Töötukassa_kiri

Eesti Töötukassa

[email protected]

Teie nr

Meie 07.05.2025 nr 7-9/242007/2503283

Prognoosimudeli OTT kasutamine Eesti Töötukassa töös

Lugupeetud Gert Tiivas

Õiguskantsler uurib laiemalt, milliseid õiguslikke ja rakenduslikke probleeme on kaasa toonud

tehisaru algoritmide kasutuselevõtmine avalike teenuste pakkumisel ning mis probleeme võib

kaasa tuua Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024 jõustunud määruse (EL) 2024/1689

(tehisintellekti käsitleva määruse) rakendamine.

Selleks et saada parem ülevaade tehisaru kasutusviisidest ja võimalikest probleemidest, tutvume

nende riigiametite tööga, kes tehisaru algoritme oma töös kasutavad.

Eesti Töötukassa (edaspidi: Töötukassa) kasutab alates 2020. aastast inimeste nõustamisel

masinõppel põhinevat prognoosimudelit OTT. Õiguskantsleri nõunikud käisid 2024. aasta juunis

Töötukassas tutvumas, kuidas see prognoosimudel töötab. Eelkõige soovisime teada, mis teenuste

pakkumiseks ja mis otsuste tegemiseks OTT-i kasutatakse. Peale selle uurisime, kuidas on OTT-i

kasutamine reguleeritud ning mil moel on tagatud prognoosimudeli rakendamise järelevalve.

Tänan Töötukassa juhtkonda ja kõiki töötajaid suurepärase koostöö ning asjatundlike ja põhjalike

selgituste eest. Vaatluste ja selgituste põhjal saime hinnata OTT-i kasutamise mõju ja asjakohasust.

Tänan ka Tartu Ülikooli IT mõju-uuringute keskuse (CITIS) töörühma, kes tutvustas meile

prognoosimudeli loomis- ja arendusprotsessi.

Töötukassa otsustustugi OTT

1. Töötukassa otsustustugi OTT on masinõppel põhinev prognoosimudel, mis loodi 2019. aastal

Töötukassa, Tartu Ülikooli CITIS-e töörühma ja Nortali koostöös.

2. Prognoosimudelisse on sisestatud eelmise viie aasta töötute andmed.1 Töötukassa nõustaja saab

OTT-i toel prognoosida inimese töölemineku tõenäosust ja uuesti töötuks jäämise tõenäosust.

Peale selle esitab mudel nõustajale töötuna arvel oleva inimese kohta kümme peamist tegurit, mis

mõjutavad OTT-i hinnangul inimesel uue töö leidmise väljavaateid.

3. Prognoosimudelis kasutatav andmestik pärineb Töötukassa ja ka teistest andmekogudest

(majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023 määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu

1 Vt kuidas kasutatakse andmeid ja tehisintellekti digiriigi arendamiseks: https://www.kratid.ee/kasutuslood-kratid

2

põhimäärus“ § 40). Prognoosimudelis kasutatakse ka andmeid, mida tööotsijad on ise oma töötuna

arvele võtmise avalduses esitanud, näiteks oma elukoha, vanglast vabanemise, hoolduskohustuste,

arvuti- ja keeleoskuse kohta.

4. Mudel võimaldab anda Töötukassas registreeritud töötu töö leidmise tõenäosuse kohta hinnangu

35. päeval pärast tema töötuna arvele võtmist.

OTT-i kasutamine tööprotsessis

5. Õiguskantsler külastas koos nõunikega 9. oktoobril 2024 Töötukassa Põlva bürood ja

16. detsembril 2024 Tallinna Tõnismäe bürood. Mõlemas büroos tutvuti nõustajate tööga ja

vaadeldi OTT-i kasutamist Töötukassa klientide nõustamisel.

6. Külastuste käigus vaadeldi 10 juhtumikorraldaja ja töövahendusspetsialisti tööd, kes nõustasid

kokku 18 inimest. Osa nõustamistest viidi läbi ka videosilla ja telefoni teel.

7. Nõustajad selgitasid, kuidas nad OTT-i prognoosi oma töös rakendavad ning kuidas see mõjutab

nõustamisprotsessi.

8. Nõustamisel teeb lõpliku otsuse nõustaja, OTT on selles protsessis abistav tööriist.

9. Nõustajal tuleb anda Töötukassa keskkontorile/arendusosakonnale OTT-i prognoosi kohta

tagasisidet.

Järeldused

10. Vaatluste ja arendusmeeskonna vastuste põhjal saab öelda, et OTT-i kasutamine ei riku

Töötukassa klientide põhiõigusi. Oluline on, et lõpliku otsuse teeb alati Töötukassa nõustaja ning

et OTT toimib toetava tööriistana, mis aitab pakkuda kliendikesksemaid lahendusi. Hea on see, et

nõustajad annavad regulaarset ja sisukat tagasisidet arendusmeeskonnale/osakonnale, nii on

võimalik prognoosimudelit pidevalt täiustada ja kasutajakogemust parandada.

11. OTT-i mudelis ei kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

(isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 9 tähenduses eriliigilisi isikuandmeid. Teenuse saajad

avaldavad nõustamise käigus sageli eriliigilisi andmeid (nt oma terviseseisundi kohta), kuid neid

ei lisata OTT-i alusandmestikku. Küll saab aga nõustaja saadud andmeid arvestada inimesele

sobivaima lahenduse pakkumisel. Vaatluste ja arendusmeeskonna vastuste põhjal ei leidnud

õiguskantsleri nõunikud viiteid sellele, et andmeid oleks töödeldud ebaproportsionaalselt või et

kedagi oleks diskrimineeritud.

12. OTT-i hinnang on oma olemuselt profiilianalüüs. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

nr 2016/679 isikuandmete kaitse kohta (IKÜM art 4 p 4) on sätestatud, et profiilianalüüsiks

loetakse igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mille eesmärk on hinnata füüsilise

isikuga seotud teatavaid isiklikke aspekte.

13. Profiilianalüüsi kasutamisel on vaja teha andmekaitse kohta mõjuhinnang (IKÜM art 35 lg 3

punkt a). Prognoosimudeli mõjuhinnang on koostatud 27.03.2023.

14. Euroopa Liidu põhiõiguste harta näeb ette inimese õiguse heale haldusele. See tähendab muu

hulgas, et igaühel on õigus tutvuda teda puudutavate andmetega (harta artikli 41 lõike 2 punkt b).

Hea halduse tava kohaselt peab haldusorgan selgitama, milliseid isikuandmeid haldusmenetluse

käigus töödeldakse, ning teavitama andmesubjekti tema õigustest. Eestis reguleerib

3

selgitamiskohustust haldusmenetluse seaduse § 36 lõige 11, mis sätestab, et haldusorgan peab

andmesubjektile andma selget teavet tema andmete töötlemise kohta. Samuti tuleb järgida avaliku

teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 311, mis annab inimesele õiguse tutvuda enda kohta käivate

andmetega ning saada selgitusi, kuidas ja mis eesmärgil neid andmeid töödeldakse.

15. Inimese andmeid tuleb töödelda turvaliselt ning tagada tema õigused. Inimesel on õigus teada,

kui tema andmeid töötleb tehisintellekt. Tal peab olema võimalik aru saada, kuidas tema andmeid

töödeldakse ja millist rolli mängib tehisintellekt otsuse langetamisel. Peale selle tuleb inimesele

selgelt teatada, kuidas ta saab vaidlustada tehisintellekti hinnangute alusel tehtud valikuid või

küsida lisateavet andmetöötluse kohta.

16. Töötukassa veebilehel andmekaitsetingimustes on selgitatud, kuidas kasutatakse

prognoosimudeli tulemusi nõustamisel ja tööle saamist toetavate teenuste planeerimisel (vt ka

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 23 lg 1). Kuigi OTT ei tee tööotsija kohta ühtegi õiguslikult

siduvat automaatset otsust, peab inimesel olema selge arusaam sellest, et tema andmete töötlemisel

ja profiilianalüüsi koostamisel kasutatakse tehisintellektil põhinevat prognoosimudelit (IKÜM

artiklist 5 tulenev läbipaistvuse põhimõte). See võimaldab inimesel põhjalikumalt läbi mõelda, mis

andmeid ta oma töötuna arvele võtmise avalduses esitab, et OTT-i koostatav prognoos oleks

võimalikult asjakohane. Seetõttu palun Töötukassa veebilehel täpsustada OTT-i kohta

avaldatud teavet. Ühtlasi soovitan avaldada vastav teave ka Töötukassa veebilehe rubriigis

„Tööotsijale“.

17. Kui OTT-i arendustöö tulemusena hakkab süsteem lisaks otsustustoele tegema ka

automatiseeritud otsuseid, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juunil 2024 jõustunud

määruses (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus) kehtestatud nõudeid. Selle määruse lisa

III (p 4) kohaselt tuleb suure riskiga tehisintellektisüsteemide hulka lugeda ka tööhõivega seotud

süsteemid, mida kasutatakse inimeste töölevõtmiseks või valimiseks, eelkõige sihipäraste

töökuulutuste avaldamiseks, tööle kandideerimise taotluste analüüsimiseks ja filtreerimiseks ning

kandidaatide hindamiseks. Sellisel juhul tuleb koostada riskianalüüs ja võtta kasutusele vajalikud

lahendused riskide maandamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Alar Ambros 693 8422; [email protected]

Merle Malvet 693 8426; [email protected]

Ivika Nõukas 693 8419; Ivika.Nõ[email protected]