Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.1-1/1009-3 |
Registreeritud | 08.05.2025 |
Sünkroonitud | 09.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.1 RIIGIABIALANE TEGEVUS |
Sari | 12.1-1 Riigiabialane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
Toimik | 12.1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Advokaadibüroo Andrei Matvejev, SA Narva Linna Arendus |
Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Andrei Matvejev, SA Narva Linna Arendus |
Vastutaja | Ljudmilla Sokolnikova (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Andrei Matvejev
Advokaadibüroo Andrei Matvejev
Vastus järelepärimisele
Austatud härra Matvejev
Oma 21.02.2025 selgitamistaotluses palus SA Narva Linna Arendus (edaspidi Sihtasutus)
Rahandusministeeriumi vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kas Narva linna eelarvest eraldatavaid rahalisi vahendeid tuleb käsitleda vähese
tähtsusega riigiabina?
2. Kas rahastamisel, mis võib olla või saada vähese tähtsusega riigiabina, on riigiabi
määratlemise kohustus seatud abi andja või abi saaja ülesandeks?
3. Kas rahastamise määratlemine vähese tähtsusega riigiabina on halduskohustus ning
kui see kohustus on seatud abi saajale, kas see kujutab endast abi saaja
halduskohustuse täitmiseks volitamise juhtumit halduskoostöö seaduse mõttes?
Palume vabandust vastustega viivitamise pärast. Vastame küsimustele kõigepealt riigiabi
mõiste kontekstis, sest selgitamistaotlusele lisatud Sihtasutuse 2025. aasta tegevuse toetamise
lepingus toodud summad ületavad vähese tähtsusega abi ülemmäära.
Toetuse käsitlemine riigiabina
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1 on tuletatud kriteeriumid, mis kõik
peavad olema täidetud üheaegselt, et meede oleks käsitletav riigiabina: (i) toetuse saajaks on
ettevõtja; (ii) tegemist on riigi vahenditega ja meede on omistatav riigile; (iii) meede annab
eelise ettevõtjale; (iv) meede on valikuline ja (v) meede mõjutab või võib mõjutada
konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjon on need kriteeriumid
põhjalikult selgitanud oma 2016. a riigiabi mõiste teatises. Vähese tähtsusega abi puhul on
toetuse summa suhteliselt väike (nt Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes, see on 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta kolme aasta jooksul), mistõttu
on mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele väike ja seetõttu ei loeta
sellist abi riigiabiks vaid vähese tähtsusega abiks ning ka abi andmisel kehtivad lihtsamad
tingimused.
Järelikult, tuleb abimeetme kavandamisel eelnevalt analüüsida, kas meede võib sisaldada
riigiabi ja kui vastus on „jah“, siis teha kindlaks, milliste Euroopa Komisjoni suuniste,
raamistike, teatiste või määruste alusel saaks abi anda. Eristatakse riigiabi, mis vastab Euroopa
Teie 25.04.2025
Meie 08.05.2025 nr 12.1-1/1009-3
2
Komisjoni üldise grupierandi määrusele ja riigiabi, mille andmiseks on vajalik eelnevalt
taotleda Euroopa Komisjoni luba. Kui tegemist on suhteliselt väikese summaga ja toetuse
saaja vähese tähtsusega abi vaba jääk on piisav, võib anda vähese tähtsusega abi Euroopa
Komisjoni vähese tähtsusega abi määruse alusel.
Riigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kui abi saaja on ettevõtja. Nagu mainisite
oma õiguslikus analüüsis teemal “Kas SA Narva Arendus on vähese tähtsusega riigiabi saaja
Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 valguses“, ettevõtja on majandustegevusega tegelev
üksus sõltumata õiguslikust vormist või omandistruktuurist. Riigiabi mõiste teatise punkt 10
täpsustab, et „üksuse liigitamine ettevõtjaks on alati seotud konkreetse tegevusega. Kui üksus
tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, tuleb teda lugeda
ettevõtjaks ainult seoses esimesega“. Seega peaks meie arvates lähtuma riigiabi analüüsis
mitte toetuse saaja tegevuse eesmärkidest vaid konkreetsetest tegevustest, milleks toetust
antakse.
Samuti peame oluliseks osutada riigiabi mõiste teatise punktides 9, 12 ja 14 väljatoodule,
mille kohaselt ei sõltu riigiabi eeskirjade kohaldamine sellest, kas üksus on loodud kasumi
saamiseks. Euroopa Kohus on järjekindlalt olnud seisukohal, et mis tahes tegevus, mis seisneb
kaupade ja teenuste pakkumises turul, on majandustegevus. Seega kui üksus pakub nt
teenuseid, nende teenuste jaoks on olemas turg ning samu teenuseid pakuvad või soovivad
pakkuda turul kolmandad isikud, tuleb vastavate teenuste pakkumist pidada
majandustegevuseks.
Kui ei saa välistada majandustegevust, on võimalik jõuda järeldusele, et meetmetel on vaid
kohalik mõju ehk riigiabi viimane kriteerium (mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele)
on täitmata. Näiteks on ka Euroopa Komisjon teinud mitmeid otsuseid, kus on leitud, et
konkreetsete asjaolude tõttu on teatavatel tegevustel vaid kohalik mõju ning seetõttu ei
mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust ja seega polnud tegemist riigiabiga. Näited
sellistest otsustest on toodud riigiabi mõiste teatise punktis 197, sh üheks näiteks vaid
kohalikku mõju omavatest juhtumitest on spordi- ja puhkerajatised, mis teenindavad
peamiselt kohalikku elanikkonda ja ei meelita ligi investeeringuid teistest liikmesriikidest.
Juhime tähelepanu, et vastavalt riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile RAR on aastatel
2019 - 2021 teiste abi andjate poolt Sihtasutusele määratud vähese tähtsusega abi: Eesti
Töötukassa palgatoetus summas 3047.49 abimeetmest „Tööturuteenuste osutamine tagamaks
paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2023“, toetus Sihtasutuse Ida-Viru
Ettevõtluskeskus abimeetmest „Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate
kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolituse programm“ (projekt „Ettevõtte ärimudeli
uuendamine vene keeles“ summas 626.53 ja vähese tähtsusega abi summas 27.00 RTK
abimeetmest „Ettevõtlusteadlikkuse arendamine (nõustamine MAKide kaudu)“ -
veebiseminaril "Знай клиента! Tеория поколений“ osalemine.
Riigiabi määramise kohustus
Halduskoostöö seaduse mõttes avaliku halduse ülesanne ehk haldusülesanne on avaliku
ülesande üks alaliik. Haldusülesanne võib seonduda kolmandate isikute suhtes otsuste
tegemisega (soodustavad või koormavad haldusaktid, sunni rakendamine), kuuluda
olemuslikult riigi või kohaliku omavalitsuse pädevusse või seonduda avaliku võimu
teostamisega.
3
Eelnevast lähtuvalt võib jõuda järeldusele, et rahastamise määratlemist vähese tähtsusega
abina ei saa pidada avaliku halduse ülesandeks.
Samuti on küsitav, kas selline kohustus on üleantav abi saajale. Konkurentsiseaduse § 33
lõigetest 41, 44 ja 5 tuleneb vähese tähtsuse abi andmisel abi andjale kohustus abi saajat
teavitada sätetes nimetatud asjaoludest ning ühtlasi jälgida, et uue vähese tähtsusega abi
andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Kuivõrd abi andja vastutab riigiabi
reeglite järgimise eest, siis ei ole põhjendatud kohustada abi saajat määratlema abile
kohalduvaid reegleid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
halduspoliitika asekantsler
Lisaadressaadid:
SA Narva Linna Arendus SA Narva Linna Arendus
Ljudmilla Sokolnikova 611 3360
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Järelepärimine | 28.04.2025 | 1 | 12.1-1/1009-2 | Sissetulev kiri | ram | Advokaadibüroo Andrei Matvejev |