Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 26/02/2024

Kokkuvõte C-38/24 - 1

Kohtuasi C-38/24 [Bervidi]i

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

19. jaanuar 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

17. jaanuar 2024

Kassaator:

G.L.

Vastutaja kassatsioonimenetluses:

AB SpA

Põhikohtuasja ese

Kassaator kui temaga koos elava ja raske puudega, nimelt 100% töövõimetu

alaealise lapse hooldaja on palunud tuvastada, et tööandja käitumine tema suhtes

on diskrimineeriv, ning kohustada viimast määrama ta püsivalt tööle selle lapse

vajadustega sobivasse vahetusse, kehtestama diskrimineerimise kõrvaldamise

kava ja hüvitama kahju.

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

ELTL artikkel 267.

Eelotsuse küsimused

a. Kas Euroopa Liidu õigust tuleb – vajaduse korral ka Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonist lähtudes – tõlgendada

i Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-38/24

2

nii, et raske puudega lapse lähedasest hooldajal kes väidab, et ta on oma

hooldustegevuse tõttu kogenud töökohal kaudset diskrimineerimist, on õigus

tugineda samale kaitsele diskrimineerimise eest, mille nõukogu 27. novembri

2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks

kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tagaks puudega lapsele

endale, kui ta oleks töötaja?

b. Kas juhul, kui vastus küsimusele a on jaatav, tuleb Euroopa Liidu õigust –

vajaduse korral ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste

konventsioonist lähtudes – tõlgendada nii, et eelkirjeldatud hooldaja tööandja on

kohustatud võtma tarvitusele mõistlikke abinõusid, et tagada ka sellele hooldajale

tema ja teiste töötajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine samamoodi, nagu

on puuetega inimeste jaoks ette nähtud nõukogu 27. novembri 2000. aasta

direktiivis 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks

kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artiklis 5?

c. Kas juhul, kui vastus küsimusele a ja/või küsimusele b on jaatav, tuleb

Euroopa Liidu õigust – vajaduse korral ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

puuetega inimeste õiguste konventsioonist lähtudes – tõlgendada nii, et nõukogu

27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ kohaldamisel asjassepuutuva

hooldaja all tuleb mõista pereliiget või elukaaslast, kes hooldab tasuta, sh

mitteametlikult märkmimisväärses ulatuses ainsana, pidevalt ja pikaajaliselt isikut,

kes ei ole oma raske puude tõttu igapäevaelu toimingutes täiesti iseseisev, või

tuleb liidu õigust tõlgendada nii, et kõnealune hooldaja määratlus on eeltoodud

määratlusest laiem või hoopis kitsam?

Viidatud liidu õigus ja kohtupraktika

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse

üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, eriti

artiklid 2 ja 5.

Euroopa Kohtu 17. juuli 2008. aasta kohtuotsus C-303/06; 11. juuli 2006. aasta

kohtuotsus C-13/05; 11. aprilli 2013. aasta kohtuotsus C-335/11 ja C-337/11; 10.

veebruari 2022. aasta kohtuotsus C-485/20; 21. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus

C-824/19; 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus C-795/19.

Viidatud rahvusvaheline õigus

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis

kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 26. novembri 2009. aasta

otsusega 2010/48/EÜ.

BERVIDI

3

Viidatud riigisisene õigus

Seadusandlik dekreet nr 216/2003, millega rakendatakse direktiiv 2000/78/EÜ

võrdse kohtlemise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (Decreto legislativo

n. 216/2003 - Attuazione della direttiva 2000/78/CE per la parità di trattamento in

materia di occupazione e di condizioni di lavoro).

Artikkel 2

„Käesoleva dekreedi kohaldamisel ja ilma et see piiraks artikli 3 lõigete 3–6

kohaldamist, tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esine otsest ega kaudset

diskrimineerimist usutunnistuse, veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse

sättumuse alusel. See põhimõte tähendab, et ei tohi esineda sellist otsest ega

kaudset diskrimineerimist, nagu allpool on määratletud:

a) diskrimineerimine on otsene, kui usutunnistuse või veendumuste, puude,

vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu koheldakse ühte inimest halvemini, kui on

koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras;

b) diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium, tava,

õigusakt, kokkulepe või käitumine seab konkreetse usutunnistuse või

veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikud teistega võrreldes

ebasoodsamasse olukorda“.

Artikli 3 lõige 3-bis

„Et tagada puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, peavad

avaliku ja erasektori tööandjad võtma tarvitusele 3. märtsi 2009. aasta seadusega

nr 18 ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni määratluse

kohaseid mõistlikke abinõusid, et tagada puuetega inimeste täielik võrdsus teiste

töötajatega. Avaliku sektori tööandjad peavad tagama käesoleva lõigu

rakendamise ilma uue või suurema koormuseta riigi rahandusele ning kehtivate

õigusaktide alusel kättesaadavate inimressursside, rahaliste ja materiaalsete

vahenditega.“

Seadus nr 205/2017.

Artikli 1 lõige 255

„Omastehooldaja on isik, kes abistab ja hooldab abikaasat, samasoolist

tsiviilpartnerit või elukaaslast […], kuni teise astme sugulast või hõimlast [või]

kuni kolmanda astme sugulast või hõimlast, kes ei ole haiguse, vaeguse või puude

tõttu, mis võivad olla ka kroonilised või degeneratiivsed, suuteline ise toime

tulema ega enese eest ise hoolitsema ning on tunnistatud töövõimetuks, kuna ta

vajab pikaajalist igakülgset ja pidevat abi […]“.

Seejärel viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus võrdluseks seadusandliku

dekreedi nr 198/2006 (võrdsete võimaluste seadustik) (decreto legislativo

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-38/24

4

n. 198/2006 (Codice delle pari opportunità)) uue artikli 25 lõikele 2-bis, mis ei ole

käesolevale juhtumile ajaliselt kohaldatav: erinevalt käesolevas asjas

kohaldatavatest õigusaktidest näeb see säte kaitse ette ka isikutele, keda

diskrimineeritakse „enda tervise eest hoolitsemise või omaste hooldamise

vajaduse […] tõttu“.

Faktiliste asjaolude ja menetluse lühiülevaade

1 Kassaator väitis esimeses kohtuastmes, et ettevõttes, kus ta töötab, ei ole

töögraafik piisavalt paindlik, sest seal ei rahuldatud taotlusi, mille ta

omastehooldajana esitas, ega määratud teda püsivalt hommikusse vahetusse või ka

tema enda nõusolekul madalama taseme tööle, mis võimaldaks tal oma puudega

last abistada.

2 Käitumises, mida töötaja ette heitis, väärivad erilist tähelepanu järgmised

asjaolud:

a) tööandja kohtles kassaatorit teisiti kui teisi kolleege, keda peeti tervislikel

põhjustel ajutiselt või alaliselt võimetuks tavalistel tingimustel töötama; kui

neile kolleegidele määrati ajutiselt muud ülesanded seniks, kuni nad

teistsugusele tööle ümber kvalifitseeritakse, siis kassaatorile sama võimalust

ei antud, kuna võimetust ei hinnatud mitte tema abistatava raske puudega

lapse tervisliku seisundi ja hooldevajaduse, vaid kassaatori enda tervise

põhjal;

b) tööandja on selleks, et lahendada kassaatori prognoositud raskusi tööelu

jätkamisel, võtnud ebamõistlikult kauaks ajutisi ja mittelõplikke meetmeid;

c) tööandja ei ole võtnud mingeid meetmeid seoses kassaatori taotlusega, et ta

määrataks madalama tasemega tööle, et lahendada neid tööelu jätkumisega

seotud probleeme, mida eespool mainiti.

3 Vaidlust esimeses astmes menetlenud Tribunale di Roma (Rooma esimese astme

kohus, Itaalia) jättis hagi rahuldamata.

4 Kassaator esitas apellatsioonkaebuse, mille Corte d’appello di Roma (Rooma

apellatsioonikohus, Itaalia) jättis sisulisest aspektist rahuldamata põhjendusel, et

diskrimineerimist ei ole tõendatud ja igal juhul on tööandja võtnud tarvitusele

„mõistlikke abinõusid“.

5 Täpsemalt leidis Corte d’appello, et ettevõte hõlbustas töötaja elu siiski piisavalt

ning mis puutub sellesse, kuidas koheldi tavapärasel viisil töötamiseks võimetuid

töötajaid, kellele määrati ajutiselt muud ülesanded kuni teistsugusele tööle

ümberkvalifitseerimiseni, siis talle jättis ettevõte selle võimaluse õigustatult

andmata, kuna kolleegide esitatud tõenditesse märgitud arsti ettekirjutused olid

adresseeritud neile kolleegidele endile.

BERVIDI

5

6 Kassaator esitas kassatsioonkaebuse, väites, et tema tööleping öeldi 10. oktoobril

2022 üles.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

7 Kassaator on seisukohal, et ta vastab seaduses sätestatud tingimustele, mille puhul

tuleb kaitsta tema õigust, et teda töökohal puude alusel ei diskrimineeritaks; ta

eitab, et ettevõttes on „mõistlikke abinõusid“ tarvitusele võetud; väidab, et kõigest

mõne kuuga piirduvate katkendlike ja kirjalikult vormistamata ajutiste meetmete

võtmine ei välista väidetud diskrimineerimist; ning viimaks väidab ta, et rikutud

on diskrimineerimise tõendamise eeskirju.

Eelotsusetaotluse põhistuse lühiülevaade

8 Omastehooldaja, kelle legaaldefinitsioon sõnastati Itaalias esimest korda seaduse

nr 205/2017 artikli 1 lõikes 255, vastutab temast sõltuva puudega või eaka inimese

eest, kes ei ole oma raske puude tõttu igapäevaelu toimingutes iseseisev ning keda

ta hooldab kodus; üldiselt on tegemist patsiendi lähedasest kontaktisikuga, kes

teeb pidevalt, pikka aega ja suures ulatuses tasuta tööd, isegi kui see on

mitteametlik.

9 Puudega inimese lähedasest hooldajal ei ole Itaalia õiguskorras tema

hooldusülesannetest tingitud diskrimineerimise ja ahistamise eest töökohal siiski

üldist kaitset, vaid ta saab tuge üksnes erinormides ette nähtud spetsiifilistest

institutsioonidest, mis piirduvad pealegi tihti sellega, et laiendavad sellele

hooldajale kaitsevorme, mis ei ole ette nähtud mitte talle, vaid puudega inimesele,

keda ta abistab.

10 Täpsemalt võib hooldaja saada töötamisel teatavaid soodustusi, sealhulgas:

a) loa igal kuul tasustatud puhkeaega saada;

b) tasustatud puhkust;

c) õiguse valida võimaluse korral oma elukohale lähim töökoht;

d) keelu viia teda ilma tema nõusolekuta teise asukohta üle.

11 Ükski Itaalia õigusnorm ei andnud aga põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal

hooldajale kaitset „seotuse alusel diskrimineerimise“ eest, millega on tegemist

juhul, kui ta peaks töö juures oma abistamisülesande tõttu otsese või kaudse

diskrimineerimise all kannatama.

12 Sel põhjusel leidis esimese astme kohus, et kassaatoril ei ole õigust väidetava

diskrimineerimise alusel hagi esitada, kuna õigus reageerida tööalasele

diskrimineerimisele ei kuulu mitte talle, vaid puudega inimesele endale.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-38/24

6

13 Seevastu apellatsioonikohus, kes jättis küll apellatsioonkaebuse sisulisest aspektist

rahuldamata ja otsustas, et diskrimineerimist ei ole tõendatud, märkis, et hooldajal

oli täielik õigus tugineda Itaalia õigusnormidele, mis kaitsevad puudega inimest

tööalase diskrimineerimise eest.

14 Ta viitas oma argumendi kinnituseks Euroopa Kohtu 17. juuli 2008. aasta

kohtuotsusele Coleman, C-303/06, mis laiendas inimestele puuetest tingitud

tööalase diskrimineerimise eest kaitset andva direktiivi 2000/78/EÜ isikulist

kohaldamisala ka puuetega inimeste lähedastele, kes pakuvad neile vajalikku

hooldust põhiosas ise.

15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab siiski, et eespool viidatud kohtuotsuses

Coleman leiti tegelikult, et direktiivi 2000/78 ja eelkõige selle artiklit 1 ning

artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et neis sätetes ette nähtud

otsese diskrimineerimise keeld ei ole piiratud üksnes nende isikutega, kes on ise

puudega.

16 Selles kohtuotsuses kõneldakse seega sõnaselgelt üksnes otsese diskrimineerimise

juhtudest, niisiis tundub, et see ei laienda direktiivi 2000/78/EÜ kohaldamisala

neile puuetega inimeste hooldajatele, kes kaebavad, et neid töökohal kaudselt

diskrimineeritakse.

17 Direktiivi 2000/78/EÜ ja 17. juuli 2008. aasta kohtuotsuse Coleman formaalne

tõlgendus leiab kahtlemata kinnitust asjakohaste õigusaktide sõnastusest ja

kaalutlusest, et kõnealusel juhul võis liidu õiguse eesmärk olla määrata

asjassepuutuvate eri huvide tasakaalustamiseks kindlaks nende isikute täpne ja

ammendav nimekiri, kellele on ette nähtud kaitse diskrimineerimise eest töökohal.

18 Võimalik on aga ka direktiivi 2000/78/EÜ lai tõlgendus, mis põhineb selle

eesmärkide arvestamisel, kontekstist lähtuvatel ja süstemaatilistel kaalutlustel,

kehtiva normistiku arengul ning majanduslikul ja sotsiaalsel dünaamikal.

19 Selline tõlgendus võiks põhineda esiteks asjaolul, et nagu märgiti kohtuotsuses

Coleman, ei tule võrdse kohtlemise põhimõtet ja direktiivi 2000/78/EÜ isikulist

kohaldamisala tõlgendada selle direktiivi artiklis 1 nimetatud põhjenduste osas

kitsalt, kuna seda direktiivi ei kohaldata mitte kindlaksmääratud isikute

kategooriale, vaid selle artiklis 1 nimetatud põhjenduste alusel.

20 Nimelt on direktiivi 2000/78/EÜ eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda

mõnel selle artiklis 1 nimetatud alusel, sealhulgas puude alusel diskrimineerimise

vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, et tagada liikmesriikides võrdse

kohtlemise põhimõtte tegelik rakendamine ning nagu tuleneb selle direktiivi

põhjendusest 37, saavutada ühenduses töö saamisel ja kutsealale pääsemisel

piisaval määral võrdsust.

21 Eriti just direktiivi 2000/78/EÜ põhjenduses 11 on täpsustatud, et usutunnistusest

või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud

diskrimineerimine võib saada takistuseks EÜ asutamislepingu eesmärkide,

BERVIDI

7

eelkõige tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrge taseme, elatustaseme ja elu kvaliteedi

parandamise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse, solidaarsuse ning isikute

vaba liikumise saavutamisel.

22 Need eesmärgid ja seega ka direktiivi 2000/78/EÜ soovitav toime satuks aga ohtu,

kui kassaatori olukorras töötaja oleks kaitstud üksnes otsese, mitte kaudse tööalase

diskrimineerimise eest, arvestades, et otsene diskrimineerimine on vähem levinud

kui kaudne, sest seda tuleb ette peamiselt töölepingu ülesütlemisel, mitte töösuhte

vältel: nõnda lükataks töötaja kaitset liiga kauaks edasi.

23 Teiseks võivad direktiivi 2000/78/EÜ laia tõlgendust, mis on raske puudega

inimese lähedasest hooldajale soodsam, toetada konktekstipõhised ja

süstemaatilised kaalutlused, kuna kaitse otsese diskrimineerimise eest ja kaitse

kaudse diskrimineerimise eest on tihedalt seotud: diskrimineerimisvastane kaitse

töökohal ei oleks tõeline, kui see ei tõrjuks mõlemat.

24 Viimaks tuleb arvesse võtta viimastel aastatel toimunud regulatiivset ning

majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

25 Pärast 17. juuli 2008. aasta kohtuotsust Coleman võttis ÜRO Peaassamblee vastu

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis jõustus rahvusvaheliselt

3. mail 2008 ja mille on ratifitseerinud ka Euroopa Liit (nõukogu 26. novembri

2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ), kus see jõustus 22. jaanuaril 2011.

26 See konventsioon on oluline, kuna selle mõjul muutis Euroopa Kohus oma

varasemat hoiakut puude mõiste suhtes, nii et viimaks otsustas ta oma 11. aprilli

2013. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-335/11 ja C-337/11, et mõiste „puue“

hõlmab ka patoloogilist seisundit, mille on põhjustanud arstlikult diagnoositud

ravitav või ravimatu haigus, kui selle haigusega kaasneb füüsilisest, vaimsest või

psüühilisest kahjustusest tingitud piirang, mis võib koostoimes erinevate

takistustega tõkestada asjaomase isiku täielikku ja tõhusat osalemist tööelus teiste

töötajatega võrdsetel alustel, ja see piirang on pikaajaline.

27 Seega tuleb pidada üldtunnustatuks põhimõtet, et direktiivi 2000/78 sätete

tõlgendamisel võib tugineda ÜRO konventsiooni omadele, mistõttu tuleb seda

direktiivi võimaluse piires tõlgendada kooskõlas selle konventsiooniga (Euroopa

Kohtu 10. veebruari 2022. aasta otsus kohtuasjas C-485/20, punkt 38; 21. oktoobri

2021. aasta otsus kohtuasjas C-824/19, punkt 59; 15. juuli 2021. aasta otsus

kohtuasjas C-795/19, punkt 49).

28 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 2, mis sisaldab selle

konventsiooni jaoks olulisi määratlusi, on sätestatud, et „diskrimineerimine puude

alusel“ on puude alusel toimuv mis tahes vahetegemine, välistamine või

piiramine, mille eesmärk või tagajärg on kõigi inimõiguste ja põhivabaduste

teistega võrdsetel alustel tunnustamise, teostamise või kasutamise tõkestamine või

tühistamine poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri-, kodanikuühiskonna või mis

tahes muus valdkonnas. See hõlmab kõiki diskrimineerimise vorme, kaasa arvatud

mõistlike abinõude tarvitusele võtmisest keeldumist.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-38/24

8

29 Niisiis ei pea see konventsioon otsese ja kaudse diskrimineerimise eristamist

nähtavasti tähtsaks.

30 Sellega seoses tuleb märkida, et ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tunnistas

oma 3. oktoobri 2022. aasta otsuses, et hooldaja tunnustamata jätmine ja teda

toetavate tõhusate sotsiaalkaitsemeetmete (nt toetuste, vahendite ja

pensionisüsteemi kättesaadavuse, paindliku tööaja ja töökoha koduläheduse)

puudumine Itaalia õiguskorras põhjustab hooldatavatele puuetega inimestele

raskeid tagajärgi.

31 Seega tundub mõistlik küsida, kas tõlgendades liidu õigust

direktiivist 2000/78/EÜ ja 17. juuli 2008. aasta kohtuotsusest Coleman lähtuvalt

nii, et see ei võimalda raske puudega lapse lähedasest hooldajale kaitset juhul, kui

ta kogeb töökohal puudega lapsele vajaliku hoolduse pakkumise vajaduse tõttu

kaudset diskrimineerimist, ning piirates igasuguse kaitse otsese diskrimineerimise

juhtudega, võetakse piisavalt arvesse asjaolu, et liit on ratifitseerinud ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsiooni, sealhulgas eriti selle artiklid 19, 23 ja

artikli 28 lõike 2 punkti c koostoimes artikliga 5, millega direktiivi 2000/78/EÜ

tõlgendus peaks võimaluse piires kooskõlas olema.

32 Kui nõustuda Euroopa Liidu õigusnormide laia tõlgendusega, andes puudega lapse

lähedasest hooldajale õiguse esitada hagi ka siis, kui ta kogeb selle puudega lapse

hooldamise tõttu oma töökohal kaudset diskrimineerimist, oleks vaja ka

täpsustada, kas niiviisi antud kaitse toob kaasa selle, et sellise hooldaja tööandjal

tekib kohustus võtta tarvitusele mõistlikke abinõusid, tagamaks ka sellele

hooldajale tema ja teiste töötajate võrdselt kohtlemise põhimõtte järgimise

samamoodi, nagu on puuetega inimeste jaoks ette nähtud nõukogu 27. novembri

2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ artiklis 5.

33 Viimaks, kui puudega lapse lähedasest hooldajale antakse õigus esitada hagi ka

siis, kui ta kogeb oma töökohal puudega lapse hooldamise tõttu kaudset

diskrimineerimist, tuleks määratleda hooldaja mõiste, mis on nõukogu

27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ kohaldamisel asjakohane.

34 Eelkõige tekib küsimus, kas see hooldaja on iga pereliige või elukaaslane, kes

hooldab tasuta, sh mitteametlikult märkimisväärses ulatuses ainsana, pidevalt ja

pikaajaliselt isikut, kes ei ole oma raske puude tõttu igapäevaelu toimingutes

täiesti iseseisev, või on kõnealune hooldaja määratlus hoopis laiem või kitsam.