Riigikogu liige Varro Vooglaid_vastus

Varro Vooglaid

Riigikogu liige

[email protected]

Teie 18.12.2023 nr

Meie 25.03.2024 nr 10-2/240405/2401759

Kaitseväe kasutamine rahvusvahelises sõjalises koostöös

Lugupeetud härra Vooglaid

Tänan Teid pöördumise eest. Küsisite uuesti Riigikogu pädevuse kohta otsustada Kaitseväe

kasutamise üle rahvusvahelises sõjalises koostöös. Leidsite, et Riigikogu on delegeerinud oma

otsustuspädevuse Vabariigi Valitsusele ja see pole kooskõlas Põhiseadusega. Samuti pole Teie

hinnangul Põhiseadusega kooskõlas Teie osutatud Riigikogu otsused.

Selgitasin 13. detsembri 2023 kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 128 ja rahvusvahelistel

sõjalistel operatsioonidel Kaitseväe kasutamist puudutavaid riigikaitseseaduse (RiKS) § 34 sätteid.

Õiguskantsler saab hinnata Riigikogu otsuseid seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse

rahvahääletusele panemise kohta (vt õiguskantsleri seaduse § 18 lg 11, põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse § 6 lg 1 p 5). Muude Riigikogu otsuste põhiseaduslikkuse

järelevalve ei ole seaduse kohaselt õiguskantsleri võimuses.

Põhiseaduse §-s 65 on sätestatud Riigikogu pädevus otsustada mitmeid riigielu küsimusi (nt

rahvahääletuse korraldamine, PS § 65 p 2). Teised riigiorganid ei saa PS §-s 65 nimetatud

küsimustes otsustusi langetada.

Põhiseaduse § 128 lõike 1 järgi kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja

sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Erinevalt Riigikogu teistest PS § 128 lõikest 1 tulenevatest

pädevustest ei ole PS §-s 65 sätestatud, et Riigikogu otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi

rahvusvaheliste kohustuste täitmisel (sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni

väljakuulutamise kohta vt PS § 65 p 15).

Seega jätab Põhiseadus Riigikogule kaalutlusruumi määrata, millises ulatuses ja vormis saab

Riigikogu otsustada Kaitseväe rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise ja millises

ulatuses võib Riigikogu delegeerida otsustuspädevuse täitevvõimule.

Kaitseväe kasutamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel täpsustab riigikaitseseadus.

Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil otsustab Riigikogu nii, et ratifitseerib

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu või teeb asjakohase otsuse, kui vastavat

välislepingut ei ole sõlmitud (RiKS § 33 lg 1).

2

Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil otsustab Riigikogu igal üksikul

juhul eraldi otsusega, arvestades seaduses sätestatud erandeid (RiKS § 34 lg 1). Eranditeks on:

 välisleping, millega Eesti on võtnud kohustuse kasutada Kaitseväge mõnel muul sõjalisel

operatsioonil. Sellisel juhul ei pea Riigikogu enam eraldi otsust tegema (RiKS § 34 lg 2);

 Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu (EL)

kiirreageerimisjõudude koosseisus. Riigikogu otsusega määratakse rahvusvaheline

organisatsioon või liitlasriik, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus või

allüksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarv (RiKS § 34 lg 3);

 esmakordne osalemine NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval muul sõjalisel

operatsioonil. Riigikogu otsusega määratakse igaks aastaks kaitseväelaste piirarv, kes

vajaduse korral võivad osaleda sellel operatsioonil (RiKS § 34 lg 4). Kaitseväe üksuste

edasine kasutamine samal operatsioonil otsustatakse edaspidi RiKS § 34 lõike 1 alusel.

RiKS § 34 lõike 4 alusel vastuvõetud otsusega annab Riigikogu piiratud ajaks ja kindla arvu

kaitseväelaste kohta n-ö üldmandaadi, et oleks tagatud Kaitseväe paindlik kasutamine vastavalt

julgeolekuolukorrale ning strateegilistele kaalutlustele.1 Selle otsuse alusel annab Vabariigi

Valitsus Kaitseväele korralduse alustada esmakordset osalemist või lõpetada osalemine muul

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil arvestades Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta.

Vabariigi Valitsus peab enne otsuse langetamist Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha ära

kuulama ja seda arvestama.2 Vabariigi Valitsuse korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi

Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele (RiKS § 34 lg 6¹).3

Leian, et RiKS-i normid ei ole Teie viidatud osas Põhiseadusega vastuolus, kuna valitud lahendus

ei ületa Põhiseadusega antud kaalutlusruumi piire. Kui Riigikogu peab vajalikuks kontrolli

täitevvõimu üle tugevdada, on tal võimalik kõnealuseid norme vastavalt muuta. Samuti saab

Riigikogu oma otsuseid sõnastada konkreetsemalt ja üheselt mõistetavamalt (s.t mitte anda väga

üldist volitust Kaitseväe kasutamiseks).

Palun vabandust, et vastus on viibinud. Loodetavasti on selgitusest abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Jaanus Kirikmäe 693 8403, [email protected]

1 Vt riigikaitseseaduse eelnõu (772 SE) teise lugemise seletuskiri, lk 6. 2 Vt riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (182 SE) seletuskiri, lk 2. 3 Vabariigi Valitsus andis sellise korralduse Kaitseväele esmakordselt 2. aprillil 2020. See oli seotud Euroopa Liidu

Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega lõpetada EL-i sõjaline operatsioon EUNAVOR Med/Sophia ning selle asemel

alustada uut sõjalist operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini. Teist korda andis Vabariigi Valitsus Kaitseväele taolise

korralduse 23. septembril 2021 panustamaks EL-i väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union

Training Mission in Mozambique) Mosambiigis. Alates 1. jaanuarist 2022 jätkab Eesti EUTM Mozambique’i

missioonil osalemist Riigikogu RiKS § 34 lg 1 alusel antud mandaadi alusel.