Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

MTÜ Muhu Loodus

[email protected]

Teie 03.03.2025

Meie 08.05.2025 nr 13-3/855-3

Vastuskiri

Täname Teid arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide

kohta.

Vastuseks Teie 02.03.2025 ja 03.03.2025 saadetud kirjadele, selgitame, et hetkel on tegemist Eesti-

Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamise etapiga, mille käigus kaalutakse

tulevasele elektriliinile erinevaid võimalikke asukohti. Selleks, et oleks võimalik asukohti

omavahel võrrelda ja tagada kõigile huvitatud isikutele ja laiemale avalikkusele tõhusad

võimalused kaasa rääkida, on esialgsed alternatiivsed asukohad avalikustatud.

Selgitame, et Muhu saarele ei kavandata õhuliini, vaid plaanis on maakaabel. Merekaabli

kasutamise võimalus selgub merepõhjauuringu tulemusel. Samuti kaalutakse olemasolevat

liinikoridori täiendava maakaabli alternatiivina sellises mahus, mis on nii looduskeskkondlikult

kui ka tehniliselt teostatav.

Kaablid on varjestatud. See tähendab, et kaablite väline metallkest on maandatud kaablite otstest.

Juhul, kui kaabli sisemisest rikkest tekib lühis, siis see maandub koheselt kaabli väliskesta

varjestusse ning maasse, kuhu kaabel on juba paigaldatud. Väliste vigastuste kaitseks

paigaldatakse maakaabel vähemalt 1m sügavusele, ümbritsetakse liivapadja ning märkelindi ning

ka märkepostidega.

Tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja trassialternatiivide kohta

esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin esitas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi Saaremaale kahe

õhuliini asemel ühe rajamiseks.

Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes

võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke

saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama

ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori

laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli

trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus

arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.

Juhul, kui kinnistut läbiv trassialternatiiv osutub valituks, siis liinide all olevaid kinnistuid Elering

AS ei soeta, vaid lepitakse isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel Eleringi ja maaomaniku

2 (2)

vahel kokku, millised tegevused on vajalikud trassikoridori jaoks maa ettevalmistamiseks ja

milliste tegevustega on võimalik liinialusel maal jätkata. Maaomanikul on õigus saada ühekordset

kompensatsiooni ja lisaks talumistasu. Maaomanikega kokkulepete sõlmimine, toimub pärast

planeeringu kehtestamist. Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet

maaomanikele koostatud juhendist: juhendmaterjal maaomanikele.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning täpsustamisel on

visandatud trassikoridoride alternatiivid, mida omavahel võrreldakse ja mille erinevaid mõjusid

hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Trassialternatiivide

valimisel soovime võimalusel vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et oleks võimalikult väike mõju inimestele ja looduskeskkonnale.

Alternatiivide võrdlemisel on sisendiks ka Teie poolt esitatud informatsioon. Uuringute

läbiviimise, alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel selgitavad eksperdid välja

sobivaima trassikoridori alternatiivi, mis selgub eeldatavasti järgmise aasta alguses. Sobivaima

trassikoridori planeeringulahendust tutvustatakse avalikul väljapanekul ja arutelul, mille

toimumisest teavitame nii personaalselt kui ka avalike infokanalite kaudu.

Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas

turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob

see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel, tagades

energiajulgeolekut saarel.

Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt

täiendatakse.

Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) ja info selle kohta, kuidas toimitakse

erakinnistut läbiva elektriliini valituks osutamise korral, on selgitatud planeeringu kodulehel:

Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

juhataja

Maa- ja ruumipoliitika osakond

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]