Kiri

EL õiguse direktorite kohtumine Varssavis 06.05.2025

Lühidalt: EL õiguse direktorite kohtumise ainuke teema oli ELTL artikli 260 lõige 3 ehk rahaliste karistuste määramine mitteõigeaegsetes rikkumismenetluses – Euroopa Komisjoni, Euroopa Kohtu ja liikmesriigi (Poola) vaatest.

• Peamine murekoht on mitteõigeaegsete ja sisuliste rikkumismenetluste eristamine. KOM tunnistas, et eksib siin vahel, aga seda võib KOMile öelda.

• Millal rikkumine lõpeb? Teavituse tegemise kuupäevaga, v.a juhul, kui teavitatud meede jõustub hiljem kui teavitus tehti – sellisel juhul ülevõtva meetme jõustumiskuupäev.

Huvilistele jagan slaide.

Pikemalt:

Artikkel 260(3) – Euroopa Komisjoni vaade (E. Manhaeve, KOM LS)

• KOM on rahul, et selline artikkel Lissaboni lepinguga lisati, sest tugevdab KOMi jõuõlga rikkumismenetlustes.

• KOM 2017 teatisega strateegiline lähenemine mitteõigeaegsetes rikkumismenetlustes:

• Tähtaja möödudes automaatne RM algatamine KOM poolt.

• Eesmärk jõuda kohtusse 1 aasta pärast ametliku kirja saatmist (ei suuda alati seda eesmärki täita).

• Süsteemne rahaliste karistuste küsimine.

• Isegi kui LR lõpetab kohtumenetluse ajal rikkumise, ei võeta hagi tagasi, vaid küsitakse põhisummat.

• Sisemine järelevalve tõhustamine: hagid kohtusse kõikide LRde suhtes korraga (nt vilepuhujate asjas).

• LR toetamine ülevõtmisel (teekaardid, selgitavate dokumentide näited jne).

• KOM vs. BE kohtuasi (C-543/17 – kiired võrgud) on esimene, kus kohus hindas seda artiklit. Praeguseks 19 otsust, mis tehtud art 260(3) alusel. BE kohtuasja järeldused:

• Direktiivi täieliku ülevõtmise tagamiseks meetmete vastuvõtmise kohustus ja nendest meetmetest komisjonile teatamise kohustus on liikmesriikide peamised kohustused liidu õiguse täieliku tõhususe tagamisel (p 85).

• Piisavalt selge ja täpne info ülevõtvate normide kohta. Vajadusel vastavustabel ja selgitavad dokumendid, et KOM saaks aru, mida LR on teinud ja järeldada, kas direktiiv on täielikult üle võetud või mitte (p 51 ja 59).

• Vahel keeruline eristada mitteõigeaegset rikkumist sisulisest rikkumisest. Kui ülevõtmismeede selgelt puudub, siis igal juhul mitteõigeaegne. Kui ei ole ilmselge, et meede on puudu, siis peaks sisulise rikkumise algatama.

• Keerulised need asjad, kus kohtumenetluse käigus toimub osaline ülevõtmine. KOM on sellistel juhtudel arvutanud uued summad ja need menetluse jooksul kohtule saatnud (vajab kolledži heakskiitu). Kui pärast kohtuotsust osaline ülevõtmine, siis kohtu määratud päevaraha summat KOM enam muuta ei saa.

• Kohus on teinud kriitikat, et KOM ei hinda alati kaasuspõhiselt mõju era- ja avalikele huvidele. KOM üritab seda parandada.

• Interconnection clause – EU Law Networki tuleb info selle kohta, aga praktiline kokkulepe selles osas olemas ja tundub toimivat.

• Millal rikkumine lõpeb? Teavituse tegemise kuupäevaga, v.a juhul, kui teavitatud meede jõustub hiljem kui teavitus tehti – sellisel juhul ülevõtva meetme jõustumiskuupäev.

Artikkel 260(3) – Euroopa Kohtu vaade (R. Klages, kohtujurist Szpunari kabineti liige)

• Art 260 ehk rahalised karistused rikkumismenetlustes toodi sisse Maastrichti lepinguga 1993. Selle tõlgendamise esimene kohtuotsus aastast 2000 komisjon vs. Kreeka (C-387/97).

• Lõige 3 lisati artiklile 260 Lissaboni lepinguga ehk 2009, kuna olemasolev lahendus ei osutunud mitteõigeaegsete rikkumiste osas piisavalt mõjuvaks.

• Hulk asju jõudis kohtusse, kuid otsuseni jõudsid esimesed asjad alles 10 aastat pärast sätte jõustumist. 3 suurkoja otsust, mis andsid tõlgenduse art 260(3):

• C-543/17, komisjon vs. Belgia (8.06.2019)

• C-549/18, komisjon vs. Rumeenia (16.07.2020)

• C-550/18, komisjon vs. Iirimaa (16.07.2020)

• Kohtu peamised järeldused:

• Art 260(3) on üksnes kõrvalmeede liikmesriigi kohustuste rikkumise suhtes (art 258 suhtes).

• Art 260(3) kohustab liikmesriike edastama piisavalt selget ja täpset informatsiooni direktiivi ülevõtmise meetmete kohta. Seega sisuliselt ülevõtmist ei hinnata. Kvantiteet, mitte kvaliteet.

• KOMil lai kaalutlusruum, ei pea põhjendama, miks pöördus kohtusse, samas peab põhjendama rahalise karistuse suurust.

• Asjakohane art 258 kohta käiv kohtupraktika kohaldub mutatis mutandis.

• Kohus ei saa määrata kõrgemat summat, kui KOM küsis, kuid langetada saab. Küsimusele, miks kohus ei põhjenda otsuses, kuidas ta summa määrab, ei osanud vastata.

• Kuna põhisumma ja karistusmakse eesmärgid on erinevad, siis saab neid korraga kohaldada.

• Kriteeriumid, mille alusel rahalist karistust määrata, on samad, mis art 260 lõike 2 korral: rikkumise raskus, kestus ja LR maksevõime.

• Viimase aja kohtupraktika kohtuasja komisjon vs. Eesti näitel (C-577/23):

• Kohtuasja lahendab kõige väiksem koda (3 kohtunikku).

• Istungit ei korraldata (kui just ei ole mõjuvaid põhjuseid selle korraldamiseks).

• Kohtujuristi ettepanekut ei tehta.

• Menetlusse sekkujaid ei ole.

• Statistikat: ainukesed, kes pole rahalist karistust saanud on FI ja LT. Rohkem statistikat slaididel.

Artikkel 260(3) – liikmesriigi (Poola) vaade (D. Krawczyk, EL õiguse üksus, peaministri büroo)

• PL on kogu aeg argumenteerinud, et selge vahe peab olema mitteõigeaegsete ja sisuliste rikkumiste vahel. Kohus on seda kinnitanud, kuid KOM praktika siiski nii selge selle koha pealt pole ja mõned küsimused vastuseta, nt kui palju siis peab selgitama ülevõtmismeetmeid ja kas see ei või juba tähendada meetmete sisulist hindamist. Samuti kui LR leiab, et teatud direktiivi sätteid pole vaja üle võtta, kas KOM teisel arvamusel – see on ka juba sisuline vaidlus.

• Raskuskoefitsiendi kohaldamine. Vilepuhujate kohtuasjas (C-147/23) PL vaidlustas raskuskoefitsiendi 10 automaatse kohaldamise KOM poolt, sest rikkumise mõju era- ja avalikele huvidele sõltub konkreetsest asjast ja liikmesriigist, samuti direktiivi enda tähtsusest EL õiguskorras. Kohus nõustus PLga (otsuse punktid 76-79).

• n-faktori arvutamisest. Ka selle arvutamismeetodi vaidlustas PL vilepuhujate kohtuasjas, sest leidis, et rahvaarvu suurus ei mõjuta kuidagi liikmesriigi tegelikku maksevõimet. PL puhul see põhjendamatult suurendas n-faktorit. Kohus oma otsuse punktides 84-86 nõustus PL-ga. Selle tagajärjel muutis KOM n-faktori arvutamismeetodit ja avaldas 03.03.2025 teatise uue valemi ja uute numbritega LR kohta. Sellest tulenevalt mõnedel see vähenes, mõnedel suurenes ja mõnedel jäi samaks. EE-l jäi samaks.

Kohtumisel osales Merili Kriisa.

Merili Kriisa

EL õiguse büroo direktor | Juriidiline osakond

+372 637 7441 | +372 53 733 747

Välisministeerium

Islandi välljak 1 | 15049 Tallinn

www.vm.ee | @MFAestonia