Vastus järelepärimisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Andrei Matvejev

Advokaadibüroo Andrei Matvejev

[email protected]

Vastus järelepärimisele

Austatud härra Matvejev

Oma 21.02.2025 selgitamistaotluses palus SA Narva Linna Arendus (edaspidi Sihtasutus)

Rahandusministeeriumi vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas Narva linna eelarvest eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleb käsitleda vähese

tähtsusega riigiabina?

2. Kas rahastamisel, mis võib olla või saada vähese tähtsusega riigiabina, on riigiabi

määratlemise kohustus seatud abi andja või abi saaja ülesandeks?

3. Kas rahastamise määratlemine vähese tähtsusega riigiabina on halduskohustus ning

kui see kohustus on seatud abi saajale, kas see kujutab endast abi saaja

halduskohustuse täitmiseks volitamise juhtumit halduskoostöö seaduse mõttes?

Palume vabandust vastustega viivitamise pärast. Vastame küsimustele kõigepealt riigiabi

mõiste kontekstis, sest selgitamistaotlusele lisatud Sihtasutuse 2025. aasta tegevuse toetamise

lepingus toodud summad ületavad vähese tähtsusega abi ülemmäära.

Toetuse käsitlemine riigiabina

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1 on tuletatud kriteeriumid, mis kõik

peavad olema täidetud üheaegselt, et meede oleks käsitletav riigiabina: (i) toetuse saajaks on

ettevõtja; (ii) tegemist on riigi vahenditega ja meede on omistatav riigile; (iii) meede annab

eelise ettevõtjale; (iv) meede on valikuline ja (v) meede mõjutab või võib mõjutada

konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjon on need kriteeriumid

põhjalikult selgitanud oma 2016. a riigiabi mõiste teatises. Vähese tähtsusega abi puhul on

toetuse summa suhteliselt väike (nt Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes, see on 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta kolme aasta jooksul), mistõttu

on mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele väike ja seetõttu ei loeta

sellist abi riigiabiks vaid vähese tähtsusega abiks ning ka abi andmisel kehtivad lihtsamad

tingimused.

Järelikult, tuleb abimeetme kavandamisel eelnevalt analüüsida, kas meede võib sisaldada

riigiabi ja kui vastus on „jah“, siis teha kindlaks, milliste Euroopa Komisjoni suuniste,

raamistike, teatiste või määruste alusel saaks abi anda. Eristatakse riigiabi, mis vastab Euroopa

Teie 25.04.2025

Meie 08.05.2025 nr 12.1-1/1009-3

2

Komisjoni üldise grupierandi määrusele ja riigiabi, mille andmiseks on vajalik eelnevalt

taotleda Euroopa Komisjoni luba. Kui tegemist on suhteliselt väikese summaga ja toetuse

saaja vähese tähtsusega abi vaba jääk on piisav, võib anda vähese tähtsusega abi Euroopa

Komisjoni vähese tähtsusega abi määruse alusel.

Riigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kui abi saaja on ettevõtja. Nagu mainisite

oma õiguslikus analüüsis teemal “Kas SA Narva Arendus on vähese tähtsusega riigiabi saaja

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 valguses“, ettevõtja on majandustegevusega tegelev

üksus sõltumata õiguslikust vormist või omandistruktuurist. Riigiabi mõiste teatise punkt 10

täpsustab, et „üksuse liigitamine ettevõtjaks on alati seotud konkreetse tegevusega. Kui üksus

tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, tuleb teda lugeda

ettevõtjaks ainult seoses esimesega“. Seega peaks meie arvates lähtuma riigiabi analüüsis

mitte toetuse saaja tegevuse eesmärkidest vaid konkreetsetest tegevustest, milleks toetust

antakse.

Samuti peame oluliseks osutada riigiabi mõiste teatise punktides 9, 12 ja 14 väljatoodule,

mille kohaselt ei sõltu riigiabi eeskirjade kohaldamine sellest, kas üksus on loodud kasumi

saamiseks. Euroopa Kohus on järjekindlalt olnud seisukohal, et mis tahes tegevus, mis seisneb

kaupade ja teenuste pakkumises turul, on majandustegevus. Seega kui üksus pakub nt

teenuseid, nende teenuste jaoks on olemas turg ning samu teenuseid pakuvad või soovivad

pakkuda turul kolmandad isikud, tuleb vastavate teenuste pakkumist pidada

majandustegevuseks.

Kui ei saa välistada majandustegevust, on võimalik jõuda järeldusele, et meetmetel on vaid

kohalik mõju ehk riigiabi viimane kriteerium (mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele)

on täitmata. Näiteks on ka Euroopa Komisjon teinud mitmeid otsuseid, kus on leitud, et

konkreetsete asjaolude tõttu on teatavatel tegevustel vaid kohalik mõju ning seetõttu ei

mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust ja seega polnud tegemist riigiabiga. Näited

sellistest otsustest on toodud riigiabi mõiste teatise punktis 197, sh üheks näiteks vaid

kohalikku mõju omavatest juhtumitest on spordi- ja puhkerajatised, mis teenindavad

peamiselt kohalikku elanikkonda ja ei meelita ligi investeeringuid teistest liikmesriikidest.

Juhime tähelepanu, et vastavalt riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile RAR on aastatel

2019 - 2021 teiste abi andjate poolt Sihtasutusele määratud vähese tähtsusega abi: Eesti

Töötukassa palgatoetus summas 3047.49 abimeetmest „Tööturuteenuste osutamine tagamaks

paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2023“, toetus Sihtasutuse Ida-Viru

Ettevõtluskeskus abimeetmest „Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate

kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolituse programm“ (projekt „Ettevõtte ärimudeli

uuendamine vene keeles“ summas 626.53 ja vähese tähtsusega abi summas 27.00 RTK

abimeetmest „Ettevõtlusteadlikkuse arendamine (nõustamine MAKide kaudu)“ -

veebiseminaril "Знай клиента! Tеория поколений“ osalemine.

Riigiabi määramise kohustus

Halduskoostöö seaduse mõttes avaliku halduse ülesanne ehk haldusülesanne on avaliku

ülesande üks alaliik. Haldusülesanne võib seonduda kolmandate isikute suhtes otsuste

tegemisega (soodustavad või koormavad haldusaktid, sunni rakendamine), kuuluda

olemuslikult riigi või kohaliku omavalitsuse pädevusse või seonduda avaliku võimu

teostamisega.

3

Eelnevast lähtuvalt võib jõuda järeldusele, et rahastamise määratlemist vähese tähtsusega

abina ei saa pidada avaliku halduse ülesandeks.

Samuti on küsitav, kas selline kohustus on üleantav abi saajale. Konkurentsiseaduse § 33

lõigetest 41, 44 ja 5 tuleneb vähese tähtsuse abi andmisel abi andjale kohustus abi saajat

teavitada sätetes nimetatud asjaoludest ning ühtlasi jälgida, et uue vähese tähtsusega abi

andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Kuivõrd abi andja vastutab riigiabi

reeglite järgimise eest, siis ei ole põhjendatud kohustada abi saajat määratlema abile

kohalduvaid reegleid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaur Kajak

halduspoliitika asekantsler

Lisaadressaadid:

SA Narva Linna Arendus SA Narva Linna Arendus

Ljudmilla Sokolnikova 611 3360

[email protected]