Eelnõu kooskõlastamiseks

EELNÕU
25.04.2025

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja või üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee rajamine või üle kümne kilomeetri pikkuse ühe või kahe sõidurajaga tee laiendamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;“;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) uue raudteeliini rajamine;“;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 21 ja 34 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk on uue tehnoloogia või toote arendamine või katsetamine ja selleks taotletakse tegevusluba kehtivusega kuni kaks aastat, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.“;

5) paragrahvi 6 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„21) Otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevuse või käitise muutmiseks või ehitise laiendamiseks taotletakse tegevusloa muutmist ja muutmise põhjuseks oleva kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik välistada olulise keskkonnamõju esinemist.“;

6) paragrahvi 30 lõike 5 esimeses lauses jäetakse välja tekstiosa „, kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis“.


§ 2. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 174 lõike 5 punktis 4 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametit“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametit“;

2) paragrahvi 190 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametiga“;

3) paragrahvi 1911 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) mere süvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100–1499 kuupmeetrit.“.


§ 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahvi 15 lõikes 3 ja § 63 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametiga“.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
allkirjastaja nimi


Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise tabel


Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisel esitatud arvamused ja ettepanekud ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused on esitatud järgnevas tabelis.

Nr
Märkuse esitaja
Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud
Märkuste ja ettepanekute arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus
1.
Terviseamet
Soovitame lisada alla 10 km pikkuse nelja sõidurajaga tee rajamise ja alla 10 km pikkuse ühe või kahe sõidurajaga tee laiendamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikesse 2, kus on toodud tegevused, millele tuleb anda keskkonnamõjude eelhinnang.
Põhjendus: Ka alla 10 km pikkuse teelõigu rajamisel või laiendamisel võib tekkida olulisi müraprobleeme, eriti tiheasustusaladel. Eelhinnang aitab neid riske ennetada ja leevendusmeetmeid kavandada, tagades seeläbi elanike tervise ja heaolu.


MITTEARVESTATUD ja SELGITATUD
Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud.
Ettepanek on tegevusvaldkondade määruses juba kaetud – § 13 lõikes 8 on nimetatud tee rajamine ja tee laiendamine, mille puhul tuleb anda eelhinnang. Kui otsustaja leiab, et tee rajamine või laiendamine võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, annab ta eelhinnangu ja põhjendatud juhul algatab KMH.
Selgitame, et otsustaja peab kavandatava tegevuse tegevusloa taotluse menetluses arvestama õigusaktidega, sh asjakohasel juhul müranormidega. Võimaliku müraprobleemiga tuleb arvestada ja võimalikku olulist häiringut või ebasoodsat mõju leevendada tegevuse kavandamise protsessis (nt planeerimisel, projekteerimisel, tegevusloa andmisel) vastavate tingimuste määramise kaudu; ka KMH eelhinnangu andmise kohustus peab olema põhjendatud (st kui võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju).

2.
AS Eesti Raudtee
Oleme tutvunud ja kooskõlastame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning veeseaduse täiendamise seaduse eelnõud.
Eriline tänu, et muutsite keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses äärmiselt suurt segadust tekitanud  § 6 lõike 1 punkti nr 14. Oleme olnud selle tõlgendamisega väga pikka aega hädas.

Võetud teadmiseks
3.
Keskkonnaagen-tuur
Keskkonnaagentuur kooskõlastab seaduse eelnõu märkusteta.

Võetud teadmiseks

4.
Transpordiamet

Transpordiametil puuduvad täiendavad märkused ning kooskõlastame eelnõu esitatud kujul.

Võetud teadmiseks

5.
Keskkonnaamet
1. Eelnõu § 1 punktis 6 muudetakse KeHJS § 6 lõiget 21.
Nõustume sätte muutmisega, kuid märgime, et eelnõus kasutatud mõiste „oluline keskkonnamõju“ on defineeritud KeHJS §-s 22 ja on samaväärne keskkonnamõju hindamise algatamise künnisega ((KeHJS § 3 lg 1 p 1), mitte eelhinnangu andmise künnisega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku üle vaadata, kas mõiste kasutamine on põhjendatud ja võimalusel sisustada KeHJS § 6 lõike 21 muutmisel eelhinnangu andmise künnis ilma mõistet „oluline keskkonnamõju“ kasutamata.

ARVESTATUD
Eelnõu muudatusettepaneku sõnastust on täpsustatud järgmiselt:
„21) Otsustaja peab andma eelhinnangu, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevuse või käitise muutmiseks või ehitise laiendamiseks taotletakse tegevusloa muutmist ja muutmise põhjuseks oleva kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik välistada olulise keskkonnamõju esinemist.“.
6.
Keskkonnaamet
2. Seletuskirja lisaks oleva rakendusakti kavandi „Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmine“ punktis 7 muudetakse paragrahvi 11 punkti 1. Palume muudetud sättes sõna „sadamaehitis“ asendada sõnaga „sadamarajatis“. Ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 11 p 1 kehtiv sõnastus nimetab sadamarajatist. Ehitusseadustiku § 3 lõike 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis, mistõttu ka sadamaehitise mõiste hõlmaks nii hoonet kui rajatist. Meie hinnangul ei peaks mõistet laiendama ning eelnõu menetlemise käigus tehtud ettepanekus nimetasime samuti sadamarajatist.

MITTEARVESTATUD ja SELGITATUD
Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud, ettepanekut käsitletakse hilisemas tegevusvaldkondade määruse ettevalmistamise etapis.
Sadamaseaduse järgi on sadamarajatis sadama maa-alal või akvatooriumil turvanõuete täitmiseks määratud laeva ja sadama vahelise koostöö ja liidese koht, mis hõlmab vajaduse korral ka sadama territooriumi, akvatooriumi ja sissesõiduteed.
Lihtsustatult on tegemist piiratud alaga sadamas, kus täidetakse turvanõudeid (tavaliselt aiaga piiritletud ala). Sadamarajatises sees on sadamaehitised. Sadamarajatis on seega konkreetne termin, see ei ole sama, mis igasugused sadamas asuvad rajatised (nt ujuvkai, slip).
Ehitusseadustiku lisa 1 nimetab samuti sadamehitisi.
7.
Keskkonnaamet
3. Teeme täiendava ettepaneku muuta eelnõuga KeHJS § 6 lg 1 p 171 ja sõnastada see järgmiselt:
„171) merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete paigutamine või kaadamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;“
Eelnõuga ei ole eeltoodud paragrahvi kavas muuta, aga selles nimetatud tegevus (tahkete ainete uputamine) ei ole kooskõlas veeseaduses ja määruses nr 224 kasutatud mõistetega. VeeS § 187 p-s 8 on tegevusena nimetatud süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja, p-s 10 on tegevusena nimetatud tahkete ainete paigutamine ning p-s 11 kaadamine; määruse nr 224 § 11 p-s 72 on tegevusena nimetatud kaadamine. Leiame, et terminoloogia peaks eri seadustes ja määrustes olema omavahel kooskõlas.
Tahkete ainete paigutamiseks loetakse veekogusse väljaspoolt tööde ala toodud materjali (nt pinnas, liiv, kivid, kruus, rahnud, betoon, metall, veetõkketammid, sulundseinad jms) paigutamist kas ajutiselt või püsivalt. Määruses nr 224 on tegevus kaetud § 11 p-dega 1, 2, 21.
Kaadamine on VeeS § 177 lg 2 kohaselt igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade merepõhja heitmine (süvenduspinnas, jäätmed või muude ainete uputamine ja merre heitmine). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon käsitleb kaadamise all uputamist ja lisaks on veel erinevaid IMO kokkuleppeid.
Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja on tegevus siseveekogudes, kui süvendatud pinnas pannakse veekogu põhja. Mõjusid analüüsitakse koos süvendamisega, kuna veekogu piiratud ulatusest lähtuvalt on need tihedalt seotud.
HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise kohaselt on üheks kaadamise alaliigiks süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja (placement) – see on süvenduspinnase kasulik paigutamine (elupaikade taastamine/rajamine, liiva ärakande kompenseerimine, ranna stabiliseerimine, rajatiste ehitamine). Määruses nr 224 on mere tegevus lähtuvalt oma iseloomust kantud § 11 p-desse 1, 2, 21 ja 72.
SELGITATUD

Vastav muudatus on juba kavandatud Riigikogu menetluses oleva keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, et ühtlustada KeHJS-is veevaldkonnaga seotud tegevuste mõisted VeeS-is kasutatavate mõistetega. Eelnõuga muudetakse KeHJS § 6 lõike 1 punkti 171 ja sõnastatakse järgmiselt:
„171) merre kaadamine alates mahust 10 000 kuupmeetrit ning merre, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit;“.


8.
Keskkonnaamet
4. Teeme täiendava ettepaneku kaaluda seletuskirja lisaks olevas rakendusakti kavandis „Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmine“ ka järgmisi muudatusi:
4.1. Märgime, et määruse nr 224 § 15 punkti 1 sõnastus ei ole hetkel vastavuses Vabariigi Valitsuse määruse 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ (edaspidi määrus nr 89) § 12 punktiga 1. Määruse nr 224 sätte algne sõnastus vastas määruse nr 89 sõnastusele, kuid määrus nr 224 on jäänud muutmata, kui 2018. aastal muudeti määrust nr 89. Seetõttu teeme ettepaneku üle vaadata, kas see on põhjendatud ja vajadusel viia määruse nr 224 § 15 punkt 1 kooskõlla määruse nr 89 § 12 punktiga 1.
Seoses eelnevaga teeme ettepaneku kaaluda ka määruse nr 224 § 6 punkti 5 muutmist, kus on keemiatööstuse valdkonnas eelhinnangu künniseks orgaanilise aine kulu üle 50 tonni aastas.
SELGITATUD

Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud, ettepanekut käsitletakse hilisemas tegevusvaldkondade määruse ettevalmistamise etapis.

9.

4.2. Määruse nr 224 § 7 punktis 4 nimetatakse toiduainetööstuse valdkonnas eelhinnangu vajadusena piimatoodete tootmist valmistoodangu mahuga üle 200 tonni ööpäevas aga määruse nr 89 § 10 lg 1 punkti 6 kohaselt on toiduainetööstuse valdkonnas kompleksluba vajalik toorpiima töötlemisel käitistes, kus võetakse aasta keskmisena vastu üle 200 tonni piima ööpäevas. Eelhinnangu künnis sõltub seega valmistoodangu mahust, kompleksloa künnis aga sisendi mahust. Teeme ettepaneku üle vaadata, kas see on põhjendatud ja vajadusel viia määruse nr 224 künnis vastavusse määruse nr 89 künnisega.

SELGITATUD

Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud, ettepanekut käsitletakse hilisemas tegevusvaldkondade määruse ettevalmistamise etapis.

10.

4.3. Määruse nr 224 § 8 punkt 2 nimetab paberitööstuse valdkonnas eelhinnangu vajadusena tegevusena paberi või papi tootmist, kui valmistoodangu maht on 20–200 tonni ööpäevas, aga määruse nr 89 § 9 punkt 2 nimetab kompleksloa künnisena paberi või papi tootmist üle 20 tonni ööpäevas. Teeme ettepaneku üle vaadata, kas see on põhjendatud ja vajadusel viia määruse nr 224 künnis kooskõlla määruse nr 89 künnisega.


MITTEARVESTATUD

Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud.
Künnist ei saa muuta (st vastavalt ettepanekule vastavusesse viia kompleksloa künnisega), sest KMH kohustus algab 200 tonnist, mis tuleneb KMH direktiivist (tööstusrajatised paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 200 tonni päevas) ning alla selle koguse puhul tuleb teha eelhinnang (20-200 tonni).


11.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
TTJA on eelnõuga tutvunud ja tänab võimaluse eest arvamust avaldada. TTJA-l ei ole vastuväiteid ega ettepanekuid eelnõuga tehtavate muudatuste osas, kuid on mõned ettepanekud eelnõuga muudetavate seaduste ja seotud määruse täiendavaks muutmiseks. Läbikriipsutusega või paksus kirjas on tähistatud kehtiva seaduse või määruse sätete sõnastustesse TTJA poolt tehtud muudatused. TTJA täiendavad ettepanekud eelnõuga muudetavate seaduste muutmiseks on järgmised:
1. Muuta KeHJS § 30 lõiget 5 selliselt, et Kliimaministeeriumi toimingu tähtaeg ei oleks seotud avaliku väljapaneku algusega. Selleks tuleb sätte esimesest lausest eemaldada fraas „kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis“. Muudatus on vajalik, et ei tekiks olukorda, kus Kliimaministeerium ei jõua mõjutatud riike teavitada enne avaliku väljapaneku algust ning jääb seetõttu oma toiminguga viivitusse. Kuivõrd riigi prioriteet eelkõige taastuvenergia valdkonnas on menetlustähtaegasid lühendada, siis on TTJA korraldanud programmide ja aruannete avaliku väljapaneku minimaalse tähtaja jooksul. TTJA jaoks on oluline, et kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud ilma vajaduseta avalikustamise aega edasi lükata ja menetlusaega pikendada. Menetluse venimist avaliku väljapaneku aja edasi lükkamise tõttu tuleks igal juhul vältida.
TTJA sõnastusettepanek on: „(5) Mõjutatava riigi soovi korral edastab Kliimaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande eelnõu niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis. Programmi või aruande avalikustamise teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud teavet.“.
ARVESTATUD


12.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
2. Ajakohastada VeeS §-i 283 ja §-i 284, kuna need viitavad VeeS-i kehtetutele paragrahvidele ning nende esimestes lõigetes määratud tähtajad on ammu möödunud. TTJA hinnangul on asjakohane nimetatud sätted EhS-i üle viia ja määrata uued tähtajad hoonestusloa taotluste esitamiseks.

MITTEARVESTATUD


13.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Lisaks teeb TTJA ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrust nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) järgmiselt:
1. Seada määruse § 13 lõikes 8 nimetatud tee rajamisele ja laiendamisele teepikkuse künniseks 2 km ning lisada välistuste hulka tunnel, kuna lühemate teede rajamisel ja olemasolevate teede laiendamisel lühemate lõikudega ning tunnelite rajamisel ja laiendamisel ei ole otstarbekas eelhinnangut koostada, kui piirkonnas puuduvad looduskaitselised objektid vms. TTJA praktikas ei ole lühemate teelõikude ja tunnelite kohta tehtud KMH eelhinnangute tulemusena siiani KMH-sid algatatud.
TTJA teeb ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „8) vähemalt kahe kilomeetri pikkuse tee rajamine või olemasoleva tee laiendamine vähemalt kahe kilomeetri pikkuse lõigu ulatuses, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, tunnelite, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;“.
SELGITATUD

Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud, ettepanekut käsitletakse hilisemas tegevusvaldkondade määruse ettevalmistamise etapis.



14.
Rahandusministee-rium
Seletuskirja kuuendal lehel on lõik: „Kõnealuse punkti lisamist KeHJS-i toetab ka Kliimaministeeriumis koostamisel olev kliimakindla majanduse seadus (eelnõu § 19), mis sätestab põhimõtte kasvuhoonegaaside heite vähendamist toetavate tehnoloogiate katsetamise ja kasutuselevõtu soosimiseks, et luua võimalused sellise tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Selleks peab looma selge õigusraamistiku, et tagada kriteeriumitele vastavate tehnoloogiate kiire ja tõhus katsetamine ja kasutuselevõtt.“
Palume selle lõigu seletuskirjast välja jätta. Teist eelnõu ei ole korrektne seletuskirjas põhjendusena tuua, eriti kui see eelnõu ei ole veel Valitsusse jõudnud ja ei ole ka teada, millisel kujul see sinna jõuab. 

ARVESTATUD

Viide kliimakindla majanduse seadusele on seletuskirjast välja võetud.
15.
Maa- ja Ruumiamet
Maa- ja Ruumiamet kooskõlastab eelnõu märkusteta ning meil ei ole eelnõu ega seletuskirja sisu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid.
Võetud teadmiseks

16.
Eestimaa Looduse Fond
Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu põhineb septembris 2024 korraldatud muudatusettepanekute korjel saadud ettepanekutel, mida on võimalik praegu ja kiireloomuliselt arvestada ning õigusaktides muuta ning Kliimaministeerium on tellimas analüüsi taastuvenergeetika valdkonna projektide ja muude valdkondade tegevuste keskkonnamõju hindamise künniste kohta. Rõhutame jätkuvalt EKO kirjas välja toodud lähenemist, et künniste muutmine vajab eelnevat ekspertanalüüsi. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks on valitud seaduste muutmise eelnõus kiireloomulistena välja pakutud just need muudatused, sest nende puhul ei ole põhjendatud kiireloomulisust ning välja toodud muudatuste selget positiivset mõju protsesside kiirendamisele ja tõhustamisele. Muudatuste mõju analüüsis ei ole välja toodud, kui palju selliseid menetlusi on varasemalt olnud ja kui palju on muudatustega võimalik osapooltel ressursse (tööaeg, raha jne) säästa.
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja vastava infoga ning kaaluda, kas on vajalik menetleda praeguseid ettepanekuid enne uuringute valmimist eraldiseisva eelnõuga, kui on plaanis uuringutest lähtuvad ettepanekud seaduse muutmiseks teha käesoleva aasta lõpus.
ARVESTATUD OSALISELT ja SELGITATUD

Eelnõu põhineb otsustajate praktika põhjal esitatud muudatusettepanekute korjel saadud ettepanekute alusel tehtud muudatustel, mida on võimalik teha kiireloomuliselt ja mis ei vaja täiendavat põhjalikumat analüüsi. Uute projektide puhul saab muudatuste jõustumisel neid juba kohaldada, ootamata ära suuremate muudatustega eelnõu koostamist ja tõenäoliselt ka suurema ajakuluga eelnõu menetlust.
Eelnõuga kaasnevat mõju otsustajate töökoormusele ja arendajate halduskoormusele on käsitletud eelnõu seletuskirja mõjude hindamise peatükis, mida on täpsustatud.
Kliimaministeerium on tellinud KeHJS-is ja tegevusvaldkondade määruses toodud taastuvenergeetika valdkonna tegevuste kohustuslike ning eelhinnatavate tegevuste künniste analüüsi. Lisaks on Kliimaministeeriumil kavas tellida analüüs ka muude valdkondade tegevuste künniste kohta. Analüüside tulemuste (valmib eeldatavalt 2025. a 3. kvartalis) alusel on kavas koostada KeHJS-i ja tegevusvaldkondade määruse muutmise ettepanekute eelnõud.
Täpset hinnangut menetluste arvu kohta, sh kui palju KMH menetluste hulk muudatuste tulemusel muutub, on keeruline anda. Ka KMH eelhinnangute andmise arvu kohta ei ole infot, kuna otsustajad (nt Keskkonnaamet) ei pea KMH eelhinnangute andmise arvestust ega koonda selliseid andmeid. Keskkonnaotsuse Infosüsteemi KOTKAS KMH registrist saab teha väljavõtte vaid Keskkonnaameti algatatud KMH-de kohta (või kus Keskkonnaamet on olnud järelevalvaja). Seletuskirja on andmete olemasolul täpsustatud.
Keskkonnaameti andmetel on näiteks ühe eelhinnangu andmise ajakulu keskmiselt 20-50 töötundi, kuid see sõltub tegevusvaldkonnast, kavandatava tegevuse iseloomust ja keerukusest, asukohast jm tingimustest. Samas ei ole võimalik täpselt arvuliselt öelda, kui palju väheneb eelhinnangute arv eelnõuga tehtavate KeHJS sätete muutmise tulemusena ja sellevõrra ka tööaeg.

17
Eestimaa Looduse Fond
Eriti murettekitav on, et Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevus­valdkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ on kavas muuta lisaks KeHJSis muutmisega seotud künnistele mitmeid muid künniseid ilma ühegi selgituse või põhjenduseta. Seletuskirjas on kavandatud muudatuste kohta vaid üks lause: “Samuti kavatsetakse määrust muuta seoses teatud tegevustega, mille kohta esitati ettepanekud muudatusettepanekute korjel”. Kahjuks ei ole selgitatud, miks on välja valitud just need muudatusettepanekud, samuti puudub ülevaade kõigist laekunud ettepanekutest. Teeme ettepaneku jätta eelnõu kavandist välja muudatusettepanekud, mis ei ole seotud KeHJS praeguste muudatusettepanekutega.
Arvestades, et enamik künniseid on seatud aastatel 2012 ja 2015 ning et keskkonnapoliitiline kontekst ja teadmised erinevate tegevuste keskkonna- ja kliimamõjust on muutunud, tuleks künniste analüüs läbi viia ka kõigi teiste valdkondade puhul. Selline eeltöö tuleb enne eelnõu koostamist tingimata ära teha. Vastasel juhul võivad mõned suure keskkonna- ja kliimamõjuga valdkonnad jääda endiste künnistega ning põhjustada suures mahus kasvuhoonegaaside heiteid, ilma et otsuste tegemisel sellega kuidagi eelnevalt arvestada saaks.
Lisaks peaks eelnõu taustatöö kajastama seda, millises ulatuses määruses reguleeritavaid tegevusi praktikas viljeletakse (käitiste arv, pindalad jne), kui paljud neist on läbinud eelhindamise ja milline on ilma mõjude hindamiseta lubatud tegevuste osakaal. Nii tekib valdkonnapõhiselt parem ettekujutus võimalikest probleemkohtadest, mida määrusega lahendada. Nt kui palju on Eestis veisefarme või turbatootmisalasid, mis on rajatud ilma KMH või eelhinnanguta; kas tegu on kliimamuutuste seisukohalt täiendavat tähelepanu ja senisest rohkem teadmisi (eelhinnangute ja KMH funktsioon) vajava valdkonnaga jne.
Ettevaatavalt oleme seisukohal, et tänased keskkonnamõju eelhinnangu määruse nr 224 künniste osas tuleks tervikuna üle vaadata ja hinnata, millised neist sobiksid tegelikult KeHJS § 6 lg 1 loetellu. Mitmed eelhindamiskohustuse künnised on nii kõrged, et sisuliselt on tegu juba olulise mõjuga tegevustega, mille puhul on koheselt vajalik algatada keskkonnamõju hindamine.

SELGITATUD

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb asjakohasel juhul seaduseelnõule lisada rakendusaktide kavandid, aga ei pea lisama muudatusettepanekute täpset sõnastust ega nende seletuskirja. Kuna määrus on KeHJS rakendusakt, siis on see kavandina lisatud eelnõule ning kajastab määrusega kavandatavaid muudatusi (sh tulenevalt KeHJS muudatustest). Määruse eelnõu valmides lisatakse sellele ka seletuskiri, mis selgitab muudatusi.
Kliimaministeeriumil on tellimisel analüüs olulise kliimamõju määratlemiseks, mis on seotud tegevusloa andmise ja keskkonnamõju hindamisega.

18
Eestimaa Looduse Fond
Veeseaduse muutmine. Kavandatud muudatusega suurendatakse väheolulise mõjuga tegevuse künnist mere süvendamisel sadama akvatooriumis võrreldes täna kehtivaga kolm korda suuremaks. Arvestades mere üldiselt halba seisu, sealhulgas mitmete ohtlike ainete osas, on muudatuse mõju hindamine tehtud liiga pealiskaudselt. Seejuures kaadamise künnist ei kavandata ilmselt muuta, niivõrd kuivõrd on seletuskirja võimalik mõista. Sellisel juhul on muutuse puhul raske näha selget halduskoormuse vähenemist. Kui aga soovitakse hiljem siiski ka kaadamise künnist muuta, on risk merekeskkonnale sellevõrra suurem.

SELGITATUD

Kaadamise künnist eelnõuga ei muudeta, muudatus puudutab süvendustöid, mille puhul piirdutakse vaid sadama akvatooriumiga. Põhjendused on toodud seletuskirjas.
19
Regionaal- ja Põllumajandus-ministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu järgmiste ettepanekutega.
1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku muuta eelnõu § 2 ja sõnastada see järgmiselt:
§ 2. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 174 lõike 5 punktis 4 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametit“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametit“ ning § 190 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametiga“;
2) paragrahv 1911 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) mere süvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100–1499 kuupmeetrit.“
ARVESTATUD

Eelnõule on lisatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi muudatusettepanekud.
20
Regionaal- ja Põllumajandus-ministeerium
2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb samuti ettepaneku täiendada eelnõu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatusega järgmiselt:
3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 15 lõikes 3 ja § 63 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiametiga“.
Tehtavad muudatused on vajalikud tulenevalt vastutusala üleminekust Põllumajandus- ja Toiduametilt Maa- ja Ruumiametile.
ARVESTATUD



21
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Oleme eelnõuga tutvunud ning annan teada, et toetame plaanitavaid muudatusi, mis muudavad ettevõttete elu lihtsamaks ning muudavad kehtivat regulatsiooni paindlikumaks. Näiteks peame positiivseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse plaanitavat uut sätet, mille kohaselt kui seaduses sätestatud olulise keskkonnamõjuga kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk on uue tehnoloogia või toote arendamine või katsetamine ja selleks taotletakse tegevusluba kehtivusega kuni kaks aastat, ei kaasne edaspidi automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustust, vaid keskkonnamõju hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang.

Võetud teadmiseks
23
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab järgnevalt omapoolsed seisukohad ja ettepanekud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta. Toome järgnevalt välja omavalitsuste seisukohad ja põhjendused kavandatud muudatuste kohta.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 3) paragrahvi 10 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „rekonstrueerimine,“ tekstiosaga „kui tavajäätmeid käideldakse siseruumides üle viie tonni ööpäevas,“;
Kas see formuleering tähendab, et sel juhul õues võib käidelda ükskõik kui palju tavajäätmeid?
SELGITATUD
Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud, ettepanekut käsitletakse hilisemas tegevusvaldkondade määruse ettevalmistamise etapis.

Määrusega sätestatakse tegevused, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang ning selle muudatusettepaneku kohaselt jäetakse eelhinnangu andmise kohustusest välja sellised jäätmekäitluse tegevused, mida tehakse siseruumides mahuga alla viie tonni ööpäevas. Üle selle mahu, k.a õues toimuvatele tegevustele tuleb anda eelhinnang (vt määruse kavandi punkt 4).

24
Eesti Linnade ja Valdade Liit
4) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:
„5) jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastav jäätmete käitlemine, mille korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik;
6) ohtlike jäätmete käitluskohtade (välja arvatud romusõidukite käitluskohad) rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, kui ohtlikke jäätmeid käideldakse siseruumides üle 0,5 tonni ööpäevas, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 22 nimetatud juhul;
Antud muudatus võib endaga kaasa tuua jäätmekäitluskohtade kontrollimatu rajamise igale poole. Sel juhul kaotavad kohalikud omavalitsused võimaluse reguleerida käitluskohtade rajamist linnas.

SELGITATUD

Määrusega sätestatakse tegevused, mille korral tuleb anda KMH eelhinnang, määrus ei reguleeri laiemalt jäätmekäitluskoha rajamist. Punkt sätestab teatud juhud ja tingimused, millal tuleb või ei tule anda KMH eelhinnangut (nt jäätmevaldkonna registreeringuga lubatavad jäätmekäitlustegevused jäävad välja eelhinnangu kohustusest).

25
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lisaks on meil järgnevad märkused:
1. Oleme seisukohal, et tiheasustusala tuleb eelhinnang anda ka C-kategooria ohtlike ettevõttete rajamisel. Vähemalt juhtudel, kui see rajatakse tööstuspargist/tootmisalast väljaspool.
SELGITATUD
Ettepanek ei puuduta kõnealust eelnõud, ettepanekut käsitletakse hilisemas tegevusvaldkondade määruse ettevalmistamise etapis.

26
Eesti Linnade ja Valdade Liit
2. Kas mõne seaduse või määrusega on kavas kuidagi reguleerida ka päikeseparkide rajamist ning pärast nende kasutusea lõppu päikesepaneelide utiliseerimist?
SELGITATUD
Koostamisel olevast Kliimaministeeriumi tellitud taastuvenergeetika tegevuste keskkonnamõju hindamise künniste analüüsist selgub, kas päikesepargi rajamisel on vajalik anda KMH eelhinnang. Kehtivas määruses eraldi sellist kohustust ei ole. Käesolev eelnõu reguleerib KMH valdkonda ning päikesepaneelidele kohustuslikku KMH läbiviimist ei kavandata. Päiksepaneelide utiliseerimist käesolev eelnõu ei reguleeri.
27
Eesti Linnade ja Valdade Liit
3. Seaduse varasemas versioonis sisaldunud § 15 punkt 9 reguleeris selliseid tegevusi, mis võivad kaasa tuua ebameeldivate või ärritavate lõhnaainete eraldumist välisõhku. See oli väga vajalik punkt – näiteks kui kavandatakse tiheasustusalal rajada remonditöökoda, siis see punkt võimaldas seda tegevust reguleerida. Vajalik oleks juurde lisada piirnorme.

MITTEARVESTATUD ja SELGITATUD
Nimetatud punkt võeti 2023. a määrusest välja, sest selle alusel ei olnud algatatud ühtegi KMHd, ning tegevuste keskkonnamõju, mille ainsaks väljundiks on ebameeldiva või ärritava lõhna eraldumise võimalus, ei saa pidada oluliseks KeHJS-is sätestatud kriteeriumite kohaselt. Ebameeldiva või ärritava lõhna esinemise võimalikkust tuleb arvestada kõigi tegevusvaldkondade määruses nimetatud eelhinnangu kohustusega tegevuste eelhinnangu raames.
KMH eelhinnangu eesmärk ei ole kavandatava tegevuse reguleerimine, vaid KMH algatamise vajaduse väljaselgitamine. Tegevust saab reguleerida selle kavandamise protsessis (nt planeerimisel, projekteerimisel, tegevusloa andmisel) vastavate tingimuste määramise kaudu. Ka KMH eelhinnangu andmise kohustus peab olema põhjendatud (st kui eeldatavalt võib kaasneda oluline keskkonnamõju). Otsustajal on siiski võimalik anda KMH eelhinnang ka muudel juhtudel, kui selleks on põhjendatud vajadus (määruse § 16 alusel). Tegevusvaldkondade määruse eesmärk ei ole saaste- või lõhnaainete piirnormide sätestamine.

28
Justiits- ja Digiministeerium
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis läbivalt lisada sihtrühmade arvuline suurus või täpsema info puudumisel hinnang selle arvulisele suurusele. Lähtuda saab nt varasemate aastate menetluste arvust ning ametiasutuste puhul lähtuda ametikohtade arvust, mis on seotud vastavate lubade või hindamiste menetlemisega. Samuti tuleb asjakohasel juhul täpsustada mõjutatud sihtrühmade nimetust, eriti mis puudutab ametiasutusi (otsustajaid), kui nende arv on piiritletav.
ARVESTATUD OSALISELT ja SELGITATUD
Seletuskirja on täpsustatud.
Täpset arvulist hinnangut on keeruline kõikide sihtrühmade või teatud valdkondade (punktid, mida eelnõuga muudetakse) menetluste kohta anda (sh kui palju KMH menetluste hulk muudatuste tulemusel muutub). Ka KMH eelhinnangute andmise arvu kohta ei ole infot, kuna otsustajad (nt Keskkonnaamet) ei pea KMH eelhinnangute andmise arvestust ega koonda selliseid andmeid. Keskkonnaotsuse Infosüsteemi KOTKAS KMH registrist saab teha väljavõtte vaid Keskkonnaameti algatatud KMH-de kohta (või kus Keskkonnaamet on olnud järelevalvaja).
Samuti ei ole võimalik täpselt arvuliselt öelda, kui palju väheneb eelhinnangute arv eelnõuga tehtavate KeHJS sätete muutmise tulemusena. Nt kui säte tunnistatakse kehtetuks, st KMH kohustust enam ei ole, siis KMH eelhinnangu nõue võib ikkagi jääda. Lisaks, erinevate eelhinnangute koostamine võib võtta aega erinevalt.
Keskkonnaameti andmetel on ühe eelhinnangu andmise ajakulu keskmiselt 20-50 töötundi, kuid see sõltub tegevusvaldkonnast, kavandatava tegevuse iseloomust ja keerukusest, asukohast jm tingimustest. Kui ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju väheneb eelhinnangute arv eelnõuga tehtavate KeHJS sätete muutmise tulemusena, ei saa hinnata ka tööaja vähenemist.
Kokkuvõttes märgime, et muudatuste kohta ei ole võimalik arvuliselt täpset hinnangut anda; üldised kaasneva mõju selgitused ning kvalitatiivsed hinnangud on antud eelnõu seletuskirjas. Osaliselt on eelnõus tehtavate muudatuste puhul tegemist eelkõige õigusselguse loomisega.
Seletuskirjas on täpsustatud sihtrühmade nimetusi.

29
Justiits- ja Digiministeerium
2. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis põhjendada hinnangut keskkonnamõju puudumisele, kuna menetluste lihtsustamisega võivad kaasneda ka ebasoovitava mõju riskid keskkonnaalaste nõuete täitmisele. Kui need riskid puuduvad, on vähesed või maandatavad, siis palume lisada juurde vastav põhjendus.
ARVESTATUD
Seletuskirja on täiendatud.
30
Justiits- ja Digiministeerium
3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

ARVESTATUD
Seletuskirja on täiendatud.

31
Justiits- ja Digiministeerium
4. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

ARVESTATUD

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga on kavas muuta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS), veeseadust (VeeS) ning ühisveevärgi ja  kanalisatsiooniseadust (ÜVVKS).
Eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse KeHJS-is osasid olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille kavandamisel on keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) kohustuslik. Eesmärk on see, et KMH algatataks kohustuslikult ainult juhul, kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. Muudatuste tulemusel väheneb nii tegevusloa taotlejate (edaspidi ka arendajad) halduskoormus kui tegevusloa andjate (edaspidi ka otsustajad) töökoormus. Samuti kiirendavad muudatused tegevuse elluviimist, kuna tegevusloa andmine toimuks kiiremini (pole vaja algatada ebavajalikke KMH-sid).
VeeS-is täiendatakse väheolulise mõjuga tegevuse määratlust. Seoses pädevusvaldkondade muutumisega asendatakse eelnõuga VeeS-is ja ÜVVKS-is viited Põllumajandus- ja Toiduametile viidetega Maa- ja Ruumiametile. Seaduse rakendamisega ei kaasne ebasoodsat mõju keskkonnale, muudatuste mõju on selgitatud seletuskirja peatükis 6.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunikud Ülle Luiks ([email protected], 623 1220), Lilli Tamm ([email protected], 626 9133) ning keskkonnamõju hindamise valdkonnajuht Rainer Persidski ([email protected], 626 2973). Vee valdkonda puudutavate sätete muutmisel osalesid veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja ([email protected]) ja nõunik Agne Aruväli ([email protected]). Eelnõu koostamisel osales ka Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist Irma Pakkonen ([email protected]) ning samuti andsid sisendi Keskkonnaameti veespetsialistid.

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann ([email protected], 626 2927).

Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise Riigikogu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu eel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, tuginedes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5, mille kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõuga ei kavandata olulisi põhimõttelisi muudatusi KMH menetluses, vaid täpsustatakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi, et muuta protsessi tõhusamaks ja kiiremaks. Eelnõu põhineb otsustajate praktika põhjal esitatud muudatusettepanekute korjel saadud ettepanekute alusel tehtud muudatustel, mida on võimalik teha kiireloomuliselt ja mis ei vaja täiendavat põhjalikumat analüüsi. Muudatuste tagajärjel ei kaasne osapooltele kahju, vaid õigusselgust loovaid ning halduskoormust vähendavaid muudatusi saab juba uute projektide puhul varem kohaldama hakata (ootamata ära järgnevate mahukamate eelnõude koostamist ja menetlemist). Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse aluslepingu põhimõttega vähendada bürokraatiat ning kiirendada ja lihtsustada asjaajamist.

Eelnõus ettenähtud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega – eelnõu ei puuduta otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta1 (KMH direktiiv) ülevõtmist, aga on sellega kooskõlas.

Eelnõukohase seadusega muudetakse:
- keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I, 10.10.2024, 9 (jõustunud 20.10.2024);
- veeseaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2025, 18 (jõustub 01.07.2025);
- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse redaktsiooni RT I, 08.10.2024, 26 (jõustunud 18.10.2024).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu on osa Kliimaministeeriumi laiemast eesmärgist muuta kavandatavate tegevuste KMH ning tegevusloa andmise üle otsustamise menetlus kiiremaks ja tõhusamaks. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste ülevaatamise eesmärk on ajakohastada õigusakte ning jätta ära mittevajalikud KMH algatamised (samuti mittevajalikud KMH eelhinnangud, st kavandatava tegevuse KMH vajalikkuse väljaselgitamine olukorras, kus KMH algatamine ei ole kohustuslik), mida ei nõua ka KMH direktiiv. Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena vähendatakse bürokraatiat ja kavandatavate tegevuste KMH-ga seotud koormust haldusprotsessides.

KeHJS § 6 lõikes 1 on toodud loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevustest, mille kavandamisel on KMH kohustuslik. Tegevuste loetelu on aja jooksul osaliselt muudetud, kuid praktikale tuginedes on vaja teatud tegevusi (sh termineid) ajakohastada – eesmärk on, et kavandatavate tegevuste KMH algatataks kohustuslikus korras üksnes põhjendatud juhul. Samuti on vaja ajakohastada teatud KMH eelhinnangu kohustusega tegevusi, mis on seotud KeHJS § 6 lõikega 1 ja loetletud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi ka tegevusvaldkondade määrus).

Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond korraldas septembris 2024 KMH-ga seotud osapoolte (otsustajad, asjaomased asutused, arendajad, KMH eksperdid, valitusvälised organisatsioonid) seas muudatusettepanekute korje, et saada argumenteeritud ettepanekuid KeHJS-is ja tegevusvaldkondade määruses nimetatud tegevuste muutmiseks. Eelnõu põhineb muudatusettepanekute korjel saadud ettepanekutel, mida on võimalik praegu ja kiireloomuliselt arvestada ning õigusaktides muuta. Edaspidises KeHJS muutmise protsessis analüüsitakse ka teisi olulise keskkonnamõjuga ja eelhinnangu andmise vajadusega tegevusi ja nende künniseid ning selgitatakse välja muutmist vajavad sätted. Need muudatused kavandatakse eraldi eelnõudega.

Peale selle on Kliimaministeerium tellinud KeHJS-is ja tegevusvaldkondade määruses toodud taastuvenergeetika valdkonna tegevuste kohustuslike ning eelhinnatavate tegevuste künniste analüüsi. Lisaks on Kliimaministeeriumil kavas tellida analüüs ka muude valdkondade tegevuste künniste kohta. Analüüside tulemuste alusel on kavas koostada KeHJS-i ja tegevusvaldkondade määruse muutmise ettepanekute eelnõud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

Paragrahv koosneb kuuest punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse muudatusettepanekute korjel Transpordiameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõike 1 punkti 13, et see oleks üheselt selge. Kehtivat sõnastust on võimalik tõlgendada selliselt, et ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks on automaatselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, olenemata kavandatava tee pikkusest (st alates esimesest meetrist). Praktikas on sellisele tõlgendamisvõimalusele kolmandad osapooled viidanud (nt kavandatavat tegevust mittetoetavad kodanikud või keskkonnaühendused). 10 km kriteerium kehtib sätte mõlema osa kohta – nii uue nelja sõidurajaga tee rajamisel kui ka ühe või kahe sõidurajaga tee ümberehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Selliselt on säte kooskõlas KMH direktiiviga, mille I lisa punkti 7 alapunktis c on vastava tee ehitamisel sätestatud samuti künnis 10 km.
Lisaks täpsustakse sättes tee ehitamisega seotud termineid vastavalt ehitusseadustikule.

Punktiga 2 muudetakse muudatusettepanekute korjel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõike 1 punkti 14. Kehtiv sõnastus ei ole üheselt arusaadav ning on praktikas tekitanud mitmeid vaidlusi, kuidas sätet korrektselt tõlgendada. Muudatusettepaneku kohaselt tuleb KMH algatada, kui rajatakse uus raudteeliin. Tuleb arvestada, et Eestis ei ole termin „raudteeliin“ õigusaktis määratletud. Raudteeliinide rajamisega seonduvat on käsitletud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktides (komisjoni määruses (EL) 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi taristu koostalitluse tehnilist kirjeldust2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta3), kuid need õigusaktid käsitlevad raudtee koostalitlust ja ohutust, kuid mitte keskkonnanõudeid. Kõnesoleval juhul mõistetakse „raudteeliini” all teatud konkreetsetele tunnustele ja pikkusele vastavat raudteelõiku: raudteeliin on marsruut ühest punktist teise (nt Tallinn–Tartu, Tallinn–Tapa) ning on registreeritud registris lühendiga RINF (Register of Infrastructure). Uus raudtee, mis rajatakse juba olemasoleva raudtee kõrvale, loetakse KMH algatamise vajaduse otsustamise mõistes olemasoleva raudteeliini osaks, sõltumata raudtee rööpmelaiusest. See tähendab, et sellisel juhul ei ole tegemist uue raudteeliini rajamisega, millele kohaldub kohustuslik KMH, vaid olemasoleva raudteeliini laiendamisega ning KMH algatamise vajadus selgitatakse KMH eelhinnanguga vastavalt tegevusvaldkondade määruse § 13 punktile 3.
Tegevusele ei sätestata künnist, kuna uue raudteeliini rajamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus sõltumata liini pikkusest (ka KMH direktiivi I lisa punkti 7 alapunktis a ei ole tegevusele arvulist künnist sätestatud). Samuti tuleb arvesse võtta, et uut raudteeliini ei rajata praktikas kuigi sageli.
Kehtivas sättes sisalduvad tegevused „uue raudteejaama rajamine” ning „olemasoleva raudteejaama laiendamine” viiakse KMH kohustusega tegevuste alt eelhinnangu kohustusega tegevuste alla, kuna raudteejaama rajamise või laiendamisega (sh ka siis kui raudteejaama laiendatakse erineva rööpmelaiusega raudteega) ei kaasne alati olulist keskkonnamõju ning KMH eelhinnanguga selgitatakse, kas KMH algatamine on vajalik või mitte. Lähtuvalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti praktikast ei ole raudteejaama rajamise või laiendamise kohta tehtud KMH eelhinnangute tulemusena siiani KMH-sid algatatud.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punktid 21 ja 34.

Punkt 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna kehtivas seaduses kasutatud terminit „tundlik suubla“ ei ole Eesti õiguses defineeritud ning on ebaselge, millistel juhtudel on KMH kohustuslik ning millistel juhtudel tuleb KMH vajalikkust kaaluda. Kuna KeHJS § 6 lõike 1 rakendamine toob isikutele kohustuse korraldada KMH, peab KeHJS sõnastus olema selge. Veeseaduses kasutatud terminid „suubla“ ja „heitvee suhtes tundlik suubla“ ei seondu paisude või tammide rajamisega ning sellega kaasneva võimaliku mõjuga (suubla on veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid). Tundliku suublana on mõistetud praktikas selliseid veekogusid, mis on kalastiku kaitse seisukohast olulised (sh peamiselt nn lõhejõed).
Paisutamise, hüdroelektrijaama, tammi või veehoidla rajamisel ja rekonstrueerimisel tuleb arvestada, et looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul (nn lõhejõed) on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Kudemis- ja elupaikade nimistus nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Seega ei ole võimalik nendel veekogudel või veekogu lõikudel rajada uusi paise ega teha selliseid tegevusi, mis muudavad veerežiimi ja veekogu sängi, ning ka KMH kohustus ei tule kõne alla, kui see tegevus ei ole lubatud.
LKS § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistus loetletud kudemis- ja elupaigad on määratud kogu veekogu ulatuses või veekogu lõiguna. Paisu ja teiste sättes nimetatud ehitiste rekonstrueerimisel ja rajamisel väljaspool nimistus nimetatud veekogu lõiku tuleb selgitada, kas tegevusega muudetakse veekogu sängi, veetaset või veerežiimi, st kas tegevusega võib kaasneda kalaliikidele ebasoodne mõju (kui tegevuse eesmärk ei ole kalade kudemisvõimaluste parandamine). Sellisel juhul tuleb KMH eelhinnanguga selgitada, kas tegevusega võib kaasneda oluline mõju ning kas KMH algatamine on vajalik. Olulise keskkonnamõju kontekstis tuleb arvestada, et paisutamine mõjutab jõe hüdromorfoloogiat, kalastiku seisundit ja jõe füüsikalis-keemilisi parameetreid. Paisud on kaladele ja vee-elustikule ületamatu takistus, mis ei lase paljudel liikidel pääseda koelmualadele ja teistesse elupaikadesse ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit ja kalade arvukust.
Kuigi sätte kehtiv sõnastus hõlmab nii ehitise rajamist kui ümberehitamist (ehk rekonstrueerimist), ei pruugi rekonstrueerimisega alati kaasneda olulist keskkonnamõju (näiteks on rekonstrueerimise eesmärk sageli kalade kudevõimaluste parandamine) ning see, kas see kaasneb või ei, tuleb välja selgitada KMH eelhinnangu ja vajadusel KMH käigus.
Ka kehtiva tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 4 kohaselt tuleb otsustajal anda eelhinnang, kui kavandatakse hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamist või rekonstrueerimist veeseaduse § 54 lõike 7 alusel kehtestatud määruse lisades 1–3 nimetatud pinnaveekogumitel või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nimistus olevatel veekogudel (välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktides 21 ja 211 nimetatud juhtudel).
Kuigi kehtiv säte tunnistatakse kehtetuks, ei jää oluline keskkonnamõju hindamata, sest KMH eelhinnanguga tuleb selle võimalikkus välja selgitada. Üldise põhimõttena on KMH vaja algatada siis, kui tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ning ei ole teada leevendavaid meetmeid ja need tuleb leida KMH käigus. Paisude rajamisel ja ümberehitamisel on leevendusmeetmed (nt kalaläbipääsud) olemas ning kui tegevuse taotlemisel on need kavandatud ja on näha, et nende rakendamisega olulist keskkonnamõju ei kaasne, võib otsustaja jätta KMH algatamata.
Lisaks tuleb märkida, et kehtiv säte on rangem kui KMH direktiiv, mille kohaselt on KMH kohustuslik tammide ja muude rajatiste puhul vee kinnihoidmiseks või alaliseks säilitamiseks, kui kinnihoitav või säilitatav uus või täiendav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri.
Ka veepoliitika raamdirektiivi4 artikli 11 lõike 3 punkti i ja lõike 4 kohaselt rakendatakse põhimeetmeid ja täiendavaid meetmeid veekogude puhul, kus mõjutatakse oluliselt vee seisundit või kus tuleb tagada täiendav kaitse või seisundi parandamine. Eestis on ka selliseid pinnaveekogusid, mis on kalastiku seisukohast vähem olulised ning olemasoleva paisu või muu sättes nimetatud ehitise rajamisel või rekonstrueerimisel ei pruugi olla alati olulist keskkonnamõju. Seetõttu oleks igakordne kohustuslik KMH ebaproportsionaalne. Tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 4 kohane eelhinnang tagab pinnaveekogumite ja § 16 ülejäänud veekogude kaitse.
Kuigi muudatusettepanekute korjel tegi Eesti Taastuvenergia Koda ettepaneku asendada tegevusvaldkondade määruse § 11 punktis 4 termin „rekonstrueerimine“ terminiga „lammutamine“, tuleb arvestada, et rekonstrueerimisel taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis, mistõttu võib tegemist olla olulise keskkonnamõjuga tegevusega, kus eelhinnangu andmine on asjakohane. Seetõttu kuulub kõnealuste ehitiste (hüdroelektrijaam, tamm, pais, veehoidla) ümberehitamine ehk rekonstrueerimine jätkuvalt eelhinnangu andmise kohustusega tegevuste alla.
Näiteks paisu likvideerimisel ei ole vaja eelhinnangut anda, kui see asendatakse tehiskärestikuga, kuna selle tegevusega kaasneb positiivne keskkonnamõju ja kärestikul ei ole selgeid ehitise tunnuseid (tehiskärestiku eesmärk on taastada paisutatud ehk muudetud veekogu algne olukord).

Punkti 34 muudatusettepanek põhineb Kliimaministeeriumi tellitud töös „Õigusanalüüs KMH teenuse disaini ettevalmistamiseks” esitatud järeldustel. Lisaks ei ole kõnealuse sätte puhul tegemist KMH direktiivi I lisas nimetatud tegevusega (st KMH kohustusega tegevused).
Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt oli detailplaneeringu ülesanne keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja teha KMH. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 34 oli seotud viidatud planeerimisseaduse sättega (st omavahel olid seotud tegevuse kavandamise eri etapid: strateegilise planeerimisdokumendi koostamine ning selle järel tegevusloa taotlemine). Kehtivas planeerimisseaduses vastava sisuga säte puudub.
Õigusanalüüsis on selgitatud, et olukorras, kus KeHJS § 6 lõike 1 punkt 34 näeb ette KMH kohustuslikkuse (st kui see on ette nähtud tegevuse aluseks olevas strateegilises planeerimisdokumendis), ei otsusta KMH kohustusega tegevuste loetelu lõplikult Riigikogu KeHJS-i vastuvõtmisega, vaid seda saab täiendada strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja (koostamise korraldaja) üldise hinnanguga, mis koostatakse koos strateegilise planeerimisdokumendiga. Arvestades, et KMH on üsna koormav ning aeganõudev menetlus keskkonnamõjude väljaselgitamiseks, ei ole sellise üldise võimaluse ettenägemine otstarbekas. Praegu võib KeHJS § 6 lõike 1 punktist 34 tulenev võimalus ja sellega kaasnev üldiselt määratud absoluutselt siduv kavandatava tegevuse KMH kohustus üksikjuhul tuua endaga kaasa ebavajalikku halduskoormust, kui sellel üksikjuhul ei oleks KMH tegelikult vajalik (nt asjaolud on vahepeal muutunud).
Seega muudatusettepaneku jõustumise järel ei ole edaspidi võimalik määrata tegevuse KMH kohustust strateegilise planeerimisdokumendiga. Juhul kui strateegilises planeerimisdokumendis on kavandatud tegevus, mis võib olla olulise keskkonnamõjuga, tehakse tegevusloa taotluse esitamise järel KMH, kui juhtumipõhine KeHJS-i alusel antav eelhinnang sellist vajadust järeldab ning otsustaja teeb KMH algatamise otsuse. Kui strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust, on KMH algatamine üldjuhul kohustuslik (v.a asjakohasel juhul KeHJS § 11 lõiked 6 ja 62).

Punktiga 4 täiendatakse muudatusettepanekute korjel Keskkonnaameti tehtud ettepaneku alusel §-i 6 lõikega 11. KMH direktiivi II lisa punkti 13 alapunkti b kohaselt kuuluvad kavandatavate tegevuste alla, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu, „I lisas loetletud projektid, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta”. Eesti õigusesse ei ole direktiivi seda punkti üle võetud, mis tähendab, et uute tehnoloogiate või toodete arendamisel või katsetamisel on § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul KMH kohustuslik ehk regulatsioon rangem. Muudatusettepanekuga tehakse regulatsioon paindlikumaks: arendamine ja katsetamine lisatakse KeHJS-i vastava KMH direktiivi punkti eeskujul eelhinnangu andmise kohustusega tegevusena. Siiski tuleb arvestada teatud tingimustega: uute tehnoloogiate ja toodete arendamine või katsetamine peab olema kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk ning taotletava tegevusloa kehtivus ei tohi ületada kahte aastat. Kõnesoleval juhul käsitatakse katsetamisena ühekordset tegevust ning tegevuse (korduv) pikendamine, et vältida KMH kohustust (nn tegevuse tükeldamine, ingl salami slicing), ei ole võimalik. Uue tehnoloogia või toote arendamine või katsetamine viitab näiteks sellele, et Eesti oludes võib olla tegemist uudse lahendusega või teatud tehnoloogia puhul selliste uute tingimustega, mida pole varem rakendatud või praktiseeritud. Samas tuleb pöörata tähelepanu sellele, et arendamise või katsetamisega ei tohi kaasneda olulist keskkonnamõju. Samuti tuleb arvestada, et tegemist pole KMH tegemata jätmise automaatse erandiga – eelhinnangu tulemuse alusel võidakse sellise tegevuse kohta KMH ikkagi algatada.

Punktiga 5 muudetakse muudatusettepanekute korjel Keskkonnaameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõiget 21. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 35 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus (st KMH on kohustuslik) sama lõike punktides 1–341 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab lõikes sätestatud võimalikele künnistele. Paragrahvi 6 lõikes 21 on sätestatud, et kui § 6 lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.
Muudatusettepanekuga täpsustatakse eelhinnangu andmise kohustust § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste muutmise korral (juhul, kui tegevuste muutmine ei ületa samas lõikes sätestatud võimalikke künniseid). Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkust kaaluda iga KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud juba loa saanud või käimasoleva tegevuse või käitise muutmise või laiendamise korral, ka näiteks siis, kui muudatus on väheoluline (võimalikku olulist keskkonnamõju eeldatavalt ei kaasne) või toob kaasa olukorra paranemise (positiivse keskkonnamõju). Mittevajalike eelhinnangute andmise kohustus suurendab aga nii arendajate halduskoormust kui otsustajate ja eelhindamise menetluses osalevate asjaomaste asutuste töökoormust. Seetõttu on muudatusettepaneku sõnastuses juhindutud KMH direktiivi vastava punkti (II lisa punkti 13 alapunkti a) sõnastusest – direktiivi punktis nimetatakse eelhindamise kohustuse kriteeriumina lisaks: „kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada“. Kehtiva KeHJS § 6 lõikes 21 seda täpsustust ei ole, kuid muudatusega see lisatakse („kui [tegevusloa] muutmise põhjuseks oleva kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik välistada olulise keskkonnamõju esinemist“).
Seega on sellistes olukordades eelhinnangu andmise lähtekohaks see, kas kavandatav muudatus või laiendus võib tuua kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju (olulist keskkonnamõju ei ole võimalik välistada), st kavandatav muudatus või laiendus toob kaasa eelhinnangu andmise kohustuse vastavalt kõnesoleva paragrahvi lõikele 2. Arvestama peab loaga taotletava tegevuse sisulist muutmist, samuti seda, kas keskkonnaseisund on algse olukorraga võrreldes muutunud. Juhul kui taotletakse ainult loa andmete või tingimuste formaalset muutmist (nt kõrvaltingimuste täpsustamine või vähene muutmine), ei pruugi eelhinnangu andmine vajalik olla. Eeldatavalt olulise keskkonnamõju kaasnemise põhjusteks on eelkõige sellised olulised ja/või ulatuslikud muudatused kavandatavas tegevuses, mis võivad kaasa tuua mõjuala keskkonnataluvuse ületamise, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Samas tuleb arvestada, et sõltuvalt tegevuse või käitise muutmisest ja näiteks tegevuse laiendamisest tuleb kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju vaadata ka tervikuna. Samuti tuleb arvestada olemasoleva, st algse tegevusega, millele on varem KMH tehtud – kas varasema KMH käigus on hinnatud kavandatavat muudatust või laiendust. See tähendab, et tuleb arvesse võtta, kas varasemas KMH-s hinnati sisuliselt ära muudatuse või laiendusega kaasnev keskkonnamõju, nt olukorras, kus varasemas KMH-s on hinnatud keskkonnamõju n-ö varuga, arvestades tegevuse suuremat mahtu, ulatuslikumat mõjuala vms. Otsustaja peab motiveerimiskohustusest tulenevalt tegevusloa andmise otsuses välja tooma asjaolu, et on kaalunud olemasoleva tegevuse muudatuse või laiendusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju (arvestades muu hulgas tegevuse iseloomu ja mahtu, asukohta, mõjutatavat keskkonda jm kriteeriumeid), ning juhul, kui on selge, et olulist keskkonnamõju tegevuse muudatuse või laiendamisega eeldatavalt ei kaasne, eelhinnangut andma ei pea. Kui otsustaja leiab, et tegevuse muudatuse või laiendusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, st esineb selline kahtlus, st olulist keskkonnamõju ei ole võimalik välistada, annab ta eelhinnangu vastavalt ettenähtud korrale.
Tuleb rõhutada, et keskkonnamõju hindamise (sh eelhinnangu andmise) lähtekohaks on juhtumipõhisus, st lähtumine konkreetsest kavandatavast tegevusest ja selle muudatusest ning oludest (sh keskkonnaseisund), ning otsus kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta tehakse tegevusloa taotluse ja selles esitatud info alusel.
Muudatusettepanekuga sarnane on KeHJS § 6 lõige 24, mille kohaselt tuleb anda eelhinnang, kui tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ilmnevad täiendavad asjaolud, mis toovad kaasa eelhinnangu andmise kohustuse vastavalt lõigetele 2 ja 21. See tähendab, et otsustaja peab kaaluma nende täiendavate asjaolude tähtsust eelhinnangu andmise vajaduse seisukohast.

Punktiga 6 muudetakse eelnõu avalikustamise käigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettepaneku alusel § 30 lõiget 5, mis sätestab piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses programmi ja aruande edastamise nõude. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab Kliimaministeerium edastama programmi ja aruande eelnõu mõjutatud riikidele niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi või aruande avalik väljapanek Eesti Vabariigis. Normi muudetakse selliselt, et jätkuvalt tuleb KMH materjalid edastada mõjutatud riikidele niipea kui võimalik, kuid saatmise toiming ei ole piiritletud programmi või aruande avaliku väljapaneku algusega Eestis. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul on muudatus vajalik, et ei tekiks olukorda, kus Kliimaministeerium ei jõua mõjutatud riikidele KMH materjale edastada enne nende avaliku väljapaneku algust Eestis. Praeguses praktikas ei ole välistatud, et Kliimaministeerium võib saatmise toiminguga jääda viivitusse. Kuivõrd riigi prioriteet on aga menetlustähtaegasid lühendada, eelkõige taastuvenergia valdkonnas, siis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldanud KMH programmide ja aruannete avaliku väljapaneku minimaalse tähtaja jooksul, et vältida menetluse venimist avaliku väljapaneku aja edasi lükkamise tõttu. Täiendavalt võib ka välja tuua, et viimastel aastatel on oluliselt suurenenud selliste KMH menetluste hulk (nt meretuuleparkide projektid), kus Eesti on päritoluriigiks ning millest tuleb naaberriike teavitada.
Muudatuse tulemusena muutub KMH materjalide edastamine mõjutatud riikidele (ning ka sellele eelnev otsustaja ning Kliimaministeeriumi vaheline koostöö) paindlikumaks. Samas tuleb aga arvestada, et seetõttu KMH menetluse kestus tervikuna ei lühene – üldjuhul antakse mõjutatud riikidele KMH materjalide kohta seisukoha esitamiseks aega kaks kuud (vastav tähtaeg on sätestatud ka nt Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkuleppes).
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) kohaselt tuleb eeldatavalt mõjutatud riike teavitada kavandatavast tegevusest, mis võib põhjustada olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju, võimalikult aegsasti või vähemalt samaaegselt oma üldsusega (KeHJS-s sisaldub see nõue § 30 lõikes 3). KMH materjalide edastamise kohta konventsioonis seda nõuet selliselt ei ole, mistõttu on võimalik KeHJS-i kirjeldatud viisil muuta.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse veeseadust.

Punktidega 1 ja 2 asendatakse eelnõu kooskõlastamise käigus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tehtud ettepaneku alusel VeeS § 174 lõike 5 punktis 4 ning § 190 lõikes 6 Põllumajandus- ja Toiduamet Maa- ja Ruumiametiga. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis tehakse seoses maaparanduse valdkonna vastutusala üleminekuga Põllumajandus- ja Toiduametilt Maa- ja Ruumiametile.

Punktiga 3 lisatakse VeeS-i §-i 1911 väheolulise mõjuga tegevusena mere süvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100 kuni 1499 kuupmeetrit. VeeS-i tähenduses loetakse väheolulise mõjuga tegevuseks järgmisi väikesemahulisi tegevusi, mille tagajärjel ei halvene veekogumi seisund, vee kvaliteet ega kaitsealuste liikide olukord või elupaik ning mis ei mõjuta ega takista muud veekasutust: 1) mere süvendamine või merepõhja süvenduspinnase paigutamine mahuga 100–499 kuupmeetrit; 2) merre tahkete ainete paigutamine või kaadamine mahuga 100–499 kuupmeetrit. Selliste tegevuste puhul on Keskkonnaametil võimalus teha keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise otsus avatud menetlust kohaldamata.
VeeS-i muutmine on seotud Keskkonnaameti ettepanekuga muuta tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 72 ning võimaldada operatiivseid remontsüvendustöid sadamates ohutu sügavuse tagamiseks. Vastava ettepaneku alusel on kavas tõsta KMH eelhinnangu andmise künnist mere süvendamise puhul 1500 kuupmeetrini (vt seletuskirja lisa). Senise praktika põhjal ei ole kuni 1500-kuupmeetrise mahuga süvendamise korral seni eelhinnangu tulemusena võimalikku olulist keskkonnamõju tuvastatud ega keskkonnamõju hindamist algatatud, samuti ei ole tekkinud kahtlust olulise keskkonnamõju kaasnemises. 500–1499-kuupmeetrise mahuga süvenduste puhul ei ole olnud ka avalikkuse aktiivset huvi, mis tingiks loa avatud menetluse. Sellises väiksemas mahus süvendamine kestab umbes nädal aega, seega tegevus on lühiajaline ja mõju ajutine ning süvendamisel saadav pinnas on võimalik paigutada maismaale (st töö ei vaja ülemäära suurt ladustusala ning autotransport on tehniliselt võimalik). Mere süvendamisega kaasnev keskkonnamõju on üldjuhul piiratud ulatusega ja ajutine ning senisele praktikale tuginedes ei kaasne sellega tõenäoliselt veekogumi seisundi, vee kvaliteedi ega kaitsealuste liikide olukorra või elupaiga halvenemist.
Kehtiva 500-kuupmeetrise mahu künnis VeeS-is ei ole taganud piisavat paindlikkust operatiivsete süvendustööde jaoks sadamate akvatooriumites. Soojematel jäävabadel talvedel võivad tormid kanda sadamatesse setteid ning ohutu navigatsiooni tagamiseks on vaja teha süvendustöid ohutu sügavuse taastamiseks. Kevadine tööde aeg on piiratud (talviste olude lõppemise ning kalade kudeaja alguse tõttu), lisaks tuleb arvestada tehnika kättesaadavusega (sobiva spetsiifilise tehnika nõudlus on suur). Viimaste aastate praktika on näidanud, et kevadine süvendusvajadus akvatooriumites on enamasti suurem kui 500 kuupmeetrit. Seega võimaldaks VeeS-is künnise tõstmine operatiivsemat reageerimist ning kiireloomuliste tööde paindlikumat tegemist.
VeeS-is mere süvendamise mahu künnise tõstmine 1500 kuupmeetrini (väheolulise mõjuga tegevusena) on piiratud sadamate akvatooriumiga, kuna sadamate akvatooriumid on juba suure inimmõjuga (sh põhjasetted on tihti reostunud), sadamate tegevust reguleerib sadamaseadus ja akvatooriumid ei lähe otseselt veekogumi seisundile hinnangu andmisel arvesse. Kuna künnist tõstetakse üksnes sadamates toimuvate süvendustööde puhul, siis mujal meres toimuvad süvendustööd, nt meretuuleparkide rajamisel ja hooldamisel, ei ole automaatselt väheolulise mõjuga tegevus. Süvendamistööd võivad kaasneda ka näiteks lautrikoha, ujumiskoha, rannakindlustuse, spordiatraktsiooni (nt veelauapark, kunstlaineseade) vms rajamisega. Kuna kõiki tegevusi ei ole võimalik ette näha, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt põhjendatud piirata sätte ulatus üksnes sadama akvatooriumiga.
Künnist muudetakse VeeS-is ainult süvendamise puhul. Tahkete ainete paigutamisel ja kaadamisel ei ole künnise muutmine põhjendatud. Tahkete ainete paigutamine mahus 500–1500 kuupmeetrit on võimalik selliste tegevuste puhul nagu uue sadamarajatise rajamine ja olemasoleva laiendamine, kuid siis on vajalik KMH eelhinnang (eelhinnangu koostamine mitteavatud menetluses, mida kohaldatakse VeeS § 191 lg 4 kohaselt sama seaduse §-s 1911 loetletud väheolulise mõjuga tegevustele, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne). Kaadamise korral mahus 500–1500 kuupmeetrit rannalähedases merealas muudetakse ka kaldajoont. Selliseid mahte kaadatakse kaugematele kaadamisaladele senise praktika kohaselt harva, kuna kaadamispraami kasutamine on liiga kulukas. Seega oleks eksitav käsitleda kaadamist mahus kuni 1500 kuupmeetrit väheolulise mõjuga tegevusena. Kuni 500 kuupmeetrit on maht, mille puhul võib eeldada, et ka madalale merealale kaadamise korral kaldajoon veel ei muutu. Nimetatud tegevustega võib kaasneda laiem avalik huvi ja avatud menetluse mittekohaldamine ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole sadamarajatiste laiendamine ja rajamine kiireloomulised tegevused. Samuti peaks HELCOM juhistest5 lähtudes eelistama pinnase paigutamist maismaale.
Lisaks tuleb tähelepanu juhtida järgnevale. VeeS-i kohaselt on väheolulise mõjuga tegevus merre tahkete ainete paigutamine või kaadamine mahuga 100–499 kuupmeetrit. Kehtiva tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 72 kohaselt tuleb anda eelhinnang alates mahust 500 kuupmeetrit. Keskkonnaamet on teinud ettepaneku muuta tegevusvaldkondade määruses vastavat KMH eelhinnangu andmise künnist, st tõsta künnis 1500 kuupmeetrini. Keskkonnaameti hinnangul on merre kaadamisega mahus alla 1500 kuupmeetri kaasnev mõju enamasti väike, sest tegevus on lühiajaline, ning leevendusmeetmeid on vajadusel võimalik määrata veeloa andmisel ka KMH eelhinnanguta. Seda määruse muutmise ettepanekut ei ole kavas siiski arvestada (eelnõu lisaks olevas määruse kavandis on suurendatud ainult süvendamise mahtu), kuna VeeS-is ja tegevusvaldkondade määruses sätestatud kaadamise künnised peaksid olema selguse huvides omavahel kooskõlas.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadust.

ÜVVKSis asendatakse eelnõu kooskõlastamise käigus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tehtud ettepaneku alusel § 15 lõikes 3 ning § 63 lõikes 2 Põllumajandus- ja Toiduamet Maa- ja Ruumiametiga. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis tehakse seoses maaparanduse valdkonna vastutusala üleminekuga Põllumajandus- ja Toiduametilt Maa- ja Ruumiametile.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases seaduses ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna loetletud kehtivate õigusaktidega on Euroopa Liidu õigus juba üle võetud, ei ole eelnõukohase seaduse ja Euroopa Liidu õiguse vastavustabelit koostatud.

6. Seaduse mõju

Eelnõu keskendub kohustusliku KMH-ga tegevuste ajakohastamisele ning seeläbi halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisele. Eelnõukohase seadusega ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi ning seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi riske. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju keskkonnale. Kuigi teatud muudatusettepanekutega kaotatakse kohustusliku KMH nõue, tuleb siiski nende kavandatavate tegevuste tegevusloa taotluste menetluste käigus anda KMH eelhinnang ja kaaluda võimaliku olulise keskkonnamõju kaasnemist. Kuigi seaduse eesmärk on kiirendada loamenetlusi, vähendades KMH algatamiste või eelhinnangute hulka, siis loamenetluse käigus tuleb võimalik oluline keskkonnamõju siiski tuvastada ning samuti on tegevusloa andmisel võimalik määrata keskkonnameetmeid, mis aitavad ennetada või leevendada tegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Seega ei too seaduse rakendamine eeldatavasti kaasa suurenenud keskkonnariske.
Seaduse elluviimisel ei kaasne ka sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, avaliku sektori tuludele ja kuludele ega regionaalarengule. Muudatusega kaasneb mõju haldusorganite – KMH tähenduses otsustajate (riigiasutused, kohalikud omavalitsused) – töökoormusele ning loa taotlejate halduskoormusele.

Muudatusega ei kaasne riigieelarve tulusid ega kulusid.

Järgnevalt on analüüsitud muudatuste mõju.




6.1. Mõju avaldav muudatus

KMH tuleb algatada uue raudteeliini rajamisel ning raudteejaama rajamisel või laiendamisel tuleb teha KMH eelhinnang.

Sihtrühm
1) arendajad/tegevusloa taotlejad (nt AS Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia OÜ);
2) otsustajad (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikud, kes on seotud raudteeliinide ja -jaamade rajamise tegevuslubade ning KMH-de menetlemisega).

Kaasnev mõju
Muudatusega korrigeeritakse sätte sõnastust, et KMH algatamise vajadus kohustuslikus korras oleks selge (praeguses sõnastuses on sätte kohaldamine praktikas nii arendajatele kui otsustajatele raskusi põhjustanud). Kehtivas sättes nimetatud uue raudteejaama rajamisel ning olemasoleva raudteejaama laiendamisel ei ole muudatuse tulemusel KMH kohustuslik, vaid nende puhul tuleb teha KMH eelhinnang, kuna raudteejaama rajamise või laiendamisega ei kaasne alati olulist keskkonnamõju. Muudatusega muutub selgemaks sätte rakendamine. Mõju otsustajate töökoormusele ja arendajate halduskoormusele oluliselt ei muutu, sest kehtiva sätte alusel algatatud KMHsid on olnud vähe.

6.2. Mõju avaldav muudatus

Hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamisel või rekonstrueerimisel ei ole KMH kohustuslik, vaid nende tegevuste puhul tuleb teha KMH eelhinnang.

Sihtrühm
1) arendajad/veelubade taotlejad;
2) otsustajad (Keskkonnaameti ametnikud, kes on seotud veelubade ja KMH-de menetlemisega).

Kaasnev mõju
Muudatusega tunnistatakse kehtetuks KMH algatamise kohustus hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamisel või rekonstrueerimisel; KMH algatamise vajadus tuleb selgitada edaspidi KMH eelhinnanguga (s.o kehtiva nõude leevendamine). Kohustusliku KMH nõudmine ei ole põhjendatud, sest alati ei pruugi sellise tegevusega kaasneda olulist keskkonnamõju (v.a nn lõhejõgede puhul, kus selline tegevus ei ole lubatud). Samuti kaotatakse KeHJSis mõiste „tundlik suubla“, kuna see ei ole õiguslikult reguleeritud (praeguses sõnastuses on see praktikas arendajatele ja otsustajatele arusaamatusi tekitanud). Muudatus vähendab otsustajate töökoormust ning arendajate halduskoormust, kuna KMH algatatakse vaid põhjendatud juhul. Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS KMH registri andmete kohaselt on selle punkti alusel alates 2005. aastast algatatud 17 KMH-d. Samas selle punkti viimine tegevusvaldkondade määrusesse ehk eelhinnangu alla ei tähenda tingimata KMH algatamata jätmist, vaid eelhinnangu tulemusena võib sellisel tegevusel osadel juhtudel siiski olla tõenäoliselt oluline mõju.

6.3. Mõju avaldav muudatus

KMH kohustust ei saa määrata strateegilise planeerimisdokumendiga.


Sihtrühm
1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajad (kohalikud omavalitsused kui planeeringute koostamise korraldajad);
2) otsustajad (tegevusloa andjad, nt Keskkonnaamet, kohalikud omavalitsused) ja teised KMH menetlusosalised (eelkõige arendajad, aga ka asjaomased asutused).

KMH algatamise kohustuslikkuse aluseks peavad olema KeHJS-is määratud olulise keskkonnamõjuga tegevused. Muudatusel on positiivne mõju – KMH algatatakse juhul, kui KeHJS seda nõuab. Arendajatele ei kaasne enam kavandatava tegevuse KMH kohustuslikkust, mis on määratud strateegilise planeerimisdokumendiga (nt detail- või üldplaneeringuga) ning mis ei pruugi olla põhjendatud (praegu ei ole selline olukord välistatud). Samuti avaldub positiivne mõju teistele menetlusosalistele (otsustajad ja asjaomased asutused, aga ka avalikkus) – haldusmenetlus tuleb viia läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt ning võimalikult kiirelt.

6.4. Mõju avaldav muudatus

KMH algatamise kohustuse asemel peab otsustaja andma KMH eelhinnangu, kui kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk on uute tehnoloogiate või toodete arendamine või katsetamine.

Sihtrühm
1) arendajad/tegevusloa taotlejad;
2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja KMH-de menetlemisega (sh Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kohalikud omavalitsused).

Muudatus avaldab positiivset mõju arendajatele, kuna selliste tegevuste puhul, mille eesmärk on uute tehnoloogiate või toodete katsetamine ja arendamine, ei kaasne edaspidi automaatselt KMH kohustust (kui selline tegevus on KeHJS alusel olulise keskkonnamõjuga), vaid KMH vajalikkuse väljaselgitamiseks tuleb anda KMH eelhinnang. See tähendab, et ajutise iseloomuga katsetuste või arendustegevuste puhul ei ole kohustust läbida potentsiaalselt ajamahukat KMH menetlust (siiski võidakse KMH algatada eelhinnangu tulemusena). Otsustajatel võib sageneda vajadus anda eelhinnanguid, kuid eeldatavasti ei ole selliste projektide hulk suur (hinnanguliselt mõned üksikud projektid aastas).

6.5. Mõju avaldav muudatus

KMH eelhinnang antakse juhul, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (olulise keskkonnamõju esinemist ei saa välistada).

Sihtrühm
1) arendajad/tegevusloa taotlejad;
2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja KMH-de menetlemisega tegevuse muutmise või laiendamise puhul, kui muudatus või laiendus on väheoluline või toob kaasa olukorra paranemise.

KMH eelhinnangu nõue kaotatakse juhtudel, kui olemasolevat või juba loa saanud tegevust muudetakse või laiendatakse ja kui muudatus või laiendus on väheoluline või toob kaasa olukorra paranemise (positiivse keskkonnamõju). Võib eeldada, et otsustajatest väheneb eelhinnangu andmise kohustus olulisel määral eelkõige Keskkonnaametil, kes keskkonnalubade menetlemise käigus annab suurel hulgal eelhinnanguid. Muudatuse mõjul võib kaasneda keskkonnarisk ebaõige otsustuse tõttu (st KMH eelhinnang jäetakse andmata), kuid võimaliku keskkonnakahju tekkimise tõenäosus ei ole suur, sest isegi kui KMH eelhinnangut ei anta, hinnatakse tegevusloa menetluse käigus keskkonnaaspekte ja vajadusel määratakse tegevusloa andmisel keskkonnameetmed.

6.6. Mõju avaldav muudatus

Veeseaduses täiendatakse väheolulise mõjuga tegevuste loetelu – mere süvendamise puhul sadamate akvatooriumites tõstetakse künnist 1500 kuupmeetrini.

Sihtrühm
1) veeloa taotlejad ja omajad (kes tegelevad mere süvendamisega);
2) Keskkonnaameti töötajad (kes on seotud mere süvendamiseks väljastatavate veelubade menetlusega).

Väheolulise mõjuga tegevuse künnise tõstmise peamine eesmärk on võimaldada teha operatiivseid remontsüvendustöid sadamates ohutu sügavuse tagamiseks. Eelnõuga väheolulise mõjuga tegevuste loetelu täiendamise järel saab põhjendatult rakendada lihtsustatud menetluskorda ning seeläbi vähendada otsustajate töökoormust, lühendades menetlusprotsessi, ja vähendada arendaja halduskoormust. Keskkonnakaitseloa avatud menetluse tähtaeg on 90 päeva ning avatud menetluse mittekohaldamise korral on tähtaeg 30 päeva. Tõstes väheolulise mõjuga tegevuse mahu künnist, on võimalik rohkemate loataotluste puhul rakendada lihtsustatud menetlust sadamate akvatooriumite süvendustöödel. Künnise tõstmine võimaldab operatiivsemalt reageerida ning teha kiireloomulisi töid paindlikumalt. Kuigi praktikas ei ole selliseid taotlusi palju (Keskkonnaameti andmetel aastas kuni 10), siis muudatus võimaldab kiiremini vajalike töödega alustada. Mõju on täpsemalt selgitatud ka eelnõukohase seaduse § 2 selgituses. Muudatusega kaasneva võimaliku ebasoovitava mõju risk on väike, kuna süvendustööde ulatus on piiratud sadamate akvatooriumiga, kus keskkond on juba inimtegevusest olnud tugevamalt mõjutatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, kulusid ega tulusid. Seadus täpsustab teatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille kavandamise puhul on vaja algatada KMH. Seaduse muutmise tulemusena tagatakse õigusakti ajakohasus ning kooskõla teiste õigusaktidega.

Seadusemuudatus puudutab eelkõige KMH tähenduses tegevusloa andjaid (otsustajad), kes otsustavad tegevusloa menetluses KMH algatamise üle. Seaduse rakendamine ei muuda tegevusloa andmise ega KMH algatamise otsuste tegemise senist korraldust ega asutuste tööülesannete iseloomu. Muudatustel ei ole eeldatavasti olulist mõju ametiasutuste isikkoosseisule: muudatuste tagajärjel lühenev menetlusaeg ei ole siiski sedavõrd suur, et tingiks isikkoosseisu muutmise vajaduse.
Kuna muudatuste tulemusel algatataks KMH ainult juhul, kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik, jäävad ära ebavajalikud kulud nii tegevusloa andjate kui arendajate vaates (nt kui varem oleks võidud KMH algatada).


8. Rakendusaktid

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu jõustumisel muudetakse ka KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatavat Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrust nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.
Määruse muutmine on vajalik, kuna määruses sätestatud tegevusvaldkondade loetelu on seotud teatud kavandatavate tegevustega, mida muudetakse kõnesoleva eelnõuga. Samuti kavatsetakse määrust muuta seoses teatud tegevustega, mille kohta esitati ettepanekud muudatusettepanekute korjel.

Muudetava määruse kavand on lisatud seletuskirjale (lisa).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja muudatuste adressaatide (KMH mõistes otsustajad – riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning arendajad) tegevust ümber korraldada ega selleks üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Maa- ja Ruumiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Sadamate Liidule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistule, Eesti Taastuvenergia Kojale ning AS-ile Eesti Raudtee.
Laekunud tagasiside ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1


Rakendusakti kavand

KAVAND
2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS

Tallinn 2025 nr

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine;“;

2) paragrahvi 9 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) aastas vähemalt 200 tonni juurdekasvuga intensiivkalakasvatuse rajamine.“;

3) paragrahvi 10 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „rekonstrueerimine,“ tekstiosaga „kui tavajäätmeid käideldakse siseruumides üle viie tonni ööpäevas,“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:
„5) jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastav jäätmete käitlemine, mille korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik;
6) ohtlike jäätmete käitluskohtade (välja arvatud romusõidukite käitluskohad) rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, kui ohtlikke jäätmeid käideldakse siseruumides üle 0,5 tonni ööpäevas, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 22 nimetatud juhul;
7) romusõidukite käitlemine, kui käideldakse üle 450 tonni romusõidukeid aastas.“;

5) paragrahvi 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) sadama või sadamaehitise rajamine või laiendamine, välja arvatud olemasolevasse sadamasse ujuvkai, slipi või muu alla 10-ruutmeetrise pindalaga sadamaehitise rajamine ning välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud juhtudel;“;

6) paragrahvi 11 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktides 21 ja 211 nimetatud juhtudel“  tekstiosaga „punktis 211 nimetatud juhul“;

7) paragrahvi 11 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates mahust 1500 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 17 nimetatud juhtudel;“;

9) paragrahvi 11 punkt 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„72) mere süvendamine alates mahust 1500 kuupmeetrit või merre kaadamine alates mahust 500 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel;“;

10) paragrahvi 12 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kemikaaliseaduse tähenduses B-kategooria suurõnnetuse ohuga ehitise rajamine.“;

11) paragrahvi 13 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) uue raudteejaama rajamine või olemasoleva raudteejaama laiendamine väljaspool olemasolevat raudteemaad ning raudteeliini ümberehitamine või laiendamine, kui rööbasteed kavandatakse ümberehitamise käigus väljapoole olemasolevat raudteemaad vähemalt viie kilomeetri ulatuses või laiendamise tulemusena pikenevad raudteeliini rööbasteed vähemalt viie kilomeetri ulatuses;“;

12) paragrahvi 15 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „või vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri ööpäevas“.



Kristen Michal
Peaminister Andres Sutt
Energeetika- ja Keit Kasemets
keskkonnaminister Riigisekretär

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/25-0214 - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse muutmise ning veeseaduse täiendamise seadus

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72ef9155-2f7c-4d6d-8d8a-7436af6d4f31 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72ef9155-2f7c-4d6d-8d8a-7436af6d4f31?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main