Aruande edastamine

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI

2023. AASTA JÄRELEVALVE

TEGEVUSARUANNE

Õiguse ja järelevalve osakond, järelevalve talitus

1

Sisukord 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3

2. Lapsehoiuteenuse järelevalve ........................................................................................... 4

2.1 Valim ............................................................................................................................ 4

2.3 Metoodika ja fookused ................................................................................................. 4

2.4 Järelevalve tulemused ................................................................................................. 5

2.4.1 Tähelepanekud SKA ja PA koostööst järelevalvete läbiviimisel .............................. 6

2.4.2 Ettepanekud TAle ja PAle ...................................................................................... 7

2.5 Järelkontrollid ............................................................................................................... 7

3. Järelevalve KOV lastekaitse üle ........................................................................................ 8

3.1 Valim ............................................................................................................................ 8

3.2 Metoodika ja fookused ................................................................................................. 8

3.3 Järelevalve tulemused ................................................................................................. 9

3.4 Järelkontrollid ..............................................................................................................11

4. Järelevalve kohalikes omavalitsustes 2023. aasta teisel poolaastal .................................12

4.1 Valim ...........................................................................................................................12

4.2 Metoodika ja fookused ................................................................................................12

4.3 Järelevalvete tulemused..............................................................................................12

5. Väljaspool kodu osutavatava üldhooldusteenuse järelevalve tulemused ..........................16

5.1 Valim ...........................................................................................................................16

5.2 Metoodika ja fookused ................................................................................................16

5.3 Järelevalvete tulemused..............................................................................................17

5.4 Järelkontrollid ..............................................................................................................19

6. Varjupaiga- ja turvakodusteenuse järelevalved .................................................................20

6.1 Valim ...........................................................................................................................20

6.2 Metoodika ...................................................................................................................20

6.3 Järelevalve tulemused ................................................................................................20

7. Muude sotsiaalteenuste järelkontrollid ..............................................................................22

7.2 Asendushooldusteenuse järelkontrollid .......................................................................22

7.2 Asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks eraldatud rahaliste vahendite

kasutamise järelkontrollid ..................................................................................................23

7.3 Erihoolekandeteenuste järelkontrollid ..........................................................................24

7.4 KOV täisealiste inimeste abivajaduse hindamise järelkontrollid ...................................25

7.5 Toimetulekutoetuse järelkontrollid ...............................................................................26

8. Järelevalve talitusele saadetud pöördumiste lahendamine ...............................................27

8.1 Pöördumiste lahendamise metoodika ..........................................................................27

8.2 Lastele osutatavate teenustega seotud pöördumised ..................................................27

2

8.3 Täisealistele osutatavate teenustega seotud pöördumised. ........................................28

9. Tegevuslubadega seotud toimingud .................................................................................30

9.1 Kokkuvõtvalt sotsiaalteenuse liikide omapärast ...........................................................31

9.1.1 Erihoolekandeteenus ............................................................................................31

9.1.2 Rehabilitatsiooniteenus .........................................................................................31

9.1.3 Lapsehoiuteenus ..................................................................................................31

9.1.4 Teenuseosutaja üldisemat laadi puudused MTR toimingute tegemisel .................32

9.2 SKA tähelepanekud tegevuslubade menetlemisel .......................................................32

10. Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeetmega seotud tegevused .................33

3

1. Sissejuhatus

2023. aasta oli sotsiaalkindlustusameti (SKA) järelevalve talitusele väga sisustihe. Aastat

raamistavad kolm suurt järelevalvet ja hooldekodude energia hinnatõusu leevenduse taotluste

menetlus, millele lisaks toimus mitmeid järelkontrolle ja märgukirjadele vastamisi.

2023. aasta üheks peateemaks oli järelevalve lapsehoiuteenuse üle. Koostöös

Päästeametiga kontrolliti aasta jooksul 111 lapsehoiuteenuse tegevuskohta üle Eesti. Nii

suuremahulist koostööd ei ole SKA varem teise järelevalvet tegeva riigiasutusega teinud.

2023. aasta alguses avanes üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutajatele energia

hinnatõusu leevendamise II taotlusvoor ning järelevalve talitus menetles neid taotlusi.

Menetluse kõrvalproduktina said korda ka ÜHteenuse osutajate andmed sotsiaalteenuste ja

toetuste andmeregistris (STAR). II voorus ehk 6. aprilliks 2023 esitas taotluse toetuse

saamiseks 139 asutust 201 tegevuskoha kohta. 47s esitatud taotluses või selle lisas esines

puudusi, mille parandamiseks andis SKA tähtaja.

SKA õiguse ja järelevalve osakonna (OJO) järelevalve talituse laste teenuste meeskond jätkas

järelevalveid kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitse teemade üle. Sel aastal keskenduti

juhtumitele, kus peres leidis aset perevägivald (sh MARAC juhtumid).

2023. aasta üks suuremaid muudatusi oli 1. juulist rakendunud hooldereform, mille eesmärgiks

oli vähendada inimese enda või tema lähedase koormust hooldekodu kohamaksumuse

tasumisel. Riik eraldas KOVdele vahendeid, millest osaliselt tasuda inimese hoolduskulud

hooldekodus ja arendada ka koduteenuseid.

Hooldereformi rakendamiseks lisati sotsiaalhoolekande seadusesse (SHS) § 221, mille järgi

tasutakse üldhooldusteenuse eest KOV eelarvest hoolduskomponent1 ja isiku omaosalusest.

Samuti võis KOV kehtestada enda poolt tasutava kulude piirmäära, arvestades teenuse

kättesaadavusega. Teenusesaajale jäi seadusemuudatuse järel maksta majutus- ja

toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud. Üldhooldusteenuse osutaja

kohustuseks jäi avalikustada teenuskoha maksumuse ja hoolduskomponendi maksumus ühe

teenusesaaja kohta.

Hooldereform on üks suuremaid, oodatumaid ja vajalikumaid reforme viimaste aastakümnete

jooksul2 ning avalikkuse huvi hooldereformi rakendumise ja selle eesmärgi täitmise kohta oli

kõrge. Seetõttu võttis SKA OJO järelevalve talitus teisel poolaastal fookusesse just

hooldereformiga seotud teemad ning viis läbi 6 järelevalvet KOV-des ja 11

üldhooldusteenuse osutajate üle.

Lisaks eeltoodudele viisid järelevalve ametnikud läbi mitmeid järelkontrolle ja vastasid

märgukirjadele, mis SKA-le lahendamiseks saadetud olid.

Head lugemist!

1 Tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud ehk hoolduskomponent 2 Sotsiaalministeerium. Hooldereform. https://www.sm.ee/hooldereform, 24.01.2024

4

2. Lapsehoiuteenuse järelevalve

Majandustegevuse registri (MTR) andmetel on seisuga 31.12.2023 kehtivaid

lapsehoiuteenuse tegevuslubasid 364. Majandustegevusest loobus 2023. aastal 37

lapsehoiuteenuse osutajat. Koalitsioonilepe 2023 – 2027 näeb ette riikliku järelevalve

tõhustamist, mille üheks meetmeks on järelevalvet teostavate riigiametite koostöö.

2023. aastal viisid SKA ja Päästeamet (PA) läbi ühised järelevalved lapsehoiuteenuse üle

Lääne -, Lõuna -, Põhja - ja Ida- Eestis. PA kontrollis ruumide tuleohutust ja evakuatsiooniteid,

mis peavad vastama ehitusseadustikus kehtestatud nõuetele. SKA keskendus teenuse

tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste kontrollimisele.

2.1 Valim

2023. aastal võeti SKA järelevalve alla 111 lapsehoiuteenuse osutajat, kes olid Päästeameti

järelevalve tööplaanis.

2.3 Metoodika ja fookused

SKA järelevalved toimusid etteteatamata, kuna võimalike puuduste tuvastamiseks peab SKA

paikvaatlusel nägema tavaolukorda, andmata võimalust kontrolli saabumise puhul

ettevalmistusi teha. Paikvaatlused tegevuskohtades viisid SKA ja PA ametnikud läbi koos,. Kui

PA leppis asutuse juhiga paikvaatluse kellaaja kokku, siis SKA kaasamisest asutuse juhti ei

teavitatud.

SKA fookuses oli lapsehoiuteenuse vastavus tegevusloa kontrolliesemele ja

kõrvaltingimustele, s.t.:

 kas teenust vahetult osutavad isikud (lapsehoidjad) vastavad seaduse nõuetele;

 kas tegevuskohas teenust saavate laste arv on vastavuses tegevusloal lubatud

maksimaalse arvuga, kellele tohib samal ajal teenust osutada;

 kas lapsi hoiab piisav arv lapsehoidjaid;

 kas majandustegevuse registris registreeritud tegevusloal toodud andmed vastavad

tegelikkusele (ettevõtja hoolsuskohustus).

24.03.2023 saatis SKA läbi MTR-i kõikidele lapsehoiuteenuse osutajatele märgukirja

järelevalvete käigus ilmnenud süsteemse rikkumise kohta, kus lapsehoiuteenuse osutajad on

lõpetanud teenuse osutamise, kuid ei ole majandustegevuse lõpetamisest teavitanud SKA-d

kui registri pidajat. Nii „rippus“ üleval mitukümmend tegevusluba, kuigi paikvaatlustel selgus,

et tegevuskohtades enam teenust ei osutata. SKA märgukirja tulemusel korrastasid 37

ettevõtjat oma andmed MTR-s, teatades lapsehoiuteenuse osutamisest loobumisest.

Teine märgukiri saadeti 11.07.2023 kohalikele omavalitsustele soovitusega enne

lapsehoiutenuse arvete tasumist välja selgitada, kas arve esitajal on lapsehoiteenuse

tegevusluba ja millistes tegevuskohtades ta tohib teenust osutada (see teave on MTR-s

avalikult kättesaadav). Nimelt puutus SKA suvel kokku juhtumitega, kus lapsehoiuteenust

sooviti pakkuda suvepuhkuseks mõeldud lastelaagrite territooriumil, kuid lapsehoiuteenuse

5

osutajal puudus selles tegevuskohas lapsehoiuteenuse osutamiseks tegevusluba. Arved

lapsehoiuteenuse osutamise eest soovitati laagris osalevate laste vanematel saata

elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

2.4 Järelevalve tulemused

SKA tuvastas 2023. aastal 250 rikkumist, tegi seitsmele teenuseosutajale ettekirjutuse ja andis

lapsehoiuteenuse osutajatele kokku 165 soovitust. Puudusi ei tuvastatud 21 asutuses.

Levinumad rikkumised:

 teenuseosutajad ei ole viie tööpäeva jooksul teavitanud, et tegevusloa andmed on

muutunud – tegevusloalt on eemaldamata isikud, kes enam lapsehoidjana ei tööta ja

lastega vahetult töötavad isikud ei ole tegevusloale registreeritud (nemad

lapsehoidjana töötada ei tohi, sest nende vastavus seaduse nõuetele on kontrollimata),

MSÜS § 30 lg 2;

 ettevõtja ei täida hoolsuskohustust majandustegevuse teostamise käigus, MSÜS § 29;

 teenuseosutajal on lapsehoidjate tähtajalised kutsetunnistused kehtivuse kaotanud,

SHS § 454;

 lapsehoidjate esmaabikoolitused olid aegunud või ei vastanud nõutud 16 tunni mahule,

SHS § 454;

 lapsehoidjaid oli laste arvu kohta vähem kui seadus sätestab SHS § 453 lg 2 p 2;

 teenusel viibis samal ajal rohkem lapsi kui tegevusloaga lubatud, SHS § 154 p 1.

 teenuseosutajad jätsid tähelepanuta, et kui teenusel on üle viie lapse, arvestatakse alla

3aastased ning sügava ja raske puudega lapsed kahe lapse eest, mistõttu

lapsehoidjaid oli teenusel viibivate laste arvu arvestades liiga vähe SHS § 453 lg 3;

Joonis 1. Levinumad rikkumised 2023. aastal

Ettekirjutused tehti lähtuvalt ohuolukorrast seitsmele teenuseosutajatele järgmistel põhjustel:

 Saaremaa Vallavalitsus ja ProVida Kliinik OÜ osutasid lapsehoiuteenust ilma

tegevusloata. Teenuseosutajad lõpetasid loata majandustegevuse ettekirjutuses

märgitud tähtajaks;

6

 Rakvere Eragümnaasiumi Hariduskogu osutas samades ruumides üheaegselt

lasteaia ja lapsehoiuteenust;

 OÜ Rexam Grupp – lapsehoiuteenuse osutajad ei vastanud seaduse nõuetele,

laste arv oli suurem kui tegevusloaga lubatud. Teenust osutati keldrikorrusel ja

rohkem kui neli tundi päevas (Terviseameti (TA) poolt kehtestatud tingimused olid

ületatud). SKA edastas järelevalves kogutud teabe TAle;

 Väike Päike Viimsi OÜ võib osutada lapsehoiuteenust maksimaalselt kümnele

lapsele, ent järelevalve tuvastas, et teenusel viibis samal ajal korraga kuni 20

last;

 OÜ Satirmo ei esitanud järelevalvemenetluse käigus SKAle nõutud dokumente;

 OÜ Mõmmipesa Lastehoid osutas teenust aadressil, mis ei olnud kantud

tegevusloale.

Kui lapsehoiuteenuse järelevalvemenetluses ilmnes asjaolusid, mille üle SKA järelevalve

pädevust ei oma, teavitas SKA Terviseametit või Maksu- ja Tolliametit (võimalik maksupettus).

Esmane lapse heaolu eest vastutaja on lapsevanem ning SKA eesmärgiks oli tõsta

lapsevanemate teadlikkust jälgimaks, et lapsehoiuteenus oleks lapsele ohutu ja vastaks lapse

vajadustele. 2023. aastal teavitas SKA jooksvalt kogu aasta vältel lapsehoiuteenuse

osutamise nõudeid ja järelevalve tulemusi avalikkust läbi erinevate meediakanalite

(Vikerraadio, TerviseTasku taskuhääling, Eesti Ekspress, Õhtuleht, SKA FB, SKA koduleht,

pressiteated).

Järelevalvete tulemusena said teenuseosutajad said teadlikuks järgnevatest asjaoludest:

 asenduslapsehoidjad tuleb registreerida tegevusloal;

 lapsehoidja ei tohi olla põhiharidusega;

 esmaabi koolituse maht on seaduse kohaselt 16 tundi (mitte 8 tundi, nagu nõutakse

lasteaia õpetajatelt);

 16tunnise esmaabi koolituse tõend ei saa olla tähtajatu, see kehtib kolm aastat;

 lapsi ei tohi olla samal ajal teenusel rohkem kui tegevusloal lubatud;

 alla kolmeaastaseid ning raske ja sügava puudega lapsi arvestatakse kahe eest,

mistõttu peab teenuseosutaja vajadusel rakendama korraga tööle rohkem

lapsehoidjaid;

 oma kodus lapsehoiuteenuse osutajad peavad leppima asjaoluga, et tema koju

tulevad kontrollid, sest kui koduaadress on tegevuskohana tegevusloal allutakse

riiklikule SKA ja PA teostatavale järelevalvele;

 isik, kellele on Äriregistris märgitud esindusõigus, on vastutav teenuse osutamise

seaduslikkuse eest.

2.4.1 Tähelepanekud SKA ja PA koostööst järelevalvete läbiviimisel

Lastehoidude järelevalve toimus SKA ja Päästeameti koostöös. Nii suuremahulist koostööd ei

ole SKA varem teise järelevalvet tegeva riigiasutusega teinud. Järgnevalt mõned

tähelepanekud saadud kogemuse põhjal:

7

1. Kaks riigiametit tegid paikvaatluse ühel ajal, mis tähendas väiksemat halduskoormust

(ajakulu) teenuseosutaja;

2. SKA ressursikulu (tööaeg, transport) oli väiksem, sest teisena oli kaasas PA

inspektor, mitte SKA ametnik;

3. Tänu sellele tegi SKA poole rohkem järelevalveid;

4. Järelevalvete planeerimisel tuli arvestada erinevustega puhkuse aegades (SKA

järelevalve ametnikud on suvel kollektiivpuhkusel);

5. Samuti tuli arvestada tõsiasjaga, et kui SKA ametnikud viivad järelevalveid läbi üle

Eesti, siis PA inspektorid töötavad kindlates piirkondades (Lõuna-, Põhja-, Ida- ja

Lääne-Eestis), mistõttu ei õnnestunud alati koos ühe ametiautoga paikvaatlusele sõit.

2.4.2 Ettepanekud TAle ja PAle

1. Kui TA ja PA annavad lapsehoiuteenuse tegevusloa taotlejale välja tõendi, siis tuleks

tegevuskoht, millele tegutsemisluba antakse, märkida tõendile mitte ainult aadressi, vaid ruumi

täpsusega (näiteks Sadama tn 6 , II korrus).

2. TA ja PA poolt tegevusloale väljastatud tõendi peal tuleks täpselt sõnastada, mitmele lapsele

tegevuskohas võib lapsehoiuteenust osutada. Segadust tekitab märge „tegevuskoht 15 isikule“

(kas mõeldud on ka lapsehoidjaid?).

2.5 Järelkontrollid

2023. aastal viidi läbi 26 järelkontrolli lapsehoiuteenuse osutajate üle. Järelkontrolli käigus

hinnati, kas järelevalve aktis märgitud rikkumised on teenuseosutaja kõrvaldanud. 22

teenuseosutajat 26st olid puudused kõrvaldanud ja järelevalvemenetlus lõpetati. Üks

teenuseosutaja oli puudused kõrvaldanud osaliselt. Kui järelkontrolli käigus ilmneb, et

puudused ei ole kõrvaldatud, teeb SKA järelevalve subjektile ettekirjutuse koos sunniraha

hoiatusega.

8

3. Järelevalve KOV lastekaitse üle

3.1 Valim

Järelevalvete planeerimisel kasutati koostöös SKA arendusosakonna analüütikutega välja töötatud KOV lastekaitse ohuprognoosi, mis tugineb sotsiaalregistri internetipõhistel aruannetel S-veeb, STAR andmetel, rahvastikuregistril ning SKAs kasutatavatel andmebaasidel. Lisaks olid järelevalvete sisendiks SKAle saadetud märgukirjad, mis olid üheks aluseks laiapõhjaliste järelevalvete ja ühe juhtumipõhise järelevalve algatamisel.

2023. aastal algatati 16 kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitse järelevalvet, millest kitsas järelevalve viidi läbi Peipsiääre vallavalitsuses, Luunja vallavalitsuses, Keila vallavalitsuses, Kiili vallavalitsuses, Jõgeva vallavalitsuses, Tori vallavalitsuses, Jõelähtme vallavalitsuses, Lääneranna vallavalitsuses, laiapõhjaline Põhja-Sakala vallavalitsuses, Hiiumaa vallavalitsuses, Viljandi linnavalitsuses, Vinni vallavalitsuses, Kehtna vallavalitsuses, Tapa vallavalitsuses ja juhtumipõhine järelevalve Märjamaa vallavalitsuses. 2023. aasta lõpus algatati laiapõhjaline järelevalve ka Tapa vallavalitsuses, mille tulemusi kajastatakse 2024. aasta järelevalve aruandes. 2022. aastal tehtud järelevalve järelkontroll viidi läbi Kastre vallavalitsuses, Nõo vallavalitsuses, Mulgi vallavalitsuses ja Maardu linnavalitsuses . Lisaks kontrolliti Lasnamäe LOV, Loksa linnavalitsuse, Kohtla-Järve linnavalitsuse ettekirjutuse täitmist.

3.2 Metoodika ja fookused

Tulenevalt järelevalve prioriteetidest ning 01.04.2023 jõustunud ohvriabi seaduse sättest, mis ütleb, et kui KOV üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab KOV üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega, viidi järelevalve läbi kitsalt (keskenduti lastekaitsetöötajate hariduse ja kutsenõude täitmise kontrollimisele) või laiapõhjaliselt (fookusega lähisuhtevägivalla (sh MARAC) juhtumite lahendamisel).

MARAC (ingl k Multi-Agency Risk Assessment Conference) on võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mis võimaldab kindlaks teha kõrge riskiga lähisuhtevägivalla (LSV) ohvreid, kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös ning selle kaudu ennetada ja vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. Kõrge risk viitab sellele, et kannatanu kogeb tavapäraselt kahjustava lähisuhtevägivalla mitut liiki või on tema elu lausa ohus. Eluohtlikkus hõlmab siinkohal nii tapmise kui ka suitsiidi ohtu.

Kõikide läbiviidud laiapõhjaliste (sh juhtumipõhise) järelevalvete osas analüüsiti lastekaitse

juhtumeid, tutvuti materjalidega STAR keskkonnas ning vajadusel pabertoimikutega

paikvaatluse ajal. Lisaks juhtumite analüüsimisele intervjueeriti lastekaitsetöötajaid,

sotsiaalosakonna juhte või vastutavat abilinnapead/abivallavanemat. Samuti küsitleti KOVide

koostööpartnereid LSV juhtumite lahendamisel, saamaks ülevaadet tehtava koostöö ja

võrgustikutöö kohta.

Lastekaitse järelevalves keskenduti lastekaitsetöö protsessidele (kuidas on korraldatud,

missuguseid vahendeid kasutatakse, mis teenused on piirkonnas olemas jne), võrgustikutööle

ja koostööpartneritele (kuidas võrgustikutöö on korraldatud, kes on lastekaitsetöötaja

peamised koostööpartnerid LSV juhtumite lahendamisel), ennetustööle (kuidas on KOVis

9

korraldatud ennetustöö) ja puuetega lastega tehtavale tööle (missugused teenused neile

mõeldud on, kas on spetsialiseerunud lastekaitsetöötaja jne).

Lastekaitse järelevalves kontrolliti ka lastekaitsetöötajate vastavust lastekaitseseaduse

(LasteKS) §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele ja hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on

loonud tingimused lastekaitse ülesannete täitmiseks.

3.3 Järelevalve tulemused

KOV lastekaitse järelevalves tuvastati kokku 91 rikkumist. Ühiseks nimetajaks nende

rikkumiste puhul oli LasteKS § 17, § 19, § 21, § 28 ja § 29 lõigete rikkumised. Peamiselt olid

välja selgitamata laste huvid (§ 21), ei hinnatud lapse abivajadust (§ 28), ei rakendatud lapsele

abi osutamisel võrgustikutööd (järgides juhtumikorralduse põhimõtteid) (§ 29), ei otsustatud

kümne päeva jooksul abivajavast lapsest teada saamisel juhtumi korralduse (mitte)algatamist

(§ 29) ega dokumenteeritud lapse arvamust (§ 29). Lastekaitsetöötaja ei vastanud seadusest

tulenevatele nõuetele (§ 19) Peipsiääre, Jõgeva, Põhja-Sakala ja Hiiumaa vallavalitsuses,

kuna sotsiaaltöötajal puudus kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Ühel Põhja-Sakala

lastekaitsetöötajal ei olnud erialast kõrgharidust. Raasiku, Põhja-Sakala, Kehtna ja Tapa

vallavalitsuse lastekaitsetöötajad ei ole kandnud STARi abivajava lapse ning abivajava lapse

juhtumiga seotud kohtulahendeid, toiminguid ega menetlustoimingute andmeid (SHS § 144

lõige 1 punkt 8).

Hiiumaa vallavalitsuses tuvastati neliteist rikkumist, Raasiku vallavalitsuses, Viljandi

linnavalitsuses ja Kehtna vallavalitsuses tuvastati kolmteist rikkumist, Põhja-Sakala

vallavalitsuses kaksteist rikkumist, Tapa vallavalitsuses kümme rikkumist ja Vinni

vallavalitsuses üheksa rikkumist. Ettekirjutused tehti Peipsiääre, Jõgeva, Põhja-Sakala ja

Hiiumaa vallavalitsusele, kuna lastekaitsespetsialistid ei vastanud haridusnõuetele.

Järelkontrollid nimetatud KOVides toimuvad 2024. aastal.

SKA juhtis KOVidele tähelepanu järgmistele asjaoludele:

 Alates 01.04.2023 kehtib LasteKS § 29 lõige 3¹, mis sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus saab teada lapsest, keda kasvatav isik on hädaohus olev täisealine perevägivalla ohver ohvriabi seaduse § 9 lõike 2 tähenduses, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama juhtumikorralduse lapsele abi osutamiseks ning tegema koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja teiste täisealist ohvrit abistavate asutustega. MARAC mudeli puhul on abivajava lapse juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kes peab tagama, et kõik toiminguid, mis tulenevad LasteKSist ja SHSist (sh SHS § 144 lõike 1 punktidest 8, 10) ja/või on kokkulepitud MARAC koosolekul, oleksid ellu viidud ja STARi kantud;

 Tingimuste loomine lastekaitsetöö tegemiseks hõlmab ka lastekaitsetöötajate töökorraldust, mis võimaldab lastekaitsetöötajatel täita ja järgida kõiki seaduses sätestatud nõudeid. Lastekaitsetöötajal peavad olema võimalused nii ennetustöö kui juhtumikorraldusliku töö tegemiseks. Kui kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole lastekaitsetöötajatele loodud töökorraldust, mis võimaldab lastekaitsetöötajatel täita ja järgida kõiki seaduses sätestatud nõudeid (nt lastekaitsejuhtumi menetlemist ja selle raames tehtavaid (menetlus)toiminguid), siis ei ole kohaliku omavalitsuse üksuses nõuetekohaseid tingimusi lastekaitsetöö tegemiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus ei vasta LasteKS §s 17 sätestatud nõuetele.

 Lapse huvide väljaselgitamise eesmärk on tagada ühiskonnas tervikuna lapse õiguste ja huvidega arvestamine. Tulenevalt lapse suuremast haavatavusest ja

10

täiskasvanutest sõltumisest, ebakindlamast õiguslikust staatusest ning eelduslikult vähematest oskustest ja võimalustest ise oma seisukohti avaldada ja oma õigusi kaitsta, on vajalik, et kõik isikud, kes lapse suhtes otsuseid teevad, pööraksid kõigi ülejäänud asjaolude kõrval erilist tähelepanu lapse huvidele. Äärmiselt oluline on, et selgitataks piisava hoolikusega välja, milline otsus on konkreetses olukorras lapse huvidele enim vastav.

 Abivajaduse hindamise eesmärk on tagada olukord, kus lapsele ei osutata juhuslikke ja vaid neid meetmeid, mis kohaliku omavalitsuse üksuse käsutuses on, vaid selgitatakse välja lapse tegelik vajadus ning otsitakse sobivaid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks.

 Võrgustikutöö rakendamise eesmärk on tagada abi osutamise valdkondadeülesus, et laps ja tema perekond saaksid vajaliku toe kõige optimaalsemal viisil ning tagatud oleks ka teiste valdkondade spetsialistide kaasatus ja kompetents. Milliseid asjaomaseid võrgustikuliikmeid peab konkreetse juhtumi puhul kaasama, sõltub palju juhtumi iseloomust ja lapse abivajadusest.

 Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine. Kui lastekaitsetöötaja lapse arvamust ei kuula või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Kindlasti ei tohi neid tegevusi tegemata jätta. See nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega.

 STARi täitmise kohustus tuleneb SHS § 144 lõikest 1 (punktid 8–10) ning STARi põhimäärusest tulenevalt tuleb andmed STARi kanda viie tööpäeva jooksul (§ 15 lõige 2). Lapse juhtumit kajastava teabe kogumine STARi lähtub samuti lapse parimast huvist ega ole lihtsalt tehniline bürokraatia. STARi funktsionaalsus võimaldab kasutada seda kui tavapärast pabertoimikut digitaliseeritud kujul. Nii on kogu oluline teave säilitatud ühes kohas, mis lihtsustab vajadusel juhtumi üleandmist teisele lastekaitsetöötajale, ligipääsu teabele kohalike omavalitsuste piiriülese koostöö puhul ning olukordades, kus SKAl on vajalik otsustada lapse perest eraldamine aegkriitiliselt ja pääseda ligi last puudutavale olulisele teabele.

 LasteKS § 20 lõike 3 kohaselt on lapsega töötamist võimaldav isik kohustatud kontrollima LasteKS § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel. Lapsega töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima isiku vastavust vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt. Juriidilise isiku puhul peab nõuete täitmise korraldama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle kohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete täitmise korraldamine on edasi delegeeritud, vastutab nõuete täitmise korraldamise eest isik, kellele see kohustus on delegeeritud. Lapsega töötava isiku LasteKS § 20 sätestatud nõuetele vastavuse regulaarse kontrollimise tähtaja kulgemist arvestatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.

Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks soovitas SKA:

 Analüüsida lastekaitsetöötajate töökorraldust, et lastekaitsetöötajatel oleks võimalik täita lastekaitsetööle kehtivaid nõudeid.

 Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid.

 Läbida LSV juhtumite lahendamise tasuta e-kursus Digiriigi Akadeemia keskkonnas.

11

3.4 Järelkontrollid

Järelkontrollid viidi läbi 2022. aastal Kastre vallavalitsuses, Nõo vallavalitsuses, Mulgi

vallavalitsuses ja Maardu linnavalitsuses tehtud järelevalve osas. Järelkontrollis tuvastati

kokku 22 rikkumist, mis tuvastati ka 2022. aastal läbi viidud järelevalves, mistõttu pidas SKA

vajalikuks puuduste kõrvaldamiseks kõigile neljale KOVile ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutuste

täitmist kontrollitakse 2024. aastal.

Joonis 2. Järelkontrollis tuvastatud rikkumised 2023. aastal.

2023. a viidi läbi kolm ettekirjutuse kontrolli. Ettekirjutuste täitmist kontrolliti Loksa

linnavalitsuses, Lasnamäe LOVis ja Kohtla-Järve linnavalitsuses. Kontrolli tulemusena selgus,

et ettekirjutused olid tähtaegselt täitmata. SKA rakendas ettekirjutustes määratud kohustuse

tähtajaks täitmata jätmise eest Loksa ja Kohtla-Järve linnavalitsusele sunniraha. Lasnamäe

linnaosa valitsus oli ettekirjutuses toodud puudused kõrvaldanud ja järelevalvemenetlus

lõpetati.

12

4. Järelevalve kohalikes omavalitsustes 2023. aasta teisel poolaastal

4.1 Valim

SHS § 221 lg 3 võimaldab KOVil sätestada piirmäära hoolduskomponendi maksmisele,

mistõttu võttis järelevalve talitus järelevalvesse kolm KOVi (Saku vald, Põltsamaa vald,

Hiiumaa vald), kelle piirmäärad olid riigi kõrgeimate 3 seas, ühe KOVi (Jõgeva vald), kes

otsustas jätta piirmäära kehtestamata ning kaks KOVi (Lääne-Nigula ja Vinni vald), kelle

kehtestatud piirmäärad olid riigi madalaimate4 hulgas. Valimi aluseks võeti 04.07.2023 seisuga

kehtestatud piirmäärad.

4.2 Metoodika ja fookused

Järelevalvete ettevalmistamisel tutvuti kohalike omavalitsuste kodulehtede ja avalike registritega. Järelevalve meeskonna juhil oli juurdepääs sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) vastava omavalitsuse menetlustele. Kasutatud meetodid olid dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus ning paikvaatlus, mille käigus intervjueeriti täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisega seotud ametnikke. Järelevalvet ettevalmistaval perioodil koostati küsimustik, mida kasutati tõendite kogumisel kõigis kuues KOVis. Vajadusel kasutati KOVi hallatavate üldhooldekodude järelevalvetes kogutud infot. SKA lähtus täisealiste sotsiaalteenuste osutamisele hinnangu andmisel SHS § 14, 15, 161 ning koduteenuse ja üldhooldusteenuse osutamist reguleerivatest sätetest. Seoses hooldereformiga on fookuses ka SHS § 221 lg 1, SHS § 221 lg 3 ja SHS § 221 lg 5 sätete täitmine.

4.3 Järelevalvete tulemused

Järelevalvemenetlus on lõppenud Lääne-Nigula vallavalitsuses (VV), Jõgeva VV ja Vinni VV. Nendes KOV-des järelevalves rikkumisi ei tuvastatud. Teistes KOV-des tuvastati rikkumised, mistõttu järelevalve menetlus jätkub järelkontrollide ja/või ettekirjutuse täitmise kontrollidega käesoleval aastal.

Hiiumaa VV tehti ettekirjutus, muuhulgas kohustusega tagada tähtajaga 30.06.2024 SHS § 4 punkti 3 nõude täimine, mille kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Arvestades asjaolu, et Põltsamaa VV ja Saku VV on järelevalvemenetluse ajal asunud puudusi kõrvaldama, ei pidanud SKA otstarbekaks aktis toodud rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemist. Põltsamaa VV ei ole täitnud SHS § 4 punkti 3 nõuet, mille kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Saku VV-s ei ole täitnud SHS § 221 lõike 1 nõuet, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne välja selgitada isiku vajadus

3 Saku vald, Põltsamaa vald 700€, Hiiumaa vald 640€) 4 Vinni vald 535€ ja Lääne-Nigula 575€

13

väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele. Järelkontrollid toimuvad Saku VV-s alates 01.04.2024 ja Põltsamaa VV-s alates 01.07.2024. Kõikides kontrollitud KOVides oli täidetud SHS § 14 lõike 1 nõue, kohaliku omavalitsuse üksus oli kehtestanud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust, rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Järelevalvetes hinnati SHS § 3 sotsiaalhoolekande põhimõtete järgimist teenuseosutaja poolt. Kvaliteedipõhimõtetest hinnati isikukeskset lähenemist sotsiaalteenuse osutamisel, kliendi ja tema lähedaste kaasamist, turvalisuse tagamist teenuse osutamisel, teenuse kättesaadavust ja taskukohasust.

Jõgeva, Lääne-Nigula, Saku ja Vinni vallavalitsustes olid sotsiaaltöö ametnike kohad täidetud nõutava kõrgharidusega ametnikega. Kuid Lääne-Nigula VV sotsiaalhoolekande juhataja seletuse kohaselt on nõutava erialase haridusega spetsialistide leidmine väga keerukas. Viimastel aastatel on kulunud uue ametniku leidmiseks ca 6-9 kuud. Põltsamaa VV sotsiaalosakonna juhataja seletuse kohaselt korraldati 2023. aastal sotsiaaltööspetsialisti kohale mitmeid konkursse, et leida nõuetele vastavat ametnikku (kolme ametikoha täitmiseks). Korduvalt nurjunud konkursside tõttu on Põltsamaa vallavalitsus otsustanud tööle võtta nõutavat kõrgharidust omandava töötaja.

SHS § 221 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada hoolduskomponendi kulude tasumise piirmäära. Jõgeva vallavolikogu piirhinda ei kehtestanud. Teistes kontrollitud omavalitsusetes kehtestasid vallavalitsused piirhinna enne 01.07.2023.

Järelevalve teostajad analüüsisid, kuidas hinnati isiku abivajadust - kes hindas, kus hinnati, keda kaastati, kas abivajaduse hindamise dokument lisati haldusaktile/halduslepingule või kuidas edastati abivajaduse hindamisest tulenev vajalik teave teenuseosutajale. Viis KOVi täitsid SHS § 15 lg 1 nimetatud kohustust hinnata abi saamiseks KOV poole pöördunud isiku abivajadust. Vaid Saku VV-s oli teenusesaaja abivajadus ametnike poolt hindamata. STARi menetlustesse olid lisatud teenusosutajate koostatud kokkuvõtted, hinnangud või hooldusplaanid. SHS § 21 lõike 1 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

Kontrollitud omavalitsustes otsustatakse üldhooldusteenuse hoolduskulude ning kliendi väiksema sissetuleku puhul osaliselt ka majutus- ja toitlustuskulude rahastamine vallavalitsuse korraldusega Lääne-Nigula VV ja Saku VV. Teistes kontrollitud omavalitsustes on rahastamise aluseks ametniku otsus, nt Vinni VV-s koostab ametnik otsuse STARi keskkonnas. Kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad ööpäevaringse hoolduse toimingud määratakse teenuseosutaja poolt koostatud hooldusplaanis. Saku vallavolikogu määruse § 28 lõige 3 näeb ette, et vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse teenuseosutajaga haldusleping, kuid seni pole lepinguid sõlmitud. Vallavalitsuse korraldused ja ametnike otsused edastatakse avalduse/taotluse esitajatele ja teenuseosutajatele e-postiga. Seni ei ole edastatud korraldustele abivajaduse hindamise dokumenti lisatud. Üheski järelevalvatud KOV-s ei sõlmitud teenuseosutajatega kolmepoolset halduslepingut.

14

Joonis 3. Üldhooldusteenuse saajate arv KOVide lõikes paikvaatluse toimumise kuupäeva seisuga.

Kõikides kontrollitud omavalitsustes määrati enne hooldereformi rakendumist üldhooldusteenusel olnud klientidele hoolduskulu, vajadusel ka väiksema sissetuleku hüvitis, personaalne toetus (sh käiberaha) tagasiulatuvalt alates 01.07.2023. Rahastamise otsuse summade määramisel lähtusid KOV ametnikud SKA välja töötatud töövahendist „Hoolduskulu hüvitise ja väiksema sissetuleku hüvitise kalkulaator“. Järelevalves analüüsiti ka KOV-de poolt tehtud negatiivseid rahastusotsuseid ja nendeni viinud asjaolusid ja põhjendusi.

Järelevalves kontrolliti avaldusi/taotlusi, mis esitati ja registreeriti STAR-is alates 01.07.2023

kuni järelevalvetoimingute algatamiseni. Kontrollitud dokumentidest nähtub, et esmakordselt

saabunud taotluste menetlemine (abivajaduse hindamine ja otsuste vastuvõtmine) toimus

tähtaegselt (SÜS § 25 lg 1 nõude täitmine). KOV-id kasutasid abivajaduse hindamisel

hindamisinstrumenti. Näiteks Vinni VV-s on ametnikel välja töötatud dokument, mida saab

vajadusel operatiivselt täiendada. Saku VV-s kasutatakse abivajaduse hindamiseks

vallavalitsuse 29.08.2017 kinnitatud hindamisinstrumenti. Lääne-Nigula vallavalitsus kinnitas

sarnase dokumendi 06.09.2023 korraldusega.

Hooldusreformi käivitamisel oli üheks võimaluseks, et omavalitsustele antavaid täiendavaid rahalisi vahendeid saab kasutada ka koduhooldusteenuse korraldamiseks ning seni lähedasi hooldanud inimestel avaneb võimalus naasta tööturule.

Lääne-Nigula, Hiiumaa, Vinni, Põltsamaa ja Jõgeva vallavalitsused kinnitasid, et riigilt saadud sihtotstarbelist raha on kasutatud vaid üldhooldusteenusel olevate vallaelanike hoolduskomponendi ja väiksema sissetuleku hüvitise rahastamiseks. Koduteenuse paremaks korraldamiseks rahalisi vahendeid ei jätkunud. Näiteks Vinni VV-l oli soov võtta täiendavalt tööle Rägavere piirkonna töötaja, vajadus on osta uus tööauto, elektriline jalgratas jms.

Saku vallavalitsusele sihtotstarbeliselt eraldatud summa eest oli võimalik alates 01.09.2023 võtta päevakeskusesse tööle kolmas koduteenust osutav töötaja ja alates 01.01.2024 asus tööle ka neljas töötaja.

15

Joonis 4. Koduteenuse saajate suhtarv järelevalvatavates KOVides paikvaatluse toimumise kuupäeva seisuga.

Järelevalvete käigus selgus, et peale hooldereformi rakendumist on oluliselt suurenenud KOV-

de halduskoormus. KOV-de esindajad tõid välja, et võrreldes hooldereformi eelse ajaga on

suurenenud teenuse soovijate arv (varem paljud pered otsisid ja leidsid ise teenuse kohad

KOVi pöördumata); arvete menetlemine on ajamahukas; rahastamisotsuseid tuleb uuesti

menetleda, kui muutub hoolduskomponent või teenusesaaja pension (või pensioni

tulumaksuvabastuse suurus); samuti tuleb järjepidevalt seirata hooldekodude hindasid.

16

5. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järelevalve tulemused

Majandustegevuse registri (MTR) andmetel oli 01.01.2023 seisuga väljastatud väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse tegevusluba 158 asutusele ning teenust osutati 222

tegevuskohas. H-veebi andmetel oli 2022. aasta lõpu sisuga hooldekodudes teenusesaajaid

9617. Teenust osutas 1914 hooldustöötajat ja 634 abihooldustöötajat.

2023. aastal viidi üldhooldusteenuse järelevalve läbi 28 hooldekodus (30 tegevuskohas).

Järelevalvete maht oli 18 protsenti kõigist üldhooldusteenust osutavatest asutustest.

5.1 Valim

Esimesel poolaastal viidi läbi 17 järelevalvet (13 riiklikku järelevalvet, 4 haldusjärelevalvet).

Riiklik järelevalve viidi läbi järgmistes asutustes: Eakate Hooldekodu OÜ, Karaski pansionaat

OÜ, Räpina Haigla AS, Värska Südamekodu, Ristipalo Pansionaat (Kagutuul OÜ), Iira

Hooldekodu OÜ, sihtasutus Peipsiveere Hooldusravikeskus, Sihtasutus Uderna Hooldekodu,

Narva-Jõesuu Hooldekodu SA, Maarjamaa Kodud OÜ, Pandivere Pansion OÜ, Osaühing

Westender ja A.M.V.K.Hooldusteenus OÜ. Haldusjärelevalve viidi läbi neljas kohaliku

omavalitsuse hallatavas asutuses: Pilistvere Hooldekodu, Krootuse Hooldekodu, Põlgaste

Pansionaat, Leevi Hooldekodu.

Teisel poolaastal oli järelevalve valimis 11 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜH

teenuse) osutajat, kes asusid nende KOV-de haldusterritooriumil või nendega piirnevate KOV-

de haldusterritooriumitel, kelle üle SKA samuti hooldereformi järgselt järelevalvet tegi. Lääne-

Nigula vallas algatati järelevalve Oru Hooldekodu ja Risti Hooldekodu üle, Hiiumaa vallas MTÜ

Samaaria Eesti Misjon, SA Hiiu Hooldekeskuse Tohvri, Vinni vallas Tammiku Hooldekodu ja

Ulvi Kodu, Põltsamaa vallas Lustivere Hooldekodu ja SA Põltsamaa Tervis, Jõgeva vallas OÜ

Jõgeva sotsiaalkeskus Elukaar ja Saku vallale lähedal asuvad Marta Kodu OÜ ja Pihlakodu

AS Tabasalu tegevuskoht.

5.2 Metoodika ja fookused

Järelevalvete käigus kontrolliti üldhooldusteenuse osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seadusele (SHS § 20 - 22¹) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning teenuseosutaja vastavust majandustegevuse nõuetele. Teisel poolaastal pöörati erilist tähelepanu SHS § 221 lg 6 sätestatud nõudele, mille järgi ÜHteenuse osutaja peab avalikustama teenuskoha maksumuse ja hoolduskomponendi maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Teenusosutaja poolt avalikustatud hoolduskomponenti võrreldi 2023. aastal rahandusministeeriumi välja töötatud hoolduskomponendi arvutusvahendi tulemusega.

Enne järelevalvet tutvuti teenuseosutaja kohta avalikustatud teabega, sh õiguskantsleri kontrollkäikude kokkuvõtete, e-Äriregistri, töötamise registri ja MTRi andmetega. Kõigis asutustes toimus etteteatamata paikvaatlus, mille käigus intervjueeriti asutuse juhtkonda, töötajaid, teenusesaajaid. Lisaks tutvuti dokumentatsiooniga (sh teenusekasutajate hooldusplaanid) ning teenuse osutamise ruumidega. Menetluse käigus küsitleti ka asutuste omanikke, koostööpartnereid, teenusekasutajate eestkosteasutusi ning lähedasi. Küsitluste

17

kaudu saadi kõrvalpilk ning tagasiside seaduse ja määruse nõuete täitmise kohta teenuse osutamisel. Peale hooldereformi rakendumist ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruse nr 36 jõustumist kohandati ühe järelevalve peamise tööriista, intervjuude küsimustikud vastavaks hooldereformi eesmärgile ja määruse nõuetele.

5.3 Järelevalvete tulemused

2023. aastal läbiviidud järelevalvete tulemusena koostati 28 akti, kokku tuvastati

hooldekodudes 131 rikkumist.

Esimesel poolaastal läbiviidud järelevalvetes tuvastati kõige rohkem rikkumisi (kaheksa)

Värska Südamekodus. Kaalumisel oli ettekirjutuse tegemine, kuid teenuseosutaja oli suuteline

kõrvaldama rikkumised järelevalvemenetluse käigus. Kõige levinumaks rikkumiseks oli

asutustes MSÜS § 30 lg 2 täitmata jätmine (SKA-d ei teavitata õigeaegselt hooldustöötaja

lisandumisest või lahkumisest). Rikkumine esines 88 protsendil teenuseosutajatest (15

asutust). Jätkuvalt esines SHS § 21 lg 2 rikkumisi, kus teenuseosutaja ei olnud koostanud

koostöös teenuse saaja või teenuse rahastajaga teenusesaajale hooldusplaani 30 päeva

jooksul alates teenuse osutamise algusest. Rikkumine esines kaheksas kontrollitud asutuses

(47 protsenti). Samas suurusjärgus on probleemid hooldusplaani ülevaatamisega vähemalt

korra poolaastas (SHS § 21 lg 5). Siit nähtub, et suurele osale teenuseosutajatest ei ole

hooldusplaan igapäevases kasutuses olevaks üldhooldusteenuse osutamise

alusdokumendiks. SHS § 22 lg 3 rikkumisi esines seitsmes hooldekodus (41 protsendil), kus

tööajagraafikute analüüsist nähtus korduv abihooldustöötajate töötamine kvalifitseeritud

hooldustöötaja juhendamiseta, mis viitab teenuseosutaja raskusele personali värbamisel.

Joonis 5. 2023. aastal tuvastatud enimlevinud rikkumised.

Hooldereformi järgselt viidi läbi 11 järelevalvet (seitse riiklikku järelevalvet ja neli

haldusjärelevalvet). Riiklik järelevalve viidi läbi järgmistes hooldekodudes: MTÜ Samaaria

18

Eesti Misjon, Marta kodu OÜ, Tabasalu Pihlakodu, SA Hiiu Hooldekeskus Tohvri, Lustivere

Hooldekodu, SA Põltsamaa Tervis ja OÜ Jõgeva sotsiaalkeskus Elukaar. Haldusjärelevalve

toimus asutustes: Oru Hooldekodu (Lääne-Nigula vald), Risti Hooldekodu (Lääne-Nigula vald),

Tammiku Kodu (Vinni vald) ja Ulvi Kodu (Vinni vald).

Kõige rohkem rikkumisi tuvastati Marta Hooldekodu OÜ-s (12 rikkumist). Valdaval enamusel teenuseosutajatest (90 %) esines puudusi SHS § 21 lg 2 täitmisel: hooldusplaani ei koostatud 30 päeva jooksul alates teenusesaaja teenusele tulekust. Samuti esines 70 protsendil teenuseosutajatest puudusi SHS § 21 lg 5 järgimisel, mille kohaselt hooldusplaan vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse vähemalt korra poolaastas. Üks teenusosutaja (MTÜ Samaaria Eesti Misjon) kõrvaldas järelevalves tuvastatud rikkumise järelevalve menetluse ajal ning järelevalve menetlus lõpetati. Ülejäänud teenuseosutajate üle tehakse 2024. aastal järelkontroll.

Järelevalvete käigus kontrolliti 01.07.2023 jõustunud sotsiaalkaitseministri määruse nr 36

nõuete täitmist. Kontrolli tulemustest nähtus, et üle poolte (54 %) hooldekodudest ei täitnud

määruse § 2 lg 3 sätestatut, mille kohaselt hooldustoimingute tegemisel tagab teenuseosutaja

teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne hooldustoimingu

tegemist selle sisu selgitamise. Samuti esines teenuseosutajatel raskusi määruse § 2 lg 5 p 8

täitmisega, mille kohaselt teenusekasutaja üle keha pesemise sagedus on mitte harvem kui

üks kord nädalas. Rikkumine esines viies kontrollitud hooldekodus (45 %).

Joonis 6. Teenuseosutajate ja Rahandusministeeriumi koostatud kulumudeli erinevused hoolduskomponendi arvutamisel.

Alates 01.07.2023 avalikustavad ÜHteenuse osutajad teenuskoha maksumuse ja

hoolduskulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta (SHS 22¹ lg 6). Seaduses sätestatud

kohustuse olid täitmata jätnud kaks hooldekodu (SA Hiiu Hooldekeskus Tohvri ja Lustivere

Hooldekodu). Teise poolasta järelevalvete käigus võrreldi üldhooldusteenuse osutajate poolt

19

avaldatud hoolduskulu rahandusministeeriumi koostatud kulumudeli põhjal arvestatuga.

Näiteks MTÜ Samaaria Eesti Misjoni avaldatud hoolduskulu on 614 eurot,

rahandusministeeriumi kulumudeli järgi on see 430 euro võrra suurem (1044 eurot). Samuti

oli Tammiku Hooldekodu avaldatud hoolduskulu ja kulumudeli põhjal arvutatu erinevus

märkimisväärne - avaldatud hoolduskulu on 534 eurot, kuid kulumudeli järgi saadud summa

397 euro võrra suurem (931 eurot). Esines ka vastupidiseid näiteid, kus kulumudeli põhjal

saadud summa osutus teenuseosutaja avaldatust väiksemaks. Näiteks on Lustivere

Hooldekodu avaldanud hoolduskuluks 650 eurot, kuid kulumudeli põhjal arvutatud summa oli

125 euro võrra väiksem (525 eurot). Saadud summade erinevuse üheks põhjuseks võib olla

teenuseosutajate sisestatud andmete (nt hooldustöötajate arv) ebatäpsus MTRis, millele viitab

MSÜS § 30 lg 2 rikkumise sagedus.

5.4 Järelkontrollid

2023. aastal viidi läbi 12 plaanilist järelkontrolli, millest kolmel korral kontrolliti 2022. aastal

koostatud järelevalve aktides toodud rikkumiste kõrvaldamist teenuseosutaja poolt ning hinnati

teenuse vastavust nõuetele.

Järelkontrolli käigus leidis kinnitust, et tuvastatud rikkumised on kõrvaldatud Paunküla

Hooldekeskus MTÜs ja ASi Südamekodud Pirita tegevuskohas, kus ettekirjutuse nõuded olid

täidetud. SA Hooldekodu Härmalõng ei olnud järelevalve aktis toodud tähtajaks rikkumisi

kõrvaldanud ning ettekirjutuses on neli kohustust täitmise tähtajaga 30.04.2024.

Iira Hooldekodu OÜ, Kagutuul OÜ, Karaski pansionaat OÜ, Pandivere pansion OÜ, SA Uderna

Hooldekodu, Mulgi Hoolekandekeskus, Maarjamaa Kodud OÜ ja sihtasutus Peipsiveere

Hooldusravikeskus olid järelkontrolli tähtajaks puudused kõrvaldanud. Levinumateks

rikkumiseks olid SHS § 22 lg 3 ja MSÜS § 30 lg 2 täitmata jätmine.

Ettekirjutuse koostamist kaalutakse OÜ-le Westender, sest teenuseosutaja ei ole järelkontrolli

tähtajaks kõrvaldanud SHS § 154 p 1 rikkumist.

20

6. Varjupaiga- ja turvakodusteenuse järelevalved

2023.aastal viidi läbi varjupaiga- ja turvakoduteenuse järelevalveid, et saada ülevaadet, kuidas

on kohalikud omavalitsused (KOV) korraldanud need teenused oma piirkonnas. Järelevalve

läbiviimiseks koostati küsimused teenuseosutajale ja teenusesaajale lähtudes SHS §dest 30-

37.

Varjupaigateenus on KOV korraldatav sotsiaalteenus, millel puudub tegevusloa kohustus.

Teave varjupaigateenuse osutamise korraldamise kohta peab olema kättesaadav KOV

kodulehekülgedel. Varjupaigateenus tagab ajutise ööbimiskoha võimaluse täisealisele

inimesele, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab

olema inimesele tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

Turvakoduteenus on samuti KOV korraldatav sotsiaalteenus, kuid teenuse osutamiseks peab

olema taotletud tegevusluba. Turvakoduteenus on ööpäevaringne teenus, mille eesmärk on

anda inimesele (sh lapsele) ajutine eluase, mis tagab turvalise keskkonna ja esmase abi.

Ajutise eluaseme all on mõeldud voodikohta ja pesemisvõimalust, sealhulgas ka

pesupesemise võimalust. Esmase abina võimaldatakse inimesele toitu, riideid, peavarju ning

vajaduse korral meditsiinilist abi, ka kriisiabi.

Majandustegevuse registri andmetel (MTR) pakuvad üle Eesti turvakoduteenust lastele kokku

11 asutust ja täiskasvanutele viis asutust.

6.1 Valim

2023. aastal võeti järelevalve valimisse kõik Eestis täiskasvanutele varjupaiga- ja

turvakoduteenust osutavad asutused.

6.2 Metoodika

Järelevalvete läbiviimiseks koostati küsimustikud teenuseosutajale ja teenusesaajale lähtudes

SHS §dest 30-37. Kõikides teenusosutamise kohtades tehti etteteatamata paikvaatlused, kus

intervjueeriti nii teenuseosutajaid kui -saajaid.

6.3 Järelevalve tulemused

2023. aastal viidi läbi järelevalve kokku neljas asutuses, millest varjupaigateenust osutas kaks

(MTÜ Sotsiaalne Kaasatus ja Tartu linna asutus Varjupaik), turvakoduteenust lastele üks

asutus (Tallinna Laste Turvakeskus) ja üks asutus, kes osutas nii varjupaiga- kui ka

turvakoduteenust täisealistele isikutele (Haapsalu Sotsiaalmaja).

Varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamine Haapsalu Sotsiaalmajas ja MTÜs Sotsiaalne

Kaasatus vastasid SHSis sätestatud nõuetele ning järelevalvemenetlus lõpetati.

Tartu linna asutus Varjupaigas tuvastati üks rikkumine (MSÜS § 30 lõige 2), kuid

varjupaigateenuse osutaja kõrvaldas järelevalvemenetluse ajal nimetatud rikkumise ning

järelevalvemenetlus lõpetati.

21

Joonis 7. Varjupaikades ja turvakodudes tuvastatud rikkumised 2023. aastal.

Tallinna Laste Turvakeskuses selgus, et turvakoduteenus ei vasta SHS § 7 lõikes 2 ja 3

sätestatule5, mille üle teostatakse järelkontroll 2024. aastal. Soovitusi järelevalve raames anti

Tallinna Laste Turvakeskusele kuus. Tähelepanu juhiti asjaolule, et turvakoduteenuse

osutamisel nii lastele kui täisealistele on vajalik taotleda eraldi tegevusload. Lapsega töötava

isiku seaduse nõuetele vastavust tuleb regulaarselt kontrollida alates 2023. aasta 1. jaanuarist.

Järelevalve tulemused varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise osas olid pigem positiivsed.

Rikkumisi tuvastati rikkumisi vaid kahes asutuses, millest üks kõrvaldas rikkumise menetluse

ajal. Varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutajad teevad koostööd KOV-dega, PPA-ga ja teiste

asutustega, et tagada teenusesaajatele vajaminev kriisiabi.

5 laste hoolekandeasutusel tuleb läbi viia sisehindamine vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Laste hoolekandeasutuse sisehindamise korra kehtestab asutuse juht, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks asutuse pidajale

22

7. Muude sotsiaalteenuste järelkontrollid

2023. aastal viidi läbi ka teiste teenuste järelkontrolle, kus uusi järelevalveid ei algatatud.

Kontrolliti 2022. aastal läbiviidud järelevalvetes tuvastatud rikkumiste kõrvaldamisi nt

asendushoolduse, erihoolekande teenuste, KOV täisealiste teenusesaajate abivajaduse

hindamise puhul. Järgnevalt toome välja nende järelkontrollide tulemused teenuste liikude

kaupa.

7.2 Asendushooldusteenuse järelkontrollid

Plaanilisi ega erakorralisi järelevalveid 2023. aastal asendushooldusteenuse osutamise

seaduslikkuse kontrollimiseks ei teostatud.

Järelkontrollid viidi 2023. aastal läbi nelja asendushooldusteenuse osutaja üle: MTÜ

Toomapere, Laste Hoolekande Asutus Lootus, Ühing Lootus Tulevikku ja SA Haapsalu

Hoolekandekeskus.

Järelkontrollidega tuvastati, et Ühing Lootus Tulevikku, Laste Hoolekandeasutus Lootus ja

MTÜ Toomapere olid järelevalve aktides 02.05.2022 nr 5.1-3/4672-7, 23.05.2022 nr 5.1-

3/9613-5 ja 11.08.2022 nr 5.1-3/32182-4 tuvastatud puudused kõrvaldanud ning SKA lõpetas

järelevalvemenetlused.

SA Haapsalu Hoolekandekeskus ei olnud täitnud 29.12.2021 järelevalve aktis nr 5.1-3/18186-

4 kirjeldatud ja rikkumisena tuvastatud nõudeid. Järelkontrollis tuvastatud rikkumiste ulatust

arvestades tegi SKA SA-le Haapsalu Hoolekandekeskus ettekirjutuse neljas punktis:

1. Võtta kasutusele meetmed majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste

täitmise tagamiseks ja mittevastavuse kõrvaldamiseks. Teatada Sotsiaalkindlustusametile kui

registri pidajale, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa

kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud ja milliseid kavatsetakse muuta ning esitada

kõik muutmise taotlusega esitamisele kuuluvad andmed majandustegevuse registris (MTR).

Täitmise tähtaeg: 09.06.2023.

2. Lõpetada tegevusloata majandustegevus (lapsehoiuteenuse osutamise asukohas Vahtra tn

12, Haapsalu) ja tagada teenuse osutamine vastavalt tegevusloa SLH000482

kõrvaltingimustele (tegevuskoht, kus on lubatud teenust osutada) või alternatiivselt võtta

kasutusele meetmed loakohustuse täitmiseks.

Täitmise tähtaeg: 09.06.2023.

3. Tagada asendushooldusteenusel viibivate laste heaolu ja õigused ning võtta kasutusele

meetmed tagamaks teenuste nõuetekohane osutamine. Luua tingimused pikaajaliselt

asendushooldusteenusel ja hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja

nõusolekul asendushooldusteenusel viibivatele lastele teenuse osutamiseks eraldi ruumides,

tagada erinevate teenuste osutamiseks vajalikud töötajad või võtta kasutusele alternatiivsed

meetmed teenuse osutamise mittevastavuste kõrvaldamiseks. See tähendab, et pikaajalist ja

lühiajalist asendushooldusteenust võib osutada samades ruumides ainult SHS § 455 lõike 5

punktides 1 ja 2 nimetatud juhul ning SHS § 455 lõike 5 punktides 3 ja 4 nimetatud

kooskõlastuste olemasolul.

Täitmise tähtaeg: 30.05.2023.

23

4. Luua tingimused, et tagatud oleks teenusel viibivate laste õigus võtta kellestki sõltumata

ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku

omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse

tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Üheks võimaluseks on paigutada nähtavale kohale

õiguskantsleri, SKA, lasteabitelefoni ja kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja

kontaktid.

Täitmise tähtaeg 15.05.2023.

SA Haapsalu Hoolekandekeskus täitis ettekirjutuse punktid1, 2 ja 4 tähtaegselt, kuid ei täitnud

ettekirjutuse punkti 3 määratud tähtajaks (30.05.2023). Ettekirjutuse täitmise kontrolli

menetluse ajal 16.06.2023 esitas SA Haapsalu Hoolekandekeskus juhataja taotluse

ettekirjutuse punkti täitmiseks pikenduse saamiseks, et viia 3. peremajas

asendushooldusteenuse periooditi osutamine kooskõlla SHS § 455 lõike 5 nõuetega.

Alates 28.06.2023 vastab 3. peremajas periooditi asendushooldusteenusel viibiva lapse

asendushooldusteenuse osutamine samades ruumides pikaajalisel asendushooldusteenusel

viibivate lastega SHS § 455 lõike 5 nõuetele. Seetõttu ei rakendanud SKA ettekirjutuse punktis

3 märgitud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise eest SAle Haapsalu Hoolekandekeskus

sunniraha ning luges 29.06.2023 ettekirjutuse täidetuks.

7.2 Asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise järelkontrollid

2021. aastal tegi SKA asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks eraldatud

rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet 14 omavalitsuses. Kontrolliti, kas KOV maksis

tasandus-ja toetusfondist (TTF) sihtotstarbeliselt asendushooldusteenuse rahastamiseks ja

korraldamiseks eraldatud rahalisi vahendeid õiguspäraselt, tuginedes teenuse

kvaliteedipõhimõtetele ja kas menetlus vastas SHS-i sätetele. Järelevalvemenetluse käigus

anti hinnang STAR-i ja S-veebi täitmisele, analüüsiti TTF vahendite 2019., 2020. aasta lõpu

jääkide põhjuseid, asendushooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks tehtud kulutusi

ning rahade kasutamise isikukesksust, kaasatust ja turvalisust asendushooldusteenusel oleva

lapse suhtes. Tuvastati rikkumised ja tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitused

sihtotstarbeliste vahendite menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks ning

lapsekesksemaks muutmiseks.

Tuvastatud puuduste suhtes viidi 2022. aastal viies omavalitsuses - Võru, Rapla, Saaremaa

vallas ja Tartu ning Loksa linnas läbi 2021. aastal tuvastatud rikkumiste järelkontrollid.

2023. aastal tegi SKA asendushooldusteenuse rahaliste vahendite kasutamise järelkontrolli

Kohila, Rõuge, Saarde ja Valga vallas ning Võru linnas järgmiselt:

 Kohila, Saarde ja Valga vallavalitsuses viidi läbi järelkontroll SHS § 144 lõike 1 punkti

5 osas, mille kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus STARi sotsiaalteenuste ja

-toetuste andmeregistri põhimääruses kehtestatud korras SHS §-des 455 ja 4515

sätestatud asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamise, osutamise ja saajate

andmed.

 Rõuge vallavalitsuses ja Võru linnavalitsuses viidi läbi järelkontroll SHS § 156 lõike

35 osas, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada SHS § 156 lõikes

34 nimetatud toetust üksnes asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja

korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

24

 Valga vallavalitsuses viidi läbi järelkontroll SHS § 4511 lõike 4 osas, mille kohaselt

hoolduspere vanemat toetatakse vähemalt ühe kahendiku ulatuses töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse hooldamise

kohta.

2023. a järelkontrollide käigus tuvastati, et kõikides nimetatud kohalikes omavalitsustes olid

aktides tuvastatud puudused asendushoolduse rahaliste kulutuste STARi kandmisel ja rahade

sihtotstarbelisel kasutamisel kõrvaldatud ning SKA lõpetas järelevalvemenetlused.

7.3 Erihoolekandeteenuste järelkontrollid

2023. aastal algatati erihoolekandeteenuste (EHK) valdkonnas üks järelevalve ja viidi läbi

järelkontroll kaheksas asutuses.

SA-s Haapsalu Hoolekandekeskus algatati järelevalve 2023. aasta esimesel poolaastal.

Järelevalves kontrolliti igapäevaelu toetamise teenuse osutamist vastavalt MTR andmetele.

Järelevalves tuvastati, et SA Haapsalu Hoolekandekeskus ei ole täitnud MSÜS § 30 lõiget 2,

kuid teenuseosutaja likvideeris rikkumise järelevalvemenetluse ajal ning menetlus lõpetati. SA-

le Haapsalu Hoolekandekeskus anti soovitus, et juhul, kui samal ajal ja samas tegevuskohas

osutatakse erinevaid teenuseid, siis tuleb teenuse osutajal tagada erinevate teenuste

osutamiseks vajalikud töötajad.

Järelkontrollis viidi läbi järgmistes asutustes: AS Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu

(Vääna-Viti Kodu), Benita Kodu AS, Imavere Päevakeskus (Järva Vallavalitsus), Narva-

Jõesuu Hooldekodu AS, SA Viljandi Haigla, MTÜ Erivajadusega Inimeste Toetusühing

Tugiliisu (Tugiliisu), Valga Haigla AS, MTÜ Valga Abikeskus.

Järelevalve järelkontrolli peamised rikkumised ja nende täitmised:

1. MSÜS nõuete täitmine (§ 30 lõige 2) – rikkumisi oli viiel asutusel (SA Viljandi Haigla,

Vääna-Viti Kodu, Järva Vallavalitsus, MTÜ Valga Abikeskus ja Narva-Jõesuu

Hooldekodu AS) ning järelkontrollis olid rikkumised kõrvaldatud;

2. tegevusplaanide tähtaegne koostamine (SHS § 85 lõige 1) ja nende ülevaatamine

vähemalt üks kord kvartalis (SHS § 85 lõige 2 punkt 1) – rikkumisi oli neljal asutusel

(Järva Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Hooldekodu AS, SA Viljandi Haigla ja Valga

Haigla AS) ning järelkontrollis rikkumised olid kõrvaldatud;

3. nõuded teenust vahetult osutavale isikule (SHS § 86 lõige 1 ja § 83 lõige 1 punkt 5) –

rikkumisi oli kolmel asutusel (SA Viljandi Haigla, Narva-Jõesuu Hooldekodu AS, MTÜ

Valga Abikeskus) ning rikkumised on kõrvaldatud.

4. erinevate EHK teenuste (IET, TE, KE, ÖE) osutamisel nõuded tegevusjuhendajate ja

teenusesaajate suhtarvule (SHS § 104 lõiked 1, 2, 21 ja § 90 lõige 5) – rikkumisi oli

viiel asutusel (Valga Haigla AS, Tugiliisu, Vääna-Viti Kodu, Benita Kodu, Narva-

Jõesuu Hooldekodu AS) ja rikkumised on kõrvaldatud.

5. erihoolekandeteenust saavate isikute kohta teenuse osutamisega seotud teabe ning

dokumentide kogumine ja säilitamine (SHS § 83 lõige 1 punkt 3) – rikkumisi oli kahel

asutusel (Järva Vallavalitsus ja SA Viljandi Haigla) ning rikkumised on kõrvaldatud.

25

Üksikuid rikkumisi oli ka õendusabiteenuse osutamisel lähtudes teenusesaajate arvust

ööpäevaringsel erihooldusteenusel6 ning esines ka olukordi, kus EHK teenuse saajad ning

üldhooldusteenuse saajad peavad olema teenuse osutamine ruumides paigutatud kokku.

Enamikel juhtudel on järelkontrolli teostamisel rikkumised asutus kõrvaldanud, kuid 2023.

aasta järelkontrollide tulemuste põhjal tehti ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks kolmele

asutusele. Nendeks asutusteks olid Benita Kodu, Valga Haigla AS ja Tugiliisu.

Benita Kodule koostati kolme rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse kavand 2023. aasta

jaanuaris. Benita Kodu teavitas SKA-d, et lõpetab erihoolekandeteenuste osutamise, mille

tõttu järelevalvemenetlus lõpetati.

Järelkontrollis selgus, et Valga Haigla AS-il oli rikkumine kõrvaldamata, mille tõttu koostati

septembris ettekirjutus 7 , mille täitmise tähtaeg oli 30.11.2023. Ettekirjutuse täitmise

kontrollimisel selgus, et rikkumine on osaliselt täidetud, mille tõttu anti Valga Haigla AS-le aega

rikkumine täielikult kõrvaldada 15.02.2024.

Tugiliisule koostati 2023. aasta veebruaris ettekirjutus järgmiste SHS nõuete täitmiseks:

1. Igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab ühe täistööajaga tegevusjuhendaja

olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta (SHS § 90 lõige 5);

2. Kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate tegevuste elluviimine tuleb tagada iga

päev, sh nädalavahetusel (SHS § 97 lõige 3);

3. Kogukonnas elamise teenuse osutamisel väljaspool ööaega tuleb tagada ühe

tegevusjuhendaja kohalolu kuni kümnele teenust saama suunatud isikule (SHS § 99 lõige 5).

Ettekirjutuse täitmise kontroll toimus septembris, milles selgus, et Tugiliisu ei ole täitnud

ettekirjutuse punkti 3. SKA rakendas Tugiliisu suhtes sunniraha 700 eurot ja andis uue tähtaja

ettekirjutuse täitmiseks.

7.4 KOV täisealiste inimeste abivajaduse hindamise järelkontrollid

2021. aastal viidi 18 KOV-s läbi haldusjärelevalve, mille käigus kontrolliti isiku abivajaduse

hindamist ja sellele vastava abi väljaselgitamist täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenus,

tugiisiku teenus, täisealise isiku hooldus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus)

osutamisel või korraldamisel. Samuti kontrolliti sotsiaalteenuste andmete kandmist STAR-i.

Kuues KOV järelevalveaktis toodi välja tuvastatud rikkumised. Nende puhul ei peetud

otstarbekaks ettekirjutuse tegemist, kuna KOV-d olid asunud rikkumisi kõrvaldama.

Järelekontrolli menetluses kasutatud meetodid olid dokumentide analüüs STAR-s, kirjalikult

küsimustele vastamine ja tõendite analüüs.

Järelkontrolli käigus tuvastati, et KOV-d täidavad täiskasvanute sotsiaalteenuste korraldamisel

SHS § 15 lõike 1 ja SHS § 24 lõike 1 ning SÜS § 25 lõike 1 nõudeid.

6 ÖE kohtumääruse alusel, ÕE ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisele isikule 7 SHS § 104 lõige 2 tuleneva nõude täitmiseks, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega täisealisele isikule, tagab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja 15 nimetatud teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt täisealiste isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega

26

7.5 Toimetulekutoetuse järelkontrollid

2023. aastal toimusid järelkontrollid 2021. aastal algatatud järelevalvete üle. Kontrolliti, kas ja

kuidas on järelevalve aktis toodud rikkumised toimetulekutoetuse (TTT) menetlemisel KOV-

des kõrvaldatud, hinnati TTT määramise ja maksmise vastavust SHS-s sätestatud kvaliteedi-

ja menetluspõhimõtetele ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) ja haldusmenetluse

seadustes (HMS) sätestatud nõuetele.

Järelkontroll toimus üheksas vallavalitsuses: Saarde, Tõrva, Kanepi, Kohila, Viru-Nigula,

Rapla, Võru, Rõuge ja Setomaa.

Järelkontroll tuvastas, et Rapla VV-l oli kuuest rikkumisest kaks kõrvaldamata, nende kohta

koostati ettekirjutus. Rapla VV täitis ettekirjutuse ja SKA lõpetas järelevalve 13.01.2023.

Ülejäänud KOV-de järelkontrollis leiti, et rikkumised on kõrvaldatud ning

järelevalvemenetlused lõpetati.

Joonis 8. Järelkontrollides tuvastatud ja kõrvaldatud rikkumised.

KOV-id (Saarde VV, Tõrva VV, Kohila VV, Viru-Nigula VV, Rapla VV ja Setomaa VV) on

kõrvaldanud rikkumised samas eluruumis ühise majapidamisega pere määratlemisel (SHS §

131 lõige 7).

Kõik kontrollitud KOV-id on jälginud, et taotlusel olevad andmed sotsiaalse seisundi ja

sotsiaalsele seisundile eeldatavate sissetulekute osas langevad kokku (SHS § 132 lõige 2).

Kõikide kontrollitud KOVi-de volikogude poolt kehtestatud eluasemekulude piirmäärad olid

SHS §133 lõike 6 kohaselt kaasajastatud või kajastati järelkontrolli menetluse ajal.

KOV-id on järginud SHS § 134 lõikes 6 sätestatud TTT kolme tööpäeva maksmise tähtaega,

Kohila VV andis selgituse üksikute juhtumite erisuste kohta.

27

8. Järelevalve talitusele saadetud pöördumiste lahendamine

2023. aastal lahendas SKA õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talitus 422 kirjalikku

pöördumist, neist 149 puudutasid lastele ja 273 täiskasvanutele osutatavaid sotsiaalteenuseid.

8.1 Pöördumiste lahendamise metoodika

SKA tutvub pöördumises viidatud juhtumi materjalidega järgmiselt:

 selgitustaotluse/infopäringu küsimine kohalikult omavalitsuselt või asutuselt, kelle

suhtes pöördumine on tehtud;

 vestlus juhtumikorraldajaga ja/või asutuse/üksuse juhiga;

 juhtumi menetlemise analüüs sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR

andmetele tuginedes;

 vestlus pöördujaga.

Pöördumiste lahendamisel tugineb SKA muuhulgas järgmistele praktikatele ja seisukohtadele:

 pöördumiste lahendamisele kaasatakse vajadusel SKA sisuosakondi ning õiguse ja

järelevalve osakonna õigustalitust;

 SKA ei saa hinnata, kas KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja on olnud juhtumipõhiselt

objektiivne või mitte, ehk kui hästi ta on oma ülesandeid täitnud. SKA pädevuses on

riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine seaduse nõuete täitmise üle. Töötaja oskuste

ja pädevuse osas tuleb pöörduda vaidega KOV poole, kes kontrollib oma teenistujate

tegevuse seaduslikkust;

 SKA-l ei ole õigust ega pädevust sekkuda kohtumenetlusse. Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 lõikele 1 on kohtumenetluse osalistel õigus

kohtumenetluse käigus esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel

või menetlussätete rikkumise kohta. Kõik juhtumiga seotud vastuväited saab pöörduja

kohtumenetluse osalisena esitada otse kohtule;

 järelevalvemenetluse algatamine ja konkreetse meetme kohaldamine on SKA kui

korrakaitseorgani kaalutlusõigus. Seetõttu ei saa isik nõuda menetluse algatamist või

meetme kohaldamist. Küll aga saab isik nõuda, et SKA teostaks vigadeta

kaalutlusõigust;

 SKA-le esitatud pöördumised on üheks sisendiks laiapõhjaliste ja juhtumiüleste

järelevalvete planeerimisel.

8.2 Lastele osutatavate teenustega seotud pöördumised

Juriidilistest isikutest juhtisid tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste

osutamisel KOV-des või teenuseosutajate poolt neli advokaadibürood lapsevanema

esindajatena, asenduskodu (sõjasümboolika kasutamine), kohalikud omavalitsused, SoM, TA

(lapsehoius ei vastanud lapsehoidjad nõuetele; erinevate teenuste koos osutamine), PPA

(abivajav laps KOV poolt abita jäänud), Tallinna Lastehaigla (teade abivajavast lapsest;

28

abivajav laps KOV poolt toeta jäänud), Eesti Lastehoidude Liit (info lapsehoidude järelevalvete

kohta). Oli ka anonüümseid pöördumisi.

Pöördumise järgselt algatati järelevalve seitsmel korral ning sisend järelevalve algatamiseks

võeti järelevalve plaani kolmel korral.

Märgukiri saadeti viiele KOV-le, kelle töös leiti puudujääke. Nende hulgas märgukiri lapse

ristimise, usulise vabaduse ja religiooni teemal ning perekodu ja eestkostja rollist. Ühe

märgukirja puhul oli tegu taotlusega teenistusliku järelevalve läbiviimiseks asutuse juhataja

tegevuse suhtes.

Rohkem kui üks kord pöördusid järelevalve talituse poole 18 isikut. 66 pöördumise puhul oldi

rahulolematud lastekaitsetöötaja töö osas, pöördumised sisaldasid valdavalt lastekaitsetöö

juhtumikorralduse sisu ja kvaliteedi küsimusi. SKA poole pöördunud lapsevanemate hinnangul

ei suhtu lastekaitsetöötajad hooldusõiguse üle vaidlevatesse lapsevanematesse võrdselt,

annavad KOV esindajana kohtule arvamusi, mis ei tugine tõestele faktidele ning käituvad oma

töös ebaeetiliselt ja ebaprofessionaalselt. Sageli taotlesid pöördujad SKA-lt juhtumipõhise

järelevalve algatamist. 18 korral oli pöördumine seotud lapsehoiuteenuse tegevusloaga. 17

korral oli pöördumine lapsehoiuteenuse kvaliteedi kohta. 17 korral oli küsimus lastele teenuste

tagamises (peamiselt puudega lastele vajalike teenuste, eelkõige tugiisiku tagamine). 16 korral

küsimused lapsehoiuteenuse nõuete osas (töötajate haridus, esmaabikoolituse läbimine,

nõuded ruumidele). Seitsmel korral pöörduti seoses asendushooldusteenuse osutamisega

(pöördumistele vastamisel tegime koostööd asendushoolduse talitusega).. Kahel korral oli

küsimus riigi makstavate toetuste osas.

8.3 Täisealistele osutatavate teenustega seotud pöördumised.

2023. aastal lahendati 237 pöördumist, mis olid seotud täiskasvanutele sotsiaaltoetuste

maksmise ja sotsiaalteenuste osutamisega. Pöördumiste põhjal algatati järelevalve kahel

korral ning sisend järelevalve algatamiseks võeti järelevalve plaani kahel korral.

Rohkem kui ühel korral ehk korduvalt pöördus SKA poole 21 inimest. Neist enim üks inimene

11 korral (KOV teenuste teemal); üks inimene 10 korral TTT teemal), üks inimene 8 korral

(KOV korraldatavad teenused, järelevalve algatamise nõue). Anonüümseid pöördumisi oli 7.

Joonis 9. Täisealistele osutatavate teenustega seotud pöördumised teenuste kaupa.

29

2023. aastal oli 38 tegevuslubadega seotud pöördumist (ÜH, SRT ja EHK tegevuslubade

taotlemine ja muutmine, tegevusloa ülevõtmine, hooldustöötaja,

rehabilitatsioonimeeskonnaliikme ja tegevusjuhendaja haridusnõuded jms). 94 pöördumist olid

seotud KOV tööga8. Kolmel korral edastas pöördumised õiguskantsler. Osaleti ühe kliendi

päringutega (kokku 2023. a 5 päringut) juhtumite arutelul KOV-s. Suurim ühe isiku saadetud

KOV tööd puudutavate pöördumiste arv oli 13. ÜHteenuse osutamisega seotud pöördumisi9

oli 64, toimetulekutoetusega seotud pöördumisi 25 (sh 9 pöördumist ühelt isikult), EHK teenuse

osutamist küsimusi puudutavat pöördumisi 10, üks väärkohtlemise teade, mille põhjal

koostatud kuriteoteade PPA-le. Samuti oli kolm sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse küsimusi

puudutavat pöördumist.

8 Ei oldud rahul sotsiaaltöötajaga ja KOV kui eestkosteasutuse tööga; tunti huvi kuhu pöörduda, kui KOV-st ei saa abi ja KOV ei vasta; teenust ei osutata korrektselt; küsimused eluasemeteenuse, koduteenuse, isikliku abistaja teenuse, sotsiaaleluruumi tagamise teenuse, sotsiaaltransporditeenusega 9 Palve teha järelevalvet teenuseosutaja üle (3), rahulolematus teenuse osutamise kvaliteediga (25), teavitus personalipuudusest (3), privaatsuse rikkumisest (2). Pärast 01.07.2023 küsimused teenuse hinna osas (4). Pöördunud ka töötajad, küsitud suhtarvu kohta (5).

30

9. Tegevuslubadega seotud toimingud

Majandustegevuse registris menetletakse loakohustusega sotsiaalteenuste tegevuslubasid.

Sotsiaalteenustega seotud tegevuslubasid oli 2023. aasta lõpu seisuga 1170, nendest 4 EHK

teenusel, 365 lapsehoiuteenusel, 167 rehabilitatsiooniteenusel, 163 üldhooldusteenusel, 37

asendushooldusteenusel ja 16 turvakoduteenusel.

Joonis 10. Tegevuslubade arvude muudatused 2203. aastal võrreldes 2022. aastaga

Tegevusloa kontrollimisega seotud toimingud SKA-s on järgmised: esitatud taotluste

kontrollimine, taotluste tagastamine puuduste kõrvaldamiseks, registriandmete parandamine,

uue tegevusloa väljastamine, üldõigusjärglasele tegevusloa üleandmine ja

majandustegevusest loobumise kinnitamine. MTR-s on tehtud seisuga 31.12.2023 toimingud

kokku 6454.

Joonis 11. 2023. aastal MTR-s tehtud toimingud teenuste kaupa.

31

9.1 Kokkuvõtvalt sotsiaalteenuse liikide omapärast

9.1.1 Erihoolekandeteenus

Tegevusjuhendaja haridusnõudeid muudeti ja alates 01.05.2022 sotsiaalkaitseministri

määruse nr 38 alusel võib tegevusjuhendajana töötada isik, kellel on vähemalt keskharidus ja

läbitud 40-tunnine tegevusjuhendaja baaskoolitus.

2023. aastal ilmnes, et kõik teenuseosutajad ei ole määruse nõudest sisuliselt aru saanud.

Nad sisestavad tegevusloa muutmise taotlusega tegevusjuhendaja andmed, kel on vähemalt

keskhariduse nõue täidetud ja läbitud 40-tunnine täiendkoolitus (nt töötamise toetamise

teenuse täiendkoolitus), kuid puudub tegevusjuhendajale kohustuslik sissejuhatav 40-tunnine

baaskoolitus või tegevusjuhendaja väljaõpe.

9.1.2 Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsiooniteenuse rehabilitatsioonimeeskond peab koosnema vähemalt kolmest

erinevast spetsialistist, kellest ühel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse,

riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon (SHS § 68 lg 1).

Teenuseosutajad tõlgendasid sotsiaaltöötaja haridusnõude täidetuks ka juhul, kui isik omas

sotsiaalpedagoogi diplomit. Arutelude käigus koos esindajatega (Kutsekoda, TLÜ, TÜ, SKA),

otsustati ja 2023. aasta septembris edastati teenuseosutajatele info, et sotsiaalpedagoog ei

võrdu haridusnõudelt riiklikult tunnustatud kõrgharidusega sotsiaaltöös või sellele vastav

kvalifikatsiooniga. Sotsiaalpedagoogi haridust omavad isikud saavad taotleda olemasoleva

hariduse baasilt sotsiaaltöötaja kutset.

Alates 01.10.2022 kehtestati LasteKS § 20 lõigetega 1 ja 11 kohustus kontrollida lapsega

töötava isiku karistatust Eestis ja ka välisriigis. Selle kontrolli kohustus on tekitanud täiendavaid

kohustusi nii teenuseosutajale kui ka tegevuslubade menetlejale. Kuna mõiste „välisriik“

hõlmab kõiki riike, peale Eesti, on erinevate välisriikude puhul karistusandmete kontrollimine

keeruline. Enamasti on lihtsam andmeid saada Euroopa riikidest, kuid kui lapsehoidja või

rehablitatsioonimeeskonna liige on viibinud pikema perioodi nt Ameerika Ühendriikides või

Eestisse elama asunud Ugandast, siis sealt tema karistatuse andmeid saada on peaaegu et

võimatu. Samas on karistusandmete kontrollimata jätmine teenuseosutaja või tegevusloa

väljaandja (ehk SKA) jaoks rahaliselt karistatav.

9.1.3 Lapsehoiuteenus

Alates 01.10.2022 kehtestati LasteKS § 20 lõigetega 1 ja 11 kohustus kontrollida lapsega

töötava isiku karistatust Eestis ja ka välisriigis.

Selle kontrolli kohustus on tekitanud täiendavaid lisakohustusi nii teenuseosutajale kui ka

tegevuslubade menetlejale.

Lapsehoiuteenuse osutajatele on raskesti mõistetav SHS § 454 lõike 2 punkti 3 kohustuslik

nõue, et lapsehoidja peab olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36

kuu jooksul.

32

9.1.4 Teenuseosutaja üldisemat laadi puudused MTR toimingute tegemisel

Sageli unustatakse ettevõtja hoolsuskohustus teatada majandustegevusega seotud asjaolude

muutumisest majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Haridusandmete sisestamine – valed andmed, poolikult täidetud, välismaal omandatud

hariduse puhul on vaja ENIC/NARIC hinnang lisada, märkimata jääb tervisetõend.

Tegevuskohtade osas puuduvad Pääste- ja Terviseameti hinnangud ruumidele.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamisel ei kontrollita kannet tervishoiutöötajate registrist ja

lisatakse meeskonda spetsialistina.

9.2 SKA tähelepanekud tegevuslubade menetlemisel

Erihoolekandeteenuse osas on lisatud üks inimene mitme erineva teenuse osutamise

tegevusloale (eraldi tegevusload - igapäevaelu toetamise teenus, igapäevaelu toetamise

teenus päeva- nädalahoid, kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise

toetamise teenus, ööpäevaringne erihooldus ka kohtumäärusega ning sügava- ja liitpuudega

isikutele).

SHS sätestab, et igapäevaelu toetamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, toetatud

elamise teenuse, töötamise toetamise teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja ühe

täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta. SHS

toob välja ka minimaalse tundide arvu, mille üle teenuseosutaja on kohustatud arvestust

pidama.

Rehabilitatsiooniteenuse meeskonnaliikmed korduvad mitme erineva teenuseosutaja

meeskonnas. See ei ole küll keelatud, kuid juhul, kus spetsialist kuulub 2-3 meeskonda, tekib

küsimus teenuse kättesaadavuse ja mõningatel juhtudel ka kvaliteedi osas.

Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse tegevusloale on hoolduspersonalina lisatud

õendusharidusega isikud, kellel töötamise registri andmete alusel on töösuhe meditsiiniõena

töötamiseks, ka on tegevusloale lisatud koduhooldustöötajad hoolduspersonalina.

Tegelikkuses ei pruugi tegevusloale hooldustoöötajana kantud õde või koduhooldustöötaja

hooldustöötajana töötada. MTR-s kajastatud suur hooldustöötajate arv võib vale ettekujutuse

hooldustöötajate ja teenusesaajate suhtarvust ning moonutab andmeid. Samuti äratab

tähelepanu teenusosutaja, kellel on tegevusloaga lubatud teenust osutada erinevates

maakondades, kuid sama hooldustöötaja on tegevusloal sama ettevõtja kolmes erinevas

tegevuskohas (nt Rapla, Järva, Lääne-Viru maakond). Tegevusloa vaates on olukord nagu

korras, kuid tekib küsimus, kuidas töötaja nende kolme tegevuskoha vahel oma tööaega jagab

ning kui ta töötab igas tegevuskohas täiskoormusega, siis missuguse kvaliteediga ta suudab

teenusesaajale teenust osutada.

33

10. Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeetmega seotud tegevused

2023. aastal oli väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajatel

võimalus taotleda toetust lähtuvalt Sotsiaalkaitseministri 15.12.2022 määrusest nr 88

„Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava

ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajatele“. Toetuse andmise eesmärk oli leevendada

hoolekandeasutuses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale

energiahindade kallinemisest tingitud kohamaksu tõusu.

Taotlused esitati kahes voorus: 2023. aasta jaanuaris 2022. aasta oktoobri, novembri ja

detsembri eest ning aprillis 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest.

SKA teavitas teenuseosutajaid taotlemisvoorude avamisest ja tingimustest oma kodulehel.

I taotlusvoorus esitas taotluse toetuse saamiseks 136 asutust 198 tegevuskoha kohta. 105

esitatud taotluses või selle lisas esines puudusi, mille parandamiseks andis SKA tähtaja. Ühel

taotluse esitanud asutusel puudus kehtiv tegevusluba. Kuna määruses sätestatud kehtiva

tegevusloa olemasolu nõue oli täitmata, jäi taotlus rahuldamata.

I voorus maksti üldhooldusteenuse osutajatele toetuseks 1 662 000 eurot.

Tagamaks II toetusvooru taotluste ladusat esitamist, edastas SKA 23.01.2023 kõikidele

väljaspool kodu ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavate asutuste juhtidele märgukirja,

milles juhtis tähelepanu enim levinud puudustele.

6. jaanuariks 2023. aastal esitatavas taotluses tuli kajastada 2022. aasta oktoobris, novembris

ja detsembris üldhooldusteenuse saajate arv iga kalendrikuu viimase päeva seisuga ning 6.

aprilliks 2023. aastal esitatavas taotluses 2023. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis

üldhooldusteenuse saajate arv iga kalendrikuu viimase päeva seisuga.

Ühe puudustena esines, et nimekirjad ei olnud kindla kuupäeva seisuga, vaid perioodide

kohta. Edastati ka nimekirju, mis ei olnud tegevuskoha põhised ning STAR väljavõtete

pealkirjadest ei olnud tuvastatav, millise kuupäeva väljavõttega on tegemist.

SHS § 144 lõige 52 sätestab, et hoolekandeasutus teeb STAR-i 14 kalendripäeva jooksul isiku

üldhooldusteenusele asumise või talle teenuse osutamise lõpetamise kande. Taotluste

menetlemisel ilmnes, et näiteks ühinenud asutuste puhul oli jätkatud STAR-s klientide

andmete kandmist endise asutuse kontol. Hilisemal andmete kandmisel STARi tekkisid

erinevused, kuna peale inimese surma ei ole võimalik sisestada teenusele tulemise andmeid.

Esitati ka nimekirju, milles oli teenuse saajaid rohkem kui tegevusloal maksimaalselt lubatud.

Erinevuse tekitasid olukorrad, kus kliendi oli teenusele suunanud ja tema andmed sisestanud

nii kohalik omavalitsus kui teenuse osutaja. Põhjusena ilmnes, et nimekirjas olid konkreetsel

päeval teenuselt lahkunud inimesed ja samal päeval teenusele saabunud inimesed.

Taotlustel esines järgmisi puuduseid: taotlus ei olnud esindusõigusega isiku allkirjastatud,

asutuse nime kirjapilt erines äriregistrisse kantud nime kirjapildist (SA, MTÜ, OÜ, AS on

lühendina või sõnana, lühend asub nimetuse ees või lõpus, nimetus on suurte või väikeste

tähtedega jne) ning erinesid toetuse saaja ja arvelduskonto omaniku nimi. Lisaks juhtis SKA

tähelepanu vajadusele krüpteerida e-kirjad, mis sisaldavad klientide isikuandmeid.

34

II voorus ehk 6. aprilliks 2023 esitas taotluse toetuse saamiseks 139 asutust 201 tegevuskoha

kohta. 47 esitatud taotluses või selle lisas esines puudusi, mille parandamiseks andis SKA

tähtaja. I voorus maksti üldhooldusteenuse osutajatele energiahinna tõusu mõju leevendamise

toetusmeetmena 1 491 152 eurot.

.

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975

Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn

Meie 26.02.2024 nr 5.1-1/6560-1

Järelevalve 2023. aasta tegevusaruande edastamine

Sotsiaalkindlustusamet edastab 2023. aasta järelevalve tegevusaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kask talitusejuhataja Lisa: Sotsiaalkindlustusameti 2023. aasta järelevalve tegevusaruanne Kristel Vallsalu 53321492, [email protected]