

tekitab küsitavusi, võib üldkogu oma esialgse otsuse ümber vaadata ja kandidaadi esitamisest

loobuda.

43 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024011

26

VTK eesmärk on lõpetada kõigi kohtunikukandidaatide kohustuslik julgeolekukontroll.

Edaspidi ei koormataks julgeolekukontrolliga kõiki konkursil osalevaid kandidaate.

5.2. Võimalik lahendus

Kohtunikukandidaat läbib julgeolekukontrolli pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on

otsustanud teha Vabariigi Presidendile esialgse ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetada.

Julgeolekukontroll toimub pärast ametikohale valimist, kuid enne ametikohustuste täitmise

alustamist. See tagab, et isikul on tööülesannete täitmiseks vajalik juurdepääsuluba.

Sel juhul ei esitata kandidaati Vabariigi Presidendile enne julgeolekukontrolli tulemuste

saamist ning Riigikohtu üldkogu võib olenevalt julgeolekukontrolli tulemustest kandidaadi

esitamisest ka loobuda või kandidaadi asendada.

6. Rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine

6.1. Probleem ja eesmärk

Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 18 lg 1 näeb ette, et üldmenetluses arutab

maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust

koosnev kohtukoosseis. Teise astme kuritegude üldmenetluses kriminaalasju ja lihtmenetluses

kriminaalasju arutab maakohtunik ainuisikuliselt. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal

rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik

ainuisikuliselt. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel jätkab maakohtunik ainuisikuliselt

õigusemõistmist nendes kohtuasjades, milles rahvakohtunik ei osalenud.

Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest

rohkem kui kaheks perioodiks (KS-i § 104). Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed

õigused kohtunikuga (KS-i § 102 lg 2).

Rahvakohtunike institutsiooni loomise eesmärk on olnud tavainimeste kaasamine

õigusemõistmisse kui menetluse läbipaistvust ja avalikkuse usaldust suurendav ja inimlikkust

lisav meede. Rahvakohtunik on kohtumenetluses üldsuse esindaja.

Praktikas esile kerkinud probleemid rahvakohtunike õigusemõistmises osalemise korral.

Rahvakohtunikul puuduvad selged tegevuspiirangud väljaspool kohtusaali, regulatsioon huvide

konflikti vältimiseks, kohtunikega võrreldav distsiplinaarvastutus ja kriminaalvastutus

õigusmõistmisevastaste süütegude eest.

Erinevalt kohtunikest võib rahvakohtunik olla erakonna liige, osaleda poliitikas, töötada

äriühingutes jms, mis võib tekitada huvide konflikti. Pole välistatud, et rahvakohtunik osutub

menetlusosalise juures töötajaks või asub menetluse ajal tööle menetlusosalist esindava

advokaadiga samas büroos või muus lepingulises suhtes.

Kohtuniku distsiplinaarsüüteo eest saab määrata distsiplinaarkaristuse, aga rahvakohtuniku

puhul on võimalik üksnes volitused ennetähtaegselt lõpetada.

27

Rahvakohtunike üle puudub süsteemne järelevalve ja taustakontroll. See toob kaasa võimaliku

ohu, et rahvakohtunikke saab mõjutada, puudub ka julgeolekukontrolli nõue, rahvakohtunikule

ei kohaldu ebasõbralikesse riikidesse reisimise korral teavituskohustus.

Pikemate kriminaalmenetluste puhul (eriti majanduskuritegude puhul) on suur risk, et

rahvakohtunik langeb menetluse kestel välja, mis toob kaasa vajaduse protsessi uuesti

alustada44, riski, et süüteod aeguvad, ja märkimisväärse lisakulu nii kohtusüsteemile kui ka

menetlusosalistele.

Rahvakohtunike kaasamine istungile on osutunud üha problemaatilisemaks. Kohtute andmetel

on rahvakohtunikke, kes ei ole pärast nimetamist huvitatud õigusemõistmises osalemisest.

Majandus-, küber- ja peitkuriteod on muutunud tehniliselt keerukaks, mistõttu on nende

tõendamine keeruline ja tihti mahukas. Rahvakohtunikel võib puududa võimekus hinnata

keerulist tõendusmaterjali. Ka riigi julgeolekut, riigi- või ärisaladust sisaldavad kohtuasjad

vajavad professionaalsemat lähenemist.

Kokkuvõttes näitavad analüüsitud probleemid, et senisel kujul on rahvakohtunike institutsioon

ebaefektiivne. Probleemid on fundamentaalsed (tegevuspiirangud, vastutus, järelevalve

puudulikkus) ja praktilist laadi (kaadriprobleemid, menetlusökonoomia, usaldusväärsus).

VTK eesmärk on eelkõige saavutada tõhus kohtumenetlus kriminaalasjades ja vähendada

menetluse venimise riski, aga ka vähendada vajadust alustada rahvakohtuniku välja langedes

kohtuasja uuesti ning vähendada kriminaalmenetluse aegumise riski. Tulemuseks on

läbipaistvam ja usaldusväärsem õigusemõistmine ning ressursside kokkuhoid.

6.2. Esimene võimalik lahendus: rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine

Rahvakohtunikud õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab õigust maakohtunik

ainuisikuliselt. Kohtu esimees võib määrata asja lahendamiseks kolmeliikmelisele

kohtukoosseisule asja erilise keerukuse või põhimõttelise tähtsuse korral või kui see on

õigusemõistmise huvides.

VTK ettepaneku elluviimine tagab professionaalse lähenemise ja väldib rahvakohtunikega

seotud probleeme, säilitades kollegiaalse otsustamise.

Rahvakohtunikega kaasnes nende eelmisel tegevusperioodil 2019.–2023. aastal kulu 366 000

eurot, mille saaks rahvakohtuniku institutsiooni kaotamise korral kokku hoida.

6.3 Teine võimalik lahendus: rahvakohtunik osaleb ainult teatud liiki esimese astme

kuritegude menetlemisel.

Rahvakohtunike väärtuslik panus avalduks kõige enam isikuvastaste esimese astme kuritegude

menetlemisel, kus kogemuspõhine arusaam inimlikest aspektidest on eriti oluline. Muudes,

44 RKKKm 08.04.2020, 1-15-6483. Riigikohtu praktikast tuleb ühemõtteliselt arusaam, et kohtukoosseisu

seaduslikkust kontrollides ei saa piirduda KrMS-i §-des 18 ja 19 ette nähtud formaalsete kriteeriumite järgimisega,

vaid nõutav on muu hulgas seegi, et kooskõlas kõnealuste sätetega moodustatud kohtukoosseis on arutanud

kriminaalasja algusest lõpuni. Kui kohtukoosseis kriminaalasja arutamise kestel muutub, tuleb alustada asja

arutamisega algusest peale. Erandi saab teha siis, kui on täidetud KrMS-i § 18 lg-s 4 sätestatud eeldused.

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-15-6483/415 p 28

28

näiteks spetsiifilistes majandusvaldkonna ja maksukuritegude asjades rahvakohtunikke enam

ei kaasata.

Rahvakohtunikele tuleb luua koolitusprogramm, milles osalemine on neile kohustuslik. Samuti

tuleb täpsustada järelevalve tegemist rahvakohtuniku kohustuste üle. Paindlikuma

töökorralduse nimel on vaja luua IT-lahendus rahvakohtunike istungitele kutsumiseks. See

võimaldaks kohtul kohtute infosüsteemis määrata eelistungil menetlusosalistega kokkulepitud

istungiajad ja süsteem pakuks juhuslikult nimekirja alusel osalemist rahvakohtunikele, kes

peaksid teatud aja jooksul osalemise aktseptima ja kinnitama. Nii langeks ära kohtute senine

vajadus võtta rahvakohtunikega telefonitsi ühendust, teavitused liiguksid automaatselt.

7. Mõju

VTK ettepanekute mõjusihtrühma võib jagada kaheks: kohus ja menetlusosalised.

1. Kohtu all peetakse silmas kohtuasju menetlevaid kohtunikke ja kohtuametnikke.

Kohtumenetluse läbiviimine on kohtu kohustus ning sellega tegeleb kohtus olenevalt

konkreetsest toimingust kas kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 01.01.2025 on

ametis 249 kohtunikku, reeglina on igal kohtunikul oma kohtuistungisekretär ja kohtujurist.

Esimese ja teise astme kohtus on kokku 1011 ametikohta. Rahvakohtunike45 ametikohti on 502.

2. Menetlusosalised on konkreetsesse kohtuasja puutuvad isikud, nagu kahtlustatav,

süüdistatav, õigeksmõistetu, prokurör, hageja, kostja, esindaja, vastustaja ja kõik teised

menetlusosalised. Prokuröride arv on 19546. Eesti Advokatuuris on 31.12.2024. a seisuga 808

vandeadvokaati ja 342 vandeadvokaadi abi47. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osales 2024.

aastal kohtumenetluses 82 685 füüsilist isikut ja 15 909 juriidilist isikut.

Samaliigiliste kohtute ühendamine, kohtu eestseisuse moodustamine

Muudatuse tulemusena oleks Eestis üks maakohus, üks halduskohus ja üks ringkonnakohus.

Kohtus moodustatakse eestseisus.

Kohtute ühendamine üheks maa-, üheks haldus- ja üheks ringkonnakohtuks toob endaga kaasa

mitu positiivset mõju õigusemõistmisele ja kohtusüsteemi toimimisele tervikuna. Ühtse kohtu

mudeli puhul jaotub töökoormus kõigi sama tasandi kohtunike vahel võrdsetel alustel, mis aitab

tasakaalustada piirkondlikke erinevusi ning tagada õiguse kättesaadavuse üle Eesti. See on eriti

oluline juhtudel, kui mõnes piirkonnas võib teatud liiki kohtuasjade hulk oluliselt kõikuda.

Samuti laieneb spetsialiseerumisvõimalus kõigile kohtunikele sõltumata nende teenistuskohast.

See tähendab, et ka väiksemates piirkondades töötavad kohtunikud saavad lahendada

keerukamaid ja eriliigilisi vaidlusi, mis parandab otsuste kvaliteeti ja säilitab kohtunike

professionaalsust.

Kohtute ühendamine loob ka paremad eeldused paindlikuks juhtimiseks – kohtu esimees saab

tõhusamalt korraldada tööjaotust ja ressursside kasutust, sh vajadusel kiiresti reageerida

eriolukordadele, nagu näiteks rändekriis. Kohtu tugiteenuste tsentraliseerimine võimaldab

45 Rahvakohtunike nimekiri. Rahvakohtunike nimekiri | Eesti Kohtud 46 Prokuratuur. Asutuse struktuur | Prokuratuur 47 Eesti Adokatuur. Tutvustus – Eesti Advokatuur

29

vältida dubleerimist ja suurendada töö efektiivsust. Samuti kaob mitme eraldi struktuuri vahel

pideva koordineerimise vajadus, mis vähendab bürokraatiat ja kiirendab protsesse.

Ühtse tööjaotusplaani rakendamine võimaldab korraldada kohtuasjade menetlemist sujuvamalt

– näiteks väheneb vajadus suunata kohtuasju teise kohtusse kohtualluvust muutmata. See

suurendab õigusemõistmise stabiilsust ja võimaldab kiiremat menetlemist. Kuigi

spetsialiseerumine võib kaasa tuua rohkem menetlustoiminguid väljaspool kohtuniku alalist

teenistuskohta, kaalub saadav kvaliteedivõit üles lisanduva ajakulu ja logistilised vajadused.

Kuigi ühe kohtu mudeliga kaasneb mitu eelist, võib sellel olla ka negatiivseid tagajärgi, mida

tuleb muudatuse kavandamisel kaaluda. Ühe suure organisatsiooni puhul võib haldamine

muutuda keerulisemaks, eriti kui juhtimine ja infovahetus ei ole piisavalt tõhusad. Keskne

juhtimine võib viia olukorrani, kus kohapealne paindlikkus väheneb ning otsuste tegemisel ei

arvestata alati piisavalt piirkondlike oludega.

Kohtute ühendamine võib kohtunike jaoks tähendada, et otsesed juhid jäävad kaugemale ning

senine vahetu koostöö väheneb ja kollegiaalne sünergia nõrgeneb. Vahetasandite kadumine

võib vähendada kohtunike autonoomiat ja kaasatust töökorralduslikes otsustes ning mõjutada

kuuluvustunnet.

Suurem tsentraliseeritus ja esimehe otsustusõigus osakondade moodustamisel võib piirata

kohtunike spetsialiseerumist ja valikuvabadust. Spetsialiseerumisega võib kaasneda sagedasem

töö teistes kohtumajades, mis suurendab koormust ning halvendab töö- ja eraelu tasakaalu.

Samuti võib suurtes struktuurides väheneda kohtuniku individuaalse panuse märgatavus, mis

mõjutab ametialast rahulolu.

Lisaks võib kohtunike sagedasem liikumine ja menetluste läbiviimine väljaspool alalist

teenistuskohta suurendada töökoormust ning logistilist keerukust, mis võib mõjutada nii

menetluskiirust kui ka töö kvaliteeti.

Kohtute ümberkorraldamine võib tekitada kohtute personalis segadust või vastuseisu, samuti

võib esialgne ümberkorraldamine nõuda lisakulutusi ja põhjustada tööseisakuid. Lõpuks tuleb

arvestada ka sellega, et süsteemi suur muutus võib ajutiselt vähendada töötajate motivatsiooni

või tekitada ebakindlust oma rolli ja vastutuse suhtes.

Kohtute ühendamisel on oluline mõju ka menetlusosalistele. Positiivse poole pealt aitab ühtse

tööjaotusplaani rakendamine tagada, et kohtuasju menetlevad just selle valdkonna parimad

spetsialistid, sõltumata asukohast. See võib menetlusosaliste jaoks tähendada läbimõeldumaid,

asjatundlikumaid ja prognoositavamaid kohtuotsuseid.

Kohtute ümberkorraldamisega võib kaasneda menetlusosalistele ka teatud ebamugavusi –

näiteks olukordi, kus istungid toimuvad menetlusosalise elukohast kaugemal või videosilla

vahendusel. See võib vähendada vahetut kontakti kohtuga ja raskendada isiklikku osalemist

kohtumenetluses.

Kokkuvõttes muutub õigusemõistmine professionaalsemaks, läbipaistvamaks ja

paindlikumaks, tuues kasu nii kohtusüsteemile kui ka ühiskonnale laiemalt.

30

Teatud liiki kohtuasjade suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust

muutmata

Muudatuse tulemusena kohtuid ei ühendata, vaid säilib senine kohtute võrgustik. Lisandub

regulatsioon, mis võimaldab, säilitades esialgse kohtualluvuse, anda teatud liiki kohtuasju

lahendamiseks üle teise kohtusse, kus kohtunike töökoormus on väiksem. Sellekohased

kohtuasjade liigid määratletakse täpselt seadusega.

Säilib kohtute piirkondlik jaotus, mis tagab menetlusosalistele suurema õigusselguse ja

ennustatavuse. Kohtunike töökoormuse ühtlasem jaotumine aitab kiirendada ja tõhustada

kohtuasjade menetlemist, vähendades samas kohtunike ülekoormusest tingitud

menetlusviivituse riski. Menetluse kvaliteet paraneb, sest kohtunikud saavad keskenduda

põhjalikumalt neile määratud kohtuasjadele.

Ettepanek võib kaasa tuua ka negatiivse mõju. Kohtuasjade ümberjaotamise tõttu võib kohtute

haldussüsteemile tekkida lisakoormus, kuna on vaja pidevalt hinnata kohtunike töökoormust

ning jagada asju ümber. Võib kasvada administratiivne ja korralduslik koormus, mis nõuab

lisaressursse ja võib suurendada kohtu töökorralduse kulusid. Menetlusosalise asja võidakse

menetleda kohtus, mis asub tema elukohast või tavapärasest menetluskohast kaugemal, mis

võib lisada ebamugavust ja kulusid.

Kokkuvõttes säilib alternatiivse lahendusega kohtusüsteemi stabiilsus ja menetlusosaliste

kindlustunne, samal ajal paraneb kohtusüsteemi paindlikkus ja võime tulla toime muutuva

töökoormusega.

Asenduskohtunike süsteemi loomine

Asenduskohtunike süsteem loob õigusemõistmisel mitu eelist. Esiteks aitab see tasakaalustada

kohtute töökoormust selle ajutise kasvu korral, tagades, et kohtumenetlused ei kannataks

kohtunike ajutise puudumise või ülekoormuse tõttu. Selline paindlikkus võimaldab kohtutel

end kiiresti kohandada näiteks puhkustest, haigusperioodidest või muudest põhjustest tingitud

ajutise tööjõupuudusega. Samuti annab see väärtusliku kogemuse kohtunikuametiks

valmistuvatele vanemkohtujuristidele, aidates tagada kohtunike järelkasvu ja pikaajalise

teenistuse jätkusuutlikkust. Lisaks saavad pensionile siirdunud kohtunikud, kes soovivad tööle

naasta, oma kogemusi jagada ja nooremaid kolleege toetada. Kõik need tegurid aitavad kaasa,

et kohtumenetlus oleks sujuv ja õigusemõistmine järjepidev isegi koormuse ajutise kasvu

korral.

Asenduskohtunike süsteem võib aga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi. Esiteks võib see

mõjutada kohtulahendite kvaliteeti, kuna asenduskohtunikud ei pruugi olla kohtupraktikaga

alati piisavalt kursis, mis võib viia erinevate tõlgenduste ja lahendusteni. Samuti võib

asendustöö oma ajutise iseloomu tõttu vähendada kohtunike pühendumust ja stabiilsust, mis

võib omakorda mõjutada kohtuasja lahendamise kvaliteeti. Asenduskohtunikud ei pruugi olla

valmis, et keerukate kohtuvaidlustega kiiresti toime tulla. Asenduskohtunike süsteem võib

moonutada kohtuniku kui põhiseaduse järgi eluaegse ameti olemust. Muudatus võib kaasa tuua

kohtunike institutsiooni struktuuri ja võimekuse muutumise, mis seab kahtluse alla kohtuniku

põhiseaduskohaselt eluaegse ametikoha stabiilsuse ja usaldusväärsuse.

31

Kokkuvõttes toob asenduskohtunike süsteem kasu, muutes õigusemõistmise kiiremaks ja

paindlikumaks, kuid samas võib see tekitada probleeme kohtulahendite kvaliteedi ja süsteemi

stabiilsuse aspektist. Asenduskohtunikud peavad olema põhjalikult ette valmistatud ja saama

tuge, et nende töö oleks süsteemi jaoks tõhus ja jätkusuutlik.

Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku ametisse sobimatuse tõttu ametist vabastada ka

pärast kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest

VTK ettepanek näeb ette võimaluse, et Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku ametisse sobimatuse

korral vabastada ametist ka pärast kolme aasta möödumist tema ametisse nimetamisest. Selle

ettepaneku eesmärk on tagada, et kohtunikuametis töötavad üksnes sellised isikud, kes täidavad

oma ametikohustusi nõutaval ja kõrgel tasemel. Muudatus aitab parandada kohtunike töö

kvaliteeti ning motiveerib kohtunikke aktiivsemalt osalema täienduskoolitustel ja pidevalt

täiendama oma kutseoskusi.

Võimaliku negatiivse mõjuna võib muudatus tekitada olukorra, kus kohtunikud tunnetavad

ebakindlust oma ametikoha stabiilsuse suhtes, kuna ametist saab vabastada ka pärast kolme

esimest teenistusaastat. See ebakindlus võib põhjustada liigset ettevaatlikkust kohtuasjade

menetlemisel, mis omakorda võib mõjutada otsuste sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks võib

pidev ebakindlus negatiivselt mõjutada kohtunike ametialast rahulolu ja töökeskkonda.

Sellise riski maandamiseks algatatakse ametist vabastamise menetlus kolme olulise osapoole –

asjaomase kohtu esimehe, Riigikohtu esimehe ja KHAN-i – ühisel ettepanekul. Selline

protseduur välistab ühe isiku või organisatsiooni ebaproportsionaalselt suure mõju ning hoiab

ära ohud kohtunike sõltumatusele.

Seega tagab ettepanek kohtunike ametialase pädevuse säilimise, kaitstes samal ajal nende

sõltumatust ja õigust ametikohale jääda.

Kohtunikule võib maksta lisatasu teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest

oluliselt suurema töökoormusega töötamise eest või eriti head kvalifikatsiooni nõudvate

asjade lahendamisel kohtuasutuse eelarve piires

Kohtunikele lisatasu maksmine suure koormuse või eriti keerukate juhtumite puhul motiveerib

kohtunikke töötama suurema intensiivsusega, kompenseerib ülekoormust ja toetab nende

motivatsiooni. Kohtunikud saavad lisaks põhipalgale toetust, mis võib soodustada

professionaalsete ja kogenud kohtunike ametis püsimist.

Samas tuleb arvestada võimalike eelarvepiirangutega ja lisanduva administratiivse

koormusega.

Rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine

VTK ettepanek, et rahvakohtunike asemel mõistaks õigust kolmeliikmeline kohtunike koosseis,

on väga oluline muudatus. 2024. aastal nimetati ametisse 380 rahvakohtunikku. Nende inimeste

jaoks on rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine suure mõjuga. Muudatus mõjutab kõiki

esimese astme kuritegude kriminaalasju, mida maakohus lahendab rahvakohtunike osalusel.

32

Rahvakohtunikest loobumine aitaks suurendada kohtumenetluste tõhusust ja järjepidevust,

vähendades viivitusi ning kriminaalmenetluste aegumise riski. Kohtusüsteemi ressursse saab

kasutada paremini ja keerukates kriminaalasjades, nagu majandus- ja küberkuriteod, saab

tagada professionaalse lähenemise. Menetlus muutub kiiremaks ja ühtlasemaks, kuna

professionaalsed kohtunikud on koolitatud ja kogenumad. Samuti väheneks tundliku info

lekkimise ja välise mõjutamise oht ning paraneks kohtute töö planeerimine.

Samas võib rahvakohtunikest loobumine vähendada ühiskonna kaasatust ja usaldust

õigussüsteemi vastu, kuna kaoks rahva esindatus kohtumõistmisel. See võib tekitada tunde, et

õigusemõistmine muutub suletumaks ja vähem elulähedaseks, tuginedes üksnes kitsale

juriidilisele vaatele. Suureneks professionaalsete kohtunike koormus ning kohtulahendid

võivad muutuda kitsamalt juriidiliseks ja võib väheneda otsuste elulähedus.

Kokkuvõttes tooks rahvakohtunike kaotamine kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid

tagajärgi, mõjutades õigusemõistmise legitiimsust, kiirust ja kvaliteeti.

Rahvakohtunike osaline kaasamine

Ettepanek võimaldab suunata nende panuse sinna, kus see on sisuliselt kõige väärtuslikum –

eelkõige isikuvastaste esimese astme kuritegude menetlustesse. Sellistes menetlustes aitavad

rahvakohtunikud oma elulise kogemusega paremini mõista inimlikke ja sotsiaalseid aspekte,

mis võivad mõjutada nii teo hindamist kui ka karistuse õiglust.

Samas võimaldaks nende kaasamata jätmine keerukates majandus-, maksu- ja tehnilist laadi

kriminaalasjades kohtumenetlusi tõhustada, tagades professionaalse ja juriidiliselt täpse

käsitluse. Selline sihitud kaasamine looks tasakaalu ühiskondliku osaluse ja menetlusliku

efektiivsuse vahel. Rahvakohtunike osalus võimaldab rahva häälel siiski kohtumenetluses

kõlada, toetades usaldust õigussüsteemi vastu. Väiksema osaluse korral on lihtsam korraldada

istungeid ja vältida rahvakohtunike puudumise tõttu tekkinud viivitusi.

Mõju eelarvele.48

Esimese ja teise astme kohtute eelarve kogumaht oli 2024. aastal 60,8 miljonit eurot. Kohtunike

palgafond oli 22,2 miljonit eurot, kohtuteenistujate tööjõukulu 26,3 miljonit eurot ning

majanduskulu 1,5 miljonit eurot. On prognoositav, et ühe kohtu põhimõttel korraldatud

kohtusüsteemi puhul õigusemõistmist toetavate teenistuskohtade arv pigem väheneb. Täpsem

mõju eelarvele selgub pärast finantsanalüüsi valmimist ja sõltub VTK-le antud tagasisidest ning

eelnõu valikutest.

8. Edasine väljatöötamine

VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele

ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. VTK esitatakse teadmiseks Riigikogule.

48 JDM tellis väikehanke korras finantsanalüüsi konkreetsete VTK muudatuste kulude ja tulude kohta. Analüüsi

lõplik valmimisaeg on 31.mai 2025. https://adr.rik.ee/jm/dokument/16713876

33

Ootame huvirühmade tagasisidet eelkõige järgmistele küsimustele

1. Samaliigiliste kohtute ühendamine

Kas toetate pigem samaliigiliste kohtute ühendamist või teatud liiki kohtuasjade jagamist teisele

kohtule?

Kuidas mõjuks samaliigiliste kohtute ühendamine menetlusosalistele?

Millised eelised ja puudused kaasnevad samaliigiliste kohtute ühendamisega?

Kuidas mõjutaks teatud liiki kohtuasjade jagamine teisele kohtule kohtute töö efektiivsust?

Millised on teatud liiki kohtuasjade teisele kohtule jagamise eelised ja puudused?

Kuidas mõjutab teatud liiki kohtuasjade teisele kohtule jagamine menetlusosalise arusaama

kohtusse pöördumisest?

Milliseid alternatiivseid võimalusi näete kohtute paindlikkuse tõstmiseks?

Kas teil on täiendavaid ettepanekuid kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks?

2. Asenduskohtunike süsteemi loomine

Kas toetate asenduskohtunike süsteemi loomist?

Kuidas mõjutaks asenduskohtunike süsteemi loomine kohtunike töökoormust ja

õigusemõistmise järjepidevust?

Millist rolli võiksid asenduskohtunikud kohtusüsteemis täita?

Millised võiksid olla asenduskohtunike kasutamise eelised ja puudused?

3. Kohtunikule lisatasu maksmine

Kuidas aitaks lisatasu maksmine motiveerida kohtunikke ja kompenseerida nende

ülekoormust?

Millist mõju võiks lisatasu maksmine avaldada kohtunike töö kvaliteedile ja efektiivsusele?

Kuidas võib lisatasu süsteem mõjutada kohtunikevahelist võrdsust?

4. Rahvakohtunike institutsiooni kaotamine

Kas toetate rahvakohtunike institutsiooni kaotamist? Millised on argumendid rahvakohtunike

institutsiooni kaotamise poolt ja vastu?

Kuidas mõjutab rahvakohtunike kaasamine ainult isikuvastaste kuritegude menetlustesse

tasakaalu professionaalse ja ühiskondliku vaate vahel?

Milline võiks olla rahvakohtunikest loobumise mõju kohtusüsteemi legitiimsusele ja

usaldusväärsusele?

Väljatöötamiskavatsust ja sellele antud tagasisidet on kavas arutada kohtute haldamise nõukoja

istungil 30.05.2025. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks 2025. aasta II kvartalis.

8.1. Vastutavad ametnikud

Marilin Reintamm, [email protected]

Külli Luha, [email protected]