(EIS) algatatud kooskõlastamine

1

EELNÕU

23.04.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse“ lauseosaga „atmosfääriõhu

kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning“;

2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „„Korterelamute rekonstrueerimise

toetamine”“ lauseosaga „ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud perioodi 2021–2030

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel

saadud tulust rahastatava meetme „Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine”“;

3) paragrahvi 2 lõigete 2 ja 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „andmine“ sõnaga

„struktuurivahenditest“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) energiaerikasutus – mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohane

aastane tarnitud energiate summaarne kasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri

kohta [kWh/(m²·a)];

5) paragrahvi 4 punktist 81 jäetakse välja lauseosa „projekteerimistööd on tellitud enne toetuse

taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja“;

6) paragrahvi 4 punktist 15 jäetakse välja lauseosa „Tallinnas asuv, vähemalt 200 eluruumiga,

ja väljaspool Tallinna asuv,“;

7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemi vahenditest toetuse andmisel

kohaldatakse vaidemenetlusele haldusmenetluse seadust.“;

8) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Juriidilise isikuga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse lepingus peab olema nimetatud

füüsiline isik, kes vastab tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele ning kes vastutab

teenuse osutamise eest taotlejale.“;

9) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse lauseosa „17 ja 18–183“ lauseosaga „17–183“;

2

10) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama

teenust isiklikult. Juhul, kui leping on sõlmitud juriidilise isikuga, käsitletakse isikuna, kes

tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud füüsilist isikut ning temale omistatakse

käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile esitatavad nõuded. Tehnilisel

konsultandil ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes

esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes

teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu

rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga

seonduvaid muid lepingulisi suhteid.“;

11) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega

külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara

turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot

ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse

esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi

andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus,

Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas,

Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus

ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;“;

12) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud

elementide kasutamisega 40 protsenti;

13) paragrahvi 12 punktis 6 asendatakse lauseosa „punktides 1 ja 2“ lauseosaga „punktis 2“;

14) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „Rebala“ sõnadega „ja Valga“;

16) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta

§ 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud

korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1

nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu, välja

arvatud muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks.“;

17) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse sõna „jooksvalt“ sõnaga „voorupõhiselt“;

18) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „60“;

19) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:

„(21) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise

tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra.

3

(22) Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu

digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste

vastuvõtmise alguskuupäevast ega hilisem taotluste vastuvõtmise lõppkuupäevast.“;

20) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus

korterelamute suuruse või naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute lõikes.“;

22) paragrahvi 18 lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist

vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel

renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel

ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku

või sellega samaväärses korteriomanike otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.“;

24) paragrahvi 21 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „üldkoosoleku“ lauseosaga „või sellega

samaväärse korteriomanike“;

25) paragrahvi 21 punktis 23 asendatakse lauseosa „korteriühistu üldkoosoleku“ lauseosaga

„üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike“;

26) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse lauseosa „taotluse rakendusüksusele

esitamisest“ lauseosaga „taotlusvooru sulgemisest“;

28) paragrahvi 24 tekstiosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega

arvestamine;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega.

(2) Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks

tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel

pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel

kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema

suletud netopinnaga korterelamut.

(3) Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused reastatakse

lõikes 2 sätestatud pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi.

4

(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotluste

kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet, siis lõikes 2 nimetatud pingerida ei koostata ja kõik

vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.“;

29) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võimalik“ lauseosaga “või kui muudatuste

vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis“;

30) paragrahvi 25 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 24 lõikes 2 sätestatud pingerea alusel kõrvaltingimusega,

sätestades taotluse rahuldamise otsuse jõustumise järgmiste tingimuste saabumisel:“;

31) paragrahvi 34 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„ 6) struktuurivahenditest toetuse andmisel täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele

ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud

nõuetele;

7) struktuurivahenditest toetuse andmisel järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1

sätestatud kestuse nõuet.“;

32) paragrahvi 35 tekstiosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Struktuurivahenditest toetuse andmisel tehakse finantskorrektsiooni otsus ja makstakse

toetus tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

(2) Kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemi vahenditest antud toetuse

tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse

§-le 1821.“.

Kuldar Leis

taristuminister Marten Kokk

kantsler

Korterelamute rekonstrueerimismeetmete CO2 heitkoguste ja primaarenergia

kasutuse arvutusmetoodika

Korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvoorudes on suurusjärgus paarsada taotlust vooru kohta. Halduskoormuse vähendamiseks on CO2 heitkoguste ja primaarenergia kasutuse arvutusmetoodika koostatud nii, et ilma erialaste teadmisteta korteriühistu esindaja saaks võimalikult palju e-toetuste keskkonnas ise ära teha ja arvutuste süsteemi oleks võimalik automatiseerida.

Andmete aluseks on energiamärgised:

• Koos toetuse taotlusega esitatav mõõdetud energiatarbel põhinev energiamärgis (KEK)1 enne

rekonstrueerimist – algväärtuse arvutamiseks

• Koos rekonstrueerimise projektiga esitatav energiaarvutusel põhinev energiamärgis (ETA)2 –

sihtväärtuse arvutamiseks

• Rekonstrueerimisele järgneva kalendriaasta andmete alusel esitatav mõõdetud energiatarbel

põhinev energiamärgis (KEK) peale rekonstrueerimist – saavutatud väärtuse arvutamiseks

Toetuse taotleja sisestab energiamärgiselt e-toetuste süsteemi elektri kasutuse, soojuse kasutuse ja köetava pinna andmed. CO2 heitkoguste ja primaarenergia arvutuse teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (KredEx).

Arvutus põhineb energiamärgisel olevatel andmetel ja arvestab energiamärgise arvutusloogikaga sarnaselt ainult tarnitud (sisse ostetud) energiat. Kohapeal toodetud või võrku eksporditud energiat arvutus otseselt ei arvesta. Kohapeal toodetud taastuvenergia arvestatakse läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on vaja vähem energiat sisse osta. Näiteks kohapeal päikesepaneelidega toodetud elekter on arvestatud läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on võrgust vähem elektrit ostetud ja väiksema võrguelektri kogusega on hoone energiakasutusest tulenev heitkogus madalam.

Andmete sisestamise lihtsustamise ja arvutussüsteemi automatiseerimise huvides sisestatakse kõik soojuskandjad (kaugküte, maagaas jne) ühe lahtrina „soojusenergia“ ja edasised arvutused toimuvad soojatootmise eriheite ning soojuse primaarenergia teguriga. Soojusenergia osas ei eristata kaugkütet, maagaasi ja puitkütuseid. Kõikidel soojusenergia kandjatel on sama eriheite ja primaarenergia tegur.

Soojusenergia osas ühe eriheite ja primaarenergia teguri kasutamise eesmärk on lihtsustada ilma erialaste teadmisteta taotlejatel andmete sisestamist e-toetuste süsteemis. Ühe soojusenergia teguritega arvutamine võimaldab CO2 heitkoguste ja primaarenergia arvutust ja aruandlust ka paremini automatiseerida.

Varasemate toetusvoorude enne ja peale rekonstrueerimist energiamärgiste alusel on enne rekonstrueerimist 93% ja peale rekonstrueerimist 94% hoonete köetavast pindalast kütteallikaks kaugküte. Andmed on hoonete kohta, mis kasutavad kütmiseks soojust, mitte elektrit (soojuspumbad, elektriradiaatorid jms).

Soojuspumpadega või otseelekterküttega hoonete ruumide kütmise heitkogus arvestatakse elektrikasutuse all. Energiamärgisel on tarnitud (sisse ostetud) energia andmed ja soojuspumbaga maja ostab energiakandjatest sisse ainult elektrit.

1 Majandus- ja taristuministri määrus nr 36 “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1” https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002?leiaKehtiv 2 Majandus- ja taristuministri määrus nr 58 “Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1” https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012?leiaKehtiv

Tabel 1. Toetuse abil rekonstrueeritud korterelamute kütteallikate jaotus (valimi suurus 385 korterelamut).

Enne rekonstrueerimist Peale rekonstrueerimist

Köetav pind, m2 Osakaal Köetav pind, m2 Osakaal

Kaugküte 745 342 93% 755 004 94%

Maagaas 26 588 3% 30 782 4%

Puitkütused 20 911 3% 16 648 2%

Kütteõli 12 036 1% 2 043 0%

Ühe soojusenergia teguritega arvutamine ei tekita toetusmeetme aruandluses olulist viga, sest üle 90% toetust taotlevatest korterelamutest kasutab kaugkütet, mille eriheite tegur on sarnane kogu soojatootmise eriheiteteguriga. 385 korterelamu, mille ühistu on esitanud enne ja pärast rekonstrueerimist energiamärgised, andmete alusel muudab ühe soojusenergia eriheite teguriga arvutamine kogu meetme CO2 eriheite summat 2%.

Arvutuste teostamiseks vajalikud andmed:

• Elektrikasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel (taotleja sisestab)

• Soojusenergia kasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel (taotleja sisestab)

• Köetav pind, m2 andmed energiamärgisel (taotleja sisestab)

• Elektri eriheitetegur3 0,513 tCO2 ekvivalenti/MWh (2023 andmed)

• Soojuse eriheitetegur4 0,115 tCO2 ekvivalenti/MWh (2023 andmed)

• Elektri primaarenergia tegur5 1,9

• Soojuse primaarenergia tegur6 1,1

Eriheitetegurid põhinevad Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt hallataval veebilehel https://kasvuhoonegaasid.ee/

CO2 heitkoguste ja primaarenergia arvutused tehakse toetusmeetme raames samade eriheite- ja primaarenergia teguritega. Väärtustena kasutatakse tegureid, mis on meetme avamisel kasvuhoonegaasid.ee lehel viimasena avaldatud.

3 kasvuhoonegaasid.ee https://kasvuhoonegaasid.ee/#/emission-factors/inventory-emission-factors/i_electricity_EF 4 KHG JALAJÄLJE HINDAMISE JUHEND.2022. https://kliimaministeerium.ee/media/7588/download, arvutusmudel 2023 eriheidetega https://kliimaministeerium.ee/media/11597/download 5 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/1791 artikkel 31 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023L1791 6 Support to primary energy factors review (PEF). https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/de7457ee-722f-11ee- 9220-01aa75ed71a1

Arvutusnäide

CO2 heitkoguse ja primaarenergia kasutuse algväärtus enne rekonstrueerimist olukorra energiamärgise

(Lisa 1) alusel

Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2

Soojuse kasutus 149,93 / 1000 x 2968 = 445 MWh

Elektri kasutus 31,76 / 1000 x 2968 = 94 MWh

CO2 heitkogus tCO2/a = energiakasutus MWh x energia eriheitegur tCO2/MWh

Soojuse heitkogus 445 x 0,115 = 51,2 tCO2

Elektri heitkogus 94 x 0,513 = 48,2 tCO2

CO2 heitkogus kokku 51,2 + 48,2 = 99,4 tCO2

Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur

Soojuse primaarenergia kasutus 445 x 1,1 = 489,5 MWh

Elektri primaarenergia kasutus 94 x 1,9 = 178,6 MWh

Primaarenergia kasutus 489,5 + 178,6 = 668 MWh

CO2 heitkoguse ja primaarenergia kasutuse sihtväärtus energiaarvutusel põhineva energiamärgise (Lisa 2)

alusel

Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2

Soojuse kasutus 79,7 / 1000 x 2968 = 237 MWh

Elektri kasutus 37,44 / 1000 x 2968 = 111 MWh

CO2 heitkogus tCO2/a = energiakasutus MWh x energia eriheitegur tCO2/MWh

Soojuse heitkogus 237 x 0,115 = 27,3 tCO2

Elektri heitkogus 111 x 0,513 = 56,9 tCO2

CO2 heitkogus kokku 27,3 + 56,9 = 84,2 tCO2

Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur

Soojuse primaarenergia kasutus 237 x 1,1 = 260,7 MWh

Elektri primaarenergia kasutus 111 x 1,9 = 210,9 MWh

Primaarenergia kasutus 260,7 + 210,9 = 472 MWh

CO2 heitkoguse ja primaarenergia kasutuse saavutatud väärtus peale rekonstrueerimist olukorra

energiamärgise (Lisa 3) alusel

Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2

Soojuse kasutus 82,7 / 1000 x 2968 = 245 MWh

Elektri kasutus 31,46 / 1000 x 2968 = 93 MWh

CO2 heitkogus tCO2/a = energiakasutus MWh x energia eriheitegur tCO2/MWh

Soojuse heitkogus 245 x 0,115 = 28,2 tCO2

Elektri heitkogus 93 x 0,513 = 47,7 tCO2

CO2 heitkogus kokku 28,2+ 47,7 = 75,9 tCO2

Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur

Soojuse primaarenergia kasutus 245 x 1,1 = 269,5 MWh

Elektri primaarenergia kasutus 93 x 1,9 = 176,7 MWh

Primaarenergia kasutus 269,5 + 176,7 = 446 MWh

Koondtabel

Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus

(KEK enne märgis)

Sihtväärtus

(ETA märgis)

Saavutatud väärtus

(KEK pärast märgis)

Kasvuhoonegaaside heitkogus tCO2/a 99 84 76

Primaarenergia aastane tarbimine MWh/a 668 472 446

Lisa 1. Mõõdetud energiakasutusel põhinev kaalutud energiaerikasutuse (KEK) märgis

Lisa 2. Energiaarvutusel põhinev energiatõhususarvu (ETA) märgis

Lisa 3. Mõõdetud energiakasutusel põhinev kaalutud energiaerikasutuse (KEK) märgis

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

07.05.2025 nr 1-4/25/2152

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a

määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu on

kättesaadav eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

3. Korterelamute rekonstrueerimismeetmete CO2 heitkoguste ja primaarenergia

kasutuse arvutusmetoodika

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Kultuuriministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon, Euroopa Komisjon, Eesti

Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti

Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit,

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Jõujaamade ja

Kaugkütte Ühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Korterelamute

Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liit

Kaie Kunst, 625 6366

[email protected]

1

23.04.2025

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele.

Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima

saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumiste (edaspidi CO2)

vahenditest. Määrust täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) asjakohaste

sätetega. Muudetakse toetuse taotlemist, projektide valikukriteeriumeid ja -metoodikat,

taotluse rahuldamist ning eristatakse täiendavalt toetuse osakaale.

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr

88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11

kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]),

elamumajanduse valdkonnajuht Kaspar Alev (tel: 622 9498, e-post:

[email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja

energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]),

õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite spetsialist Kadri Haamer-Tibar ja

hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 32 punktist.

Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit AÕKS asjakohaste sätetega. Muudatus seob

toetuse andmise tingimused osaliselt AÕKS regulatsiooni ja põhimõtetega. Toetuse andmisel

CO2 vahenditest tagab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui rakendusüksus vastavuse

nimetatud regulatsiooni ja põhimõtetega.

Punktidega 2 ja 3 tehtav muudatus tuleneb toetuse rahastamisest CO2 vahenditest. Toetuse

andmisega viiakse edaspidi ellu ka riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud meedet

„Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine”. Meetmete nimekiri on kinnitatud

2

struktuurivahendite kohta, seega meetmete nimekirja näitajatesse panustab ainult

struktuuritoetus.

Punktiga 4 lisatakse määrusesse termin “energiaerikasutus”, millena käsitatakse mõõdetud

energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohast aastast tarnitud energiate

summaarset kasutust kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Hoone

rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel reastatakse rahuldamisele

kuuluvad taotlused rahastamise pingeritta.

Punktiga 5 täpsustatakse “naabruskonnapõhise rekonstrueerimise” termini sisu.

Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine on kehtiva regulatsiooni kohaselt kahe või enama

korterelamu rekonstrueerimine, mille ehitusprojekti koostaja ja tööde tegija on leitud ühiste

ostumenetluste tulemusel.

Praktikas on tõusetunud probleem, kuidas tõendatakse, et projekteerimistööd on tellitud enne

taotluse esitamist koos ehk millal algab ja kuidas tõendatakse koos tellimise tahet? Kuna

eesmärk on jätkuvalt võimaldada samas piirkonnas paiknevate korterelamute samaaegset

kordategemist ja kuna ehitaja leitakse samas ostumenetluses, on põhjendatud ja otstarbekas

võtta nõue ühisele projekteerimisele välja. Oluline on, et ostumenetlus korraldatakse koos,

olgu see siis projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödele või rekonstrueermistöödele kui

ehitusprojektid on varasemalt eraldi tellitud.

Punktiga 6 täpsustatakse “suurte korterelamute” termini sisu. Kavandatava muudatuse

kohaselt loetakse suureks vähemalt 100 eluruumiga korterelamu. Kuna 2025. a läheme üle

voorupõhisele taotluste hindamisele, siis Tallinna 100 kuni 200 eluruumiga kortermajade

paigutamine keskmise suurusega kortermajade eelarvejaotusesse paneks nii suured majad

ebavõrdsesse olukorda võrreldes palju väiksemate majadega. Selle tõttu ühtlustame majade

jaotuse sõltumata nende asukohast.

Punktiga 7 kavandatav muudatus tuleneb AÕKS regulatsioonist.

Punktiga 8 täpsustatakse tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikkuse põhimõtet.

Sätestatakse sõnaselgelt, et tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on õigustatud isikud,

kes omavad konkreetset kutset ja pädevust. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide

ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati.

Punktiga 9 tehakse normitehniline täpsustus.

Punktiga 10 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile. Kui leping on sõlmitud juriidilise

isikuga, käsitletakse isikuna, kes tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud

füüsilist isikut ning temale omistatakse käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile

esitatavad nõuded.

Muudatus seisneb sättele uue teise lause lisamises, selguse huvides on taasesitatud säte

tervikuna.

Punktidega 11–13 eristatakse täiendavalt toetuse osakaale.

Punktiga 11 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinna ja Tartu linnaga asustusüksusena

külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara

3

turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot

ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel toetuse maksimaalne osakaal

rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 30%. Tallinna ja Tartu linnaga

asustusüksusena külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta

kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus

500,01–1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel on toetuse maksimaalne

osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%.

Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika näitab trendi, et korteriomandite tehingute suhtelised

väärtused Tallinnas ja Tallinnat ümbritsevates valdades on ühtlustumas. Sama trend on

leidmas aset ka Tartus ja Tartu linna ümbritsevates valdades. Sellest lähtuvalt ei ole linna ja

seda ümbritseva valla võrdluses kinnisvara väärtusest tulenevaid takistusi renoveerimise

finantseerimisel, mida kõrgemad toetusmäärad varasemalt adresseerisid. Seega on

võrdsustuvad eesti kahte suurimat linna ümbritsevate valdade asustusüksuste, kus kinnisvara

väärtus on üle 1500 EUR/m2, toetusmäärad linna kortermajade toetusmääradega.

Asustusüksustes, kus korteriomandi väärtus on alla 500 EUR/m2 või või vahemikus 500,01

kuni 1500 EUR/m2 jääb toetuse määr endisele 40% tasemele.

Punktiga 12 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena

asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus

taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute

andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu

rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega toetuse maksimaalne osakaal

rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%. Arvestades senist

taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise eelarvet on kavandatav muudatus põhjendatud ja

otstarbekas kuna erinevad tehnoloogilised lahendused on tänaseks aktiivses kasutuses.

Tehases valmistatud elemendipõhine rekonstrueerimine on ennast turul tõestanud ja

piirkonniti saavutamas taset, kus maksumused on võrreldavad nö platsil rekonstrueerimisega.

Tehnoloogia toetamiseks jätkub selliselt rekonstrueeritavate hoonete täiendav kõrgem

toetamine, kuid varasemast madalamal määral. Eeltoodetud elementidega rekonstrueerimise

tehnoloogiat kasutav korteriühistu saab piirkondlikule toetuse määrale täiendava toetuse 10%,

aga mitte rohkem, kui 55% kokku.

Peame vajalikuks esile tuua, et kõrgem toetuse osakaal eeltoodetud elementide kasutamisel oli

kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu

soodustamiseks.

Punktiga 13 kavandatav muudatus on normitehniline ja tuleneb otseselt punkti 12

muudatusest.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku

üksikobjektina määratletud, Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud, Tallinna ja Tartu

muinsuskaitsealal asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud Haapsalu, Kuressaare,

Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu

rekonstrueerimise toetuse osakaalu erisused. Miljööväärtusega alal asuva ning väärtusliku

üksikobjektina määratletud hoonele on küll planeeringuga seatud täiendavad tingimused

ajaloolisse keskkonda sobivate ehitus-ja viimistlusmaterjalide ning piirkonda sobiva

lahenduse osas, kuid täiendavaid nõudeid töödele või tööde läbiviijatele ei ole seatud. C-

kaitsekategooria hooned on muinsuskaitsealadel asuvad hooned, need ei ole

4

muinsuskaitsealale iseloomulikud ning nende puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist.

Küll aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja

viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel

sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel.

Rekonstrueerimise tehniliste lahenduste erisused toetuse andmise tingimustes säilivad, samuti

toetusega saavutatava tulemuse erisus (määruse § 15 lõiked 3 ja 4).

Punktiga 15 arvatakse 20% piirkondlikust osakaalust kõrgema toetuse osakaalu kohaldumise

alast välja Valga vanalinna muinsuskaitseala kuna Kultuuriministeerium on alustatud Valga

muinsuskaitseala lõpetamise menetlust.

Punktiga 16 täpsustatakse muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimise

nõudeid. Määruse § 15 lõike 1 kohaselt võib hoone tervikliku rekonstrueerimise käigus jätta

paigaldamata soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi. Nimetatud

erisus aga ei laiene Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu

rekonstrueerimisele, sh muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimisele.

Viimaste puhul võib soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi

paigaldamine osutuda kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel keeruliseks kui

mitte võimatuks. Muudatuse kohaselt arvatakse muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu

piirangu alt välja.

Punktidega 17–20 muudetakse toetuse taotlemise korda. Määruse kohane jooksev taotlemine

asendatakse voorupõhise taotlemisega. Varasemas samalaadses toetusmeetmes kasutatud

voorupõhine taotlemine end küll ei õigustanud, kuid lähtudes turuosaliste väljendatud

tagasisidest seome seekordse toetuse eelarve jaotamise taotlusvooru tähtajaga. Samas peame

oluliseks märkida, et voorupõhine taotlemine ning erinevate valikukriteeriumite seadmine

olukorras, kus nõudlus ületab mitmekordselt pakkumist, ei pruugi samuti kõigi võimalike

taotlejate ootustele vastata. Kavandatavad muudatused aitavad siiski lahendada nn kiiruse

peale taotluste esitamisega tekkida võivaid probleeme.

Punkti 17 kohaselt asendatakse senine avatud taotlemine voorupõhise taotlemisega.

Punkti 18 kohaselt pikendatakse taotluste vastuvõtmisest teavitamise tähtaega. Muudatuse

eesmärk on anda taotlejatele piisav aeg toetuse andmise tingimuste muudatustega tutvumiseks

ja taotlejale kohalduvate nõuete täitmiseks.

Punkti 19 kohaselt on taotlusvoor avatud minimaalselt 30 kalendripäeva

pikendamisvõimalusega kuni 60 kalendripäevani. Toetuse taotlus esitatakse taotlusvooru

tähtajal e-toetuse keskkonna kaudu.

Punktiga 20 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 17 muudatusest.

Punkti 21 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve

korterelamute suuruse või naabruskondliku tegutsemise põhise jagunemise.

Toetuse kogueelarve on jaotatud neljaks osaks. Toetuse taotleja kvalifitseerub ühte neljast

jaotusest vastavalt taotluse esitanud kortermaja eluruumide arvule või lähtuvalt soovist

korraldada naabruskonnapõhist rekonstrueerimist.

5

Eelarvejaotustesse jagunenud kortermajad seatakse järjekorda vastavalt maja energiamärgises

toodud energiatarbimisele ruutmeetri kohta aastas. Toetuse rahuldamise otsuse saavad

esmajärjekorras majad, kelle suhteline energiatarbimine on suurem.

Naabruskonnapõhises rekonstrueerimise eelarvesse kvalifitseerunud majad seatakse

järjestusse sarnaselt teistele jaotustele. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarvesse

kvalifitseerunud majad seatakse sama näitaja alusel pingeritta. Halvima energiatõhususega

hoone taotlus rahuldatakse koos sama naabruskonna majade taotlustega.

Määruse ühe olulisema muudatusena tuuakse sisse voorupõhine taotlus. Voorupõhise taotluse

eesmärk on vältida palju kritiseeritud nö nobedate näppude vooru, kus toetuse kiirem

esitamine annab taotlejale eelise. Alternatiivse hindamiskriteeriumi kasutamine toob endaga

kaasa teatud kallutatuse mingit tüüpi majade või mõne regiooni suunas. Käesoleva vooru

raames on hindamiskriteeriumiks võetud hoone suhteline energiatarbimine eeldusega, et

suurema energiatarbimisega hooned on halvemas seisukorras ning suhteliselt suuremate

energiaarvete tõttu vajavad majade elanikud eelisjärjekorras toetust. Samas on teada, et

väiksemad kortermajad on suhteliselt kõrgema energiatarbimisega, kui samas tehnilises

seisukorras suuremad kortermajad.

Seega on eelarve jaotatud 3 gruppi suuruse alusel, et toetust taotlevad majad oleksid paremini

omavahel võrreldavad:

• väikesed majad ehk alla 18 korteriga majad;

• suured majad: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada toetuse proportsionaalne jaotumine

vastavalt kortermajade suurusele. Üle 100 korteriga hoonete rekonstrueerimine

riiklikul tasandil on olnud ebaproportsionaalselt aeglane. Suuremate kortermajade

jaoks eraldatud eelarve toetab rohkemate leibkondade kaasamist ja riiklike

energiasäästu eesmärkide saavutamist. Projekti BuildEST uuringute tulemusena on

hoone suurus tuvastatud, kui üks väga oluline renoveerimise takistus. Seda tõestavad

ka varasemad toetusvoorud. Mida väiksem on maja, seda suhteliselt kallim on

rekonstrueerimine ruutmeetri või leibkonna kohta. Mida suurem on maja, seda

keerulisem on ühistul saada kokku kvoorum ja jõuda ühisele rekonstrueerimise

otsusele. Samas aitab suurte majade rekonstrueerimine kõige efektiivsemalt saavutada

riiklikke energiasäästu ja kliima-eesmärke.

• keskmise suurusega ehk 18 kuni 99 korteriga majad.

Lisaks 4. grupp ehk

• naabruskonna-põhine rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on toetada

naabruskonna-põhist rekonstrueerimist ja edendada koostööd korteriühistute vahel.

See aitab lahendada piirkonna avaliku ruumi probleeme ning saavutada mastaabiefekti

rekonstrueerimisprojektides. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevad majad

võivad olla erineva korterite arvuga, seepärast on sellele grupile vajalik eraldada oma

eelarve.

Punkti 22 normitehniline muudatus tuleneb otseselt punkti 21 muudatusest. Eelarvejaotuse

prioriteetsus sätestamise vajadus langeb ära kuna toetuse taotleja ei saa kvalifitseeruda toetuse

saamiseks mitmele eelarvejaotisele.

Punktidega 23–25 kavandatav muudatus puudutab korteriühistu üldkoosoleku otsust.

Määrus seob toetuse taotlemise õiguse korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega.

Taotlusele peab olema lisatud üldkoosoleku otsuse protokoll (määruse § 21 p 13). Lisaks näeb

6

määruse § 19 lg 2 ette, et kui taotleja jätab koos taotlusega üldkoosoleku otsuse protokoll

esitamata, annab rakendusüksus taotlejale täiendava tähtaja, misjärel jätab toetuse taotluse

rahuldamata ilma sisulist seisukohta võtmata. Seega on korteriühistu üldkoosoleku otsuse

olemasolu toetuse taotlemisel üks põhinõuetest, mida rakendusüksus peab kontrollima

esimeses järjekorras ja mille täitmine on eeldus taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 21 näeb ette võimaluse võtta otsuseid

vastu koosolekut kokku kutsumata, sealjuures on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid

korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kuigi KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus ei

ole seaduses nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsusena, on see õiguslikult üldkoosoleku

otsusega samaväärne.

Kokkuvõtvalt on määruse § 19 lõikes 2 toodud toetuse taotlemise eeldused tõenäoliselt

täidetud ka KrtS § 21 alusel vastu võetud otsuste puhul, kuna viimaste erisuseks on vaid teine

otsuse tegemise vorm ja õigusliku sisu poolest on need korteriühistu üldkoosoleku otsustega

samaväärsed. Siiski on see küsimus vaieldav ja vaidluse korral võib kohus jõuda teisele

seisukohale.

Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil on KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus võrdsustatud

üldkoosoleku otsusega.

Punktidega 26, 27 ja 29 muudetakse taotluste menetlemise korda. Kuna taotlemine hakkab

toimuma voorupõhiselt, muudetakse vastavalt ka taotluste menetlemise põhimõtteid.

Menetlemisel ei ole oluline taotluste esitamise järjekord, sest kõik tähtaegselt esitatud

taotlused tuleb läbi vaadata ning nõuetele vastavus tuvastada. Seda tehakse pärast taotluste

esitamise tähtpäeva.

Taotluse osalise rahuldamise tingimusi reguleerivad osaliselt dubleerivad sätted sätted on

koondatud määruse §-i 25.

Punktidega 28 ja 30 sätestatakse määruses taotluste pingeritta järjestamise alused ja selle

alusel taotluste rahuldamise kord.

Paragrahvi 24 lõike 1 muudatus on normitehniline – paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1.

Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4.

Lõike 2 kohaselt reastatakse taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks

tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel

pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel

kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema

suletud netopinnaga korterelamut.

Toetuse taotlus kuulub rahuldamisele eeldusel, et on täidetud on kõik toetuse taotlusele ja

taotlejale esitatud nõuded ja rakendusüksus on veendunud, et toetuse taotluses kajastatud

projekt vastab valikukriteeriumitele ehk toetuse taotleja on projekti rahastamiseks vajaliku

lävendi täitnud.

Taotluste reastamise kriteeriumite seadmisel on lähtutud asjaolust, et suurema

energiaerikasutusega hooned on madalamas energiaklassis ja nende rekonstrueerimisvajadus

7

on kõrgem ning toetuse andmise väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise tagamise

eesmärgist.

Lõikega 3 sätestatakse erisus naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevatele

korteriühistutele. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused

reastatakse pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi.

Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral on taotlejatel õigus esitada taotlus ühiselt, ning

see tähendab, et naabruskonnapõhiste taotlejate taotlused loetakse esitatuks esimese taotleja

vastava taotluse esitamisega (määruse § 18 lg 9). Kõik taotlejad peavad siiski eraldi oma

taotluse ja lisadokumendid esitama. Esimesena esitatavas taotluses tuleb märkida, et tegemist

on naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejatega. Olukorras, kus esimese

korterelamu taotlusega ei oleks teised kaasatud korterelamute taotlused kaasatud, esineb risk,

et naabruskonnapõhist rekonstrueerimist ei oleks seda planeerinud taotlejal või taotlejatel

võimalik ühiselt teostada.

Lõikega 4 sätestatakse juhis olukorraks, kus taotluste kogueelarve ei ületa taotlusvooru

eelarvet. Sellisel juhul pingerida ei koostata ja kõik vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad

rahuldamisele.

Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse viitega ülalnimetatud pingereale – taotlused rahuldatakse

pingerea alusel.

Punktiga 31 kavandatavad muudatused tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest CO2

vahenditest. Toetuse saaja kohustused, mis tulenevad struktuurivahenditest toetuse saamisel,

ei laiene kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemi alusel antud toetuse

saajatele.

Punktiga 32 sätestatakse CO2 vahenditest antud toetuse finantskorrektsiooni alused. Toetuse

tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt AÕKS asjakohastele sätetele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ÜSM), Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk

13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93).

Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamisel on tagatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027

(edaspidi rakenduskava) toodud riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 (edaspidi

REKK) arvestamine.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1999, milles

käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, peavad liikmesriigid peatükis 4 välja

8

toodud nõuete täitmiseks esitama lõimitud REKKid. Vastavalt nimetatud määrusele peavad

need sisaldama muuhulgas riiklike eesmärkide ja panuste kirjeldust, kuid määrus ei kohusta

REKKiga eesmärke seadma. Eesti riigi strateegilise planeerimise poliitikaraamastikus ei ole

REKK strateegiline dokument. REKKiga ei seata Eesti riigile uusi sihte, vaid see kajastab

olemasolevaid arengudokumente. Eestis REKKiga uusi võimalikke eesmärke ega meetmeid

ei kavandata, kuid liikmesriikidele kohustuslikus REKK dokumentides nõutavad eesmärgid

ja meetmed sätestatakse Eestis valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika

põhialustes, mille alusel on REKK 2030 koostatud. Aastast 2019 kehtiv REKK 2030 on

koostatud erinevate ministeeriumite ühistööna toetudes kehtivatele arengudokumentidele

ning mitmesugustele uuringutele ja analüüsidele. Samade põhimõtete järgi toimub ka REKK

2030 uuendamine ning lähtutakse kehtivatest arengukavadest, seadustest jm

arengudokumentidest. REKKi uuendamine ei mõjuta rakenduskava kohaste meetmete

elluviimist ja eesmärkide täitmist, kuid meetmete mitterakendamine mõjutaks negatiivselt

Eestile seatud eesmärkide täitmist ja võib kaasa tuua omakorda rikkumismenetlusi. REKKi

uuendamisega võetud kohustused muutuda ei saa, sest REKK kajastab eesmärkide täitmise

kava, mitte ei kehtesta kohustusi.

2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

258 alusel põhjendatud arvamuse seoses sellega, et Eesti ei ole esitanud 30. juuniks 2024

lõplikku ajakohastatud REKKi vastavalt energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva

määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2. ÜSM artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt tuleb

projektide rahastamisel tagada, et valitud tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise

lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu

kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse. ÜSM artikkel 97 lõike 1

kohaselt komisjon võib peatada maksed, välja arvatud eelmaksed, täielikult või osaliselt

pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse oma märkuste esitamiseks, juhul kui

komisjon on esitanud ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaselt põhjendatud arvamuse

seoses rikkumismenetlusega küsimuse kohta, mis ohustab kulude seaduslikkust. Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 7 lõike 2 kohaselt täidab Kliimaministeerium mh järgmist korraldusasutuse

ülesannet: koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt ÜSMi artikli 73 lõikele 1 toetuse

andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või lepingu eelnõu. ELi toimimise

lepingu artikli 258 kohane komisjoni arvamus REKKi rikkumise kohta ei mõjuta eelnõu

kohaseid rakenduskavaga kooskõlas valitud toetavad tegevusi, ei ohusta planeeritud kulude

seaduslikkust, ei oma mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Samuti ei mõjuta REKKi

uuendamine, ehk rikkumismenetluse põhjuse kõrvaldamine, rakenduskava alusel meetme

elluviimiseks planeeritud tegevusi negatiivselt ja kõik planeeritud meetmed tuleb ellu viia ka

uuendatud REKK kohaselt. Seega, puudub praktiline oht kulude seaduslikkusele ja

korrektsusele või tegevuste tulemuslikkusele, sest REKKi uuendamisel ei muutu meetmete

rakendamisega seotud riikliku kliimapoliitika eesmärgid ning juba rakendavate või

kehtestavate meetmete eesmärgid.

Uuendatud REKKi koostab ja esitab Euroopa Komisjonile Kliimaministeerium tagades

selles igakülgse rakenduskavas planeeritud meetmetega arvestamise.

4. Määruse mõjud

Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele

tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse

andmise eesmärkide saavutamisele.

9

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või

kaudset olulist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja

ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist

liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu.

Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks

2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele

lisandub toetuse saaja omafinantseering.

2025. aastaks kavandatav Euroopa Liidu toetuse eelarve on kuni 30 mln eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering.

Riigi eelarvestrateegias 2025–2028 (edaspidi RES) määratud meetme „Korterelamute

energiatõhusaks rekonstrueerimine” rahastamiseks on ette nähtud 50 mln eurot.

Kliimaministeerium teeb RES lisas 5 toodud meetmete jaotuse muutmise ettepaneku – 2027.

aastaks kavandatud vahendite kasutuselevõtt 2026. aastal Kliimaministeeriumi

väljamaksmata vahendite arvelt, Rahandusministeeriumile RES 2026-2029 protsessi käigus.

Sekkumisele „Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara

väärtusega piirkondades“ kavandame EL toetust mahus ca 10 mln eurot. Kohane toetuse

andmise tingimuste määrus on ette valmistamisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti

Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liidule, Eesti Kinnisvara

Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule.

10

Lisa Korterelamute rekonstrueerimismeetmete CO2 heitkoguste ja primaarenergia kasutuse

arvutusmetoodika